108495 research outputs found
Sort by
Ainu-pakett autentimise täiendamine mitmikautentimisega
No full textSingle Packet Authorization (SPA) is a network security technique for adding an additional layer of authentication and concealing services from adversaries while still allowing access for authorized users. This shifts the attack surface from the services to the SPA implementation itself, making its security crucial. Publicly available implementations of SPA use a shared static secret, leaving a single point of failure in case the secret is compromised. One possible solution to this issue is the usage of Multi-Factor Authentication (MFA) with the Time-based One-Time Password (TOTP) system, which uses short-lived codes generated on an external device. As a result of this thesis, the TOTP system was integrated with a specific implementation of SPA known as fwknop.Ainu-pakett autentimine (SPA) on võrguturbe tehnoloogia, mis võimaldab peita teenuseid ründajate eest, lisades uue autentimiskihi, kust pääseb läbi ainult lisaautentimise läbinud kasutaja. Nii nihkub ründepind teenustelt SPA enda peale, mistõttu muutub ka selle turvalisus oluliseks. Olemasolevad SPA implementatsioonid kasutavad ühissaladust, mistõttu on aga kogu süsteemil keskne nõrk lüli. Üks võimalik leevendus sellele on rakendada mitmikautentimist (MFA) kasutades ajapõhise parooli (TOTP) süsteemi ning hoides algsaladust lisaseadmes. Lõputöö tulemusena lisati ühele SPA tööriistale nimega fwknop mitmikautentimise võimalus TOTP süsteemi abil.
Single Packet Authorization (SPA
Ettevõtlusoskuste arendamine läbi rahvusvaheliste õppereiside korraldamise Tartu Ülikooli Pärnu kolledži näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5765430*es
Tehisintellekti põhjal toimiv toiduretk: restoranisoovitused kaasaegsele reisijale
No full textThis thesis presents a system for AI-powered restaurant recommendation based on user preferences, customer reviews, and metadata. The approach leverages natural language processing techniques, in particular, aspect-based sentiment analysis and Large Language Model evaluate restaurants on a wide range of factors, such as food quality, service, and atmosphere. By interpreting user prompts, the system adjusts the importance of different aspects and uses sentiment scores from reviews alongside restaurant metadata like location and ratings to calculate a final ranking. The system supports multilingual inputs and includes steps for data collection, cleaning, and structured analysis. The result is a personalized and flexible recommendation engine that provides users with relevant and context-aware restaurant suggestions.Käesolev lõputöö tutvustab tehisintellektil põhinevat restoranide soovitussüsteemi, mis tugineb kasutaja eelistustele, klientide arvustustele ja metaandmetele. Lähenemine kasutab loomuliku keele töötlemise tehnikaid, eelkõige, aspektipõhise sentimentanalüüsi ja suuri keelemudeleid, et hinnata restorane mitmesuguste tegurite alusel, nagu toidu kvaliteet, teenindus ja õhkkond. Süsteem tõlgendab kasutajate sisendeid ning kohandab aspektide olulisust vastavalt, kasutades arvustustest saadud hinnanguid koos restorani metaandmetega (nt asukoht, reitingud) lõpliku paremusjärjestuse koostamiseks. Süsteem toetab mitmekeelseid sisendeid ja koosneb sammudest andmete kogumiseks, puhastamiseks ning struktureeritud analüüsiks. Tulemuseks on isikupärastatud ja paindlik soovitusmootor, mis pakub kasutajale kontekstitundlikke ja asjakohaseid restorani soovitusi
Antimikroobse resistentsuse tuvastamine ja ennustamine Illumina sekveneerimisandmetest
No full textAntimikroobne resistentsus (AMR) on kujunenud ülemaailmseks rahvatervise probleemiks. Kiire ja täpne resistentsuse tuvastamine on oluline, et alustada sobivat ravi varakult ning vähendada empiirilise ravi ajaakna suurust. Terve genoomi sekveneerimine (WGS) on saanud oluliseks bioinformaatiliseks tööriistaks, võimaldades määrata resistentsusprofiile tõhusalt.
Käesoleva töö põhieesmärk oli tuvastada kahe bioinformaatilise tööriistaga AMR-i, millest esimene põhineb genoomipõhisel naabertüpiseerimisel (RASE) ning teine tugineb resistentsusgeenide ära tundmisel (ResFinder). Täpsemalt ennustati resistentsust ja tundlikkust Klebsiella pneumoniae ja Escherichia coli isolaatidest ja simuleeritud metagenoomsetest proovidest. Leiti, et ResFinder oli täpsem resistentsuse ennustamisel isolaadipõhistes proovides, teisalt RASE osutus usaldusväärsemaks tundlikkuse ennustamisel. Mõlema tööriista täpsus langes märgatavalt simuleeritud metagenoomsete andmete töötlemisel
Development of an Automated Assessment Tool "Silmused" in the Databases course
No full textThis thesis presents the development and evaluation of Silmused, an automated assessment tool designed for the Databases LTAT.03.004 course at the University of Tartu. The tool addresses the increasing workload of teaching staff and the need for timely feedback for students by automating the evaluation of database assignments. Built as a Python library, Silmused integrates with the Lahendus platform to provide instant and consistent feedback to enhance the assessment process. The thesis covers the evaluation of Silmused through questionnaires administered to both teaching staff and students. Results indicate significant time savings for teaching
staff, with grading time reduced from 40–100 minutes per task to approximately 20 minutes per task. Students reported high satisfaction with the clarity and immediacy of feedback, though some noted challenges with complex error messages and minor syntax variations.
Key contributions include the tool’s modular design for compatibility and its alignment with formative learning principles. While Silmused has proven effective in enhancing efficiency in teaching and learning outcomes, future improvements could focus on refining feedback clarity, accommodating syntax and flexibilit
Baltisakslus pärast II maailmasõda Baden-Württembergi liidumaa näitel
No full textBakalaureusetöö eesmärk oli uurida Baden-Württembergi liidumaa näitel Saksamaal üles kasvanud Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijate, kelle pered asusid ümber 1939–1941, suhet baltisaksluse ja Eestiga. Töös otsiti vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised tegurid iseloomustasid 1939–1941 ümberasunud baltisakslaste ja nende perekondade kohanemist 1940.–1950. aastatel Baden-Württembergis, milline on ümberasujate järeltulijatele suhe baltisakslusega ning milline on ümberasujate järeltulijate suhe vanemate päritolumaaga. Töö põhineb autori läbi viidud intervjuudel baltisaksa ümberasujate järeltulijatega, kes sündisid 1940. aastatel väljaspool Eestit. Intervjuudest ilmneb, et 1940.–50. aastatel mõjutasid baltisakslaste kohanemist majanduslikud raskused ja uus švaabi kultuuriruum. Enamike baltisakslaste peresid hoidsid Baden-Württembergis kaasmaalastega kokku, osaledes baltisaksa seltsielus. Kodus olid au sees balti köök, kirjandus ja ajalugu. Ühe intervjueeritu puhul tuli välja, et mõned baltisaksa päritolu isikud hoidsid sihilikult baltisaksa kogukonnast eemale. Intervjueeritud baltisaksa järeltulijad identifitseerivad ennast erinevalt. Ennast määratletakse nii läbi baltisaksa kui ka saksa identiteedi. Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijad peavad baltisaksluse osaks sidet Eestiga. Enamike intervjueeritute kodus räägiti vanemate kodumaast palju ja kõik ümberasujate järeltulijad on Eestit külastanud.dc.description.ur
Lühiajaliste üürikorterite hinnakujundus Pärnu näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5765516*es
Organisatsioonikultuuri mõju ettevõttesisesele ettevõtlusele Aserbaidžaani finantsasutustes
No full textKoostöö lapsevanematega muukeelsete laste toetamisel eesti keele kui teise keele omandamisel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576629
Ühistransporditeenuse vastavus igapäevasele pendelrändele toimepiirkondade näitel
No full textÜhistransport on üks meetoditest kodust tööle saamiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on GTFS (General Transit Feed Specification) andmestiku ja toimepiirkondade andmete põhjal uurida ühistransporditeenuse vastavust pendelrände vajadustele. Ühendusi uuritakse ühistranspordisüsteemis oleva GTFS andmestiku abil. Ühendused on kantidest orienteeritud sama maakonna toimepiirkonna keskustesse. Töö tulemusena selgus, et otseühendused on kantidest head sama maakonna toimepiirkonna keskusesse, kuid teise maakonna keskusesse on keerulisem jõuda, asudes eemal raudteedest või suurtest maanteedest. Suurim probleem keskusesse tööle saamisel on Tallinna toimepiirkonna kantidest