108495 research outputs found
Sort by
Onomatopöa tõlkimisest Oscar Wilde’i romaani „Dorian Gray portree“ kolme eestinduse näitel
No full textMagistritöö eesmärk on analüüsida onomatopöa ehk helisõnade esinemist ning nende tõlkimist Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree“ ingliskeelse 1891. aasta versiooni ning selle kolme eestinduse (A. H. Tammsaare 1929 esmatõlge; Henno Rajandi 1972 redigeeritud kordustõlge; Krista Kaer 2021 kordustõlge) näitel. Töö eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused on järgmised:
- Millised on teose kolme eestinduse tõlkijate strateegiad onomatopöa tõlkimisel?
- Kas ja kui suurt rolli mängib onomatopoeetiliste sõnade leksikaliseeritus nende tõlkimises?
- Kuidas täpselt võib onomatopöa tõlkimine või mitte tõlkimine mõjutada lähtetekstis kujutatu edasi andmist sihttekstis
Design and Development of Materials for the Course "Digital Image Processing"
No full textDigitaalne pilditöötlus on oluline valdkond, mida kasutatakse näiteks meditsiinis ning kaugseires. Lõputöö eesmärk on luua materjalid Tartu Ülikooli digitaalse pilditöötluse kursuse jaoks ning neid täiendada. See kursus kuulub Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi Arvutitehnika ja robootika magistriõppe kohustuslike kursuste hulka, kuid 2020/21 õppeaastast seda enam ei õpetatud. Loodavad materjalid keskenduvad klassikalise pilditöötluse algoritmide implementeerimisele ja nende rakendamisele. Materjalidesse tehti pärast esimest õppeaastat (2022/23) muudatusi varasema tagasiside ning tähelepanekute põhjal. Lõputöö käigus loodi 8 praktikumi juhendit teoreetilise materjali, ülesannete ning visualisatsioonidega
Kullerpeptiidi retseptori identifitseerimine lähiligeerimise meetodil
No full textVaskulaarsed endoteelirakud avaldavad erinevaid omadusi sõltuvalt koe füsioloogilisest seisundist. Nende rakkude pinnaretseptorite sihtmärgistamiseks on välja töötatud vaskulaarsed kullerpeptiidid (ingl. vascular homing peptides, VHP), mida avastatakse in vivo faagidisplei abil. Kuna faagidisplei ei võimalda retseptorite kohest tuvastamist, kasutatakse nende leidmiseks sageli afiinsuskromatograafiat. Selle protsessi oluline etapp on rakkude lüüs, mille käigus vabanevad rakusisesed valgud, mis võivad häirida VHP-de seondumist sihtvalkudega, vähendades märgistamise spetsiifilisust. Selle piirangu ületamiseks töötati käesolevas töös välja mädarõika peroksüdaasist (HRP) sõltuv, VHP-ga suunatud lähiligeerimise meetod, mis võimaldab märgistada peptiidi läheduses paiknevaid valke elusrakkudes. Mudelsüsteemina kasutati kullerpeptiidi järjestusega RPARPAR (RPAR) ja selle retseptorit neuropiliin-1 (NRP-1). RPAR-HRP konjugaat võimaldas NRP-1 positiivsete rakkude selektiivset märgistamist AlexaFluor 647-türamiidi ja biotiin-türamiidiga. Märgistatud rakupinnavalgud isoleeriti afiinsuskromatograafia abil ning NRP-1 tuvastati Western blot’i ja massispektromeetrilise analüüsi kaudu. Antud töö tulemused näitavad, et VHP-ga juhitud lähiligeerimine on toimiv strateegia kullerpeptiidide sihtretseptorite tuvastamiseks terviklikel elusrakkudel
Longitudinal links between children's vocabulary, speech development, and narrative skills in the preschool years
No full textKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida longituudselt, kuidas on seotud 3–5,5-aastaste laste sõnavara suurus, kõne areng ning jutustamisoskus ja jutustustest arusaamine. Andmeid koguti kolmel ajahetkel (vanuses 3;0, 4;0 ja 5;6) kümnelt Eesti lapselt (neli poissi ja kuus tüdrukut), kasutades ECDI-III küsimustikku, Uut Reynelli Kõnearengu Testi (NRDLS-4) ning MAINi pildiseeriaid. Leiti seosed varase sõnavara, kõne arengu testi ja narratiivide vahel. Tulemused näitavad, et 3-aastaselt mõõdetud sõnavara on tugevas positiivses seoses nii 4- kui ka 5,5-aastaste laste produktiivse kõnega, aga ka 5,5-aastaste jutustustest arusaamisega. Olulised seosed ilmnesid ka 3- ja 4-aastaste retseptiivse ning 4- ja 5-aastaste produktiivse kõne ja 5,5-aastaste jutustustest arusaamise vahel. Kuigi tüdrukud said keskmiselt kõrgemaid tulemusi kui poisid, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Mõne näitaja puhul ilmnes vanemate haridustaseme mõju laste keeleoskustele, kus mitmel juhul olid ootamatult paremad tulemused madalama haridustasemega vanemate lastel. Töö rõhutab varase kõne arengu olulisust ning viitab vajadusele jätkata uuringuid suuremate valimitega
Command-line application for resolving compatibility issues in Javas-script libraries through automation tools
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576678
Vahendusorganisatsioonide rollide struktureerimine innovatsioonipoliitika komplektides: mitme riigi poliitikatasandi analüüs koordineerimise ja tulemuslikkuse kohta
No full textMänguasjavaba rühmaruumi mõju laste loovusele ja sotsiaalsetele oskustele õpetajate hinnangul
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576630
The impact of early swimming on the sensory and motor skills of infants and toddlers
No full textImikute ja väikelaste arengut iseloomustavad mitmed olulised eluetapid, mille
käigus kujunevad välja esmased sensoorsed ja motoorsed oskused. Nende oskuste areng
toimub tihedas seoses lapse närvisüsteemi küpsemisega, olles eriti intensiivne esimestel
eluaastatel. Sensoorsed oskused nagu näiteks puudutus, nägemine ja kuulmine
võimaldavad lapsel ümbritsevat maailma tunnetada ja sellest õppida (Cherry, 2024).
Motoorsete oskuste nagu sirutamine, roomamine ja kõndimine aitavad lapsel keskkonnaga
aktiivsemalt suhestuda ning toetavad üldist arengut.
Varajane sensoorsete ja motoorsete oskuste areng loob aluse lapse kognitiivsele,
sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule, mõjutades seeläbi ka edasisi arenguetappe
(Cherry, 2024). Seetõttu on oluline uurida, milline on varajaste kogemuste ja
liikumistegevuste mõju väikelaste üldisele arengule.
Teadlased on uurinud erinevaid varase sekkumise võimalusi, mille eesmärk on
toetada imikute ja väikelaste arengut. Laialt on levinud veepõhised tegevused, sealhulgas
varajane ujumine, mis võib tuua mitmeid arengulisi eeliseid. On leitud, et varajane
kokkupuude veekeskkonnaga võib parandada laste motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning
kognitiivseid võimeid (Santos, 2023; Borioni, 2022; Jakobowicz, 2024).
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida varajase ujumise mõju imikute (0-
12 elukuud) ja väikelaste (1-3 eluaastat) sensoorsete ja motoorsete oskuste arengule. Töö
keskendub ujumisega seotud võimalikele mõjudele ning antud tööga soovitakse välja
selgitada, milliseid järeldusi saab teha varajaste veetegevuste kasulikkuse kohta
Kodanikuühenduste roll de facto riikide välissuhetes: Kosovo, Palestiina ja Taiwani võrdlev analüüs
No full text21. sajandil on kodanikuühiskonna organisatsioonidele avanenud enneolematud võimalused rahvusvaheliseks tegevuseks, muuhulgas tänu tehnoloogia arengule ja multilateraalsete foorumite avanemisele. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas kodanikuühendused de facto riikides – riikides, mida on erineval määral aktsepteeritud ja tunnustatud, kuid mis ei ole ÜRO liikmed – osalevad rahvusvahelises elus. Erinevalt täielikult tunnustatud riikidest on de facto riikidel piiratud diplomaatilised suhted, juurdepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele ja rahvusvahelisele kogukonnale laiemalt. Mitteametlike suhete raames on kodanikuühendustel võimekus aeg-ajalt parandada de facto riikide suhtlusvõimet rahvusvahelise ühiskonnaga lävimisel, suurendades seeläbi nende rahvusvahelist kaasatust, osalust, esindatust ja nähtavust. Siiski on kodanikuühenduste tegevust vaidlustatud riikluse kontekstis vähe uuritud, eriti napib võrdlusuuringuid. Selles doktoritöös võrreldakse Kosovo, Palestiina ja Taiwani kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust. Vaatluse all on 45 organisatsiooni, ehk 15 iga juhtumi kohta.
Doktoritöö keskendub sellele, kuidas erinevad rahvusvahelised, siseriiklikud ja organisatsioonilised tegurid nende ühenduste rahvusvahelist tegevust mõjutavad. Võrdleva lähenemise kaudu väidetakse doktoritöös, et vaidlustatud riikluse kontekst sunnib de facto riikide kodanikuühendusi „kahetisele pühendumusele“, mida mõistetakse kui nende tegevuste tasakaalustamist esiteks universaalsete globaalsete valitsemise väljakutsete lahendamise ja teiseks rahvuslike riigiloome- ja riigitunnustusprojektide vahel. Kuigi kodanikuühenduste tegevus maailmapoliitikas on piiratud, toimivad nad rahvusvaheliselt ka „de facto diplomaatidena“, täites diplomaatilisi funktsioone nagu rahvusvaheline suhtlus ja läbirääkimised ning, mis kõige tähtsam, esindades ja kaitstes oma kodanike huve rahvusvahelistes foorumites. Seetõttu kontseptualiseeritakse selles doktoritöös kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust „kodanikuühenduste diplomaatiana“. See doktoritöö panustab debatti selle üle, keda tunnustatakse legitiimse toimijana, kellel on õigus rääkida elanikkonna nimel. Ajal, mil rahvusvaheline suhtlus on erinevate diplomaatilise esindatuse vormide suhtes üha soosivam, võitlevad kodanikuühendused selles muutuvas korralduses legitiimse positsiooni saavutamise eest. Ka kodanikuühenduste sisemine organisatsiooniline struktuur on muutumises, kuna nad arendavad üha enam võimekusi valdkondades, mis kuulusid varem üksnes välisministeeriumite ja kutseliste diplomaatide pädevusse. Näiteks teevad kodanikuühendused teadlikke pingutusi oma rahvusvahelise tegevusvõimekuse institutsionaliseerimiseks ja tõhustamiseks. Lisaks väidetakse doktoritöös, et need organisatsioonid nii vaidlustavad kui ka tugevdavad rahvusvahelise kogukonna riikluse norme nagu suveräänsus, enesemääramine, territoriaalne terviklikkus, mittesekkumine ja territoriaalsus. Et paremini mõista kodanikuühenduste rolle väga eriilmelistes de facto riikides, on vajalikud täiendavad uurimused, eriti juhtumite puhul, kus kodanikuühiskond ei järgi liberaalset paradigmat või kus de facto riigid omavad vähem tunnustust ja legitiimsust kui käesolevas töös käsitletud juhtumid.In the 21st century, civil society organizations (CSOs) have gained unprecedented opportunities to engage internationally, among others, due to technological advancements and the opening of multilateral venues. This thesis examines how domestic CSOs engage internationally in de facto states – states that maintain different degrees of acceptance and formal recognition, while lacking full United Nations (UN) membership. Unlike fully recognised states, de facto states possess partial diplomatic relations and limited engagement with international organisations and the broader international community. Within informal relations, CSOs possess capabilities to occasionally enhance the interaction capacity of de facto states with the international society, thereby expanding their international engagement, participation, representation, and visibility. However, CSO activities in contested statehood contexts remain underexplored in comparative research. Focusing on Kosovo, Palestine, and Taiwan, the study compares the international engagement of 45 domestic CSOs, therefore 15 per each case.
The thesis traces CSO international engagement enabled from various international, domestic, and organisational factors. By employing a comparative approach, the dissertation argues that the contested statehood context affects the international work of these organisations by compelling them to a ‘duality of commitment’, understood as balancing their activities between their primary focus on universal global governance challenges and national projects of state-making and state recognition. Although the CSO agency in world politics is constrained, they also serve as ‘de facto diplomats’ internationally, by engaging in what are considered as diplomatic functions such as communication and negotiation, and, most importantly, representing and protecting the interests of their citizens in the international fora. To this end, this thesis proposes to conceptualise instances where CSOs engage internationally through the notion of ‘CSO diplomacy’. The dissertation connects to debates over who is recognised as the legitimate actor with the status to speak on behalf of populations. As international affairs increasingly accommodate multiple forms of diplomatic representation, CSOs battle to claim a legitimate position within these shifting arrangements. The constitutive structure of CSOs’ internal organisation is also undergoing change, as they increasingly develop capabilities in areas once reserved exclusively for foreign ministries and professional diplomats. For instance, CSOs make efforts to institutionalise and improve their international outreach capabilities. Finally, the dissertation argues that these CSOs both contest and reinforce statehood norms of the international society, such as sovereignty, self-determination, territorial integrity, non-intervention, and territoriality. Future research will be needed to better comprehend CSO roles across the highly diverse de facto state category, particularly in instances where the CSO sector does not follow a liberal paradigm or in cases with less international recognition and legitimacy.https://www.ester.ee/record=b575556
Kakskeelse lapse keelearengu toetamine kodukeskkonnas eesti-vene kakskeelsuse näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576497