108495 research outputs found
Sort by
Reoveepuhastite bioloogilise fosforiärastuse tõhustamine
Get PDFKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida üleminekut keemiliselt fosforiärastuselt bioloogilisele fosforiärastusele reoveepuhastis, kasutades reoveepuhastusprotsessi matemaatilist modelleerimist. Töö praktiline osa sisaldas reovee laborianalüüse, mudeli koostamist ja valideerimist ning reoveepuhasti töörežiimis muudatuste tegemist. Muudatuste rakendamisel lähtuti modelleerimise tulemustest. Uuringu tulemused näitasid, et matemaatiline modelleerimine aitab tõhustada reoveepuhasti tööd, sealjuures ka üleminekut keemiliselt fosforiärastuselt bioloogilisele. Kuigi mudel ei suuda arvestada kõiki asjaolusid reoveepuhastusprotsessis, on selle rakendamine puhasti töö optimeerimiseks kasulik. Bioloogiline fosforiärastus toimis mudelis edukalt, kuid katseperioodi lõpuks ei saavutatud reoveepuhastis veel soovitud tulemust. Protsess võib vajada rohkem aega ning on võimalik teha edasisi muudatusi bioloogilise fosforiärastuse tõhustamiseks
Factors affecting the increase in costs of laboratory services funded by the Estonian Health Fund
No full textDigitaalne elukorraldus peredes: emade vaade
No full textMinu lõputöö keskendus digitaalse elukorralduse uurimisele peredes emade vaates, käsitledes, kuidas jaguneb peres digitaalne elukorraldus, millised on selle peamised kitsaskohad ja vajadused ning kui teadlikud ollakse privaatsusriivetest ja eetikariskidest digitaalse elukorralduse kontekstis. Lähtusin feministlikust sotsiaalteooriast, mis käsitleb nähtamatut hooldustööd ja soolise tööjaotuse kinnistumist digitaalses kontekstis. Digitehnoloogia areng loob potentsiaali töö ümberjaotuseks, kuid tegelikkuses lisandub emadele tihti uus koormus digilogistika ja infohalduse näol.
Töö teoreetilises osas käsitlesin, kuidas soolised normid, sotsiaalsed ootused ja tehnoloogiline disain mõjutavad digivanemlust. Feministlik kriitika toob esile, et kuigi digitehnoloogia lubab tõhusust, eeldatakse emadelt pidevat kättesaadavust, digipädevust ja kontrolli laste digitaalse identiteedi üle. Kasutasin mõisteid nagu digitaalne vanemlus, vaimne koormus, väravavahi roll ja digitaalne vahendamine, et mõtestada emade rolli laste andmestatud lapsepõlve kujundamises.
Empiirilises osas intervjueerisin kümmet ema, kes kasvatasid vähemalt ühte last digitaalse hariduse ja halduse tingimustes. Kasutasin kvalitatiivseid poolstruktureeritud intervjuusid ja induktiivset sisuanalüüsi, mille tulemusel ilmnes kolm keskset uurimisfookust:
1. Kuidas digitaalse elukorralduse töö jaguneb peredes emade hinnangul?
2. Millised on emade peamised kitsaskohad ja vajadused digitaalses pereelus?
3. Milline on emade teadlikkus privaatsusest, andmepärandist ja eetikast?
Uuring näitas, et digitaalne elukorraldus, alates koolisõnumite jälgimisest kuni terviseportaalide ja jälgimisrakenduste kasutamiseni, on peamiselt emade õlul. Tööjaotus oli ebaproportsionaalne, sageli iseenesest kujunenud ja emotsionaalselt koormav. Isad osalesid harva, peamiselt tehnilise toena. Emad kandsid kolmekordset koormust: töö, kodu ja digitaalne haldus. Tehnoloogia, mis peaks elu lihtsustama, süvendas sageli stressi, süütunnet ja kurnatust.
Oluliseks teemaks tõusis ka laste andmestumine. Emad tajusid, et nad vastutavad laste andmete haldamise eest, kuid teadlikkus andmekaitse õigustest ja digipärandist oli ebaühtlane. Otsused tehti enamasti intuitiivselt ja lapsi otsustusprotsessi ei kaasatud. Vanemad tegutsesid samaaegselt nii tehnoloogia kasutajate kui ka vahendajatena, vajades seejuures suuremat ühiskondlikku toetust ja tunnustust.
Töö praktilise väärtusena esitasin poliitikasoovitused, mis rõhutavad digitaalse töökoormuse nähtavaks tegemist, peresisese tööjaotuse tasakaalustamist, vanemate andmepädevuse tõstmist ning eetilisemat digiplatvormide arendust
AI visuaalse tähelepanu prognoosimine rahvusvahelistes digitaalkampaaniates: võrdlev uuring pilgujälgimise andmetega
No full textThe objective of this study is to clarify the practical utility of AI eye-tracking softwares in predicting visual attention and improving the performance of digital banner advertisements. In order to achieve this objective, the AI eye-tracking software was utilised to predict attention and obtain suggestions for improving the digital banner performance. To clarify the impact of these suggestions, an international digital campaign was executed, employing both non-optimised and optimised banners (A/B testing) . In order to clarify the accuracy of attention prediction, an eye-tracking study was conducted, complemented by semi- structured interviews. The findings of the digital campaign analysis demonstrate that AI design quality metrics are generally not strong predictors of click-through rate, though a few strong correlations were revealed for some countries. The findings of the eye-tracking study indicate that AI predictions exhibited modest alignment with human gaze, yet demonstrated limitations in modelling top-down attention
Histoonide H3 ja H4 mutatsioonide ning YEATS domeeniga valgu Sas5 deletsiooni mõju pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) kasvule
No full textThe single cell eukaryote, Saccharomyces cerevisiae or budding yeast, synthesizes three YEATS domain containing proteins associated with chromatin remodelling and
modifying complexes. Previous experiments have shown that deletion of either of the YEATS domain containing proteins, Taf14 or Yaf9, in combination with mutations in the
N-terminal tails of histones H3 and H4 is lethal for the cells. In this thesis the aim was to assess the effects of deletion of SAS5, the third YEATS-domain containing protein, in
combination with mutations in histones. A decrease in the viability for cells carrying sas5Δ and H3 acetylation and methylation mutations was detected
Analysis of proactive motivation in various sectors and occupations based on data from the Estonian salary information survey
No full text
Õpetajate õpiringid õpilaste enesereguleeritud õppimise toetamiseks: kogemused ja võimalused Narvas
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5753113*es
