108495 research outputs found
Sort by
Deltagande tar vi farväl av participen
No full textSaldo är Språkbankens centrala lexikala resurs för automatisk analys på ordnivå av modern svensk text. Version 3 av Saldo ska släppas under 2025, där de stora skillnaderna mot föregående version framför allt återfinns i den morfologiska beskrivningen, i synnerhet ordklassindelningen. I artikeln diskuteras och motiveras hur participen behandlas i Saldo 3
Validation of the Alcohol, Smoking and Substance Involvement Screening Test (ASSIST) in an Estonian sample
No full textKäesolevaga ei ole eesti keele- ja kultuuriruumis kasutusel valideeritud sõelinstrumenti, mis võimaldaks ühe hindamiskorraga usaldusväärselt hinnata isiku mitme psühhoaktiivse aine tarvitamist. Magistritöö eesmärk oli Eesti oludele valideerida psühhoaktiivsete ainete väärtarvitamise sõeluuring ASSIST. Valimi moodustasid Tervise Arengu Instituudi projektis „Sõltuvushäirete psühhomeetriliste mõõdikute valideerimise uuring“ osalenud 616 täisealist isikut (M(vanus) = 34 aastat; 59% naised), kellest 358 pakkus andmed isikustatud ja 258 isikustamata ehk anonüümsel kujul. ASSIST koosneb kaheksast küsimusest, hinnates üheksa enamlevinud psühhoaktiivse aine rühma tarvitamist. Leitud tulemused on heas kooskõlas varasemates uuringutes leituga. Pea kõigi psühhoaktiivsete ainete puhul panustasid kõik küsimused olulisel määral koguskoori kujunemisse (Cronbachi α = 0,67–0,89). Heale konvergentsele valiidsusele viitavad statistiliselt olulised tugevad positiivsed seosed (ϱ > 0,7) ASSIST_EE ja teiste (AUDIT_EE, AUDIT-C_EE, SDS_EE) sarnaseid konstrukte hindavate instrumentide vahel. ASSIST_EE enesehinnangulise ja vaimse tervise õe administreerimisel saadud koguskoorid olid kooskõlalised, näidates head hindamisviiside vahelist reliaablust. Selgus, et kõrgem koguskoor võib tähendada suuremat riski DSM-5 diagnoosikriteeriumide järgi psühhoaktiivse aine tarvitamise häire olemasoluks. Alkohoolsete jookide, kannabinoidide ja amfetamiini tüüpi stimulantide puhul parimateks psühhoaktiivse aine tarvitamise häiret eristavateks koguskoori väärtusteks DSM-5 diagnoosikriteeriumide järgi olid vastavalt 15, 7 ja 6. Kokkuvõtvalt võimaldab ASSIST_EE käesoleva töö põhjal usaldusväärselt hinnata psühhoaktiivsete ainete väärtarvitamist. ASSIST_EE võiks tulevikus olla kasutusel nii teadustöös kui ka tervishoiusüsteemi esmatasandil ja vaimse tervise arstiabi tasandil, et kulutõhusalt tuvastada psühhoaktiivsete ainete väärtarvitamist ning planeerida sekkumist
Piiriüleste jõgede veeressursid rahvusvaheliste konfliktide allikana
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5759229*es
Töölepingule kohaldatava õiguse kindlaksmääramine piiriülese töötamise korral
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752156*es
Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes
No full textLõputöö on kirjutatud teemal “Avaliku ja erasektori avalikustamata uuringute andmekasutuse nõuded ning rakendatavus üliõpilastöödes”. Teema valik sai alguse seminaris esitatud tudengi küsimusest, kuidas kasutada uurimistöös organisatsiooni uuringu andmeid, mis ei ole avalikult kättesaadavad ja kuidas sellistele andmetele korrektselt viidata. Töös välja toodud varasemad teoreetilised käsitlused annavad ülevaate avaliku ja erasektori andmekasutuse eripäradest, regulatsioonidest ning andmekaitse nõuetest. Oluline osa oli ka andmekasutuse eetilisel käsitlusel ning anonümiseerimise ja pseudonümiseerimise praktikatel, mis on üliõpilastööde koostamisel vajalikud. Varasemad uuringud toetavad lõputöö tulemusi, viidates sellele, et avalikustamata uuringute andmeid ollakse valmis tudengitega jagama. Andmete jagamist toetavad kokkulepped ja usaldus, lisaks hindavad mõlema sektori töötajad koostöö praktilist kasu. Samuti selgus, et üliõpilastöö kvaliteeti võib kujundada andmetele ligipääsu ulatus, piiratud või anonümiseeritud andmed võivad kitsendada analüüsi võimalusi. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millistel tingimustel ja kuidas saavad üliõpilased kasutada akadeemilises töös organisatsioonide uuringu andmeid, mis on mitteavalikud. Samuti välja selgitada organisatsioonide nõuded ja soovitused avalikustamata uuringu andmete kasutamise osas.
Eesmärgi täitmiseks püstitasin järgmised uurimisküsimused.
1. Millised on avaliku ja erasektori töötajate nõuded avalikustamata uuringute andmete kasutamisel üliõpilastöödes?
2. Millised olukorrad võivad kujundada üliõpilastööde kvaliteeti, kui kasutatakse avalikustamata uuringute andmeid?
Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin läbi kaheksa poolstruktureeritud intervjuud, neli avaliku sektori ja neli erasektori ettevõtete esindajatega. Selline valim võimaldas võrrelda sektorite andmekasutuse praktikaid ning tuua välja sarnasused ja erinevused.
Lisaks koostasin näidisvormi, “Uuringu andmete kasutamise kokkulepe” (vaata ptk 4.1.2.), et oleks võimalik reguleerida üliõpilaste ja organisatsiooni vahelist andmekasutuse kokkulepet avalikustamata uuringu andmete kasutamisel. Näidisvormi kasutamine lihtsustab andmete jagamise protsessi toetades sellega teaduspõhist koostöö arengut. Tudengitele antakse võimalus kasutada organisatsiooni avalikustamata uuringu andmeid ja organisatsioonid saavad kindlustunde, et neid kasutatakse vastutustundlikult.
Soovin tänada oma lõputöö juhendajat Tiina Palu toetuse ja suunamise eest kogu uurimistöö vältel. Lisaks soovin tänada kõiki intervjuudes osalenud avaliku ja erasektori töötajaid, kes olid valmis oma mõtteid ja kogemusi jagama
Kaebeõiguse realiseerimine elektroonilise hääletamise vaidlustamisel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5751690*es
Challenges of organizational culture integration in the context of mergers and acquisitions
No full textKatse seadistus tsüanobakterite hapnikutootmise määra mõõtmiseks
No full textThis thesis aims to design and build an experimental setup that includes a novel oxygen sensor developed at Tartu Observatory, algae, specifically Synechococcus, for photosynthesis.
This work is motivated by the need to test the oxygen sensor for future implementation in the International Space Station as well as allowing for future calibration of the sensor. The
developed experimental setup incorporates control mechanisms to support the growth of Synechococcus cyanobacteria and monitor the oxygen production. The implementation and
methodology of devising the required setup is discussed, highlighted key challenges and discovered solutions towards a stable experiment. The results obtained validate the
functionality of the oxygen sensor over a large time period of continuous monitoring, verifying its usability in the experimental setup and laying the foundations to the eventual
goal of utilizing it for future calibration of the oxygen sensor