108495 research outputs found
Sort by
The Reconfiguration of the Web: Open Standards, Platform Power, and Developer Configuration
Full text linkPikkade DNA markerjärjestuste masstriipkoodimine: tööriistad ja referentsandmebaasid
Full text linkDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTraditsioonilised meetodid, nagu morfoloogia abil liikide määramine koosluste monitooringuks, on sageli aeganõudvad, eriti mikroskoopiliste organismide puhul, mistõttu on mass-triipkoodistamine (metabarcoding) läbi mass-sekveneerimise saanud populaarseks, kiireks ja kulutõhusaks erinevate koosluste tuvastamise meetodiks. Enim kasutatavad tehnoloogiad mass-triipkoodistamise töövoos on nn teise põlvkonna mass-sekveneerimise platvormid. Kuigi need suudavad genereerida miljoneid kõrge täpsusega DNA fragmente, on teise põlvkonna tehnoloogiate poolt sünteesitud järjestused suhteliselt lühikesed, mis võib limiteerida lähedalt suguluses olevate liikide eristamist. Kolmanda põlvkonna mass-sekveneerimise tehnoloogiad suudavad järjestada palju pikemaid DNA lõike, mis hõlmavad terveid geeniregioone, parandades seeläbi taksonoomilise eristamise võimekust. Suhteliselt uudne võimekus toota palju pikemaid liikide määramiseks sobilikke DNA lõike toob aga kaasa ka uusi analüütilisi väljakutseid: paljud olemasolevad bioinformaatika tööriistad on välja töötatud lühikeste järjestuste analüüsiks, pikkade järjestuste jaoks puuduvad põhjalikud referentsandmebaasid ning kimäärsete (mitte-bioloogiliste) järjestuste moodustumine võib pikkade järjestuste sekveneerimiseks genereerimise käigus olla problemaatilisem.
Käesolev doktoritöö annab esiteks ülevaate paljudest olemasolevatest bioinformaatika töövoogudest pakkudes praktilist juhtnööri sobivate bioinformaatiliste tööriistade valimiseks lähtuvalt analüüsitavast andmestruktuurist. Teiseks, töötati välja EUKARYOME andmebaas, mis on esimene kureeritud pikkade ribosomaalse RNA markerite referentsandmebaas, hõlmates üle 172000 liigi. Kolmandaks, antud doktoritöö käigus leiti, et olemasolevad kimäärsete DNA järjestuste tuvastamise algoritmid klassifitseerivad paljusi bioloogilisi järjestusi ekslikult kimääridena, ehk valepositiivsete tuvastuste määr on vaikimisi sätetega suur. Parameetrite peenhäälestamine ja sekundaarsed valideerimisstrateegiad aga parandasid analüüside täpsust. Ühiselt, need doktoritöö tulemused ja ressursid edendavad pikkade järjestuste mass-triipkoodistamise töövoogu kui elurikkuse hindamise usaldusväärset tööriista.Traditional approaches for monitoring species diversity based on visual identification are time-consuming, require specialized taxonomic expertise, and often fail to identify cryptic species or juvenile life stages. DNA metabarcoding has revolutionized biodiversity assessments by enabling simultaneous identification of multiple species from mixed environmental samples using standardized genetic markers. While second-generation sequencing platforms can generate millions of DNA fragments with high accuracy, they are constrained by short read lengths that limit species-level resolution. Third-generation sequencing technologies can produce reads long enough to span complete gene operons, including the full ribosomal RNA complex, thereby enhancing taxonomic resolution and providing more information for accurate species identification. However, this shift toward long-read sequencing introduces analytical challenges: many bioinformatics tools were developed for short-read data, comprehensive reference databases for full-length sequences are lacking, and long amplicons are more susceptible to chimeric artifacts, which are artificial sequences formed during PCR amplification.
This doctoral thesis addresses these challenges through three interconnected studies. First, a comprehensive review of available bioinformatics pipelines provides practical guidance for selecting appropriate tools based on sequencing platforms, data structure, and computational expertise. Second, the EUKARYOME database was developed as the first curated reference containing full-length ribosomal RNA sequences for all eukaryotes, covering over 172,000 species and enabling accurate taxonomic identification and chimera validation for long-read data. Third, evaluation of common chimera detection algorithms revealed high false-positive rates, where genuine biological sequences are incorrectly classified as artifacts. However, parameter tuning and secondary validation strategies can effectively reduce errors while conserving genuine sequences. Importantly, while method-specific biases affect taxonomic composition, their impact on community-level patterns remains limited. These findings collectively advance long-read metabarcoding as a robust tool for biodiversity assessment.https://www.ester.ee/record=b603208
Suhted kriisi kontekstis: maa, aeg ja generatiivsus Roya Orus
Full text linkDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSee uurimisprojekt vaatleb, kuidas inimesed, mitteinimloomad, taimed ja maastikud on omavahel seotud Prantsusmaal Roya orus ning kuidas inimeste suhted mitteinimolenditega kujundavad nii tormi Alex (2020) kogemust kui ka arusaamu globaalsest kliimamuutusest. Etnograafia, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunstipraktika abil, mida täiendab ajalooline ja keskkonnaalane analüüs, uurin kohalikke talupoegade mitmeliigilise hoolimise, kohanemise ja kooselamise viise mitteinimloomadega.
Kolmes artiklis lähenen orule erinevatest vaatenurkadest. Esimeses artiklis uurin “heterotoopiaid” – erinevaid, kuid kattuvaid ruume, mida Roya inimesed ja mitteinimelanikud ette kujutavad, elavad ja hoiavad – ning toon esile pinged pikaajaliste elanike, uustulnukate ja nende vahel, keda köidab oru eriline seotus. Teises artiklis mõtisklen meetodite üle: emotsionaalselt laetud, katastroofijärgses välitöös kasutasin oma kunstipraktikat, et end maandada ja luua näitus, mis tegi kliimakatastroofi põimunud olemuse tajutavaks. Kolmas artikkel keskendub hoolimisele lammaste ja huntide puhul, näidates, kuidas need praktikad on seotud poliitika, keskkonnapoliitikate ja erinevate arusaamadega sellest, mis – ja kes – on hoolimist väärt.
Kogu tööd ühendavas tekstis uurin Roya oru hoolimisele, vastastikusele vastutusele ja sõltuvusele rajatud suhtevõrgustikku. Keskendun häälestumise, vastutusvõime ja vastuvõtlikkuse praktikatele, rõhutades maastike mõistmise tähtsust põlvkondadeülese mitmeliigilise seotuse kaudu.This research project looks at how humans, nonhuman animals, plants and landscapes are bound together in the Roya Valley in France, and how relationships that humans have with the nonhumans shape experiences of storm Alex (2020) as well as global climate change. Using ethnography, interviews, sensory methods, and artistic practice, alongside historical and environmental analysis, I explore local peasant practices of multispecies care, adaptation, and coexistence with nonhuman animals.
Across three articles, I approach the valley from different angles. Article I examines “heterotopias”— different, but overlapping spaces imagined, performed and dwelled by human and nonhuman inhabitants of Roya—revealing tensions between long-term residents, newcomers, and those drawn by the valley’s unique sense of connectedness. Article II reflects on methods: in a charged, post-disaster field, I drew on my artistic practice for grounding and to create an exhibition that made the interwoven nature of climate disaster tangible. Article III focuses on care for sheep and wolves, showing how these practices connect to politics, environmental policies, and competing ideas of what—and who—is worth caring for. In the umbrella text, I explore a web of relationships in the Roya Valley built on care, mutual responsibility, and interdependence. I focus on practices of attunement, response-ability, and responsiveness, grounded in the importance of understanding landscapes through intergenerational multispecies relationalities.https://www.ester.ee/record=b602987
Elu mitsellaarsetel hüdrogeelidel põhinevates 3D trükitud elusmaterjalides
Full text linkDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneAastakümneid on üleilmne majandus järginud lineaarset majandusmudelit – võta, kasuta, viska ära. See lähenemine on olnud lühiajaliselt väga tõhus, kuid on pikaajaliselt keskkonnale laastav. Fossiilkütused on käivitanud meie tööstuse, plastid on kujundanud meie maailma ning tarbimiskultuur on loonud hiiglaslikud jäätmemäed. See areng on aga tulnud kalli hinnaga: tõusvad temperatuurid, ebastabiilsed ilmamustrid ja degradeerunud ökosüsteemid. Paljude jaoks peitub jätkusuutlik lahendus ringbiomajanduse kontseptsioonis, kus bioloogilised ressursid asendavad fossiilkütused tööstuse selgroona ning ressursse hoitakse ringluses võimalikult kaua.
Niisuguse ülemineku keskmes on biotehnoloogia. Elusad mikroorganismid (näiteks bakterid, pärmid, vetikad) ja eukarüootsed rakud (näiteks imetajarakud) – võivad toimida miniatuursete tehastena, mis muudavad taastuvad lähteained väärtuslikeks toodeteks. Geenitehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng on võimaldanud neid elusaid süsteeme üha suurema täpsusega suunata tööstus- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, laiendades bioloogilisel teel saavutatavate toodete ja funktsioonide spektrit.
Kuid ka elusrakkudel on piirangud. Tootlikkuse säilitamiseks vajavad nad tavaliselt hoolikalt kontrollitud ja steriilset keskkonda. Aja jooksul, eriti keerukates või muutuvates tingimustes, võib nende jõudlus geneetilise ebastabiilsuse ja mutatsioonide kuhjumise tõttu halveneda, viies funktsionaalsuse kaoni või kontrollimatu paljunemiseni. Lisaks on bioturvalisuse tagamine ja geneetilise materjali lekkimise vältimine looduslikesse ökosüsteemidesse jätkuv väljakutse. Need piirangud rõhutavad materjalipõhiste strateegiate vajadust – näiteks rakkude kapseldamine konstrueeritud elusmaterjalidesse (ingl. k. engineered living materials, ELMs), mis pakuvad füüsilist kaitset, vabanemisekontrolli, keskkonnatingimuste puhverdamist ja stabiilseid mikrokeskkondi, suurendamaks nende sünteetiliste bioloogiliste süsteemide töökindlust. Elusmaterjalides rakendamiseks on uuritud mitmesuguseid biopõhiseid ja biopolümeerseid materjale. Paraku ei ole enamik neist bioloogiliselt inertsed ning võivad seetõttu olla vastuvõtlikud mikroobsele degradeerumisele või nende samade organismide põhjustatud ensümaatilisele lagunemisele, keda nad on mõeldud majutama, mis omakorda piirab nende kasutamist pikaajalistes biotootmise protsessides.
Käesolev töö uurib UV-ristsidestatavaid mitsellaarseid hüdrogeele kui struktuurseid platvorme ELM-ide 3D trükkimiseks. Töö keskendub sellele, kuidas mitsellaarsed hüdrogeelid suunavad rakkude ruumilist organiseeritust, paljunemist, fenotüüpi ja metabolismi. Laiem eesmärk oli määratleda disainireeglid skaleeritavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt programmeeritavate elussüsteemide loomiseks.For decades, our global economy has followed a linear economy model — “take-make-waste”. This approach has been highly efficient in the short term but has had devastating effects on the environment in the long run. Fossil fuels have powered our industries, plastics have shaped our world, and the culture of consumption has led to mountains of waste. However, this progress has come at a cost: rising temperatures, erratic weather patterns, and degraded ecosystems that sustain life. For many, the answer lies in the concept of a circular bioeconomy, where biological resources replace fossil fuels as the backbone of industry and resources are kept in circulation as long as possible.
At the heart of this transition lies biotechnology. Living cells, such as bacteria, yeast, algae, and mammalian cells, can act as miniature factories that convert renewable feedstocks into valuable products. Advances in genetic engineering and synthetic biology have enabled these systems to be programmed with increasing precision for industrial and environmental purposes, broadening the range of products and functions achievable through biological means. However, these cells also have limitations. They typically require carefully controlled and sterile environments to maintain productivity. Over time, especially in complex or changing environments, their performance can deteriorate due to genetic instability and the accumulation of mutations, leading to the loss of function or uncontrolled proliferation. Furthermore, ensuring biocontainment and preventing genetic leakage into natural ecosystems remain persistent challenges. These limitations underscore the need for material-based strategies — such as encapsulating cells to create engineered living materials (ELMs) — that provide physical control, environmental buffering, and stable microenvironments to enhance the robustness of these synthetic biological systems. In this field, many bio-based and biopolymer materials have been explored. However, most of these are not biologically inert and can therefore be susceptible to microbial degradation or enzymatic breakdown by the very organisms they are intended to host, limiting their use in longer-term biomanufacturing scenarios.
This thesis investigates UV-crosslinkable micellar hydrogels as structural platforms for 3D printing of ELMs. The work focuses on how micellar hydrogels govern spatial organisation, cell proliferation, phenotype and metabolism, with the broader aim of identifying design rules for scalable, spatially organised and metabolically programmable living systems.https://www.ester.ee/record=b602484
Õhulõhede süsihappegaasi signaalirada ja selle rakendamine tomatitaimedes
Full text linkDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTaimed on aluseks elule Maal, kuid muutuva keskkonna põhjustatud stress toob kaasa mitmeid väljakutseid taimekasvatuses. Kõrgem temperatuur ja madalam õhuniiskus suurendavad taimede veekulu ning ohustavad saagikust, mistõttu on tarvis aretada väiksema veetarbe ja suurema põuataluvusega taimi. Õhulõhed võimaldavad taimedel fotosünteesiks süsihappegaasi omastada, kuid kaotavad selle käigus vett. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust, mille suurust muudetakse vastavalt keskkonnatingimustele, õhulõhed avanevad valguses, madala CO₂ tingimustes ja kõrge õhuniiskuse korral ning sulguvad pimeduses, kõrge CO₂ tingimustes ja madala õhuniiskuse toimel. Käesolevas doktoritöös uuriti sulgrakkude CO₂ signaalirada ja selle toimimist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes erinevatel CO₂ kontsentratsioonivahemikel ning tavapärase ja madala õhuniiskuse tingimustes. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll õhulõhede CO₂ regulatsioonis. Õhulõhede vastuste kineetika sõltus CO₂ vahemikust: madalas kuni tavalises kontsentratsioonis olid reaktsioonid aeglasemad ja suurema amplituudiga, samas kui tavalise kuni kõrge CO₂ vahemikus oli sulgumine kiirem ja väiksema amplituudiga. Varasemaid teadmisi õhulõhede CO₂ signaalirajast rakendati tomatis (Solanum lycopersicum), kus täppisaretuse meetoditega inaktiveeriti HT1 homoloogid tomatis. Saadud slht1 slht2 topeltmutandi õhulõhed olid CO₂ muutustele tundetud, kuid reageerisid endiselt madalale õhuniiskusele ja abstsiishappele (ABA). Mutantidel oli madalam õhulõhede juhtivus, väiksem veekulu ja suurem põuataluvus, säilitades metsiktüübiga võrreldava kasvu ja viljade omadused. See töö kirjeldab õhulõhede CO₂ regulatsiooni toimimist eri CO₂ vahemikes ja selle sõltuvust õhuniiskusest. Lisaks toetavad tulemused HT1 modifikatsioonide kasutamist taimede veekulu vähendamiseks.Plants are the foundation for life on Earth, but stress caused by changing environmental conditions poses major challenges for crop production. Higher temperatures and lower air humidity increase plant water use and lower yields, making it necessary to breed crops with reduced water usage and improved drought resilience. Stomata enable plants to take up carbon dioxide for photosynthesis, but water is lost in the process. A stoma consists of two guard cells and the pore between them, the aperture of this pore is adjusted according to environmental conditions: stomata open in the light, under low CO₂ and high air humidity, and close in darkness, under high CO₂ and in response to low air humidity. In this doctoral thesis, guard-cell CO₂ signalling and its function in Arabidopsis thaliana were studied across different CO₂ concentration ranges and under normal and low air humidity. A key role for the mitogen-activated protein kinases MPK12 and MPK4 in stomatal CO₂ regulation was identified. The kinetics of stomatal responses depended on the CO₂ range, at low to ambient concentrations, responses were slower and of greater amplitude, whereas at ambient to high CO₂, closure was faster and smaller in amplitude. Previous knowledge of stomatal CO₂ signalling was applied in tomato (Solanum lycopersicum), where HT1 homologues were inactivated using genetic editing. Stomata of the resulting slht1 slht2 double mutant line were insensitive to changes in CO₂, but still responded to low air humidity and abscisic acid (ABA). The mutants had lower stomatal conductance, reduced water use, and improved drought resilience, while maintaining biomass accumulation and fruit traits comparable to wild type. This work describes how stomatal CO₂ regulation functions across distinct CO₂ ranges and how it is affected by air humidity. The results also support the use of HT1 as a target for reducing plant water use.https://www.ester.ee/record=b603208
Maahanmuuttajien asumisen siirtymät ja liikkuvuuden muutokset: tulokset kolmesta pohjoismaisesta hyvinvointivaltiosta
Full text linkDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneRänne arenenud riikidesse on rekordiliselt kõrge. Kuigi sisserändajad aitavad leevendada vananeva elanikkonna survet ning tööjõu ja oskuste puudust kogu Euroopas, kaasneb sellega ka väljakutseid vastuvõtvas riigis. Üheks keskseks probleemiks on sisserändajate majutamine niigi keerulistes eluasemeturu tingimustes.
Doktoritöö analüüsis Helsingisse, Stockholmi ja Oslosse äsja elama asunute eluteed uues riigis, et mõista paremini elukohapõhist lõimumist. Pikaajalised rahvastikuandmed võimaldasid käsitleda seoseid sisserändajate eluaseme omandamise või üürimise valikute ja elukoha piirkondade vahel ning teha kindlaks, kuidas need protsessid on seotud immigrantide paigutusega tööturul ja teenitava sissetulekuga. Tavaliselt alustavad sisserändajad üürnikena madalama hinnatasemega piirkondades. Uurimistöö püstitas küsimuse, kuidas nii inimestega seotud tegurid, nagu sissetulek, kui ka linnade eluasemestruktuur mõjutavad nende edasist eluasemeteed. Teiseks oli luubi all sisserändajate töökoht. Selleks analüüsiti omavahel soetud integratsiooni dimensioone: majandusharu nišši ja töö füüsilise asukoha segregatsiooni.
Doktoritöö tuvastas, et sisserändajate elukohapõhist lõimumist kujundab isiklike ressursside ja eluasemeturu võimaluste kombinatsioon. Erinevad eluasemepoliitikad linnades mõjutavad edasist eluaseme omandamist või kõrgema sissetulekuga piirkonda kolimist. Helsingi eluasemepoliitika ja sotsiaaltoetused võimaldavad sisserändajatel suhteliselt kiiresti leida stabiilse eluaseme ja tõusta tööjõuturul, ent Stockholmis piirab kinnisvara kõrge hind ja üüripindade vähene kättesaadavus parematesse elamupiirkondadesse liikumist. Oslos toetab tugev sotsiaalpoliitiline raamistik lõimumist ning eluasemeturg eelistab omandit, mis suurendab sisserändajate võimalusi koduomanikuks saada ja seeläbi rikkust koguda, kuid taskukohased eluasemed asuvad sageli madala sissetulekuga ja kõrge segregatsiooniga piirkondades.International migration to developed countries is at a record high. Although immigrants help alleviate the pressure of an aging population as well as labor and skills shortages across Europe, the influx also poses challenges for the host country. One key problem is housing immigrants in an already complicated housing market.
The doctoral thesis analyzed the life paths of newly arrived immigrants to Helsinki, Stockholm, and Oslo to better understand place-based integration. The study used rich longitudinal population data to examine the overlap between housing status changes, like moving from renting to homeownership, and residential mobility, i.e. immigrants moving to better neighborhoods over time. Immigrants usually start out as tenants in lower-income neighborhoods. The research explored how personal factors, such as income and cities housing structure influence their housing path. Secondly, the study examined how immigrants find employment in a new country, analyzing workplace segregation and industrial niching.
Immigrants’ residential integration is shaped by individual resources, structural conditions, and institutional constraints across work and residence domains. Different housing policies in cities form immigrants’ different opportunities of both tenant and owner status and the move to higher-income neighbourhoods. Helsinki's housing policy and social benefits enable immigrants to find stable housing relatively quickly, allowing them to move up in the labor market. In Stockholm, however, high real estate prices and limited availability of rental accommodation limit movement to better residential areas. In central Oslo, a strong social policy framework supports integration, and the housing market is skewed towards ownership, which increases immigrants’ opportunities to become homeowners and thus accumulate wealth, but affordable housing is often located in low-income and highly segregated areas.https://www.ester.ee/record=b602485
Correlations of the Self-efficacy Questionnaire with Questionnaires Assessing Emotionality
No full textEnesemõjusus on osa Albert Bandura sotsiaal-kognitiivsest teooriast ning üks komponent enesekohastest tuumikhinnangutest. Enesemõjusus üldisemalt on motiveeritus, usk oma võimetesse hakkama saada. Käesoleva uurimistöö eesmärk on enesemõjususe küsimustiku (Chen, Gully & Eden, 2001) valideerimine emeriitdotsent A. Luugi poolt kohandatud ja koostatud küsimustike abil kasutades korrelatsioonanalüüsi. Uurimistöö otsib enesemõjususe korrelatsioone valdavalt negatiivset emotsionaalsust hindavate küsimustike tulemustega. Töö tulemuste alusel on enesemõjusus tugevalt positiivselt korreleeritud enesekohaste tuumikhinnangutega ning negatiivselt inimese negatiivset emotsionaalsust hindavate küsimustike tulemustega. Enesemõjususe näidu keskmised väärtused ei erine sugude lõikes
Bird Colony: merelinnukolooniate ruumiliste ja kohasusandmete kogumise rakendus globaalsete mustrite uurimiseks
No full textSeabirds are vital indicators of environmental change due to their wide-ranging habitats and ecological sensitivity. Hence effective monitoring of seabirds is crucial for global understanding of environmental change. To better utilize the ongoing research efforts that collect data about seabird breeding there is a need for software tools that facilitate data collection in seabird research. This thesis introduces the Bird Colony application, a user-friendly tool developed with Flutter and Firebase to streamline data collection and management in seabird colony monitoring. Key features of the developed application include precise nest mapping, real-time data entry, and experiment management - all tailored to the specific needs of field researchers. The application's cross-platform compatibility and real-time database enable immediate data synchronization between researchers working in a colony. The open-source nature of the application promotes customization and collaboration within the developer community, potentially improving seabird research methodologies and conservation strategies in the long run. To test and validate the usefulness of the developed software the Bird Colony application has been effectively used on Kakrarahu islet, Estonia to improve the monitoring of its common gull (Larus canus) breeding colony. On Kakrarahu common gulls have been monitored for several decades — all in an effort to enhance the understanding of seabird populations and their responses to environmental change. By improving data collection methods and fostering collaboration among re-searchers, this application aims to contribute significantly to seabird conservation and ecological research worldwide.Merelinnud on olulised keskkonnamuutuste indikaatorid nende laia geograafilise leviku ja tundlikkuse tõttu muutustele ökosüsteemides. Seega on merelindude tõhus seire globaalsete keskkonnamuutuste mõju mõistmise jaoks ülioluline. Selleks, et paremini ära kasutada ressurssi, mis kulub merelindude uurimiseks, on vaja tarkvaravahendeid, mis hõlbustavad andmete kogumist merelindude pesitsuskolooniatest. Käesolev lõputöö tutvustab rakendust „Bird Colony“, kasutajasõbralikku tööriista, mis on välja töötatud Flutteri ja Firebase'i abil, et muuta sujuvamaks andmete kogumist ja haldamist merelindude kolooniate seires. „Bird Colony“ peamised funktsioonid hõlmavad täpset pesade kaardistamist, reaalajas andmete sisestamist ja katsete haldamist, mis kõik on kohandatud välitööd tegevate inimeste spetsiifilisi vajadusi silmas pidades. Rakendus on platvormiülene ja reaalajas uueneva andmebaasiga, mis võimaldab meeskondliku koostööd pesitsuskoloonias. Tänu avatud lähtekoodile on rakendus kohandamiseks kättesaadav ka teistele arendajatele, mis võiks pikas perspektiivis veelgi suurendada rakenduse kasulikust uurimismetoodikate täiustamisel. Selleks, et testida ja arendada rakenduse kasulikust, on „Bird Colony“ rakendust arendatud mitme aasta vältel Kakrarahu kalakajakate (Larus canus) pesituskoloonias toimuvate protsesside jälgimise parandamiseks. Kakrarahu kajakakolooniat on jälgitud aastakümneid, eesmärgiga parandada merelindude populatsioonides toimuvate protsesside mõistmist muuhulgas ka keskkonnamuutuste kontekstis. Parandades andmete kogumise meetodeid ja edendades koostööd uurijate vahel, panustab käesolevas töös arendatud rakendus merelindude kaitse ja ökoloogilise uurimistöö arengusse kogu maailmas