9480 research outputs found
Sort by
Health problems in horses depending on keeping conditions
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas erinevad pidamistingimused võivad hobuse tervist mõjutada. Eesmärgi saavutamiseks oli läbi viidud küsitlus, mida jagati sotsiaalmeedias (Facebook). Kogutud andmeid analüüsiti ja seejärel töödeldati tabelarvutusprogrammi MS Excel 2019 abil.
Tulemused näitasid, et piiratud kättesaadavusega ning madala kvaliteediga koresööt oli seotud sagedasema terviseprobleemi esinemisega. Samuti leiti, et käitumisprobleeme esines rohkem, kui hobused veetsid vähem aega õues. Mõnede allapanumaterjalide kasutamisel esines rohkem terviseprobleeme, kuid see võis olla põhjustatud allapanu kvaliteedist ja bokside puhastamise sagedusest.
Töö toob esile vajaduse arvestada hobuse loomulike vajadustega, et tagada looma tervis ja heaolu. Edasised uurimused aitaksid teemat sügavamalt mõista ja täiendada saadud tulemusi.The aim of this bachelor's thesis was to investigate how different keeping conditions can affect horse health. To achieve this goal, a survey was conducted and shared on social media (Facebook). The collected data was analyzed and then processed using the spreadsheet program MS Excel 2019.
The results showed that limited availability and low quality roughage was associated with more frequent health problems. It was also found that behavioral problems occurred more when horses spent less time outdoors. Health problems occurred more when using some bedding materials, but this may have been caused by the quality of the bedding and the frequency of cleaning the stalls.
The work highlights the need to consider the natural needs of the horse to ensure the health and well-being of the animal. Further research would help to understand the topic more deeply and confirm the results obtained
Usage study of EMÜ campus
No full textMagistritöö
Maastikuarhitektuuri õppekavalKäesoleva töö eesmärk oli uurida Eesti Maaülikooli linnaku välisruumi kasutust ning inimeste vajadusi ja eelistusi ülikoolilinnaku arendamiseks. Uuring tugines kombineeritud andmekogumismeetoditele, milleks oli rahuloluküsitlus ja vaatlused, kus hinnati ruumikasutust BlueHealth Behavior Assessment Tool-i (BBAT) abil. Küsitluse kaudu selgitati välja kasutajate hinnangud ja puudujäägid linnaku kohta. Vaatlusandmed kaardistasid inimeste tegevusi ning aktiivseid alasid eri aegadel. Tulemused näitasid, et EMÜ linnaku välisruumi kasutatakse valdavalt sihipäraseks liikumiseks, kuid vähem kohapealseks ajaveetmiseks ja suhtluseks. Kasutajad tunnevad puudust istumis- ja puhkekohtadest ning eelistatakse, et ajaveetmiseks mõeldud paigad oleksid loengute vahelisel ajal kiiresti ja mugavalt ligipääsetavad. Uuringust saadud järeldusi on võimalik kasutada tulevikus EMÜ linnaku arendamiseks, et kujundada keskkond, mis toetab paremini kasutajate heaolu ja taastumisvõimet ning soosiks sotsiaalset aktiivsust.The aim of this thesis was to investigate the use of outdoor space on the campus of the Estonian University of Life Sciences (EMÜ) and to identify user needs and preferences for campus development. The study employed a mixed-method data collection approach, including a satisfaction survey and observational studies using the BlueHealth Behavior Assessment Tool (BBAT) to assess spatial use. The survey provided insights into users’ evaluations and perceived shortcomings of the campus environment. Observational data mapped user activities and active areas at different times. The results indicated that the campus is mainly used for purposeful movement, while stationary activities and social interaction are less common. Users expressed a need for more seating and rest areas and preferred that leisure spaces be easily and quickly accessible during breaks between lectures. The conclusions of this study can inform future campus development at EMÜ to create an environment that better supports users’ well-being and restoration, while encouraging social activity
Umbrohtumus erinevates viljelussüsteemides
No full textDoctoral Thesis in Agriculture.Doktoritöö põllumajanduses.ABSTRACT. Weeds play multiple roles in an agroecosystem. On the one hand they compete with crops for water and nutrients and on the other hand they enhance biodiversity within the field community, thereby providing environmental benefits. The aim of this study was to investigate weed occurrence in a long-term crop rotation experiment. The five-field rotation (barley undersown with clover, clover, winter wheat, pea, potato) was conducted under five different cropping systems. In two conventional systems herbicides were used for weed control, one of them also used mineral fertilizers. One organic system followed the crop rotation as a control variant. The remaining two systems used winter cover crops; composted manure was additionally applied to one of the systems.
Weed occurrence and species composition depended on both the cropping system and the crop. In the first rotation the study of weed seedbank in the soil revealed that the number of weed seeds in organic cropping remained at a similar level compared to conventional systems, but species diversity was higher in organic systems. The highest number of weed seeds was found in the soil of pea fields across all systems except in organic system with winter cover crops. The lowest seed count was found in the soil of barley undersown with clover fields in conventional system with mineral fertilizers and in organic system with manure.
In the second rotation, studies showed that weed biomass and density of occurrence was increased in all cropping systems, but significantly more in organic systems than in conventional ones. Also, weed diversity increased more in organic systems, being highest in the organic system with winter cover crops. Among the crops, weed biomass and density were high in pea and low in barley. Among the winter cover crops winter rye suppressed weeds most. However, likely due to their low biomass, winter cover crops did not achieve weed suppression comparable to herbicides. Nevertheless, winter cover crops improved soil properties and had a yield-enhancing effect.LÜHIKOKKUVÕTE. Agroökosüsteemis on umbrohul mitmene roll. Ühelt poolt konkureeritakse kultuurtaimedega vee ja toitainete pärast, teisalt suurendatakse põllukoosluse elurikkust luues nii keskkonna hüvesid. Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada umbrohtude esinemist pikaajalises külvikorra katses. Viieväljalise külvikorra (oder ristiku allakülviga, ristik, talinisu, hernes, kartul) katse toimus viies erinevas kasvatussüsteemis. Kahes tavaviljelussüsteemis kasutati umbrohutõrjeks herbitsiide ning ühes neist ka mineraalväetisi. Üks mahesüsteem toimis külvikorda järgides kontrollvariandina. Kahes ülejäänus kasutati talviseid vahekultuure ning ühes sellele lisaks kompostitud sõnnikut.
Umbrohtude esinemine ja liigiline koosseis sõltusid nii kasvatussüsteemist kui kultuurist. Esimeses rotatsioonis umbrohuseemnete uurimine mullas tõi esile, et maheviljeluse umbrohuseemnete arvukus jäi samale tasemele tavaviljelussüsteemidega, ent liigiline mitmekesisus oli maheviljeluses suurem. Kõige rohkem umbrohuseemneid leidus herne mullas kõigis kasvatussüsteemides peale mahesüsteemi vahekultuuridega. Vähim seemneid esines tavaviljelussüsteemis mineraalväetistega ja mahesüsteemis sõnnikuga variantides ristiku allakülviga odra mullas.
Teises rotatsioonis umbrohtude maapealse osa uuringud näitasid, et nii nende biomass kui esinemissagedus suurenesid kõigis viljelussüsteemides, kuid usaldusväärselt rohkem mahesüsteemides kui tavasüsteemides. Umbrohtude mitmekesisus tõusis samuti enam mahesüsteemides, olles kõrgeim talvise vahekultuuriga mahesüsteemis. Umbrohtude biomass ja esinemissagedus olid kultuuridest kõige suuremad hernes ning väikseim biomass esines odras. Kasutatud talvistest vahekultuuridest pärssis umbrohte kõige enam talirukis. Ent ilmselt madala biomassi tõttu ei saavutanud talvised vahekultuurid herbitsiididega võrreldavat toimet. Talvised vahekultuurid parandasid mulla omadusi ja avaldus nende saagikust suurendav toime
Mikrobioloogiline süsiniku- ja lämmastikuringe Kongo nõo troopilistes soometsades ja rohumaadel
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe Congo Basin holds the world's largest continuous tropical peatlands, which are regions
with high carbon density and rich biodiversity, providing a series of important ecosystem
services. However, compared with the peatlands in Southeast Asia, research on the peatlands
in the Congo Basin remains limited. This study took the tropical peatland forests and
grasslands in the Congo Basin as the research objects, aiming to explore the microbial carbon
(methane) and nitrogen cycling processes in these two ecosystems.
This study was carried out in March 2024 near Epena Village, northeastern Republic of the
Congo. Researchers collected two layers of soil samples (0-10 cm and 10-20 cm) from
peatland forests and peatland grasslands to measure their physical and chemical properties,
microbial gene abundances (using quantitative polymerase chain reaction, qPCR), and
greenhouse gas fluxes.
The main findings of this study are as follows:
1) Forest peatlands had higher contents of total carbon, total nitrogen, and NH4+, supporting
abundant bacterial and archaeal communities, as well as high abundances of mcrA, pmoA,
nirK, and nosZ genes, which drove higher CH4 and N2O fluxes.
2) Peatland grasslands had higher soil pH and dry matter content, with increased relative
abundances of nifH and nrfA genes to adapt to limited nitrate supply.
3) The efficient nitrogen gas production in peaty grasslands indicated more complete
denitrification processes.
4) Fungi may play an important role in the nitrogen cycling of forest peatlands.Kongo vesikond hõlmab maailma suurimaid ühenduses olevaid troopilisi turbaalasid, mis on
kõrge süsinikusisalduse ja rikkaliku elurikkusega piirkonnad ning pakuvad olulisi
ökosüsteemiteenuseid. Siiski on võrreldes Kagu-Aasia soodega Kongo nõo turbamaade
uuringud siiani piiratud. Käesolev uurimus keskendub Kongo nõo troopilistele soometsadele
ja rohumaadele, eesmärgiga uurida nende kahe ökosüsteemi mikroobset süsiniku (metaani)
ja lämmastiku ringet.
Välitööd viidi läbi 2024. aasta märtsis Kongo Vabariigi kirdeosas, Epena küla lähedal.
Koguti mullaproove kahest kihist (0–10 cm ja 10–20 cm) soometsadest ja soorohumaadelt,
et mõõta nende füüsikalis-keemilisi omadusi, mikroobsete geenide rohkust (kvantitatiivse
polümeraasahelreaktsiooni, qPCR abil) ning kasvuhoonegaaside emissioone.
Uurimistöö peamised tulemused on järgmised:
1) Soometsades oli kõrgem süsiniku, lämmastiku ja NH4+ sisaldus, mis põhjustas bakterite
ja arhede kõrgemat arvukust ning suuremat mcrA, pmoA, nirK ja nosZ geenide arvukust, mis
põhjustasid suuremaid CH4 ja N2O emissioone.
2) Rohumaade turbamuldadel oli kõrgem pH ja kuivaine sisaldus, samuti suurem nifH ja
nrfA geenide suhteline osakaal, mis viitab kohanemisele piiratud nitraadivarudega.
3) Efektiivne lämmastikgaasi tootmine rohumaadel viitab täielikule
denitrifikatsiooniprotsessile.
4) Seened võivad mängida olulist rolli metsatüüpi turbamaade lämmastikuringes
Testing native Estonian strains of Phlebiopsis gigantea for biological control of Heterobasidion root rot
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalEesti okaspuumetsade oluliseks kahjustajaks on juurepessu (Heterobasidion spp.) perekonda kuuluvad juuremädanikku põhjustavad seened, mille levik võib kliimamuutuste, ennekõike soojemate talvede tõttu, tulevikus veelgi suureneda. Juurepessu tõrjeks kasutatakse biopreparaati Rotstop®, mis põhineb looduslikult levinud antagonistlikul seenel hiidkoorikul (Phlebiopsis gigantea). Varasemad uuringud on näidanud, et kohalikku päritolu tüved võivad olla juurepessu tõrjel efektiivsemad kui Rotstop tüvi. Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata Eesti päritolu hiidkooriku tüvede kasvu ja efektiivsust juurepessu tõrjel hariliku kuuse kändudes ning võrrelda nende toimet Rotstop tüvega. Magistritöö käigus teostati laboratoorne ketaste inokuleerimine ja seejärel välikatsed kahel harvendusraie ja kahel lageraie alal, mille käigus analüüsiti kokku 640 kännu puiduproovi. Labori ketaste nakatamise katses osutusid hiidkooriku tüved 21041 ja 24666 parimateks puidu koloniseerijateks ning valiti välikatsetel testimiseks. Välikatsete tulemusel leiti, et kuue kuu möödudes oli hiidkooriku osakaal kändudes 35–56%, kuid juurepessu tuvastati 13–49% kändudest, kusjuures hiidkoorikuga pritsitud harvendusraie alade kändudel vähenes juurepessu osakaal 2–3%. Juurepessu levik oli suurem lageraiealadel võrreldes harvendusraiealadega, kuid statistiliselt mitte usaldusväärselt (p>0,05). Suurem nakkuse levik toimus töötlemata kontroll ja Rotstop kändudel. Eesti tüved olid kändude koloniseerimises Rotstop tüvest oluliselt efektiivsemad (p0,05). A higher Heterobasidion infection rate was observed in untreated control and Rotstop-treated stumps. The local strains were significantly more effective in stump colonization than the Rotstop strain (p<0,05). Stump diameter did not significantly affect the growth of P. gigantea, while the association was marginally significant for Heterobasidion infection (p=0,053). Average air temperature and total precipitation had no statistically significant effect on the growth of the studied fungi in the stumps. These results indicate that local strains of P. gigantea were more effective in colonizing spruce stumps than the Rotstop strain; however, long-term evaluations are needed
Assessment of visitor load of Estonian hiking trails based on visitors and social media
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalViimastel aastatel on kogu maailmas kasvanud huvi aktiivse liikumise vastu looduses, eriti matkaradadel. Külastajate hindamine on aga keeruline protsess ning senini on kasutusel vaid väheseid andmekogumismeetodeid. Liiga palju külastajaid looduses võib viia ületurismini.
Töö eesmärkideks on hinnata sotsiaalmeedia mõõdikute kasutatavust tegeliku külastuskoormuse hindamisel 29 Eesti matkarajal ning uurida, kuivõrd need mõõdikud korreleeruvad traditsiooniliste külastatavuse hindamise meetoditega. Samuti analüüsitakse, kuidas erinevad sotsiaalmeediakanalid (TripAdvisor, Google Maps ja AllTrails) või RMK külastajaandmed ja turistide vaated kajastavad ületurismi ilminguid, kasutades kommentaaride sisuanalüüsi.
Andmeid koguti nimetatud veebiplatvormidelt (TripAdvisor, Google Maps ja AllTrails) ning RMK ametlikest statistikatest. Iga matkaraja kohta koguti teavet keskmise hinnangu, hindajate arvu, ülerahvastatuse ja külastajate hinnangu kohta. Külastuskoormuse hindamiseks koostati korrelatsioonimaatriks ning üldistatud lineaarmudel (GLZ), et võrrelda sotsiaalmeedia näitajate vastavust tegelikele külastusandmetele.
Tulemused näitavad positiivset seost sotsiaalmeedia mõõdikute - nagu keskmine hinne, ülerahvastatuse mainimine, hindajate arv ja hinnangute sisu ja ametlike külastusandmete vahel, eriti hindajate arvu osas. Lisaks ilmneb suurema külastatavusega kohtades sagedamini ülerahvastatuse ilminguid, kuigi need ei pruugi veel otseselt mõjutada külastajate kogemust.
Edasistes uuringutes võiks kaasata külastajaid otse, et saada täpsemat ülevaadet nende eelistustest ja kogemustest. Sarnaste platvormide abil on võimalik hinnata ka nende radade külastuskoormust, mille kohta puuduvad otsesed mõõtmised kohapeal.In recent years, interest in active movement in nature, especially on hiking trails, has grown worldwide. Visitor assessment is a complex process and only a few data collection methods have been used so far. Too many visitors in nature can lead to overtourism.
The objectives of the work are to assess the usability of social media metrics in assessing the actual visitor load on 29 Estonian hiking trails and to investigate the extent to which these metrics correlate with traditional visitor assessment methods. It also analyzes how different social media channels (TripAdvisor, Google Maps and AllTrails) or RMK visitor data and tourist views reflect overtourism phenomena using content analysis of comments.
Data were collected from the aforementioned online platforms (TripAdvisor, Google Maps and AllTrails) and RMK official statistics. Information was collected for each hiking trail on the average rating, number of raters, overcrowding and visitor ratings. To assess the visitor load, a correlation matrix and a generalized linear model (GLZ) were constructed to compare the correspondence of social media indicators with actual visitor data.
The results show a positive relationship between social media metrics - such as average rating, mention of overcrowding, number of reviewers and content of reviews - and official visitor data, especially in terms of the number of reviewers. In addition, overcrowding phenomena are more common in places with higher visitor traffic, although they may not yet directly affect the visitor experience.
Future studies could involve visitors directly to gain a more accurate overview of their preferences and experiences. Similar platforms can also be used to assess the visitor load of trails for which direct measurements are not available on site
Controlling the parameters of a smooth metal door model using DriveWorks software
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalKlientide ootustest personaliseeritud toodete järele ning võimalikult lühikesele tarneajale on ettevõtetes tekkinud kasvav vajadus protsesside automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. Antud bakalaureuse töö fookuseks on silemetallukse projekteerimise automatiseerimine Tammer OÜ-s kasutades SolidWorks ja DriveWorks tarkvara. Töö eesmärk on luua baasmudel mille parameetrid saab juhtida DriveWorks tarkvara kasutades. tulemusena valmis silemetallukse mudel mille määratud parameetreid juhitakse DriveWorks tarkvara kasutades.
Töö käigus valmib baasmudel koos kasutajaliidese ja juhtloogikaga. See loob aluse projekteerimise automatiseerimise edasiseks arendamiseks ja integreerimiseks ettevõtte infosüsteemidega.Due to increasing customer expectations for personalized products and shorter delivery times, companies are experiencing a growing need to automate and digitalize their processes. This bachelor’s thesis focuses on automating the design of sheet metal doors at Tammer OÜ using SolidWorks and DriveWorks software. The aim of the thesis is to develop a base model whose parameters can be controlled through DriveWorks. As a result, a parametric model of a sheet metal door was created, with its key dimensions and features managed via DriveWorks logic.
The final outcome includes a functional base model with an associated user interface and rule-based control system. This serves as a foundation for further development of design automation and integration with the company’s information systems
The effect of fine fraction derived from construction waste on the compressive strength and water absorption of concrete
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalEhitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtt on muutumas aina olulisemaks
keskkonnasäästliku ehituspraktika osaks, kuna nende osakaal jäätmetekkes on suur ning
loodusvarade ammendumine seab piiranguid traditsioonilistele toormetele.
Töö eesmärk on hinnata ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud peenfraktsiooni mõju
betooni survetugevusele ja veeimavusele.
Töös kasutati viie erineva koostisega betoonisegusid, milles looduslik liiv asendati
mineraalse jäätmematerjaliga 0%, 25%, 50%, 75% ja 100% ulatuses. Katsed viidi läbi
Eesti Maaülikooli ehitusmaterjalide laboris ning betooni omadusi hinnati standardsete
survetugevuse ja veeimavuse katsete abil.
Tulemused näitasid, et kuni 25% ulatuses mineraalse lisandi kasutamine ei põhjustanud
betooni survetugevuse olulist langust. Suuremate asendusmäärade korral vähenes
survetugevus järsult ja veeimavus suurenes märgatavalt, viidates lisandi poorsemale
struktuurile ja väiksemale tihedusele. Võrreldes varasemate uuringutega ilmnes, et töö
tulemust mõjutas kasutatud materjali koostis, sealhulgas kõrge kadu kuumutamisel ja
krohvijääkide sisaldus. Uuring kinnitab, et kontrollitud tingimustes on võimalik
taaskasutatud mineraalseid lisandeid piiratud määral betoonis kasutada, kuid veeimavuse
suurenemine eeldab edasist retseptuuri optimeerimist. Töö loob aluse jätku-uuringuteks
ning toetab taaskasutuse laiemat rakendamist ehitusmaterjalide tootmises.The recycling of construction and demolition waste is becoming an increasingly important
part of sustainable construction practices, as their share in total waste generation is
considerable and the depletion of natural resources imposes limitations on traditional raw
materials.
The aim of this study is to assess the effect of the fine fraction derived from construction
and demolition waste on the compressive strength and water absorption of concrete.
The study employed five different concrete mix designs in which natural sand was
replaced with mineral waste material at replacement levels of 0%, 25%, 50%, 75%, and
100%. The experiments were conducted in the construction materials laboratory of the
Estonian University of Life Sciences, and the concrete properties were evaluated using
standardized compressive strength and water absorption tests.
The results showed that up to 25% replacement with the mineral additive did not lead to
a significant decrease in compressive strength. At higher replacement levels, however,
compressive strength decreased sharply and water absorption increased considerably,
indicating the additive’s more porous structure and lower density. Compared to previous
studies, it was found that the outcome was influenced by the composition of the material
used, including its high loss on ignition and the presence of plaster residues. The study
confirms that under controlled conditions, recycled mineral additives can be used in
concrete to a limited extent, but the increased water absorption requires further
optimization of the mix design. This research provides a foundation for future studies and
supports the broader application of recycled materials in the production of construction
materials
Evaluation of the effectiveness of the Rotstop® preparation in controlling root rot in Oxalis forest site types 5 years after stump treatment
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalKäesoleva töö eesmärk oli analüüsida jänesekapsa kasvukohatüübis, hariliku kuuse puistutes Rotstop preparaadi efektiivsust viis aastat peale kändude töötlemist ja harvendusraie teostamist. Lisaks uuriti eelneva mädaniku esinemise ning juurepessu ja hiidkooriku osakaalude omavahelist seost töödeldud ja töötlemata kändudes.
Katsealadelt kogutud saepuruproovidest (N=390) analüüsiti hiidkooriku (P. gigantea) ja juurepessu (Heterobasidion spp.) olemasolu ja esinemissagedust. Katsealade keskmisena oli juurepessuga nakatunud 31% (N = 121) ning hiidkooriku esinemissagedus oli 5,4% (N = 21) kändudel. Rotstopiga töödeldud kändudes (N=193) oli hiidkooriku keskmine nakatumise osakaal 7,7% (N=15) ja juurepessul 26% (N=50) ning kontrollkändudes (N=197) oli hiidkooriku osakaal 3% (N=6) ja juurepessu osakaal 36% (N=71).
Statistilises analüüsis selgus, et juurepessu ja hiidkooriku olemaolu ei mõjuta mädaniku esinemist kändudes. Juurepessul puudus statistiliselt oluline seos (p>0,05) ning hiidkoorikul oli statistiliselt oluline seos (p<0,05), kuid R² väärtus viitas äärmiselt nõrgale seosele. Töö tulemuste põhjal saab väita, et Rotstop preparaadi kasutamine vähendab juurepessu olemasolu võrreldes töötlemata kändudega, kuid mitte märgatavalt. Töödeldud kändudes esineb juurepessu keskmiselt 10% vähem kui kontrollkändudes. Töö tulemuste põhjal saab järeldada, et biopreparaat Rotstop ei olnud piisavalt efektiivne juurepessu tõrjel, kuid preparaadiga kändude töötlemine omab mingil määral tõrje efektiivsust ning tõrje efektiivsus sõltub paljudest erinevatest teguritest.The aim of this work is to analyze the effectiveness of Rotstop in spruce-dominated stands five years after stump treatment and thinning. In addition, the relationship between the proportions of Heterobasidion infected stumps and the proportions of stumps with visible rot prior to treatment was evaluated.
Sawdust samples from P. gigantea and Heterobasidion spp. were analyzed (N=390) and collected from the experimental sites. In general, the percentage of Heterobasidion was 31% (N=121) and the prevalence of P.gigantea was 5,4% (N=21). In stumps treated with Rotstop (N=193), the average infection rate of P. gigantea was 7,7% (N=15) and that of Heterobasidion spp. was 26% (N=50). In control stumps the proportion of stumps harbouring P. gigantea (N=197) was 3% (N=6) and the proportion of root rot was 36% (N=71).
Visual stump assessment revealed that there was not statistically significant (p>0.05) difference between Heterobasidion spp and Phlebiopsis gigantea based on preliminary analysis. Root rot had no statistically significant relationship (p>0.05) and Phlebiopsis gigantea had a statistically significant relationship (p<0.05), but the R² value indicated an extremely weak relationship.
Based on the results of this work, it can be concluded that rotstop reduces the presence of root rot compared to untreated stumps, but not significantly. Rotstop stumps have, on average, only 10% less root rot than control stumps. From this, we can conclude that Rotstop is not sufficiently effective in controlling root rot 5 years after stump treatment. However, a comparison of the stumps showed a certain variation, from which it can be concluded that Rotstop has a certain degree of control efficacy, the full extent of which depends on many different factors
Green roof prototype construction and digitalisation
No full textMagistritöö
Vesiehituse ja veekaitse õppekavalLinnastumisega kaasneb vee mitteläbilaskvate pindade osakaalu suurenemine, mis lisab hüdraulilist koormust sademeveesüsteemidele, mille läbilaskevõime on juba ammendunud kliimamuutustest tingitud valingvihmade intensiivistumisest. Looduspõhised sademeveesüsteemid nagu haljaskatused on näidanud oma tõhusust sademevee äravoolu reguleerimisel. Eestis puuduvad vajalikud määruseid, standardid ja juhendeid, kuidas haljaskatuseid rajada. Lisaks puuduvad teaduslikud kohalikud uuringud haljaskatuse hüdraulilisele efektiivsuse hindamiseks. Sellest hoolimata on Eestis rajatud haljaskatuseid toetudes tootjate välja pakutud lahendustele. Haljaskatusel toimuva vee liikumise dünaamika analüüsimiseks Eesti oludes kavandati ja ehitati haljaskatuse prototüüp, mille kohta koostati lisaks hüdrauliline SWMM mudel. Ehitatava haljaskatuse prototüübi ristlõigete mõõtmestamiseks teostati vajalikud tugevusarvutused koos 3D visualiseerimisega. Prototüübile nähti ette pindmise äravoolu ja drenaaživee mõõtmisvõimekus, koos sademete mõõturiga. Lisaks on prototüübil võimekus ka mõõta kasvukihi niiskust. Koostatud SWMM mudeli abil uuriti infiltratsiooni, pindmise äravoolu ning drenaaži dünaamikat. Lisaks analüüsiti kolme kõige tundlikuma parameetri mõju veebilansile kahe erineva vihmamustriga. Oodatult oli kõige tundlikum parameeter mudelis filtratsioonimoodul. Praktilise töö käigus ehitati prototüüp, mis võimaldab katsetada erinevaid haljaskatuse kihte ning analüüsida selle toimimist Eesti kliimas.Urbanization results the increase of impervious surfaces and increase the hydraulic pressure on urban drainage systems, which water carrying capacity is already reached due to climate change induced intensification of short-term rainfall events. Nature-based solutions, including green roofs, have showed effectiveness as a supporting system to reduce peak flow to the outlet. Currently, there are no official regulations, standards, or design guidelines for green roof construction in Estonia. Additionally, there are no local studies addressing their hydraulic performance. Despite this, green roofs have been constructed in Estonia, mostly based on manufacturer-provided system solutions. To investigate water movement within a green roof in Estonia, a prototype was constructed, to which a hydraulic SWMM model was developed. Load carrying capacity calculations were conducted with 3D visualization. The prototype has the functionality to measure surface runoff and drainage outflow with a precipitation gauge. Additionally, soil moisture can be also measured. The SWMM model was used to analyse three of the most sensitive model parameters and their impact on water balance with two different rainfall patterns. As expected, filtration capacity was the most sensitive. The practical side included the construction of the prototype, which sets the basis for testing of green roofs performance under Estonian climatic conditions in the future