9480 research outputs found
Sort by
Factors influencing the reproduction of beef cattle
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalLihaveisekasvatus on Eestis viimastel aastakümnetel märgatavalt arenenud ja muutunud oluliseks põllumajandusharuks, mille eesmärk on kvaliteetse veiseliha tootmine. Erinevate lihatõugude kasvatamine võimaldab tõsta liha tootlikkust ja parandada selle omadusi, mis omakorda aitab kaasa nii majanduslikule kui ka keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade lihaveisekasvatusest Eestis, kirjeldada lihaveiste reproduktiivset arengut, keskendudes mahetootmisele. Mahefarmid leiti töösse mahepõllumajanduse registri abil ja jõudlusandmete päring teostati antud nimekirja alusel Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS andmebaasist. Töös kasutati aberdiini-anguse, limusiini, herefordi, simmentali, šarolee ja šoti mägiveise tõu andmeid. Tulemustest selgus, et pikim tiinuse kestus registreeriti farmides limusiini tõul – keskmiselt 306,3 ± 9,7 päeva, järgnesid šoti mägiveis, 300,8 ± 9,3 päeva ja simmental 299,7 ± 9,9 päeva. Poegimisvahemik oli kõige lühem aberdiini-anguse tõul – 354,4 ± 21,8 päeva, ja pikim herefordil – 359,7 ± 21,9 päeva. Vahemik poegimisest viljastumiseni oli kõige lühem limusiinil – 50,2 ± 24,3 päeva, kuid varieeruvus oli suurim. Vasika soo alusel tiinuse pikkuses olulist erinevust ei ilmnenud: lehmvasikatel 299,24 ± 10,87 ja pullvasikatel 299,02 ± 10,69 päeva. Mitmike sünnil oli tiinus lühem – keskmiselt 296,3 ± 10,0 päeva, võrreldes ühe vasikaga (299,1 ± 10,8 päeva). Karjast väljamineku põhjuste analüüsis leiti, et lehmade hulgas oli kõige sagedasem põhjus sigimisprobleemid: simmental – 36,4%, limusiin – 31,8% ja šarolee – 30,2%. Lehmikute puhul oli levinuim põhjus realiseerimine lihaks, ulatudes herefordi tõul kuni 87,23%, šaroleel – 82,76%, aberdiini-angusel – 60,14% ja simmentalil – 51,22%-ni. Šoti mägiveise puhul oli realiseerimise osakaal madalam (16,67%) ja esines rohkem muid põhjuseid (66,67%). Õnnetusjuhtumid ja traumad esinesid limusiini tõul 20,0%, šoti mägiveisel 16,67% ja aberdiini-angusel 15,9% ulatuses. Tulemused näitavad, et erinevatel veisetõugudel on spetsiifilised tugevused ja riskid, mistõttu on oluline rakendada tõuspetsiifilist aretusstrateegiat, et parandada karja tootlikkust ja vähendada praakimist.Beef cattle farming in Estonia has developed considerably in recent decades, becoming a key agricultural sector focused on the production of high-quality beef. The breeding of various beef breeds contributed to increased meat productivity and enhanced carcass characteristics, thereby supporting both economic and environmental sustainability.
The aim of this bachelor's thesis was to provide an overview of beef cattle farming in Estonia and to analyze the reproductive performance of beef cattle, with particular emphasis organic production. Organic farms were identified through the organic farming registry, and performance data were obtained from the database of the Estonian Livestock Performance Recording Ltd based on the registry listings. The study included data on Aberdeen Angus, Limousin, Hereford, Simmental, Charolais, and Highland cattle breeds. The results showed that the longest average gestation length was observed in Limousin herds (306.3 ± 9.7 days), followed by Highland cattle (300.8 ± 9.3 days) and Simmental (299.7 ± 9.9 days). The shortest calving interval was recorded in Aberdeen Angus (354.4 ± 21.8 days), while the longest occurred in Hereford (359.7 ± 21.9 days) The shortest interval from calving to insemination was found in Limousin herds (50.2 ± 24.3 days), although this breed also exhibited the greatest variability in this trait. No statistically significant difference in gestation length was found based on calf sex: the average was 299.24 ± 10.87 days for heifer calves and 299.02 ± 10.69 days for bull calves. In the case of twins, gestation length was shorter (296.3 ± 10.0 days) compared to single calves (299.1 ± 10.8 days). Analysis of culling reasons revealed that fertility problems were the most common cause of culling among cows: 36.4% in Simmental, 31.8% in Limousin, and 30.2% in Charolais. Among heifers, the predominant reason for culling was slaughter for meat, reaching 87.23% in Hereford, 82.76% in Charolais, 60.14% in Aberdeen Angus, and 51.22% in Simmental. In Highland cattle, the share of culling for meat was lower (16.67%), with a higher incidence of other causes (66.67%). Accidents and injuries were also reported in 20.0% of Limousin, 16.67% of Highland cattle, and 15.9% of Aberdeen Angus. The findings indicate that different cattle breeds exhibit distinct reproductive characteristics and culling profiles. Therefore, the implementation of breed-specific breeding and management strategies is essential to enhance herd productivity and reduce culling rates
Assessment of agricultural land aforrestation from wintertime Landsat satallite images in a tesst area in Põlva county
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalKäesolev uurimus viidi läbi teemal Põllumaa metsastumise hindamine satelliidi Landsat talviselt piltidelt testalal Põlva maakonnas. Töö eesmärgiks oli uurida valitud testalal metsastanud põllumaid ning metsastunud põllumaade osakaalu muutumist testalal vahemikul 1987-2025. Testalaks oli valitud 20x20 km suurune ala, mis paiknes Põlva maakonnas Kanepi ja Põlva vallas. Uurimuses kasutati kolme talvel lausalise lumikattega oludes satelliidi Landsat pilti, mis olid pildistatud 1987 ja 2025. aastate veebruaris ja märtsis. Peale satelliitpiltide kasutati Eesti Baaskaarti, Eesti topograafia andmekogu (ETAK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja Maa-ameti ortofotosid ning informatsiooni metsa-ja põllumaa piiride kohta. Lisaks uuriti täiendavalt mullastikku ning testala reljeefi ja nõlvust, mis võivad metsastumisele olulist mõju avaldada. Uurimuse tulemustest selgus, et 1987. aastal oli metsana klassifitseeritud aladega Baaskaardi põllumaal 610 hektarit. 2025. aasta pildil on metsastanud põllumaad 3954 hektarit. Need tulemused viitavad testalal metsastunud põllumaa osakaalu suurenemisele. Baaskaardi põllumaa ainult põllumaa serva metsaks klassifitseeritud ühe kuni kolme laiused pikslid, mida esines testalal suurel määral, olid 1987.aastal 214 hektarit ja 2025. aastal moodustas nende pindala 182 hektarit. Selgitati välja, et testala pinnamood soodustab metsastumist ning testalal esinevad leetunud mullad kahjustaksid alal põllumajandustegevust kuid on sobilikud metsastumiseks.This research was conducted on the topic Assessment of agricultural land aforrestation from wintertime Landsat satallite images in a tesst area in Põlva county. The aim of the research was to investigate the afforested agricultural land in the selected test area and the change in the proportion of afforested agricultural land in the test area between 1987 and 2025. The test area was a 20x20 km area located in Kanepi and Põlva rural municipalities in Põlva county. The study used three Landsat satellite images taken in February and March of 1987 and 2025, in winter with complete snow cover. In addition to satellite images the Eesti Baaskaart, Eesti topograafia andmekogu (ETAK), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja Maa-amet orthophotos and information about forest and agricultural land boundaries were used. The soil, relief and slope of the test area, which may have a significant impact on afforestation, were additionally investigated. The results of the study revealed that in 1987, the area of agricultural land classified as forest in the Baaskaart was 610 hectares. In the 2025 image, 3,954 hectares of agricultural land have been afforested. These results indicate an increase in the proportion of afforested agricultural land in the test area. The one to three pixels wide of the base map agricultural land classified as forest only at the field edge were 214 hectares in 1987 and their area was 182 hectares in 2025. It was found that the topography of the test area promotes afforestation and the waterlogged soils present in the test area would harm agricultural activities in the area but are suitable for afforestation
The criteria of selection for solid mineral fertilizer spreaders
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalPõllumajandustööde tegemisel eemaldatakse mullast toitaineid, mis on taimede kasvamiseks hädavajalikud, seetõttu tuleb need väetamise teel mulda tagastada ja seeläbi mulla viljakust tõsta. Õigesti väetatud taim on vastupidavam nii vihmale, külmale kui ka põuale. Seetõttu on ettevõtete jaoks olulisel kohal parima võimaliku väetiselaoturi valimine. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on valida parim võimalik väetiselaotur ühele Lääne-Eestis tegutsevale ettevõttele vastavalt ettevõtte soovidele ja vajadustele. Valiku tegemisel on välja toodud väetiselaoturi kõige olulisemad kriteeriumid. Valiku tegemiseks pakutud metoodika keskendub töö tegemise ajale, mis põllumajanduses ja just väetamistöödel on üks kõige kriitilisemaid tegureid, sest ilmastikuolud, nagu sademed ja tuul, mõjutavad töö ja tulemuse kvaliteeti. Töö tegemise kiiruse üheks suurimaks komponendiks on see, kui palju saab väetist laotada ilma uuesti laadimata, seda mõjutab mahuti suurus. Lõputöö tulemusena valiti ettevõttele järelveetav väetiselaotur Amazone ZG-TS. Masina eeliseks teiste vaadeldavate mudelite ees oli tuulekontrolli seadme olemasolu, mis on antud ettevõtte jaoks vajalik.During agricultural operations, essential nutrients are removed from the soil, which are vital for plant growth. Therefore, these nutrients must be replenished through fertilization to restore soil fertility. Properly fertilized plants are more resilient to rain, cold, and drought. As a result, choosing the most suitable fertilizer spreader is of critical importance for agricultural enterprises.The aim of this thesis is to select the most appropriate fertilizer spreader for an agricultural company operating in Western Estonia, based on the specific needs and preferences of the company. The selection is guided by a set of key criteria relevant to fertilizer spreaders.The proposed selection methodology focuses on working time, which is one of the most crucial factors in agriculture, particularly in fertilization, since weather conditions such as precipitation and wind significantly influence both the quality of the work and the result. One of the main components determining work efficiency is the size of the spreader's hopper, which dictates how much fertilizer can be applied before reloading is necessary. As a result of the thesis, the Amazone ZG-TS trailed fertilizer spreader was selected for the company. The advantage of the machine over the other models considered was the presence of a wind control device, which is necessary for this company
Aastaaruanne 2024
No full textEesti Maaülikooli raamatukogu on teadusraamatukogu, mille põhiülesandeks on koguda ja vahendada teavet biomajanduse valdkonnas toetamaks maaülikooli konkurentsivõimet ja teadmistepõhist ühiskonna arengut.
Eesti Maaülikooli tugistruktuuri üksusena varustame, säilitame ja teeme kättesaadavaks ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuseks vajalikku informatsiooni, osutame avalikku raamatukogu- ja infoteenust, arendame e-raamatukogu ning loome innovaatilise töö- ja kultuurikeskkonna.
2024. aasta tegemiste märksõnadeks olid Eesti Vabariigi 106. aastapäev, juhtide kompetentside hindamine, töörahulolu uuring, infoturbe juhtimissüsteemi väljatöötamine, Eesti Maaülikooli uue stiiliraamatu ja logo väljatöötamine ning uue veebi ettevalmistustööd. Jätkuvalt oli päevakorras andmekaitse ja infoturve, avatud teadus, teadusandmete säilitamine ja andmehaldus ning digitaalarhiivi EMU DSpace’i arendamine. Aasta lõpuks sai teoks ka pikka aega planeeritud õpikeskkonna uuendamine.
Oleme võtnud eesmärgiks tegelda süvitsi avatud teaduse teemadega: õpime ise ja jagame teadmisi ning tuge ülikooli teadlaskonnale. Raamatukogu eesmärk on toetada avatud teaduse põhimõtteid ning suurendada ülikooli teadustulemuste nähtavust maailmas. Võttes arvesse nõudeid ja suuniseid avatud juurdepääsuga publitseerimisele ja avaandmetele, edendame koostööd teadlaskonna ja raamatukogu spetsialistide vahel. Järjest enam on kasvanud vajadus andmehaldusplaanide koostamisprotsessi nõustamise järele.
Üks olulisemaid ja tulemuslikumaid raamatukogu töösuundi 2024. aastal oli teadusinformatsioonitaristu arendamine. Raamatukogu hallatav digitaalarhiiv EMU DSpace on näidanud üles jätkusuutlikkust, mistõttu on ülikoolis usaldus selle vastu järjest enam kasvanud. Panustades akadeemilise pärandi talletamisse ja kättesaadavaks tegemisse arhiveeritakse aina rohkem lisaks lõputöödele ja teadusteavikutele ka digiteeritud andmekogusid ja teadusandmeid. Sellel aastal viidi digitaalarhiiv üle versioonile 7.6.1.
DataCite Eesti konsortsiumi liikmena on Eesti Maaülikoolil litsents teadusandmetele DOIde (Digital Object Identifier) omistamiseks. Raamatukogu pakub Eesti Maaülikooli teadusandmetele ja publikatsioonidele, mis on hoiustatud pikaajaliseks säilitamiseks digitaalarhiivis EMU DSpace, ka DOIde omistamise võimalust (prefiksiga EMU). Raamatukogu osaleb aktiivse partnerina rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevusega seotud võrgustikes.
Sujus koostöö EBSCO Information Services Inc-ga maaülikooli kasutajatele loodud andmebaaside ühisotsingumootori EBSCO Discovery Service (EDS) edasiarendamisel
Project of the 02A gearbox shifting mechanism
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalLõputöö eesmärgiks oli parendada Volkswagen Golf 2 võistlusauto 02A käigukasti
kulunud ja ebatäpne käiguvahetusmehhanism. Töö esimeses osas käsitleti erinevaid
käigukastitüüpe ning tutvustati kasutusel oleva käigukasti käiguvahetusmehhanismi
tööpõhimõtet. Teises osas võrreldi järelturu lahendusi ja valiti sobivaim, mis tagaks kiire
ja täpse käiguvahetuse. Praktilises osas valmis uus mehhanism, mis osutus täpsemaks ja
märgatavalt paremaks kui algne lahendus.The aim of this thesis was to improve the worn and inaccurate gear shifting mechanism of
a Volkswagen Golf 2 race car equipped with an 02A gearbox. The first part of the work
reviews different types of gearboxes and explains the principles of the one used in this
project. The second part compares aftermarket solutions and identifies the most suitable
option to ensure fast and precise gear shifts. In the practical section, a new mechanism
was built, which proved to be significantly more accurate and effective than the original
solution
Rural building heritage of Estonian Soviet Socialist Republic and it’s usage potential
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalKäesolev magistritöö käsitleb Eesti NSV maapiirkondade ehituspärandit ning selle potentsiaali turismialaseks kasutuseks. Kui senistes uurimustes on fookus olnud peamiselt ehituspärandi arhitektuursel väärtusel ja kasutusotstarbe leidmisel, siis antud töö keskendub maapiirkondadele omastele objektidele nagu kolhoosikeskused, puhkebaasid ja haridusasutused, mis on pärast taasiseseisvumist sageli jäänud tähelepanuta või lagunema ning mille potentsiaal turismisektoris on alakasutatud. Uurimus tugineb kvalitatiivsetele intervjuudele objektide omanike, valdkondlike spetsialiste ja teiste võtmeisikutega. Töö tulemused toovad esile vastandlikud tähendused, mida ENSV ehitised eri sihtrühmadele kannavad: mõne jaoks on need traumeeriva ajaloo sümbolid, teiste jaoks aga potentsiaalsed turismiobjektid, mis pakuvad huvi nostalgiast või hariduslikust uudishimust lähtuvalt. Peamiselt tuleneb selline erisus rahvuslikust ajaloost. Töö toob esile ka majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad hoonete säilitamist ning rõhutab vajadust eri osapooltega kooskõlastatud lähenemise järele. Tulemused näitavad, et kui nõukogudeaegset ehituspärandit käsitleda tundlikult ja sisukalt, võib see olla väärtuslik ressurss kultuuriturismi ja piirkondliku arengu jaoks.This master’s thesis explores the architectural heritage of rural areas in the Estonian Soviet Socialist Republic (ESSR) and assesses its potential for tourism development. While previous studies have mainly focused on the architectural value of the built heritage and the identification of its intended use, this thesis concentrates on rural sites such as collective farm centres, recreation grounds and educational institutions, which have often been neglected or have fallen into disrepair since the restoration of independence and whose potential for tourism has been underused. The research is based on qualitative interviews with site owners, professionals and other key contributors. The findings highlight the contrasting meanings that the buildings of the ESSR carry for different people: for some they are symbols of traumatic history, for others they are potential tourist attractions, appealing to nostalgia or educational interest. This difference is mainly due to national history. The work also highlights the economic and social factors that influence the conservation of buildings and stresses the need for a coordinated approach between the various stakeholders. The results show that, if handled in a sensitive and meaningful way, Soviet-era building heritage can be a valuable resource for cultural tourism and regional development
The Potential of Fish Waste for Biogas Production in a Small Enterprise
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalKäesolev lõputöö keskendub kalajäätmetest biogaasi tootmise võimaluste analüüsile ühe Eesti väikeettevõtte näitel. Probleemi taustaks on asjaolu, et kalajäätmed sisaldavad märkimisväärses koguses biolagunevat materjali, kuid nende väärindamine energiaks on seni olnud vähelevinud. Varasemad uuringud on näidanud kalajäätmete kõrget biogaasipotentsiaali, ent Eestis on fookus olnud peamiselt sõnniku ja põllumajandusjäätmete kasutamisel.
Töö eesmärk on hinnata, kas kalajäätmete väärindamine biogaasi tootmise teel on väikeettevõtte jaoks majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalmajanduslikult otstarbekas.Uurimuses kasutati ühe anonüümseks jääva kalatöötlemisettevõtte andmeid, mis koguti intervjuude abil. Analüüsiti kalajäätmete kogust, liigilist koostist ning ettevõtte energiatarbimist ja kulustruktuuri.
Tulemustest selgus, et uuritaval ettevõtel oleks aastane toorme kogus ligikaudu 161,8 tonni kalajäätmeid, millest oleks võimalik toota biogaasi koguses, mis katab terve ettevõtte aastase energiavajaduse. Selgus, et vajaliku toormemahu vähesuse ja suure investeeringuvajaduse tõttu ei ole väikeettevõttel otstarbekas iseseisvalt rajada biometaani tootmisüksust eesmärgiga toodangut müügiks väärindada. Töös pakuti välja mitmed soovitused, sh teiste kalandusettevõtete kaasamine, koostöö kaluritega ja toetuste taotlemine. Edasised uuringud võiksid keskenduda laiemale piirkondlikule koostööle ja biogaasijaamade rajamisele kalasadamate juurde. Töö tulemused kinnitavad, et kalajäätmetel on oluline roll ringmajanduses ning nende väärindamine võiks anda keskkonna- ja majanduslikku kasu.This thesis focuses on the analysis of the possibilities for the production of biogas from fish waste on the example of a small company in Estonia. The backdrop to the problem is the fact that fish waste contains significant amounts of biodegradable material, but their valorization to energy has so far been scarce. Previous studies have shown a high biogas potential for fish waste, but the focus in Estonia has been mainly on manure and agricultural waste.
The aim of this thesis is to assess whether the valorisation of fish waste through biogas production is economically, environmentally and socio-economically feasible for a small enterprise.The research used data from a fish processing plant that remains anonymous and was collected using interviews. The amount of fish waste, the species composition and the energy consumption and cost structure of the company were analyzed.
The results revealed that the investigational advance would have an annual amount of raw material of approximately 161.8 tons of fish waste from which biogas could be produced in an amount that would cover the entire company's annual energy needs. It was found that due to the limited availability of feedstock and the high investment costs, it is not feasible for a small enterprise to independently establish a biomethane production unit for commercial purposes. The work proposed a number of recommendations, including the involvement of other fisheries companies, cooperation with fishermen and the application for grants. Further research could focus on broader regional cooperation and the construction of biogas plants at fishing ports. The results of the work confirm that fish waste plays an important role in the circular economy and its valorization could provide environmental and economic benefits
An overview of benthic fauna related to seagrass (Zostera marina) communities in Estonian coastal sea
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalMeriheinakooslused on väärtuslikud elupaigad elurikkuse, setete stabiliseerimise ja süsiniku sidumise aspektis. Tulenevalt merekeskkonna tingimuste halvenemisest on ülemaailmselt täheldatud meriheina kasvukohtade laiaulatuslikku hääbumist.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti rannikumere meriheinakooslustega seotud põhjaselgrootutest. Töö põhineb Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi poolt 2005–2024 aastatel kogutud andmetel. Töös kasutati sukelduja poolt või põhjaammutiga kogutud bentoseproovide biomassiandmeid 270 punktist. Andmepunktid jaotati erinevatesse meriheina katvusklassidesse ja töödeldi R programmeerimiskeeles RStudio tarkvara abil. Kokku leiti Eesti rannikumere meriheinakooslustest 71 põhjaselgrootute taksonit, neist arvukuse põhjal domineerisid lamekeermene vesitigu Peringia ulvae ja söödav südakarp Cerastoderma glaucum. Tulemustest selgus, et põhjaselgrootute liigilise mitmekesisuse jaoks on pika meriheina esinemine oluline, kuid meriheina tihedus põhjaselgrootute biomassi struktuurile ja liigilisele mitmekesisusele olulist mõju ei avaldanud.
Käesolev töö koondab esmakordselt Eesti rannikumere meriheinakooslustega seotud põhjaselgrootute liikide nimekirja ning võimaldab seeläbi paremini hinnata tulevikus toimuvaid muutusi.Seagrass meadows are valuable habitats due to their role in supporting biodiversity, stabilizing sediments, and sequestering carbon. However, a global decline in seagrass habitats has been observed, largely driven by the deterioration of marine environmental conditions.
The aim of this bachelor’s thesis is to provide an overview of benthic invertebrates associated with seagrass (eelgrass Zostera marina) communities in the Estonian coastal sea. This study is based on data collected between 2005 and 2024 by the Estonian Marine Institute, University of Tartu. Biomass data of benthic invertebrates from 270 samples, collected either by divers or using a benthic grab, were used in the analysis. Sampling points were categorized into different eelgrass coverage classes and processed using the R programming language in RStudio.
A total of 71 benthic invertebrate taxa were identified in the eelgrass habitats of the Estonian coastal sea. The most abundant species were Peringia ulvae and Cerastoderma glaucum. The results indicate that the presence of eelgrass is important for benthic invertebrate species diversity. However, variation in eelgrass cover density did not have a significant effect on the biomass structure or species richness of benthic invertebrates.
This study presents, for the first time, a compiled list of benthic invertebrate species associated with eelgrass communities in the Estonian coastal sea. As such, it provides a valuable baseline for assessing future ecological changes
Sulfoxaflor modulates diet-dependent effects on bumble bee development but shows no detectable effects on adult physiology : [raw data]
No full textThe raw data is associated with the paper "Sulfoxaflor modulates diet-dependent effects on bumble bee development but shows no detectable effects on adult physiology"
By Margret Jürison, Pilleriin Teras, Kaarel Pent, Vivika Väli, Risto Raimets, Sigmar Naudi, Angela Ploomi, Marika Mänd, Reet Karise
1.
raw_data__mortality.csv
This dataset contains the raw survival data used for the Kaplan-Meier survival analysis in the associated publication. Each row represents one individual bumble bee. The columns are described as follows:
Treatment: The diet or exposure group
Time: The survival time recorded for the individual (e.g., days).
Status: Survival outcome, where 1 = dead and 0 = censored (alive at end of observation).
2.
raw_data_respiratory_measurements.xlsx
This file contains the CO2 measurements (in µmol/mol) recorded in the study. Each column corresponds to a single bumble bee, and each sheet represents a different treatment group. The columns are described as follows:
time_s: time in seconds at which the LI-7000 (LiCor, Lincoln, NE) device logged CO2 release in bumble bees
co2_...: CO2 measurements for each individual bee.This research was supported by the Estonian Research Council through the Personal Research Funding: Team Grant (PRG2720) “Risks and benefits arising from food resources in agricultural landscape for honey bees: a model based approach” and project L240010PKEL (MS-24-7-TA) “Study on Estonian Pollen”.This research was supported by the Estonian Research Council through the Personal Research Funding: Team Grant (PRG2720) “Risks and benefits arising from food resources in agricultural landscape for honey bees: a model based approach” and project L240010PKEL (MS-24-7-TA) “Study on Estonian Pollen”
Quantitative analysis of the Microcystis mcyE gene in water samples and fish stomach contents from Estonian large lakes using qPCR
No full textMagistritöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalMagistritöö uurib potentsiaalselt toksiliste sinivetikate rolli Võrtsjärve ja Peipsi järve toiduahelas, keskendudes qPCR‑meetodi rakendamisele ja tõhususe hindamisele mcyE raku tuvastamisel. Tulemused näitavad Microcystis’e signaalide esinemist eri troofilistes tasemetes ning kinnitavad molekulaar tuvastuse sobivust varajase hoiatuse ja riskihindamise tööriistana.The Master’s thesis examines the role of potentially toxic cyanobacteria in the food webs of Lake Võrtsjärv and Lake Peipsi, focusing on the application of the qPCR method and the evaluation of its effectiveness in detecting the mcyE gene. The results reveal the presence of Microcystis signals across different trophic levels and confirm the suitability of molecular detection as a tool for early warning and risk assessment