9480 research outputs found
Sort by
The conseptualization of terms related to land use changes in Estonia
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalLinnastumine on kujunenud oluliseks globaalseks keskkonnaprobleemiks, sest sellega kaasnevad mitmed olulised mõjud nii keskkonnale kui ka inimestele. Linnastumisega kaasneb maahõive, kus looduslik maa muudetakse infrastruktuuri arendamise eesmärgil inimesi teenindavaks tehismaaks. Maakasutuse muutuste jälgimine on üheks poliitikakujundamise eelduseks, kuid terminoloogia kasutamine on laia tõlgendusruumiga. Maakasutuse muutustega seotud kontseptsioonid omavad kaalukat tähtsust poliitikakujundamisel ja on oluline, et Euroopa Liit ja liikmesriigid saaksid ellu viia ühtset strateegiat, mis toetaksid säästva arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe täitmist. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas Eesti dokumentides ja õigusaktides on maakasutuse muutustega seotud mõisteid kasutatud. Töös kasutati maakasutust käsitlevaid dokumente ja õigusakte ning analüüsiti neid materjale tekstitöötlusprogrammi Voyant Toolsiga. Tulemustes selgus, et Eestis kasutatakse maakasutuse muutusi käsitlevaid mõisteid rohkem maakasutust käsitlevates dokumentides kui õigusaktides. Ilmnes, et kõigis materjalides oli käsitletud bioloogilise mitmekesisuse hoidmist, mis on maakasutuse muutuste seisukohalt väga oluline.Urbanization has become an important global environmental problem because it has several important effects on both the environment and people. Urbanization is accompanied by land take, where natural land is converted into artificial land serving people for the purpose of infrastructure development. Monitoring changes in land use is one of the prerequisites for policy making, but the use of terminology has a wide scope for interpretation. Conceptualization related to land use changes have a weighty importance in policy-making and it is important that the European Union and its member states can implement a unified strategy that would support the fulfillment of the Sustainable Development Goals and the European Green Deal. The purpose of this master's thesis is to find out if concepts related to land use changes in Estonian documents and laws have been used. Documents and legislation were used in the work, and the material was analyzed with the text processing program Voyant Tools. The results revealed that concepts that are related to land use changes, are used more in documents than in legislation. It appeared that all the materials used the concept of maintaining biodiversity, which is very important in terms of land use changes
Study of heat exchange processes in the cooling system of a poultry house with side ventilation
No full textReceived: May 21st, 2024 ; Accepted: August 6th, 2024 ; Published: August 26th, 2024 ; Correspondence: [email protected] systems for cooling the supply air in poultry houses are based on the use of spraying or evaporative systems. Both systems rely on the principle of adiabatic cooling, where water transitions from a liquid to a gaseous state through free evaporation, allowing for the reduction of the temperature of the external heated air in poultry premises. The objective of the research study was development of theoretical basis for using new method of cooling the outside air in poultry house ventilation systems is proposed, based on the use of water from underground wells and recuperative heat exchangers to cool the supply air. This method enables the reduction of the outside air temperature without increasing its relative humidity, unlike water spraying cooling systems, for example. Numerical modeling was conducted to obtain velocity fields, temperatures, and pressure differentials in the air environment of the poultry house. The results show that the air temperature exiting the heat exchangers at 20 °C is heated up to 26.6 °C inside the poultry house. Thus, the temperature of the supply air with this cooling system does not exceed permissible norms. The velocities and pressure differentials are sufficient to ensure that the air exiting the supply valves reaches the middle of the poultry house
The aftereffect of Hermetia illucens larvae frass on the abundance and species diversity of Collembola community in soil
No full textMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalPutukate toiduks kasvatamine on kasvav tootmisharu ning putukakasvatuse kõrvalsaadusena tekkiv vaglasõnnik on väetisena kasutamisel ringmajanduse seisukohast oluline toitainete ressurss. Vaklade söödana on sobiv kasutada mitmesuguseid orgaanilisi jäätmeid sh toidujäätmeid, mis võimaldab võtta jäätmetes sisalduvad toitained uuesti kasutusse. Toitainete rikka orgaanilise väetisena on vaglasõnnikul potentsiaal aidata vähendada mineraalväetiste vajadust, parandada mulla tervist ning seeläbi positiivselt mõjutada põllukultuuride kasvu.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida vaglasõnniku järelmõju mullaelustikule hooghännaliste näitel ning järelmõju taimekasvule taliodra saagikuse näitel.
Põldkatse kuue katsevariandiga oli rajatud Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllule 2021. aastal. Katsevariantideks olid väetamata kontroll, mineraalväetisega variant, kahe erineva vaglasõnniku normiga väetatud variandid, mükoriisa preparaadiga variant ning mükoriisa ja vaglasõnniku koostoime variant. Järelmõjude uurimiseks analüüsiti hooghännaliste arvukust ja liikide arvu 2021. aasta sügisel ning 2022. aasta kevadel ja sügisel. Järelmõju hindamiseks taimekasvule määrati taliodra saagikus 2022. aastal.
Väetamisele järgneval aastal oli vaglasõnnikuga väetatud variantidel mullas oluliselt suurem mulla kaaliumi, fosfori ning kaltsiumi sisaldus. Samal katsepõllul läbiviidud eelnevas uurimuses väetise lisamise aastal mõju saagikusele ei nähtud, mis võis tuleneda põuasest suvest ning väetise vähesest lagunemisest ja toitainete taimedele väheses kättesaadavuses. Väetamisele järgneval aastal vaglasõnniku kasutamine suurendas usutavalt taliodra saagikust ning saagikus korreleerus mulla kaaliumi, fosfori ja kaltsiumi sisaldustega. Sügisel kogutud proovides oli näha suundumust vaglasõnnikuga väetatud variantides hooghännaliste suurema arvukuse suunas. Kokku määrati 42 liiki hooghännalisi kõigist neljast hooghännaliste seltsist. Vaglasõnniku väetamisel oli näha potentsiaal hooghännaliste arvukust ja liigilist mitmekesisust suurendada, kuid usutavalt see katsetulemustest välja ei tulnud. Mitmekesisuse indeksite võrdlemine näitas usutavalt, et järelmõju uurimise aastal oli mineraalväetisega väetatud variandi mitmekesisus võrreldes teiste katsevariantidega vähenenud. Järelikult mineraalväetisega võrreldes mõjus vaglasõnnik mullaelustikule soosivamalt.
Orgaaniliste väetiste aeglase lagunemise tõttu on asjakohane uurida vaglasõnniku mõju edaspidi pikaajalisemalt. Samuti on planeeritud vaglasõnnikuga väetamise katsete läbiviimine suuremas mahus.Raising insects for food is a growing industry and larvae frass as a by-product is an important nutrient source when used as a fertilizer in the aspect of circular economy. Larvae are able to feed on various organic waste including food waste and therefore larvae farming enables to recycle the nutrients included in the waste. Larvae frass as a nutrient rich organic fertilizer has potential to help reduce the demand for mineral fertilizers, improve soil health and thereby positively affect crop growth.
The aim of this study was to investigate the aftereffect of larvae frass on soil biota using springtails as bioindicators and the aftereffect on crop growth by determining the yield of winter barley.
The field experiment with six different treatments was constructed in 2021 in the Eerika experimental field of the Estonian University of Life Sciences. The experiment included an untreated plot, mineral fertilizer treated plot, larvae frass treated plots with two different fertilization levels, mycorrhiza treated plot and mycorrhiza+frass treated plot. Samples were collected in autumn of 2021 and in spring and autumn of 2022 to study the aftereffects on springtail abundance and species diversity. Winter barley yield was determined in 2022 to study the aftereffect on crop growth.
In the year following fertilization the levels of potassium, phosphorus and calcium in soil were significantly higher in the larvae frass treated plots. The previous study conducted in the same experimental field didn´t demonstrate any effects on crop yield as droughty conditions following the fertilizer treatment might have prevented nutrients from becoming available to the plants. In the year following fertilization the winter barley yield was significantly higher in larvae frass treated plots and the yields also correlated with the concentration of potassium, phosphorus and calcium in the soil.
The results from soil samples collected in autumn demonstrated a trend for an increase in springtail abundance in larvae frass treated plots. Altogether 42 species of springtails from all four orders were determined. Although it was not statistically significant the results did show a potential for larvae frass to increase the abundance and species diversity of springtails. The analysis of the diversity indexes demonstrated that mineral fertilizer treatment reduced diversity compared to all other treatments, therefore it can be concluded that the use of larvae frass did benefit the soil biota.
As organic fertilizers are known to degrade slowly it would be relevant to proceed with studying the long term effects of larvae frass treatment. Also, it is planned to carry out the larvae frass fertilization experiments in larger plots
Biological and chemical hazards in the work environment and their health impact on memory institution professionals
No full textMagistritöö
Ergonoomika õppekavalKultuurivaldkonnas ja mäluasutustes töötamist peetakse tavaliselt ohutuks ja tervislikuks. Mäluasutuste töötajad oskavad kaitsta oma kogusid ohutegurite eest, kuid sageli puuduvad neil teadmised oma tööga seonduvatest ohuteguritest ja terviseriskidest. Eesmärk: välja selgitada Eesti mäluasutuste kogudega tegelevate spetsialistide töökeskkonnas esinevad bioloogilised ja keemilised ohutegutegurid ning töötajate tervisekaebused, pakkuda välja lahendusi nende töökeskkonna parendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks ja kutseriskide ennetamiseks. Metoodika: uuritavateks olid Eesti mäluasutuste kogudega tegelevad spetsialistid (n=~3000). Uuringus kasutati Soome Töötervishoiu Instituudi projektiks väljatöötatud ja Eesti tingimustele kohandatud küsimustikku bioloogiliste ning keemiliste ohutegurite väljaselgitamiseks muuseumide töökeskkonnas. Küsimustikus oli 76 küsimust. Tulemused: küsimustikule vastas 72 mäluasutuste töötajat, vastamismäär oli 2,4%. Vastanutest 93% töötab praegu mäluasutuses ning valdavalt kogude, konserveerimise või kogude hooldamise ja säilitamise valdkonnas (64%). Kolmandik vastanutest (33%) on praeguses töökohas töötanud 15-29 aastat ning veidi vähem (26%) 30-44 aastat. Vastanutest töötavad muuseumides (55%), 33% töötab raamatukogudes. Muuseumites töötavatest vastanutest 44% etnograafiamuuseumis, ajaloo- ja kultuuriloomuuseumides (24%), 15% koduloo- ja kohamuuseumides. Raamatukogudes töötavatest vastajatest 67% on tegevad rahvaraamatukogudes ja 33% teadus- või erialaraamatukogudes. Enamik uuritavatest töötab riigi (58%) või kohaliku omavalitsuse (28%) haldusalas ja rohkem kui pooltes asutustes on üle 30 täistööajaga alalise töötaja (54%). Üle 76% töötajatest tegeleb tervisele kahjulikke aineid sisaldavate kogudega, ent erialaspetsiifiliste ohtude ja risikide tuvastamiseks ning ohutuks töötamiseks jääb töötajatel teadmisest vajaka nii erialase hariduse kui tööandja pakutava koolituse ja juhendamise osas. Olulisemad ohutegurid on tolmud, hallitus, kahjurid, kemikaalid, pestitsiidid ja toksilised metallid. Kolmandikul töötajatest esineb ruumide seisukorra tõttu füüsilisi sümptomeid – kurgukähedust, silmade- ja nahaärritust, nohu, köha ning peavalu. Enim tervisekaebusi on muuseumide ja raamatukogude (84%) spetsialistidel. Üle 50% vastanutest töötab kogudega katmata kätega ja kolmandik ei kanna mitte kunagi töö- või kaitseriietust. Enam kui poolte uuritavate arvates on isikukaitsevahendite kasutamine peamine meede tervisele ohtlike ainete mõju eest. Vastanutest 8,3% on diagnoositud kutsehaigus ja 11,1% kahtlustatud mõnda kutsehaigust – allergia, astma krooniline bronhiit. Enim on diagnoositud ja kahtlustatud kutsehaigusi raamatukogude töötajatel. Enda panust tööohutusse peavad töötajad suuremaks kui tööandja oma, kes peaks töötajaid rohkem informeerima, koolitama ja tagama isikukaitse- ning töövahendite kätte-saadavuse.In the field of culture and memory institutions, working is generally considered safe and healthy. Employees of memory institutions are capable to protect their collections from the hazards, but often lack of knowledge about the occupational hazards and health risks associated with their work. Objective: to identify the biological and chemical risk factors in the work environment of Estonian memory institutions' specialists dealing with collections, and detect health complaints among employees, and to propose solutions for improving their work environment safety and raising awareness and preventing risks. Methodology: The study included specialists working with collections in Estonian memory institutions (n=~3000). A questionnaire developed by the Finnish Institute of Occupational Health and adapted to Estonian conditions was used to identify biological and chemical risks in the museums’ work environment. The questionnaire comprised 76 questionnaire. Results: in total 72 memory institution employees responded to the questionnaire, and response rate was 2.4%. Of the respondents 93% currently work in the memory institutions, mainly in the fields of collections, conservation, or collection maintenance and preservation (64%). One-third of the respondents (33%) have been working in their current position for 15–29 years, and slightly fewer (26%) for 30-44 years. Of the respondents, 55% work in museums, and 33% work in libraries. Among those working in museums, 44% work in ethnographic museums, history and cultural heritage museums (24%), and 15% in local history museums. Among respondents working in libraries, 67% work in public libraries and 33% in research or specialized libraries. The majority of the subjects work in the public sector (58%) or local government (28%), and more than half of the institutions have over 30 full-time permanent employees (54%). Over 76% of employees handle collections containing harmful substances, but employees lack knowledge of specific professional hazards and risks, as well as adequate training and guidance from their employers for safe working practices. Major hazards include dust, mold, pests, chemicals, pesticides, and toxic metals. One-third of employees experience physical symptoms due to the condition of the premises - throat irritation, eye and skin irritation, cold, cough and headache. Specialists in museums and libraries (84%) report the most health complaints. Over 50% of respondents are handling the collections without gloves, and one-third never wear working or protective clothes. More than half of the respondents believe that use of personal protective equipment is the main measure to protect them against the toxic substances. Of the respondents 8.3% have been diagnosed an occupational disease, and 11.1% suspect they have one work related disease - allergies, asthma or chronic bronchitis. Occupational diseases are most commonly diagnosed and suspected among the library workers. Employees considered their own contribution to occupational safety greater than that of their employers, who should provide more safety information and training, and ensure the availability of personal protective equipment and tools
Assessment of Product Development Opportunities for Lactose-Free Milk Yogurts
No full textBakalaureuse lõputöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalLaktoositalumatus on maailmas üha enam diagnoositud terviseprobleem. Sellega seoses on viimastel aastatel suurenenud märkimisväärselt laktoosivabade piimatoodete, sh laktoosivabade piimajogurtite tarbimine. Avalikult puudub info, kas Eesti laktoosivabade piimajogurtite turg rahuldab tarbija vajadusi ning millised oleksid laktoosivabade piimajogurtite tootearenduse võimalused. Eesti turul on 2024. aasta seisuga 9 laktoosivabade piimatoodete tootjat, kellest laktoosivabu piimajogurteid toodab 4 ettevõtet: Nordic Milk AS, Valio Eesti AS, Estover Piimatööstus OÜ ning Saaremaa Delifood OÜ. Bakalaureusetöö eesmärk on anda hinnang laktoosivabade piimajogurtite tootearenduse võimalustele lähtudes jaekaubanduskettide arvamustest ja piimatöötlusettevõtete võimalustest. Bakalaureusetöös on kasutatud kvalitatiivset kui kvantitatiivset meetodit. Autor koostas kaks ankeetküsimustiku, millest üks oli suunatud piimatöötlusettevõtetele ning teine jaekaubanduskettidele. Lisainformatsiooni saamiseks viis autor läbi kaks intervjuud piimatöötlemisettevõtete esindajatega ning ühe intervjuu jaekaubandusketi ostu–müügijuhiga. Jaekaubandusketi roll on olla vahendaja tootja ja tarbija vahel. Kogutud info põhjal selgus, et tootmisettevõtted ja jaekaubandusketid ei näe laktoosivabade piimajogurtite turgu ja tootmisvõimalusi samamoodi. Tootmisettevõtete esindajate arvates on Eesti laktoosivaba piimajogurti turg suuresti hõivatud ning konkurentsitihe, kuid jaekaubandusketi esindaja arvates on laktoosivabade piimajogurtite puhul veel tootearendusvõimalusi. Peamine tootearenduse suund oleks lisada laktoosivabadesse piimajogurtitesse erinevaid lisaaineid, näiteks D–vitamiini, kiudaineid, probiootikume, millega tõsta laktoosivaba piimajogurti väärtust tarbija jaoks. Töö autor leiab, et laktoosivabade piimajogurtite tootearenduses on veel mitmeid võimalusi.Lactose intolerance is an increasingly diagnosed health issue worldwide. Consequently, the consumption of lactose-free dairy products, including lactose-free yogurt, has significantly increased in recent years. There is no publicly available information on whether the Estonian market for lactose-free yogurt meets consumer needs or what the development opportunities for lactose-free yogurt products might be. As of 2024, the Estonian market includes nine producers of lactose-free dairy products, with four companies producing lactose-free yogurts: Nordic Milk AS, Valio Eesti AS, Estover Piimatööstus OÜ, and Saaremaa Delifood OÜ. The aim of this bachelor's thesis is to evaluate the development opportunities for lactose-free yogurt products based on the opinions of retail chains and the capabilities of dairy processing companies. Both qualitative and quantitative methods were used in this thesis. The author prepared two questionnaires, one directed at dairy processing companies and the other at retail chains. Additionally, the author conducted two interviews with representatives of dairy processing companies and one interview with a purchasing and sales manager from a retail chain. The role of the retail chain is to act as an intermediary between the producer and the consumer. Based on the collected information, it was found that production companies and retail chains do not view the market and production opportunities for lactose-free yogurt in the same way. Representatives of the production companies believe that the Estonian market for lactose-free yogurt is largely saturated and highly competitive, whereas the retail chain representative sees further product development opportunities for lactose-free yogurt. The main direction for product development would be to add various additives to lactose-free yogurt, such as vitamin D, fiber, and probiotics, to increase the value of lactose-free yogurt for the consumer. The author of the thesis concludes that there are still several opportunities for the development of lactose-free yogurt products
Research of Self-Moving Chassis-Tractor Hay Mowers
No full textBakalaureusetöö
Tootmistehnika õppekavalBakalaureusetöö eesmärgiks on teostada iseliikuva šassiitraktoriga agregaaditud vikat- ja rootorniiduki tehnikataset võrdlev analüüs ning uurida niitmiseks kuluvat vajalikku võimsustarvet, et teha sobivama niiduki valik kasutusel olevale traktorile hooldusniitmise vajaduse otstarbest lähtuvalt. Esimeses peatükis kirjeldatakse iseliikuvat šassiitraktorit T-16M ja selle opereerimist ning räägitakse vikat- ja rootorniiduki ehitusest ning töötamisest. Teises osas teostatakse vajalikud arvutused traktori veovõimsuse ning vikat- ja rootorniiduki võimsustarbe leidmiseks. Lisaks esitatakse katseplaan arvutuste kontrollimiseks. Kolmandas peatükis on esitatud tulemused ja järeldused põhinedes teoreetilistele arvutustele. Uurimuse tulemus näitab, et vikatniiduk on energiasäästlikum kui rootorniiduk, aga tundlikum heinas peituvate objektide suhtes purunemisele. 2,1 meetrise töölaiusega vikatniiduk kasutab traktori neljanda käigu juures kiirusel 9,02 km/h 4,65 kW energiat töö tegemiseks. Rootorniiduk tarbib teise käigu juures liikumiskiirusel 6,25 km/h 7,04 kW energiat 1,22 meetrise töölaiuse puhul, aga on purunemiskindlam ja parema manööverdamisvõimega. Bakalaureusetööd on võimalik kasutada niidukite projekteerimisel jõumasina valimisel niiduki võimsustarbe alusel.The aim of the bachelor's thesis is to carry out a comparative analysis of the technical level of sickle bar and rotary mower aggregated with a self-propelled chassis tractor T-16M and to study the necessary power consumption required for mowing, in order to make a choice of the most suitable mower based on the purpose of the need for maintenance mowing for the tractor in use. The first chapter describes the T-16M self-propelled chassis tractor and how to operate it and talks about the construction and operation of the sickle bar and rotary mower. In the second part, the necessary calculations are performed to find the traction power of the tractor and the power consumption of the sickle bar and rotary mower. In addition, a test plan is presented to verify the calculations. The third chapter presents results and conclusions based on theoretical calculations. The result of the research shows that the sickle bar mower is more energy-efficient than the rotary mower, but more sensitive to breaking due to objects hidden in the hay. A sickle bar mower with a working width of 2.1 meters uses 4.65 kW of energy to perform work at a speed of 9.02 km/h in the fourth gear of the tractor. The rotary mower consumes 7.04 kW of energy in the second gear at a travel speed of 6.25 km/h for a working width of 1.22 meters but is more resistant to breakage and has better maneuverability. Bachelor's thesis can be used in the design of mowers when choosing a power machine based on the mower's power consumption
Exposure of bumblebees to microplastics depending on habitat type
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalMikroplasti on leitud peaaegu igast asukohast üle maailma ning on teada, et organismi sattudes võib see kahjulik olla. Põhilised teadustööd Eestimaa mikroplasti reostusest on Läänemerega seotud. Kimalased võiksid olla heaks indikaatoriks mikroplasti reostuse esinemise hindamisel maismaal, kuna nad puutuvad oma elutegevuse käigus kokku paljude pindadega, lendavad ühe päeva jooksul mitmeid kilomeetreid ja nende karvkattes tekib staatiline elekter, mis õietolmule lisaks ka muid osakesi ligi võib tõmmata. Seetõttu valitigi mikroplasti reostuse hindamiseks Eesti linnades, põldudel ja metsades uurimisobjektideks kimalased. Kimalastelt pesti maha mikroosakesed, pesuveest eemaldati orgaanika Fentoni protokolli järgi ning seejärel uuriti filtritel olevaid mikroosakesi mikroskoobi all. Tulemustest selgus, et linnades elavate kimalaste karvkattel esines rohkem mikroplasti kui põldudel ja metsades elavatel kimalastel. Linnade puhul täheldati tiheda liiklusega maantee läheduses oluliselt rohkem mikroplasti, kuid vihmase perioodi ajal korjatud kimalased olid puhtamad kui kuumal ja kuival ajal korjatud kimalased. Kuna varasemad sellelaadsed uurimistööd Eestis puuduvad, oleks võimalik antud töö tulemustega arvestada edaspidistes maismaa mikroplasti saastatuse hindamistes.Microplastics have been found in almost every location around the world and are known to be harmful when ingested. Most of the research about microplastic pollution in Estonia are related to the Baltic Sea. Bumblebees could be a good indicator for assessing the presence of microplastic pollution on land, as they meet many surfaces during their life, fly several kilometres in one day, and their fur produces static electricity that can attract other particles in addition to pollen. In this study, bumblebees were chosen as research objects to assess microplastic pollution in Estonian cities, fields, and forests. Microparticles were washed off the bumblebees, organics were removed from the washing water according to the Fenton protocol, and then the microparticles on the filters were examined under a microscope. The results revealed that bumblebees living in cities had more microplastics on their fur than bumblebees living in fields and forests. For cities, significantly more microplastics were observed near a busy highway, but bumblebees collected during the rainy season were cleaner than bumblebees collected during the hot, dry season. Since there are no previous research works of this kind in Estonia, it would be possible to take the results of this work into account in future evaluations of terrestrial microplastic contamination
Customer behavior when visiting animal-related tourism promotions in Estonia
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalVarasemalt on Merle Tarkonen käsitlenud loomadega seotud hea tava Eestis enda magistritöös. Uurides tema tööd, koostas selle töö autor uurimuse ning vaatles, kuidas käituvad külastajad loomadega seotud turismi teenuste juures. Selle uurimustöö jaoks käsitleti teoreetilisi materjale loomadega seotud turismi kohta. Uurimustöös uuriti loomadega seotud turismi ning selle mõju, kuidas on kujunenud loomadega seotud turism Eestis ning kuidas seda Eestis reguleeritakse ning millist kasu võiks loomadega seotud turism külastajatele Eestis tuua. Uurimustöö praktilises osas koostas töö autor vaatluspäeviku, kus ta käsitles järgmisi teemasid: teenusepakkujad ja nende eesmärk, kus ja milliseid loomi külastajatele näidatakse, kuidas neid ettevõtmisi reguleeritakse ning kuidas tagatakse külastajate kui ka loomade ohutus ja vaadeldi kuidas külastajad loomadega käituvad. Uurimustöö käigus selgub, et loomi saab vaadelda nii loomaaias, loomavaatlusel, laatadel, festivalidel ja taludes. Oma uurimuses vaatles uurija külastajate käitumist laatadel, festivalidel kui ka taludes. Uurimustöö käigus selgub, et kõige rohkem vajab tähelepanu laste käitumine loomadega seotud turismis. Tuleb ilmsiks, et lastel oleks vaja juurde omandada loomadega seotud loodusharidust. Lisaks tuleks hakata reguleerima kõikide klientide käitumist loomadega. Selleks tuleks luua loomapidajatel kindel reeglistik, kuidas loomadega koos olles käituma peaks.Previously, Merle Tarkonen has discussed the good practice related to animals in Estonia in her master's thesis. While researching her work, the author of this study observed how visitors behave in tourism services related to animals. For this research, theoretical materials on animal-related tourism were discussed. The research paper examined animal-related tourism and its impact, how animal-related tourism has developed in Estonia, how it is regulated in the country, and what benefits animal-related tourism could bring to visitors. In the practical part of the research, the author of the work prepared an observation diary, where she discussed the following topics: service providers and their purpose, where and which animals are shown to visitors, how these activities are regulated, how the safety of visitors and animals is ensured, and how visitors behave with animals. During the research, it became clear that animals can be observed in zoos, at animal viewings, fairs, festivals and farms. The researcher specifically observed the behavior of visitors at fairs, festivals and farms. It became evident that the behavior of children in animal-related tourism requires the most attention. Children need to acquire more nature education related to animals. Additionally, the behavior of all customers with animals should be regulated. For this purpose, livestock keepers should have a set of rules regarding how to behave when they are with animals
Assessment of the irrigation need using irrigation scheduling models for open field vegetables for the example of onions
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada Geisenheimi kastmismudelite sobivus
avamaal kasvatatavate köögiviljade kastmisvajaduse hindamiseks. Magistritöö raames viidi
läbi põldkatse söögisibulaga (Allium cepa). Katsetööde käigus hinnati kahe erineva
Geisenheimi arvutusliku kastmismudeli: FAO56 Penman-Monteith ja PENMAN, mõju
sibula saagikusele. Sibul pandi maha 2023. aasta kevadel ning saak koristati sama aasta
hilissuvel. Peale saagikoristust saak kuivatati, sorteeriti ning kaaluti.
Magistritöös püstitatud hüpotees leidis kinnitust: Geisenheimi kastmismudeli kasutamine
avamaaköögiviljade kastmisel suurendab saaki ning tõstab saagi kvaliteeti.
Kasutades kastmisel Geisenheimi kastmismudeleid, suureneb sibula saak kuni 248%
võrreldes vaid sademeid saanud katsevariandiga. Suurte ja väga suurte sibulate protsent
saagist ulatus Geisenheimi kastmismudeli puhul 57%-83%ni võrreldes kastmata variandiga,
kus suurte sibulate osakaal oli vaid 33%.The goal of this master’s thesis was to determine the suitability of Geisenheim irrigation
models for assessing the irrigation needs of open field vegetables. The field experiments with
onion (Allium cepa) were conducted as part of the thesis. The experiments evaluated the
impact of two different Geisenheim irrigation scheduling models on the onion yield: the
FAO56 Penman-Monteith and the PENMAN model. Onions were planted in the spring of
2023 and were harvested in the late summer of the same year. After harvest, the onions were
dried, sorted and weighed.
The hypothesis formulated in the master’s thesis was confirmed: the use of Geisenheim
irrigation scheduling models for irrigating open field vegetables increases yield and ensures
crop quality.
Using Geisenheim irrigation scheduling models to irrigate onions, the onion yield increased
by up to 248% compared to the control group that received only natural precipitation. The
percentage of large and very large onions in the yield reached 57%-83% with the Geisenheim
irrigation scheduling model, compared to only 33% in the control group
Metssigade populatsiooni soolise ja vanuselise struktuuri dünaamika Aafrika seakatku epideemia ajal Eestis
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineAfrican swine fever, a disease affecting the Suidae family, imposes significant economic losses on the pig industry. The main aim of this study was to explore the dynamics of the sex and age structure of wild boar population during the ASF epidemic in Estonia. Data was sourced from the Estonian Agriculture and Food Board, and it included data from January 2015 to December 2023 from all 15 counties in Estonia. We found that females were more likely to be found dead, but males were more likely to be hunted and killed in road accidents. These results indicated that females would be more susceptible for ASF, and males have higher value in hunting and by behavioural differences are more susceptible for road accidents. In trend analyses we observed declining proportion of females in found dead and hunted categories, which allows female population to increase even more. Were also found that female wild boars and those <1 year of age are significantly more frequently infected with ASF compared to males or other age groups respectively.Aafrika seakatk, haigus, mis ohustab Suidae sugukonna liike, põhjustab seakasvatussektorile märkimisväärset majanduslikku kahju. Selle uuringu peamine eesmärk oli uurida metssigade populatsiooni soolise ja vanuselise struktuuri dünaamikat Aafrika seakatku epideemia ajal Eestis. Uuringu andmed pärinesid Eesti Põllumajandus- ja Toiduametist ning hõlmasid perioodi jaanuarist 2015 kuni detsembrini 2023 kõigist 15 Eesti maakonnast. Uuringutulemustest selgus, surnuna leitud metssigade seas oli proportsionaalselt rohkem emiseid, kuid kulte kütiti proportsionaalselt enam ja nad hukkusid suurema tõenäosusega liiklusõnnetustes. Need tulemused näitasid, et emised on ASF-i suhtes vastuvõtlikumad ja kultidel on suurem väärtus küttimisel ja käitumise erinevuste tõttu on nad vastuvõtlikumad liiklusõnnetustele. Trendianalüüsis täheldasime emiste osakaalu vähenemist surnuna leitud ja kütitud loomade kategooriates, mis võimaldab emiste osakaalu populatsioonis veelgi suurendada. Ühtlasi leidsime, et metssea emised ja noored, alla 1 aasta vanused põrsad, nakatuvad oluliselt sagedamini Aafrika seakatku võreldes vastavalt kultide või teiste vanuserühmadega vastavalt