9480 research outputs found
Sort by
Construction quantity estimation and the control of the results using BIM modelling
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalAntud magistritöö käsitleb BIM mudelite kasutamist pakkumuseelarve koostamisel ja BIM mudelite täpsust ülejäänud projektdokumentatsiooniga. Töös analüüsitakse teoreetilist informatsiooni antud teema kohta ning paikapidavust võrreldakse praktilise osaga.
Sellest tulenevalt on lõputöö eesmärk uurida BIM mudelitele kehtestatud reegleid, mida peab mudeli modelleerimise käigus täitma, võrrelda BIM mudelites saadud tulemusi projektdokumentatsioonis 2D joonistel saadud tulemustega ja leida BIM mudelites probleemsemad kohad.
Magistritöö teoreetiline alus määratakse peamiselt valitud kirjanduse läbitöötamisel ja analüüsimisel. Praktilise osa uurimismeetodiks on objektide projektdokumentatsioonides saadud ehitustööde mahtude võrdlemine.
Töö tulemusena leiti peamised kohad, kus on BIM mudelid vastuolus projektdokumentatsioonis olevate 2D joonistega ja leiti, et BIM mudelitel puuduvad vajalikud dokumentatsioonid, mis määravad mudelite täpsuse ja usaldatavuse.
Antud valdkond vajab edasi uurimist ja sellist lähenemist võiks kasutada õppeaines MI.1740 „Ehitusökonoomika“.The given Master’s thesis handles the use of BIM models when forming a estimated budget and compares the accuracy of BIM models with the rest of the project documentation. This work analyses the theory related to this topic and compares it’s validity with the practical part.
Therefore the objective of this thesis is to study the rules established for the BIM models, which have to be followed during the modelling process, comparing the results, which are obtained from BIM models, with 2D blueprints from project documentation and therefore, finding the flaws in BIM models.
The theoretical base for this Master’s thesis is mainly determined from analysis and research of selected literature. The research method for the practical part is the comparison of quantities in construction work obtained from the project documentation.
As a result of this thesis, the main part of conflict were found, where the BIM models’ results did not align with the results from the 2D blueprints found in project documentation, and it was found that the BIM models are missing necessary documentation, which determine the accuracy and reliability of the models.
The given field requires more research and this type of approach could be used in the subject MI.1740 “Construction economics”
Awareness and readiness of rural tourism enterprises of Jõgeva county to adapt to the green deal
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalSuure turismi kasvuga kasvavad ka keskkonnamõjud ning vajadus on liikuda säästvamate
turismivormide suunas. Euroopa Liit on selleks koostanud strateegia “Rohepööre”.
Rohepööre maaturismis aitab vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Töö eesmärgiks
oli mõista Jõgeva piirkonna maa- ja loodusturismi ettevõtete arusaama rohepöördest ja
kestlikust turismist ning nende põhimõtete kasutamist oma ettevõttes. Töö eesmärkide
saavutamiseks kasutati ankeetküsitlust, millele vastas 17 ettevõtet ning viidi läbi
struktueeritud intervjuu. Tulemustest selgus, et Jõgevamaa turismiettevõtjad on teadlikud
rohepöördest ning rakendavad säästlike põhimõtteid oma tegevustes. Uuringu tulemustest
selgus, et ettevõtjad vajavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt rohkem abi
kliimamuutustega toimetulekuks. Samas on vajadus uurida, millised on ettevõtjate
peamised väljakutsed keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisel. Uuringu tulemused
kattusid osaliselt Pärnu uuringu tulemustega. Käesoleva bakalaureusetöö tulemusi on võimalik kasutada kohalikul omavalitsusel, ettevõtjatel, külastajatel ja
kliimaministeeriumil ning teistel rohepööret läbiviivatel asutustel.With the great growth of tourism, environmental impacts also grow, and there is a need to
move towards more sustainable forms of tourism. The European Union has prepared the
"Green Turn" strategy for this purpose. The green turn in rural tourism helps to reduce the
negative impact on the environment. The aim of the work was to understand the
understanding of rural and nature tourism companies in the Jõgeva region about the green
revolution and sustainable tourism and the use of these principles in their company. To
achieve the goals of the work, a questionnaire was used, to which 17 companies
answered, and an structured interview was conducted. The results showed that Jõgeva
County tourism operators are aware of the green revolution and apply sustainable
principles in their activities. The results of the survey revealed that entrepreneurs need
more help from the state and local government to cope with climate change. At the same
time, there is a need to investigate what are the main challenges of entrepreneurs in
implementing environmentally friendly solutions. The results of the study partially overlapped with the results of the Pärnu study. The results of this bachelor thesis can be
used by the local government, entrepreneurs, visitors and the Ministry of Climate and
other institutions implementing the green deal
Hygrothermal properties of the Massiv-Holz-Mauer panel
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalRistkiht-naelpuit on keskkonnasäästlik ning keemiavaba materjal, mida ei ole veel palju uuritud. Materjali reklaamitakse kui hea soojus- ja niiskusmahutavusega materjali. Eeskätt viidatakse materjali õhkvahede võimele hajutada sisekliimas tekkinud kõrget temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust mööda paneeli laiali.
Antud töö eesmärgiks oli uurida soojus- ja niiskuslevi ristkiht-naelpuit paneeli õhkvahedes. Uurimuse tarbeks viidi läbi kolme kuune paikkatse. Paikkatsel mõõdeti temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust 6 anduriga kahes mõõtekohas, lisaks ka katseseina külge kinnitatud termokastis. Termokasti eesmärk oli võimaldada uurida katseseina kõrgete sisekliima temperatuuride ning suhtelise õhuniiskuse juures. Lisaks modelleeriti paneeli Delphin Bauklimatik programmiga.
Katse tulemusena leiti, et lühiajalise kõrge suhtelise õhuniiskuse juures ei toimu õhkvahes niiskuse liikumist. Sama sai katsest järeldada ka kõrge temperatuuri puhul. Mudel aitas uurida ka pikaajalise kõrge õhuniiskuse ning temperatuuri mõju paneelile. Kuigi mudeli tulemustest sai järeldada, et pikaajalise kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri puhul võib näha mõningast liikumist mööda õhkvahesid, tuleks tulemuste kinnitamiseks siiski viia läbi pikaajalise kõrge õhuniiskuse katse.The Massiv-Holz-Mauer panels are an environmentally sustainable building material. The material is also free from harmful chemicals. Because of the newness of the material, it is not yet widely researched. Massiv-holz-mauer panels are marketed as a material with very good hygrothermal properties. For example the air gaps in the material are said to disperse high temperatures and relative humidity accumulated in indoor climates.
The objective of this thesis was to study the diffusion of heat and moisture in the Massiv-Holz-Mauer panels' air gaps. For this study, a three month long in-situ monitoring was conducted. Temperature and relative humidity was measured with 6 sensors, in two different locations in the test wall. In addition, one sensor was located in an insulated box, secured to the test wall. The insulated box allowed to simulate extreme indoor climate conditions. The Delphin Bauklimatik simulation program was also used to model the test wall.
Results of the study showed no dispersing of heat or humidity, throughout the test wall, during the short periods of high temperatures or relative humidity. The simulation program allowed to see what would happen when the periods of high temperatures or relative humidity were longer. It was possible to conclude, from the model, that the air gaps helped to disperse the heat and humidity a little bit. Although, for a definitive statement, a long term, high temperature and humidity experiment should be conducted
The impact of trampling on shrub layer on the example of Kullisoo bog trampling experiment
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalKasvava inimtegevuse tõttu looduslikel aladel on tallamise mõju ökoloogias oluline uurimisteema. Antud töö põhineb bakalaureusetöö „Tallamisest tuleneva koormuse mõõtmise metoodika väljatöötamine ja rakendamine sookoosluses Kullisoo näitel’’ (Tammiste 2018) raames läbi viidud katse tulemuste analüüsimisel. Töö eesmärgiks oli uurida tallamisjärgset mõju rabakoosluse puhmarindele erineva tallamisviisi ja tallamiskoormuse korral ning analüüsida ka seitsme puhmarinde taimeliigi muutusi katsealal. Töö käigus koguti andmeid 2023. aastal Kullisoo rabas olevalt katsealalt ning kasutati varasemate aastate jooksul kogutud andmeid. Analüüsiti jalgsi ja räätsadega tallamise mõju taimkatte katvusele ja taastumisele puis-mättaraba, puispeenra-älveraba ja peenra-älveraba kooslustes, erinevatel tallamiskoormustel (80, 160, 320 tallamiskorda). Bakalaureusetöö tulemustest selgus, et ehkki tallamine nii räätsadega kui jalgsi mõjutab oluliselt rabakoosluste puhmarinnet, ei ole erineval viisil tallamisel olulist erinevust, mis sarnaneb ka Tammiste (Tammiste 2021) magistritöös toodud tulemustele sammaltaimede katvuse kohta. Tallamise mõjul suurenes tallamisele järgnevatel aastatel puhmarinde üldkatvus olenemata tallamisviisist või koormusest. Kuigi katseruutudes puhmarinde üldkatvus suurenes, leidus katsealal nii liike (harilik kukemari), millel tallamise negatiivne mõju ilmnes alles aastatega, kui ka liike, mille kahjustused olid koheselt ulatuslikumad (sinikas, rabamurakas) ning aastatega hävisid täielikult. Leidus ka liike (harilik küüvits), mis said tallamisest kasu ning muutus oli positiivne. Ilmnes, et olenemata tallamisviisist või tallamiskoormusest taastusid puis-mättaraba koosluses seitsme aasta jooksul kõik puhmarinde taimeliigid. Kuna muutusi, mida omavahel eri meetoditega analüüsida on Kullisoo rabas rohkem, kui antud bakalaureusetöö maht analüüsida võimaldab, on olemas edasi uurimise võimalus.Due to increasing human activity in natural areas, the impact of trampling has become an important research topic in ecology. This work is based on the analysis of results from the experiment conducted as part of the bachelor's thesis "Elaborating the methods to measure the response of mire habitats to different trampling loads" (Tammiste 2018) and to analyze the results of an experiment conducted within the framework of it. The aim of this study was to investigate the post-trampling effects on the shrub layer in the peatland ecosystem under different trampling methods and intensities, and to analyze changes in seven shrub layer plant species in the experimental area.
Data was collected in 2023 from the experimental area in Kullisoo Bog, including with data gathered over previous years. The impact of foot and bogshoe trampling on vegetation cover and recovery was analyzed in wooded hummock bog, wooded-hollow-ridge bog and hollow-ridge bog communities under different trampling intensities (80, 160, 320 times). The results of this bachelor's thesis revealed that although trampling, both with bogshoes and on foot, significantly affects the shrub layer of peatland communities, there is no significant difference between the different trampling methods. This finding is similar to the results presented in Tammiste's master's thesis (Tammiste 2021) regarding moss cover. Trampling increased the overall cover of the shrub layer regardless of the trampling method or intensity. Although the overall cover of the shrub layer increased in the experimental plots, there were plants in the study area that showed trampling effects only after several years, as well as plants that suffered immediate extensive damage but recovered over the years. There were also a few plant species that benefited from trampling, showing a positive change. Additionally, it was found that all shrub layer plant species in the wooded hummock bog community recovered within seven years, regardless of the trampling method or intensity. Since there are more changes to be analyzed in Kullisoo Bog than this bachelor's thesis than the volume of the bachelor's thesis allows, then there is a possibility for further research
Phylogenetic diversity and relationships among sorghum genotypes of breeding collection
No full textReceived: February 1st, 2024 ; Accepted: April 10th, 2024 ; Published: June 14th, 2024 ; Correspondence: [email protected] is gaining prominence as a biofuel crop, currently taking the position as the second-largest source of grain-based ethanol after maize. Estimation of genetic diversity to identify groups with similar genotypes is important for conserving, evaluating and utilizing genetic resources. This study aimed to evaluate the genetic diversity and population structure in different genotypes of sorghum collection for breeding purposes to improve cultivars. There were investigated thirty-one sorghum genotypes of different origin. The genetic diversity of sorghum genotypes was assessed by five SSR markers. To evaluate morpho-agronomical traits, days to flowering, plant high, 1,000 seeds weight and yield were studied. As the result of analysis, four cluster groups were formed based on Roger’s & Tanimoto dissimilarity. These cluster groups included from three to sixteen sorghum genotypes, one genotype K2105 formed the separate cluster. The Shannon index calculated based on SSR markers was 1.99. Two principal components explained approximately 63% of the total variance. The greatest effect of year weather conditions was observed on the trait ‘days to flowering’. The plant height was affected by the genotype of grain sorghum. The yield and 1,000 seed weight were affected by weather conditions, but the impact rate was significantly lower than the effect of days to flowering. The correlation between SSR markers and trait ‘days to flowering’ based on distances matrices was weak, but significant (r = 0.1). Thus, obtained results can be utilized for revealing genetic variation and identifying slightly different genotypes in a sorghum breeding program
Eesti mullateaduse arengust kaasaegse Eesti Mullateaduse Seltsi rajamise eelsel ja järgsel ajal
No full textEesti Mullateaduse Selts (EMTS) on mullateadusest (muldade uurimine, mullastikukaardid, andmebaasid jms), taimede toitumisest (väetised, agrokeemia jms), muldade ökoloogiast (mullaelustik, talitlemine jt), muldade keskkonnasõbralikust kasutamisest ja muldade kaitsest (potentsiaalsetele võimetele vastava hea seisundi hoidmisest) huvitatud üksikisikute ja organisatsioonide mittetulunduslik ühendus. Eesti mullateadlaste seltsiline tegevus taaselustati Eesti Maaülikooli (EMÜ) mullateaduse õppetooli eestvõttel 2009. aastal ning selle presidendiks valiti Alar Astover. EMTS-i kompetents võimaldab seltsil olla mullastikualaste teadmiste levitaja põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse alal, osaleda mullateaduse alase teadustöö, hariduse ja teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ning selgitada muldkatete rolli olulisust ümbritseva keskkonna kestlikult hea talitlemisseisundi tagamisel. EMTS on arenenud mitmekülgseks ja toimekaks tänu koostööle ja teabevahetusele teiste riikide sama eriala seltside, mullateadusele lähedaste erialaseltside ja Rahvusvahelise Mullateaduste Liiduga (IUSS), mis moodustati 1924. a. Itaalias. EMTS kuulub Euroopa Mullaseltside Konföderatsiooni (ECSSS) ning esindab Eestit Euroopa Mullakaitse Seltsis (ESSC) ja Ülemaailmse Mulla- ja Veekaitse Ühingus (WASWAC).
Eesti muldkatte majandamine alates primitiivsest põlluharimisest kuni tänapäevase teaduslikel alustel muldade majandamiseni on olnud keerukas vaheldunud riigikordade erinevate põllu- ja metsamaade majandamise poliitikate tõttu. Muldade praktilist käitlust ja kodumaise mullateaduse arengut on edendavalt toetanud erialaseltside sünergiline mõju ning ülikoolide mullateaduse õppetoolide ja teiste maa- ja looduskasutusega seotud teadusliku uurimise instituutide ja riigiasutuste tegevused. Taolisi koostöös toimunud arenguid käsitlemegi käesolevas loos ühisel ajateljel, millega on suhestunud nii mullateaduse arengusse olulise panuse teinud teadlased kui ka praktiline majandustegevus. Meie käsitluses on see ajatelg jaotatud perioodideks riigikorra poliitiliste erisuste (kui mullaväliste nähtuste) alusel. Arenguloo erilise tähtsusega verstapostiks meie jaoks on Eesti Vabariigi sünd 1918. aastal. Käsitlus hõlmab nii iseseisvuse perioodile eelnenud kui ka järgnenud, erinevate riiklike majanduspoliitikatega perioode. Üldreeglina on areng ajajoonel esitatud perioodide kaupa ja isikute nimed ilma tiitliteta.
Käesoleva Eesti mullateaduse ajalugu käsitleva tagasivaate koostamist ajendas IUSS-i jõudmine oma 100. aastapäevani (Horn jt, 2024). Käesolev ülevaade on sellele sündmusele pühendatud lühikese ingliskeelse artikli (Kõlli, Astover, 2024) Eesti lugejale suunatud mahukam versioon. Kirjanduslikke allikaid oleme esitanud kahel viisil ja eesmärgil. Selgitavas tekstis on viited tehtud kirjanduslike allikate autori(te) ja ilmumisaasta alusel. Enamus nendest on tagasivaated eelnenud ajale, mistõttu nende publitseerimine on reeglina lükkunud mõnele järgnevale ajaperioodile.
Olles oma tagasivaates fookustanud mullateaduse alaste temaatikate arengu, temaatikaid edasiviinud isikud ja tegevuste katus-asutused, oleme pidanud tõdema, et enam kui sajandi jooksul tehtut on võimatu mahutada soovitud detailsusega ühte artiklisse. Sellest lähtudes on tagasivaate lisas 1 esitatud sama eriala harrastavate teadlaste poolt koostatud erinevaid perioode ja temaatikaid või asutuste ajalugu käsitlevate artiklite bibliograafiline loend [AL01‒19]. Loodetavasti võimaldavad toodud allikad täpsustada Eesti mullateaduse arengu tervikpilti. Lisas 2 on aga esitatud mõnede meile teadaolevate mullateadlaste personaal-bibliograafiad [PB1‒11]. Üldreeglina on lisadele viidatud vaid erandkordadel.
Kokkuvõttena saab öelda, et oleme ajatelje suhtes saanud esitada ennekõike perioodide olulisemad uurimisteemad, põhitegijad ja -tegevused, ala eest vastutavad juhid ning tähtsündmused. Suhteliselt tagasihoidlikult oleme saanud käsitleda koostöid mullateadusega piirnevate teiste loodusteaduste tegevustega
Radial growth response on inter- tree competition in even-aged Scots pine stand
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalBakalaureusetöös uuriti Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kvartalil JS223 männi radiaalkasvu sõltuvust konkurentsist naaberpuudega, kasutades Hegyi konkurentsiindeksit ja puistus puu seisundit puistus kirjeldavat Krafti klassi.
Välitöödel mõõdeti 45 mudelpuud ja nende konkurentpuud, ning mudelpuudele määrati Krafti klass. Laboritöödel mõõdeti puursüdamikud, andmetöötlusel arvutati Hegyi indeks ja võrreldi puude radiaalkasvu Hegyi indeksi ja Krafti klassiga.
Puude radiaalkasv sõltus otseselt puu seisundist puistus (Krafti klassist), valitsevad ning kaasvalitsevad puud käitusid radiaalkasvu osas sarnaselt. Valitsevaid, kaasvalitsevaid ja allajäänud puid sai radiaalkasvu järgi usaldusväärselt eristada. Kaasvalitsevate puude radiaalkasv moodustas 80% ja allajäänud puude radiaalkasv 47% valitsevate puude radiaalkasvust. Valitsevate ning kaasvalitsevate puude puhul ei tulnud Hegyi indeksi osas olulist erinevust välja, kuid allajäänud puudel oli Hegyi indeks märgatavalt suurem kui valitsevatel ja kaasvalitsevatel puudel.The response of radial growth of Scots pine on inter-tree competition is studied in this BSc thesis using the Hegyi competition index and the Kraft class, representing the hierarchy position of a tree in the stand. The total of 45 model trees and their competitors were measured and the Kraft class was determined for each model tree. In the laboratory, increment cores of model trees were measured, and the Hegyi index was calculated, the radial growth of model trees was analyzed along with Hegyi index and Kraft class.
The radial growth of trees was directly dependent from the hierarchy position of a tree (Kraft class), the dominant and co-dominant trees had similar patterns of radial growth. The trees in dominant, co-dominant and dominated classes can be confidently distinguished by the radial growth. The radial growth of co-dominant trees was 80% and the radial growth of dominated trees was 47% compared to the radial growth of dominant trees. The dominant and co-dominant trees had no significant differences in Hegyi index, the dominated trees had significantly higher values of Hegyi index than the dominant and co-dominant trees
How do rhizobacteria species influence the growth and yield of soybean in a tropical environment?
No full textReceived: September 17th, 2023 ; Accepted: January 21st, 2024 ; Published: May 2nd, 2024 ; Correspondence: [email protected] application of rhizobacteria has gained space in agricultural production, given the demand for more sustainable systems. However, most of the results obtained are related to soil or seed application, leaving a gap in relation to the foliar application of these microorganisms. The objective of this work was to evaluate the impact of foliar application of different types of growth-promoting rhizobacteria on morphological aspects and production components of soybean. For this, the foliar application of four rhizobacteria (Serratia sp.; Bacillus subtilis; Bacillus sp.; Pseudomonas fluorescens) was used, as well as a control without inoculation. Morphological variables of growth and production components were analyzed. The yield ratio of the treatments with rhizobacteria, concerning the control was also calculated. The foliar application with different rhizobacteria in soybean did not affect the vegetative parameters of plant height, stem diameter and dry weight of the canopy. For the number of pods per plant, number of grains per plant and grain yield the use of Bacillus sp. was superior to the other treatments, providing an average increase of 27.65%, 20.32% and 28.59%, respectively. Also, the Serratia sp., Bacillus subtilis and Pseudomonas fluorescens application increased the grain yield by 8.49%, 10.73% and 5.71%, respectively. In conclusion, for the condition of the tropical region where this study was conducted, the foliar application with different growth-promoting rhizobacteria in soybean did not interfere in the vegetative development of soybean plants. In addition, considering the factors related to the increase of production in cultivated areas, all rhizobacteria have the potential to improve yield gains when applied as foliar treatment, especially the Bacillus sp
Growth and health status of coniferous trees in the MycoPhylo experiment
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalKliimamuutustest tingitud soojenemise tulemusena võivad üha uued puuliigid Eesti tingimustes kasvada ja ellu jääda. Koos nendega liigub paratamatult kaasa ka uusi patogeene. Uurimistöö eesmärkideks oli uurida MycoPhylo eksperimendil kasvavate okaspuude kasvu ja tervislikku seisundit ning ühtlasi patogeenide tuvastamine kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades paremini mõistmaks okaspuude kahjustuste põhjusi.
2023. aasta sügise hinnangu järgi kõige kõrgemateks puudeks olid euroopa lehise isendid ning kõige väiksema kasvuga oli hiibapuu. Parima tervisliku seisundiga hinnatud puuliigid olid: euroopa lehis, korea seedermänd, mägimänd, harilik mänd, harilik elupuu, kanada tsuuga, harilik kuusk ning harilik jugapuu. Kehvema tervisliku seisundiga liikideks olid: metasekvoia, mägi-ebaküpress, harilik ebatsuuga ning hiibapuu. Surnud puudeks olid: 1 kalifornia ebaküpress, 1 harilik kadakas, 4 harilikku ebatsuugat, 1 hiibapuu ning 2 metasekvoiat. Kõige rohkem õnnestus tuvastada erinevatel peremeestaimede okastel ja võrsetel järgnevaid patogeenide taksoneid: Lophodermium sp., Rhizosphaera macrospora, Alternaria metachromatica ja Devriesia sp..
Proovide analüüsimiseks kasutati MinION sekvenaatorit Eesti Maaülikooli metsapatoloogia laboris esmakordselt, mis on uueks innovaatiliseks ja kiireks võimaluseks haigustekitajate määramisel bioloogiliselt proovist. Võrreldes isoleerimisega puhaskultuurist võimaldas MinION sekveneerimine korraga tuvastada ühest proovist paljusid seeni.
Katsealal olevate okaspuude mõõtmine ning tervisliku seisundi hindamine ja sümptomaatiliste okaste ning võrsete analüüsimise jätkamine tulevikus on vajalik, et tuvastada haigustekitajaid võimalikult varases staadiumis sh uusi patogeene ning see aitab näha millistel uutel okaspuuliikidel on potentsiaali kliimamuutustega kohaneda ja Eesti tingimustes kasvada.As a result of the increasing temperature, due to climate change, new tree species may have a better chance of growing and surviving in Estonia. Unfortunately, with these species, new pathogens will also accompany them. The objectives of the thesis were to research the growth and health status of coniferous trees in the MycoPhylo experiment and to identify new pathogens using state of the art technologies, to better understand the reasons behind different coniferous trees damage.
According to the 2023 autumn assessment, the highest trees were Larix europaea and the shortest were Thujopsis dolobrata. Trees with the best health condition were: Larix europaea, Pinus koreana, Pinus mugo, Pinus sylvestris, Thuja occidentalis, Tsuga canadensis, Picea abies and Taxus baccata. Tree species with the worst health condition were: Metasequoia glyptostroboides, Chamaecyparis pisifera, Pseudotsuga menziesii and Thujopsis dolobrata. Dead trees were: 1 Chamaecyparis lawsoniana, 1 Juniperus communis, 4 Pseudotsuga menziesii, 1 Thujopsis dolobrata and 2 Metasequoia glyptostroboides. The next pathogens were able to identify from the most amount of different hosts needles and shoots: Lophodermium sp., Rhizosphaera macrospora, Alternaria metachromatica and Devriesia sp..
MinION sequencer was used to analyze samples for the first time in the Estonian University of Life Sciences laboratory, which is a new and innovative way to identify pathogens from biological samples of tree leaves and shoots. When compared to detect pathogens from pure cultures then MinION sequencing enabled to identify multiple fungi from one sample.
In the future it is important to continue the evaluation of coniferous trees health status and analysing symptomatic needles and shoots in the test site to detect pathogens in as early stage as possible, including new pathogens. This survay helps to understand which new coniferous species have potential to adapt Estonian conditions and dolerate climate changes
Assessment of the structural-aggregate composition of podzolized chernozem under various agrogenic impacts and post-agrogenic state
No full textReceived: May 28th, 2024 ; Accepted: August 5th, 2024 ; Published: August 19th, 2024 ; Correspondence: [email protected] the main patterns of transformation and establish normative parameters of changes in the structural and aggregate composition of low-humus podzolized chernozem (type of soil, known as ‘chernozem’ in Ukrainian, which translates to ‘black soil’) in the Central ForestSteppe of Ukraine in the transition period to the no-till system and minimal tillage in the agrocenosis of 5-field grain generally accepted approaches to assessing soil structure and modern statistical methods of compiling information analysis data. The generally accepted research methods were used: field, laboratory, mathematical methods, comparative and computational. The study uses fractal comparative analysis, which is a sensitive tool for assessing the distribution of structural units and water-stable aggregates in the soil. Over the past 6 years, the experimental plots have been organized with a 5-field grain-row crop rotation using three different primary tillage systems: systematic plowing, surface tillage, and transitional tillage (minimal tillage on the background of systematic plowing six years ago). It was found that the structural-aggregate state of the 0–30 cm layer of Chernozem under surface tillage was in better condition in terms of aggregate water stability over the seasonal cycle and provided better conditions for further transition to the no-till system in crop rotation compared to surface tillage after systematic plowing. According to fractal indicators, the state of water-resistant structure in the spring is assessed as unstable, although the surface treatment of qualitative and quantitative indicators of water resistance is better compared to plowing. In the summer, a fractal assessment of the state of the waterproof structure showed that regardless of the method of tillage, its condition has deteriorated to a greater extent. Thus, the fractal dimension was at the level of D > 2, which indicates the edge of the unstable state of the waterproof structure, but the Hurst index was H ≤ 0, which indicates the process of destruction of waterproof aggregates. Based on the definitions, we can say that from the systematic application of surface tillage agrophysical condition of 0–30 cm layer of chernozem in terms of structural condition and water resistance of the structure was in better condition compared to plowing and transitional tillage, which should be regarded as the end of the transition period (6 years) before the application of the No-till system in unchanged design in 5-field crop rotation