9480 research outputs found
Sort by
Estonian University of Life Sciences students awareness employment contracts and their differences
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on selgitada välja Eesti Maaülikooli tudengite teadlikkus erinevatest töötamise lepingutest. Töö teema on aktuaalne, sest tööturg ning seadused muutuvad kiiresti. Tudengid on alles liikumas või hiljuti liikunud tööturule ning negatiivsete olukordade ärahoidmiseks on vaja olla teadlik oma õigustest ja kohustustest erinevate töötamise lepingu alusel töötades. Vähem populaarsemaks on muutunud töötamine esmaspäevast reedeni, üheksast viieni. See omakorda nõuab paindlikumaid töötamise lepinguid.
Töö teoreetilise osa koostamisel lähtuti Töölepingu seadusest, Võlaõigusseadusest, erialasest kirjandusest ning Tööinspektsiooni ja Jurist Aitab veebilehtedest. Töö eesmärk saavutati läbi töö-, töövõtu- ja käsunduslepingu sisust ülevaate andmise, teemakohase ankeetküsimustiku läbiviimise EMÜ tudengite seas ja sellel baseeruva analüüsi koostamisega.
Bakalaureusetöö tulemuste kohaselt võib üliõpilaste teadmisi hinnata keskpäraseks. Autori arvates võiks need olla kõrgemad. Nõrgemini olid vastatud küsimused töövõtu- ja käsunduslepingu aluse, tööülesannete isikliku täitmise ja käsundus- ja töövõtulepingu puhul tekkinud probleemide lahendamise kohta. Paremini olid vastatud küsimused töölepingu puhul tekkinud probleemide lahendamise, põhipuhkuse ning töötasu maksmise perioodi kohta.The aim of this bachelor’s thesis is to determine the awareness of Estonian University of Life Sciences students about different employment contracts. The topic is relevant because the job market and laws are changing rapidly. University students are just entering or have recently entered the job market. To prevent issues, it's important to know your rights and obligations under a contract.Working from Monday to Friday from nine to five has become less popular. This, in turn, requires more flexible employment contracts.
The theoretical part of the work was based on Töölepingu seadus, Võlaõigusseadus, specialized literature and the websites of Tööinspektsioon and Jurist Aitab. The aim of the work was achieved by providing an overview of the content of employment, service and authorization contracts, conducting a questionnaire survey among students of Estonian University of Life Sciences, and compelling an analysis based on it. According to the results of the bachelor's thesis, the students' knowledge can be assessed as average. In the author's opinion, this knowledge could be wider. The questions that were answered less well concerned the basis of service and authorization contracts, the personal execution of work tasks, and resolving issues arising from service and authorization contracts. The questions that were answered better concerned resolving issues arising from employment contracts, annual leave, and the period for salary payment
Erinevate raieviiside mõju metsaökosüsteemi süsinikuringele ja produktsioonile
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.ABSTRACT. The forests of the northern hemisphere are the important natural carbon (C) sinks in terrestrial ecosystems, however, the C sequestration capacity of stands can be significantly affected by different harvesting methods. Clear-cutting is the prevailing forest management method in Northern Europe, and its effect on the C cycle of the site is appreciable. Clear-cuts act as C sources and quantification of the amount of C loss, as well as evaluation of the post harvesting recovery dynamics of C balance are crucial issues. The annual net ecosystem production (NEP) of mesotrophic pine and fertile silver birch clear-cut areas varied between 1.7-1.9 and 0.4-0.5 t C ha-1 yr-1, respectively. The ecosystem turned into a C sink at a stand age of seven years for Scots pine and six years for silver birch. The C payback period, which indicates the time lag for replenishing the cumulative C loss before C balancing, was estimated at age of 12 and 10 years for Scots pine and silver birch, respectively.
Shelterwood cutting (SWC) allows avoidance of drastic changes in the landscape and is recognized as an alternative method to clear-cutting. However, the impact of SWC on C stocks and C fluxes of the forest ecosystem is still a relatively poorly studied issue. In the current study, one of the studied stands turned into a C source after SWC, while the other remained a weak C sink (-1.3 and 0.6 t C ha-1 yr-1, respectively). Although in the short term, SWC demonstrated a certain advantage over clear-cut in terms of the C cycle, then for relevant evaluation, the whole rotation cycle should be considered. The net ecosystem exchange for the post-SWC area, measured by the eddy covariance technique in the first post-harvesting year, showed a larger C sink than that estimated by the budgeting method. The above divergence was largely induced by the cumulative uncertainty of NEP, which is inherent in the bottom-up budgeting approach.
In Estonia, the more extensive implementation of selective cuttings and the principles of continuous cover forest management in forestry are increasingly highlighted. Based on the results of experimental transitional selective cuttings in mature mesotrophic pine stands it would be possible to maintain the old stand over a longer period in case a considerable amount of timber is removed by repeated cuttings. The results of the simulated further growth dynamics of post-harvested stands showed a considerably lower total wood production over the following 40 years compared to the production of forests formed after clear-cut.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences.LÜHIKOKKUVÕTE. Lageraied on domineeriv metsade majandamise meetod nii Eestis kui ka Põhja-Euroopas laiemalt, samas on neil suur mõju kasvukoha C ringele. Raiesmikud on paratamatult C allikad, kuid lageraie kliimamõju selgitamisel mängivad olulist rolli nii kumulatiivne C kadu raiesmikel kui ka emiteerunud C tagasisidumiseks kuluv aeg. Uuritud palumännikute raiesmikel olid aastased C emissioonivood 1,8-1,9 t C ha-1 a-1, viljakatel arukase raiesmikel aga 0,4-0,5 t C ha-1 a-1. Männinoorendikud muutusid taas süsinikku siduvateks ökosüsteemideks seitsmendal ja arukaasikud kuuendal lageraie järgsel aastal. Kumulatiivne süsinikuvõlg seoti männikus tagasi 12 a. ja kaasikus 10 a. vanuses puistus.
Erinevalt lageraietest võimaldavad turberaied vana metsapõlvkonda asendada järk-järguliselt, vältides järske muutusi maastikus ja aineringetes. Aegjärkne raie küpses palumännikus muutis ühe uuritavatest puistutest C allikaks, teine jäi nõrgaks C sidujaks. Kuigi lühiajaliselt võimaldab aegjärkne raie männikus vähendada vahetut raiejärgset C kadu, tuleb tervikpildi saamiseks võtta arvesse uuenemist ja metsa summaarset puiduproduktsiooni pikema aja vältel.
Turbulentsete kovariatsioonide meetodil (EC) mõõdetud süsinikuvood turberaie järgses männikus näitasid suuremat aastast C sidumist, kui bilansi meetodil hinnati. Lahknevuse üheks põhjuseks oli bilansimeetodi rakendamisega kaasnev suurem kumulatiivne vea hinnang, samuti ei arvesta bilansimeetod kõiki ökosüsteemi C voogusid, näit. mükoriisa poolt seotavat C kogust.
Eestis valitsevad kõrged ootused valikraiete ja jätkumetsanduse põhimõtete laiemaks rakendamiseks, kuigi teadmisi selles valdkonnas napib. Valikraie põhimõtete rakendamine küpsetes männikutes võimaldab säilitada puistut pikema aja jooksul, samuti on võimalik korduvate raiejärkudega saada arvestatav kogus puitu. Puistute modelleeritud edasine areng näitab, et pikema perioodi jooksul vältel saadav puidu kogus sõltub nende raie-eelsest tagavarast. Võrdluseks simuleeritud lageraie järgsete puistute puiduproduktsioon ületas lähima 40 aasta perspektiivis märgatavalt valikraietega majandatud metsi. Arvestada tuleb ka olulist erinevust puistute hilisemas seisuskorras ja edasises arengus.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences
Rimi Eesti Food AS financial analysis 2017-2022
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalTänapäeval on äärmiselt oluline teostada ettevõtete finantsseisundi analüüsi, et saada sügavamat arusaamist nende majanduslikust seisust, jätkusuutlikkusest ning teha teadlikke muudatusi ja otsuseid. Finantsanalüüs hõlmab ettevõtte finantsaruannete, suhtarvude ja muude finantsnäitajate hindamist, et mõõta ettevõtte tulemuslikkust, stabiilsust ja tulevikupotentsiaali.
Bakalaureuse töö eesmärgiks on hinnata Rimi Eesti Food AS-i sealhulgas bilanssi ja kasumiaruannet, et tuvastada uuritava perioodi jooksul toimunud muutusi koos neid põhjustanud asjaoludega. Finantsseisundi hindamiseks tuginetakse bilansi ning kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsi, teostatakse maksevõime, varade kasutamise efektiivsuse, finantsvõimenduse ja rentaabluse analüüsid.
Bakalaureusetöös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, teostatakse võrdlev finantsanalüüs. Lähteandmed töös pärinevad Riimi Eesti Food AS-i majandusaasta aruannetest aastatel 2017-2022. Finantsanalüüsi peamiseks aluseks on üldtunnustatud finantsanalüüsi teooria. Rimi Eesti Food AS-i finantsanalüüsi käigus selgus, et hoolimata ajutisest langusest finantsnäitajates aastatel 2018-2020, suutis Rimi Eesti Food AS parandada oma rahalisi näitajaid ning näitab nüüd kasvutendentsi.In today's business landscape, it is crucial to conduct financial analysis of companies to gain a deeper understanding of their economic standing, sustainability, and to make informed decisions and changes. Financial analysis involves evaluating a company's financial statements, ratios, and other financial indicators to measure its performance, stability, and future potential.
The aim of the bachelor's thesis is to assess Rimi Eesti Food AS, including its balance sheet and income statement, to identify changes that occurred during the study period along with the factors that caused them. Financial evaluation relies on horizontal and vertical analysis of the balance sheet and income statement, along with conducting analyses of liquidity, asset utilization efficiency, financial leverage, and profitability.
The bachelor's thesis adopts a quantitative research method, employing comparative financial analysis. The primary data for the thesis are sourced from the annual reports of Rimi Eesti Food AS for the years 2017-2022. The foundation of the financial analysis is based on universally recognized financial analysis theory.
Through the financial analysis of Rimi Eesti Food AS, it was revealed that despite a temporary decline in financial indicators during the years 2018-2020, Rimi Eesti Food AS managed to improve its financial metrics and is now demonstrating a growth trend
Neonataalperioodi mõju piimalehmade tervisele ja toodangule
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Veterinary Science.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomaarstiteaduse erialal.ABSTRACT. During the neonatal period, in other words, during the first three weeks of life, mammals have to adapt to their new surroundings where they encounter for example microorganisms. Ruminants rely on colostrum, the antibody-rich first milk of their mothers, to acquire passive immunity. Colostrum also contains other immunologically active components, which can influence the immune system of the neonates, including proteins (so called acute phase proteins) that act as very first responders to a threat, which is shown in this thesis. As the immune system matures and the intestinal microbiota colonises the host, interactions between the two can affect the future success of the animal.
The concentrations of acute phase proteins, which are produced in the liver during the inflammatory response, can be measured and used to monitor inflammation. Their concentrations during the first month of life are associated with future weight gain of ruminants.
In this thesis, associations of the protein concentrations during the first three weeks of life were furthermore found with fertility measures and health of dairy cows in their first lactation. They were then used as research tools to uncover relationships between faecal microbiota composition and future performance. Certain bacterial genera, such as Peptostreptococcus, were found to increase inflammatory response and have negative effects on future performance. Others, for example Collinsella, are associated with a lower inflammatory response and better performance in the future.
These results show that acute phase proteins can be used to decipher the relationship between microbiota and host, and that the composition of the intestinal microbiota in the neonatal period has long-lasting effects on dairy heifers. This knowledge can be used to influence dairy cow performance by improving their microbiota.The publication of this dissertation is granted by the Estonian University of Life Sciences and supported by the EU project “Cooperation between universities to promote doctoral studies”.LÜHIKOKKUVÕTE. Esimese kolme elunädala jooksul ehk neonataalperioodil kohanevad vastsündinud uue keskkonnaga, näiteks puutuvad nad kokku erinevate mikroorganismidega. Vastsündinud vasikad saavad oma esimese immuunkaitse ema ternespiimast, mis sisaldab suurel hulgal erinevaid antikehi (nn passiivne immuunsus) Ternespiim sisaldab lisaks ka teisi immunoloogiliselt aktiivseid komponente, mis võivad mõjutada vastsündinute immuunsüsteemi, sealhulgas valke (nn ägeda faasi valgud), mis reageerivad esimesele mikroorganismidest lähtuvale ohule. Kuna samal ajal soolestiku mikrobiaalse koosluse (mikrobioota) arenguga toimub ka vasika immuunsüsteemi areng, võivad nende kahe protsessi omavahelised seosed mõjutada vasika edasist tervist ja produktsiooni.
Põletikuvastuse käigus maksas sünteesitud ägeda faasi valkude kontsentratsioone saab mõõta ja kasutada põletiku jälgimiseks. Nende proteiinide tase veres esimesel elukuul on seotud vasikate tulevase kaalutõusuga.
Selles väitekirjas leiti vasikate esimese kolme elunädala valgusisalduse seoseid tulevase viljakuse näitajate ja tervisega nende esimesel laktatsioonil. Lisaks uuriti seoseid vasikate neonataalperioodi soolestiku mikrobioota ja looma tulevase jõudluse vahel. Leiti, et teatud bakterite perekonnad, nagu Peptostreptococcus, suurendavad vasikate põletikureaktsiooni ja avaldavad negatiivset mõju edasisele jõudlusele. Teised, näiteks Collinsella, on seotud madalama põletikulise vastuse ja parema jõudlusega tulevikus.
Need tulemused näitavad, et ägeda faasi valke saab kasutada mikrobioota ja peremeesorganismi vahelise seose selgitamiseks ning et vastsündinu perioodil on soolestiku mikrobioota koostisel pikaajaline mõju piimamullikatele. Neid teadmisi saab kasutada lüpsilehmade jõudluse parandamiseks vastsündinu perioodil mikrobioota mõjutamise kaudu.The publication of this dissertation is granted by the Estonian University of Life Sciences and supported by the EU project “Cooperation between universities to promote doctoral studies”
Honorary doctor Marian Kazda
No full textUlmi Ülikooli emeriitprofessor Marian Kazda nimetati Eesti Maaülikooli audoktoriks 23. mail 2024.On May 23, 2024, Marian Kazda, Professor Emeritus of Ulm University, was named an honorary doctorate of the Estonian University of Life Sciences
Women in Estonian geodesy: overview of gender equality status
No full textBakalaureusetöö
Geodeesia, kinnisvara ja maakorralduse õppekavalHetkel töötavad Eestis geodeesia valdkonnas nii naised kui ka mehed. Ajad on muutunud, kuid geodeesia jääb endiselt peamiselt meeste domineerituks valdkonnaks ja naiste roll geodeesias Eestis on uurimata. Minu uurimistöö eesmärk on välja selgitada naiste praegune seisund geodeesia valdkonnas, analüüsides avalike andmebaaside abil lõpetajate soolist tasakaalu, kutsetunnistuste jaotust soo järgi, soolist palgalõhet ja poolstruktureertitud intervjuude abil naiste tajutud karjäärivõimalusi geodeesias.Bakalaureusetöös kasutasin andmeid haridussilm.ee ja kutsestandard.ee veebilehelt ning analüüsisin hetkeolukorda. Samuti on viidud läbi intervjuud praktiseerivate naistega geodeesias. Andmeanalüüsid ja intervjuud geodeesia valdkonnas näitavad, et kuigi meessoost lõpetajaid on märkimisväärselt rohkem kui naissoost lõpetajaid, on naiste osalus viimastel aastatel suurenenud. Kui kõrgkoolilõpetajate hulgas on naiste osakaal ligi 40%, siis kutsetunnistuse omanike hulgas on neid pisut alla 25%. Just kõrgemal kutsetasemel (geodeet, tase 7 ja geodeesiainsener, tase 7) on märkimisväärne naiste alaesindatus Maakorralduse valdkonnas on naiste osakaal kutsetunnistuse omanike seas umbes 30%.Kokku on Eestis geodeesia ja maakorralduse valdkonnas tegevaid naisi pisut rohkem Euroopa keskmisest.
Palgaandmete analüüs näitab, et kuigi meeste keskmine palk on kõrgem, pole erinevused väga suured. Intervjuudest selgus, et karjääri alustamine praktikakohal on levinud ning välitöö ja pereelu ühitamine võib olla keeruline, eriti ehitusobjektidel töötades. Üldiselt peetakse oluliseks end meestega võrdsena positsioneerimist ja suhtlemisoskuste arendamist.Currently, both women and men work in the field of geodesy in Estonia. Times have changed, but geodesy remains a predominantly male-dominated field, and the role of women in geodesy in Estonia has not been thoroughly studied.
The aim of my research is to determine the current status of women in the field of geodesy by analyzing the gender balance among graduates, the distribution of professional certifications by gender, the gender pay gap, and women's perceived career opportunities in geodesy through semi-structured interviews. In my bachelor's thesis, I used data from the websites haridussilm.ee and kutsestandard.ee to analyze the current situation. Additionally, interviews were conducted with practicing women in geodesy.
Data analyses and interviews in the field of geodesy show that although there are significantly more male graduates than female graduates, the participation of women has in-creased in recent years. While the proportion of women among university graduates is around 40%, it is slightly below 25% among certification holders. There is a significant underrepresentation of women at higher certification levels (geodesist, level 7, and geodesy engineer, level 7). In the field of land management, the proportion of wome
Omeprasooli kõrvalmõjud koertel – andmete ja juhtumite analüüs
No full textFinal thesis
Curriculum in Veterinary MedicineIn the field of veterinary medicine, there's a prevalent tendency to excessively prescribe proton pump inhibitors (PPIs), often straying from established guidelines. Dogs experiencing vomiting, suspected gastritis, or as a preventive measure for various diseases frequently receive these medications, despite limited evidence supporting their efficacy. Two case reports serve as illustrations, detailing the nature and repercussions of adverse effects (AE) resulting from omeprazole. Furthermore, a concise analysis of data from the patient information system of a Finnish small animal clinic chain sheds light on commonly observed AE associated with omeprazole treatment. According to the analysis vomiting was the primary side effect noted with omeprazole administration. Additionally, other adverse reactions observed encompassed diarrhea, hyporexia or anorexia, lethargy, abdominal pain, restlessness, and increased defecation. Throughout the course of PPI therapy, the increased intragastric pH has the potential to induce hypergastrinemia, which in turn can lead to hyperplasia of enterochromaffin-like (ECL) cells and contribute to increased secretory capacity in parietal cells. Additionally, omeprazole may induce qualitative, quantitative, or both alterations in the small intestinal microbiota, promoting the colonization of nitrite-reducing bacteria in the stomach. This colonization is thought to escalate the production of potentially carcinogenic N-nitroso compounds. Upon discontinuation of omeprazole therapy, hypertrophic ECL cells can further stimulate gastric acid secretion, resulting in rebound acid hypersecretion (RAHS). This phenomenon may present with various acid-related symptoms such as heartburn, acid regurgitation, or dyspepsia, potentially prompting a reassessment of therapy. To mitigate the numerous potential AE associated with omeprazole, its use should consistently align with clear evidence supporting its specific indication. This approach is essential to prevent unnecessary administration of the medication and the potential harm it may cause to animals. Additionally, clinicians should recognize potential AE associated with administering omeprazole to dogs, enabling them to modify therapy as necessary.Veterinaarmeditsiini valdkonnas on levinud määrata liigselt prootonpumba inhibiitoreid (PPI), mis sageli ei vasta juhistele. Koerad saavad neid ravimeid sageli (kui esineb oksendamist, kahtlustatakse gastriiti või manustakse neid erinevate haiguste ennetusmeetmena) vaatamata piiratud tõenditest mis kinnitavad nende tõhusust. Antud töö kahes juhtumis kirjeldatakse üksikasjalikult omeprasoolist tulenevate kahjulike mõjude olemust ja tagajärgi. Soome väikeloomakliinikute keti patsientide infosüsteemi andmete kokkuvõtlik analüüs juhib tähelepanu omeprasoolraviga sageli seotud kõrvaltoimetele. Oksendamine on omeprasooli enim esinebv kõrvaltoime. Lisaks täheldati kõhulahtisust, hüporeksiat või anoreksiat, letargiat, kõhuvalu, rahutust ja suurenenud roojamist. Kogu PPI-ravi käigus võib suurenenud intragastriline pH põhjustada hüpergastrineemiat, mis omakorda võib põhjustada enterokromafiin-rakkude (ECL-rakud) hüperplaasiat ja suurendada parietaalrakkude sekretsioonivõimet. Lisaks võib omeprasool indutseerida kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid muutusi peensoole mikrobiootas, soodustades nitriteid redutseerivate bakterite koloniseerimist maos. Arvatakse, et see koloniseerimine suurendab potentsiaalselt kantserogeensete N-nitrosoühendite tootmist. Omeprasooli ravi katkestamisel võivad hüpertroofsed ECL-rakud veelgi stimuleerida maohappe sekretsiooni, mille tulemuseks on happe hüpersekretsioon (RAHS). Selle nähtusega võivad kaasneda mitmesugused maohappega seotud sümptomid, nagu kõrvetised, regurgitatsioon või düspepsia, mis võib nõuda ravi muutmist. Omeprasooliga seotud arvukate võimalike kõrvaltoimete leevendamiseks peaks selle kasutamine olema järjekindlalt kooskõlas selgete tõenditega, mis toetavad konkreetseid näidustusi. Selline lähenemine on oluline, et vältida ravimi tarbetut manustamist ja võimalikku kahju, mida see loomadele võib põhjustada. Lisaks peaksid arstid koertel omeprasooli manustamisega seotud kõrvaltoimeid ära tundma ja vajadusel ravi muutma
Koroona pandeemiajärgsete ärimudeli muutuste hindamine palmiõli tootjate seas Edo piirkonnas Nigeerias
No full textMaster’s thesis
Curriculum in Agri-Food Business ManagementThis study investigates how palm oil processors in Edo State, Nigeria, have adapted their business models to thrive in the post-COVID era. Employing a qualitative research design rooted in interpretivist philosophy, the study utilized an exploratory case study approach to capture the subjective experiences of these processors. Primary data were collected through individual interviews and focus group discussions (FGDs). Snowball sampling was used to recruit participants, ensuring relevant insights from 6 high-capacity firms and 6 sole-proprietor smaller firms. The collected data were recorded, transcribed, and analyzed using thematic analysis in Nvivo software. The research revealed that COVID-19 forced palm oil processors to significantly alter their operations, which included adopting digital tools and innovative practices. These changes have improved their ability to manage workforce and supply chain disruptions, making them more flexible and resilient. Moreover, the study found that these pandemic-driven adaptations, such as the use of digital platforms, have become permanent fixtures due to their efficiency and competitiveness. The findings also showed that these business model innovations have strengthened long-term resilience, enhanced operational strategies, and expanded market reach. Despite challenges like maintenance costs and training needs, the benefits of improved communication, data utilization, and flexibility outweigh the drawbacks. The study concludes that digital and analytical tools adopted during the pandemic will persist, shaping the future of palm oil processors in Edo State, confirming a shift towards advanced operational strategies.Käesolevas töös uuritakse, kuidas Nigeeria Edo osariigi palmiõlitöötlejad on kohandanud oma ärimudeleid koroona pandeemia järgselt edu saavutamiseks. Töös kasutatakse interpretivistlikul lähenemisel põhinevat kvalitatiivset uuringudisaini ja kirjeldavat juhtumiuuringut, et käsitleda , palmiõlitöötlejate subjektiivseid kogemusi. Esmased andmed koguti individuaalsete intervjuude ja fookusgrupi arutelude (FGD) kaudu. Osalejate värbamiseks kasutati lumepalli valimit, millega värvati kuus suure tootmismahuga töötlejat ja kuus väiksemat üksikettevõtjat. Kogutud andmed salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti temaatilise analüüsi abil Nvivo tarkvaras. Uuringust selgus, et COVID-19 sundis palmiõli töötlejaid oluliselt muutma oma tegevust, sealhulgas kasutusele võtma digitaalseid tööriistu ja uuenduslike praktikaid. Need muudatused on parandanud nende suutlikkust hallata tööjõu- ja tarneahela häireid ning muutnud ettevõtteid paindlikumaks ja vastupidavamaks. Lisaks leiti uuringus, et ettevõtted on tõhususe ja konkurentsivõime tõstmiseks püsivalt rakendanud algselt pandeemiast tingitud kohanemispraktikad nagu digitaalsete platvormide kasutamine. Tulemused näitasid ka, et ärimudeli uuendused on tugevdanud ettevõtete pikaajalist vastupanuvõimet, täiustanud tegevusstrateegiaid ja laiendanud turge. Hoolimata väljakutsetest, nagu rakendamiskulud ja koolitusvajadus, kaaluvad eelised nagu parem side, andmete kasutus ja paindlikkus üles võimalikud puudused. Uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et pandeemia ajal kasutusele võetud digitaalsed ja analüütilised tööriistad jäävad püsivalt kasutusse ja kujundavad Edo osariigi palmiõli töötlejate tulevikku ja suundmust täiustatud tegevusstrateegiate suunas
Future scenarios of sustainable vertically integrated producer organisation in multitrophic aquaculture
No full textMagistritöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalUurimistöö eesmärgiks on uurida seadusi, valdkondlikke arengu- ja tegevuskavasid ning
teaduskirjandust, mis määravad ära tulevikuvesiviljeluse suunad Eestis ja maailmas, et leida
omakorda tulevikusuundi ja -stsenaariumeid, kuidas Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu
tegevus oleks jätkusuutlik ning selleks oli vaja välja selgitada liikmete nägemused ühistu
tulevikust ning selle põhjal luua erinevaid tulevikustsenaariumeid. Ühe ühistu vertikaalset
integratsiooni tootjaorganisatsioonis on uuritud varasemalt aastal 2016, kuid uuritud ettevõte
on oma tegevuse tänaseks lõpetanud. See panigi töö autorit uurima, kuidas ühistegevus
tootjaorganisatsioonis saaks olla pikaajaliselt jätkusuutlik.
Uurimus tugineb teaduslikule kirjandusele – teadusartiklitele, valdkondlikele kavadele ning
TO sisemistele dokumentidele, nagu tootmis- ja turustamiskavad ja selle aruanded,
Statistikaameti väljavõtted liikmete kohta, keskkonnamõju eelhinnangud,
teostatavusanalüüsid ja muud tööks vajalikud dokumendid.
Töö empiiriline osa on viidud läbi tegevusuuringuna, milles kirjeldatakse tegevusuuringus
osalejaid ning seejärel leitakse fookusgrupi abil väliskeskkonna tegurid, mis TO
jätkusuutlikkust mõjutavad, misjärel valib fookusgrupp neist kõige olulisemad ja grupeerib
saadud tegurid potentsiaalse mõju põhjal ning hindab ebamäärasuse/ebakindluse alusel.
Töö lõpus luuakse leitud kriitilise ebakindluse teguritele ja teooriale tuginevad TO
tulevikustsenaariumid. Lisaks stsenaariumide loomisele uuritakse liikmetelt küsitlusuuringu
abil nende tulevikunägemusi. Uurimistöö jaoks püstitatud hüpotees – “Vertikaalselt integreeritud tootjaorganisatsioon
multitroofses vesiviljeluses on jätkusuutlik” – sai uurimisöö käigus kinnituse nii
erialakirjandusest, riiklikest strateegiadokumentidest, küsitlusuuringu tulemustest
liikmetega kui ka fookusgrupist. Kõlama jäid faktid, et vertikaalne integratsioon aitab kokku
hoida kulusid, tegevus on efektiivsem, paremini koordineeritud, sisendite tootlikkus on
suurem ning integratsioon on alati kasumlik: eelneva ja järgneva tasandi ettevõtte ühine
kasum on integreerituna suurem kui ilma selleta. Kuna soovime parandada nii toote
kvaliteeti kui ka kontrollida jaehinda, on vajalik nii edasi- kui tagasiintegratsioon ning selle
eeliseks on see, et kõik osalejad saavad keskenduda oma põhitugevustele. 70% ühistu
liikmetest leidis, et vaja on nii söödatehast kui ka ühistulist tootmist. Kuna praegu leidis
100% ühistu liikmetest, et senine, 5-aastane praktika annab põhjust uskuda ühistegevusse
jõusse ühistus, siis tuleb seda usaldust hoida ja kasvatada ning eelnevale tööle tuginedes
leiab käesoleva uurimuseautor, et see saab olema tulevikus ühistusiseselt kõige suurem
väljakutse ning kõige tähtsam tegur ühistu edu taga. Tööst tulenevalt on lahendamist vajavad
küsimused lisaks usalduse tagamisele järgmised: kuidas ühistulise väärtusahela kõik lülid
saaksid ühistu tegevusest maksimaalselt kasu; kuidas profileerida maismaakasvatajad ümber
ettekasvatajateks; kas rajada ka ühistuline ettekasvatus lisaks olemasolevate
maismaakasvatajatele; kuidas jõuda selleni, et looduskaitse arvestaks kõikide tekkivate
mõjudega (mitte ainult ökoloogilistega); kuidas leida võimalused söödatehase rajamiseks
ning selle majanduslikuks äratasumiseks; mis viisil lahendada ühistulise tootmise rajamisega
seotud protsesse.The research aims to study the laws, sectoral development and action plans and scientific
literature that determine the future directions of aquaculture in Estonia and the world, to
find future directions and scenarios on how to make the Estonian Offshore Aquaculture
Association's activities sustainable. To do this, it is necessary to find out the members'
visions of the future of the association and to create different future scenarios on this basis.
The vertical integration of one of the co-operatives in a producer organisation has been
previously studied in 2016, but the company studied has now ceased its activities. This led
the author to investigate how cooperative activities in a producer organisation could be
sustainable in the long term.
The study is based on scientific literature - research articles, sectoral plans and internal
documents of the PO, such as production and marketing plans and its reports, extracts from
the Statistical Office on members, preliminary environmental impact assessments, feasibility
studies and other documents necessary for the work.
The empirical part of the work has been carried out in the form of action research, which
describes the participants in the action research and then identifies, through a focus group,
the external environmental factors affecting the sustainability of the PO, selects the most
relevant ones and groups the resulting factors according to their potential impact and
assesses their uncertainty/uncertainty. At the end of the work, future scenarios for PO will be generated based on the identified
critical uncertainties and theory. In addition to creating the scenarios, a survey of members
will be carried out to investigate their perceptions of the future.
The hypothesis set for the research - "A vertically integrated producer organisation in
multitrophic aquaculture is sustainable" - was confirmed in the course of the research
through the literature, national strategy documents, the results of the survey with members
and the focus group. The facts that emerged were that vertical integration helps to save
costs, that operations are more efficient and better coordinated, that input productivity is
higher, and that integration is always profitable: the combined profit of upstream and
downstream companies is higher with integration than without it. As we want to improve
product quality as well as to control the retail price, both forward and backward integration
are necessary and have the advantage that all actors can focus on their core strengths. 70%
of the members of the cooperative felt that there was a need for both feed production and
cooperative end production. Currently 100% of the members of the cooperative found that
the practice so far, after 5 years, gives them the strength to believe in the power of the
cooperative, this confidence needs to be maintained and increased and based on the previous
work, the author of the paper considers that this will be the biggest challenge within the
cooperative in the future and the most important factor behind the success of the
cooperative. Further issues to be addressed, in addition to trust issues, are: finding ways to
maximise the benefits of the cooperative for all links in the cooperative value chain; reprofiling
of on-shore producers; whether to establish a cooperative; how to get nature
conservation to take into account all the impacts that arise (not just ecological ones); how
to find ways to establish a feed production and make it economically viable; and how to
resolve the processes involved in establishing a cooperative
Analysis of Forestry Plantation Legislation
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalÜlemaailmselt seisavad riigid metsanduse valdkonnas silmitsi kliimamuutuste
leevendamise meetmete rakendamisel metsandussektorile ja biomajanduse arendamiseks
vajaliku toorme kasvatamise lahenduste välja töötamisega. Jätkusuutliku puitmaterjali
kasvatamisel võib sobivaks lahenduseks osutuda metsaistandike rajamise soodustamine,
kuid hetkel puudub piisavalt täpselt defineeritud õigusraamistik.
Magistritöö eesmärgiks on analüüsida ja sünteesida hetkel kehtivat istandikega seotud
õigusraamistikku ning pakkuda lahendusi õigusloomele. Töös analüüsitakse istandikke
ümbritsevat sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja viiakse läbi küsitlus suurmaaomanike
seas. Lisaks tehakse ülevaade praegu kehtivast õigusloomest, mis mõjutab istandike
rajamist ja majandamist ning antakse lühiülevaade naaberriikide istandikke käsitlevast
õigusloomest ja koondatakse istandike alane teadustöö.
Küsitluse tulemused näitasid, et maaomanikel on väga suur huvi istandike kasvatamise
vastu, mille peamisteks eesmärkideks on metsamajandus, süsiniku sidumine ja selle
kaubandus. Puuliikidest soovitakse enim kasvatada arukaske, okaspuudest kuuske ja lehiseid. Maaomanikud ootavad riigilt selget ja paindlikku õigusraamistikku, mis eristaks
istandike majandamise tavalisest metsamajandamisest.
Selgema õigusraamistiku loomiseks on soovitatav harmoniseerida metsaseadus
keskkonnaministri määruste nr 76 ja 30 regulatsioonidega.
Kokkuvõtteks, selgem õigusraamistik annaks maaomanikele kindlustunde Eestisse
istandike rajamiseks ning istandikest saadav stabiilne puidutoore annab
investeerimiskindluse kohalikule puidutööstusele nii mehaaniliseks kui ka keemiliseks
väärindamiseks.Globally, countries in the forestry sector face challenges in implementing climate change
mitigation measures and developing solutions for growing raw materials needed for the
bioeconomy. Promoting the establishment of forest plantations could be a viable solution
for sustainable timber cultivation; however, the current legal framework is not sufficiently
defined.
The aim of this master's thesis is to analyze and synthesize the current legal framework
related to plantations and offer solutions for legislative development. The study analyzes
the socio-economic environment surrounding plantations and conducts a survey among
large landowners. Additionally, it provides an overview of the existing legislation
affecting the establishment and management of plantations, as well as a brief overview of
the legislation on plantations in neighboring countries and existing research on
plantations.
Survey results show that landowners have a high interest in cultivating plantations with
the main objectives being forestry, carbon sequestration and its trade. The most desired
tree species to grow are silver birch, Norway spruce, and larch. Landowners expect a clear and flexible legal framework from the state that distinguishes the management of
plantations from regular forestry practices.
To create a clearer legal framework, it is recommended to harmonize the Forestry Act
with regulations issued by the Minister of the Environment, specifically Regulations No.
76 and 30.
In conclusion, a clearer legal framework would provide landowners with the confidence
to establish plantations in Estonia and the stable timber supply from plantations would
provide investment certainty for the local timber industry for both mechanical and
chemical processing