9480 research outputs found
Sort by
Mine pit lakes, Eastern Virumaa
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from mine pit lakes during the period 1988 and 1991
Optimisation of dairy farming in Ukraine: Integrating modern information technologies for genetic improvement and sustainable herd management
No full textReceived: January 13th, 2024 ; Accepted: March 16th, 2025 ; Published: March 24th, 2025 ; Correspondence: [email protected] dynamic nature of the Ukrainian dairy sector requires the integration of modern information technology solutions for the judicious selection of economically viable animals, with a focus on genetic improvement through a comprehensive breeding index. However, the absence of a centralized data repository makes it impossible to calculate the breeding value of animals, does not contribute to making appropriate management decisions and thus does not help to improve the economic well-being of the farm. Farm software plays a key role in filling such a database. In Ukraine, there is a large number of software programs of various producers, including Ukrainian ones, which allow farms to organize correct recording and ensure the filling of the database. However, this diversity is often accompanied by the incompatibility of programs and the inability to combine the data registered by different programs. The study underlines the need for comprehensive improvements in the system of cow breeding using data from dairy farm software, especially in response to the growing trend towards automation
Design, development of production technology, and determination of strength properties of double-curved plywood formwork for concrete shell
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalTänapäeva ühiskonnas ja ehitusvaldkonnas on oluline ümbritseva keskkonna hoidmine ja loodusressursside säästmine. Ehitussektoris on oluline leida innovatiivseid ja ökonoomseid lahendusi, mis lihtsustavad ehitusobjektidel teostatavaid betoneerimistöid.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja töötada vineerist kahes suunas painutatav raketis betoonile, mille painutatavus saab võimalikuks mõlemalt küljelt sisselõigete tegemise teel.
Diplomitöö käigus töötati välja vineerist betoonraketise katsekehad, abidetailid ja katsemetoodika. Magistrandile teadaolevalt pole varasemalt lõputöös kirjeldatud meetodiga kuppelkonstruktsioone ehitatud. Lõputöö käigus tehti raketistele tsüklilised koormuskatsed, mille koormus- ja siirdeandmete tulemusi analüüsiti.
Katsetulemustena selgus, et 12 mm vineerist valmistatud kaksikkõver betoonraketis võttis vastu neljast koormamispunktist maksimaalselt 7,794 kN 18,6 mm survepressi siirde juures.
Lõputöös järeldati, et vineeri on võimalik painutada kahes suunas korraga vineertahvli mõlemale küljele sisselõigete tegemise teel, kuid vineeri kvaliteedist sõltuvad vineeri painutusomadused. Lisaks on vineeri töötlemine CNC- töötlemiskeskusega ajakulukas ja ressursse nõudev.In our modern society and the construction sector, it is important to preserve the
surrounding environment and conserve natural resources. In the construction industry, it
is essential to find innovative and economical solutions that simplify concreting works at
construction sites.
The aim of this master's thesis was to develop a plywood formwork for concrete that can
be bent in two directions, made possible by indented cuts on both sides.
During the diploma work, plywood concrete formwork test objects, auxiliary details, and
a testing methodology were developed. To the best knowledge of the master's student,
dome structures, using the method described in this thesis, have not been built before. In
the course of thesis work, cyclic load tests were performed on the formworks, and the
results of the load and displacement data were analyzed.
The test results showed that a double-curved concrete formwork made of 12 mm
plywood withstood a maximum of 7.794 kN from four loading points at a displacement
of 18.6 mm under compression.
The thesis concluded that it is possible to bend plywood in two directions
simultaneously by making indented cuts on both sides of the plywood panel, but the
bending properties of the plywood depend on the quality of the plywood. Additionally, processing plywood with a CNC machining center is time-consuming and resource-intensive
The Nature of Ecotourism in Estonia in the Era of Sustainable Travel
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalÖkoturism on mõistena eksisteerinud juba üle 40 aasta. Mõiste algne päritolu on suhteliselt ebaselge, sest ökoturismi ideed on kirjeldatud ka ammu enne seda, kui ökoturism oma nime sai. Kui ökoturism mõistena Eestisse saabus, algas suhteliselt aktiivne ökoturismi arendamine ja põhimõtte laialdasem tutvustamine. Ökoturismi asukoha spetsiifilise iseloomu pärast osutus valdkonna arendamine üsna keerukaks ning nii hajusid mitmed aktiivsemad ökoturismi ettevõtmised. Ökoturismi teenuseid pakutakse tänaseni, kuid mitte väga teadvustatult, sest mõistena on see unustusehõlma kadunud. Kestliku reisimise ajastul tõstatub küsimus, mis rolli mängib selles liikumises ökoturism ja kas seda valdkonda tuleks tulevikus Eestis aktiivsemalt arendada?
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas ökoturismi teenuspakkujad ise ökoturismi mõtestavad ja mõistavad. Lisaks taheti teada nende hinnangut valdkonna hetkeolukorrale ja ootusi tulevikuks. Andmete saamiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu nelja ökoturismi valdkonnas tegutseva teenuspakkujaga. Intervjuud transkribeeriti, kodeerit ning loodi sisuanalüüs. Tulemused näitavad, et ökoturismi ei pakuta enamasti teadlikult ning kuigi ökoturismi üldist tähendust mõistetakse, siis ei osata seda eristada kestlikust turismist üldiselt. Teenuspakkujad valdkonnas pigem puudusi ei näe ja kuigi otsest abi ei oodata, siis leiti, et mingisugusest tõukest riigi poolt võiks kasu olla. Idee üle Eesti ökoturismi ettevõtjaid koondavast võrgustikust tundus enamusele vastajatest ideena, mida võiks realiseerida.
Antud bakalaureuse töö on pigem üldine ja väikese valimi tõttu ei ole tulemused põhjapanevad, kuid sellest olenemata võiks olla potentsiaal antud teema edasine süvitsi uurimine.Ecotourism has existed as a concept for over 40 years. The original origin of the term is relatively unclear, as the idea of ecotourism has been described long before ecotourism got its name. When ecotourism as a concept arrived in Estonia, a relatively active development of ecotourism and a wider introduction of the principle began. Due to the specific character of the location of ecotourism, the development of the field turned out to be rather complicated, and thus several more active ecotourism ventures were dispersed. Ecotourism services are offered to this day, but not very consciously, because as a concept it has disappeared into oblivion. In the era of sustainable travel, the question arises, what role does ecotourism play in this movement and should this field be developed more actively in Estonia in the future?
The aim of this work was to investigate how ecotourism service providers themselves conceptualize and understand ecotourism. In addition, we wanted to know their assessment of the current situation in the field and their expectations for the future. In order to obtain data, a semi-structured interview was conducted with four service providers operating in the field of ecotourism. The interviews were transcribed, coded and a content analysis was created. The results show that ecotourism is mostly not offered consciously, and although the general meaning of ecotourism is understood, it cannot be distinguished from sustainable tourism in general. Service providers tend not to see any shortcomings in the field, and although direct help is not expected, it was found that some kind of push from the state could be useful. The idea of a network bringing together Estonian ecotourism entrepreneurs seemed like an idea that could be implemented to the majority of respondents.
This bachelor thesis is rather general and due to the small sample the results are not fundamental, but regardless, there could be potential for further in-depth research of this topic
Intensity of capercaillie (Tetrao urogallus) leks based on male`s vocalizations
No full textMagistritöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia erialalKuna metsise (Tetrao urogallus) arvukus on vähenemas, oleks seire ja analüüsi
tõhustamiseks hea kasutada helisalvesteid. Helisalvestid võimaldavad koguda väärtuslikke
andmeid metsise häälitsuste kohta, mis aitavad paremini mõista tema käitumist ja
populatsiooni dünaamikat. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas metsise
isaslindude mänguaktiivsus, mõõdetuna nende häälitsuste kestuse kaudu, varieerub
mänguperioodi jooksul ning kuidas ilmastikuolud seda käitumist mõjutavad. Töös analüüsiti
Ida-Virumaale metsise Virunurme mängualal paigutatud kahe aasta helifaile. Analüüsi
tulemustest selgus, et metsise mängu intensiivsuse ajaline dünaamika on usaldusväärselt
seotud kuupäeva ja kellaajaga, mis kajastab paarumisperioodi algust, lõppu ja tipphetki.
Häälitsemise intensiivsus võib aastati varieeruda. 2022. aastal oli Virunurmes aktiivseim
periood mai alguses, mis võib viidata suuremale pesade rüüstekoormusele. Kevadel nihkub
mängu tippaeg varahommikul varasemaks, kestes umbes tund. Häälitsemise aktiivsus
pikeneb kevade jooksul. Hommikune ja õhtune aktiivsus muutuvad aastati, kusjuures 2022.
aastal lõppes õhtune aktiivsus hiljem kui 2023. aastal. Ilmastikuteguritest mõjutasid metsise
mängu aktiivsust statistiliselt oluliselt sademete hulk tunnis, suhteline õhuniiskus ja
keskmine tuule kiirus. Sademed ja suurem tuule kiirus vähendasid, samas kui suhteline
niiskus suurendas aktiivsust. Analüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et uuringu tulemused
laiendavad teadmisi metsise käitumise ja ökoloogia valdkonnas ning võivad potentsiaalselt
soodustada tõhusamate kaitse- ja haldusmeetmete kujundamist selle ohustatud liigi
elupaikades.As the population of the Capercaillie (Tetrao urogallus) is declining, it would be beneficial
to use audio recordings to enhance monitoring and analysis efforts. Acoustic recorders
enable the collection of valuable data on the species' vocalizations, which helps in better
understanding its behavior and population dynamics. The aim of the Master's thesis is to find
out how the lekking activity of Capercaillies male birds, measured by the duration of their
vocalizations, varies during the game period and how weather conditions affect this
behavior. The study analyzed two years of audio files recorded in the Capercaillie lekking
area in Virunurme, Ida-Viru County. The analysis results revealed that the temporal
dynamics of Capercaillie lekking intensity are reliably associated with date and time,
reflecting the beginning, end, and peak of the mating period. Vocalization intensity can vary
from year to year. In 2022, the most active period in Virunurme was at the beginning of May,
which may indicate higher nest predation pressure in that area. In spring, the peak lekking
time shifts earlier in the morning, lasting about an hour. The duration of vocalization activity
increases throughout the spring. Morning and evening activities vary annually, with evening
activity ending later in 2022 compared to 2023. Among the weather factors, hourly
precipitation, relative humidity, and average wind speed were statistically significant
predictors of Capercaillie lekking activity. Precipitation and higher wind speeds decreased
activity, whereas relative humidity increased it. Based on the analysis results, it can be stated
that the study findings expand the knowledge in the field of capercaillie behavior and
ecology, potentially fostering the development of more effective conservation and
management measures in habitats of this endangered species
Analysis of the battery storage integration to an existing solar power plant
No full textBakalaureusetöö
Energiakasutuse õppekavalUurimistöö eesmärk oli integreerida arvutuslikult akusalvestid uuritavasse
päikeseelektrijaama ja hinnata nende majanduslikku tasuvust. Keskenduti kahele
akutehnoloogiale: liitium-ioon (LiFePO4) ja AGM akudele, hinnates nende
investeerimiskulusid ja tasuvust. Analüüs näitas, et kumbki tehnoloogia ei suuda katta
investeeringukulusid ilma täiendavate toetuste või elektrihinna muutusteta, kuid akude
integreerimine vähendab sõltuvust elektrivõrgust ja võimaldab optimeerida genereeritud
energia kasutamist.
Analüüsiti tarbimise, müügi ja elektri ostu koguseid. Tulemused näitasid, et aprillist kuni
septembrini on võimalik täielikult vältida elektri juurde ostmist võrgust, saavutades
aastase kokkuhoiu umbes 270 €, kuid investeering ei tasu end ära akude eluea jooksul.
Autori hinnangul võivad elektrihinna tõus ja suurema võimsusega päikesepark parandada
tasuvust. Edasiste uuringute soovitused hõlmavad pakutavaid toetusmeetmeid,
laadimiskontrollerite integratsiooni ja akusalvestite hinna mõjutegureid.The aim of this research was to computationally integrate battery storage systems into an
existing solar power plant and evaluate their economic viability. The study focused on two
battery technologies: lithium-ion (LiFePO4) and AGM batteries, evaluating their
investment costs and profitability. The analysis showed that neither technology could
cover the investment costs without additional subsidies or changes in electricity prices.
However, integrating batteries and reducing grid dependency and optimizing the use of
self-produced energy.
Assuming the investment is made, consumption, sales and additional electricity purchase
volumes were analyzed. The results showed that from April to September, it is possible to
completely avoid purchasing electricity, achieving an annual saving of approximately
€270, but the investment would not pay off during the lifetime of the batteries. The author
suggests that an increase in electricity prices and larger solar power plants could improve
profitability. Recommendations for further research include examining Kredex support
measures, integration of charge controllers, and analyzing factors influencing battery
storage prices
Grafiidi ja klaassüsiniku tööelektroodide ja värvaine-põhiste elektrolüütide elektrokeemiline hindamine
No full textBachelor’s thesis
Engineering CurriculumDue to the recent developments in electrochemistry, wastewater can be used as an energy
resource because of the ions present in pollutants and other compounds. The aim of this thesis
is to evaluate how different working electrodes, graphite and glassy carbon, perform in storing
charges and what electrochemical characteristics they exhibit using wastewater containing
different dyes as electrolytes. Herein, the dyes that were used for electrolytes were methylene
blue or potassium permanganate, and we studied the oxidation and reduction mechanisms and
specific capacitance by cyclic voltammetry in a three-electrode system. The electrolytes were
made from different dye concentrations (1 mg/dm3, 5 mg/dm3, and 10 mg/dm3). The results were
plotted and analyzed using OriginPro software. The results suggest that the electrodes
themselves are inert in the absence of metal ions. For energy production the best dye electrolyte
and working electrode pair was graphite electrode with KMnO4 dye since it exhibits metal ions
that conduct electricity.Elektrokeemia arengu tõttu on võimalik kasutada reovett energiaallikana kuna saasteained
sisaldavad ioone. Antud lõputöö eesmärk on hinnata grafiidi ja klaassüsiniku tööelektroodide
elektrokeemilisi omadusi koos nende võimega salvestada laengut värvaine-põhistes
elektrolüütides . Antud lõputöös elektrolüütideks kasutatud värvained olid metüülsinine või
kaaliumpermanganaat erinevates kontsentratsioonides ( 1 mg/dm3, 5 mg/dm3, 10 mg/dm3) ning
uurimisobjektiks oli nende erinevate kontsentratsioonide elektrolüütide oksüdatsiooni- ja
redutseerimismehhanismid ning nende spetsiifiline erimahtuvus kasutades (tsüklilist)
voltamperomeetriat koos kolme-elektroodse konfiguratsiooniga. Antud tulemused analüüsiti ja
kanti graafikutele OriginPro tarkvara abil. Tulemused viitavad sellele, et kui metallioone ei ole,
siis elektroodid on inertsed. Energia genereerimiseks oli parim elektrolüüt lahus, KMnO4
värvaine koos NaOH-ga ja grafiit elektroodiga , kuna KMnO4 molekul sisaldab metallioone,
mis on tarvis energia salvestamiseks
Põlengujärgne hariliku männi metsaökosüsteemide taastumise dünaamika hemiboreaalses vööndis
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.ABSTRACT. Hemiboreal forests are influenced by several natural disturbances. Forest fires are one of the most severe disturbances that can affect the entire forest ecosystem: stand structure and composition, understorey vegetation, soil nutrient quantities and properties, and soil biota.
In this thesis, the chronosequence method was used to study the impact of fire on above- and below-ground components of hemiboreal Scots pine forest stands. The fire chronosequence consisted of areas burned in the years 2008, 1997, 1982, 1951, 1940, and 1837.
Soil respiration was affected by time since fire and it was lowest in the most recently burned area. CH4 measurements showed that post-fire soil was CH4 sink in all the areas. The highest uptake of CH4 was measured in the most recently burned area and the lowest uptake was recorded in the oldest area, but there were no statistically significant differences between the areas. For N2O fluxes, the soil acted as both a sink and a source in post-fire areas, but there were no statistically significant differences between the areas.
There were considerable compositional differences in the vascular plant and bryophyte assemblages between recently burned (burned in 2008, 1997 and 1982) and older burned (burned in 1951, 1940 and 1837) stands. The cover of the vascular plants and bryophytes layer increased with time since fire, while the trends for species richness and diversity along the post-fire chronosequence were less clear.
For soil fungi, hemiboreal forests are typically dominated by Basidiomycota, but in the post-fire stands studied in this thesis, Ascomycota was dominating. Along the fire chronosequence, soil fungal communities were primarily dominated by fungi for which a functional group could not be determined, followed by soil saprotrophs, EcM fungi, and root endophytes.LÜHIKOKKUVÕTE. Läbi aegade on hemiboreaalsed metsad olnud mõjutatud erinevatest looduslikest häiringutest. Metsapõleng on üks tõsisemate tagajärgedega häiring, mis võib potentsiaalselt tappa kõik puud metsas, seega võib tegemist olla puistut asendava häiringuga. Tulehäiring mõjutab otseselt kogu ökosüsteemi: puistu struktuuri ja koosseisu, alustaimestikku, mulla toitainete koguseid ja omadusi ning mullaelustikku.
Doktoritöös uuriti tule mõju hemiboreaalse vööndi metsaökosüsteemi erinevatele osadele hariliku männi puistutes kasutades aegrea meetodit. Erinevad metsapõlengud leidsid aset aastatel 2008, 1997, 1982, 1951, 1940 ja 1837. Uuriti põlengute mõju puistu struktuurile, mulla omadustele ja kasvuhoonegaasi voogudele mullast. Samuti uuriti põlengute mõju alustaimestikule ning mullaseenestikule.
Leiti, et põlengust möödunud aeg mõjutas mullahingamist, olles madalaim viimati põlenud alal (2008. aastal põlenud ala) ning suurenedes põlengust möödunud aja jooksul. CH4 voogude puhul käitusid kõik põlengualad sidujana ning suurim oli sidumine viimati põlenud alal. N2O voogude puhul käitusid põlengualad nii gaasi sidujana kui ka eraldajana. Mõlema gaasi puhul aga statistiliselt olulisi erinevusi erinevatel aegadel põlenud alade vahel ei täheldatud. Mulla süsinikuvarud olid madalaimad 2008. aastal põlenud alal, põhjuseks mulla orgaanilise horisondi vähenemine põlengu tagajärjel.
Alustaimestiku liigilises koosseisus olid erinevused hiljuti põlenud alade (põlenud aastatel 2008, 1997 ja 1982) ja ammu põlenud alade (põlenud aastatel 1951, 1940 ja 1837) vahel. Soontaimede ja sammalde katvus suurenes põlengust möödunud ajaga, kuid nii liigirikkuse kui ka mitmekesisuse trendid jäid ebaselged.
Tavaliselt domineerivad hemiboreaalsete metsade mullastikus kandseened, kuid doktoritöö tulemustest selgus, et kandseened olid esindatud vähemal määral ning põlengualadel domineerisid hoopis kottseened. Funktsionaalsetest rühmadest esines kõige rohkem seeni rühmas, mida ei olnud võimalik määrata. Järgnesid mulla lagundajad, ektomükoriisaseened ja juurte endofüüdid.Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences
Addressing the sustainable development goals in vocational education and training in the field of accommodation and food services
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalViimastel aastatel on pööratud tähelepanu säästvat arengut toetavale haridusele erinevatel haridustasemetel ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide (SDG) käsitlemisele kooli õppekavades. Kestliku arengu eesmärki tagada kõigile kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused (SDG 4) järgivad riigid erinevates strateegiates, arengu- ja tegevuskavades. Samuti võitleb maailm erinevate keskkonna ja jätkusuutlikkuse kriisidega. Haridusel on oluline roll ühiskonna teadlikkuse tõstmises ja käitumise ning hoiakute muutmisel ja kestliku arengu eesmärkidega seotud teemade lõimimine õppekavadesse ning seeläbi ka elukestvasse õppesse vajalik. Õppekavade arendamine lähtuvalt kestliku arengu eesmärkidest ja õppijate roheoskuste omandamine on vajalikud selleks, et arendada ja toetada kestlikku ning ressursisäästlikku ühiskonda, tagada majandussektorites erineva oskustasemega töötajad.
Töö eesmärgiks on analüüsida kestliku arengu eesmärkide käsitlust majutamise- ja toitlustus õppekavarühma õppekavades ning teha ettepanekuid nendes õppekavades kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks. Andmeid koguti dokumentide analüüsi (dokumendiuuring) ja poolstruktureeritud intervjuude kaudu ning andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil.
Töö tulemusena selgus, et kõigis uuritud õppekavades käsitletakse viite kestliku arengu eesmärki: 2, 3, 6, 8 ja 12 (lisa 4). Kuue kestliku arengu eesmärgi: 1, 5, 7, 13, 14 ja 17 (lisa 4) käsitlust õppekavas ei esinenud. Teiste eesmärkide käsitlemine on vähene. Olulisematest teemadest, mis õppekavades kestliku arengu eesmärkidega on seotud, toodi intervjuus välja peamiselt toidu raiskamise vähendamine, jäätmete sorteerimine, jätkusuutlik toidutootmine, tervislik toitumine, uued tehnoloogiaid ja tehnoloogilised protsessid, kõrvalsaaduste väärindamine.In recent years, there has been an increased focus on education for sustainable development across various educational levels and on integrating the United Nations Sustainable Development Goals (SDGs) into school curricula. Countries pursue the Sustainable Development Goal 4 (SDG 4), which aims to ensure inclusive and equitable quality education and promote lifelong learning opportunities for all, through different strategies, development, and action plans. Additionally, the world is facing numerous environmental and sustainability crises. Education plays a crucial role in raising societal awareness, changing behaviors and attitudes, and integrating SDG-related issues into curricula, thereby fostering lifelong learning. Developing curricula aligned with the SDGs and equipping learners with green skills are essential for fostering a sustainable and resource-efficient society, as well as ensuring a workforce with diverse skill levels across various economic sectors. The aim of this study is to analyze the incorporation of the SDGs in the curricula of the accommodation and catering curriculum group and to propose recommendations for implementing the SDGs within these curricula. Data were collected through document analysis (desk review) and semi-structured interviews and analyzed using qualitative content analysis.
As a result, all the curricula studied addressed five SDGs: 2, 3, 6, 8 and 12 (Annex 4). The six SDGs 1, 5, 7, 13, 14 and 17 (Annex 4) were not addressed in the curricula. The other SDGs were addressed to a lesser extent. Key topics related to the SDGs identified in the interviews included reducing food waste, waste sorting, sustainable food production, healthy diets, new technologies, technological processes, and the valorization of by-products
Park as a restorative landscape in urban space
No full textMagistritöö
Maastikuarhitektuuri õppekavalErinevad uuringud nii Eestis kui ka välismaal näitavad, et tudengitel esineb vaimse tervise probleeme ning on viimastel aastatel kasvanud. Teadmised ja kogemused visuaalse maastiku mõjust tervisele ja heaolule, võivad leevendada stressi ning suurendada taastumisvõimet. Inimeste vajadusi arvestav ja terviklikult planeeritud ning ligipääsetav elukeskkond, aitab hoida tervist ning vaimset heaolu.
Tähelepanu taastamise teooria ehk ART järgi aitab looduses viibimine inimese kognitiivseid ressursse taastada. Taastav keskkond aitab taastada ammendatud emotsionaalseid ja funktsionaalseid ressursse ning võimeid. Keskkonnapsühholoogid on uurinud maastiku esteetika ja looduskogemuse psühholoogilisi seoseid ning on pakkunud välja keskkonna omadused, mis soodustavad stressist taastumist.
Magistritöö eesmärk on välja selgitada Tartu Emajõe-äärsete parkide potentsiaal taastava maastiku kontseptsioonis tudengite seas. Tudengi uuring annab vastused kui sageli ja miks käiakse pargis ning tajutud taastamisvõime skaala hindab valitud parkide tajumist. Tulemused viitavad, et parkidel on potentsiaal igapäeva rutiinist eemaldumiseks ning vabaaja veetmiseks.Different studies, both in Estonia and abroad, show that students are experiencing mental health problems, and these issues have increased in recent years. Understanding the impact of the visual landscape on health and well-being through knowledge and experience can alleviate stress and enhance the ability to recover. A living environment that considers people's needs and is comprehensively planned and accessible contributes to maintaining both physical health and mental well-being. According to Attention Restoration Theory (ART), spending time in nature helps to replenish a person's cognitive resources. A restorative environment aids in rejuvenating depleted emotional and functional capacities. Environmental psychologists have explored the psychological connections between landscape aesthetics and the experience of nature, identifying environmental qualities that facilitate recovery from stress. The aim of the master's thesis is to explore the potential of parks along the Emajõe River in Tartu as restorative landscapes among students. A survey of students provides insights into the frequency and reasons for visiting the parks, while a perceived restorative capacity scale evaluates their perception of these selected parks. The findings suggest that parks have the potential to offer an escape from daily routines and provide opportunities for leisure activities