9480 research outputs found
Sort by
Euroopa loomaaedades peetavate keerdsarvkitsede (Capra falconeri) sõraprobleemid
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineHoof care in exotic ungulates presents several challenges in captivity, particularly for browsing
species such as markhors (Capra falconeri), whose natural diets are difficult to replicate. In
ruminants, hoof health is closely linked to nutritional balance, making dietary management a key
factor in preventing related disorders. This study aimed to investigate the prevalence and types of
hoof problems observed in markhors housed in European zoos. An online survey was distributed,
covering topics such as feeding practices, management routines, hoof care protocols, and any
observed hoof-related issues. Of the responding zoos (n = 15), 12 reported performing hoof
trimming, with 7 doing so regularly one to three times per year. Hoof-related medical issues were
reported by 6 (40%) of the institutions, with the most common problems being hoof overgrowth
and laxity in the fetlock joints. These findings suggest that hoof issues may affect the welfare of
captive markhors, highlighting the need for further research into the role of diet, improved
diagnostic tools, and species-appropriate hoof care strategies.Eksotiliste kabjaliste hooldamine loomaaedades sisaldab väljakutseid ja seda eriti peamiselt lehti
söövatel liikidel nagu keerdsarvkitsed (Capra falconeri), kelle looduslikku toitumist on raske
tagada. Mäletsejaliste puhul on sõratervis tihedalt seotud tasakaalus toitumisega, mistõttu on
toitumise korraldamine võtmetegur sõrahaiguste ennetamisel. Selle uuringu eesmärk oli uurida
Euroopa loomaaedades peetavatel keerdsarvkitsedel täheldatud sõraprobleemide esinemist.
Euroopa loomaedadel saadeti veebiküsitlus, mis hõlmas selliseid teemasid nagu keerdsarvkitsede
söötmis ja pidamistingimused, kasutatavad sõrahooldusprotokollid ja täheldatud sõrprobleemid.
Vastanud loomaaedadest (n = 15) 12 kasutas keerdsarvkitsedel sõrgade värkimist ning 7
loomaaeda teevad seda regulaarselt vähemalt üks või rohkem kords aastas. Sõrgadega seotud
terviseprobleemidest teatas kuus küsitlusele vastanud loomaaaedadest (40%). Kõige levinumad
probleemid olid sõra liigkasv ja lõtvus sõraliigestes. Need leiud osutavad sellele, et
sõraprobleemid võivad mõjutada loomaaedades peetavate keerdsarvkitsede heaolu. Samuti
viitavad tulemused vajadusele uurida edaspidi toitumise mõju sõraprobleemide esinemisele
loomaaja kitsedel ning rõhutadvad vajadust täiustatud diagnostikavahendite ja liigile sobivate
sõrahooldusstrateegiate järele
Effects of the restructuring of the educational network in the municipality of Setomaa
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalViimastel aastatel on Eesti väiksemates omavalitsustes, sh Setomaa vallas, muutunud aktuaalseks haridusvõrgu ümberkorraldamine, mida mõjutavad demograafilised muutused, hariduspoliitika ning rahastuse ebapiisavus.
Probleem on seotud õpilaste arvu vähenemise ja kvalifitseeritud õpetajate puudusega, mis seab väiksemate koolide jätkusuutlikkuse küsimärgi alla. Varasemad uuringud on näidanud, et koolide sulgemine mõjutab oluliselt kogukonna sidusust ja kohaliku elu toimimist.
Töö eesmärk on selgitada ja analüüsida haridusvõrgu ümberkorraldamise mõjusid Setomaa vallas. Töös kasutati kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit, kombineerides statistikaameti andmeid, eelarveid ning nelja poolstruktureeritud intervjuud kohaliku omavalitsuse ja haridusasutuste esindajatega.
Uuringu tulemusena selgus, et haridusvõrgu ümberkorraldamise peamisteks põhjusteks Setomaa vallas olid ebapiisav rahastus, kvalifitseeritud õpetajate puudus, rahvastiku vähenemine, koolide võimendamine ning vajadus tagada süsteemne, kättesaadav ja kvaliteetne haridus. Ümberkorralduse tulemusel paranes nii koolidevaheline kui ka õpetajate koostöö, muutus selgemaks ja süsteemsemaks juhtimisstruktuur, loodi uued õppekavad ja töökohad ning suurenes tugispetsialistide koostöö eri õppekohtade vahel. Olulise tulemusena rõhutati ka kohaliku kultuuri ja identiteedi säilitamist, mida toetavad Obinitsa kogukonnaklassi avamine ning seto keele ja kultuuri õpetuse jätkumine. Väljakutsetena mainiti algset kogukonna vastuseisu ja õpetajate hirmu, nimemuutustega seotud segadust ning uute õppekavade loomist.
Töö tulemused kinnitavad, et haridusvõrgu ümberkorraldused maapiirkondades vajavad põhjalikku kaalumist ning kogukonna kaasamist. Käesolev uuring loob aluse edasistele uurimustele nii teistes maapiirkondades kui ka Setomaa vallas, keskendudes haridusvõrgu ümberkorralduste pikaajalistele mõjudele.In recent years, the restructuring of educational networks has become a pressing issue in smaller Estonian municipalities, including Setomaa Parish, due to demographic decline, reduced funding and evolving educational policies.
The problem is particularly linked to declining student numbers and difficulties in finding qualified teachers, which threatens the sustainability of small rural schools. Previous studies have highlighted the broad social and developmental impacts of school closures in rural communities.
The aim of this thesis is to explain and analyze the effects of the educational network restructuring in the Setomaa municipality. The study uses both quantitative and qualitative methods, combining statistical data, budget analysis and four semi-structured interviews with representatives of local government and educational institutions.
The research has shown that the main reasons for the reorganization of the education network in Setomaa Municipality were insufficient funding, a lack of qualified teachers, population decline, the need to optimize schools, and the necessity to ensure a systematic, accessible and high-quality education. As a result of the reorganization, cooperation between schools and among teachers improved, the management structure became clearer and more systematic, new curricula and jobs were created and cooperation among support specialists across different learning locations increased. A significant outcome was also the emphasis on preserving local culture and identity, supported by the opening of the Obinitsa community classroom and the continued teaching of the Seto language and culture. Challenges mentioned included the initial resistance from the community, teachers’ fears, confusion related to name changes and the creation of new curricula.
This study confirms that rural school network reform requires careful consideration and active community involvement. This study provides a basis for further research both in other similar rural areas and in Setomaa itself, focusing on the long-term impacts of the educational network restructuring
Occupancy management strategy: a case study of Narva hotel
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekavalTäituvuse juhtimise strateegiate arendamine on muutunud piirkondlike hotellide jaoks
kriitiliseks väljakutseks dünaamilises turuolukorras. Töö eesmärk on töötada välja Narva
hotellile täituvuse juhtimise strateegia, mis optimeerib täituvust ja suurendab
korduvkülastusi piiriäärses kontekstis.
Uurimuses kasutati kombineeritud meetodit, analüüsides hotelli täituvusandmeid
perioodil 2019-2025 ning viies läbi ekspertintervjuusid. Magistritöö tulemusena arendati
välja terviklik strateegia, mis hõlmab viit põhikomponenti:
1. Organisatsioonistruktuuri täiendamine – täituvuse juhtimise komitee loomine,
käibejuhi ametikoha sisseseadmine ning selgete vastutusalade määratlemine
kolmel juhtimistasandil.
2. Diferentseeritud hinnapoliitika – viie kliendisegmendi (OTA kliendid,
korporatiivkliendid, otse broneerijad, spaa-pakettide külastajad, grupid)
eristamine ning hinnastrateegia kohandamine vastavalt täituvuse tasemele.
3. Dünaamiline hinnastamine – täiustatud hinnastamise maatriks, mis arvestab
hooajalisust, täituvust ja nädalapäeva, kasutades viietasemelist
täituvusklassifikatsiooni ja kolme hooajalist perioodi.
4. Müügikanalite optimeerimine – otsebroneeringute osakaalu suurendamine, OTAde
(online broneerimiskanalite) optimaalne kasutamine ning korporatiivklientide
kanali arendamine, eesmärgiga vähendada sõltuvust online broneerimiskanalitest.
5. Kõrvalteenuste integreerimine – restorani- ja spaateenuste süsteemne
integreerimine täituvuse juhtimise strateegiasse, mis võimaldab suurendada
kogutulu ja parandada kliendikogemust.
Strateegia rakendamisel prognoositakse täituvuse kasvu 66,38%-lt 75%-le, keskmise
päevahinna (ADR) suurenemist 63,48 eurolt 72 euroni ja RevPAR-i (tulu saadaoleva toa
kohta) tõusu 42,02 eurolt 54 euroni. Lisaks oodatakse korduvkülastuste määra kasvu 15%-
lt 25%-ni ning klientide rahulolu paranemist 8,2 punktilt 8,7 punktini.
Uurimistöö pakub praktilist lahendust Narva hotellile ning terviklikku mudelit, mis on
kohandatav teistele piiriäärsetele majutusasutustele. Väljatöötatud strateegia ühendab
teoreetilised käsitlused konkreetsete rakendusvõimalustega, luues raamistiku, mis
võimaldab süsteemset lähenemist täituvuse juhtimisele kiiresti muutuvas majutussektoris.The development of occupancy management strategies has become a critical challenge for
regional hotels in a dynamic market environment. The aim of this thesis is to develop an
occupancy management strategy for Narva Hotel that optimizes occupancy rates and
increases repeat visits in a border region context.
The study employed a mixed-method approach, analyzing hotel occupancy data from
2019-2025 and conducting expert interviews. As a result of the master's thesis, a
comprehensive strategy was developed comprising five main components:
1. Organizational structure enhancement – the creation of an occupancy management
committee, establishing a revenue manager position, and defining clear areas of
responsibility across three management levels.
2. Differentiated pricing policy – distinguishing five customer segments (OTA
customers, corporate clients, direct bookers, spa package customers, groups) and
adapting pricing strategies according to occupancy levels.
3. Dynamic pricing – an advanced pricing matrix that considers seasonality,
occupancy, and day of the week, using a five-level occupancy classification and
three seasonal periods.
4. Sales channel optimization – increasing the proportion of direct bookings, optimal
use of OTAs (online travel agencies), and developing the corporate client channel,
with the aim of reducing dependence on online booking channels.
5. Additional services integration – systematic integration of restaurant and spa
services into the occupancy management strategy, enabling increased total
revenue and improved customer experience.
Implementation of the strategy is projected to increase occupancy from 66.38% to 75%,
raise the average daily rate (ADR) from €63.48 to €72, and boost revenue per available
room (RevPAR) from €42.02 to €54. Additionally, an increase in repeat visit rates from
15% to 25% and improvement in customer satisfaction from 8.2 to 8.7 points is expected.
The research provides a practical solution for Narva Hotel and a comprehensive model
adaptable to other accommodation establishments in border regions. The developed
strategy combines theoretical approaches with specific implementation possibilities,
creating a framework that enables a systematic approach to occupancy management in the
rapidly changing hospitality sector
Valguta Mustjärv
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Valguta Mustjärv during the period 1969-2015
Forgotten biological terminology in Estonian
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalKäesolev töö on katse vaadata mõningase süsteemsusega loodusteaduste terminoloogia kujunemislugu, et teada saada teada kuidas on käinud eestikeelsete bioloogiaterminite loomine. Millised neist terminitest on unustatud, millistel on muutunud tähendus, ning viimaks analüüsida, et milliseid neist unustatud terminitest võiks uuesti kasutusele võtta. Töö eesmärgiks oli need terminid eestikeelsest teadus- ja populaarteaduskirjandusest üles otsida ja välja sõeluda. Töö alusmaterjaliks olid erinevad eestikeelsed loodusteaduslikud raamatud, mis olid avaldatud enne 1944. aastat. Terminite väljasõelumine käis mitmes faasis, mille käigus jäeti kõrvale ülemäära sarnased, sisult ebaselged, mitte otseselt loodusteaduslikud, ja need mis käisid töö autorile ja juhendajale üle jõu. Töö tulemuseks on andmestik 228 terminiga kokku 15 raamatust ajavahemikust 1877 kuni 1944.This work was necessary in order to find out how the creation of biological terminology in Estonian has been going on. Which technical words have been forgotten or which have changed their meaning, and finally which words could be used again. The aim of this work was to find forgotten terms that were once in use and have fallen out of use or have a different meaning. The basic material for the work was found from various natural science books in Estonian that date back to 1944 and before. After the initial search, following terms were removed from the dataset: excessively similar terms, terms with unclear meaning, not directly natural science-related terms, and the ones which were not understood by the author and the supervisor. The work resulted in 228 terms found from the books published between 1877 and 1944
Identifying visitor conflicts in RMK infrastructure from 2020-2024 and prevention strategies
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida külastajatevahelisi konflikte Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) haldusalas paikneval taristul aastatel 2020–2024 ning
esitada tõenduspõhiseid ettepanekuid konfliktide ennetamiseks ja leevendamiseks.
Viimastel aastatel oli RMK puhkealade kasutuskoormus oluliselt kasvanud, millega
seoses suurenesid ka juhtumid, kus külastajate erinevad ootused ja käitumismustrid
põhjustasid pingeid ning häireid avalikus looduskeskkonnas.
Empiirilises uurimuses rakendati kombineeritud uurimismetoodikat, mis hõlmas
poolstruktureeritud intervjuusid RMK töötajate ja politseiametnikega, struktureeritud
veebiküsitlust külastajate seas ning andmete analüüsi politsei infosüsteemist ALIS.
Triangulatsioonimeetodi kasutamine võimaldas käsitleda konflikte mitmekülgselt,
hõlmates nii taristu kasutajate kui ka haldajate vaatenurki. Töö tulemustest ilmnes, et peamised konfliktide allikad olid seotud lärmakate
seltskondadega, kontrollimata koertega, prügistamisega, alkoholi tarvitamisega ning
vähese teadlikkusega kehtivatest kasutusreeglitest. Konfliktide esinemissagedus oli
kõrgem tiheda kasutuskoormusega piirkondades, eelkõige suvekuudel ning Harju,
Tartu ja Pärnu maakondades. Samuti selgus, et külastajad tajusid konfliktide
lahendamist ebajärjekindlana ning avaldasid ootust RMK nähtavuse ja
kommunikatsiooni parendamiseks.
Töö tulemusel sõnastati rida ennetusmeetmeid, sealhulgas puhkealade ruumiline
diferentseerimine, vaiksete ja aktiivsete tegevuspiirkondade selgem eristamine,
märgistuse parendamine, teavitustegevus digiplatvormide (nt „Loodusega koos“)
kaudu ning kohalike kogukondade süstemaatiline kaasamine külastuskorraldusse.
Samuti tõsteti esile RMK töötajate ja õiguskaitseorganite roll konfliktide käsitlemisel
ning rõhutati halduskoormuse mõju loodusväärtuste säilitamisele.
Magistritöö järeldused ja ettepanekud omavad rakenduslikku väärtust nii Riigimetsa
Majandamise Keskusele kui ka teistele loodustaristu haldajatele, pakkudes sisendit
jätkusuutlike, teaduspõhiste külastuskorralduslahenduste kujundamiseks.The objective of this Master's thesis was to analyse visitor conflicts within the
infrastructure managed by the State Forest Management Centre (RMK) between 2020
and 2024, and to propose evidence-based solutions for conflict prevention and
mitigation. In recent years, the usage pressure on RMK recreational areas has increased
significantly, resulting in more frequent situations where differing expectations and
behavioural patterns among visitors have led to tensions and disturbances in the public
natural environment.
A mixed-method research design was employed, comprising semi-structured
interviews with RMK employees and police officers, a structured online survey among
visitors, and analysis of data from the police database ALIS. The application of data
triangulation enabled a comprehensive examination of conflicts from both user and
management perspectives.
The findings indicated that the main sources of conflict were related to noisy groups,
uncontrolled dogs, littering, alcohol consumption, and limited awareness of infrastructure rules. Conflict incidence was higher in areas with intense visitor
pressure, particularly during the summer months and in Harju, Tartu, and Pärnu
counties. Furthermore, it was revealed that visitors perceived the conflict resolution
process as inconsistent and expected greater visibility and improved communication
from RMK.
The thesis proposed several preventive measures, including spatial differentiation of
use, clear separation of quiet and active zones, improved signage, information
dissemination through digital platforms (e.g., "Loodusega koos"), and systematic
involvement of local communities in visitor management. The roles of RMK personnel
and law enforcement in resolving conflicts, as well as the impact of administrative
burden on nature conservation, were also highlighted.
The results of this study have practical value for the State Forest Management Centre
(RMK) and other nature infrastructure managers, offering input for the development of
sustainable and research-based visitor management solutions
Body size and conformation of the Estonian Native Horse and its ancestral populations
No full textMagistritöö
Loomakasvatuse õppekavalEesti hobune on põlistõug, keda iseloomustab geneetiline ja fenotüübiline mitmekesisus. Praegustes eesti hobuse aretus- ja säilitusprogrammides on soovituslikuna „aborigeensele tõule iseloomulik kehaehitus“ nii nagu seda teatakse hiljemalt 19. sajandi kirjelduste järgi. Tõu ajalugu ulatub aga palju kaugemasse minevikku, hilispronksiaega umbes kolme tuhande aasta taha, ja selle pika ajaloo jooksul on kujunenud ka tema aborigeensus. Muistsete hobuste välimikku ei ole aga põhjalikult uuritud, mistõttu on üheselt teadmata, mida tähendab või kuidas on kujunenud "aborigeenne kehaehitus" just eesti tõugu hobuse puhul. Käesoleva magistritöö eesmärk oli täita seda teadmiste lünka ehk uurida, kuivõrd sarnaneb eesti tõugu hobuse suurus ja kehaehitus tema lähemate ja kaugemate eellastega. Teisisõnu, kas ja mil määral on tänapäeval säilitatav aborigeenne kehatüüp võrreldav mineviku hobustega. Selleks analüüsiti osteomeetrilisi andmeid 384 arheoloogiliselt luuleiult, mis on pärit vahemikust u 800 eKr kuni 19. sajand pKr ja võrreldi neid zoomeetriliste andmetega 20. ja 21. sajandi eesti tõugu hobustelt.
Uurimus kinnitas varasemat teadmist, et 20. sajandil suurenes eesti hobuse turjakõrgus võrreldes ajalooliste ja muinasaegsete populatsioonidega märkimisväärselt. Uue teadmisena selgus, et võrreldes arheoloogiliste hobustega on praeguse eesti tõugu hobuse hinnanguline kehamass ja kehamassiindeks samuti märkimisväärselt suuremad ning nende kämblad suhteliselt saledamad, aga kerepikkuse ja turjakõrguse suhe on sarnane, st keha üldkuju oli minevikus ja on ka praegu ristkülikukujuline. Selgus ka, et kuigi minevikus olid hobused väiksemad kui tänapäeval, olid nad igati võimelised toonaseid inimesi pikka vahemaad kandma. Kokkuvõttes näitas uuring, et eesti tõugu hobune on viimase sajandi jooksul kasvanud küll suuremaks, kuid tema üldine kehaehitus on aegade jooksul samaks jäänud, kinnitades sellega tema aborigeenset morfotüüpi.
Andmed eesti tõugu hobuse eellaste suurusest ja kehakujust julgustavad loodetavasti tänapäevaseid hobusekasvatajaid aretama ka väiksema turjakõrguse ja suhteliselt jämedama kämblaga hobuseid nii nagu nad olid kaugemas minevikus. Nii suureneks tõu universaalsus veelgi: suuremat kasvu hobused oleksid tänapäevaste turunõuete katmiseks ja väiksemat kasvu hobused esindaksid kohaliku põlise hobuse muistsemat kehasuurust. Käesolev uurimistöö oli esimene ja ühtlasi õnnestunud katse ühendada hobusekasvatuse ja zooarheoloogia valdkonda Eestis. Selline koostöö on põlistõugude uurimisel olulise tähtsusega, kuna põlistõust teeb põlistõu just tema pikk ajalugu. Mida paremini ajalugu tunda, seda paremini osatakse põlistõugu säilitada, väärtustada ja kasutada. Edasised analüüsid tänapäevaste ja mineviku hobuste kohta näiteks geneetika või materiaalse kultuuri uurimise meetoditega edendaksid kahe valdkonna vahelist koostööd veelgi.The Estonian Native Horse is an autochthonous breed valued for its genetic and phenotypic diversity. Current breeding and conservation programmes recommend preserving the conformation characteristic to autochthonous horses, which are known from the 19th century. Yet, the population history of the Estonian Native Horse goes back further into the past, to the Late Bronze Age almost three millennia ago, and during this time it developed its autochthonous conformation. However, there is very little information on the exterior of these ancestral populations, and thus we really do not know what the “autochthonous conformation” in Estonian horses is or how it was developed. The current Master’s Thesis aimed to fill this research gap by asking, how similar is the size and conformation of the Estonian Native Horse to its recent and more distant ancestors. In other words, if and to what extent is the autochthonous conformation that is being preserved today comparable to past horses. To this aim, osteometric data for 384 horses from around 800 BCE to 19th century CE and zoometric data for Estonian Native Horses from the 20th and 21st century were studied.
As a result, it was confirmed that in the 20th century, the Estonian Native Horse grew significantly in withers height compared to historical and prehistoric populations. As a new result, it was learned that the estimated body mass and body mass index for modern horses are also significantly higher, and their cannon bones are relatively slenderer. On the other hand, the body length and withers height ratio were similar between the past and present-day horses, meaning that the rectangular body shape has been rather constant in time. Furthermore, although in the past the horses were smaller, they could carry contemporaneous humans over long distances. In general, the study showed that although the Estonian Native Horse has grown in the last century, its general conformation has remained the same through time, confirming its autochthonous morphotype.
Hopefully the new data on the size and conformation of the Estonian Native Horse and its ancestors give additional value for the breeders in their breeding decisions by encouraging them to select also smaller horses and those with stockier limbs as they were in the more distant past. In that way, the horse would be even more universal: larger horses would meet the demands of the modern market, and the smaller horses would represent more ancient horses in their size. This study was the first and successful attempt to bridge the animal sciences and zooarchaeology in horse research in Estonia. In the study of native breeds, this collaboration is essential, because an autochthonous breed is autochthonous only because of its history, and the better its history is known, the better it can be preserved, valued, and used. Future analyses on ancient and modern horses could increase the collaboration between the two fields even more, for example, through genetics or studies in material culture
Comparative assessment of blue honeysuckle (Lonicera caerulea L.) cultivars
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalSinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on kasvava populaarsusega kultuur. See on üks esimesi
marjakultuure aias, mis hakkab kevadel õitsema ja vilja kandma. Erinevatel sortidel on
varieeruv saagikus ja viljade kvaliteet, seega on oluline neid omavahel võrrelda, et leida Eesti
tingimustesse sobivaimad ja saagikamad sordid.
Lõputöö eesmärgiks oli võrrelda sinise kuslapuu sortide saagikust ja saagi kvaliteeti.
Katse viidi läbi 2024. aastal Viljandimaal Polli aiandusuuringute keskuse marjaaias.
Uuringu tulemustest selgus, et varajase saagi saamiseks sobivad kõige paremini sordid
’Vostorg’ ja ’Jugana’. Kõrgeima saagikusega sordid olid ’Boreal Blizzard’ ja ’Boreal Beauty’.
Kõige suuremate viljadega oli sort ’Boreal Beauty’, mis on visuaalselt atraktiivne.
Maitseprofiili põhjal sobib sort ’Boreal Blizzard’ kõige paremini värskeks tarbimiseks, sort
on maitselt tasakaalustatud, magus ja mahe.
Uuringute tulemused aitavad aiandustootjatel teha teadlikumaid valikuid.The blue honeysuckle (Lonicera caerulea) is a growingly popular crop. It is one of the first
berry crops in the garden that starts blooming and bearing fruit in the spring. Different
cultivars have varying yields and fruit quality, so it is important to compare them in order to
find the most suitable and productive cultivars for the conditions in Estonia.
The aim of this thesis is to compare the yield and quality of different blue honeysuckle
cultivars.
The experiment was conducted in 2024 in the berry garden of the Polli Horticultural Research
Centre in Viljandimaa.
The results of the study showed that the best cultivars for early harvest were ’Vostorg’ and
’Jugana’. The cultivars with the highest yield were ’Boreal Blizzard’ and ’Boreal Beauty’.
The cultivar with the largest fruits was ’Boreal Beauty’, which is visually attractive. Based
on the taste profile, the cultivar ’Boreal Blizzard’ is the best for fresh consumption, as it has
a balanced taste, sweet and mild.
The results of the research will help horticultural producers make more informed choices
Vibration Analysis of Random Orbital Sanders
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalBakalaureusetöö eesmärgiks oli hinnata kas käsitööriistade spetseifikatsioonides esitatud vibratsioonitasemed kajastavad tegelikku vibratsioonikokkupuudet tavapärastes töötingimustes. Standardtingimustes määratud vibratsiooniväärtused ei pruugi peegeldada tegelikku kokkupuudet töökeskkonnas ning seetõttu ei ole need piisavad isikukaitsevahendite teadlikuks valikuks. Seega aitab uurimustöö kaasa sellele, et töökeskkonnas saaks teha isikukaitsevahendite valikul ja rakendamisel teadlikumaid otsuseid, vähendades tööga seotud vibratsioonikahjustuste riski ja seeläbi anda panus töötajate pikaajalise tervise säilimisele.
Töö on struktureeritud kolmeks osaks. Esimeses osas antakse teoreetiline ülevaade vibratsiooni olemusest, selle mõõtmise põhimõtetest ning kehtivatest piirnormidest. Samuti käsitletakse kohtvibratsiooni mõju tervisele, tuues välja riskid, mis on seotud pikaajalise kokkupuutega vibratsiooniallikaga. Töö teine osa keskendub katse metoodikale, kus kirjeldatakse kasutatud mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodit, mõõdetavaid seadmeid ning katsete läbiviimise protsessi. Mõõtmised viidi läbi reaalses töökeskkonnas, kus vibratsiooni taset hinnati kahel erineval ekstsentriklihvijal. Töö kolmas osa on pühendatud saadud tulemuste analüüsile ning nende tõlgendamisele praktilises kontekstis.
Mõõtmistulemused näitasid, et ekstsentriklihvijate vibratsioonikiirendused olid reaalses töökeskkonnas oluliselt kõrgemad kui tootja spetsifikatsioonides märgitud. Arvutatud päevased kokkupuuteväärtused 8,5 m/s² ja 5,7 m/s² ületasid mõlemad kehtestatud piirnormi.Vibratsioonienergia koondus peamiselt sagedusvahemikku 111–177 Hz, kus domineerisid 125 ja 160 Hz 1/3-oktaavriba kesksagedused.The aim of the bachelor's thesis was to assess whether the vibration levels stated in the specifications of hand-held power tools reflect the actual vibration exposure under typical working conditions.Vibration values determined under standardized conditions may not accurately reflect actual exposure in the workplace and are therefore insufficient for making informed decisions regarding personal protective equipment. Consequently, this study contributes to enabling more informed decisions in the selection and application of protective gear in real working environments, thereby reducing the risk of work-related vibration injuries and supporting the long-term health of workers.
The thesis is structured into three parts. The first part provides a theoretical overview of the nature of vibration, the principles of its measurement, and the applicable exposure limits. It also addresses the health effects of hand-arm vibration, highlighting the risks associated with prolonged exposure to vibration sources. The second part focuses on the experimental methodology, describing the measurement and data processing methods used, the devices measured, and the procedures of the conducted tests. The measurements were carried out in a real work environment, where vibration levels were assessed for two different random orbital sanders. The third part of the thesis is dedicated to analyzing the results and interpreting them in a practical context.
The measurement results showed that the vibration accelerations of the random orbital sanders were significantly higher in real working conditions than those stated in the manufacturer's specifications. The calculated daily exposure values of 8.5 m/s² and 5.7 m/s² both exceeded the established limit. The vibration energy was primarily concentrated in the frequency range of 111–177 Hz, with dominant 1/3-octave band center frequencies at 125 Hz and 160 Hz
The effect of calcined clay on the mechanical and physical properties of concrete with partial cement replacement
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalTsemenditööstus on üks suuremaid CO₂ heitmete tekitajaid, mistõttu on ülemaailmselt suurenenud huvi alternatiivsete, keskkonnasäästlikumate sideainete vastu. Üheks võimalikuks lahenduseks on kaltsineeritud savi kasutamine portlandtsemendi osalise asendajana, mida on ülemaailmselt uuritud, kuid Eesti oludes veel vähe käsitletud.
Töö eesmärk on uurida kaltsineeritud savi kasutatavust täiendsideainena betoonis ning hinnata selle mõju betooni mehaanilistele omadustele.
Katseteks valmistati 102 katsekeha kuue erineva kaltsineeritud savi sisaldusega (0–50%) ning hinnati survetugevust, paindetugevust, veeimavust ja töödeldavust. Katsed viidi läbi tehasekeskkonnas standardsete katsekehade alusel.
Tulemused näitasid, et kuni 15% asenduse korral säilivad või paranevad betooni tugevusomadused võrreldes etalonseguga, samas kui suurem asendus vähendab survetugevust märgatavalt. Veeimavus ja segude viskoossus suurenesid savi sisalduse kasvades, viidates töödelavuse riskile. Tulemused on sarnased varasemate uuringutega ning kinnitavad, et kaltsineeritud savi võib sobida täiendsideaineks eelkõige 10–15% asendusmääral. Edasised uuringud võiksid keskenduda pikaajalisele tugevuse arengule ning segude töödelavuse kao vähendamisele. Töö tulemusi saab kasutada kohaliku madalsüsinikutsemendi arenduses ja betoonelementide tootmise optimeerimisel Eestis.The cement industry is one of the largest emitters of CO₂, which has led to a growing global interest in alternative, more environmentally sustainable binders. One potential solution is the use of calcined clay as a partial substitute for Portland cement. While this has been widely studied globally, it has received little attention in the context of Estonia.
The aim of this study is to examine the usability of calcined clay as a supplementary binder in concrete and to assess its impact on the mechanical properties of concrete.
For the experiments, 102 test specimens were prepared with six different levels of calcined clay content (0–50%). Compressive strength, flexural strength, water absorption, and workability were evaluated. The tests were conducted in a factory environment using standard test specimens.
The results showed that with up to 15% replacement, the strength properties of the concrete remained the same or improved compared to the reference mix. However, higher replacement levels significantly reduced compressive strength. Water absorption and mix viscosity increased with higher clay content, indicating potential workability issues. The results align with previous studies and confirm that calcined clay can be suitable as a supplementary binder, particularly at a 10–15% replacement rate. Future research could focus on long-term strength development and reducing workability loss. The findings can be applied to the development of local low-carbon cement and the optimization of precast concrete production in Estonia