9480 research outputs found
Sort by
Omaniku kohaloleku mõju koerte stressi avaldumisele veterinaarkliinikus
No full textFinal Thesis
Veterinary MedicineA visit to the veterinary clinic can be stressful for dogs and it is important for dog welfare to find ways to reduce that stress. This study aimed to determine the effect of the presence of the owner on stress levels in dogs at a veterinary clinic and to review the research literature that has been published on this topic. An experiment was conducted where a physical examination was performed on 22 dogs at a veterinary clinic, first with their owner present and then with the owner absent. The dogs were videotaped before and after the examinations, and the videos were analysed for stress-related behaviours to evaluate and classify stress scores. The hypothesis was that the dogs’ stress-indicative behaviours at a veterinary clinic would increase when their owner was no longer present. No significant differences were found in participants’ mean stress scores with the owner either present or absent. It was found that dogs were more likely to express displacement behaviours in the presence of the owner but showed clearer expressions of distress with a stranger only.Veterinaarkliiniku külastus võib koertele olla stressirohke ning koerte heaolu seisukohalt on oluline leida viise selle stressi vähendamiseks. Käesoleva uurimuse eesmärk oli kindlaks teha omaniku kohaloleku mõju koerte stressitasemele veterinaarkliinikus ning anda ülevaade sellel teemal avaldatud teaduskirjandusest. Viidi läbi eksperiment, mille käigus teostati veterinaarkliinikus 22 koerale füüsiline läbivaatus – esmalt omaniku juuresolekul ja seejärel ilma omanikuta. Koeri filmiti enne ja pärast läbivaatusi ning videosid analüüsiti stressikäitumise tuvastamiseks, et hinnata ja klassifitseerida stressitasemeid. Hüpoteesiks oli, et koerte stressikäitumine veterinaarkliinikus suureneb, kui omanik ei viibi ülevaatuse juures. Uuringus ei leitud olulisi erinevusi osalenud koerte keskmistes stressitasemetes sõltuvalt omaniku kohalolekust või puudumisest. Leiti, et koerad kaldusid omaniku juuresolekul ilmutama rohkem asenduskäitumist, kuid väljendasid ainult võõra inimese juuresolekul distressi selgemini
Metsade sertifitseerimise roll kliimamuutuste leevendamisel: FSC ja PEFC sertifitseeritud metsade võrdlev uuring
No full textMaster’s thesis
Planning and Analysis in Multifunctional ForestryThis thesis explores the impact of forest certification on carbon sequestration in Estonia, Latvia, and Lithuania. It compares two major certification schemes, the Forest Stewardship Council (FSC) and the Programme for the Endorsement of Forest Certification (PEFC), assessing their effectiveness in promoting sustainable forest management and climate change mitigation. Analysis of forest inventory data, emission statistics, and stakeholder surveys, the study finds that FSC-certified forests generally sequester more carbon than PEFC-certified or non-certified forests. Latvia and Lithuania have stronger forest sink capacities compared to Estonia, although it has the highest FSC-certified forest area. However, survey responses reveal divided opinions on whether certification contributes to sustainability, highlighting the need for improved public awareness and transparency. The research concludes that while certification supports carbon sequestration, its success depends on forest policy implementation and local ecological conditions. The study recommends aligning certification practices more closely with national climate goals and enhancing carbon monitoring efforts across the region.Lõputöö uurib metsasertifitseerimise mõju süsiniku sidumisele Eestis, Lätis ja Leedus. See võrdleb kahte peamist sertifitseerimissüsteemi, Metsahoolekogu (FSC) ja Metsasertifitseerimise Kinnitusprogrammi (PEFC), hinnates nende tõhusust säästva metsamajandamise ja kliimamuutuste leevendamise edendamisel. Metsainventuuri andmete, heitkoguste statistika ja sidusrühmade küsitluste analüüsi põhjal leiab uuring, et FSC-sertifitseeritud metsad siduvad üldiselt rohkem süsinikku kui PEFC-sertifitseeritud või sertifitseerimata metsad. Lätil ja Leedul on suurem metsade sidumisvõime kui Eestil. Küsitluse vastused näitavad aga lahkarvamusi selle kohta, kas sertifitseerimine aitab kaasa jätkusuutlikkusele, mis rõhutab vajadust parandada avalikkuse teadlikkust ja läbipaistvust. Uuringus jõutakse järeldusele, et kuigi sertifitseerimine toetab süsiniku sidumist, sõltub selle edu metsapoliitika rakendamisest ja kohalikest ökoloogilistest tingimustest. Uuring soovitab viia sertifitseerimistavad paremini vastavusse riiklike kliimaeesmärkidega ja tõhustada süsiniku seire jõupingutusi kogu piirkonnas
Leakage Detection in the Pre-Insulated Pipes by Using Alarm Wire System
No full textBakalaurusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalOlen töötanud üle kümme aastat ettevõttes AS KE Infra, mis tegeleb erinevate
infrastruktuuri ehitusprojektidega, sealhulgas kaugküttetorustike ehituse ja
rekonstrueerimisega. Kaugkütte torustike rajamisel tuleb jälgida mitmeid nõudeid ning
tingimusi, millest üks olulisemaid on lekkeotsimissüsteemi ehitus. Kahjuks on selle
süsteemi kohta saadaval olev teave üsna piiratud ja killustatud. Minu väljaõpe on
põhinenud tööprojektide dokumentatsioonil, eelisoleeritud materjalide tootjate juhistel
ning kolleegide ja võrguvaldajate jagatud praktilistel teadmistel.
Käesolev bakalaurusetöö teema valik põhineb kolmel peamisel töö osal:
Kogutud informatsiooni süstematiseerimine ja dokumenteerimine;
Teema analüüsimine ning järelduste tegemine;
Lihtsustatud käsiraamatu loomine enda ja teiste huviliste jaoks, mis selgitab
lekkeotsimissüsteemi tööpõhimõteid ja ülesehitust.
Kaugküttetorustik on oluline tehnovõrk, mis tagab soojuse jaotamise kõikide tarbijate ja
tootjate vahel. Varasemalt kasutati soojustorustike ehitamisel tavalisi terastorusid, mis
paigaldati maapinnale või maasse raudbetoonkünadesse. Viimaste arengute käigus on
välja töötatud eelisoleeritud torustikud, mis koosnevad järgmistest komponentidest:
Toru HDPE (polüetüleen) kestast, mis kaitseb toru mehaaniliste vigastuste ja
pinnasevee mõjude eest.
PUR (polüuretaan vaht) soojusisolatsioonist, mis vähendab soojuskadusid.
Terastorust, mille kaudu tsirkuleerib kuum, töödeldutud ja pehmendatud vesi.
PUR isolatsiooni on sisse integreeritud signaaltraadid, mis on valmistatud vasest ning
toimivad efektiivsete elekrtrijuhtidena. Nende abil on võrguvaldajail võimalik jälgida
tehnovõrgu seisundit ning avastada lekkekohti ja kahjustusi. Peamine mõõteseade
signaaltraatide kontrollimiseks on takistusmõõtja ehk megger. Rikke täpseks
lokaliseerimiseks kasutatakse reflektomeetrit.
Lõputöö koostamisel soovin avaldada tänu oma kolleegidele, AS Utilitas Tallinn
võrguvaldajatele ning oma juhendajale Igor Krupenskile, kes on Eesti
soojusenergeetikateadlane. Tema teadustöö keskendub peamiselt kaugkütte valdkonnale
ning ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid sel teemal.I have been working for over ten years at AS KE Infra, a company engaged in various
infrastructure projects, including the construction and reconstruction of district heating
pipelines. The installation of pre-insulated heating pipelines must comply with numerous
requirements and conditions, one of the most important being the implementation of a
leak detection system. Unfortunately, the available information on this system is quite
limited and fragmented. My training has primarily been based on project documentation,
manufacturer guidelines for pre-insulated materials, as well as practical knowledge
shared by colleagues and network operators.
The selection of this bachelor's thesis topic is based on three main parts of the work:
Systematizing and documenting the collected information.
Analyzing this topic and drawing conclusions.
Creating a simplified manual for myself and other interested parties, explaining
the operating principles and structure of the leak detection system.
District heating pipelines are a crucial part of the infrastructure that ensures the
distribution of heat between all consumers and producers. Previously, conventional steel
pipelines were used in the construction of district heating networks, and they were either
installed above ground or placed in reinforced concrete ducts underground. However,
due to recent technological advancements, pre-insulated pipelines have been developed,
which consist of the following components:
An outer HDPE (high-density polyethylene) casing, which protects the pipe from
mechanical damage and groundwater exposure.
PUR (polyurethane foam) thermal insulation, which minimizes heat loss.
A steel pipe, through which hot and treated (softened) water circulates.
Inside the PUR insulation, copper signal wires are integrated, functioning as highly
effective electrical conductors. These wires allow the network operator to monitor the
condition of the infrastructure and detect leaks or damage. The primary measuring device
used to inspect the signal wires is the resistance meter (megger). For accurate fault
localization, a reflectometer is used.
In the preparation of this bachelor's thesis, I would like to express my gratitude to my
colleagues, the network operators of AS Utilitas Tallinn, and my supervisor Igor
Krupenski, an Estonian termal energy scientist. His research focuses primarily on district
heating, and he has published multiple academic articles on this topic
Quality and significance of cadastral survey in the research area of Rõuge parish
No full textBakalaureusetöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalMaareform on sisuliselt jõudnud lõpusirgele. Kahjuks ei tähenda see seda et piirid loodu-ses oleksid kõigile asjaosalistele selged ja arusaadavad. Igapäevaselt puutuvad maamõõt-jad oma töös kokku erinevate piiriküsimustega ning nende lahendamise keerukus on muutnud maamõõtja töö kalliks ja paljudele soovijatele kättesaamatuks. Katastriandmete halva kvaliteedi üheks levinumaks põhjuseks peetakse maareformi algusaastatel kasutusel olnud ebatäpseid mõõdistusviise. Katastrimõõdistamise kvaliteet määrab katastriandmete täpsuse ja usaldusväärsuse. Bakalaureusetöö eesmärk on iseloomustada Rõuge valla uurimispiirkonnas katastrimõõdistamise kvaliteeti, võrreldes varasemate mõõdis-tusandmete põhjal katastrikaardile tehtud andmeid looduses olevate piirimärkide asukoha andmetega. Ühtlasi uuritakse tuvastatud erinevuste ja vastuolude tähtsust maa omanikele.
Võrdluseks kasutati olemasolevaid andmeid Maa- ja Ruumiameti katastrikaardilt, arhiivist ning maaregistrist. Looduses olevad piirimärgid koordineeriti välitöödel, mis viidi läbi suvepraktika raames ajavahemikus juuni kuni september 2024. Täiendava meetodina koguti kvalitatiivseks analüüsiks intervjuu abil kolme uurimispiirkonna maa-omaniku arvamused nende piiride täpsuse ja piirimärkide teemadel.
Uurimistöö tulemused näitasid, et varasemate aerofotogeodeetiliste mõõtmistulemustega määratud piirimärkide asukohad erinesid uute GNSS-mõõtmiste tulemustest märkimis-väärselt. Aerofotogeodeetilise meetodi abil fikseeritud punktide keskmine asukoha erine-vus uutest mõõtmisandmetest oli keskmiselt 7,3 m ja L-EST97 süsteemis saadi erine-vuseks keskmiselt 0,6 m. Need tulemused viitavad, et vanemate mõõdistusmeetoditega saadud piiriandmed on ebatäpsemad. Piirimärgi tüübi järgi analüüsides tekkisid suurimad andmete erinevused piirikividele tehtud mõõdistustele, keskmiselt 9,9 meetrit. Betoonpos-tidele tehtud mõõdistused erinesid keskmiselt 3 meetrit ning metalltorudele tehtud mõõdistused erinesid keskmiselt 0,6 meetrit. Siin tuleks aga arvestada, et metalltorud on enamasti mõõdistatud instrumentaalset mõõdistusmeetodit kasutades. Intervjuudest sel-gus, et maaomanikud tunnevad oma maatükkide piire, kuid ebatäpsed piiriandmed tekitavad probleeme näiteks raietööde läbiviimisel. Uurimistöö annab aluse maakatastri andmete korrastamiseks ja suuniseid edasisteks uuringuteks, näiteks mõõdistuste laienda-tud ulatus ja täiendavad kvaliteedikontrollid.sLand reform in Estonia is nearly complete. Unfortunately, this does not mean that the boundaries in nature are clear and understandable to everyone involved. On a daily basis, land surveyors are exposed to different border issues, and the complexity of solving them has made the land surveyor´s work expensive and inaccessible to many people.One of the most common reasons for the poor quality of cadastral data is considered inccurate mea-surement methods used in the early years of land reform. The quality of cadastral survey determines the accuracy and reliability of the caastria. The purpose of the Bachelor's thesis is to characterize the quality of cadastral survey in the research area of Rõuge rural mu-nicipality, compared to the data of the location of the natural border marks on the cadastral map based on previous surveys. The importance of the identified differences and contra-dictions to the owners of the earth is also investigated. For comparison, existing data were used from the cadastral card, the archives and the land register. The wildlife border signs were coordinated in fieldwork, which was conducted as part of the summer practice bet-ween June and September 2024. As an additional method, for qualitative analysis, the views of three research areas land-owners were collected on the accuracy and border marks of these boundaries. The results of the research showed that the locations of the border marks determined by earlier aerial photographic measurements differed from the results of new GNSS measurements. The average location difference between the points fixed by the aerial photoogoodetic These results indicate that the border data obtained by the parents' measurement methods are inaccurate. Analyzing the type of border mark, the largest differences in data were created for the measurements made to border stones, an average of 9.9 meters. The measurements made for concrete posts differed on average 3 meters and the measurements made for metal pipes differed on average 0.6 meters. Here, however, it should be said that metal pipes are mostly measured using an instrumental measurement method. Interviews showed that landowners are feeling the boundaries of their plots, but inaccurate border data cause problems, for example, when cutting their logging. The research provides the basis for the organization of land cadastre data and guidelines for further research, such as the extended extent of the surveys and additional quality controls
Influence of pasture feed chemical composition on growth performance of Latvian darkhead lambs
No full textReceived: February 1st, 2025 ; Accepted: May 11th, 2025 ; Published: May 19th, 2025 ; Correspondence: [email protected] fattening on pasture feed is widely used in the world and in Latvia as most of Latvian darkhead (LT) breed lambs are grazed on pasture with some addition of hay and straw. Clarifying the variable pasture grass chemical composition during the grazing season and comparing with growth performance of lambs can enable farmers to predict the fattening pace. The experiment was conducted during grazing seasons of year 2020 and 2021 at the ram breeding station owned by the Latvian Sheep hearder association. Pasture of 60% grasses and up to 20% of legumes and other broadleaf low grasses is recultivated every 4 to 5 years, grass is cut once a year, grazing is organized in rotational system of fenced paddocks where animals are moved periodically to ensure better feed quality as well as letting the previous paddock regrow. Total of 24 male LT breed lambs were used in the experiment. Pasture feed chemical composition was analysed from 13 samples in year 2020 and 9 samples in year 2021. The authors analysed pasture feed samples for nutritional content (dry matter - 27.1%, within a kg of dry matter protein - 12.5%, fiber - 26.2%, metabolizable energy - 10.8, etc.) and measured lamb growth parameters (average daily gain - 256.4 g d-1, fattening duration - 78.6 days, end liveweight - 45.1 kg). The research demonstrates that pasture feed quality varies significantly between years and affects lamb growth performance, with lower feed quality prolonging fattening duration. Despite this variation, the authors conclude that pasture grass feed utilization for lamb growth performance was optimal, with lambs reaching target weights within acceptable timeframes. Practical conclusion of this research is that by using rotational grazing system lambs can be fattened to reach target liveweight, even with lower pasture grass feed quality due to weather conditions and fattening period takes longer, the target weight is sufficient. Utilitarian suggestion is to organize lamb weaning and begin the fattening period as early in the season as possible to avoid the decreased grass quality in autumn
The assessment of Forest ecosystems' naturalness based on aerolidar data
No full textMagistritöö
Metsanduse ja metsaökoloogia õppekavalMetsade looduslikkuse hindamine on oluline metsade kaitse- ja majandamisotsuste tegemisel. Looduslikkuse hindamine metsas on aga ressursimahukas, seetõttu tuleb leida võimalusi, kuidas seda efektiivsemalt ja ajakohaselt teha. Käesolevas magistritöös uuriti, kuidas saab Maa- ja Ruumiameti regulaarsete aerolaserskaneerimise (ALS) andmete abil prognoosida metsaökosüsteemi looduslikkuse hinnangut, kasutades viimase iseloomustamiseks loodusväärtuste skoori. Analüüsiks kasutati 219 Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkidelt (KKPRT) kogutud loodusväärtuste andmeid, mida võrreldi ALS andmetest arvutatud proovitüki meetrikutega. Mudelite täpsuse testimiseks jagati KKPRT andmestik suhtega 70/30 treening- ning valideerimisandmestikuks.
Töös rakendati statistilisi ja masinõppepõhiseid lähenemisi, milleks olid üldistatud lineaarne mudel, lineaarne segamudel ja otsustuspuude põhine RandomForest masinõppe algoritm. Kõige suuremat olulisust ja täpsust näitasid kõrgusjaotuse meetrikutest kõrgusjaotuse 90-protsentiil, kvartiilhälve ja võrastiku pinnakareduse indeks. ALS meetrikutest koostatud loodusväärtuste skoori prognoosivatest mitmemõõtmelistest mudelitest andis täpseima tulemuse LMM mudel (R2 = 0,52, RMSE = 6,43, RMSE% = 14,95%).
Tulemused näitavad, et ALS andmete põhjal on võimalik sobiva täpsusega prognoosida metsade looduslikkust, kuid usaldusväärsust peab veel kontrollima. Praktilise väljundina saab ALS andmetel koostatud loodusväärtuse indeksit kasutada eelkaardistamiseks, mille põhjal välitöid ja alade ülevaatamist ette optimeerida. Sellised metoodikad muutuvad väga oluliseks uue seadusandluse valguses, kus hakkab toimuma looduskaitseliste väärtuste ümberhindamine, samuti on oluline jälgida metsaökosüsteemide taastumist nii passiivsete kui ka aktiivsete taastamisvõtete järgselt.Assessing the naturalness of forests is crucial for making informed decisions in forest conservation and sustainable management. However, evaluating naturalness is labour-intensive and time-consuming, highlighting the need for more efficient and timely methods. This master’s thesis investigates how regular airborne laser scanning (ALS) data from the Estonian Land and Spatial Development Board can be used to predict forest ecosystem naturalness values. The analysis utilized data from 219 permanent sample plots of the Estonian Network of Forest Research Plots (ENFRP), comparing naturalness scores with plot-level metrics derived from ALS data. The dataset was split into training and validation subsets with a 70/30 ratio to test models’ accuracy.
The study applied both statistical and machine learning approaches, including a generalized linear model, a linear mixed model, and a decision tree-based RandomForest (RF) algorithm. Among the height distribution metrics, the 90th percentile of height, interquartile range and canopy relief ratio showed the greatest importance and predictive accuracy. Of the multivariate models, the LMM yielded the best accuracy, explaining 52% of variance (R² = 0.52) with a root mean square error (RMSE) of 6.43, corresponding to 14.95% relative error. The results indicate that forest naturalness can be predicted with acceptable accuracy using ALS data, though further validation is needed to ensure model reliability. As a practical application, ALS-based naturalness indices can support pre-screening efforts and help optimize fieldwork and site inspections. Such methods are increasingly relevant in the context of evolving conservation legislation, particularly for reassessing ecological values and monitoring ecosystem recovery following passive or active restoration measures
Smartwatch battery performance and thermoelectric energy harvesting in cold outdoor conditions
No full textRakenduskõrgharidusetöö
Tehnotroonika õppekavalNutikellade akude töövõime langus madalatel temperatuuridel on levinud probleem
spordiharrastajatele. Käesoleva lõputöö põhieesmärgiks oli projekteerida ja ehitada
katseaparatuur ning selle abil uurida madalate temperatuuride mõju Garmin Forerunner
255 nutikella aku kestvusele ja funktsionaalsusele. Katseaparatuur võimaldas kontrollitud
keskkonnas simuleerida kehasoojust käel ja liikumist. Katsete tulemusena selgus, et antud
tingimustes ei erinenud nutikella aku tühjenemiskiirus (4…6% tunnis) oluliselt erinevatel
miinuskraadidel võrreldes toatemperatuuriga, viidates kehasoojuse olulisele rollile. Küll
aga täheldati madalamatel temperatuuridel kella füüsilise funktsionaalsuse (ekraan,
nupud) halvenemist. Lisaks hinnati samaaegselt MATRIX Prometheus termoelektrilise
generaatori (TEG) võimekust energiat koguda, mis näitas pingetootlikkust sõltuvalt
temperatuuride erinevusest, kuid genereeritav võimsus jäi tagasihoidlikuks.The decrease in smartwatch battery performance at low temperatures is a common issue
for sports enthusiasts. The main aim of this thesis was to design and build a test apparatus
and use it to investigate the effect of low temperatures on the battery life and functionality
of the Garmin Forerunner 255 smartwatch. The test apparatus allowed for the simulation
of body heat and movement in a controlled environment. Test results surprisingly showed
that the smartwatch battery discharge rate (4…6% per hour) did not differ significantly
at various sub-zero temperatures compared to room temperature under these conditions,
highlighting the importance of body heat. However, a decline in the physical functionality
(screen, buttons) of the watch was observed at lower temperatures. Additionally, the
capability of a MATRIX Prometheus thermoelectric generator (TEG) to harvest energy
was evaluated simultaneously, demonstrating voltage generation dependent on
temperature differences, though the generated power remained modest
Paymentmethod practices in Estonian enterprises and international trading and the effect of the business liqidity
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas makseviiside valiku ja ettevõtte likviidsuse vahel esineb seoseid Eesti ettevõtetes, eelkõige väliskaubanduses tegutsevate ettevõtete puhul. Teoreetilises osas käsitleti finantsriske rahvusvahelises kaubanduses, erinevaid makseviise (sh puhtad maksed ja dokumendimaksed) ning ekspordi finantseerimise tööriistu nagu faktooring ja forfaiting. Samuti analüüsiti riskijuhtimise ning finantsteadlikkuse rolli makseviiside valikus. Empiiriline uurimus põhines 2024. aasta lõpus läbi viidud veebipõhisel küsitlusel, milles osales 71 erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga ettevõtet. Tulemused näitasid, et kuigi enamik ettevõtteid hindasid oma likviidsustasemeks „pigem hea“, teatasid ligi pooled vastajatest klientidepoolsetest hilinenud maksetest. Kõige enam kasutati puhtaid makseviise, samas kui dokumendimakseid tunti ja kasutati vähem – peamisteks takistusteks olid vähene teadlikkus ja keerukuse tajumine. Statistiliselt olulist seost makseviiside ja likviidsuse vahel ei tuvastatud. Uuringust järeldub, et kuigi makseviisi valik ei pruugi otseselt määrata ettevõtte likviidsustaset, võib struktureeritud makse- ja finantseerimisviiside teadlikum kasutamine aidata tõhusamalt juhtida riske ja tagada stabiilsem rahavoog, eriti eksportivate ettevõtete puhul.The aim of this master’s thesis was to examine whether there is a connection between the choice of payment methods and corporate liquidity in Estonian enterprises, especially those engaged in international trade. The theoretical framework provides an overview of financial risks in foreign trade, various payment methods (including clean payments and documentary payments), and export financing tools such as factoring and forfaiting. The analysis also considers the role of risk management and financial knowledge in choosing appropriate instruments. Empirical data was collected via a web-based survey conducted at the end of 2024 with 71 respondents from companies of different sizes and sectors. The results indicate that while most companies rated their liquidity positively, nearly half of them reported late payments from clients. Clean payments were the most commonly used, whereas documentary methods were less familiar and often perceived as complex or unnecessary. No statistically significant correlation between liquidity and the use of specific payment methods was found. The study concludes that although payment method choices do not directly determine liquidity levels, a broader awareness and use of structured payment and financing solutions can contribute to better risk management and cash flow stability, particularly in export-oriented businesses
The relationship between customer-centric organizational culture and customer satisfaction on the example of Bigbank AS
No full textMagistritöö
Ettevõtluse ja ökonoomika õppekavalKliendikeskne kultuur mõjutab kliendikogemust ning selle kaudu ka organisatsiooni üldist
edukust. Organisatsiooni eduka toimimise eelduseks on, et kõik tegevussüsteemid oleksid
hoolikalt planeeritud, struktureeritud ja kooskõlastatud. Varasemate uuringute tulemustest
on võimalik järeldada, et kliendikeskne kultuur omab positiivset seost kliendirahuloluga.
Magistritöö eesmärk on kirjeldada Bigbank AS-i organisatsioonikultuuri kliendikesksuse
avaldumist E. Scheini mudeli alusel ning selgitada välja, kuivõrd kajastub deklareeritud
kliendikeskne kultuur klientide rahulolu tulemustes.
Uurimismeetodina kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist, et saada
põhjalikum ülevaade uuritavast teemast ning tagada mitmekülgsem analüüs.
Eesmärgi saavutamiseks vaadeldi Bigbank AS-i organisatsioonikultuuri nähtavaid
ilminguid füüsilise, digitaalse keskkonna ja dokumentatsiooni põhjal. Vaadeldi Kantar
Emori poolt läbi viidud töötajate rahulolu-uuringu kahe väite tulemusi, mis keskendusid
töötajate arusaamale kliendikesksusest, et uurida väljendatud väärtusi. Organisatsiooni
baasarusaamade tuvastamiseks viidi läbi viie Bigbanki juhiga intervjuud, mis keskendusid
kliendikesksuse teemadele. Tuginedes olemasolevale uuringuandmestikule kirjeldati
Bigbank AS-i soovitusindeksi tulemusi aastatel 2020–2024.
Andmete põhjal selgus, et kliendikeskne kultuur Bigbankis ei ole üksnes dokumenteeritud
sisedokumentides, vaid on ka praktikas kasutatav lähenemisviis, mis peegeldub
igapäevastes tööprotsessides ja töötajate hoiakutes. Tulemuste põhjal võib eeldada, et
kliendikesksel organisatsioonikultuuril ja kliendirahulolul on seos. Selle täielikuks
mõistmiseks tuleb põhjalikumalt uurida klientide vajadusi ja muid mõjufaktoreid.A customer-centric culture has an impact on the customer experience and, through this,
on the overall success of the organisation. The effective functioning of an organisation
requires that all operational systems are carefully planned, structured and coordinated.
Previous research has shown that a customer-centric culture has a positive relationship
with customer satisfaction.
The aim of this thesis is to describe the manifestation of customer-centricity in the
organisational culture of Bigbank AS based on E. Schein's model and to find out to what
extent the declared customer-centric culture is reflected in customer satisfaction
outcomes.
Both quantitative and qualitative approaches were used as research methods in order to
obtain a more comprehensive overview of the research topic and to ensure a more
comprehensive analysis.
In order to achieve the objective, the visible manifestations of the organisational culture
of Bigbank AS were examined on the basis of the physical, digital environment and
documentation. The results of two statements of the employee satisfaction survey
conducted by Kantar Emor, which focused on employees' perception of customer
orientation, were examined to explore the values expressed. To identify the underlying
assumptions of the organisation, interviews were conducted with five Bigbank managers
focusing on customer centricity issues. Based on the available survey data, the results of
the Bigbank AS’s Net Promoter Score (NPS) results from 2020 to 2024 were described.
The data revealed that the customer-centric culture at Bigbank is not only documented in
internal documents, but a practical approach embedded in daily operations and employee
behaviour. Based on the results, it can be assumed that there is a connection between a
customer-centric organisatsional culture and customer satisfaction. To gain a deeper
understanding ot this relationship, customer needs and ohter contributing factors should
be explored further
Mikroobse lämmastikuringe võrdlus troopiliste soometsade ja õlipalmiistanduse truvasmuldades
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeTropical peatlands play an important role in nutrient cycling and greenhouse gas regulation but are increasingly being drained for agricultural purposes. Drainage effects the natural hydrology of peatlands and alters the physical and chemical parameters of the soil. Additionally, it increases the emissions of nitrous oxide (N2O), a potent greenhouse gas and ozone depleter.
The main objective of this study was to assess the the impact of tropical peatlands with different land uses on microbial nitrogen (N) cycle processes and N2O and potential N2 emissions. The study was conducted in four tropical peat ecosystems: an oil palm plantation on peat soil and a natural peat swamp forest in Malaysia, as well as a natural peat swamp forest and a secondary peat swamp forest in Peru. Quantitative polymerase chain reaction (qPCR) was used to determine the abundance of N-cycle marker genes involved in nitrification (bacterial, archaeal, and COMAMMOX amoA), denitrification, (nirK, nirS, nosZI, nosZII, and fungal nirK), dissimilatory nitrate reduction to ammonium (DNRA; nrfA), and nitrogen fixation (nifH). In addition, soil physico-chemical parameters and gaseous N emissions (N2O and potential N2) were measured.
The results revealed differences in the N emissions and microbiome across different tropical peatland ecosystems. Natural peat swamp forest in Malaysia had the highest N2O and potential N2 emissions with a genetic potential for both N2O and N2 production. Secondary peat swamp forest in Peru showed a high genetic potential for denitrification process. The lowest, nearly negligible N2O emissions were observed in the natural peat swamp forest in Malaysia, caused likely due to the reduction of N2O to N2 via complete denitrification, supported by a high abundance of denitrification genes. Oil palm plantations exhibited significantly higher N2O emissions compared to the natural swamp forest in Malaysia, primarily driven by drainage for oil palm cultivation and increased activity of nitrifiers. Ammonia-oxidizing archaea appear to be the dominant nitrifiers in the studied tropical peatlands. Additionally, Peruvian secondary swamp forest demonstrated the highest soil N2O sink capacity, indicating efficient N2O reduction to N2.Troopilised turbaalad on olulised toitainete ringes ja kasvuhoonegaaside reguleerimises, kuid üha enam kuivendatakse neid põllumajanduslikel eesmärkidel. Kuivendamine mõjutab turbaalade looduslikku veerežiimi ja mulla füüsikalis-keemiliste omadusi. Lisaks suureneb ohtliku kasvuhoonegaasi ja osoonikihi lõhkuja dilämmastikoksiidi (N2O) ehk naerugaasi emissioon atmosfääri. Käesoleva magistritöö peamiseks eesmärgiks oli hinnata erineva maakasutusega troopiliste turbaalade mõju mikroobsetele lämmastikuringe protsessidele ning N2O ja N2 emissioonidele. Uuring viidi läbi neljal troopilisel turbaalal: õlipalmiistanduse turvasmullal ja looduslik soomets Malaisias ning looduslik ja sekundaarne soomets Peruus. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati nitrifikatsiooni (bakterite, arhede ja COMAMMOX amoA), denitrifikatsiooni (nirK, nirS, nosZI, nosZII, seente nirK), dissimilatoorsse nitraadi redutseerimine ammooniumiks (DNRA; nrfA) ning lämmastiku fikseerimise (nifH) markergeenide arvukuse määramiseks. Lisaks määrati muldade füüsikalis-keemilised parameetrid ning mõõdeti N2O ja potentsiaalsed N2 emissioonid mullast.
Tulemused näitasid erinevusi N2O ja N2 emissioonides ning mikroobikooslustes erinevate ökosüsteemide vahel. Peruu looduslikus soometsas olid kõige kõrgemad N2O ja potentsiaalsed N2 emissioonid ning geneetiline potentsiaal nii N2O kui ka N2 tootmiseks. Sekundaarses soometsas Peruus ilmnes suur denitrifikatsioonipotentsiaal. Kõige madalamad emissioonid mõõdeti Malaisia looduslikus soometsas mis on tõenäoliselt tingitud N2O täielikust redutseerimisest N2-ks läbi täieliku denitrifikatsiooni, mida näitab ka kõrge denitrifikatsiooni markergeenide arvukus. Õlipalmiistandustes olid N2O emissioonid oluliselt kõrgemad võrreldes loodusliku soometsaga, mis on seletatav kuivenduse mõju ja nitrifitseerijate kõrge arvukusega. Ammooniumi oksüdeerivad arhed on peamised nitrifitseerijad troopiliste turbaaladel. Lisaks näitas Peruu sekundaarne soomets kõrgeimat mulla N2O sidumisvõimet, mis viitab tõhusale N2O redutseerimisele N2-ks