9480 research outputs found
Sort by
Integrating AI and sustainable materials: machine learning approaches to wood structural behavior
No full textReceived: February 15th, 2025 ; Accepted: July 12th, 2025 ; Published: July 25th, 2025 ; Correspondence: [email protected] is a potential construction material that provides a renewable source for this crucial task compared to other classical materials, such as steel or concrete, with high carbon fingerprinting levels. This suitable material minimizes energy use and adds more sustainability to ecological consciousness. Tree planting promotes the balance of the carbon dioxide ecosystem and captures and stores greenhouse gas emissions. Wood also has peculiar characteristics in terms of its structural strength and thermal insulation, optimizing energy consumption by reducing the need for cooling or heating needs. To use this material in construction, it is mandatory to study the resistance parameters like compressive, tensile, and shear strengths, enabling it for great-span structural projects. The traditional modeling strategies used for characterizing stress-strain performances usually simplify the assumptions, overpassing the complex mechanical behavior of the wood under different physical conditions. Nonetheless, previous analyses have shown that the traditional models may exhibit significant deviations from the actual resistance parameters since they can be limited in predicting non-linear and anisotropic properties inherent in wood. To address these limitations, this study proposes using machine-learning-based regressors to predict the mechanical properties of wood. Notably, we propose Multiple Linear Regression models to preserve the model's interpretability while preserving the ability to model the linear properties in the studied scenarios. Furthermore, we use metaheuristic models based on deep learning and ensemble methods to increase the goodness of fit of the predictions. We used an experimental campaign with a widespread type of wood characterization of different parameters under tension parallel to the grain, compression parallel and perpendicular to the grain, and shear conditions. The results showed a lower root mean square error (RMSE) and a higher determination index (R2). Preliminary results demonstrated the ability of machine-learning-based modeling to obtain more accurate and reliable mechanical behavior of renewable construction materials like wood
Saadjärve seisundi, eutrofeerumise kujunemise ja looduslähedaste foonitingimuste väljaselgitamine põhjasetete paleolimnoloogiliste uuringute abil
No full textTTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadurite Atko Heinsalu ja Tiiu Alliksaare poolt
koostatud aruanne kajastab EMÜ Limnoloogiakeskuse poolt tellitud uuringu tulemusi.
Projekti lähteülesandeks oli setteuuringute põhjal välja selgitada Saadjärve
looduslähedased foonitingimused ning taastuletada lähiminevikus asetleidnud võimalikud
veekvaliteedi muutused selles veekogus.
Järve “hea seisundi” määratlemiseks on vaja teada veekogu foonitingimusi, st
looduslähedast intensiivsest inimmõjust veel puutumatu seisundit. Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu veepoliitika raamdirektiiv (VRD) sätestab liikmesriikidele eesmärgi saavutada
veekogude “hea seisund” hiljemalt aastaks 2015 ning VRD nõuete kohaselt on järvede
seisundi määratlemise aluseks eri tüüpi veekogude nüüdisolukorra võrdlemine
foonitingimustega, st looduslähedase intensiivsest inimmõjust veel puutumatu seisundiga
(Directive…, 2000). Et Eesti järvede kohta olemasolevad instrumentaalsed andmeread nii
kaugele minevikku, kui veekogud olid veel looduslähedases seisundis, ei ulatu, tuleb
VRD kohaselt järvede foonitingimuste väljaselgitamiseks kasutada paleolimnoloogilistele
setteuuringutele põhinevaid mudeluuringuid ja rekonstruktsioone (Heinsalu & Alliksaar,
2005). Paleolimnoloogia on teadusharu, mis uurib järvesetteid. Tänu setetes säiluvatele
mikroskoopilistele organismidele või nende jäänustele ning sette keemilisele koostisele
on järvesetted looduslikuks arhiiviks, kuhu on talletunud informatsioon nii
limnoloogiliste, klimaatiliste ja inimtekkeliste protsesside kohta nii järves kui ka selle
ümbruses. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Suurbritannias (Bennion jt,
2004), Saksamaal (Schönfelder jt, 2002), Taanis (Bradshaw jt, 2002), Rootsis (Bradshaw
& Anderson, 2001), Soomes (Miettinen jt, 2005; Räsänen jt, 2005) ja Eestis (Heinsalu jt,
2003) on järvede foonitingimuste väljaselgitamisel keskendutud just setete ränivetikate
kooslustel põhinevatele rekonstruktsioonidele. Paleolimnoloogiliste uuringute tulemused
on aluseks veekogu majandamise või tervendamise projekti edukaks koostamiseks
Insights into Ukrainian hunters’ understanding of biosecurity : [presentation]
No full textBackground: Since the first detection of African Swine Fever (ASF) in wild boar (WB) in Ukraine in 2014, cases have been most frequently reported in Ukrainian regions bordering Belarus, Poland, Hungary, and Moldova. The persistence of the virus for over a decade, coupled with low numbers of hunted wild boars, raises concerns about the effectiveness of passive surveillance and control measures on hunting grounds. Hunters play a crucial role in the implementation of these measures, yet the level of biosecurity and adequacy of infrastructure on hunting grounds, which cover approximately 64% of Ukraine’s territory, remains largely unknown. The success of ASF surveillance and control efforts depends heavily on hunters’ awareness of ASF, their involvement, and biosecurity measures in hunting grounds. Aim: To explore hunters’ understanding of biosecurity measures related to ASF surveillance and control
External environmental risk factors in nature tourism services offered in Estonia
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada väliskeskkonna riskitegurid, mis mõjutavad Eestis pakutavaid loodusturismi teenuseid. Probleemi aktuaalsus tuleneb loodusturismi kasvavast populaarsusest ja sellest tulenevatest riskidest, mis seonduvad nii kliimamuutuste, infrastruktuuri seisukorra kui ka teenusepakkujate ja külastajate teadlikkusega. Turismi populaarsus on viimastel aastatel Eestis märgatavalt kasvanud, eriti loodusturismi valdkonnas, mida eelistatakse järjest enam linnakeskkonnast põgenemiseks ja aktiivseks puhkuseks. See trend peegeldub nii külastajate arvu suurenemises kui ka uute teenusepakkujate tekkimises. Samas iseloomustab valdkonda teatud määral reguleerimatuse ja ühtsete standardite puudumine, mis tekitab ebaühtlase teenusekvaliteedi ning ohutuse taseme. Turismisektoris valitseb vabaturumajanduslik paindlikkus, kus ettevõtjatel on palju autonoomiat, kuid sageli vähene juhindumine riskijuhtimise parimatest tavadest. See loob vajaduse süsteemsema käsitluse ja teadlikkuse tõstmise järele väliskeskkonna riskide osas. Varasemad uuringud on viidanud, et loodusturismi ettevõtted seisavad silmitsi spetsiifiliste väliste riskidega, kuid nende süsteemne hindamine ja maandamine on jäänud ebapiisavaks.
Töö eesmärk oli tuvastada ja analüüsida peamised väliskeskkonna riskitegurid Eesti loodusturismi teenuste kontekstis ning hinnata ettevõtete valmisolekut nende riskide juhtimiseks. Töö aluseks oli kvalitatiivne uurimismeetod, mille käigus viidi läbi 15 poolstruktureeritud intervjuud loodusturismi teenuseid pakkuvate ettevõtete esindajatega üle Eesti. Andmed analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil.
Uuringu tulemused näitasid, et kõige olulisemad väliskeskkonna riskitegurid on seotud ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste ettearvamatusega, infrastruktuuri kvaliteedi ja hoolduse ebastabiilsusega, külastajate teadlikkuse ja käitumise varieeruvusega ning kohalike regulatsioonide ja ohutusstandardite järgimisega. Ettevõtete seas ilmnes suur varieeruvus riskijuhtimise teadlikkuses ja praktikates – paljud tuginesid isiklikule kogemusele ja suulisele juhendamisele, samas kui süsteemsete dokumenteeritud riskijuhtimise plaanide olemasolu oli pigem harv.
Võrreldes varasemate sarnaste uuringutega (Liimets, 2022; Lindpere, 2019) kinnitab käesolev töö, et Eesti loodusturismi ettevõtetes esineb jätkuvalt vajadus teadlikkuse ja oskuste suurendamiseks riskijuhtimise vallas, eriti väliskeskkonna tegurite osas. Töö tulemused võivad olla kasulikud nii ettevõtetele endile riskijuhtimise arendamisel kui ka poliitikakujundajatele ja koolitusasutustele, kes soovivad suurendada loodusturismi sektori ohutust ja jätkusuutlikkust. Edasised uuringud võiksid keskenduda kvantitatiivsele analüüsile või spetsiifiliste riskijuhtimise meetmete tõhususe hindamisele.The aim of this master’s thesis is to investigate and identify the external environmental risk factors that affect nature tourism services offered in Estonia. The relevance of the issue stems from the growing popularity of nature tourism and the associated risks, which are linked to climate change, the condition of infrastructure, and the awareness of both service providers and visitors. The popularity of tourism has significantly increased in Estonia in recent years, especially in the field of nature tourism, which is increasingly favored as a way to escape urban environments and engage in active recreation. This trend is reflected in the growing number of visitors as well as the emergence of new service providers. However, the sector is characterized by a certain degree of regulatory looseness and a lack of unified standards, resulting in uneven service quality and safety levels. The tourism industry operates under a free-market flexibility, where entrepreneurs have considerable autonomy but often lack adherence to best practices in risk management. This highlights the need for a more systematic approach and increased awareness of external environmental risks. Previous studies have indicated that nature tourism companies face specific external risks, but their systematic assessment and mitigation have remained insufficient.
The objective of this thesis was to identify and analyze the main external environmental risk factors in the context of Estonian nature tourism services and to assess the preparedness of companies to manage these risks. The study was based on a qualitative research method, during which 15 semi-structured interviews were conducted with representatives of nature tourism service providers across Estonia. The data were analyzed using inductive content analysis.
The results of the study showed that the most significant external environmental risk factors are related to the unpredictability of weather conditions and climate change, the instability of infrastructure quality and maintenance, the variability of visitors’ awareness and behavior, and compliance with local regulations and safety standards. A wide variation in risk management awareness and practices was observed among the companies – many relied on personal experience and verbal instructions, while the existence of systematic, documented risk management plans was rather rare.
Compared to previous similar studies, this study confirms that there is still a need to increase awareness and skills in risk management in Estonian nature tourism companies, especially regarding external environmental factors. The results of the study may be useful both for companies themselves in developing risk management and for policymakers and educational institutions aiming to enhance the safety and sustainability of the nature tourism sector. Further research could focus on quantitative analysis or evaluating the effectiveness of specific risk management measures
Psychosocial risk factors as a motivation and burnout factor among vare workers in Estonia
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalTööjõupuudus sotsiaalhoolekande valdkonnas Eestis on endiselt aktuaalne probleem, millele aitavad kaasa rahvastiku vananemine, madal palgatase ja ebasoodsad töötingimused. Varasemad uuringud, sealhulgas OSKA ja WHO aruanded, toovad välja, et töötajate suur käive peamisteks põhjusteks on rasked töötingimused ja kõrge stressitase.
Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida psühhosotsiaalsete riskitegurite mõju hooldustöötajate motivatsioonile ja töörahulolule ning teha ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks.
Andmete kogumiseks kasutati fookusgruppe ja küsimustikke. Uuringus rakendati nii kvantitatiivseid meetodeid (korrelatsiooni-, klaster- ja regressioonanalüüs) kui ka kvalitatiivseid meetodeid (avatud vastuste sisuanalüüs).
Tulemused näitasid, et peamised psühhosotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad motivatsiooni ja töörahulolu, on suur töökoormus ja ebapiisav juhtkonna toetus. Need tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, milles on tuvastatud sarnased probleemid.
Töös tehakse ettepanekuid töötingimuste parandamiseks. Uuringu tulemuste praktiline rakendamine võib aidata vähendada töötajate voolavust sotsiaalhoolekande valdkonnas, suurendades töötajate rahulolu tööga.The shortage of workforce in the social welfare sector in Estonia remains a pressing issue, driven by an aging population, low wages, and unfavorable working conditions. Previous studies, including reports by OSKA and the WHO, highlight that the main causes of staff turnover are difficult working conditions and high levels of stress.
The aim of this study was to analyze the impact of psychosocial risk factors on the motivation and job satisfaction of care workers, as well as to propose recommendations for improving the work environment.
Data were collected through focus groups and surveys. Both quantitative methods (correlation, cluster, and regression analysis) and qualitative methods (content analysis of open-ended responses) were used in the research.
The results showed that the key psychosocial factors affecting motivation and job satisfaction are high workload and insufficient support from management. These findings are consistent with previous research that has identified similar problems.
The thesis offers measures to improve working conditions. The practical application of the study’s results may help reduce staff turnover in the social welfare sector by increasing employee job satisfaction
Biochemical compound content of half- highbush blueberry 'Are' at two different sites
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalViimase dekaadi jooksul on mustikate kasvatamine aina suuremat populaarsust kogunud, seda nii tootmisistandustes kui ka koduaedades. Poolkõrge mustikas ‘Are’ on esimene Eestis aretatud sort, siiski on sordi ja kasvukoha vahelise mõju kohta avaldatud väga vähe andmeid.
Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada sordi ‘Are’ viljade biokeemiliste ühendite sisaldus kahes erinevas kasvukohas: Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas ja Polli Aiandusuuringute keskuses.
Töö raames analüüsiti marjade antotsüaanide, fenoolsete ühendite, orgaaniliste hapete ja marjamahla kuivaine sisaldust ja hinnati kuidas erinevad kasvukohad neid näitajaid mõjutavad. Marjamahla kuivaine ja orgaanilised happed määrati kahel aastal (2023 ja 2024) ning antotsüaanide ja plüfenoolide üldsisaldus ühel aastal (2024).
Katse tulemustest selgus, et kasvukoht mõjutab mõningate biokeemiliste ühendite sisaldust. Rõhu katsejaamas oli antotsüaanide sisaldus kõrgem. Samuti oli mõlemal katseaastal viljamahla kuivaine sisaldus Rõhu katsejaamas kõrgem. 2024. aastal oli orgaaniliste hapete sisaldus Pollis kõrgem. Saadud tulemusi saab kasutada poolkõrge mustika kasvatustehnoloogiate täiustamisel, sobivamate kasvukohtade valikult.Over the past decade, blueberry cultivation has gained increasing popularity, both in commercial plantations and home gardens. The half-highbush blueberry cultivar ‘Are’ is the first cultivar bred in Estonia. However, very little data has been published on how the variety performs in different locations.
The aim of this bachelor's thesis is to determine how two different sites, the Rõhu Experimental Station of the Estonian University of Life Sciences and the Polli Horticultural Research Centre, affect the biochemical content of the half-highbush blueberry cultivar ‘Are’ fruits.
The soluble solids content, anthocyanin content, total phenol content, and organic acids were analyzed. Soluble solids content and organic acid content were analyzed in 2023 and 2024, while total phenol content and anthocyanin content were analyzed in 2024.
The results of the experiment showed that the location influences the content of certain biochemical compound content. The Rõhu Experimental Station had higher levels of anthocyanins. Additionally, in both test years, the soluble solids content of the berries was higher at the Rõhu site. In 2024, the organic acid content was higher at Polli. These results can be used to improve half-highbush blueberry cultivation technologies by selecting more suitable growing sites
Availability of herd health data to veterinarians and factors limiting the implementation of herd health programs in the beef cattle sector
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalKäesolev lõputöö uurib lihaveisekarjade terviseandmete kättesaadavust veterinaararstidele
ning karjaterviseprogrammide rakendamist takistavaid tegureid. Probleemina on välja toodud
andmete ebapiisav ja ebajärjepidev kogumine, mis piirab veterinaararstide võimalusi
pakkuda tõenduspõhist nõustamist ja toetada tõhusat karjatervise juhtimist. Töö eesmärk oli
kirjeldada andmete kättesaadavuse olukorda loomaarstidel, kasutades näitena kolme Eesti
lihaveisefarmi karjatervise koondandmestikku. Lisaks oli eesmärgiks selgitada välja
peamised takistused karjaterviseprogrammide kasutuselevõtul lihaveisekasvatuses.
Uurimistöö metoodikaks oli kirjanduse kvalitatiivne analüüs, mida täiendas kirjeldav
statistika kolme farmi andmete põhjal. Andmete analüüs näitas, et 17,2% andmelahtritest olid
tühjad või märgistatud „N/A“ (Pole hinnatud – Not assessed), viidates andmete ebapiisavale
täidetusele ja võimalikule seire puudulikkusele. Kirjanduse põhjal tuvastati kolm peamist
karjaterviseprogrammide rakendamist piiravat faktorit lihaveisekarjades: vähene ja kohati
ebaefektiivne kommunikatsioon loomakasvatajate ja veterinaararstide vahel, farmipimedus
ehk olukorra tegeliku ulatuse alahindamine ning majanduslikud takistused. Samuti toodi
välja, et Eestis puudub lihaveisefarmidele suunatud toetusmeede, mis võiks soodustada
karjaterviseprogrammides osalemist. Töö järeldustes rõhutatakse vajadust parandada
andmekogumise süsteemide rakendamist, suurendada loomakasvatajate teadlikkust ja
motivatsiooni ning tugevdada koostööd veterinaararstide ja loomakasvatajate vahel.
Tulemusi saab kasutada alusmaterjalina poliitikate ja praktikate kujundamisel, mis
edendavad karjaterviseprogrammide laiemat rakendamist lihaveisekasvatuses.This thesis examines the availability of beef cattle health data to veterinarians and the factors
hindering the implementation of herd health programs. The identified problem is the
insufficient and inconsistent collection of data, which limits veterinarians’ ability to provide
evidence-based guidance and support effective herd health management. The aim of the study
was to describe the situation regarding data availability for veterinarians, using compiled
health data from three Estonian beef cattle farms as examples. Additionally, the objective
was to identify the main barriers to adopting herd health programs in beef cattle farming. The
research methodology included qualitative literature analysis, complemented by descriptive
statistics based on data from the three farms. The analysis revealed that 17.2% of data fields
were empty or marked as “N/A” (Not Assessed), indicating insufficient data entry and
potentially weak monitoring. Based on the literature, three main factors limiting the
implementation of herd health programs in beef herds were identified: limited and sometimes
ineffective communication between farmers and veterinarians, farm blindness—i.e.,
underestimation of the actual scope of health issues—and economic constraints. It was also
noted that Estonia lacks a support scheme specifically for beef farms that could encourage
participation in herd health programs. The conclusions emphasize the need to improve the
implementation of data collection systems, increase farmers’ awareness and motivation, and
strengthen cooperation between veterinarians and livestock farmers. The results can serve as
a basis for developing policies and practices that promote broader adoption of herd health
programs in beef cattle farming
Use of artifical intelligence for structural analisys and design process optimization
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalTänapäeva ehitussektoris on tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutusvaldkond laienemas, pakkudes võimalusi projekteerimisprotsessi kiirendamiseks ja optimeerimiseks. Tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt seatud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, on renoveerimis- ja rekonstrueerimisprojektide valmimise kiirus ülimalt oluline. Käesolev magistritöö keskendub vestlusrobotite võimekuse hindamisele konstruktsioonide analüüsi kontekstis.
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade tehisintellekti arenguloost, projekteerimisprotsessi etappidest ning konstruktsioonianalüüsi traditsioonilistest meetoditest. Praktilises osas katsetati kolme vestlusrobotit kahe korterelamu aknasilluste dimensioneerimise ülesannetes. Analüüsiti robotite võimekust visualiseerimisel, arvutuste teostamisel ja koormuste määramisel. Lisaks hinnati tulemuste vastavust kehtivatele projekteerimisstandarditele ning toodi välja enimlevinud vead. Uuring tõi esile ka robotite kasutusmugavuse ja selgitas nende potentsiaali igapäevases inseneripraktikas.
Uuring näitas, et tehisaru rakendused võivad teatud tingimustel olla kasulikud abivahendid nii inseneridele kui ka tudengitele, kuid nende pakutud lahendustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Töö tulemused annavad panuse arutelusse tehisintellekti rakendamise kohta ehitusvaldkonnas ning võivad aidata kaasa innovatsiooni levikule insenerihariduses ja -praktikas. Sellist laadi uuringute läbiviimine on ka tulevikus põhjendatud, et mõista paremini kiiresti arenevate vestlusrobotite potentsiaali seoses iga uue ja võimekama versiooni ilmumisega.In today’s construction sector, the application of artificial intelligence-based tools is rapidly expanding, offering opportunities to accelerate and optimize the design process. Given the European Commission’s goal of achieving climate neutrality by 2050, the timely execution of renovation and reconstruction projects is of critical importance. This master’s thesis focuses on evaluating the capabilities of chatbots in the context of structural analysis.
The theoretical part of the thesis provides an overview of the development of artificial intelligence, the stages of the design process, and traditional methods of structural analysis. In the practical part, three chatbots were tested on tasks involving the dimensioning of window lintels in two apartment buildings. Their ability to perform visualizations, calculations, and load estimations was assessed. The results were evaluated against applicable design standards, and the most common errors were identified. The study also highlighted the user-friendliness of these tools and their potential for everyday engineering practice.
The findings indicate that, under certain conditions, AI applications can serve as useful aids for both engineers and students, although their outputs must be approached critically. The results contribute to the ongoing discussion on the inclusion of AI in the construction field and may support the adoption of innovation in engineering education and practice. Conducting such studies in the future remains justified to better understand the potential of rapidly evolving conversational agents as each new and more advanced versions are released
Deciphering the paradox: the role of organizational identification in workaholism versus burnout
No full textReceived: December 20th, 2024 ; Accepted: April 28th, 2025 ; Published: May 5th, 2025 ; Correspondence: [email protected] study explores the complex relationship between organizational identification, workaholism, and burnout. Organizational identification, denoting individuals' psychological connection to their workplace, significantly influences their work-related attitudes and behaviors. While it often correlates with workaholic tendencies characterized by excessive work engagement, it does not directly cause burnout - a state of emotional exhaustion due to chronic work-related stress. Utilizing a qualitative grounded theory approach, we conducted a comprehensive literature review using Scopus, analyzing 141 articles to identify the antecedents of workaholism, burnout, and organizational identification. Our findings reveal that organizationrelated factors, such as job demands, social support, job autonomy, and organizational culture, significantly impact both organizational identification and burnout. Conversely, workaholism is primarily driven by personal factors like perfectionism, low self-esteem, and family background. These insights suggest that fostering positive organizational factors can enhance organizational identification and mitigate burnout, while addressing personal factors is crucial in managing workaholism. This research contributes to the economic understanding by highlighting the role of organizational culture and job design in employee well-being, which can impact productivity and organizational performance. The study underscores the importance of developing interventions that balance organizational identification with healthy work habits to promote a resilient and productive workforce. Future research should focus on empirical tests to better understand the influence of organizational and personal factors on these constructs, paving the way for more effective strategies to foster employee well-being
Benefits and Challenges of Taking Artificial Intelligence Into Use in Manufacturing Company’s Business Analytics
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalTehisintellekti kiire areng on loonud võimalused selle laialdasemaks kasutuselevõtmiseks finantsvaldkonnas. Tehisintellekti kasutuselevõtmine andmete töötlemise, analüüsimise ja tõlgendamise protsessides nende automaatsemaks, tõhusamaks ning kiiremaks muutmiseks on väga kiires arengufaasis. Töö teema valik tuleneb asjaolust, et lähtuvalt üldlevinud arusaamast parandab tehisintellekti kasutuselevõtmine oluliselt ettevõtete kuluefektiivsust ja suurendab konkurentsieelist. Samas on selle kasutuselevõtu, kasutegurite ja kitsaskohtade kohta kättesaadav ülevaatlik teave veel suhteliselt piiratud.
Käesoleva magistritöö eesmärk on tehisintellekti kasutuselevõtmise kasutegurite ja kitsaskohtade väljaselgitamine ärianalüütika protsessides, et tuvastada, millised neist seostuvad tehisintellekti kasutuselevõtmist ette valmistavas Eesti tootmisettevõttes tegelikkuses käsitletavatega. Töö koostamisel on kasutatud intervjuust ja dokumentidest saadud andmeid ning kõrvutatud neid teoreetiliste allikatega. Tegemist on kvalitatiivse uuringuga, milles on deduktiivse lähenemisega läbi viidud sünkroonne uuring.
Uurimisest lähtus, et tehisintellekti kasutuselevõtmine töökeskkonnas võib tuua kaasa mitmeid väljakutseid ja võimalusi. On oluline käsitleda tehisintellekti kasutuselevõtmise erinevaid tegureid, et tagada tehnoloogia tõhus ja eetiline rakendamine, mis tooks kaasa positiivseid mõjusid nii töötajatele kui ka organisatsioonidele tervikuna.The rapid development of artificial intelligence has created opportunities for its wider adoption in the financial sector. The implementation of artificial intelligence related to data processing, analysis, and interpretation to automate, streamline, and accelerate these processes is currently experiencing rapid development. The choice of the research topic arises from the prevailing understanding that the use of AI significantly improves the cost-effectiveness of companies and increases their competitive advantage. However, comprehensive information regarding its adoption, benefits, and challenges remains relatively limited.
The purpose of this master's thesis is to identify the benefits and challenges of implementing artificial intelligence in buisness analytics processes, in order to determine which of these are considered in practice by an Estonian manufacturing company preparing for artificial intelligence implementation. Data from interviews and documents have been used in this research, complemented by comparisons with theoretical sources. This thesis employs qualitative research methods with a deductive approach, conducted through a synchronous study.
The research indicates that the adoption of artificial intelligence in the workplace can introduce numerous challenges and opportunities. It is important to consider various factors associated with artificial intelligence adoption to ensure effective and ethical implementation of the technology, resulting in positive impacts for both employees and organizations as a whole.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0