9480 research outputs found
Sort by
Kurtna lakes
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Kurtna lakes during the period 1953-2014. The folder contains: Aknajärv, Haugjärv, Jaala, Kihljärv, Konnajärv, Konsu, Konsu Peenjärv, Kulpjärv, Kuradijärv, Kurtna Ahnejärv, Kurtna Allikjärv, Kurtna Liivjärv, Kurtna Martiska, Kurtna Mustjärv, Kurtna Nõmmejärv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Kurtna Särgjärv, Kurtna Valgejärv, Laukasoo, Mätasjärv, Niinsaare, Nootjärv, Pannjärv, Peen-Kirjakjärv, Rääkjärv, Räätsma, Suur Kirjakjärv, Väike Niinsaar
Agricultural tractor safety manual in a digital environment
No full textMagistritöö
Ergonoomika õppekavalPõllumajandus on kõrge tööõnnetuste arvuga sektor, kus töötajad puutuvad kokku suurte ja raskete masinatega, kemikaalidega, kariloomadega ning erinevate töökeskkondadega. Aastal 2023 viis tööinspektsioon läbi ohutusalase kontrolli erinevatel tegevusaladel ning suurimateks puudusteks toodi välja ebapiisav juhendamine, puudulik väljaõpe, ohutusjuhendite puudulikkus, isikukaitsevahendite mittekasutamine ning nende puudumine, töökeskkonna riskianalüüsi olemasolu. Magistritöö eesmärgiks on luua põllumajandustraktori ohutusjuhend digikeskkonnas. Uuring viidi läbi kasutades mittetõenäolisuslikku valimi moodustamise meetodit, milleks on mugavusvalim. Uuringu sihtgrupiks on eesti keelt kõnelevad Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtetes töötavad põllumajandustraktorite operaatorid. Magistritöö autori poolt ohutusjuhendi sisu on suunatud põllumajandustraktori operaatoritele, kes on kohustatud läbima ohutusalase juhendamise ning iga järgneva täiendava juhendamise asudes tööle uue seadmega, vahetades töökohta või alustades tööd uue masinaga. Loodud põllumajandustraktori ohutusjuhendi digikeskkond on leitav aadressil: https://shorturl.at/7QVeN
Põhjalikum analüüs näitas, et uuringus osalejatest (n=23) 15 külastajat võtsid aega ning töötasid läbi digikeskkonda loodud sisust üle 94% mahust, 4 külastajat 80% sisust aga 4 töötas läbi digikeskkonna ohutusjuhendi sisu alla 9%, mis teeb 13 lehekülge 71-st. Magistritöö uuringu tulemusena võib välja tuua, et digikeskkonda loodud põllumajandustraktori ohutusjuhend võimaldab omandada sisu endale sobivas tempos ning kohas. Ohutusjuhendi sisu tuleks pidevalt täiendada interaktiivsete materjalidega.
Põllumajandustraktori ohutusjuhendi digikeskkond on rakendatav tööelus ning autor soovitab Genially digikeskkonda õpematerjalide ning juhendite loomiseks.
Magistritöö autori poolt digikeskkonda loodud põllumajandustraktori ohutusjuhendil on positiivset mõju, kuid 23 osalejaga uuring on liiga väike, et teha üldistavaid järeldusi. Parema ülevaate saamiseks oleks vajalik viia läbi suuremate osalejate hulgaga uuring, mis võimaldaks hinnata digikeskkonna täpsemat mõju ja tõhusust.Agriculture is a sector with a high rate of occupational accidents, where workers are exposed to large and heavy machinery, chemicals, livestock and different working environments. In 2023, the Labor Inspectorate carried out safety inspections in various sectors and the main shortcomings identified were inadequate training, inadequate instruction, inadequate safety instructions, non-use and lack of personal protective equipment, and the absence of a risk analysis of the working environment. The aim of the thesis is to create a safety manual for agricultural tractors in a digital environment. The study was conducted using a non-probability sampling method, which is convenience sampling. The target group of the study are Estonian speaking agricultural tractor operators working in agricultural enterprises in West-Viru County. The content of the safety manual developed by the author of the master thesis is addressed to agricultural tractor operators, who are obliged to undergo safety training and any subsequent additional training when starting to work with new equipment, changing workplace or starting to work with new machinery. The digital environment of the created safety manual for agricultural tractors can be found at: https://shorturl.at/7QVeN.
A more in-depth analysis showed that out of the survey participants (n=23), 15 visitors took the time to work through more than 94% of the content created in the digital environment, 4 visitors worked through 80% of the content, while 4 worked through less than 9% of the content of the safety guide in the digital environment, which is 13 pages out of 71. As a result of the study of the thesis, it can be concluded that the farm tractor safety manual created in the digital environment allows the content to be mastered at a pace and location that suits the visitor. The content of the safety manual should be continuously updated with interactive materials.
The digital environment of the safety manual for agricultural tractors is applicable in working life and the author recommends the Genially digital environment for the creation of learning materials and manuals.
The safety manual for agricultural tractors created by the author of the thesis has a positive impact, but the study with 23 participants is too small to draw general conclusions. A study with a larger number of participants would be necessary to gain a better insight and would allow a more accurate assessment of the impact and effectiveness of the digital environment
Level of achievement of learning outcomes for financial literacy on the example of the Olustvere School of Service and Rural Economics
No full textMagistritöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalEttevõtluspädevuse kui võtmepädevuse arendamine kõikidel haridustasemetel, sealhulgas
kutsehariduses, on sätestatud Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035.
Ettevõtluspädevuse üheks oluliseks komponendiks on finantskirjaoskus. Probleemiks on
asjaolu, et võtmepädevuste omandamist kutseõppes ei käsitleta õppekavas eraldi
distsipliinina ning ettevõtlusõppe, sealhulgas finantskirjaoskuse osakaal on väike (Arro jt
2018). Magistritöö eesmärk on selgitada välja kutsekoolis õppijate finantskirjaoskuse
õpiväljundite saavutamise tase. Töös anti ülevaade ettevõtluspädevuse alapädevuse –
finantskirjaoskuse – olemusest ning selle teoreetilisest käsitlusest, anti ülevaade
finantskirjaoskuse õpetamisest kutsehariduse õppekavas. Õppijate finantskirjaoskuse
väljaselgitamiseks viidi läbi ankeetküsitlus, milles osales 147 õppijat. Tulemustest selgus,
et suur osa õppijatest saavutas õpiväljundite täitmise. Samas leiti ka arendamist vajavaid
kitsaskohti. Uuring tuvastas ka, et finantskirjaoskuse õpiväljundite mõõtmine ja
hindamine kutsehariduses on komplitseeritud ning pakub välja jätku-uuringute
võimalused: 1) Koondada parimaid praktikaid ja soovitusi finantskirjaoskuse õpetamiseks
kutsehariduses; 2) Viia finantskirjaoskuse õpiväljundid mõõdetavale kujule ning töötada
välja finantskirjaoskuse õpiväljundite hindamiskriteeriumid ja -meetodid.The development of business competence as a key competence at all levels of education,
including vocational education, is set out in the Estonian Education Development Plan
2021-2035. One important component of business competence is financial literacy. The
problem is that the acquisition of key competencies in vocational training is not considered
as a separate discipline in the curriculum and the percentage of entrepreneurial learning,
including financial literacy, is low (Arro et al. 2018). The aim of the Master's thesis is to
identify the level of achievement of learning outcomes for students in vocational school
financial literacy. The paper provided an overview of the nature of the sub-competence of
business competence - financial literacy - and its theoretical approach, provided an
overview of the teaching of financial literacy in the curriculum of vocational education. A
form survey involving 147 learners was conducted to identify the financial literacy of the
learners. The results revealed that a large proportion of learners achieved the fulfilment of
learning outcomes, but also found bottlenecks in need of development. The study also
identified that the measurement and evaluation of learning outcomes of financial literacy
in vocational education is complicated and proposes opportunities for follow-up research:
1) Bring together best practices and recommendations for teaching financial literacy in
vocational education; 2) Move learning outcomes of financial literacy to measurable shape
and develop assessment criteria and methods for learning outcomes of financial literacy
Opportunities and obstacles to grow garden products based on the example of Tartu kindergartens
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalLasteaias aiasaaduste kasvatamine on populaarsust koguv tegevus, mille kaudu soovitakse mitmekesistada laste toitumisharjumusi ja suurendada keskkonnateadlikkust. Kirjandusallikates rõhutatakse, et varajane kaasamine looduslähedastesse tegevustesse võib märkimisväärselt toetada laste arengut.
Töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas ja mil määral Tartu lasteaedades aiasaadusi kasvatatakse ning millised on peamised kitsaskohad sellega tegelemisel või tegevuse laiendamisel.
Valimi koostamisel lähtuti mugavusvalimist, kuna autor elab Tartus. Uurimistöös viidi läbi kakskümmend intervjuud Tartu munitsipaallasteaedade juhtkonna liikmetega. Enamus intervjuudest toimus 2024. aasta augusti algusest kuni sama aasta novembri lõpuni. Magistritöös kasutati kvalitatiivset uurimisstrateegiat.
Kirjanduse põhjal sai kinnitust, et lasteaias aiasaaduste kasvatamine muudab laste valitud toidud mitmekesisemaks. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava toetab samuti sellise tegevuse lõimimist õppeprotsessi. Uuringu tulemused näitasid, et peaaegu pooltes Tartu lasteaedades on tegeletud aiasaaduste kasvatamisega sise- ja välistingimustes juba ligikaudu kümme aastat. Aiasaaduste kasvatamiseks eraldatud maa-ala moodustas Tartu lasteaedades keskmiselt umbes 1,3% krundi pindalast, kasvatatavate kultuuride valik oli mitmekesine. Intervjuudest selgusid kolm peamist probleemi aiasaaduste kasvatamisel: mulla kvaliteedi langus ja vajadus selle vahetamiseks, hooldusprobleemid suveperioodil ning õpetajate vähene motivatsioon aiaga tegeleda.
Kui lasteaia juhtkond on toetav ning õpetajad motiveeritud ja oskavad aiandustegevusi õppetöösse lõimida, muutub see laste jaoks loomulikuks ja kaasahaaravaks õppimise viisiks. Aiandustegevus ei paku ainult praktilisi kogemusi, vaid loob ka väärtusliku sideme looduse ja toidu päritoluga, muutes õppeprotsessi eluliseks ja tähendusrikkaks.Growing edible plants in kindergartens is an increasingly relevant topic through which the aim is to diversify children's eating habits and raise their environmental awareness. Previous literature emphasizes that early involvement in nature-based activities can significantly support children's development.
The aim of this study was to examine how and to what extent edible plants are grown in kindergartens in Tartu, and what the main challenges are in carrying out or expanding this activity. The sample was based on convenience sampling, as the author resides in Tartu. In the course of the research, twenty interviews were conducted with members of the management teams of Tartu municipal kindergartens. Most of the interviews took place between the beginning of August and the end of November 2024. A qualitative research strategy was used in this master's thesis.
Based on the literature, it was confirmed that growing edible plants in kindergartens contributes to making children's food choices more diverse. The national curriculum for preschool education also supports integrating such activities into the learning process. The results of the study showed that in almost half of the kindergartens in Tartu, edible plants have been grown indoors and outdoors for approximately ten years. On average, about 1.3% of land area in Tartu kindergartens was allocated for growing edible plants, and the variety of crops cultivated was diverse.
The interviews revealed three main problems in growing garden produce: declining soil quality and the need for soil replacement, maintenance issues during the summer period, and low teacher motivation to engage with the garden.
When the kindergarten management is supportive and the teachers are motivated and able to integrate gardening activities into the curriculum, it becomes a natural and engaging way of learning for children. Gardening not only offers practical experiences but also creates a valuable connection with nature and the origin of food, making the learning process more meaningful and relevant
Racing and flight simulator frame project
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalSimulaatorid on muutunud majanduslikult taskukohasemaks ja laialdasemalt kasutatavaks auto-, lennundus- ja meditsiinisektoris. Siiski ei paku paljud olemasolevad lahendused realistlikku tunnetust mobiilses masinas viibimisest, kuna puudub kasutajat ümbritsev konstruktsiooniline raamistik. Käesoleva töö eesmärk oli luua pneumaatiline liikumissüsteemiga simulaator. Praktilise osa käigus projekteeriti kahe vabadusastmega raamistik, mis võimaldab kasutaja kallutamist pikisuunas ja külgsuunas. Samuti valiti sobivad pneumaatilised silindrid, arvutati süsteemi õhukoguse vajadus ning määrati sobiv kompressoritüüp. Töö tulemused annavad aluse edasiseks arendamiseks ning võimaldavad loodud prototüüpi kasutada magistriõppes täiustamiseks.Simulators have become more affordable and widely used in the automotive, aerospace and medical sectors. However, many existing solutions do not provide a realistic feeling of being in a mobile machine, as there is no structural framework surrounding the user. The aim of this work was to create a simulator with a pneumatic motion system. During the practical part, a two-degree-of-freedom framework was designed, which allows the user to tilt longitudinally and laterally. Also, suitable pneumatic cylinders were selected, the air volume requirement of the system was calculated and a suitable compressor type was determined. The results of the work provide a basis for further development and allow the created prototype to be used for improvement in master's studies
Testing the vertical position of wooden fasteners in various wood materials
No full textRakenduskõrgharidusõppe lõputöö
Puidutöötlemise tehnoloogia õppekavalMööbliesemete valmistamisel on oluline toote vastupidavus ja ka selle välimus. Esteetilise välimuse saavutamiseks kasutatakse sageli detailide omavahel ühendamiseks peidetud liitmike, milleks sobivad hästi ka erinevad puidust ühendusvahendid.
Käesoleva lõputöö eesmärk on katsetada ümartüübli, lamelltüübli ja Domino tüübli vastupidavust ja ühendustugevust viies erinevas puitmaterjalis. Sealjuures uuritakse ka ühendusvahendite vertikaalse paigutuse mõju materjali paksuse suhtes.
Katsetes mõõdeti ühenduste survetugevust lõikele. Katsete tulemusel selgusid vastupidavaimad materjali, ühendusvahendi ja selle vertikaalse positsiooni kombinatsioonid. Antud uurimustöös leidis kinnitust, et ühendusvahendi tüübil ja selle õigel vertikaalsel paigutusel on oluline roll liite tugevuses. See aitab keeruliste detailide ja ühenduste projekteerimisel teha informeeritumaid valikuid nii materjali kui ka ühendusvahendi osas.When making furniture, the durability of the product is important, as is its appearance. To achieve an aesthetic appearance, hidden joints are often used to connect parts together, for which various wooden connectors are also well suited.
The aim of this thesis is to test the durability and connection strength of round dowels, lamellar dowels and Domino dowels in five different wooden materials. The effect of the vertical arrangement of the connectors in relation to the thickness of the material is also investigated.
The tests measured the compressive strength of the connections in shear. The tests revealed the most durable combinations of material, connector and its vertical position. This research work confirmed that the type of connector and its correct vertical arrangement play an important role in the strength of the joint. This helps to make more informed choices in terms of both the material and the connector when designing complex parts and connections
Possibilities of using BIM in the management of the Estonian National Museum
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalMagistritöö eesmärgiks on kaardistada BIM kasutuse võimalused Eesti Rahva Muuseumi haldamisel. BIM on digitaalne tööriist, mis võimaldab hoonete ja rajatiste projekteerimist, ehitamist ja haldamist läbi 3D-mudeli loomise.
Uurimuse läbiviimiseks on kasutatud kirjalikku küsitlust avatud küsimustega, uurimuses osales 6 erialaspetsialisti. Tulemustest selgub, et kuigi BIMi rakendamine on olnud seni kasutatuim projekteerimis- ja ehitusfaasis, on selle kasutamise vajadust järjest suurenenud hoone haldusprotsessis. Tulemuste järgi on BIM kasutusel enim omaniku ja ehitaja vaates. Veel toetab BIM paremat koostöö koordineerimist töövõtjate ja alltöövõtjate vahel. Küsitluse vastustest selgub veel, et BIM võimaldaks kiirelt koondada tööks vajalikku informatsiooni, vähendades nii tekkivat ajakulu. Ehitajale annaks BIM parema visuaalse ülevaate hoonest, mis võimaldaks saada kiiremini infot keerukate kommunikatsioonisõlmede kohta. Peamiseks väljakutseks on projekteerimise või ehituse tarbeks loodud BIM-mudeli kvaliteet – kui BIMis ei sisaldu kogu teave, mida hiljem haldusfaasis vajatakse, siis võib BIMi kasutamine olla piiratud või ebaotstarbekas.
Kokkuvõtteks saab öelda, et autor kaardistas BIM kasutuse võimalusi Eesti Rahva Muuseumi haldamisel, kus aga täna on BIM kasutuse võimalused piiratud. Peamiseks probleemiks on see, et omanik ei ole kinnisvara haldamist BIMis pannud korrashoidjatele kohustuseks, mille põhjuseks võivad olla finantskaalutlused. Samuti seab teatud piirid personal, kellel puuduvad piisavad BIM teadmised. Edaspidi võiks Eesti Rahva Muuseum kaaluda BIM-mudeli kasutuselevõttu, sest see võimaldaks kiiremat ligipääsu vajalikule informatsioonile, annaks parema visuaalse ülevaate kogu hoonest ja tõhustaks koostööd kõigi osapoolte vahel.The aim of the thesis was to map the possibilities of using BIM in the management of the Estonian National Museum. BIM is a digital tool that enables the design, construction and management of buildings and facilities through the creation of 3D models.
The research was carried out by means of a written survey with open-ended questions, with the participation of 6 professionals. The results showed that, although the application of BIM has been the most used in the design and construction phase so far, its support is increasingly seen in the building management process. According to the results, BIM is most widely used from the owner's and builder's perspective. In addition, BIM supports better coordination between contractors and subcontractors. Responses also showed that BIM would allow the information needed for the work to be brought together quickly, thus reducing the time needed. For the builder, it would give a better visual overview of the building, allowing faster orientation in complex assemblies. A key challenge is the quality of the BIM model created for design or construction - if the BIM does not contain all the information needed in the management phase, the consequence may be that subsequent use of the BIM is limited or impractical.
In conclusion, although the author has mapped the possibilities for the use of BIM in the management of the Estonian National Museum, the possibilities for the use of BIM are limited. The main problem could be considered to be the fact that the owner has not made the management of the property in BIM an obligation for the caretakers, which may be due to financial considerations. Lack of staff with sufficient skills is also a limiting factor. Looking to the future, the ERM could consider adopting a BIM model as it would allow faster access to the necessary information, provide a better visual overview of the whole building and enhance cooperation between all parties involved
Nest Site Selection of the Northern Goshawk (Astur gentilis) in Space and Time: A Case Study of Nests in Tartu County, Estonia
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalKanakulli (Astur gentilis) pesapaigad on aja jooksul muutunud, sest liigi elupaigad on
mõjutatud metsade majandamisest ja linnastumisest. Varasemad uuringud, sh Lõhmuse
(2006) töö Tartumaal, on käsitlenud röövlindude pesapaigavalikuid. Käesoleva töö
eesmärk oli selgitada, kas ja mil määral pesapuu ja pesapuistu valikud on muutunud ajas
ning millised on erinevused ruumis. Uuringus kasutati kirjeldavat võrdlevat meetodit.
Analüüsiti 2023–2024 kirjeldatud 33 kanakulli pesapaika Tartumaal, millest osa asusid
linnakeskkonnas ja osa loodusmetsades. Andmete kogumisel mõõdeti pesapuude ja -
puistute kvantitatiivseid ning kvalitatiivseid näitajaid ning võrreldi tulemusi Lõhmuse
(2006) 1988–2004 kogutud andmetega. Tulemused näitasid, et kanakull eelistab
metsakeskkonnas pesapuuks vanemaid ja tugevamaid puid ning vanemaid ja tihedama
võraga (liituvusega) puistuid. Linnakeskkonnas tehtud valikud olid
kompromissirohkemad ning seotud väiksema puistu vanuse ja tugevama häiringuga.
Võrreldes varasema uuringuga ei ilmnenud olulisi muutusi pesapuude tunnustes, kuid
esmakordselt kirjeldati linnapesade pesapaiku Eestis. Töö näitas, et pesapaigavalik sõltub
enim pesapuu ja -puistu omadustest ning linnas ei ole kanakullid elupaigaseisundi osas nii
nõudlikud. Ajas toimuvate muudatuste väljaselgitamiseks on vaja korduvaid uuringuid.The Northern Goshawk (Astur gentilis) has experienced changes in its nesting site
selection due to forest management practices and increasing urbanisation. Previous
research, including a study by Lõhmus (2006) in Tartu County, has explored raptor nest
site preferences. The aim of this work was to clarify whether and to what extent nest tree
and nest stand choices have changed over time and what are the differencies over space.
The study used a descriptive and comparative approach, analysing 33 nest sites across
Tartu County during 2023–2024. These sites were located in both urban and forest
environments. Quantitative and qualitative data on nest trees were collected and compared
to earlier data by Lõhmus (2006) from 1988–2004. The results show that goshawks in
natural forest environments preferred older, structurally mature trees and stands, whereas
in urban areas, selection often involved younger and more disturbed stands. While no
significant changes in nest tree parameters were found over time, this study documented,
for the first time, nest site selection within urban habitats in Estonia. The findings indicate
that nest site selection is primarily driven by the physical characteristics of trees, and in
the city, goshawks are not so demanding in terms of habitat condition. Repeated studies
are needed to identify changes over time
Growth rate of regeneration in pine stands with many retention trees
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalPõhjamaade metsanduses on üheks kaasaegse metsanduse probleemiks üleminek
lageraiepõhiselt metsanduselt püsimetsakasvatusele. Eesti metsanduse senised ajaloolised
kogemused ei ole andnud meile edulugusid lageraie alternatiividega katsetamisel. Kehtivad
metsanduslikud regulatsiooniaktid ei luba lageraie alternatiivide rakendamisel raiuda
ühevanuselist vanametsa piisavalt hõredaks, et tagada metsauuenduse kiire ja elujõuline
kasv. Samas lubab seadusandlus uuendusraie ametlikul rakendamisel jätta kasvama
piiramatul arvul säilikpuid.
Bakalaureusetöös analüüsitakse rohkearvuliselt jäetud säilikpuude mõju noorte puude
kasvukiirusele esimestel istutusjärgsetel aastatel männikutes. Eesmärgiks on selgitada, kui
palju säilikpuid võib jätta kasvama, et metsauuenduse kasv ei oleks märkimisväärselt
pärsitud. Välitööd toimusid Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühma
püsimetsakasvatusele ülemineku kaardistatud puudega katsealade männikutes. Neljas
puistus, kokku kaheteistkümnel ringproovitükil, mõõdeti istutatud puude kõrguskasvud ja
nummerdati puud tuleviku uuringuteks.
Bakalaureusetöö tulemused näitavad, et jättes uuendusraiel vanametsa puid männikus alles
täiuse vahemikus 20–30%, kasvavad uued puud esimestel kasvuaastatel lageraiejärgse
metsakultuuriga võrreldes sama kasvukiirusega. Kui vanametsa alles jääv täius ulatub 40
protsendini, võib uute puude kasv olla pidurdatud.
Töös vaadeldud katsealadel on soovitav uuenduse kasvukäigu jätkuv seire ning võrdlus
tavapraktika lageraiejärgse metsakultuuri kasvukäiguga. Võib prognoosida, et
uuenduspuude suuremaks kasvamisel suureneb ka vanade ja noorte puude omavaheline
juurkonkurents. Töö tulemused ja mõõdetud katsealad omavad praktilist väärtust
näidisaladena loodushuviliste, erametsaomanike ja riigimetsamajandajate koolitamisel.One of the modern challenges in Nordic forestry is the transition from clear-cutting-based
forest management to continuous cover forestry. In Estonia, historical forestry practices
have not provided successful examples when experimenting with alternatives to clearcutting.
Current forestry regulations do not permit thinning of mature forests to the extent
needed to ensure rapid and vigorous regeneration when applying alternatives to clearcutting.
At the same time, the legislation allows an unlimited number of retention trees to
be left standing when clear-cutting is applied under an official felling notice.
This bachelor's thesis analyzes the impact of high retention tree density on the growth rate
of young trees during the first years after planting in Scots pine stands. The aim is to
determine how many retention trees can be left standing without significantly suppressing
the regeneration growth. Fieldwork was carried out in Scots pine stands within mapped
research plots established by the Estonian University of Life Sciences silviculture working
group as part of the transition to continuous cover forestry. All planted trees were
individually tagged in the field for future research.
The results of the thesis show that when retention trees are left at a stand density of 20–
30% in clear-cut pine stands, the newly planted trees grow at a similar rate to those in
conventional post-clear-cut stands during the initial growth period. However, when the
residual stand density reaches 40%, the growth of new trees may be suppressed.
Ongoing monitoring of regeneration dynamics in the study areas is recommended,
including comparisons to growth in typical post-clear-cut stands. It can be predicted that as
the young trees grow taller, root competition between older and younger trees will
intensify. The results and measured plots have practical value as demonstration sites for
education and outreach aimed at nature enthusiasts, private forest owners, and state forest managers
Changes in the price of developed land in Estonia from 1996 to 2024 and its relation to real estate valuations
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalKäesolev magistritöö käsitleb hoonestatud maade hinnamuutusi Eestis aastatel 1996–2024 ja selle seost kinnisvarahindamisega, keskendudes nii elamu- kui ärimaa hindadele ja nende kujunemist mõjutanud majanduslikele, poliitilistele ja sotsiaalsetele teguritele. Probleem seisneb selles, et senini puudub Eestis põhjalik ja pikaajaline andmepõhine analüüs hoonestatud maa hinnadünaamika kohta kogu taasiseseisvuse perioodi vältel, kuigi kinnisvaraturgu on oluliselt mõjutanud näiteks Euroopa Liiduga liitumine, finantskriisid ja Covid-19 pandeemia; varasemad uuringud on keskendunud pigem kitsamatele perioodidele või piirkondadele. Töö eesmärk on analüüsida hoonestatud maa turu arengut Eestis aastatel 1996–2024 ning selgitada välja peamised hinnamuutuste mõjutegurid.
Uurimuses on kasutatud kvantitatiivset metoodikat, tuginedes Maa- ja Ruumiameti tehinguandmetele ning statistilisele analüüsile, kus analüüsiti elamu- ja ärimaa tehingute arvu, keskmist ruutmeetri hinda, kogumaksumust ja pindala; andmete töötlemiseks kasutati MS Excelit ning arvesse võeti ka majanduskeskkonda iseloomustavaid näitajaid, nagu Euribor. Analüüs hõlmas kogu Eestit, kuid detailsemalt vaadeldi Harjumaa ja Lääne-Virumaa trende.
Tulemused näitavad, et hoonestatud maa hinnad on viimase kolme aastakümne jooksul kasvanud, kuid esinenud on ka perioodilisi languseid, mis langevad kokku majanduskriiside ja intressimäärade tõusuga; eriti teravalt on neid mõjusid tunda olnud Harjumaal. Euroopa Liiduga ja eurotsooniga liitumine ning Covid-19 pandeemia tõid kaasa märkimisväärsed muutused nii tehingute arvus kui hindades, kinnitades, et kinnisvaraturg Eestis on tugevalt tsükliline ja tundlik nii sise- kui välisteguritele. Võrreldes varasemate uuringutega annab töö esmakordselt tervikliku ülevaate kogu perioodi hinnatrendidest ja mõjuteguritest. Edasised uuringud võiksid keskenduda väiksemate piirkondade detailsemale analüüsile ja poliitikameetmete mõjule, samuti on tulemusi võimalik kasutada kinnisvaraturu planeerimisel ning investeerimisotsuste tegemisel nii avalikus kui erasektoris.This master's thesis deals with the price changes of developed land in Estonia between 1996 and 2024 and it relation to real estate valuation, focusing on both residential and commercial land prices and the economic, political and social factors that influenced their development. The problem lies in the lack of a comprehensive and long-term data-based analysis of the price dynamics of developed land in Estonia over the entire period of regained independence, although the real estate market has been significantly affected by, for example, accession to the European Union, financial crises and the Covid-19 pandemic; previous studies have tended to focus on narrower periods or regions. The aim of the paper is to analyse the development of the market for developed land in Estonia between 1996 and 2024 and to identify the main factors influencing price changes.
The study uses a quantitative methodology based on transaction data from the Land and Space Board and statistical analysis of the number of residential and commercial land transactions, average price per square metre, total cost and area; MS Excel was used to process the data and economic environment indicators such as Euribor were also taken into account. The analysis covered the whole of Estonia, but in more detail, trends in Harju County and Lääne-Viru County were examined.
The results show that prices of built-up land have increased over the past three decades, but there have also been periodic declines coinciding with economic crises and rising interest rates; these effects have been particularly pronounced in Harju County. Accession to the European Union and the Euro area, as well as the Covid-19 pandemic, led to significant changes in both the number of transactions and prices, confirming that the real estate market in Estonia is highly cyclical and sensitive to both internal and external factors. Compared to previous studies, this work provides for the first time a comprehensive overview of price trends and drivers over the whole period. Future studies could focus on a more detailed analysis of smaller regions and the impact of policy measures, and the results could also be used in real estate market planning and investment decisions in both the public and private sectors