9480 research outputs found
Sort by
Framework for developing a compensation model for private forest owners for the purpose of non-timber forest use
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalEestis on suurenenud vajadus tasakaalustada loodusturismi kasv eraomandis olevates
metsades metsaomanike õiguste ja huvidega, kuid seni puudub rakendatav mehhanism
juhendatud puhketegevuste reguleerimiseks ja kompenseerimiseks. Probleem seondub
rahvusvaheliste aruteludega kultuuriliste ökosüsteemiteenuste ning erametsade
kõrvalkasutuse võimaluste üle. Varasemad uuringud on käsitlenud loodusturismi mõju ja
ökosüsteemiteenuste väärtustamist, kuid metsaomanike vaadet kõrvalkasutusele Eesti
kontekstis on uuritud vähe.
Töö eesmärk oli kujundada rakenduslik raamistik, mis toetaks erametsaomanike
kaasamist loodusturismi ja juhendatud puhketegevuste võimaldamisse, pakkudes selle
eest õiglast kompensatsiooni.
Empiiriline osa tugineb Lahemaa piirkonna juhtumiuuringule, kus kasutati kombineeritud
metoodikat: kvantitatiivset küsitlust 49 metsaomanikuga ning 10 kvalitatiivset intervjuud
metsaomanike, loodusturismi ettevõtjate ja rahvusvaheliste ekspertidega.
Tulemused näitavad, et metsaomanikud suhtuvad juhendatud loodusturismi üldjuhul
positiivselt, kui tegevus toimub läbipaistvatel tingimustel, kaasab neid otsustesse ja tagab
selge kompensatsioonimudeli. Eelistatud on kirjalikud kokkulepped, usaldusväärsed
partnerid ja võimalus tegevuse ulatust kontrollida. Oluliseks peetakse ka metsade
looduskeskkonna hoidmist ning metsa kui kultuurilise ja emotsionaalse väärtuse
säilitamist. Uuringu põhjal pakuti välja praktilised soovitused paindlikeks
lepingumudeliteks, kontaktvõrgustiku loomiseks ja digiplatvormide arendamiseks.
Töö panustab kõrvalkasutusmehhanismide rakendatavuse suurendamisse ning loob aluse
edasiseks arendustööks, keskendudes koostöömudelite piloteerimisele, institutsionaalse
raamistiku tugevdamisele ja metsaomanike huvide süsteemsele kaardistamisele.
Tuleviku-uuringud võiksid käsitleda lepinguvormide mõju koostööle, kultuuriliste
tegurite rolli ja digilahenduste potentsiaali sidususe suurendamisele loodusturismi
sektoris.Place and year of defence: Tartu 2025
In Estonia, there is a growing need to balance the expansion of nature tourism in privately
owned forests with the rights and interests of forest owners. However, there is currently
no applicable mechanism to regulate and compensate for guided recreational activities.
The issue relates to international discussions about cultural ecosystem services and the
potential for non-timber use of private forests. Previous studies have examined the impact
of nature tourism and the valuation of ecosystem services, but the perspective of forest
owners on such secondary use in the Estonian context has been scarcely explored.
The aim of this thesis was to develop a practical framework to support the involvement of
private forest owners in enabling nature tourism and guided recreational activities,
offering fair compensation in return.
The empirical part is based on a case study of the Lahemaa region, using a mixed methods
approach: a quantitative survey of 49 forest owners and 10 qualitative interviews with
forest owners, nature tourism entrepreneurs, and international experts.
The results show that forest owners are generally positive toward guided nature tourism,
provided it occurs under transparent conditions, involves them in decision-making, and
offers a clear compensation model. Written agreements, reliable partners, and the ability
to control the extent of activities are preferred. The preservation of forest environments
and the cultural and emotional value of forests are also considered important. Based on
the findings, practical recommendations were made for flexible contract models, the
creation of a contact network, and the development of digital platforms.
This thesis contributes to the applicability of secondary use mechanisms and lays the
groundwork for further development, focusing on piloting cooperation models,
strengthening the institutional framework, and systematically mapping the interests of
forest owners. Future research could address the impact of contract models on
cooperation, the role of cultural factors, and the potential of digital solutions to enhance
collaboration in the nature tourism sector
Historical land use of Karula national park Natura 2000 habitats
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalElurikkuse vähenemist mõjutab otseselt elupaikade kaitsmine ja säilitamine. Looduskaitse planeerimisel on oluline lähtuda kaitstava ala ajaloolisest kujunemisest, mis aitab mõista kuidas on elupaik kujunenud ja rakendada vajalikke kaitsemeetmeid. Küll aga, on Natura elupaikade ajaloolisele maakasutusele vähe tähelepanu pööratud.
Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada, milline oli Karula rahvuspargis olevate Natura 2000 elupaikade maakasutus 19. sajandil ning millised on Natura 2000 elupaigatüüpide ajaloolise kujunemise maakasutuse piirkondlikud eripärad Karulas.
Töö läbiviimiseks valiti Karula 19. sajandi mõisakaart, millel oli eristatav maakasutus. Töö teostati andmetöötlusprogrammis QGIS 3.38.2, kus võrreldi visuaalselt mõisakaarti Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Natura 2000 elupaikade kaardikihiga. Igale Natura 2000 elupaigale omistati mõisakaardilt ajalooline maakasutus. Saadud andmeid töödeldi programmis MS Excel 2025.
Analüüsi tulemustest selgus, et mõisakaardi testalale jäi 17 Natura elupaika. Valdavalt olid esindatud metsaelupaigad, mida leidus kokku 9 erineva elupaigatüübina. Kõige rohkem paiknesid metsaelupaigad ajaloolisel metsamaal. Järjepidev metsamaa esines suurte massiividena mõisamaadel. Lisaks olid paljud metsaelupaigad kujunenud kunagisest võsamaadest, mida kasutati alepõllunduses. Poollooduslikud elupaigad esinesid kõige rohkem ajaloolistel heinamaadel ning seejärel endistel põllu- ja võsamaadel. Kõik poollooduslikud elupaigad paiknesid talumaadel, mistõttu nende varasem maakasutus on tugevasti seotud põllumajanduslike meetoditega. Sooelupaigad on mõisamaadel säilinud soodena, kuid talumaadel on märgatav osa kujunenud endistele heinamaadele.
Töö tulemustest saab järeldada, et Karula rahvuspargis esinevad Natura 2000 elupaigatüübid on oluliselt mõjutatud nende ajaloolisest maakasutusest. Põllumajanduslik maakasutus on mõjutanud peamiselt endistel talumaadel asuvaid elupaiku. Karulale iseloomulik eripära on metsa- ja niiduelupaikade paiknemine endistel võsamaadel ning õõtsiksoode kujunemine järvede kinnikasvamise tulemusel.The loss of biodiversity is directly influenced by the protection and preservation of habitats. In environmental conservation planning, it is important to consider the historical development of the protected area, as this helps to understand how the natural environment has evolved and enables the implementation of necessary conservation measures. Despite its importance, the historical land use of habitats has largely been overlooked.
The aim of this thesis was to identify the land use of Natura 2000 habitats in Karula National Park in the 19th century and to determine the regional characteristics that influenced the formation and development of habitat types.
For the purpose of this study, a manor map depicting Karula National Park was selected, which showcased historical land use categories. The study was conducted using the data processing program QGIS 3.38.2, where the 19th century Karula manor map was visually compared with the Natura 2000 habitat layer from the Estonian Nature Information System (EELIS). A historical land use category from the manor map was assigned to each Natura 2000 habitat. The collected data was processed using MS Excel 2025
The results of the analysis showed that the manor map’s test area contained 17 Natura habitats. Among these, forest habitats were most prominent, with nine distinct habitat types distributed mainly across historical forest lands. These forests were primarily located on historical forest lands, with large, continuous areas found on manor estates. Many of these habitats had also developed from former bushlands used in slash-and-burn agriculture. Semi-natural habitats predominantly appeared on historical meadows, followed by former fields and bushlands. These semi-natural habitats were exclusively found on farm lands, highlighting their strong connection to historical agricultural practices. Meanwhile, mire habitats remained as wetlands on manor lands, while those on farm lands frequently emerged from old meadows, which were often drained for agricultural use.
Based on the research findings, it can be concluded that the Natura 2000 habitat types in Karula National Park are significantly influenced by their historical land use. Agricultural land use has mainly influenced habitats located on former farm lands. A distinctive regional characteristic of Karula is the development of forest and semi-natural habitats on former bushlands, as well as the formation of transitional and quaking mires trough progressive lake overgrowth
Design project for the representative recreational area of the Estonian University of Life Sciences
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalKäesolevas lõputöös töötatakse välja terviklik kujunduslahendus Eesti Maaülikooli esinduslikule ja elurikkale välialale, mis sobib nii suursündmuste korraldamiseks kui ka igapäevaseks vaba aja veetmiseks. Hetkel väliruumil puudub selge funktsioon, on alakasutatud ning on visuaalselt üksluine ja elutu. Kujunduslahendus keskendub neljale põhiteemale: elurikkusele, loogilistele ja läbimõeldud liikumisteedele, esinduslikule ruumile ning igapäevasele rekreatsioonile.
Kujunduslahendus toetub ruumianalüüsidele, kirjandusallikatele kui ka Eesti Maaülikooli linnaku juhtkonna sisendile. Selle põhjal valmis lõputöö raames eskiistasandil kujundusprojekt, kus tõstetakse esile, miks meile on oluline läbimõeldud ja elurikas väliruum ning kuidas see muudab meie vaimset ja füüsilist heaolu ning samuti samal ajal muudab ülikooli linnaku atraktiivsemaks ja tugevdab selle identiteeti.This bachelor’s thesis develops a comprehencive design solution for a representative and biodiverse outdoor area for the Estonian University of Life Scences, which is suitable for both large-scale events and everyday recreational use. Currently, the outdoor space lacks a clear function, is underused, and appears visually monotonous and lifeless. The design focuses on four main themes: biodiversity, logical and well-thought-out paths, representative spacialqualities, and daily recreation.
The design solution is based on different spacial analyses, literature sources, and on the input from the management of the Estonian University of Life Sciences. As a result, a conceptual-level landscape design project was created, highlighting the importance of a well-designed and biodiverse environment for out mental and physical well-being, while also enhancing the identity and attractivness of the university campus.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0
Assessment of the suitability of different data sources for monitoring soil sealing in Estonia
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalVastavalt Euroopa Liidu mullaseiredirektiivile, mille vastuvõtmise protsess on
lõppjärgus, ning „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskavale“, mis võeti vastu 2011. aastal,
on muldade katmise seiramine ja sellekohane täpne andmestik hädavajalik. Maa ning
ruum on piiratud ressursid ning nende kestlikule ning säästlikule kasutamisele tuleb
tähelepanu pöörata.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on hinnata CLC+ Backbone ja ETAK andmekogude
sobivust muldade tehismaterjalidega katmise seireks Eestis. Eelnimetatud andmekogude
andmeid võrreldakse mobiilse laserskaneerimise meetodil mõõdetud topo-geodeetiliste
uurimistööde andmetega ning Jõgeva geodeetilise koondplaani andmetega töö autori välja
töötatud metoodika alusel.
Tulemustest selgub, et valitud andmeallikatest on muldade katmise seiramiseks täpseim
ETAK andmekogu, kuid suurima nõrkusena tuleb välja tuua, et ETAK ei kajasta
eraõuedes tehismaterjalidega kaetud alasid ning andmete uuendamine käib
vajaduspõhiselt piirkondade kaupa. CLC+ Backbone toodete andmed üldjuhul
ülehindavad aga tehismaterjalidega muldade katmist Eestis üle 20% ning ei ole autori
hinnangul piisavalt täpsed, et neid kasutada ainsa allikana. CLC+ Backbone vektortoode
andis küll häid tulemusi muldade katmise seiramiseks hajaasustuses, kuid tiheasustuses
jäid analüüsitavad täpsused madalaks. Sellekohaseid uuringuid, kus võrreldakse erinevate
andmekogude täpsust muldade katmise seiramiseks, ei ole Eestis enne läbi viidud. Antud
tööst tuleb välja, kui sobivad ning täpsed on ETAK ja CLC+ Backbone andmekogud
muldade tehismaterjalidega katmise seireks.According to the European Union Soil Monitoring and Resilience Directive, which is in
the final stages of adoption, and the "Roadmap to a Resource Efficient Europe", adopted
in 2011, monitoring soil sealing and obtaining accurate related data is essential. Land
and space are limited resources, and attention must be paid to their sustainable and
efficient use.
The aim of this master's thesis is to assess the suitability of the CLC+ Backbone and
ETAK datasets for monitoring soil sealing with artificial materials in Estonia. The data
from these datasets are compared with topographic and geodetic field survey data
obtained through mobile laser scanning, as well as with the Jõgeva geodetic base plan,
using a methodology developed by the author.
The results show that among the selected data sources, the ETAK database is the most
accurate for monitoring soil sealing. However, its major weakness is that ETAK does not
reflect areas covered with artificial materials in private yards, and data updates are carried
out regionally and based on need. The data from the CLC+ Backbone products generally
overestimate soil sealing with artificial materials in Estonia by over 20%, and in the
author's opinion, they are not accurate enough to be used as the sole source. While the
CLC+ Backbone vector product provided good results for monitoring soil sealing in
sparsely populated areas, the accuracy remained low in densely populated areas. No
previous studies in Estonia have compared the accuracy of different datasets for
monitoring soil sealing. This study reveals how suitable and accurate the ETAK and CLC+
Backbone datasets are for monitoring soil sealing with artificial materials
Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaate koostamine. Lõpparuande Lisa 1. Koondülevaate loomise raames koostatud andmekorje tabel
No full textTabel on osa maa- ja mullakasutuse, sh maahõive juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi koondülevaatest. Tabelis on nimekiri dokumentidest (seadused, määrused, strateegiad ja arengukavad), millel on mõju mulla- ja maakasutusele, sh maahõivele. Lisatud on info dokumentide valdkonna, vastutaja, tüübi, reguleerimistaseme ja õigusliku siduvuse kohta; dokumentide pealkirjad, lühikokkuvõtted, autor(id)/väljaandjad, aasta, veebiaadress. Lisaks on andmete sisestajad välja toonud võimalikud koostoimelised teemad, konkureerivad teemad, seotus mulla- ja maakasutusega, ja ruumilise määratluse olemasolu. Andmekorjes osalesid lisaks töö autoritele ja projekti juhtrühma liikmetele Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Eesti Geoloogiateenistuse, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Maa- ja Ruumiameti, Eesti Teadusagentuuri ja Maaelu Teadmuskeskuse ametnikud ja töötajad.Andmete kogumise aeg: 2025 jaanuar-aprill.Koondülevaade valmis osana maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojektist. Projekti toetab Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust
Distribution of parental roles in Lesser Spotted Eagles
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalVäike-konnakotkas (Clanga pomarina) on üks viiest Eestis pesitsevast
kotkaliigist ning kuulub I kaitsekategooriasse, mis tähendab, et tegemist on äärmiselt ohustatud
ning looduskaitse seisukohast väga olulise liigiga. Kuigi mitmete röövlindude pesitsusaegseid
soorolle on põhjalikult uuritud, puuduvad seni vastavad uuringud väike-konnakotka kohta.
Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja pesitsusaegsete tegevuste ajaline jaotus väikekonnakotka
emas- ja isaslindude vahel ning selle varieeruvus erinevates pesitsuspaikades. Töö
aluseks olid väike-konnakotkaste pesade juurde paigaldatud rajakaamerate jäädvustused.
Andmeid koguti 2023. aastal Tartumaalt ning kokku analüüsiti 54 479 rajakaamera pilti.
Uurimistöö käigus määratleti emas- ja isaslinnu peamised pesitsusülesanded ning analüüsiti
nende muutumist pesitsusperioodi jooksul. Samuti toodi välja tegevusjaotuse erinevused kahe
pesakoha – Sojamaa ja Karijärve – vahel. Uuring näitas, et emaslindude roll oli domineeriv nii
haudumisel kui poja toitmisel, samas kui isaslindude peamine panus seisnes saagi hankimises.
Pesaehitusse panustasid mõlemad vanalinnud, kuid erinevatel pesitsusperioodi etappidel.The Lesser Spotted Eagle (Clanga pomarina) is one of five eagle species that breed in Estonia
and is classified under the strictest protection category, indicating it is an endangered and
conservation-priority species. While the breeding roles of many raptor species have been
extensively studied, no such research has been conducted on the Lesser Spotted Eagle.
The aim of this bachelor’s thesis was to investigate the temporal distribution of breeding
activities between male and female Lesser Spotted Eagles and to examine the variability of these
roles across different nesting sites. The study was based on data collected in 2023 from Tartu
County using trail cameras installed near eagle nests. A total of 54 479 camera trap images were
analyzed.
The main parental duties of males and females were identified, along with their temporal
changes during the breeding period. Differences in behavior between the two nesting sites—
Sojamaa and Karijärve—were also examined. The results showed that females were primarily
responsible for egg incubation and chick care, while males predominantly handled hunting and
food provisioning. Both sexes contributed to nest building, albeit during different periods
Estimation of temporal and spatial characteristics of oat development parameters using Sentinel-1 backscatter data
No full textReceived: May 9th, 2025 ; Accepted: July 20th, 2025 ; Published: September 5th, 2025 ; Correspondence: [email protected] implementation of precision agriculture is an urgent priority for Ukraine's agricultural sector under climate change and restricted use of unmanned aerial vehicles in border regions. This study aims to clearly define and evaluate the potential of Sentinel-1 radar data in identifying temporal and spatial variations in oat crop density and structure during the growing season under field conditions in Ukraine. The technique encompassed the acquisition of Sentinel1 satellite images in VV and VH polarizations, data processing by SNAP, field assessments of height, plant density, and phenological development, along with statistical analysis of the association between satellite data and land observations. The study demonstrated that the reflectance coefficient values in VV and VH polarizations fluctuate according to the oat development phase: a reduction in backscattering was noted at the onset of the growing season, followed by an increase during the stem formation and earing phases. The VH/VV ratio is responsive to variations in moisture, plant biomass, and stress conditions. The modelling demonstrated a substantial correlation among planting rate, herbicide application, and polarization markers. The findings validate the efficacy of Sentinel-1 for monitoring crop structure irrespective of weather conditions. This method enables farmers to obtain dependable information for making decisions regarding crop management, timely fertilizer application, or harvesting. The regression model demonstrated a consistent association with a R²=0.61, suggesting the potential for further research utilizing multi-year data to develop integrated yield forecasting models
The influence of landscape on the variability of home ranges of Eurasian crane (Grus grus)
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalSookurg (Grus grus) on Eestis ja Euroopas laiemalt oluline liik, kelle elupaigad on inimtegevuse ja maakasutuse muutuste tõttu pideva surve all. Varasemad uuringud on käsitlenud peamiselt liigi rändekäitumist, kuid kodupiirkondade varieeruvus ning nende seos maastikustruktuuriga on jäänud vähem uurituks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida sookurgede kodupiirkondade ruumilist varieeruvust ja hinnata, kuidas maastiku struktuur mõjutab kodupiirkonna suurust. Töö põhines 27 Eestis pesapojana märgistatud sookure GPS-jälgimisandmetel (2016–2024). Kodupiirkonnad arvutati autokorreleeritud tuumtiheduse hinnangu (AKDE) meetodil, eristades tuumala (50% UD) ja kogu kodupiirkonda (95% UD). Maastikustruktuuri ja maakattetüüpide andmete kattuvust kodupiirkondadega hinnati QGIS-is, statistiline analüüs viidi läbi R keskkonnas.
Tulemused näitasid, et kodupiirkondade pindala suurenes ajas, peegeldades noorlindude kasvavat liikumisaktiivsust. Märgalad olid olulised tuumalade kujunemisel, haritav maa seostus peamiselt toitumisaladena laiemas liikumisruumis ning metsad pakkusid varasemates arenguetappides kaitset ja ressursse. Õuealasid välditi, mis viitab inimtegevusest tingitud häiringule. Uuring kinnitab, et maastikustruktuur mõjutab oluliselt sookurgede ruumikasutust, kuid mõju sõltub nii ajast kui ka kasutusintensiivsusest. Tulemused on rakendatavad liikide kaitse- ja majandamisstrateegiates, eriti märgalade kaitsel ning põllumajandus- ja looduskaitsehuvide tasakaalustamisel. Edasised uuringud võiksid keskenduda põllukultuuride vaheldumise ja hooajalise maakasutuse mõjule ning inimtegevuse häiringu rollile kurgede ruumikasutuse kujunemisel.The Eurasian crane (Grus grus) is an important species in Estonia and across Europe, with habitats increasingly threatened by human activity and land-use change. Previous research has mainly focused on migratory behaviour, while the variability of home ranges and their relationship with landscape structure has been less studied. The aim of this Bachelor’s thesis was to investigate the spatial variability of crane home ranges and to assess how landscape structure affects home range size. The study was based on GPS tracking data from 27 cranes ringed as chicks in Estonia between 2016 and 2024. Home ranges were calculated using the Autocorrelated Kernel Density Estimator (AKDE) method, distinguishing between core areas (50% UD) and total home ranges (95% UD). The overlap of land cover types with home ranges was analysed in QGIS, and statistical analyses were carried out in R. The results showed that home range size increased over time, reflecting the growing movement activity of juveniles. Wetlands played a key role in shaping core areas, agricultural land was mainly used as foraging habitat in wider ranges, and forests provided protection and resources during early developmental stages. Yard areas were generally avoided, indicating disturbance from human activity. The study confirms that landscape structure strongly influences crane spatial use, but this effect depends on both temporal context and intensity of use. The findings can be applied in species conservation and management strategies, particularly in preserving wetlands and balancing agricultural practices with habitat conservation. Future research could focus on the effects of crop rotation, seasonal land use, and human disturbance on crane spatial behaviour
Ammoniated sugarcane bagasse associated with cottonseed in sheep diets
No full textReceived: April 3rd, 2025 ; Accepted: July 1st, 2025 ; Published: July 14th, 2025 ; Correspondence: [email protected] experiment was carried out in the goat farming sector and forage laboratory at UESB, with the objective of evaluating the association of ammoniated sugarcane bagasse with cottonseed in sheep diets. The experimental period was 21 days, with 17 days for animal adaptation and 4 days for data collection. The test was conducted in a double 4×4 Latin square, in a 2×2 factorial scheme, with the factors being ammoniated sugarcane bagasse at 30 or 50% and cottonseed at 0 or 20% inclusion, in the dry matter of the total diet. The digestibility test took place between the 18th and 21st days of each period. For this purpose, leftovers and feces from each animal were quantified and collected during this period. The interaction was not significant in any of the variables studied for sugarcane bagasse and cottonseed, nor was there any effect for the addition of cottonseed to the diets, for dry matter intake kg day-1, %PC and g per kg0.75. The nitrogen balance was positive, as the nitrogen ingested was greater than the nitrogen excreted in urine and feces, indicating that the animal retained protein, meeting its protein requirements. The inclusion of cottonseed resulted in lower digestibility averages. This reduction can be attributed to the lignin content present in the diets studied, since cottonseed has a higher lignin concentration than the other foods analyzed. The use of cottonseed and the increase in the inclusion level of sugarcane bagasse by 50% resulted in an increase in the time spent by animals in feeding, ruminating and chewing activities. Furthermore, a reduction in consumption and rumination efficiency was observed, which correlated with a decrease in dry matter intake. The level of 30% sugar cane bagasse associated with 20% cotton seed promoted greater consumption of dry matter
Developemt of the right of nature concept worldwide and its reception in Estonia
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalKeskkonnakriisi süvenemine ja vajadus käsitleda loodust võrdse õigussubjektina on loonud aluse uurida looduse õiguste kontseptsiooni rahvusvahelist arengut ja rakendamisvõimalusi Eestis, kasutades kombineeritud metoodikat küsitluste, intervjuude ja teadusallikate analüüsi näol. Tulemused näitavad, et kuigi looduse õiguste idee on Eestis tuntud, vajab selle rakendamine seadusandlikke muudatusi ja avalikkuse teadlikkuse tõstmist, tuginedes rahvusvahelistele eeskujudele ning pakkudes võimalusi edasisteks uuringuteks ja praktilisteks rakendusteks.The intensifying environmental crisis and the need to treat nature as an equal legal subject have created the basis for examining the international development of the Rights of Nature concept and its potential application in Estonia, using a combined methodology of surveys, interviews, and analysis of scientific sources. The results indicate that, although the idea is known in Estonia, its implementation requires legislative changes and increased public awareness, drawing on international examples and offering opportunities for further research and practical applications