9480 research outputs found
Sort by
The Potential For Nature Contact at Informal Urban Green Spaces: A Case Study of Informal Green Space by Tallinn City Hall
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalMagistritöö keskendub juhtumiuuringu abil linnalistele poolmetsikutele rohealadele, paikadele, mida tihti nimetatakse tühermaadeks. Sageli on avalikus diskursuses selliseid alasid kujutatud negatiivselt, töö vaatab aga negatiivsest kuvandist kaugemale, sooviga teada saada, kas sellisel kuvandil on ka tõepõhja all ning uurib ühe sellise, Tallinna kesklinnas asuva ala kasutajate perspektiivi. Eesmärk on teada saada, kes paika tegelikult kasutavad, milline roll on paigal selle kasutajate jaoks ning kuidas saaks kasutajate perspektiivi silmas pidades ala tulevikus kujundada. Kasutajate perspektiivi mõistmiseks on kasutatud kvalitatiivseid meetodeid – paikvaatlusi ja fotosid tegevusjälgedest alal, et teha kindlaks alal toimuvad tegevused, ning süva- ja lühiintervjuusid, et mõista kasutajate hoiakuid ning seda, milline on paiga roll nende jaoks. Tulemused näitavad väga mitmesuguseid tegevusi alal. Kuna paik võimaldab oma mitteformaalse olemuse tõttu ka erinevaid tegevusi, mis ei ole aktsepteeritud muus avalikus ruumis, on tegevuste mitmekesisus seda suurem, reglementeerituse puudumine võimaldab paika kasutada nii ajutise peatuspaiga, ruumikujundamise, eneseväljenduse ja muu taolise eesmärgil. Erinevalt avalikus diskursuses tekkinud kuvandist tajuvad paiga kasutajad seda valdavalt positiivselt ega soovi tulevikus selle muutumist, kui välja arvata minimaalsed sekkumised. Oluline aspekt, mida hinnatakse, on paiga looduslikkus, metsik olemus. Paik soodustab oma praeguses olekus inimese-looduse kontakti, mis on oluline keskkonnasõbralike käitumismustrite tugevdamise jaoks. On oluline, et praegused kasutajad oma mitmesuguste tegevustega ning sooviga metsikust säilitada saaksid kaasarääkimis- ning otsustusõiguse selle üle, kuidas ala tulevikus kujundatakse ja arendatakse. Selleks oleks oluline kasutada osalevat ruumiloomet. Käesolevat tööd saab võtta sisendina edasiste osalust võimaldavate protsesside jaoks ala kujundamisel.This master's thesis focuses through a case study on informal urban green spaces, often referred to as wastelands. Such places are often portrayed negatively in public discourse, but this thesis looks beyond the negative image, seeking to find out whether there is any truth to it and studies the perspective of users of one such space in the centre of Tallinn. The aim is to find out who are the people who use the place, what role does the place have for its users, and how the area could be designed in the future from the users' perspective. Qualitative methods were used to understand the users' perspective – on-site observations and photos of traces of activities in the area to identify the activities that take place there, and in-depth and short interviews to understand the attitudes of users and the role of the place for them. The results show that a wide variety of activities take place in the area. Due to its informal nature, the place also allows for various activities that are not accepted in other public spaces, which in turn increases the diversity of activities. The lack of regulation allows the place to be used for temporary stopovers, space appropriation, self-expression, and other similar purposes. Contrary to the image that has emerged in public discourse, users of the space perceive it predominantly positively and do not want it to change in the future, except for minimal interventions. An important aspect that is valued is the naturalness, the wild nature of the place. In its current state, the place promotes human-nature contact, which is important for strengthening environmentally friendly behavioral patterns. It is important that current users, with their various activities and desire to preserve wildness, have a say and the right to decide on how the area is shaped and developed in the future. For this, it would be important to use participatory spatial design. The present work can be taken as an input for further processes enabling participation in shaping the area
Saaremaa Karujärv
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Saaremaa Karujärv during the period 1956-1995
Väikjärv
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Lake Väikjärv during the period 1971-2014
Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Euroopa populatsioonide muutusi mõjutavad fenotüübilised tunnused
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy Agricultural Sciences.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.ABSTRACT. Potato late blight, caused by Phytophthora infestans, remains a substantial threat to global food security. European P. infestans populations are generally divided into Northern (genetically diverse) and Western (mainly clonal) populations. However, new genotypes have recently emerged and successfully established themselves in Northern Europe. Additionally, new strains that are more aggressive and more virulent or exhibit fungicide sensitivity to widely used active ingredients emerge frequently. The main objectives of this thesis were to study the drivers of new invasive lineages of P. infestans in Europe and the reason behind the shift in Northern European populations.
Samples were collected from potato plants from conventional production fields, organic fields and trap nurseries in Estonia, Denmark, Norway, the UK, and France in ten growing seasons (between 2005-¬2022). DNA acquired from all the samples was genotyped through simple sequence repeat analysis. Phenotypic experiments were performed for samples collected in 2016 and 2017 and involved testing the isolates’ fungicide sensitivity to active ingredients widely used in Europe and evaluating their virulence to assess the ability of P. infestans to damage potato plants. Various population genetic indices were calculated to characterise the genetic diversity and dynamics of the pathogen in Estonia.
Results showed that the Western European genotype EU_37_A2 exhibits fluazinam resistance, likely aiding its invasiveness. Genotype EU_41_A2 has successfully been established in Northern Europe, possibly due to higher virulence combined with other fitness traits or changes in environmental conditions not examined in this study. Substantial genetic and genotypic diversity persists in Estonia, suggesting a high likelihood of random mating. Still, monitoring results showed introductions of clonal lineages to the country, which creates a potential risk for future establishment. Our findings underscore the importance of continuous pathogen population monitoring to enable timely adjustments in control strategies.LÜHIKOKKUVÕTE. Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans on otsene oht globaalsele toidujulgeolekule. Lääne-Euroopas on lehemädaniku tekitaja populatsioonid peamiselt klonaalsed, samas kui Põhja-Euroopas esineb suuremat geneetilist mitmekesisust. Viimastel aastatel on siiski täheldatud muutusi põhjapoolsemates populatsioonides, kus klonaalsed genotüübid on muutunud sagedasemaks. Tihti kerkivad Euroopas esile ka tüved, mis on agressiivsemad, virulentsemad või kasutusel olevate fungitsiidide toimeainete suhtes resistentsed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on uurida uute invasiivsete P. infestans genotüüpide levikut mõjutavaid tegureid Euroopas.
Uuringute läbiviimiseks koguti P. infestans proovid Eesti, Taani, Norra, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa tava- ja mahetootmispõldudelt ning püünistaimlatest kümne kasvuperioodi vältel aastate vahemikus 2005-2022 ning need genotüpiseeriti. Aastatel 2016 ja 2017 kogutud proovidel viidi lisaks läbi fenotüübilised katsed: fungitsiiditundlikkuse katse, kasutades Euroopas enamlevinud nelja fungitsiidi toimeainet ning virulentsuskatsed, kasutades 11 kartuligenotüüpi, mis sisaldavad erinevaid resistentsusgeene. Eesti proovide genotüpiseerimise tulemuste põhjal arvutati erinevad populatsioonigeneetilised indeksid, et iseloomustada patogeeni geneetilist mitmekesisust ja dünaamikat Eestis.
Lääne-Euroopas levival uuel invasiivsel genotüübil EU_37_A2 esines osaliselt fluasinaamiresistentsus. Põhja-Euroopas leviva uue invasiivse genotüübi EU_41_A2 edukust võib seostada kõrgema virulentsusega. Eesti P. infestans populatsioonis on jätkuvalt märkimisväärne geneetiline ja genotüübiline mitmekesisus, kuigi seireandmed näitavad, et kohati esineb ka klonaalseid genotüüpe. Kuigi statistiliste analüüside põhjal ei ole hetkel tõendeid klonaalsete genotüüpide püsimisest Eestis, kujutab nende esinemine erinevates piirkondades potentsiaalset riski nende edaspidiseks levikuks. Käesolev doktoritöö näitlikustab patogeenide seire tähtsust, et kohandada vastavalt tõrjestrateegiaid.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences
Verevi
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Lake Verevi during the period 1924-2005
Acoustic identification of individuals: temporal stability of male Western Capercaillie (Tetrao urogallus) display vocalization across years
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse- ja poliitika õppekavalKäesoleva töö autori bakalaureusetöös (Pertel 2023) leiti, et metsise häälituse järgi on võimalik isendeid individuaalselt eristada. Metsise isendite eristamist on varasemates teadusuuringutes käsitletud peamiselt geograafilistest erinevatest piirkondades salvestatud häälitsuste põhjal. Teadaolevalt puuduvad aga uuringud, mis käsitleksid konkreetsete isendite häälitsuste võrdlust mitme järjestikuse aasta lõikes. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida metsise isaslindude indiviidide eristamise võimalikkust erinevatel aastatel. Eesmärgi saavutamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks kasutati kolme aasta helisalvestisi kahest Ida-Virumaal asuvast metsisemängust. Iga kolme aasta kohta valiti välja helisalvestised, mis jagati klastriteks ning igast klastrist mõõdeti üheksa parameetrit (kestus, tippsagedus, maksimaalne sagedus, algsagedus, lõppsagedus, keskmine sagedus, valiku minimaalne intensiivsus dB-des võrreldes täisskaalaga, valiku maksimaalne intensiivsus dB-des võrreldes täisskaalaga ja valiku keskmine intensiivsus dB-des võrreldes täisskaalaga). Saadud parameetritega viidi läbi peakomponentanalüüs, Kruskal-Wallise test ja Bonferroni korrektsioon. Töö tulemused toetavad hüpoteesi, et sama metsise isendit on võimalik häälitsuste järgi eristada ka erinevatel aastatel. Mõlemas piirkonnas tuvastati sama metsisekuke isend 2023. ja 2024. aastal ning 2022. aastal erinevad isendid. Edasine uurimistöö võiks keskenduda salvestite teel koguneva suurandmestiku (big data) analüüsi võimekuse ning indiviidide automaatsete tuvastusmeetodite arendamisele.In the bachelor’s thesis (Pertel 2023), it was found that individual birds can be distinguished based on the vocalizations of the capercaillie. Previous scientific studies on differentiating capercaillie individuals have mainly focused on vocalisations recorded from geographically different areas. However, to date, there are no known studies comparing the vocalisations of specific individuals over several consecutive years. The aim of this master’s thesis is to analyse the possibility of distinguishing male capercaillie individuals across different years. To achieve this objective and test the hypothesis, recordings from three years were used, taken from two capercaillie sites in Ida-Virumaa. For each of the three years, selected sound recordings were grouped into clusters, and from each cluster, nine parameters were measured. The obtained parameters were analysed using principal component analysis, Kruskal-Wallis test, and Bonferroni correction. The results support the hypothesis that the same capercaillie individual can be distinguished by vocalizations even across different years. In both study areas, the same male capercaillie individual was identified in 2023 and 2024, whereas different individuals were found in 2022. Future research could focus on enhancing the capacity for analyzing big data collected through recorders, as well as on developing automatic identification methods for individuals
Kahe haavasideme prospektiivne võrdlus hobuste distaalsetel jalgadel
No full textFinal Thesis
Curriculum of Veterinary MedicineWounds on the distal limbs of horses are common and present unique challenges in equine
medicine due to poor vascularization, high contamination risk, and difficulty in suturing.
These wounds often result in prolonged healing, delayed wound contraction, and the
formation of exuberant granulation tissue due to infection, which complicates recovery and
impacts the horse’s quality of life and athletic prospects. The aim of this study was to
compare the effectiveness and safety of Ravimus VET wound dressing to standard treatment
Suprasorb® X in the equine clinic of Estonian University of Life Sciences. In this prospective
study, two different antimicrobial wound dressings were evaluated and compared in
treatment of infected wounds on horse’s lower limbs. Ravimus wound dressing contains
nanofibers with copper and silver nanoparticles, which help to prevent bacterial growth and
Suprasorb® X contains antimicrobial agent polyhexamethylene biguanide. In total, 8 wounds
2 cm x 2cm were created and 4 wounds were treated with Ravimus VET wound dressing
and 4 with Suprasorb® X. In addition to wound evaluation, microbiological and histological
samples were obtained to evaluate infections in the wound. There were no significant
differences in wound healing time between the two dressings. Also, there was no difference
in grade of infection between the dressings. Ravimus VET wound dressing did not have any
side effects and is as safe to use as standard treatment Suprasorb® X. Further studies are
needed, because of low number of cases in this study.Haavad hobuste distaalsetel jalgadel on levinud trauma ja kujutavad endast ainulaadseid
väljakutseid hobuse meditsiinis, kuna jalgadel on halb vaskularisatsioon, suur saastumise oht
ja neid haavu on raske õmmelda. Haavad distaalsetel jalgadel paranevad aeglasemalt, haava
kokkutõmbumine viibib ning infektsiooni tõttu tekib sageli liigne granulatsiooni kude, mis
muudab taastumise keerulisemaks ja mõjutab hobuse elukvaliteeti ning sportlikke
väljavaateid. Käesoleva uuringu eesmärk oli võrrelda Ravimus VET haavasideme tõhusust
ja ohutust Eesti Maaülikooli hobusekliinikus kasutatava Suprasorb® X haavasidemega.
Selles prospektiivses uuringus võrreldi kahte erinevat antimikroobset haavasidet
infitseerunud haavade raviks hobuste distaalsetel jalgadel. Ravimus VET haavaside sisaldab
nanokiude koos vase- ja hõbenanoosakestega, mis aitavad ära hoida bakterite kasvu.
Suprasorb® X haavaside sisaldab antimikroobset polüheksametüleen-biguaani. Kokku tehti
8 haava suurusega 2 cm x 2 cm – 4 haava raviti Ravimus VET haavasidemega ja 4
Suprasorb® X-ga. Lisaks haavade paranemise hindamisele koguti mikrobioloogilisi ja
histoloogilisi proove, et hinnata infektsiooni. Olulist erinevust haava paranemise kiiruses
kahe haavasideme vahel ei leitud ja samuti ei olnud erinevust infektsiooni tasemes. Ravimus
VET haavaside ei põhjustanud uuringu ajal kõrvaltoimeid ja on sama ohutu kui standardravi
Suprasorb® X. Uuringu väikese haavade arvu tõttu oleksid vajalikud edasised uuringud
hindamaks Ravimus VET haavasideme tõhusust võrreldes teiste haavasidemetega
The stimulating effect of wood ash on the growth of Silver birch in abandoned peatlands
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalEestis on ligikaudu 10 000 ha jääksoid, mille looduslik taastumine on vaevaline ja aeganõudev. Jääksood emiteerivad suures kogustes CO2 ja on väga tuleohtlikud. Selleks, et vähendada jääksoodest tulenevaid keskkonnariske tuleks alad taastada. Üheks võimalikuks taastamisviisiks on jääksoode metsastamine toitainerikka puutuha abil.
Käesoleva töö eesmärk on hinnata erinevate puutuha koguste (5 t/ha, 8 t/ha, 10 t/ha ja 15 t/ha) mõju arukase (Betula pendula) kasvule ning analüüsida tulemusi koos ilmastiku ja turbakeemia andmetega. Eesmärgi täitmiseks mõõdeti arukaskede juurekaela diameetrid ja kõrguskasvud Ulila ja Pindi ammendatud freesturbaväljadel ning võrreldi neid varasemate aastate andmetega. Katsealadelt võeti ka turbaproovid, et uurida, kuidas mulda viidud toiteelemendid mõjutavad puude kasvunäitajaid. Ilmastikuandmete põhjal hinnati sademete ning keskmiste, maksimaalsete ja minimaalsete ja temperatuuride mõju puude kasvule.
Töö tulemused näitasid, et puutuhaga väetamine parandab märkimisväärselt puude kasvu mahajäetud turbaaladel. Mõlemal katsealal saadi parimad tulemused 10 t/ha puutuhaga töödeldud variantidel. Turbakeemia analüüs kinnitas, et puutuhaga lisatud toiteelemendid parandasid kasvutingimusi, muutes happelise ja toitainevaese turbamulla arukase kasvuks sobivamaks. Rohked sademed pärssisid üldiselt puude kasvu, samas kui kõik temperatuurinäitajad, eriti maksimaalsed temperatuurid, soodustasid puude kasvu.There are approximately 10,000 hectares of abandoned peatlands in Estonia, where natural regeneration is slow and time-consuming. These degraded peatlands emit large amounts of CO₂ and pose a significant fire risk. To reduce the environmental risks associated with such areas, restoration efforts are necessary. One potential method of restoration is afforestation using wood ash.
The aim of this study is to evaluate the effect of different wood ash application amounts (5 t/ha, 8 t/ha, 10 t/ha, and 15 t/ha) on the growth of silver birch (Betula pendula) and to analyze the results in conjunction with weather data and peat chemistry. To achieve this, root collar diameter and height growth of silver birch was measured in the extracted milled peat fields of Ulila and Pindi, and compared with data from previous years. Peat samples were also collected from the experimental sites to study how the added nutrients in the soil influenced tree growth indicators. Based on weather data, the effects of precipitation and average, maximum, and minimum temperatures on tree growth were assessed.
The results of the study showed that fertilization with wood ash significantly improves tree growth in abandoned peat areas. The best results at both test sites were achieved with the treatment of wood ash amount 10 t/ha. Peat chemistry analysis confirmed that the nutrients added through wood ash improved the growth conditions by making the acidic and nutrient-poor peat soil more suitable for silver birch. Heavy rainfall generally hindered tree growth, while all temperature indicators especially maximum temperatures had a positive effect on tree growth
Estonian travellers’ overtourism awareness, personal experience and impact on destination choices
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalÜleturism, kus turismi negatiivsed mõjud ületavad positiivsed, on kasvav globaalne probleem, mis mõjutab nii kohalike elukvaliteeti kui külastajate kogemusi. Kuigi selle mõju sihtkohtadele on uuritud, on vähem teada turistide enda teadlikkusest ja selle mõjust nende käitumisele. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada Eesti reisijate teadlikkus ületurismist ning kuidas see ja isiklikud kogemused mõjutavad nende sihtkoha valikuid. Andmed koguti 2025. aasta kevadel veebiküsitlusega (Google Forms), millele vastas 224 Eesti reisihuvilist; analüüsiks kasutati kvantitatiivseid meetodeid, sh kirjeldavat statistikat, korrelatsioonanalüüsi ja t-teste (R Studio). Tulemused näitasid, et 72,3% vastajatest on ületurismist teadlikud ja 52,2% on seda isiklikult kogenud. Isiklik kogemus suurendas märkimisväärselt teadlikkust ja valmisolekut reisiplaane kohandada, eelistades vähem populaarseid sihtkohti või hooajavälist reisimist. Siiski jäid paljude jaoks otsustavaks hinnatase ja mugavus, kuigi oluliseks peeti ka loodusväärtusi ja madalat keskkonnamõju. Tulemused viitavad hoiakute-käitumise lõhele, kuid rõhutavad isikliku kogemuse rolli selle ületamisel. Edasised uuringud võiksid kaasata laiemaid valimeid ja pikemaajalisi uuringuid. Töö tulemused on rakendatavad turismi jätkusuutlikumaks muutmisel, nt teavitusstrateegiate ja sihipäraste majanduslike meetmete väljatöötamisel.Overtourism, where the negative impacts of tourism outweigh the positives, is a growing global problem affecting both local quality of life and visitor experiences. While its effects on destinations have been studied, less is known about tourists' own awareness and its impact on their behaviour. The aim of this thesis was to determine Estonian travellers' awareness of overtourism and how this, along with personal experiences, influences their destination choices. Data were collected in spring 2025 via an online survey (Google Forms) with 224 Estonian travel enthusiasts responding; quantitative methods, including descriptive statistics, correlation analysis, and t-tests (R Studio), were used for analysis. The results showed that 72.3% of respondents are aware of overtourism, and 52.2% have personally experienced it. Personal experience significantly increased awareness and willingness to adjust travel plans, such as preferring less popular destinations or off-season travel. However, for many, price and convenience remained decisive factors, although nature and low environmental impact were also considered important. The findings suggest an attitude-behaviour gap but highlight the role of personal experience in bridging it. Future research could involve larger samples and longitudinal studies. The results are applicable for making tourism more sustainable, for instance, in developing communication strategies and targeted economic measures
Cultivation of edible mushrooms Pleurotus pulmonarius and Flammulina spp. on stumps in thinned stands
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas kopsserviku (Pleurotus pulmonarius) ja sametkõrgese (Flammulina spp.) viljumine erineb eri lehtpuuliikide kändudel harvendusraie järgses metsas esimese aasta jooksul pärast kändude nakatamist. Lisaks hinnati söögiseentega nakatamise mõju juure- ja kännuvõsude tekkele. Uuring viidi läbi Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas 2024. aastal, kus seenetüvedega nakatati 1175 kändu. Andmed koguti viljakehade ja võrsete loendamise teel ning analüüsiti ANOVA ja Tukey post hoc ja testidega.
Tulemused näitasid, et Pleurotus pulmonarius viljus kõigil kolmel puuliigil, eriti kasel ja sanglepal. F. velutipes (tüvi 15880) moodustas enim viljakehi kasekändudel, samas kui F. fennae ei viljunud üldse, mis viitab võimalikule sobimatusele substraadi või kasvutingimustega. Juure- ja kännuvõsude teke varieerus oluliselt puuliigiti ja sõltus ka seenetüvest. Haava puhul täheldati enim juurevõsusid ja sanglepp näitas tugevat kännuvõsude arvu. Mõned seenetüved, nagu KA3487 ja ML612, suurendasid võrsete hulka võrreldes kontrollkändudega.
Töös püstitatud hüpotees, et seentega nakatatud kändudel tekib vähem kännuvõsusid kui kontrollkändudel, ei leidnud kinnitust, kuna dispersioonianalüüs (ANOVA) ei näidanud üldise valimi lõikes võrsete arvukuses olulisi erinevusi nakatatud ja kontrollkändude vahel. Mõningatel juhtudel esines teatud seenetüvede puhul isegi kännu- ja juurevõrsete
arvu suurenemist. Uuring näitab, et raiest metsa jäänud kännud sobivad teatud söögiseente kasvatuseks ning seenetüved võivad mõjutada puude vegetatiivset taastumist.The purpose of this bachelor’s thesis was to examine how the fruiting of Pleurotus pulmonarius and Flammulina spp. differs on the stumps of various hardwood tree species in a thinned forest during the first year after inoculation. In addition, the effect of fungal inoculation on the formation of root sprouts and stump shoots was assessed. The study was conducted in Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas in 2024, where 1175 stumps were infected with different fungal strains. Data of fruiting bodies and sprouting were collected in the field and analyzed using ANOVA and post hoc tests.
The results showed that Pleurotus pulmonarius fruited on all three tree species, especially on birch and black alder. Flammulina velutipes (strain 15880) produced the highest number of fruiting bodies on birch stumps, whereas F. fennae did not fruit at all, suggesting a possible incompatibility with the substrate or environmental conditions. The development of root sprouts and stump shoots varied significantly by tree species and fungal strain. Aspen produced the highest number of root sprouts, while black alder showed strong stump sprouting. Some strains, such as KA3487 and ML612, increased sprout formation compared to uninoculated control stumps.
The hypothesis proposed in the study—that fewer root sprout and stump shoots would develop on fungus-inoculated stumps compared to control stumps—was not supported, as the analysis of variance (ANOVA) did not show significant differences in sprout numbers between inoculated and control stumps across the overall sample. The study shows that stumps remaining in the forest after logging are suitable for cultivating certain edible fungi, and fungal strains may influence the vegetative regeneration of trees