9480 research outputs found
Sort by
The economic consequences for applicants suspected of fraud in rural development support detected in Estonia, 2019–2023
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalPõllumajandus on valdkond, mida iseloomustab suur risk ja keerukus, tulenevalt looduslikest, majanduslikest ja regulatiivsetest teguritest. Toetused aitavad leevendada põllumajandussektori riske ning samal ajal soodustada maaettevõtluse ja maaelu arengut, kuid paraku sisaldab süsteem ka võimalusi toetuste kuritarvitamiseks.
Töö eesmärk oli saada ülevaade sellest, millised majanduslikud tagajärjed on ilmnenud taotlejatel, kelle suhtes on Eestis aastatel 2019–2023 tuvastatud pettuse kahtlus. Uuring tugines PRIA andmetele ning kasutas mitme juhtumiuuringu meetodit. Analüüsiti toetusesaajate majandusnäitajaid (müügitulu, ärikasum, põhivara), toetussummasid ja tuvastatud rikkumisi.
Tulemused näitavad, et pettuse kahtlusega juhtumite mõju ettevõtetele varieerus: mõnel juhul paranesid majandustulemused, teistel juhtudel tegevus lõppes. Ilmnes, et tagajärgede erinevus sõltus pettusliku taotleja eesmärkidest, olgu selleks turul konkurentsieelise saavutamine või pelgalt toetuse väljapetmine. Sagedamini olid need juhtumid seotud kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamiseks.
Töö praktiline panus seisneb soovitustes tõhustada järelevalvet ja suurendada ennetustegevusi, sealhulgas PRIA ja Eesti Maaülikooli koostöös tulevaste taotlejate teadlikkuse tõstmisel. Teoreetiline panus väljendub rent-seekingu ja pettuse kolmnurga rakendamises maaelu toetuste kontekstis, mis aitab paremini mõtestada toetuste väärkasutamise motiive ja mehhanisme. Uuring loob aluse jätku-uuringuteks, näiteks regressioonanalüüsi kasutamiseks pettuse kahtlusega ja ausate toetustaotlejate võrdlemisel, samuti kvalitatiivsete meetodite kaasamiseks pettuste motiivide ja riskikäitumise paremaks mõistmiseks.Agriculture is a field that involves high risk and complexity due to natural, economic, and legal factors. Support from the government and the European Union helps reduce risks in farming and supports the development of rural businesses. At the same time, the system can also be misused by people who apply for support unfairly.
The goal of this thesis was to give an overview of the economic effects on applicants in Estonia who were suspected of fraud when using rural development support between 2019 and 2023. The study used data from PRIA (the Agricultural Registers and Information Board) and applied a multiple case study method. It analysed economic indicators such as sales revenue, operating profit, and fixed assets, as well as the amounts of support received and the violations discovered.
The results show that the effects of suspected fraud varied. In some cases, the financial situation improved, while in others the business stopped operating. The outcome often depended on the applicant’s goal — whether they wanted to gain an advantage in the market or simply get the money without real business activity. Many cases involved creating artificial conditions to receive support.
This thesis gives practical suggestions to improve monitoring and raise awareness among future applicants, for example through cooperation between PRIA and the Estonian University of Life Sciences. It also uses theories like rent-seeking and the fraud triangle to better understand the reasons behind misuse of support. The study provides a basis for further research, such as comparing honest and dishonest applicants or using interviews to explore the motives behind fraud
Determining a suitable CEM II cement for hollow core slab production
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalEhitussektori keskkonnajalajälje vähendamine on vajalik, suurt rolli mängib selles betooni laialdane kasutamine, mille peamise süsinikheite moodustab tsemendi tootmine. Tsemendi tootmisest tekkivat heidet on kõige efektiivsem ohjata klinkri osakaalu vähendamisega, käesolevat lahendust kasutatakse ka CEM II tsementides. Magistritöö eesmärk oli katsete tulemuste põhjal välja selgitada CEM II tsemendi sobivus õõnepaneeli betooniretsepti. Hinnati CEM II tsementide omadusi võrreldes seda tootmises kasutatava referentstsemendiga betooni katsekehades.
Püstitatud hüpoteeside kohaselt ei väheneks betooni survetugevus ja vastupidavus külmakindlusele, sõltumata tsemendi tüübist, küll aga väheneks selle tootmisest tekkiv süsinikheide.
Töö tulemusi hinnati katsetulemuste põhjal koostatud tabelite ja graafikute alusel. Vastavalt CEM II tsemenditüübile ja muudetud betooniretseptile, vastasid survetugevused õõnespaneeli betooni survetugevusklassile C50/60, kuigi varajases survetugevuses märgati teatavaid postiivseid ja negatiivseid erisusi. Külmakindluse katsete tulemusena ei halvendanud CEM II tsemendi kasutamine betooni külmakindlust märkimisväärselt, sõltuvalt konkreetsest tsemendist on võimalik neid isegi parandada.
Teostatud katsete põhjal saab järeldada, et tehes väikseid muudatusi tehases kasutatavas õõnespaneelide betooniretseptis, on CEM II tsemendi kasutamine võrreldes CEM I tsemendiga konkurentsivõimeline. Vaatamata CEM II tsemendi suurematele kogustele betooniretseptis vähenes tsemendi tootmisest tekkiv keskkonnajalajälg, mida toetasid ka varasemalt teostatud uuringud.Reducing the environmental footprint of the construction sector is essential. A major contributing factor is the extensive use of concrete, whose primary source of carbon emissions arises from cement production. The most effective way to reduce emissions from cement production is by lowering the clinker content, this approach is also applied in CEM II cements. The aim of this master's thesis was to test the suitability of CEM II cement for the concrete mix used in hollow core slab production. The properties of CEM II cements were evaluated by comparing them to the reference cement currently used in production through concrete test specimens.
According to the hypotheses, the compressive strength and freeze-thaw resistance of the concrete would not reduce regardless of the cement type used, but the carbon emissions from its production would be lower.
The results were assessed using tables and graphs based on the test outcomes. Depending on the type of CEM II cement and the modified concrete mix design, the compressive strengths met the requirements of strength class C50/60 for hollow core slab concrete. However, certain positive and negative deviations in early compressive strength were observed. The freeze-thaw test results showed that the use of CEM II cement did not significantly reduce the frost resistance of the concrete. In the case of certain CEM II cements, an improvement in frost resistance was observed.
Based on the tests performed, it can be concluded that by making minor modifications to the factory’s hollow core slab concrete mix, the use of CEM II cement is an effective alternative to CEM I cement. Despite the higher cement content in the mix, the environmental footprint from cement production decreased, as confirmed by previous studies
Opportunities to increase profitability of milk production at Hoogla farm
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalPiimatootmine on Eestis üks olulisemaid põllumajandustootmise harusid, millel on oluline roll nii ekspordis kui ka maapiirkondade tööhõives. Viimastel aastatel on piimatootjate arv oluliselt vähenenud ning tootmine koondunud suurematesse ettevõtetesse. Käesolev bakalaureusetöö keskendub Hoogla talule, mis on 36 lehmaga väikeettevõte, eesmärgiga hinnata selle majandusseisundit ja pakkuda välja arendusvõimalusi, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.
Töö eesmärk on selgitada piimatootmise tasuvust kujundanud tegureid Hoogla talus ning teha ettepanekuid tootmise efektiivsuse suurendamiseks. Uurimuses kasutati teiseseid andmeid Hoogla talu raamatupidamisest ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli registrist aastatest 2020–2024. Söötade hindamiseks ja võrdlemiseks kasutati prof. Otsa koostatud optimaalse söödaratsiooni mudelit ning analüüsiti rohusööda kvaliteedi mõju söödakuludele.
Tulemused näitavad, et kuigi Hoogla talu piimatoodang jääb alla Eesti keskmise ja sama suurusgrupi piimatootmisettevõtete keskmise, on ettevõttel potentsiaali see tase saavutada. Soovitused hõlmavad muudatusi rohusöötade tootmise tehnoloogias ja sööda kogustes, kulude täpsemat arvestust ja lehmade geneetilise võimekuse parandamist. Samuti tõstatati küsimus pullide nuumamise tasuvusest, mida tuleks tulevikus eraldi analüüsida. Uuring kinnitab, et ka väiksemates piimatootmisettevõtetes on võimalik saavutada majanduslik jätkusuutlikkus, kui tootmist juhitakse teadlikult ja kulusid analüüsitakse süsteemselt.Dairy production is one of the most important branches of agricultural production in Estonia, playing an important role in both exports and rural employment. In recent years, the number of dairy producers has decreased significantly, and production has become concentrated in larger enterprises. This bachelor’s thesis focuses on Hoogla Farm, a small-scale enterprise with 36 cows, with the aim of assessing its economic situation and proposing development opportunities to ensure the farm’s sustainability.
The objective of the thesis is to identify the factors influencing the profitability of milk production at Hoogla Farm and to make suggestions for improving production efficiency. The study is based on secondary data from Hoogla Farm’s accounting records and the Estonian Livestock Performance Recording registry for the years 2020–2024. The optimal feed ration model compiled by Prof. Ots was used to evaluate and compare feeds, and the impact of forage quality on potential feed costs was estimated.
The results show that although Hoogla Farm’s milk yield is below the Estonian average and the average of dairy farms in the same size group, the farm has the potential to achieve that level. Recommendations include changes in the technology of grass feed production and the quantities of feed, more accurate cost accounting, and enhancing the genetic potential of the cows. The issue of the profitability of fattening bulls was also raised, which should be analyzed separately in the future. The findings confirm that small-scale dairy farms can achieve economic sustainability if production is managed consciously and costs are analyzed systematically
Trends in the changes of competition horse maintenance costs in Estonia 2016–2024
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalHobusepidamise ja spordis osalemisega seotud kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, mõjutades otseselt hobuseomanike võimalusi ratsaspordiga tegelemisel. Samal ajal on kasvanud ka võistelnud hobuste arv, mis näitab, et järjest rohkem hobuseomanikke tegeleb aktiivselt võistlusspordiga. Töö eesmärk on anda hinnang hobuseomanike kulutuste muutustele seoses ratsaspordiga 2016 –2024 aastal. Töös kasutati kvantitatiivset uurimismetoodikat ja andmeid koguti elektroonilise ankeetküsitluse teel. Läbiviidud uuringu käigus kaardistati erinevad kulukategooriad, milleks olid hobuse ülalpidamiskulud tallis, veterinaarkulud, söötade kulud, treeningute kulud, võistluskulud ja transpordikulud ning võrreldi tulemusi 2016. aasta Tartu Ülikooli poolt läbiviidud uuringu „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“ ühe osaga, mis käsitles hobusepidamisega seotud kulutusi. Küsimustiku abil koguti andmeid hobusepidamise kogukulude kohta. Uuringute tulemuste võrdlusel sai autor anda hinnangu erinevate kululiikide muutuste kohta. Saadud tulemustele tuginedes järeldati, et võistlushobuse pidamise maksumus on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud, mistõttu osa hobuseomanikest võib olla sunnitud otsima säästlikumaid lahendusi või loobuma aktiivsest sporditegevusest. Hobuste pidamine kas isiklikus tallis või renditallis ei omanud suurt erinevust kulude suhtes. Hobusepidamisega seotud kulud varieeruvad märkimisväärselt sõltuvalt kasutatavatest teenustest, hobuse kasutusotstarbest ning pidamisviisist. Üldiselt joonistus andmetest välja, et kuigi teatud teenuseid kasutatakse valikuliselt, on võistlushobuste pidamine märkimisväärselt kasvanud. Kulutuste kasv toimus peaaegu kõigis olulisemates kategooriates, ulatudes mitmel juhul üle 50%. Kõige silmatorkavam kasv toimus hobuse ülalpidamiskuludes, kui 2016. aastal kulus hobuse ülalpidamiseks isiklikus tallis keskmiselt 2592 eurot aastas, siis 2024. aastaks oli see tõusnud 4884 euroni. Renditalli puhul kasvasid kulud 3600 eurolt 5856 euroni. See näitab, et tallikohtade maksumus on üheks suurimaks koormuseks hobuseomanikele. Keskmine aastane kulu võistlushobuse pidamisele on suurenenud keskmiselt 9246,25 euro võrra (51,9%) võrreldes 2016. aastaga. Läbiviidud uuringu tulemused aitasid mõista, kuidas kulutuste dünaamika mõjutab Eesti ratsaspordi arengut. Tulemused annavad panuse hobumajandusele pakkudes väärtuslikku teavet hobuseomanikele, spordiorganisatsioonidele ja poliitikakujundajatele tulevaste otsuste tegemiseks.The costs associated with horse ownership and participation in equestrian sports have increased significantly in recent years, directly affecting horse owners’ ability to remain active in the sport. At the same time, the number of competing horses has grown, indicating that more horse owners are actively involved in competitive equestrian sports. The aim of the study is to assess the changes in horse owners' expenses related to equestrian sports between 2016 and 2024. A quantitative research methodology was used, and data were collected via an electronic survey. The study mapped various categories of expenses, including stable boarding costs, veterinary expenses, feed costs, training fees, competition-related expenses, and transportation costs. These results were compared to the 2016 study conducted by the University of Tartu, “Mapping the Equine Industry and Defining Key Indicators for the Estonian Equine Sector,” specifically the section addressing horse-keeping costs. The questionnaire gathered data on the total annual cost of horse ownership. By comparing the results, the author was able to assess changes across different cost categories. Based on the findings, it was concluded that the cost of maintaining a competition horse has significantly increased in recent years. As a result, some horse owners may be forced to seek more cost-effective solutions or withdraw from active competition. Whether horses were kept in private or rented stables did not result in significant cost differences. However, overall expenses varied substantially depending on the services used, the purpose of the horse, and the chosen type of horse-keeping. In general, the data revealed that although certain services are used selectively, the cost of keeping a competition horse has increased considerably. Expenditures grew in nearly all major categories, in several cases by more than 50%. The most notable increase was in stable boarding costs: while in 2016, annual maintenance in a private stable averaged 2592€, by 2024 this had risen to 4884€. For rented stables, costs increased from €3600 to 5856€. This indicates that stable fees are one of the heaviest financial burdens for horse owners. On average, the annual cost of keeping a competition horse increased by 9246,25€ (51,9%) compared to 2016. The results of the study provided insight into how the dynamics of expenses affect the development of equestrian sport in Estonia. These findings contribute valuable information to the equine sector and serve as a resource for horse owners, sport organizations, and policymakers in making future decisions
Windmills as Cultural Heritage and Their Potential as Tourist Attractions in Estonia
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalTuuleveski ehk tuulik on mehhaaniline seade, mis töötab tuule jõul. Tuuleveskite algne funktsioon on ajas muutunud, kuid neil on potentsiaal kultuuripärandi kandjatena, kasutades neid turismiobjektidena. Teema on vähe käsitletud ning tuulikute piiratud nähtavus ja vähene kasutamine turismis viitavad rakendamata võimalustele.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kaardistada Eestis tegutsevad tuuleveskid, kus pakutakse turismiteenuseid ning analüüsida tuulikute täiendavaid kasutusvõimalusi kaasaegses turismis. Töö üheks praktiliseks väljundiks on Eestis turismiteenust pakkuvate tuuleveskite interaktiivne kaart, mis aitab suurendada nende nähtavust turismiturul.
Töö teoreetiline osa annab ülevaate tuuleveskitest, nende omapäradest ja veskiturismist maailmas. Töö empiiriline osa põhineb kvalitatiivsest uuringust, mis keskendub tuuleveskitele, kus hetkel pakutakse erinevaid turismiteenust. Andmekorjeks viidi läbi viis poolstruktrueeritud intervjuud veskiomanikega.
Analüüsi tulemusel selgus, et enamik teenuseid on välja kujunenud omanike isiklikust huvist või turismituru nõudlusest. Neid teenuseid iseloomustab peamiselt hobi- või kogukonnapõhine lähenemine, kuid esines ka veskiomanik, kelle jaoks on teenusepakkumine peamine sissetulekuallikas. Suurimateks takistuseks peeti veski amortisatsiooni ning vajadust seda pidevalt hooldada. Turundusele pööratakse pigem vähe tähelepanu, sest on soov hoida isikliku kontakti külastajatega. Intervjuudest tuli välja kõigi veskiomanike sarnane ja kindel soov - pakkuda külastajatele ainulaadseid kogemusi, säilitades ja väärtustades kultuuripärandit.
Töö praktiline väljund - interaktiivne kaart - sisaldab 23 tuuleveskit, mis on jagatud maakondade kaupa. Kaart aitab suurendada veskiturismi nähtavust ja loob aluse paremale omavahelisele koostööle. Edasised uuringud võiksid keskenduda sihtgruppide ootustele ning tuulikute rollile piirkondliku turismi arendamisel.
Töö pakub väärtuslikku sissevaadet kultuuripärandi objektide elavdamise võimalustesse turismis.A windmill is a mechanical device powered by wind. While the original function of windmills has disappeared over time, these structures still hold potential as cultural heritage assets and tourism attractions. The topic has received limited academic attention, and the low visibility and limited tourism use of windmills in Estonia suggest unexploited opportunities.
The aim of this bachelor’s thesis is to map windmills in Estonia that currently offer tourism services and to analyse their potential use in contemporary tourism. One practical outcome of the study is an interactive map displaying windmills that operate as tourism service providers in Estonia, with the goal of enhancing their visibility in the tourism sector.
The theoretical part of the thesis provides an overview of windmills, their characteristics, and global examples of windmill tourism. The empirical part of the thesis is based on a qualitative study that focuses on windmills currently offering various tourism services. To gather data, five semi-structured interviews were conducted with windmill owners.
The analysis revealed that most services have developed from the owners' personal interests or visitor demand. These services are largely shaped by a hobby-based or community-oriented approach, although in one case, tourism was identified as the main source of income. The most significant challenge was the continuous physical degradation of the windmills and the need for ongoing restoration. Marketing received relatively little attention, as many owners preferred a more personal and low-key approach. A common theme across interviews was the shared desire to offer visitors unique experiences while preserving and valuing cultural heritage.
The practical outcome, the interactive map, features 23 windmills, organized by county. The map contributes to improving the visibility of windmill tourism and supports better collaboration between stakeholders. Future research could explore target group expectations and the role of windmills in regional tourism development.
This thesis offers valuable insight into how cultural heritage sites can be revitalised through tourism
Factors influencing changes in the population of the European beaver (Castor) between 2010-2023
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalKäesolev bakalaureusetöö uurib hariliku kopra (Castor fiber) arvukuse muutusi Eestis
aastatel 2010–2023 ning neid mõjutanud tegureid. Analüüs põhineb Keskkonnaagentuuri ja
riikliku jahistatistika andmetel, keskendudes kiskluse, küttimise, elupaikade seisundi ja
keskkonnatingimuste rollile kopra populatsioonidünaamikas. Tulemused näitavad, et
suurkiskjate (hunt, ilves) mõju koprale on marginaalne, samas kui küttimissurve, elupaikade
kättesaadavus ja liigisisene konkurents avaldavad suuremat mõju. Leiti mõõduka tugevusega
negatiivne korrelatsioon kütitud isendite arvu ja hinnangulise pesakondade arvu vahel. Töö
tulemustest saab järeldada, et kopra populatsiooni kestlikuks haldamiseks on vaja tõhusamat
seiret ja tasakaalustatud küttimispraktikat. Samuti rõhutatakse kopra tähtsust ökosüsteemide
mitmekesisuse ja veekogude toimimise seisukohalt.This bachelor thesis examines the changes in the population of the common beaver (Castor
fiber) in Estonia between 2010 and 2023 and the factors that influenced them. The analysis
is based on data from the Environment Agency and national hunting statistics, focusing on
the role of predation, hunting, habitat condition and environmental conditions in the
population dynamics of the beaver. The results show that large predators (wolf, lynx) have a
marginal impact on the beaver, while hunting pressure, habitat availability and intraspecific
competition have a greater impact. A negative correlation of moderate strength was found
between the number of individuals hunted and the estimated number of colonies. The results
of the study suggest that more effective monitoring and balanced hunting practices are
needed for sustainable management of the beaver population. It also highlights the
importance of beavers for ecosystem diversity and water body functioning
Cost-effectiveness analysis of establishing an organic poultry farm using the example of Viksi OÜ
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalTarbijate teadlikkuse kasv ja nii avalik kui ka poliitiline surve loomade heaolu
parandamiseks on viimaste aastate jooksul suurendanud mahemunade tarbimist. Samas
on lai linnugripi levik ja geopoliitilised probleemid avaldanud survet munahindade
tõusule. Mida kõrgema hinnaga on kõige odavamad munad poeriiulil, seda lihtsam on
mahemunadel nendega konkureerida.
Magistritöö eesmärgiks on hinnata, kas ja kui kasumlik on mahemunade tootmine
ettevõtte Viksi OÜ näitel. Lähtudes olemasolevast ettevõtte hoone- ja masinapargist,
koostati täpne ülevaade kogu tootmisprotsessiga seotud kuludest, tuludest ning
alginvesteeringu suurusest. Diskonteeritud juurdekasvuliste rahavoogude meetodit
kasutades leiti mitmed investeeringuprojekti kirjeldavad tasuvusnäitajad.
Tasuvusanalüüsi kohaselt on antud alginfo põhjal 5000-kohalise mahekanala tänaste
kulude-tulude suhtes rajamine ettevõttes kasumlik ning toodangu müügihind turul
konkurentsivõimeline.
Tuleb arvestada antud sektori kõrgete äririskidega ning juhatusel tuleb hoolikalt läbi
mõelda ja hinnata, kas ollakse valmis selliseid riske võtma ning kuidas nende
realiseerumise tõenäosust võimalikult madalal hoida. Samuti tuleb hinnata, kui lihtne on
Eesti väikese ja Euroopa keskmisest vähem jõukama tarbijaskonna seas mahemunade
turustamine. Olukorda raskendab asjaolu, et Eesti turul on palju kodukanapidajaid ja
mitmeid tuntuid mahemunade tootjaid ning turg võib toodangust ja tootjatest küllastunud
olla.
Siiski on võimalik antud töö põhjal langetada investeerimisotsus, kas munatootmine võiks
olla antud ettevõttes perspektiivikas või mitte.The increasing awareness among consumers and both public and political pressure to
improve animal welfare have led to a rise in the consumption of organic eggs in recent
years. However, the widespread spread of avian influenza and geopolitical issues have
put pressure on egg prices. The higher the price of the cheapest eggs on store shelves,
the easier it is for organic eggs to compete with them.
The aim of this thesis is to assess whether and how profitable organic egg production is
using the example of Viksi OÜ. Based on the existing company building and machinery,
a detailed overview was made of all the costs, revenues, and initial investment related to
the production process. Using the discounted cash flow method, several profitability
indicators describing the investment project were calculated.
According to the profitability analysis, based on the given initial data, establishing a
5000-capacity organic egg farm with the current costs and revenues of the company is
profitable and the sales price of the product on the market is competitive.
It should be noted that this sector involves high business risks, and the management
must carefully consider and assess whether they are ready to take such risks and how to
keep the likelihood of their realization as low as possible. Additionally, it is essential to
evaluate how easy it is to market organic eggs in Estonia’s small and less affluent
consumer base compared to the European average. The situation is further complicated
by the fact that there are many backyard egg producers and several well-known organic
egg producers in the Estonian market, and the market may be saturated with both
production and producers.
Nevertheless, based on this work, an investment decision can be made regarding
whether egg production could be a viable prospect for this company or not
Application of photogrammetry in reverse engineering
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalEesmärk on hinnata fotogramm-meetrilise meetodi sobivust keeruka geomeetriaga objektide kolmemõõtmeliseks rekonstrueerimiseks pöördprojekteerimise kontekstis. Töö võrdleb selle meetodiga loodud mudelite täpsust nendega, mis on loodud professionaalsete 3D-skanneritega (Nikon ModelMaker ja Revopoint RANGE). Samuti uuritakse, kui täpselt suudavad erinevad fotogramm-meetria tarkvarad (Meshroom, RealityCapture, 3DF Zephyr, Agisoft Metashape) luua keeruka geomeetriaga objekti 3D mudeli erinevate fotokogude põhjal.
Töö käigus jäädvustati 200 fotot rahakassast, kasutades Samsung Galaxy S10 nutitelefoni. Kolmemõõtmeliste mudelite loomiseks koostati kolmes mahus pildikogumid (50, 100 ja 200 fotot), mida töödeldi nelja erineva tarkvaraga ja võrreldi referentsmudelitega tarkvaras CloudCompare.
Tulemused näitasid, et fotogramm-meetria suudab piisava fotode hulga ja sobiva tarkvara kasutamisel pakkuda võrreldavat geomeetrilist täpsust professionaalsete 3D-skanneritega. RealityCapture ja Agisoft Metashape andsid parima kvaliteediga mudelid. Mudelite täpsus paranes oluliselt 200 foto kasutamisel võrreldes väiksemate pildikogumitega. Tulemustel on praktiline rakendatavus madalama eelarvega pöördprojekteerimise projektides ning edasised uuringud võiksid keskenduda mudeli skaleerimise ja objekti omaduste mõjule modelleerimise täpsuses. Samuti võiks edasistes töödes uurida suuremate pildikogumite kasutamise mõju mudeli detailsusele ja geomeetrilisele täpsusele.The objective is to evaluate the suitability of the photogrammetric method for three-dimensional reconstruction of objects with complex geometry in the context of reverse engineering. The study compares the accuracy of models created using this method to those produced with professional 3D scanners (Nikon ModelMaker and Revopoint RANGE). The aim was to assess how accurately different photogrammetry software solutions (Meshroom, RealityCapture, 3DF Zephyr, Agisoft Metashape) can generate a 3D model of a complex object based on different sets of photographs.
In the course of the work, 200 photos of a piggy bank were captured using a Samsung Galaxy S10 smartphone. To create 3D models, image sets of three different sizes (50, 100, and 200 photos) were compiled, processed with four different software tools, and compared to reference models using CloudCompare software.
The results showed that photogrammetry, with a sufficient number of photos and appropriate software, can provide geometric accuracy comparable to professional 3D scanners. RealityCapture and Agisoft Metashape produced the highest quality models. Accuracy improved significantly when using 200 photos compared to smaller photo sets. The results have practical applicability in lower-budget reverse engineering projects, and future research could focus on the impact of model scaling and object characteristics on modeling accuracy. Additionally, further studies could explore the effect of even larger image sets on the level of detail and geometric accuracy of the models
Compliance of Profit Yielding Land Parcels with Land Consolidation Requirements in Lüganuse Municipality
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalMaakorralduse nõuete järgimine on maa kui piiratud ja taastumatu ressursi tõhusaks kasutamiseks oluline. Maakorralduse nõuded tulenevad maakorraldusseadusest. Maakasutuse tingimuste parandamiseks on esmalt vajalik saada ülevaade maaüksuste vastavusest maakorralduse nõuetele. Töö eesmärgiks on koostada ülevaade Lüganuse vallas asuvate 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste vastavusest maakorralduse nõuetele. Katastriüksuste kuju iseloomustamiseks on täiendavalt arvutatud New Shape Index (NSI), kompaktsuse koefitsient ning kaks ribasuse koefitsienti. Analüüs koostati järgmiste nõuete aspektist: kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; katastriüksuse piiri ja looduliku piiri kokkulangemine; kiildumise ning ribasuse vältimine. läbiviimiseks on algandmetena kasutatud Maa- ja Ruumiameti vahendatavaid avaandmeid. Maakorralduse nõuetele vastavuse ühtlase hindamise tagamiseks on iga nõude iseloomustamiseks koostatud hindamisalused. Töö tulemusena selgus, et uuritud maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste vastavus maakorralduse nõuetele varieerub sõltuvalt nõudest. Kõige rohkem on probleeme kiildumisega ja juurdepääsu puudumisega. Töös kirjeldatud metoodikat kasutades on võimalik huvialas tuvastada prioriteetsed piirkonnad maakorralduse läbiviimiseks ning võrrelda maakorralduse nõuetele vastavust enne ja pärast maakorraldustoimingute läbi viimist.Compliance with land consolidation requirements is essential for the efficient use of land, which is a limited and non-renewable resource. Land consolidation requirements arise from the Land Consolidation Act. In order to improve land use conditions, it is first necessary to obtain an overview of how well land parcels comply with land consolidation requirements. The aim of this thesis is to assess the compliance of 100% profit yielding land parcels with land consolidation requirements in Lüganuse municipality. New Shape Index (NSI), compactness index and two strip-like form indices were additionally calculated to characterize the shape of the land parcels. The analysis focused on the following land consolidation requirements: ensuring practical access to an immovable; consideration of natural boundaries; avoidance of wedge-shaped and strip-like forms. Open data provided by the Estonian Land and Spatial Development Board was used as the basis for the analysis. Specific assessment criteria were developed to evaluate the compliance of profit yielding land parcels with land consolidation requirements. The results revealed that compliance with land consolidation requirements varied depending on the specific requirement. The most prevalent issues were related to having wedge-shaped forms in an immovable and not having access to an immovable. This paper outlines a methodology that can be used to identify priority areas for land consolidation projects within the target region. In addition, the approach serves as a tool for comparing the compliance of land parcels with land consolidation requirements before and after land consolidation projects
The functioning of the MinuKataster processing system, its tehnical and user experience related issues
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalMaatoimingute platvorm koondab riiklikud e-lahendused, mis on seotud maaomandi ulatuse määramise, maa väärtuse hindamise ning riigimaa haldamisega. Platvormi ühe osana võttis kataster alates 8. aprillist 2024. a kasutusele MinuKataster menetluskeskkonna. See võimaldab maaomanikel algatada erinevaid maatoiminguid ja jälgida nende kulgu. Keskkonnas saab algatada kinnisasjade jagamist, liitmist, ülemõõdistamist, piiride kindlakstegemist, piirimärkide taastamist, kinnisasjade piiride muutmist. Uue süsteemi kasutuselevõtul viidi läbi ka katastri andmestiku parandamine, mille eesmärk oli andmete kvaliteeti tõstmine ning ühtlustamine punktipõhise süsteemiga.
Magistritöö eesmärk on hinnata MinuKataster menetluskeskkonna funktsionaalset toimimist maatoimingute platvormi osana ning analüüsida võimalikke tehnilisi ja kasutuspraktikast tulenevaid probleemkohti. Samuti uuritakse kas maatoimingute platvorm toetab maaomandi registreerimise teoreetilisi aluseid. Selleks kirjeldatakse platvormi peamisi etappe ja toimimist ning kaardistatakse maatoimingute platvormi õiguslik raamistik. Töö käigus analüüsitakse katastriandmestiku muudatusi uuele platvormile üleminekul ning hinnatakse iga toimingu etapi vastavust kehtivatele õigusaktidele. Täiendava sisendi annavad ka seotud osapoolte intervjuud.
Töö tulemused näitasid, et maatoimingute platvorm toimib osaliselt ja vajab tehnilisi täiendusi ning põhjalikumat õigusanalüüsi. Uurimistööd saab edasi arendada, et toetada süsteemiarendust ja seadusandlike muudatuste ettevalmistamist.The land administration platform consolidates national e-solutions related to determining the extent of land ownership, assessing land value, and managing state-owned land. As part of this platform, the cadastre introduced the MinuKataster processing environment on April 8, 2024. This environment enables landowners to initiate various cadastral procedures and monitor their progress. Users can initiate actions such as the division, merging, and resurveying of cadastral units, boundary determination, boundary marker restoration, and the modification of property boundaries. Upon the launch of the new system, a revision of cadastral data was also carried out with the aim of improving data quality and harmonizing the dataset with a point-based system.
The aim of this master’s thesis is to evaluate the functional operation of the MinuKataster environment as a part of the land administration platform and to analyze potential technical issues and problems arising from user practice. The study also examines whether the land administration platform supports the theoretical foundations of land ownership registration. To this end, the main stages and functionality of the platform are described, and its legal framework is mapped. The research includes an analysis of the changes made to the cadastral dataset during the transition to the new platform and evaluates the compliance of each procedural step with current legislation. Additional input is provided through interviews with relevant stakeholders.
The findings indicate that while the land administration platform is partially functional, it requires technical improvements and a more thorough legal analysis. This research can be further developed to support system development and the preparation of legislative amendments