9480 research outputs found
Sort by
Beekeepers' awareness of work-related risk factors and safety behavior
No full textMagistritöö
Ergonoomika õppekavalVarasemad uuringud näitavad, et mesinike teadlikkus töös esinevatest ohuteguritest ja tööga seotud terviseriskidest on madal ning sellele on vähe tähelepanu pööratud. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada mesiniku töös esinevad ohutegurid ning hinnata mesinike teadlikkust tööga seotud terviseriskidest ja ennetusmeetmetest. Metoodika: sihtguppi kuulusid kõik mesindusega tegutsevad mesinikud, sõltumata mesiniku vanusest, staažist, mesila asukohast ja mesilasperede arvust. Uuritava grupi moodustasid ankeetküsitlusele vastajad. Ankeetküsitlus viidi läbi perioodil 01.05–30.09. 2024. Tulemused: küsimustikule vastas 124 mesinikku, vastamismäär oli 3,8%. vastajate hulgas oli mehi 50,8% ja naisi 49,2%. Mesindusega oli tegelenud kuni 10 aastat suur osa vastajatest ja rohkem kui 16 aastat (25,8%). Vastajatest 2/3 olid alla 10 mesilaspere pidajad, 1/4 omas mesilasperesid suuruses 10−99 ja vähesed pidasid rohkem kui 100 mesilasperet (7,2%). Mesinikud hindasid oma teadmisi ohuteguritest 5-palli skaalal keskmiseks 3,32 (±1,06). Kõrgeim hinnang anti teadlikkusele füsioloogilistest ohuteguritest (3,56) ja madalaim bioloogiliste ohutegurite kohta (3,10). Füsioloogiliste ohutegurite teadlikkus tulenes sellest, et füüsiline ülekoormus on põhjustanud luu- ja lihaskonna vaevusi (LLV) mesinike hulgas. Vastajaist viiendik tunnistas väheseid teadmisi bioloogiliste, keemiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kohta, mis võib tuleneda sellest, et neid ei saa alati seostada just tööga. Bioloogiliste ohuteguritega seotud terviseprobleemidest esines rohkem hingamisteede- ja nahaallergiat. Enim esines mesilasmürgi allergiat, mis väljendus lokaalse valu ja punetusena nõelamiskohal. Esines ka põskkoopapõletikku ja nohu (heinanohu) ja silmalimaskestade ärritust (pisaravool, punetus). Oli diagnoositud oli ka astmat. Kõige aktiivsemalt kasutasid IKV-sid mesinikud vanusevahemikus 41−60 aastat, mis võib olla seotud terviseprobleemide sagenemise ja parema teadlikkusega ennetusvõtetest. Rohkem kasutati IKV-sid kokkupuutes kemikaalidega: oblikhappe (63,7%) ja seebikivi (55%) korral, vähem tümooli (37,1%) ja äädikhape (27,4%) korral. Kaitsekindaid kasutati enamasti (94,4%) seebikiviga töötades. Sama vahendiga töötades kasutas suur osa mesinikest kaitseprille ja kaitseülikonda (73,6% vs 72,2%). Nimetatud IKV-sid kasutati teiste kemikaalidega töötades harvem. Kemikaalidega töötamisel ei kasutanud ühtegi IKV-d 24,5% vastajatest. Füsioloogiliste ohutegurite korral esines LLV vaevusi enamusel alaselja piirkonnas ning üle poolte vastajaist randme/ käelaba ja õlavöötme piirkonnas. Vaevuste ennetamiseks kasutasid abivahendeid veidi üle poolte vastajates. Regulaarseid pause töös teeb vaid 1/3 ja vähesed vastajatest (1/10) ei kasuta mitte midagi. Tervise ja töövõime säilitamiseks tegeleb regulaarse spordiga 1/3 vastajaist. Järeldus: uuringu tulemustest selgub, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata ohutusteadlikkuse tõstmisele mesinike hulgas, luua riiklikud koolituskavad ja toetusprogrammid ohutuskäitumise parendamiseks mesinike hulgas.Previous studies indicate that beekeepers’ awareness of occupational hazards and work-related health risks is generally low, and this issue has received limited attention. The aim of this study was to identify the occupational hazards present in beekeeping and to assess beekeepers’ awareness of work-related health risks and preventive measures. Methodology: The target group included all individuals engaged in beekeeping, regardless of age, experience, location of the apiary, or the number of bee colonies. The study population consisted of respondents who completed a questionnaire survey conducted between May 1 and September 30, 2024. Results: In total 124 beekeepers responded to the questionnaire, the response rate of 3.8%. Among the respondents, 50.8% were male and 49.2% female. Most participants had been involved in beekeeping for up to 10 years, while one-quarter had more than 16 years of experience (25.8%). Two-thirds of respondents kept fewer than 10 bee colonies, one-quarter managed between 10 and 99 colonies, and a small proportion (7.2%) maintained more than 100 colonies. Beekeepers rated their knowledge of occupational hazards on a 5-point scale with an average score of 3.32 (±1.06). The highest awareness was reported for physiological hazards (mean 3.56), while the lowest was for biological hazards (mean 3.10). Awareness of physiological hazards was primarily linked to the prevalence of musculoskeletal disorders caused by physical overexertion. One-fifth of respondents admitted to having limited knowledge of biological, chemical, and psychosocial hazards, which may be due to the difficulty in directly associating these hazards with work activities. Among health issues related to biological hazards, respiratory and skin allergies were most common. The most frequently reported condition was bee venom allergy, typically manifesting as localized pain and redness at the sting site. Other reported conditions included sinusitis, allergic rhinitis (hay fever), and conjunctival irritation (e.g., tearing, redness). Cases of asthma were also diagnosed. The most active use of personal protective equipment (PPE) was observed among beekeepers aged 41–60, which may be associated with increased health concerns and greater awareness of preventive practices. PPE was most commonly used when handling chemicals such as oxalic acid (63.7%) and caustic soda (55%), and less frequently with thymol (37.1%) and acetic acid (27.4%). Protective gloves were used by 94.4% of respondents when working with caustic soda. A large proportion also used protective goggles and suits with this substance (73.6% and 72.2%, respectively). Notably, 24.5% of respondents reported not using any PPE when handling chemicals. Regarding physiological hazards, most respondents reported musculoskeletal discomfort in the lower back, and more than half experienced symptoms in the wrist/hand and shoulder regions. Slightly more than half of the respondents used assistive tools to prevent such issues. Only one-third reported taking regular breaks during work, and one in ten did not use any preventive measures. One-third of respondents engaged in regular physical activity to maintain health and work capacity. Conclusion: The findings highlight the need to increase safety awareness among beekeepers. National training programs and support initiatives should be developed to improve safety behavior in the beekeeping sector
Sewage sludge management based on the example of wastewater treatment plants in Valga, Võru and Viljandi cities
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalReoveesette käitlemine on üks keerulisemaid ja kulukamaid etappe Eesti
olmereoveepuhastite töös ning selle kasutamine on reguleeritud nii kvaliteedi- kui ka
käitlusnõuetega. Varasemad Eestis läbi viidud uuringud on pakkunud välja lahendusi
komposti laialdasemaks kasutamiseks, kuid nende rakendamine praktikas on olnud
vähene.
Töö eesmärk on analüüsida reoveesette käitlemise ja kasutamise praktikaid ning
probleemkohti Valga, Võru ja Viljandi reoveepuhastite näitel.
Uuring põhineb nii kvalitatiivsel lähenemisel, mis hõlmab vee-ettevõtete kohapealseid
vaatlusi, vabas vormis vestluseid ning struktureeritud küsimustikku ning kvantitatiivsel
osal, kus uuriti reoveesettekomposti kvaliteeti aastatel 2017–2024, kasutades
proovivõttude laboratoorseid analüüsiandmeid. Lisaks kasutati dokumentide analüüsi ja
avatud kodeerimist vastuste töötlemisel.
Tulemused näitavad, et kuigi reoveesettekomposti kvaliteet vastab üldjuhul nõuetele,
takistavad selle laialdasemat kasutamist kõrged sertifitseerimiskulud, madal nõudlus ja
ebapiisav avalikkuse teadlikkus. Võrreldes varasemate uuringutega selgub, et pakutud
lahendused ei ole kohalikus kontekstis realiseerunud. Edasised uuringud võiksid
keskenduda komposti hügieniseerimisele ja regionaalsetele majanduslikele mudelitele.Sewage sludge management is one of the most complex and costly stages in the operation
of municipal wastewater treatment plants in Estonia, and its use is regulated by both
quality and handling requirements. Previous studies conducted in Estonia have proposed
solutions to increase the widespread use of compost, but their practical implementation
has been limited.
The aim of this study is to analyse the practices and challenges related to sewage sludge
management and utilisation, using the wastewater treatment plants of Valga, Võru and
Viljandi as case studies.
The research is based on a qualitative approach, including on-site observations at water
utilities, informal interviews and a structured questionnaire, as well as a quantitative
component, which involved analysing the quality of sewage sludge compost between 2017
and 2024 using laboratory test results. Document analysis and open coding were also used
to process the responses.
The results show that although the quality of sewage sludge compost generally meets
regulatory requirements, broader use is hindered by high certification costs, low demand
and insufficient public awareness. Compared to previous studies, the proposed solutions
have not been successfully implemented in the local context. Future research could focus
on compost hygienisation and the development of regional economic models
Variation in physical and mechanical properties of birch, eucalyptus and poplar plywood after soaking and drying cycles
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalAntud magistritöös uuriti 12 mm paksuse kase-, eukalüpti- ja paplivineeri läbiligunemise ja sellele järgnenud kuivamise tsükli mõju vineeri paindetugevusele, paindeelastsusmoodulile ning pundumisele. Katsed viidi läbi universaalse puidukatsemasina Instron 3369 abil, millega määrati vineeri paindetugevus ja elastsusmoodul vastavalt kehtivatele Euroopa standarditele. Mõõtmised teostati nii piki- kui ka ristisuunas, kus suunad määrati vineeri pealmise spoonikihi kiusihi järgi.
Iga vineermaterjali kohta valmistati üks 24 katsekehaga seeria. Katsekehad immutati vees 24 tunni jooksul, millele järgnes 48-tunnine kuivatusperiood. Katsekehad 1–12 mõõdeti pärast ligunemist märgades tingimustes (niiskussisaldus ligikaudu 32 %), katsekehad 13–24 aga pärast kuivamist (niiskussisaldus ligikaudu 5,9 %).
Tulemused näitasid, et läbiligunemise ja -kuivamise tsükkel mõjutas kõige enam katsekehade mehaanilisi omadusi. Märgade mõõtmiste puhul vähenes paindetugevus keskmiselt 56,6 % võrreldes esialgsete väärtustega, kuivade mõõtmiste korral aga 25%. Paindeelastsusmooduli vähenemine oli märgades tingimustes keskmiselt 54 %, kuivades tingimustes 13.3 %. Kõigis katsetingimustes oli nii paindetugevus kui ka paindeelastsusmoodul pikisuunalistes proovides kõrgem kui ristisuunalistes, mis vastab vineeri anatoomilisele ja struktuursele ehitusele.This master’s thesis investigated the effect of a soaking and subsequent drying cycle on the flexural strength, modulus of elasticity, and swelling behavior of 12 mm thick birch, eucalyptus, and poplar plywood. The tests were conducted using a universal wood testing machine, the Instron 3369, which was used to determine the flexural strength and modulus of elasticity in accordance with applicable European standards. Measurements were carried out in both longitudinal and transverse directions, with the orientation defined by the grain direction of the outer veneer layer.
For each plywood material, one test series comprising 24 specimens was prepared. The specimens were soaked in water for 24 hours, followed by a 48-hour drying period. Specimens 1–12 were tested in wet conditions (moisture content approximately 32 %), while specimens 13–24 were tested in dry conditions (moisture content approximately 5.9 %).
The results showed that the soaking and drying cycle had the most significant impact on the mechanical properties of the specimens. In wet conditions, the flexural strength decreased on average by 56.6 % compared to the initial values, while in dry conditions the reduction was 25 %. The modulus of elasticity decreased by an average of 54 % in wet conditions and by 13.3 % in dry conditions. In all test conditions, both the flexural strength and modulus of elasticity were higher in longitudinal specimens than in transverse ones, which corresponds to the anatomical and structural composition of plywood
Esilekerkivad siirutajatega levivad parasitaarhaigused koertel Põhja- ja Baltimaades
No full textA thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Veterinary Science.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks loomaarstiteaduse erialal.ABSTRACT. Parasitic canine vector-borne diseases (CVBD) have received a lot of attention in Europe in the recent years, but information about the situation in the Nordic-Baltic region, including Estonia, has been limited and scattered.
This thesis focused on four vector-borne parasitic infections in dogs in the Nordic-Baltic region (Denmark, Iceland, Norway, Sweden, Finland, Estonia, Latvia and Lithuania): canine babesiosis (Babesia canis infection), canine cardio-pulmonary dirofilariosis (Dirofilaria immitis infection), canine subcutaneous dirofilariosis (Dirofilaria repens infection) and canine angiostrongylosis (Angiostrongylus vasorum infection). In addition, thesis focuses from One Health aspect on the knowledge of medical doctors and veterinarians in the region on beforementioned diseases.
Mentioned parasites cause diseases that may cause life-threatening clinical conditiond in dogs and be challenging to diagnose and manage. In addition, some of the parasites have zoonotic potential (D. immitis and D. repens). Thus mapping the situation in the region is timely and necessary.
The causative agent of babesiosis in dogs is transmitted by ticks. The research found that local or imported disease cases have been reported in all Nordic and Baltic countries, except Iceland. Zoonotic cardiopulmonary dirofilariosis and subcutaneous dirofilariosis are transmitted by mosquitoes. During the research period, cardiopulmonary dirofilariasis was mainly seen as an imported disease in dogs in the Nordic and Baltic countries. Local subcutaneous dirofilariasis cases in dogs have been diagnosed in the Baltic countries since 2010. The causative agent of canine angiostrongylosis needs slugs and/or snails as a vector to transmit. Canine angiostrongylosis had not yet been diagnosed in Estonia during the research period, but local cases of infection have been reported in Finland.
The veterinarians in the region appeared to have good knowledge on canine babesiosis, on A. vasorum, and of the zoonotic potential of Dirofilaria spp. Veterinarians in Finland had better knowledge than human doctors regarding the zoonotic potential of Dirofilaria spp.
The results of the research provide valuable information for the evaluation and control of the spread of canine vector borne parasitic diseases in the Nordic and Baltic countries.LÜHIKOKKUVÕTE. Kesk-Euroopas on siirutajatega edasikanduvad parasiitaarhaigused koertel hakanud viimastel aastakümnetel rohkem levima ning on seal seetõttu suurema tähelepanu all, kuid teave olukorra kohta Põhja- ja Baltimaades, sh Eestis on olnud ebapiisav ja hägus.
Väitekirjas käsitleti siirutajatega leviva koerte nelja parasitaarhaiguse – babesioosi (tekitaja Babesia canis), kardio-pulmonaalse dirofilarioosi (tekitaja Dirofilaria immitis), nahaaluse dirofilarioosi (tekitaja Dirofilaria repens) ja angiostrongüloosi (tekitaja Angiostrongylus vasorum) – esinemist Põhja- ja Baltimaades (Taanis, Islandil, Norras, Rootsis, Soomes ning Eestis, Lätis, Leedus). Lisaks keskendus väitekiri ühtse tervise (One Health) aspektist piirkonna arstide ja loomaarstide teadlikkusele eelnimetatud haigustest. Eelmainitud haigused võivad loomal põhjustada eluohtliku kliinilise seisundi, mida võib olla keeruline diagnoosida ja ravida. Samuti on mõned haigustekitajad zoonootilised ehk võivad nakatada inimesi (tekitajad D. immitis ja D. repens). Seetõttu on mainitud haiguste leviku kaardistamine piirkonnas ajakohane ja vajalik.
Koerte babesioosi haigustekitaja siirutajateks on puugid. Uurimustöös leiti, et kohalikke või sissetoodud haigusjuhtu¬meid on raporteeritud kõigis Põhja- ja Baltimaades v.a Islandil. Zoonootiliste kardio-pulmonaalse ja nahaaluse dirofilarioosi siirutajateks on sääsed. Uurimisperioodil esines kardio-pulmonaalset dirofilarioosi Põhja- ja Baltimaades koertel peamiselt sissetoodud haigusena. Kohalikku nahaaluse dirofilarioosi, juhtumeid koertel on Baltimaades diagnoositud alates 2010. aastast. Koerte angiostrongüloosi haigustekitaja vajab levimiseks siirutajatena nälkjaid ja/või tigusid. Eestis ei olnud uurimisperioodil koerte angiostrongüloosi veel diagnoositud, kuid Soomes on raporteeritud kohalikest nakatumisjuhtumitest.
Loomaarstide teadlikkus nelja käsitletud parasitaarhaiguse suhtes oli erinev. Küsitlustes osalenud loomaarstide teadlikkus Dirofilaria spp. zoonootilisest potentsiaalist oli suurem kui arstidel.
Uurimistöö tulemused annavad koerte siirutajatega levivate parasitaarhaiguste Põhja- ja Baltimaades levimise hindamise ja ohje korraldamiseks väärtuslikku informatsiooni.The publication of this dissertation is granted by the Graduate School in Biomedicine and Biotechnology and by the Estonian University of Life Sciences
Ajaloolise GIS-i ja maastiku karakteri hindamise rakendamine Krasnokutski valla kultuurmaastike uurimiseks
No full textMaster’s thesis
Curriculum in Landscape architecture‘Cultural landscapes’ concept is one of the central in geography, but first objects in the World heritage list started to appear only in the end of 20th century, and methodologies for its description and assessment were published in the beginning of 21st century.
The phenomenon of cultural landscapes is not yet described in Ukrainian research, and studies on regional and local levels were not conducted. My personal aim in the work was to reveal the history of landscapes in my native region because it is under-represented. Understanding of the history of cultural landscapes gives a base for place attachment and establishment of the local identity. In order to have a material for the proper local municipality planning and understand the potential to respond to future changes, I researched landscape transformations in the given period using methods of landscape character assessment and historical GIS. Combination of quantitative and qualitative analysis allowed me to provide a more comprehensive study of landscape changes in the area. The research demonstrated that the main reasons for the landscape change in the study area was population activity: early settlement period and Cossack military organization, land ownership changes, natural resources management laws and traditions, population growth and settlement sprawl; appearance of sugar factories and infrastructure related to them (factory farming). Factors which cause landscape changes in the 21st century: agriculture, forestry, depopulation, new building materials, decline of sugar factories.Mõiste „kultuurmaastikud” on geograafias üks keskseid, kuid esimesed objektid maailmapärandi nimekirjas hakkasid ilmuma alles 20. sajandi lõpus ning selle kirjeldamise ja hindamise metoodikad avaldati 21. sajandi alguses. Kultuurmaastike nähtust ei ole Ukraina teaduses veel kirjeldatud ning piirkondlikul ja kohalikul tasandil ei ole uurimusi läbi viidud. Minu isiklikuks eesmärgiks selles töös oli avaldada minu kodupiirkonna maastike ajalugu, kuna see on alauuritud. Kultuurmaastike ajaloo mõistmine annab aluse paigatundele ja kohaliku identiteedi kujunemisele. Selleks, et kohaliku omavalitsuse planeerimisel oleks olemas vajalikud lähteandmed ja mõistmaks tulevaste muutustega toimetuleku potentsiaali, uurisin maastikumuutusi antud perioodil, kasutades maastiku karakter hindamise meetodeid ja ajaloolist GIS-i. Kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kombinatsioon võimaldas mul pakkuda piirkonna maastikumuutustest terviklikumat ülevaadet. Uuring näitas, et uuritava ala maastikumuutuste peamisteks põhjusteks olid inimtegevusega seotud tegurid: varajane asustusperiood ja kasakate sõjaväeline organiseeritus, maaomandi muutused, loodusvarade kasutamise seadused ja traditsioonid, rahvastiku kasv ja asustuse laienemine; suhkrutehaste ning nendega seotud taristu (tehasepõllundus) teke.
21. sajandi maastikumuutusi põhjustavad tegurid on: põllumajandus, metsandus, rahvastiku vähenemine, uued ehitusmaterjalid ning suhkrutehaste hääbumine.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0
Temporal relationship between Heterobasidion root rot and the European spruce bark beetle (Ips typographus) in Norway spruce stands
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalKuuse-kooreürask on üks olulisemaid hariliku kuuse putukkahjureid Euroopas ning kuuse-juurepess on üks levinumaid juuremädanike tekitajaid Põhja-Euroopas. Pikaajalised prognoosid näitavad kliima soojenevat trendi Euroopas ning kliimamuutuste tagajärjel suureneb nimetatud kahjustajate olulisus veelgi. Magistritöö eesmärk oli uurida juurepessu mõju kuuse-kooreüraski kahjustustele harilikus kuuse puistutes.
Välitööd teostati viljakates kuuseenamusega puistutes, kus hinnati kuuse-kooreüraski kahjustuste osakaal. Välitöö tulemused seoti varasema koostööprojekti poolt kogutud juurepessu kahjustuse andmetega. Magistritöös analüüsiti 88 kuuse puistut kogupindalaga 211 hektarit vanuses 18-213 aastat. Kogutud andmeid analüüsiti tehisaruga ning tulemusi kontrolliti programmiga R (R Core Team 2023).
Töö tulemustest selgus, et olulisimateks teguriteks mis mõjutasid kuuse-kooreüraski kahjustusi kuusikutes on puistu keskmine vanus ja kuuse lamapuidu kogus puistus. Veel selgus täiendavalt, et juurepessu kahjustuse osakaal kuusikus suurendas kuuse-kooreüraski kahjustusi ning korrektselt planeeritud hooldusraiete teostamine vähendas kuuse-kooreüraski kahjustusi.The spruce bark beetle (Ips typographus) is one of the most significant insect pests of Norway spruce stands in Europe, and Heterobasidion root rot is among the most widespread root decay pathogens in Northern Europe. Long-term climate projections indicate a warming trend across Europe, and as a result of climate change, the impact of these forest pests is expected to increase in further.
The aim of this master’s thesis was to investigate the impact of root rot on bark beetle damage in Norway spruce dominated stands.
Fieldwork was conducted in fertile spruce-dominated stands, where the proportion of bark beetle damage in spruce was measured. These results were combined with root rot damage data collected during a previous collaborative research project. In total, 88 spruce stands were analysed, covering an area of 211 hectares and ranging in age from 18 and 213 years.
The collected data were analysed using artificial intelligence methods, and the results were validated using the R software environment (R Core Team 2023).
The study revealed that the most important factors influencing bark beetle damage in spruce dominated stands were stand age of the stnd and the amount of lying spruce deadwood. Additionally, it was found that a higher proportion of root rot damage in a stand increased the extent of bark beetle damage, while the implementation of planned thinning operations reduced it
Designing of automated grain packaging line
No full textMagistritöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalVilja pakendamise protsess väiksemates tootmisüksustes on sageli käsitsi teostatav,
tööjõumahukas ja eksimustele avatud. Sarnaseid süsteeme on varasemalt automatiseeritud
peamiselt suurettevõtetes, kus kasutatakse kalleid ja universaalseid lahendusi, kuid
väiksemahuliste vajaduste jaoks sobivad lahendused on seni jäänud harvaks.
Töö eesmärk oli projekteerida väikese tootmismahu jaoks sobiv automatiseeritud teravilja
pakendusliin, mis vähendab käsitöömahtu, suurendab protsessi korduvust ning võimaldab
süsteemi juhtimist ühe operaatoriga.
Töö koostamisel kasutati olemasoleva süsteemi tehnilist teavet, Siemens LOGO!
kontrolleri simulatsioonikeskkonda ning reaalseadmete spetsifikatsioone. Metoodika
hõlmas loogikapõhist juhtimisploki disaini, sisend-väljundskeemide koostamist ning
pneumaatiliste ja elektriliste süsteemide ühendamist ühtsesse toimivasse lahendusse.
Töö tulemusena valmis lahendus, mis võimaldab tühjade suurkottide automaatset
etteandmist, täitmist kaalu alusel ning edasitransporti. Süsteem hõlmab fotoandureid,
kaalumooduleid, elektromootoreid ning pneumaatilist kinnitust, mida juhitakse
programmeeritava loogikakontrolleri kaudu. Kavandatud süsteem vähendab vajadust
kahe operaatori järele ning sobib kasutamiseks reaalsetes tingimustes. Lahendus pakub
potentsiaali edasiseks täiustamiseks, näiteks kaugjuhtimise ja andmeloogika laiendamise
kaudu.The grain packaging process in small-scale production units is often manual, laborintensive,
and prone to errors. While similar systems have previously been automated in
large enterprises using expensive and standardized solutions, suitable systems for smaller
operations remain rare.
The aim of this thesis was to design an automated grain packaging line suitable for lower
production volumes, reducing manual labor, improving process consistency, and enabling
operation by a single operator.
The methodology involved using existing system documentation, the Siemens LOGO!
simulation environment, and real device specifications. The control system was developed
using logic-based control block design, input-output mapping, and integration of
pneumatic and electrical components into a cohesive solution.
As a result, a system was created that allows automatic feeding of empty big bags, weightbased
filling, and onward transport of the filled bags. The system includes photoelectric
sensors, weighing modules, electric motors, and pneumatic clamps — all managed
through a programmable logic controller. The solution reduces the need for two operators
and is ready for use in real conditions. It also offers future development potential, such as
remote control and data-based enhancements
Body and water: seasonal blue space use in urban environments through winter swimming at Tartu Anne canal
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalVeekogudest kujundatud väliskeskkonnad, nagu jõed, kanalid, järved ja mered, ehk
sinialad, tunnustatakse üha enam linnamaastiku oluliste komponentidena. Need mängivad
inimeste tervise, heaolu ja elukvaliteedi toetamisel üliolulist rolli olles meeldejäävad
kohad puhkuseks, liikumiseks, kogukonnaüritusteks ja kultuuripraktikateks. Tartus,
kesklinnast vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Anne Kanal on linna ruumilise
ja sotsiaalse identiteedi ning Annelinna elanike jaoks olulisel kohal. Lisaks on tegu üle
linna tuntud populaarse talisupluspaigaga. Käesoleva töö eesmärgiks on Anne kanali
rannaala kujundamine, mis suurendab talvist kasutamist, toetab talisuplejate kombeid,
parendab paiga kohatunnetust, toetab kogukonnatunnet ning rikastab ala esteetilist ja
kogemuslikku kvaliteeti. Disainlahendus toetub kirjanduse ülevaatele, näidisprojektide
analüüsile, vaatlustele ja kasutajauuringule, mis annavad sisendit, et luua Anne Kanalist
elava, aastaringselt kasutatava siniala.Outdoor environments shaped by water bodies, such as rivers, canals, lakes, and seas, also
known as blue spaces, are increasingly recognised as essential components of cities. They
play a crucial role in supporting human health, well-being, and quality of life, serving as
memorable places for recreation, movement, community events, and cultural practices. In
Tartu, Anne Canal, located just a 10-minute walk from the city centre, holds spatial and
social significance for the city and the residents of Annelinn. It is also a well-known and
popular winter swimming spot across the city. The aim of this work is to design the beach
area of Anne Canal in a way that enhances the multifunctionality of the place, which
supports the traditions of winter swimmers, improves the sense of place, strengthens
community feeling and enriches the area’s aesthetic and experiential qualities in all
seasons. The design proposal is based on a literature review, analysis of reference projects,
site observations, and user research, all of which contribute to creating Anne Canal as a
vibrant, year-round blues space
The Use of Vertical Markers in non-RTK UAV Surveying
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalDroonfotogramm-meetria on muutunud oluliseks andmekogumise meetodiks geodeesias, kuid RTK-droonide maksumus ja nendega kaasnevad lisakulud võivad piirata selle laiemat kasutust. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas tahhümeetrilise mõõdistusvõrgu punktidena objektile paigutatud vertikaalseid tähiseid saab kasutada madalama hinnaklassi mitte-RTK drooni abil teostatud mõõdistuse georefereerimiseks selliselt, et saavutatud täpsus vastaks kehtivatele situatsioonimõõdistamise täpsusnõuetele.
Töö raames teostati kolm katselendu DJI Mini 3 Pro drooniga. Georefereerimiseks kasutati olemasoleva tahhümeetrilise mõõdistusvõrgu vertikaalseid tähiseid, andmetöötlus toimus RealityCapture tarkvaraga. Droonmõõdistuse täpsust hinnati plaaniliste ja kõrguslike keskmiste ruutvigade (KRV) väärtuste põhjal, kusjuures tulemusi võrreldi tahhümeetriliste kontrollmõõdistustega.
Kõigi katsete tulemused vastasid kehtivatele täpsusnõuetele, parimatel juhtudel saavutati plaaniline KRV 1,7 cm ja kõrguslik KRV 1,2 cm. Töö näitas, et madalama hinnaklassi drooni ja juba olemasoleva mõõdistusvõrgu abil on võimalik täita geodeetilisi täpsusnõudeid. Metoodika sobib väiksematele objektidele ja ettevõtetele, kes soovivad vähendada kulusid ja välitööde mahtu. Edasised uuringud võiks keskenduda selle meetodi põhjalikule kuluefektiivsuse analüüsile ning tehisintellekti kaasamisele mõõdistusprotsessi.Drone photogrammetry has become an important method for data acquisition in geodesy. However, the high cost of RTK-equipped UAVs and related expenses can limit wider adoption. The aim of this master's thesis is to determine whether vertical markers placed on the object as part of a total station survey control network can be used to georeference surveys conducted with a lower-cost non-RTK UAV in such a way that the resulting accuracy meets established topographic survey standards.
Three test flights were carried out using the DJI Mini 3 Pro drone. Georeferencing was performed using vertical markers from an existing total station control network, and data processing was conducted using RealityCapture software. The accuracy of the drone survey was evaluated based on planimetric and vertical root mean square error (RMSE) values, which were compared to total station control measurements.
All test results met the required accuracy standards. In the best cases, a planimetric RMSE of 1.7 cm and a vertical RMSE of 1.2 cm were achieved. The study demonstrated that geodetic accuracy requirements can be met using a non-RTK UAV in combination with an existing total station control network. The methodology is suitable for small-scale projects and organizations aiming to reduce costs and fieldwork volume. Future research could focus on a detailed cost-effectiveness analysis of this approach and the integration of artificial intelligence into the surveying workflow
Development of the veneer conveyor table for the Cremona dryer
No full textRakenduskõrgharidusõppe lõputöö
Tehnotroonika õppekavalSpooni konveierlaua eesmärk ettevõttes on Cremona kuivatist väljuva spooni edasi
viimine kuni töölisteni, kes ladustavad spoonilehed alustele. Lõputöö eesmärgiks on
arendada ning ümber ehitada Cremona kuivati spooni konveierlauda nii, et tööseisakud
väheneksid, millest omakorda tekib tootlikkuse tõus ning tööõnnetuste väiksem risk.
Uuendusvajadus on tingitud ettevõtte soovist töökeskkonda parendada ning tootmismahtu
efektiivsemalt täita, samuti on varasemalt juhtunud olemasoleva lahendusega mõningaid
tööõnnetusi. Peamine fookus on suunatud laua ülekandemehhanismi arendamisele ning
jõuda töö kollektiivpuhkuse ajal valmis. Töö käigus sai loodud varasema süsteemi põhjal
mudel ning selle ümber uus projekt. Kavandatav konstruktsioon peaks suurendama
seadme töökindlust ja -ohutust. Konveierlaua arendusele koostati vajaminevatest
detailidest joonised ning ehitati nende põhjal uus laud valmis. Uuendatud konveierlaud
võeti ettevõttes kasutusele ning jõuti valmis puhkuse ajal.The purpose of the veneer conveyor table in the company is to transport the veneer sheets
exiting the Cremona dryer to the workers who stack them onto pallets. The aim of the
thesis is to develop and reconstruct the veneer conveyor table of the Cremona dryer in
such a way that downtime is reduced, which in turn leads to increased productivity and a
lower risk of workplace accidents. The need for improvement arises from the company’s
desire to enhance the working environment and meet production capacity more efficiently.
Additionally, there have been some work accidents with the existing solution. The main
focus is on developing the table’s transmission mechanism, with the goal of completing
the work during the company’s collective vacation. During the course of the project, a
model based on the previous system was created, and a new design was built around it.
The proposed construction is expected to improve the reliability and safety of the
equipment. Drawings of the necessary parts for the conveyor table development were
prepared, and a new table was built accordingly. The upgraded conveyor table was
implemented in the company and completed during the vacation period