9480 research outputs found
Sort by
The effect of vine age and growing environment on the ripening of the hybrid grape cultivar ‘Zilga’
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalEestis on aasta-aastalt kasvanud viinamarjaistandike arv. On oluline teada, kas istutusjärgsetel aastatel on tootjatel potentsiaali saada noorte viinapuude marjadest kvaliteetset veini. Seetõttu ongi oluline uurida, kuidas viinapuu vanus mõjutab viinamarjade suhkrute, orgaaniliste hapete ja fenoolsete ühendite sisaldust, mis on veinivalmistamise toormaterjaliks. Levinud on seisukoht, et parema iseloomuga veinid on vanade viinapuude toodetud.
Ei ole teada, kuidas Eesti tingimustes mõjutab hübriidsordi kasvutugevus veiniviinamarja kvaliteediks vajalikke keemilisi parameetreid. Käesoleva magistritöö hüpoteesiks oli, et viinapuu vanus ja kasvukoht mõjutavad saagi kvaliteeti. Eesmärgiks oli välja selgitada viinapuu vanuse ja kasvukoha mõju hübriidsordi ‘Zilga’ viinamarjade suhkrute, orgaaniliste hapete ja fenoolsete ühendite sisaldusele. Katse viidi läbi avamaal ja katmikalal 2024. aastal, katses oli sort ‘Zilga’.
Katse tulemused näitavad, et nii viinapuu vanus kui ka kasvukoht mõjutavad oluliselt viinamarjade suhkrute ja hapete sisaldust ning vanus fenoolsete ühendite sisaldust. Vanade viinapuude marjamahlas oli hapete sisaldus kõrgem, eriti avamaal, mida võib mõjutada nende sügavam juurestik ja parem toitainete omastamine. Katmikala viinamarjades oli hapete sisaldus madalam kõrgemate temperatuuride tõttu. Ka suhkrute tase oli kõrgeim katmikala viinamarjades, tagades veini jaoks vajaliku alkoholisisalduse. Avamaal kasvanud viinamarjade suhkrusisaldus jäi alla nõutud taseme, mistõttu võib olla vajalik lisasuhkru kasutamine või sobivate sortide segamine. Viinapuu vanus mõjutas oluliselt viinamarjamahla fenoolide ja antotsüaanide sisaldust, mis omakorda määravad veini värvuse, stabiilsuse ja kvaliteedi. Katse näitas, et vanadel viinapuudel oli marjades rohkem fenoolseid ühendeid, samas kui antotsüaanide sisaldus oli suurem noortel taimedel, mida võib mõjutada sordi eripära, valgus, veestress ja kasvukeskkond.
Edasist uurimist vajab vanuse ja kasvukoha mõju teistel hübriidsortidel.The number of vineyards in Estonia has been increasing year by year. It is important to determine whether, in the years following planting, producers have the potential to produce high-quality wine from young grapevines. Therefore, it is essential to study how the age of the vine affects the content of sugars, organic acids, and phenolic compounds in grapes, which are the raw materials for winemaking. A common belief is that wines with better character are produced from older vines.
It is not known how the vigor of a hybrid grapevine cultivars affects the chemical parameters necessary for wine grape quality under Estonian conditions. The hypothesis of this master's thesis was that vine age and growing location influence crop quality. The aim was to determine the effect of vine age and growing location on the sugar, organic acid, and phenolic compound content in the hybrid cultivar 'Zilga' grapes. The experiment was conducted in open field and greenhouse conditions in 2024, using the cultivar 'Zilga'.
The results of the experiment show that both the age of the grapevine and the growing location significantly affect the sugar and acid content of the grapes, while the age influences the level of phenolic compounds. The juice of older vines had a higher acid content, especially in the open field, which may be influenced by their deeper root systems and better nutrient uptake. Covered vines had lower acid content due to higher temperatures. Sugar levels were also highest in the covered vines, ensuring the required alcohol content for winemaking. The sugar content of grapes grown in open field fell below the required level, potentially requiring the addition of sugar or blending with suitable varieties.
Vine age and growing conditions significantly affect the phenolic and anthocyanin content of grape juice, which in turn determine the wine’s color, stability, and quality. The experiment showed that older vines had higher levels of phenolic compounds, while anthocyanin content was greater in younger vines, likely influenced by varietal characteristics, light exposure, water stress, and the growing environment.
Further research is needed on the effects of age and growing location in other hybrid cultivars
Efficacy of different fungi in the biocontrol of root rot (Heterobasidion spp.)
No full textMagistritöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia erialalEestis, kus mets katab üle poole maismaast, on hariliku kuuse (Picea abies) seisund
viimastel aastatel märgatavalt halvenenud. Üheks olulisemaks kahjustajaks on juurepess
(Heterobasidion spp.), mis põhjustab ulatuslikku majanduslikku kahju ning ohustab
metsade ökoloogilist tasakaalu. Varasemalt on biotõrjes kasutatud hiidkoorikut
(Phlebiopsis gigantea), kuid teiste potentsiaalsete antagonistlike seente mõju on jäänud
vähe uurituks.
Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata erinevate seeneliikide efektiivsust juurepessu
biotõrjel laboritingimustes, kus seente mõju hinnati K. Manka biootiliste testide meetodi
alusel.
Tulemused näitasid, et libliktagel (Trametes versicolor) avaldas biotõrjeefekti, eriti
männi-juurepessu (Heterobasidion annosum) vastu. Libliktageli 23-st tüvest 19 suutsid
patogeeni kasvu pidurdada. Lakkvaabik (Ganoderma lucidum) jäi valdavalt
juurepessule alla, kuid üksikutel juhtudel suutis siiski vastupanu osutada. Teises katses
selgus, et suits-kollanutt (Hypholoma capnoides) ja harilik kännumampel
(Kuehneromyces mutabilis) avaldasid samuti tõrjuvat mõju, eriti männi-juurepessu
vastu. Hiidkoorik kinnitas oma tuntud efektiivsust, kuid tema kasv oli aeglane.
Kopsservik (Pleurotus pulmonarius) ei näidanud tõrjeefekti.
Töö tulemused viitavad libliktageli biotõrje potentsiaalile. Edasised uuringud
välistingimustes on vajalikud, et kinnitada laborikatsete tulemused reaalses
metsakeskkonnas. Saadud teadmisi saab rakendada keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike
metsakaitsemeetmete väljatöötamisel.Place and year of defence: Tartu, 2025
In Estonia, where forests cover more than half of the land area, the condition of Norway
spruce (Picea abies) has significantly deteriorated in recent years. One of the main
contributors to this decline is root rot (Heterobasidion spp.), which causes extensive
economic damage and threatens the ecological balance of forest ecosystems. While the
fungus Phlebiopsis gigantea has previously been used in biocontrol, the potential of
other antagonistic fungal species has remained insufficiently studied.
The aim of this master’s thesis is to evaluate the efficacy of different fungal species in
the biocontrol of root rot under laboratory conditions, using the biotic interaction
assessment method developed by K. Manka.
The results showed that Trametes versicolor exhibited a biocontrol effect, particularly
against Heterobasidion annosum. Of the 23 strains tested, 19 were able to suppress the
pathogen’s growth. Ganoderma lucidum was generally suppressed by the pathogen,
although in some cases it managed to resist. In a second experiment, Hypholoma
capnoides and Kuehneromyces mutabilis also demonstrated antagonistic effects,
especially against H. annosum. Phlebiopsis gigantea confirmed its known efficacy,
although its growth was slow. Pleurotus pulmonarius did not show any biocontrol
effect.
The results of this study highlight the biocontrol potential of Trametes versicolor.
Further field studies are necessary to confirm the laboratory findings in real forest
environments. The knowledge gained can be applied in the development of
environmentally friendly and sustainable forest protection strategies
Management of moose population stability in Estonia through hunting activities
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalKäesolevas bakalaureuse töös uuritakse, kuidas erinevad jahindustegevused mõjutavad põdra (Alces alces) asurkonna stabiilsust Eestis. Lisaks tehakse ülevaade põdra bioloogiast (eluviis, sigimine vaenlased, sarved). Töö eesmärk on analüüsida erinevaid mõjutegureid ning pakkuda lahendusi põdra arvukuse stabiilsuse tagamiseks Eestis. Töös kasutatud andmed on pärit teemakohastest raamatutest, jahimeestelt ja ametlikest keskkonnaagentuuri seirearuannetest. Tulemused näitavad, et jahindusel on oluline roll asurkonna suuruse ohjamisel, kuid ei tohi unustada looduslikke tegureid nagu kisklus ja põdralehmade käitumine vasikate varjamisel. Töö lõpuks on esitatud soovitused, kuidas Eestis erinevate loendusmeetmete ja juurdekasvu arvutuste toel ning struktuurse küttimise ja valiklaskmisega saaks põdra asurkonda hoida stabiilsena.This bachelor's thesis investigates how different hunting activities influence the stability of the moose (Alces alces) population in Estonia. In addition, an overview is provided of the moose’s biology, including its lifestyle, reproduction, natural enemies, and antlers. The aim of the thesis is to analyze various influencing factors and propose solutions to ensure stable moose population numbers in Estonia. The data used in the study come from relevant literature, hunters, and official monitoring reports from the Estonian Environmental Agency. The results indicate that hunting plays a significant role in regulating population size, but natural factors such as predation and the behavior of cows hiding their calves must also be considered. By the end of the thesis, recommendations are presented on how to maintain a stable moose population in Estonia through different census methods, growth rate calculations, structural hunting, and selective culling
Analysis of the geodetic network and proposals for reconstruction of the Tartu-Põlva- Koidula railway land area
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalGeodeetiliste mõõdistamisvõrkude rajamisel on traditsiooniliselt tuginetud passiivsetele
võrkudele nagu riiklik geodeetiline võrk (RGV), kohalik geodeetiline võrk (KGV) ja
kõrgusvõrgud. Kõrguste määramisel mõõdistamisvõrkudele on kasutatud trigonomeetrilist ja
geomeetrilist nivelleerimist, viimastel aastakümnenditel suures osas ka RTK GNSS-meetodit.
Igapäevaste geodeetiliste tööde läbiviimisel ei ole eriti populaarne vahend staatiline GNSSmõõdistamine,
selle suure töömahukuse tõttu. Täpsematel mõõdistamistel, nagu näiteks RGV
ja KGV mõõdistustööd vms. suuremat täpsust nõudvad tööd, seda mõõdistusmeetodit siiski
kasutatakse. Käesolevas lõputöös püstitati eesmärk selgitada välja, milline on sobiv viis
raudteetrasside geodeetilise alusvõrgu punktidele kõrguste määramiseks valitud lõigul,
arvestades, et rajatavad punktid oleksid hilisemateks lähtereeperiteks geodeetiliste
mõõdistamisvõrkude rajamisele. Jõuti otsusele, et parim lahendus rajatavatele punktidele
kõrguste määramiseks oleks kasutada staatilist suhtelist GNSS-mõõdistamist. Kõrguste
määramine selliste traditsiooniliste meetoditega nagu trigonomeetriline või geomeetriline
nivelleerimine oleks lähtereeperite kauguse tõttu liialt töömahukas ning eeldatavasti
kannataks selle all ka tööde täpsus. Lisaks ei vastaks nivelleerimiskäikude pikkused
erinevates juhendites välja toodule. Eesmärgi täitmiseks selgitati välja geodeetilise võrgu
seisukord uuritavalt maa-alal ning anti soovitused võrgu rekonstrueerimiseks. Töö praktilises
osas koostati näidisprojekt Ülenurme-Põlva vahelisele raudteelõigule alusvõrgu punktide
kõrguste määramiseks staatilise suhtelise GNSS-meetodiga.In the establishment of geodetic measurement networks, passive networks such as National
Geodetic Network (RGV), Local Geodetic Network (KGV) and height networks, have
traditionally been relied upon. For altitude determination within measurement networks,
trigonometric and geometric leveling methods have been used, with the latter being
increasingly supplemented by RTK GNSS methods in recent decades. In daily geodetic work,
static GNSS surveying is not particularly popular due to its labor-intensive nature. For more
precise measurements—such as RGV and KGV surveys or other tasks requiring higher
accuracy—this method is still employed. The aim of this thesis was to identify the most
suitable method for determining the heights of geodetic reference points along the selected
railway section, considering that these points were to serve as reference points for future
geodetic network construction. It was concluded that the best solution for establishing heights
at these points would be to use static relative GNSS surveying. Traditional methods such as
trigonometric or geometric leveling would be too laborious due to the distances between
reference points and would likely compromise measurement accuracy. The lengths of leveling
loops specified in different guidelines do not align with those presented in the current
document. To achieve this goal, the status of the geodetic network in the surveyed area was
assessed, and recommendations for reconstructing the network were provided. In the practical
part of the thesis, a sample project was developed for establishing the geodetic network points
along the Ülenurme-Põlva railway section using the static relative GNSS method
Landscape architecture in interior architecture through case studies
No full textMagistritöö
Maastikuarhitektuuri õppekavalKäesolev magistritöö lähtub probleemist, et sisehaljastust nähakse sageli vaid esteetilise
lisandina. Sisemaastikud, kui ruumilised, esteetilised ja ökoloogilised sekkumised,
pakuvad võimalusi, eriti parasvöötme kliimas, nagu Eesti, kus väliruumi taimestik on suure
osa aastast puhkeolekus või lumekatte all. Töö eesmärk on uurida sisemaastike
funktsionaalseid eeliseid ja omadusi juhtumiuuringute põhjal. Hinnata, kas suurem
haljastuse osakaal toob kaasa tajutavamad muutused siseruumide keskkonnas. Analüüsida
sisemaastike arhitektuurseid tüpoloogiaid ning hinnata nende moju ruumilisele kvaliteedile
ja hoone sisekeskkonnale.
Uurimistöö aluseks on seitse erineva sisemaastiku tüpoloogiaga juhtumiuuringut Tallinnas.
Kasutatud on kombineeritud uurimismeetodit, mis ühendab kohapealsed
keskkonnamõõtmised (õhuniiskus, temperatuur, valgustihedus) ruumiliste vaatluste,
visuaalse dokumentatsiooni ja tõlgendava analüüsiga.
Tulemused näitavad, et sisehaljastuse mõju ei sõltu ainult mahust, vaid toimivus sõltub
taimede paigutusest, liigivalikust, valgusoludest, hoolduse kvaliteedist ning sobivusest
ruumis kasutatud materjalidega. Läbimõeldult ruumi integreeritud haljastus toetas paremat
mikrokliimat, akustilist mugavust, selgemat ruumistruktuuri ja positiivset olustikku. Lisaks
täitis haljastus sageli ka funktsionaalseid ülesandeid, nagu tsoonide loomine, liikumise
suunamine ja privaatsuse lisamine. Koostasin aiatüüpide jaotuse ning lähenemisviisi, mis
võimaldab hinnata sisehaljastust ruumilise mõju ja keskkonnatingimuste kaudu.
Tulemustest saab järeldada, et sisehaljastust tuleks käsitleda ruumiplaneerimise algfaasis
kui sisearhitektuuri ja arhitektuuri osa. Edasised uuringud võiksid keskenduda
kasutajakogemuse mõõtmisele ning sisemaastikega seotud elutsükli- ja hooldusvajaduse
analüüsile.This master's thesis addresses the problem that interior landscaping is often perceived
merely as an aesthetic addition. Interiorscapes, as spatial, aesthetic, and ecological
interventions, offer unique potential, especially in temperate climates such as Estonia,
where outdoor vegetation remains dormant or covered in snow for much of the year. The
aim of this thesis is to explore the functional benefits and characteristics of indoor
landscaping based on case studies. Assessing whether a greater proportion of greenery
results in more perceptible changes in the indoor environment, and analyse architectural
typologies of indoor landscaping and their impact on spatial quality and indoor climate.
The research is based on seven case studies in Tallinn, each representing a different
typology of indoor greenery. A mixed-methods approach is applied, combining on-site
environmental measurements (humidity, temperature, light intensity) with spatial
observations, visual documentation, and interpretative analysis.
The results show that the impact of interior greenery depends not only on its quantity, but
more importantly on plant placement, species selection, lighting conditions, maintenance
quality, and compatibility with the materials used in the interior. Well-integrated greenery
contributed to a more comfortable microclimate, better acoustic quality, clearer spatial
structure, and a positive atmosphere. Additionally, plants often fulfilled functional roles,
such as zoning, guiding movement, and increasing privacy. I developed a typological
classification of indoor gardens and a methodological approach that allows evaluating
interior greenery in terms of spatial impact and environmental conditions.
The findings suggest that indoor landscaping should be considered from the earliest stages
of spatial planning as an integral part of interior and architectural design. Future studies
could focus on measuring user experience and analysing the life cycle assessment and
maintenance needs of indoor landscapes
Detection of seed-borne fungal pathogens in broad bean (Vicia faba L.) seeds
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalSeemnetega levivad taimehaigused võivad põhjustada suurt saagikadu, seemnete kvaliteedi langust ning halvimal juhul ka mükotoksiinidega saastatust. Põlduba on vastuvõtlik mitmetele seemnetega levivatele seenhaigustele, millest olulisemateks peetakse põldoa-šokolaadilaiksust, laikpõletikku ja erinevaid juurehaiguseid. Magistritöö eesmärgiks oli tuvastada põldoa seemnetes säilivad fütopatogeensed seened ning kindlaks teha nende liigiline mitmekesisus. Katse käigus isoleeriti puhaskultuuri erinevate põldoa sortide seemnetest välja kasvanud seened. Puhaskultuuridelt eraldati DNA ning teostati seente ITS regiooni praimeritega PCR. Seente taksonoomiliseks määramiseks sekveneeriti PCR produktid ja võrreldi saadud sekventse andmebaasides olevate andmetega. Põldoa seemnetest tuvastati kokku kümme seeneperekonda, mis esinemissageduse alusel jaotusid järgnevalt: Alternaria spp., Cladosporium spp., Fusarium spp., Didymella spp., Botrytis spp., Arthrinium spp., Aspergillus spp., Epicoccum spp., Penicillium spp. ja Colletotrichum spp. Antud töö tulemused on kooskõlas teiste sarnaste uurimistöö tulemustega. Tuvastatud perekondadest on põldoale patogeensed Alternaria, Fusarium, Didymella, Botrytis ja Colletotrichum seeneliigid. Nimetatud perekondade esindajad on suutelised põhjustama haiguseid nagu põldoa-šokolaadilaiksus, laikpõletik, kuivlaiksus, hahkhallitus, juuremädanik, närbumistõbi ja antraknoos. Töö tulemustest selgus, et põldoa seemnetes esineb mitmeid erinevaid seenerühmasid, millest paljud on ka fütopatogeensed. Teades paremini põldoa seemnetes säilivate fütopatogeensete seente liigilist mitmekesisust ja bioloogiat, võimaldab see teha paremaid otsuseid haiguste ennetamiseks ja leviku piiramiseks. Edasised uuringud võiksid keskenduda seente määramisele liigitasemeni ning välja selgitada seemnetes säilivate seeneliikide koosseisu mõjutavad tegurid.Seed-borne plant diseases can cause significant yield losses, reduce seed quality and can lead to contamination with mycotoxins. Broad beans are susceptible to several important seed-borne fungal diseases, including chocolate spot, leaf blight, and various root diseases. The aim of this study was to identify the phytopathogenic fungi present in broad bean seeds and determine their species diversity. Fungi were isolated to pure culture from seeds of various broad bean varieties. DNA was then extracted from these cultures, and PCR was carried out using primers targeting the ITS region. For taxonomic identification, the PCR products were sequenced, and the resulting sequences were compared to entries in relevant databases. Total of ten fungal genera were identified, which based on frequency of occurrence ranked as follows: Alternaria spp., Cladosporium spp., Fusarium spp., Didymella spp., Botrytis spp., Arthrinium spp., Aspergillus spp., Epicoccum spp., Penicillium spp. and Colletotrichum spp. These results are consistent with several similar studies. Among the detected genera, Alternaria, Fusarium, Didymella, Botrytis, and Colletotrichum include species that are pathogenic to broad bean. Species of these genera are known to cause diseases such as chocolate spot, leaf blight, grey mould, root rot, fusarium wilt and anthracnose. The findings of this study indicate that broad bean seeds may harbor a variety of fungal groups, many of which are plant pathogens. Deeper understanding of the species diversity and biology of phytopathogenic fungi persisting in broad bean seeds can contribute to more informed decisions regarding disease prevention and management. Future research could focus on species-level identification and explore the factors that influence fungal composition in seeds
Study of root and stem rot dynamics in middle-aged Norway spruce stands in Southern Estonia based on permanent growth plot data
No full textMagistritöö
Metsamajandus ja metsaökoloogia õppekavalSuurem osa hemiboreaalses metsas kasvavatest puudest surevad konkurentsi, patogeenide ja kahjurite tõttu. Juure- ja tüvemädanikud kahjustavad kõige enam Eestis tootlikke ja viljakatesse kasvukohatüüpidesse rajatud kuusikuid. Järjest aktuaalsemaks ja olulisemaks on muutunud mädaniku hindamise ja tuvastamise vahendid. Magistritööl oli kaks peamist eesmärki: hinnata helitomograafiga tuvastatud mädaniku arengut (dünaamikat) harilikul kuusel (Picea abies) kahe aasta möödudes ning kontrollida helitomograafi mõõtmiste usaldusväärust patogeenide DNA-põhiste testidega. Töö hüpoteesiks oli, et juure- ja tüvemädanike põhjustatud struktuurilised muutused (mädaniku osakaalu suurenemine) hariliku kuuse tüves on tuvastatavad helitomograafia abil kahe aastase järjestikuse mõõtmise võrdluses. Uuringuala on loodud autori bakalaureusetöö raames ning uuringusse on võetud Lõuna-Eesti ja osaliselt ka Ida-Eesti proovitükid. Tomograafmõõtmistele lisaks hinnati puid visuaalselt ning defektikahtlusega puudel võeti puursüdamikud, mida hinnati laboris PCR-analüüsidega. Kahe mõõtmisaasta võrdlus näitas, et terve puidu osakaalus ei toimunud statistiliselt olulisi muutusi (p = 0,073), mis viitab helitomograafia piiratud tundlikkusele lühiajaliste sisemiste struktuurimuutuste tuvastamisel. Kuigi tomogrammide eksperthinnangute jaotused erinesid statistiliselt oluliselt kahe aasta vahel (p < 0,001), oli praktiline muutus minimaalne – mädanikuga puude osakaal tõusis vaid 2,9%-lt 3,4%-ni. Visuaalsete ja tomograafia hinnangute vahel tuvastati oluline erinevus nii 2022. kui ka 2024. aastal (vastavalt p = 0,01 ja p < 0,01), viidates hinnangute lahknevusele. Tomograafia ja laboratoorsete hinnangute võrdlus ei näidanud olulist erinevust (p = 0,107 ja p = 0,089), mis viitab nende hinnangute üldisele kooskõlale. Helitomograaf on sobiv vahend mädaniku tuvastamiseks, kuid ebasobiv mädaniku hindamiseks kahe aastase vahega ning selle kasutamisel tuleb arvestada nii metoodiliste kui ka praktiliste piirangutega.Most of the trees growing in hemiboreal forests die due to competition, pathogens and pests. Root and stem rots are the most damaging to spruces in productive and fertile habitat types in Estonia. As a result, tools for the detection and assessment of internal decay have become increasingly relevant. This Master’s thesis had two primary objectives: (1) to evaluate the progression of decay in Norway spruce (Picea abies) established over a two-year period as detected using sonic tomography, and (2) to assess the reliability of tomographic measurements through DNA-based pathogen detection methods. The hypothesis was that structural changes in the stem (increase in decay) caused by root and stem rot pathogens, are detectable through comparative tomographic measurements conducted two years apart. The study area was initially established during the author’s Bachelor's thesis and includes sample plots located in Southern Estonia and, to a lesser extent, in Eastern Estonia. In addition to tomographic assessments, trees were also visually inspected in the forest. Increment cores were extracted from trees with suspected internal defects and subsequently analysed in the laboratory through polymerase chain reaction (PCR) analyses. A comparison between two measurement years showed no statistically significant change in the proportion of healthy wood (p = 0.073), suggesting that sonic tomography may have limited sensitivity in detecting short-term changes in internal wood structure. Although the distribution of tomographic expert assessments differed significantly between years (p < 0.001), the practical change was minimal, with the proportion of decayed trees increasing only slightly from 2.9% to 3.4%. A significant difference was observed between visual and tomographic assessments in both 2022 and 2024 (p = 0.01 and p < 0.01, respectively), indicating no relation between the two methods. In contrast, the comparison between tomographic and laboratory-based assessments showed no statistically significant difference (p = 0.107 and p = 0.089), suggesting general consistency between these two approaches. Tomography is a suitable tool for detecting abscesses, but it is not suitable for evaluating abscesses at intervals of two years, and its use must be subject to both methodological and practical limitations
Design and feasbility analysis of vertical static flight screw conveyor usage in granulated fertilizer transportation
No full textMagistritöö
Tootmistehnika õppekavalTäppispõllumajanduse areng nõuab autonoomsete masinate tõhusat väetisevarustust, mis
oleks energiatõhus ja töökindel. Senised uuringud on käsitlenud kruvikonveiereid, kuid
granuleeritud väetiste transpordi osas on andmeid napilt. Eesmärk oli uurida vertikaalse
statsionaarse kruvikonveieri sobivust granuleeritud väetise transpordiks autonoomses
teenindusjaamas. Laboratoorsed katsed viidi läbi väetise graanulite suurusjaotuse ja
mehaaniliste omaduste määramiseks. Töö käigus kasutati DEM-simulatsioone kahe
konveieritüübi – pöörleva kruvi ja pöörleva kesta – tootlikkuse võrdlemiseks. Analüüsiti
kaheksa erinevat kühvlilahendust. Simulatsioonid näitasid, et parim tootlikkus (41,23
g·s⁻¹) saavutati kahe pealt suletud nurga all oleva kühvliga konstruktsiooniga, mis ületas
traditsioonilist kruvikonveierit 28%. Staatiline kruvikonveier osutus sobivaks
lahenduseks kuivade mineraalväetiste jaoks. Uurimistöö loob aluse prototüübi
arendamiseks ja edasiseks katsetamiseks, sealhulgas niiskuse mõju ja sobivuse
uurimiseks orgaaniliste väetistega.The development of precision agriculture requires efficient fertilizer supply systems for
autonomous machines that are both energy-efficient and reliable. Previous studies have
examined screw conveyors, but data on the transport of granulated fertilizers remain
limited. The aim of this study was to investigate the suitability of a vertical static screw
conveyor for transporting granulated fertilizer in an autonomous service station.
Laboratory tests were conducted to determine the particle size distribution and mechanical
properties of the fertilizer granules. DEM simulations were used to compare the
productivity of two conveyor types: a rotating screw and a rotating casing. Eight different
in-feed scoop designs were analyzed. Simulations showed that the best productivity (41.23
g·s⁻¹) was achieved with a design featuring two angled, top-closed scoops, outperforming
the traditional screw conveyor by 28%. The static screw conveyor proved to be a suitable
solution for transporting dry mineral fertilizers. This research lays the foundation for
prototype development and further testing, including the investigation of moisture effects
and compatibility with organic fertilizers
The effect of diammonium phosphate on yeast growth in mead production
No full textBakalaureusetöö
Toiduainete tehnoloogia õppekavalDiammoniumfosfaati kasutatakse laialdaselt pärmi kasvutingimuste parandamiseks erinevate kääritamisprotsesside käigus, sealhulgas mõdu tootmisel. Eesti Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli laboris viidi läbi eksperimentaalne uuring, mille eesmärk oli hinnata diammoniumfosfaadi lisamise mõju Saccharomyces cerevisiae Lalvin D47 pärmitüve kasvule ja fermentatsiooniprotsessi kulgemisele mõdu valmistamisel.
Eksperimentaalse töö käigus valmistati erineva toitainesisaldusega mõdu virded ja jälgiti pärmi kasvu, pH väärtuse, tiitritava happesuse, Brixi ja etanoolisisalduse muutusi 14-päevase fermentatsiooniperioodi vältel. Katsetes võrreldi kolme rühma: toitaineteta kontrollrühm ja kaks erineva DAP (diammoniumfosfaadi) lisamise tasemega rühma (0,15 g/L ja 0,3 g/L).
Tulemused näitasid, et DAP-i lisamine soodustas pärmirakkude kasvu ja elujõulisust, kiirendas suhkrute tarbimist, tõstis tiitritavat happesust ning suurendas etanoolisisaldust võrreldes toitaineteta rühmaga. Kõige intensiivsem pärmikultuuri areng ja suurim lõppetanoolisisaldus (10,72% vol) saavutati rühmas, kus virdele lisati 0,3 g DAP-i liitri kohta.
Saadud tulemused kinnitasid, et diammoniumfosfaadi kasutamine fermentatsiooni toetajana parandab mõdu tootmise efektiivsust ning aitab säilitada fermentatsiooni stabiilsust. Lisaks tõstab DAP lisamine lõpp-produkti kvaliteeti, olles väärtuslik optimeerimislahendus mõdu tootmise protsessides.Diammonium phosphate (DAP) is widely used to improve yeast growth conditions during various fermentation processes, including mead production. An experimental study was conducted at the Laboratory of Food Science and Food Technology at the Estonian University of Life Sciences to evaluate the impact of DAP addition on the growth of the Saccharomyces cerevisiae Lalvin D47 yeast strain and the course of the fermentation process during mead preparation.
During the experimental work, mead musts with different nutrient contents were prepared, and changes in yeast growth, pH value, titratable acidity, Brix, and ethanol content were monitored over a 14-day fermentation period. Three groups were compared in the experiments: a nutrient-free control group and two groups with different levels of DAP addition (0.15 g/L and 0.3 g/L).
The results showed that the addition of DAP promoted yeast cell growth and viability, accelerated sugar consumption, increased titratable acidity, and resulted in higher ethanol content compared to the nutrient-free group. The most intensive yeast culture development and the highest final ethanol content (10.72% vol) were achieved in the group where 0.3 g/L of DAP was added to the must.
The results confirmed that the use of diammonium phosphate as a fermentation aid improves the efficiency of mead production and helps maintain fermentation stability. Additionally, DAP addition enhances the final product quality, making it a valuable optimization solution in mead production processes
Ökosüsteemiteenuste prioriseerimine analüütilise hierarhia meetodiga Järvselja looduskaitseala näitel
No full textMaster's Thesis
Planning and analysis in multifunctional forestryForests in Estonia, covering approximately 51.5% of the country, play a pivotal role in ecological sustainability, cultural heritage, and economic vitality. Despite this significance, valuation of ecosystem services (ES) within protected areas, specifically the Järvselja Nature Reserve, has not been extensively updated since 2013. Two key research questions of are: What are experts' value judgments regarding different forest ecosystem services? How do the current findings align from those of previous studies? This study addresses the prioritization of ecosystem services in Järvselja Nature Reserve using the Analytic Hierarchy Process (AHP), a multi-criteria decision-making tool that quantifies expert judgments on the relative importance of different ES. Ten master's students from the Estonian University of Life Sciences evaluated four main categories of ecosystem services (provisioning, regulating, cultural, and supporting) across both the Järvselja Nature Reserve and Estonian commercial forests. Statistical analyses, including paired t-tests and ANOVA followed by Tukey’s Honest Significant Difference (HSD) test, revealed significant differences in how ecosystem services are valued across these two forest categories. In the nature reserve, regulating and supporting services were prioritized significantly higher than provisioning and cultural services, reflecting conservation and biodiversity priorities. Conversely, provisioning services were most highly valued in commercial forests, aligning with economic and timber production interests. While this research demonstrates the feasibility and effectiveness of using AHP in ecosystem service valuation, limitations such as types of sample and methodological consistency highlight areas for future research. Integrating subjective prioritizations from AHP with monetary valuations and expanding stakeholder participation would enhance the applicability and reliability of ecosystem service assessments, ultimately informing more robust and sustainable forest management and policy decisions in Estonia.Eesti metsad, mis katavad ligikaudu 51,5% riigi territooriumist, mängivad olulist rolli ökoloogilise jätkusuutlikkuse, kultuuripärandi ja majandusliku elujõulisuse tagamisel. Vaatamata metsade tähtsusele ei ole ökosüsteemiteenuste hindamist kaitsealadel, näiteks Järvselja Looduskaitsealal, pärast 2013. aastat oluliselt ajakohastatud. Uuringu kaks peamist uurimisküsimust on järgmised: Millised on ekspertide väärtushinnangud erinevate metsa ökosüsteemi teenuste kohta?Kuidas on praegused tulemused kooskõlas varasemate uuringute tulemustega?Käesolev uuring käsitleb ökosüsteemiteenuste prioriseerimist Järvselja Looduskaitsealal, kasutades analüütilise hierarhia protsessi (AHP) ehk mitme kriteeriumiga otsustusmeetodit, mis kvantifitseerib ekspertide hinnanguid erinevate ökosüsteemiteenuste suhtelise tähtsuse kohta. Kümme Eesti Maaülikooli magistranti hindasid nii Järvselja looduskaitseala kui ka Eesti majandusmetsasid, lähtudes neljast peamisest ökosüsteemiteenuste kategooriast (varustavad, reguleerivad, kultuurilised ja toetavad teenused). Statistilised analüüsid, sealhulgas kahe valimi t-testid ja dispersioonanalüüs koos Tukey HSD testiga, näitasid olulisi erinevusi selles, milliseid ökosüsteemiteenuseid kahe metsakategooria puhul väärtustatakse. Looduskaitsealal asetati kõrgemale kohale reguleerivad ja toetavad teenused, mis peegeldavad looduskaitse ja elurikkuse prioriteete. Seevastu majandusmetsade puhul väärtustati kõige rohkem varustavaid teenuseid, mis on omakorda kooskõlas majandus- ja puidutootmise huvidega. Kuigi uuring näitab AHP kasutamise teostatavust ja tõhusust ökosüsteemiteenuste hindamisel, on uuring piiratud valimi tüübi ja metoodilise järjepidevuse tõttu, mis osutavad edasiste uuringute vajadusele. Subjektiivsete prioriseerimiste integreerimine rahaliste hinnangutega ning sidusrühmade laiendatud kaasamine suurendaks ökosüsteemiteenuste hindamise rakendatavust ja usaldusväärsust, aidates kaasa tugevamate ja jätkusuutlikumate metsade majandamise ja poliitikakujundamise otsuste tegemisele Eestis