9480 research outputs found
Sort by
Põtrade (Alces alces) liikumised ning barjääriefekti mõju erineva liiklussagedusega maanteedel GPS asukohapunktide andmetel
No full textMaster’s thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeTransportation and its infrastructure's ecological impacts are numerous and, in most instances, detrimental. The adverse effects of roads affect wide-ranging animals, like moose (Alces alces), in particular. Quantifying the road effect is crucial to design and plan mitigation measures effectively.
This research investigates the influence of road infrastructure on moose movement patterns across the seasonal and diel cycles and their habitat selection in North-Central Estonia. Global Positioning System tracking data from eight moose (2018-2019) were used. The thesis utilised continuous time movement modelling, road crossing rate analysis and integrated step selection analysis, pooling all individuals in one sample.
It was found that traffic intensity significantly impacts moose movements (state road effect 5.3 times greater than for local roads) and willingness to cross a road. The extent of the moose avoiding the roadside stretches for 1800m for state roads, whereas for local roads it is 400m. State roads were avoided the most at night. Yet, local roads were avoided during the day but selected at night. Seasonal significance was determined only for local roads, where the avoidance peaked during summer, but the negative effect diminished during winter. Human-made structures and deciduous forest land use exacerbated the road proximity avoidance, whereas open (shrub/bog), coniferous and new forest land use types mitigated the road effect.
This thesis's findings suggest that temporal traffic management could focus on winter nighttime for roads with low traffic intensity. Wildlife crossing structures may be more effective when placed in coniferous or new forest areas. Additional mitigating benefits could be achieved by roadside vegetation management in high-risk areas (low traffic, highly preferred habitat). Crucially, considering that road ecological impacts stretch far beyond the physical road width is essential when planning road developments to avoid potential habitat fragmentation. This study fills a knowledge gap in road and movement ecology and provides the first quantification of the barrier effect's temporal and spatial extent on moose in Estonia and the Baltic region.Transpordil ja selle infrastruktuuril on ökosüsteemidele ulatuslik mõju, kuid enamasti on see mõju kahjulik. Teede negatiivsed aspektid mõjutavad eelkõige suure kodupiirkonnaga ulukeid, nagu põdrad (Alces alces). Selleks, et tõhusalt kavandada ja planeerida leevendusmeetmeid, on oluline teede negatiivse mõju kvantifitseerimine.
Käesolev uurimustöö käsitleb maanteede infrastruktuuri mõju põtrade liikumismustritele aastaaegade ja päevade lõikes ning põtrade elupaigavalikut Põhja- ja Kesk-Eestis. Kasutati kaheksa põdra globaalse positsioneerimissüsteemi jälgimisandmeid (2018-2019). Magistritöös kasutati pideva ajaga liikumise modelleerimist, teede ületamise kiiruse analüüsi ja integreeritud sammuvaliku analüüsi, koondades kõik isendid ühte valimisse.
Leiti, et liikluse intensiivsus mõjutab oluliselt põdra liikumist (riigimaanteede mõju on 5,3 korda suurem kui kohalike teede mõju) ja valmisolekut maanteed ületada. Riigimaanteede puhul ulatub põdra teeületuse vältimise ulatus 1800 meetrile, kohalike teede puhul aga 400 meetrile. Riigimaanteid välditi kõige rohkem öösel. Seevastu välditi kohalikke teid päevasel ajal, kuid öösel valiti neid. Hooajaline tähtsus määrati kindlaks ainult kohalike teede puhul, kus vältimine saavutas haripunkti suvel, kuid negatiivne mõju vähenes talvel. Maakasutuse analüüsist tuli välja, et inimtekkelised rajatised ja lehtmetsad suurendasid teede vältimist, samas kui avatud alad (põõsad/sood), okasmetsad ja metsanoorendikud leevendasid teede mõju.
Käesoleva magistritöö tulemused viitavad sellele, et liikluskorralduse ajaline fookus võiks keskenduda talvistele öistele teedele, mille liiklusintensiivsus on väike. Metsloomade teeületustaristu võiks olla tõhusam, kui see rajatakse okaspuude või uute metsade aladele. Täiendavat leevendavat kasu võiks saavutada teeäärse taimestiku majandamine kõrge riskiga piirkondades (vähese liiklusega, kõrge eelistusega elupaik). Selleks, et vältida elupaikade võimalikku killustumist, on oluline arvestada, et teede ökoloogiline mõju ulatub kaugemale tee füüsilisest laiusest. Käesolev uuring täidab lünga teede- ja liikumise ökoloogias ning annab esimese kvantitatiivse hinnangu barjääriefekti ulatusele põtradele Eestis ja laiemalt Balti regioonis
Educational Software Tool Using an Arduino Airsoft-Bomb
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalKäesolev bakalaureusetöö keskendub teoreetilise õppevahendi kavandamisele, mille eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele elektroonika ja programmeerimise aluseid läbi mängulise simulatsiooniprojekti – Arduino põhiselt koostatud airsoft-pommi näitel. Töö raames koostatakse töövahendi funktsionaalne kirjeldus, elektroonikaskeemid ning lisatakse valmis kirjutatud Arduino programmikood. Skeemid luuakse kolme erineva vabavaralise tarkvara abil: EasyEDA, Circuit.io ja TinkerCad, ning neid tarkvarasid võrreldakse hariduslikust vaatepunktist funktsionaalsuse, kasutajasõbralikkuse ning kasutuslihtsuse poolest.
Lisaks tehnilisele ülesehitusele koostatakse juhendmaterjalid õpetajale ning töölehed õpilastele, et toetada kavandatud töövahendi kasutamist õppetöös. Töö tulemused aitavad mõista, kuidas saab lihtsate vahenditega ja simulatsiooni põhjal luua gümnaasiumi tasemele sobivaid, praktilisi ning kaasavaid õppematerjale.This bachelor's thesis focuses on the theoretical design of an educational tool aimed at introducing high school students to the basics of electronics and programming through a playful simulation project — using an Arduino-based airsoft bomb as an example. The work includes a functional description of the tool, electronic circuit diagrams, and annotated Arduino code.
The circuits are designed using three different free and open-source software tools: EasyEDA, Circuit.io, and TinkerCad. These tools are compared in terms of functionality, educational user-friendliness and potential for classroom application.
In addition to the technical design, instructional materials for teachers and worksheets for students are developed to support the implementation of the tool in the learning process. The results of the thesis demonstrate how accessible and engaging learning materials can be created for high school education through simulation-based approaches
Efficacy of new Corestone lime fertilizer usage in improving acidic soil quality
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalHappelised mullad on probleemiks paljudes Eesti piirkondades, eriti maa lõunaosas, mõjutades oluliselt põllumajanduse tootlikkust. Muldade lupjamine on teadaolevalt tõhus meetod mulla happelisuse vähendamiseks ning taimede kasvutingimuste parandamiseks. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata Corestone lubjakivituhka tõhusust happeliste muldade omaduste parandamisel. Töö käigus viidi läbi neljal happelisel mullal nõukatse rapsitaimedega, kasutades lubiväetist kahes koguses (50% ja 100% arvutatud lubjavajadusest). Katse käigus mõõdeti mulla ja taime P; K; Ca; Mg makrotoiteelementide sisaldust enne ja pärast katset. Tulemused näitasid, et Corestone lubiväetis tõstis mulla pH-d ning parandas kaltsiumi- ja magneesiumisisaldust, sh Ca:Mg suhet, kuid mõjutas negatiivselt kaaliumi sisaldust. Rapsi biomass kasvas üldiselt lubiväetise kasutamisel, kuid toitainete sisaldused taimes varieerusid. Töö näitas Corestone’i lubiväetise potentsiaali happeliste muldade parandamisel, kuid viitab vajadusele uurida täiendavalt mikrotoitainete kättesaadavust ning tasakaalu taimetoitumises.Acidic soils are a problem in many regions of Estonia, especially in the south, significantly affecting agricultural productivity. Liming of soils is known to be an effective method for reducing soil acidity and improving plant growing conditions. The aim of this study was to evaluate the effectiveness of Corestone limestone ash in improving the properties of acidic soils. An experiment was conducted on four acidic soils using rapeseed plants in pot trials, with lime fertilizer applied in two amounts (50% and 100% of the calculated lime requirement). During the experiment, the contents of P; K; Ca; Mg macronutrients in the soil and plants were measured before and after the trial. The results showed that Corestone lime fertilizer increased soil pH and improved calcium and magnesium content, including the Ca:Mg ratio, but had a negative effect on potassium content. Rapeseed biomass generally increased with the use of the lime fertilizer, but nutrient contents in the plants varied. The study demonstrated the potential of Corestone lime fertilizer in improving acidic soils, but also highlights the need for further research on micronutrient availability and nutrient balance in plant nutrition
Growth dynamics of novel forest ecosystems: A case study form the Sirgala oil shale quarry
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalPõlevkivikarjääride tasandatud alad kujutavad endast inimese poolt tugevalt muudetud maastikke, kus on hävinud looduslikud elupaigad, mullakiht ja taimestik ning asemele on kujunenud teistsuguse ökoloogilise toimimisega kooslused. Selliseid kooslusi käsitletakse teaduskirjanduses kui uudseid ökosüsteeme (novel ecosystems), mille kujunemisel ja toimimisel on oluline roll inimtekkel ja looduslikel suktsessiooniprotsessidel. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli hinnata Sirgala karjääri 3,3 ha suurusele katsealale rajatud 68 püsiproovitüki andmete põhjal erinevate puuliikide edukust ning analüüsida puistute kasvudünaamikat, liigilist koosseisu ja mitmekesisust. Uuring põhineb aastatel 2012, 2018 ja 2023 teostatud kordusmõõtmistel.
Töö tulemusena selgus, et Sirgala katsealale istutatud 12 puuliigist olid pikaajaliselt edukad vaid neli: lehis (Larix spp.), harilik kuusk (Picea abies), harilik mänd (Pinus sylvestris) ja kask (Betula spp.). Nendest liikidest eristus lehis üldiselt suurimate tagavara väärtuste poolest (keskmiselt 348 ± 106 m³/ha, maksimaalselt 564 m³/ha), kuigi keskmise tagavara poolest jäi lehis alla kuusele (402 ± 146 m³/ha, maksimaalselt 505 m³/ha). Lehisel olid samuti oluliselt suuremad mudelkõrgused ja diameetrid (vastavalt 20,3 ± 2,4 m; 22,6 ± 4,1 cm) võrreldes kuuse (19,3 ± 1,6 m; 17,8 ± 0,6 cm), männi (17,9 ± 1,8 m; 18,0 ± 2,0 cm) ja kasega (18,1 ± 1,0 m; 16,4 ± 4,3 cm). Männi ja kase puistute keskmised tagavarad olid madalamad – vastavalt 229 ± 101 m³/ha ja 214 ± 91 m³/ha. Kasvudünaamika analüüs näitas, et perioodil 2012 – 2018 toimus puistutes märkimisväärne juurdekasv, kuid aastatel 2018 – 2023 kasvu intensiivsus aeglustus. Samuti selgus, et liigtihedates puistutes on puude, eriti männi, kasv pärsitud ning puude suremus märgatavalt suurenenud. Samas viitab kuuse edukas looduslik uuenemine, et katsealal on kujunenud liigile soodsad mikrokliima- ja mullatingimused. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et taasmetsastatud karjääridest kui uudsetest metsaökosüsteemidest võivad arendada mitmeliigilised ja produktiivsed kooslused, kuid puude kasv ja areng sõltub paljudest eri teguritest, sealhulgas kultiveeritud puuliigist ning kasvutingimustest (sh mullastikust). Töös saadud tulemused aitavad kaasa paremate taastamispraktikate rakendamisele ja metsastamismudelite täiustamisele Eestis.Reclaimed oil shale quarries represent heavily human-modified landscapes, where natural habitats, soil layers, and vegetation have been destroyed and replaced by ecosystems with different ecological functioning. In scientific literature, such systems are referred to as novel ecosystems, whose development and functioning are shaped by both anthropogenic and natural succession processes. The aim of this study was to assess the performance of different tree species, as well as to analyse stand dynamics, species composition, and diversity based on data from 68 permanent sample plots established on a 3.3 ha study area in the Sirgala oil shale quarry. The study is based on repeated measurements conducted in 2012, 2018, and 2023. The results showed that out of the 12 tree species planted, only four were successful in the long term: larch (Larix spp.), Norway spruce (Picea abies), Scots pine (Pinus sylvestris), and birch (Betula spp.). Among these, larch generally exhibited the highest stand volume values (mean 348 ± 106 m³/ha, maximum 564 m³/ha), although the highest mean stand volume was observed in spruce stands (mean 402 ± 146 m³/ha, maximum 505 m³/ha). Larch also had significantly greater model tree heights and diameters (20.3 ± 2.4 m; 22.6 ± 4.1 cm) compared to spruce (19.3 ± 1.6 m; 17.8 ± 0.6 cm), pine (17.9 ± 1.8 m; 18.0 ± 2.0 cm), and birch (18.1 ± 1.0 m; 16.4 ± 4.3 cm). The mean stand volumes for pine and birch were lower – 229 ± 101 m³/ha and 214 ± 91 m³/ha, respectively. Growth dynamics analysis revealed substantial stand development between 2012 and 2018, while growth intensity decreased during 2018 – 2023. Additionally, tree growth, particularly for pine, was suppressed in overly dense stands, which also exhibited significantly increased tree mortality. In contrast, the successful natural regeneration of spruce suggests that favorable microclimatic and soil conditions for this species have developed in parts of the study area. The findings indicate that reforested quarry landscapes, as novel forest ecosystems, can support multi-species and productive stands. However, tree growth and development are influenced by a range of factors, including the choice of species and local site conditions (such as soil properties). The results of this study can contribute to the improvement of forest restoration practices and afforestation models in Estonia
Maakasutuse ja põllumajanduspraktikate mõju vihmaussikooslustele ja mulla kvaliteedile
No full textDoctoral Thesis in Agriculture.Doktoritöö põllumajanduses.ABSTRACT. The loss of soil biodiversity is considered one of the greatest threats to soil functioning in Europe. Due to their significant role in the soil, their abundance is considered one of the most suitable indicators of soil quality. To prevent the loss of soil quality and the decline of biological diversity, several sustainable agricultural practices have been proposed. However, it is still unclear whether these practices help maintain soil quality and earthworm communities in Estonia.
The aim of this doctoral thesis was to investigate how land use and agricultural practices affect earthworm communities and soil quality in Estonia under field conditions. To assess soil quality, eight farm fields were selected, differing in tillage and land use, including grassland, no-tillage, minimum and conventional tillage fields. To determine how land use and agricultural practices affect earthworm communities, data on earthworm species abundance from research projects conducted in Estonia were compiled.
The results showed that soil quality was better in fields with minimum tillage. The latter had lower penetration resistance, and higher porosity, water holding capacity, and water permeability compared to no-tillage and conventional tillage fields. The no-tillage system created the most favourable habitat conditions for earthworms compared to minimum and conventional tillage systems. Although the fields under organic farming had a higher Shannon diversity index, no significant effect of farming system on earthworm abundance was found. Natural and semi-natural grasslands had higher earthworm abundance and diversity compared to arable land. Overall, the natural variation in soils can have a greater impact on earthworm species diversity than the agricultural management used in the field. Therefore, the effect of the environmentally friendly practices can be modest, although these practices can still improve other parameters of soil quality.LÜHIKOKKUVÕTE. On leitud, et mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on üks suurimaid ohte mulla talitlemisele Euroopas. Vihmaussid on mullaelustiku rühm, kes moodustavad suurima loomse biomassi mullas. Oma olulise rolli tõttu mullas peetakse nende arvukust üheks sobivaimaks mulla kvaliteedi indikaatoriks. Selleks, et pidurdada ja takistada mulla kvaliteedi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist on välja pakutud mitmeid keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid. Samas ei ole veel selge, kas ja mil moel need praktikad aitavad mulla kvaliteeti ja vihmaussikooslusi säilitada Eesti tingimustes.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas maakasutus ja põllumajanduspraktikad mõjutavad vihmaussikooslusi ja mulla kvaliteeti. Mulla kvaliteedi hindamiseks valiti kaheksa ala, mis erinesid üksteisest harimisviisi või maakasutuse poolest, milleks olid rohumaa, otsekülv, minimeeritud ja künnipõhine mullaharimine. Doktoritöö käigus koondati Eestis varem läbiviidud teadusuuringute raames kogutud vihmaussiliikide arvukuse andmed, uuriti maaharimise ja viljelusviisi mõju vihmaussikooslustele ning haritavaid maid rohumaadega võrreldes hinnati maakasutuse mõju.
Mulla kvaliteet oli minimeeritud harimise põldudel parem kui otsekülvi ja künnipõhise harimisviisi korral, seda eelkõige madalama penetromeetrilise takistuse ja kõrgema üldpoorsuse, veehoiuvõime ning veeläbilaskvuse tõttu. Vihmaussidele tagas soodsaimad elutingimused otsekülv võrreldes minimeeritud ja künnipõhise harimisega. Maheviljeluse põldudel oli küll suurem vihmausside liigiline mitmekesisus, kuid viljelusviisil usutavat mõju vihmausside arvukusele ei leitud. Looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel oli vihmausside arvukus ja mitmekesisus suurem kui haritaval maal. Teatud juhtudel võib muldade looduslik varieerumine avaldada liigirikkusele suuremat mõju kui põllumajanduspraktikad, mistõttu võib nende mõju vihmausside liigirikkusele olla tagasihoidlik, kuigi need võivad siiski parandada mulla kvaliteeti
Liginullenergiahoonete kütteks kasutatavate õhk-vesi soojuspumpade juhtimine taastuvenergia saadavusega arvestavate algoritmidega
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal.ABSTRACT. Air-water heat pumps are widely used for heating and cooling buildings because they are economical to install in both new and renovated dwellings. Typically, the operation schedule of installed heat pumps depends solely on changes in outdoor temperature. When examining their operation throughout the day, it is evident that they work the most during the colder hours. Since the efficiency of a heat pump depends on the outdoor temperature (the lower the temperature, the lower the efficiency), air-water heat pumps used for heating buildings also operate the most during the hours when their efficiency is the lowest. Therefore, it is possible to reduce the amount of electricity used for heating a building by installing a thermal storage system and scheduling the operation of the air-water heat pump. The aim of this doctoral thesis was to develop a methodology that allows minimizing the amount of electricity taken from the grid by air-water heat pumps used for heating nearly zero-energy buildings. To achieve this goal, a novel parameter (RCOP) was introduced, which combines the temperature-dependent efficiency of the heat pump with the reduced demand for grid electricity due to the use of renewable energy. The doctoral thesis demonstrated that the developed methodology, which uses the RCOP parameter to optimize the operation of the air-to-water heat pump, is universal. This methodology is suitable for all buildings that use air-water heat pumps for heating and have thermal energy storage capability. By monitoring a building's energy usage over a longer period, the effectiveness of the method can be increased using machine learning techniques. By connecting the control systems of air-water heat pumps in buildings to the cloud, it is possible to reduce the volatility in the power grid caused by renewable energy production more broadly.LÜHIKOKKUVÕTE. Õhk-vesi soojuspumpasid kasutatakse laialdaselt hoonete kütteks ja jahutuseks sest neid on soodne paigaldada nii uutesse kui renoveeritavatesse elamutesse. Enamasti sõltub paigaldatud soojuspumpade töögraafik ainult välistemperatuuri muutustest. Kui vaadelda nende tööd ööpäeva lõikes, siis on ilmne, et kõige rohkem töötavad nad külmematel tundidel. Kuna soojuspumba kasutegur sõltub välistemperatuurist (mida madalam temperatuur, seda madalam kasutegur), siis töötavad ka hoonete kütteks kasutatavad õhk-vesi soojuspumbad kõige rohkem nendel tundidel, millal on nende kasutegur kõige väiksem. Seega on võimalik küttesüsteemile soojussalvesti paigaldamise ja õhk-vesi soojuspumba töö ajatamisega vähendada hoone kütteks kasutatud elektrienergia hulka. Antud doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada metoodika, mis võimaldab minimeerida liginullenergiahoonete kütteks kasutatavate õhk-vesi soojuspumpade poolt võrgust võetava elektrienergia hulka. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldati uudset parameetrit (RCOP), mis kombineerib nii soojuspumba kasuteguri sõltuvust välisõhu temperatuurist kui ka taastuvenergia kasutamise tõttu vähenenud nõudlust võrgust võetavale elektrienergiale.
Doktoritöös näidati, et loodud metoodika, mis kasutab õhk-vesi soojuspumba töö optimeerimiseks parameetrit RCOP, on universaalne. Antud metoodika sobib kõigile hoonetele, mis kasutavad kütteks õhk-vesi soojuspumpasid ja omavad soojusenergia salvestamise võimekust. Monitoorides hoone energiakasutust pikema aja vältel on võimalik masinõppe meetodite abil suurendada kasutatud meetodi tõhusust. Kui ühendada hoonetes olevad õhk-vesi soojuspumpade juhtsüsteemid omavahel pilve, siis on võimalik vähendada taastuvenergia tootmisest tekkivat volatiivsust elektrivõrgus laiemalt
Creating a pleasant outdoor space in the Viscosa Cultural Factory area, focusing on the preservation of industrial heritage
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalKäesolev projektala, millele koostati uus kujunduslahendus, paikneb Hiiumaal,
Kõrgessaare alevikus, ehk kaugel eemal saare peal ning saare suurasulatest samuti eemal.
Alale on ligipääsuks võimalusi kombineerides ühistransporti või liigeldes isikliku
sõiduvahendiga. Projektala väliruum on sobilik kontsertide ja festivalide läbiviimiseks
ning siseruumid toetavad oma sisesaalide, galeriide ja kohviku pindadega. Lõputöö
eesmärgiks oli luua ala külastajatele meeldiv avalik ruum ja paik inimestele, kus viibida,
nautida ja olla hetkes. Eesmärk anda põhjus alale jääda, viibida kauem ja tarbida kultuuri.
Anda võimalus olla üksi, lähedaste või sotsialiseeruda võõrastega.
Töö uurimuslik osa seletab lahti Viscosa Kultuuritehase asukoha, ajaloo ja
tööstuspärandite säilitamise meetodeid. Sarnaste objektide ülevaade keskendub
välismaistele näidetele, nende põhisuundadele ja olemustele ja ideedele, mida siduda oma
tööga ehk kuidas siduda olemasolev uuega ning seejuures jääda truuks tööstuspärandi
säilimisele.
Metoodika peatükis on selgitatud lahti andmete kogumise, analüüsimise ja küsitluse
tagamaad ning läbiviimine. Andmete töötluse tulemusena valmis tulemuste kokkuvõte
Töö tulemusena sai valmis analüüsitud ja projektala arvestav keskkond, mis on looduslik,
meeldiv ja korrapäraselt korrapäratu väliruum, mis jätab alale alles kunagise tööstusala
mulje, mahajäetud ja looduse vallutava keskkonna lisades juurde funktsioone, õdusust ja
turvalisust. Haljastusele, maastikule, teeradadele ja parklale valmis hoolduskava, uute
liikide taimenimekiri koos hooldusnõuetega ning elemendid sidumaks vana ja uut. Alale
leidsid tee läbi ajaloolise tausta ning juba kasutuses olevate ja taaskasutus eesmärgina
kaablirullide lauakomplektid, konservi motiiviga prügikastid ja istumismoodulid.
Haljastus pakub aga hubast keskkonda ning loob alale särtsu läbi värvide, kus miski pole
ülehooldatud.The project site for which a new design solution was developed is located in Kõrgessaare,
a small town on the island of Hiiumaa—situated remotely, far from the island’s main
population centers. Access to the area is possible either by combining public
transportation options or by private vehicle.
The outdoor space of the site is well-suited for hosting concerts and festivals, while the
indoor facilities support such events with dedicated halls, gallery spaces, and a café. The
aim of this thesis was to create a welcoming public space for visitors—a place where
people can spend time, enjoy themselves, and be present in the moment. The goal was to
give people a reason to stay longer, to immerse themselves in the space, and to engage
with culture. It seeks to offer opportunities for solitude, intimate moments with loved ones,
or social encounters with strangers.
The research portion of the work explores the location, historical background, and
industrial heritage preservation strategies of the Viscosa Cultural Factory. A review of
similar international projects highlights their key approaches and concepts, serving as
inspiration for how to blend the existing environment with new elements—while staying
true to the principles of heritage conservation.
The methodology chapter outlines the processes of data collection, analysis, and survey
implementation. The results of this data processing are summarized in a comprehensive
overview.
As an outcome of the project, a site-sensitive and thoughtfully analyzed environment was
created—natural, inviting, and intentionally irregular. The design retains the atmosphere
of a former industrial area, with a sense of abandonment and nature reclaiming the space,
while introducing new functions, coziness, and safety.
A maintenance plan was developed for landscaping, pathways, and parking areas,
including a plant list with care instructions and design elements that connect the old with
the new. Inspired by the site’s historical context, reused items such as cable reel table sets,
trash bins featuring vintage tin can motifs, and modular seating elements were
incorporated. The landscaping contributes to a cozy atmosphere and adds vibrancy
through color, where nothing feels overly manicured—embracing a sense of organic,
orderly disorder
Biodiversity learning trail the courtyards between the buildings of the Mustamäe district
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalÜle poole inimkonnast elab tänapäeval linnades ning see trend on kasvav. Seetõttu jääb
lastel ja noortel üha harvemaks vahetu kokkupuude looduse ning inimese ja looduse
vahelise suhtega. Laste ja noorte keskkonnateadlikkus on aga oluline nii linnade kui ka
kogu inimkonna jätkusuutlikkuse seisukohalt. Bakalaureusetöö eesmärk on pakkuda
kodukohapõhist lahendust elurikkuse õpperaja näol, et suurendada laste ja noorte
teadlikkust ning huvi looduse vastu, tuues esile kohalikku loodust ja looduskaitset ning
tagades sellele lihtsa igapäevase ligipääsu Mustamäe linnaosa paneelelamurajooni näitel.
Töö käigus uuriti Mustamäe piirkonna ajalugu, elurikkust linnakeskkonnas ning
keskkonnahariduse teemasid, samuti sarnaseid projekte Eestist ja mujalt maailmast.
Andmeid koguti vaatluste ning kaartide avatud andmete abil.More than half of the world’s population currently lives in cities, and this trend is
increasing. As a result, children and young people are becoming less frequently exposed
to nature and the relationship between humans and the natural environment. However,
environmental awareness among children and youth is essential for the sustainability of
both cities and humanity as a whole. The aim of this bachelor’s thesis is to offer a
place-based solution in the form of a biodiversity learning trail to increase children's
and young people’s awareness and interest in nature by highlighting local nature and
conservation, while ensuring easy daily access—using the panel housing district in the
Mustamäe district as an example. The study explored the history of the Mustamäe area,
urban biodiversity, and environmental education topics, as well as similar projects from
Estonia and abroad. Data were collected through observations and publicly available
map data
Small enterprises in the shadow economy: strategies for adaptation and survival in rural areas
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalMaapiirkonna väikeettevõtlust iseloomustavad sageli halduskoormus, piiratud ligipääs toetustele ja paindlikkust mittesoodustav ametlik regulatsioon. Varasemates uuringutes on väikeettevõtjate kogemust käsitletud peamiselt institutsionaalsest vaatenurgast, mistõttu on nende endi perspektiiv jäänud tagaplaanile. Töö eesmärk oli välja selgitada, milliseid kohanemis- ja ellujäämisstrateegiaid rakendavad Eesti maapiirkonna väikeettevõtjad ning millist rolli omab seejuures varimajandus. Andmete kogumiseks viidi läbi kuus poolstruktureeritud intervjuud, mille tulemusi analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Uuringust ilmnes, et jätkusuutlikkus tähendab ettevõtjate jaoks pigem igapäevast toimetulekut ja tegevuse tähenduslikkust kui kasumit või kasvu. Mitteametlik tegevus – sealhulgas sularahamüük ja registreerimata töö – oli sageli paratamatu kohandumisviis. Eriti toodi esile käibemaksukoormus kui üks peamisi ametlikku tegutsemist takistavaid tegureid. Tulemused viitavad vajadusele kohandada ettevõtluspoliitika meetmeid vastavaks väikesemahulise ettevõtluse tegelikkusega ning avavad võimalusi edasisteks uuringuteks mitteametliku majanduse ja institutsionaalse usalduse seoste kohta.This bachelor’s thesis examines the adaptation and survival strategies of small business owners in rural Estonia operating under the constraints of the shadow economy. Rural enterprises often face administrative burdens, limited access to support, and rigid regulatory environments. These challenges make it difficult to comply with formal rules, prompting the use of informal practices as a means of survival rather than deliberate lawbreaking. The study employs a qualitative approach, using six semi-structured interviews with rural entrepreneurs and thematic content analysis. The findings show that for many small business owners, sustainability means day-to-day viability and meaningful activity rather than profit or growth. Informal practices—such as unregistered labor, cash transactions, and alternative sales channels—are widespread and often perceived as necessary responses to institutional complexity. The value-added tax (VAT) burden was commonly identified as a key barrier to formal business activity. The study reveals a disconnect between national entrepreneurship policies and the lived realities of rural micro-enterprises. It argues for more flexible, trust-based regulatory frameworks that recognize the hybrid and multifunctional nature of rural livelihoods. Additionally, the research highlights issues of institutional trust, perceived fairness, and the socio-cultural dimensions of informality in local economies
Evaluation of passive immunity: the relationship between immunoglobulin and total protein levels in calf serum samples
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalEbaõnnestunud passiivse immuunsuse ülekandumine mõjutab negatiivselt nii vasikate tervist
kui ka farmi tootlikkust. Kuigi otsesed hindamismeetodid passiivse immuunsuse ülekande
jälgimiseks on täpsemad, on kaudsed meetodid, nagu seerumi üldvalgu mõõtmine, farmis
lihtsamini rakendatavad. Uurimistöö eesmärk oli hinnata seost seerumi üldvalgu ja
immunoglobuliin G (IgG) vahel ning määrata optimaalsed üldvalgu piirväärtused
immuunsuse ülekande hindamiseks. Analüüs põhines 1199 vasika vereproovidel, mis koguti
118 Eesti suurest piimaveisefarmist ajavahemikus august 2019 kuni juuli 2020. Üldvalgu
sisaldust mõõdeti seerumiproovidest refraktomeetriga ja IgG sisaldust ensüümiga seotud
immunosorbentanalüüsi meetodiga.
Uuringus osalenud vasikate keskmine IgG sisaldus oli 14,6 g/l ning 32,9% vasikatest esines
passiivse immuunsuse ebapiisav ülekandumine (<10 g/l). Spearmani korrelatsioonianalüüs
näitas mõõdukat kuni tugevat seost (r = 0,67) IgG ja seerumi üldvalgu sisalduse vahel.
Optimaalsed üldvalgu piirväärtused IgG tasemete 10 ja 18 g/l juures olid vastavalt 5,35 g/dl
(tundlikkus = 69%, spetsiifilisus = 86%) ja 5,45 g/dl (tundlikkus = 81%, spetsiifilisus = 68%).
Lisaks selgus, et seerumi üldvalgu tase sõltus vanusest, soost ja tõust – noorematel vasikatel,
lehmikutel ning eesti holsteini tõugu vasikatel oli üldvalgu sisaldus kõrgem.
Hoolimata mõjuteguritest näitas käesolev uuring, et seerumi üldvalgu mõõtmise abil on
võimalik hinnata IgG sisaldust vasikate vereproovides.Failure of passive immunity transfer negatively affects both calf health and farm productivity.
While direct assessment methods for monitoring passive immunity transfer are more
accurate, indirect methods, such as measuring total serum protein, are more feasible for onfarm
application. The aim of this study was to evaluate the relationship between total serum
protein and immunoglobulin G (IgG), and to determine optimal serum total protein cut-off
values for assessing passive immunity transfer. The analysis was based on 1,199 blood
samples collected from calves in 118 large dairy farms in Estonia between August 2019 and
July 2020. Total protein levels were measured using a refractometer, and IgG concentrations
were determined using an enzyme-linked immunosorbent assay (ELISA).
The average IgG concentration among the sampled calves was 14.6 g/L, and 32.9% of calves
showed inadequate passive immune transfer (<10 g/L). Spearman correlation analysis
showed a moderate to strong correlation (r = 0.67) between IgG and total serum protein
levels. The optimal total protein cut-off values corresponding to IgG levels of 10 and 18 g/L
were 5.35 g/dL (sensitivity = 69%, specificity = 86%) and 5.45 g/dL (sensitivity = 81%,
specificity = 68%), respectively. Additionally, it was found that serum total protein levels
were influenced by age, sex, and breed—higher concentrations were observed in younger
calves, heifers, and Estonian Holstein calves