9480 research outputs found
Sort by
The effect of adding graphene on the compressive strength of concrete
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalTänapäeva kiire ehitustempo juures on oluline, et materjalid oleks laialdaselt kasutatavad. Betoon on üks nendest materjalidest, mida kasutatakse peaaegu kõikjal tänu tema headele omadustele. Kuid betoonil on ka probleeme ja puuduseid, mida teadlased ja insenerid üle kogu maailma uurivad, et neid lahendada ning leevendada. Lihtsaim ja tuntuim viis betooni omaduste parandamiseks on lisandid.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli leida töötav alternatiiv muudele lisanditele, mida betoonis kasutatakse, mis tõstaksid betooni füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi ning mis vähendaksid betooni problemaatikat. Selleks kasutati lisandina nanomõõtmetes heksagonaalse struktuuriga süsinikuaatomitest koosnevat materjali nimega grafeen, mis on oma mõõtmete poolest maailma kõige tugevam materjal.
Magistritöö on jaotatud nelja sisulisse peatükki. Esimeses peatükis anti betooni ja grafeeni ülevaade – ajalugu, omadused, tootmistehnoloogiad, potentsiaal ja problemaatika. Teises peatükis analüüsiti eelnevaid uurimistöid, nendes saadud grafeenbetooni füüsikalisi kui ka mehaanilisi omadusi. Lisaks sõnastati magistritöö põhihüpotees, et grafeeni lisandiga betoon saavutab oma survetugevusklassile vastava survetugevuse juba 7. päeval. Praktilise osa katsemetoodikat kirjeldati töö kolmandas peatükis. Viimases ehk neljandas peatükis analüüsiti praktilise osa katsetulemusi võrreldes eelnevate uurimistöödega ning tehti järeldused.
Teostatud katsete tulemused näitasid, et grafeen tõstab betooni survetugevust, kuid ei kiirenda esmast survetugevust. Seetõttu kujunes sõnastatud põhihüpotees vääraks. Samuti ei mõjuta grafeen oluliselt betoonisegu töödeldavust. Kokkuvõtteks võib öelda, et magistritöö eesmärk saavutati ning tõestati grafeeni potentsiaali.In today's fast-paced construction environment, it is essential that materials are widely applicable. Concrete is one of the most commonly used material due to its favorable properties. However, concrete also has certain problems and downsides that need to be addressed, a challenge that scientists and engineers globally strive to solve and mitigate. One of the simplest and most well-known ways to improve the properties of concrete is by using additives.
The aim of this master's thesis was to find an effective alternative to conventional concrete additives that would enhance the physical and mechanical properties of concrete and help mitigate its shortcomings. For this purpose, graphene – a nanomaterial composed of atoms arranged in a hexagonal structure and known as the strongest material in the world for its size – was used as an additive.
This thesis is divided into four main chapters. The first chapter provides an overview of concrete and graphene, including their history, properties, production technologies, potential and known issues. The second chapter analyzes key research studies and their findings on the physical properties of graphene and the equipment used. The main hypothesis of the thesis is also presented: that concrete containing a graphene additive would achieve its target compressive strength by the 7th day. The third chapter describes the methodology of the experimental part of the study. The fourth and final chapter analyzes the test results, particularly in comparison with previous research studies, and presents conclusions.
The experimental results revealed that while graphene increases the compressive strength of concrete, it does not accelerate initial strength development as hypothesized. Therefore, the hypothesis was disproven. Additionally, graphene showed no significant impact on the workability of the concrete mix. In conclusion, the objective of the thesis was achieved, and the potential of graphene in concrete was demonstrated
Regulation of latent defects in real estate transactions and their treatment in Estonian case law
No full textBakalaureusetöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalVarjatud puudused on vead või defektid kinnisasjas, mis ei ole ostjale kohe nähtavad või märgatavad, kuid võivad põhjustada olulist kahju või rahalist koormust. Need võivad olla seotud hoone konstruktsioonide, materjalide, funktsionaalsuse või juriidiliste aspektidega.
Käesolev bakalaureusetöö uurib varjatud puuduste olemust ja liigitust kinnisvaratehingutes, samuti analüüsib Eesti õiguslikku regulatsiooni ja kohtupraktikat selles valdkonnas. Töö eesmärk on välja selgitada, millised on ostja ja müüja õigused ning kohustused varjatud puuduste korral, kuidas neid puudusi tuvastatakse ja kuidas kohtud neid vaidlusi lahendavad. Töös liigitatakse varjatud puudused nelja kategooriasse: konstruktsioonilised, materjali, funktsionaalsed ja juriidilised puudused. Iga kategooria kohta antakse näiteid, mis illustreerivad nende mõju kinnisvara kasutatavusele, ohutusele ja väärtusele.
Kohtupraktika analüüs näitab, et Eesti kohtud lähenevad varjatud puudustega seotud vaidlustele tasakaalukalt, arvestades nii ostja kui ka müüja huve. Oluliseks teguriks on varjatud puuduse avastamine, müüja teadlikkus puudusest ja ostja käitumine tehingu eelsel etapil. Kohtud rakendavad erinevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas hinna alandamist, kahju hüvitamist ja lepingu tühistamist, sõltuvalt puuduse iseloomust ja vaidluse konkreetsetest asjaoludest.
Töö põhijäreldused rõhutavad vajadust tehingu osapoolte teadlikkuse järele varjatud puuduste riskide osas ning tähtsustavad sõltumatute ekspertide kaasamist kinnisvara seisukorra hindamisel. Samuti tuuakse esile, et õiguslik selgus ja läbipaistvus tehingutes aitavad vältida pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi. Töö annab ülevaate Eesti õiguslikust raamistikust ja praktikast, pakkudes teadmisi nii kinnisvara ostjatele kui ka müüjatele.Latent defects are flaws or deficiencies in a property that are not immediately visible or detectable to the buyer but may cause significant damage or financial burden. These defects may relate to the building's structure, materials, functionality or legal aspects.
This bachelor’s thesis examines the nature and classification of latent defects and their impact on real estate transactions, as well as analyzes Estonian legal regulations and case law in this field. The aim of the study is to clarify the rights and obligations of buyers and sellers in cases of latent defects, how such defects are identified, and how courts resolve related disputes. The thesis categorizes latent defects into four groups: structural, material, functional, and legal defects. Each category is illustrated with examples demonstrating their impact on a property’s usability, safety, and value.
The analysis of case law shows that Estonian courts approach disputes involving latent defects in a balanced manner, considering the interests of both buyers and sellers. Key factors include the discovery of the defect, the seller’s awareness of it, and the buyer’s conduct during the pre-transaction stage. Courts apply various legal remedies, including price reduction, compensation for damages, and contract termination, depending on the nature of the defect and the specific circumstances of the dispute.
The main conclusions of the study emphasize the need for transaction parties to be aware of the risks associated with latent defects and highlight the importance of involving independent experts in property condition assessments. Additionally, the thesis underscores that legal clarity and transparency in transactions help avoid lengthy and costly litigation. The study provides an overview of Estonia’s legal framework and practices, offering valuable insights for both real estate buyers and sellers
Climate Impact on Electric Vehicle Energy Consumption in the Baltic Region
No full textMagistritöö
Energiakasutuse õppekavalHuvi elektrisõidukite vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, neid peetakse väiksema heitkogusega alternatiiviks sisepõlemismootoriga sõidukitele. Elektriautode laialdane levik Euroopas (ka Baltikumis) on suures osas tuginenud riiklikele toetustele ja soodustustele. Kuna nende toetuste määr on hakanud vähenema, seisab elektrisõidukite turg uute väljakutsete ees, eriti Balti riikides, kus põhjamaine kliima mõjutab oluliselt elektriautode töövõimet. Balti riikidele omased madalad temperatuurid võivad märkimisväärselt vähendada elektriautode sõiduulatust ja energiatõhusust, mõjutades seeläbi nii kasutuskulusid kui ka kasutajate rahulolu. Balti ilmastikutingimuste, eelkõige temperatuuri, mõju mõistmine elektriautode energiatarbimisele on oluline, et hinnata nende efektiivsust külmades ilmastikutingimustes. Käesoleva uuringu peamine eesmärk on hinnata muutuvate ilmastikutingimuste mõju elektrisõidukite energiatarbele ning pakkuda teavet nende energiatõhususe kohta külmas ja vahelduvas ilmas. Antud töö raames tuvastatakse peamised tegurid, mis põhjustavad külmades oludes elektriauto suurenenud energiatarbimist. Uuringu käigus viidi läbi rida kontrollitud sõiduteste, mille käigus sõideti elektriautoga (Nissan Leaf) korduvalt sama marsruuti erinevates ilmastikutingimustes. Sõidutestide ajal mõõdetud temperatuurid jäid vahemikku +20 °C kuni −15 °C. Kuna 2024/2025. aasta talv oli Balti piirkonnas ebatavaliselt soe, ei olnud võimalik läbi viia katseid madalamatel temperatuuridel. Salvestati ja analüüsiti muutujaid nagu läbitud vahemaa, välistemperatuur, aku laetuse tase ning lisaseadmete kasutus. Lisaks mõõdeti elektriauto kiiruse ja võimsustarbimise vahelist seost ning hinnati energiakadusid aku laadimise ajal. Kogutud andmeid analüüsiti statistiliselt ning töötati välja matemaatilised mudelid, mis võimaldavad täpsemalt prognoosida aku kasutust erinevate välistemperatuuride korral. Tulemused näitavad, et madalad temperatuurid suurendavad oluliselt elektriautode energiatarvet. Peamiselt suureneb energiatarve, kuna aku töötab külmas vähem tõhusalt ning vajalik on täiendav energia salongi kütmiseks. Põhjalikum analüüs näitab, et energiatarbimise suurim tõus toimub temperatuuride vahemikus 0°C kuni −10°C. Uuringu tulemused kinnitavad, et klimaatilised tingimused avaldavad elektrisõidukite sõiduulatusele ja energiatõhususele olulist negatiivset mõju, kusjuures kõige määravamad tegurid on madal välistemperatuur ning sellest tulenev suurenenud energiavajadus salongi kütmiseks. Reaalsetel sõidukatsetel põhinev uurimus annab panuse elektriautode energiatõhususe mõistmiseks Balti piirkonnas ning pakub praktilist teavet nii elektriautode kasutajatele kui ka nende arendajatele.Electric vehicles (EVs) have seen increased interest in recent years as a lower-emission alternative to internal combustion engine (ICE) vehicles, with much of their growth driven by government subsidies and incentives across Europe. However, as these incentives have slowed, the EV market faces new challenges, particularly in the Baltic countries where the climate significantly impacts EV performance. Low temperatures, common in Baltic weather, can notably affect EVs’ range and energy efficiency, influencing operational costs and user satisfaction. Understanding how Baltic weather conditions, primarily temperature, influence the energy consumption of EVs is essential to gaining a deeper understanding of their efficiency in low temperatures and harsh weather conditions. The main aim of this study is to assess the impact of varying weather conditions on EV energy consumption, providing valuable insights into their efficiency under cold and variable climatic conditions. The primary goal is to identify the factors most responsible for increased energy consumption in these conditions. In this study, a series of controlled real-world driving tests were conducted, during which an EV (Nissan Leaf) was driven multiple times along identical routes under different weather conditions. The temperatures during these tests ranged from 20°C to -15°C. The 2024/2025 winter season was unusually warm in the Baltic region; therefore, tests could not be conducted at lower temperatures. Variables such as distance, temperature, battery state, and the use of accessories were recorded and subsequently analysed. Additionally, energy losses during EV battery charging were measured and evaluated. The collected data was analysed statistically, and mathematical models were developed to provide accurate predictions of battery usage under varying ambient temperatures. The results indicate that low temperatures increase EV energy consumption due to the additional energy required for battery and cabin heating. A more detailed analysis reveals that the most significant increase in energy consumption occurs at an ambient temperature of -10°C. Overall, this study demonstrates that Baltic weather conditions can lead to a substantial decrease in EV range and efficiency, with low temperatures being the most impactful factor. By providing real-world data, this study contributes to a deeper understanding of EV efficiency in the Baltic region, offering practical insights for EV users and researchers
The range and density of spore dispersal in the relict species Selaginella selaginoides based on three populations
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalKoldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on II kaitsekategooriasse kuuluv eostaim, mille arvukus on viimastel kümnenditel märkimisväärselt halvenenud liigirikaste madalsoode kuivendamise tõttu. Liigi eoste leviku ulatust ja tihedust ning kasvukohatingimusi ei ole Eestis varem piisavalt uuritud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida koldja selaginelli eoste leviku ulatust ja tihedust ning kasvukohatingimusi. Andmed koguti kolmest Harjumaal asuvast liigirikkast madalsoost, kus kirjeldati elupaigatingimused ning koguti samblaproove eoste leviku uurimiseks. Eoste kontsentatsioonide määramiseks proove töödeldi ja uuriti valgusmikroskoobiga. Statistilised analüüsid teostati R statistikaprogrammiga. Töö tulemused näitasid, et selaginelli isased eosed levisid kuni 60 cm kaugusele taimest ning suurim eoste kontsentratsioon oli vahetult taime kõrval. Samuti leiti, et kontsentatsioon oli suurem kohtades, kus koldja selaginelli katvus oli ulatuslikum. Selaginelli olemasolu oli seotud kõrgema rohustuga, kuid see oli tingitud kasvamisest sinihelmika mätastel, mis viitab koosluse tugevale kuivendusmõjule. Rohustu üldtihedusel ja puude katvusel polnud statistiliselt olulist mõju. Antud lõputöö tulemused võimaldavad paremini mõista koldja selaginelli eoste leviku ja tiheduse mustreid ning pakuvad olulist teavad setetest leitud ajalooliste eoste interpreteerimiseks, viidates sellele, et eoste olemasolu tähendab suure tõenäosusega taime kasvamist antud kasvukoha vahetus läheduses ning kõrge kontsentratsioon taime kunagist paiknemist proovivõtu koha kõrval, aga ka selaginelli tihedamat katvust. Keskkonnatingimuste osas oli valimi suurus liiga väike ja vajab täpsustavaid uuringuid, kuna uurimisaladena uuriti küllaltki sarnaste tingimustega kasvukohti.Lesser clubmoss (Selaginella selaginoides) is a crytogam classified under protected category II. Its population has significantly declined in recent decades due to the drainage of species-rich fens. So far, there is little published data on the range and density of spore dispersal and habitat conditions of the species in Estonia. The aim of this bachelor's thesis is to investigate the dispersal range and density of lesser clubmoss spores, as well as its habitat conditions. Data were collected from three species-rich fens located in Harju County, where vegetation was deescribed and moss samples were gathered to study spore dispersal. Moss samples were processed and examined using a light microscope to determine spore concentrations. Statistical analyses were done using the statistical software R. The results of the study indicated that the male spores of Selaginella selaginoides dispersed up to 60 cm away from the plant, with the highest spore concentration found directly next to the plant. Additionally, it was found that spore concentration was higher in areas with greater coverage of lesser clubmoss. The presence of lesser clubmoss correlated with taller herbaceous vegetation, although this was due to growth on Molinia caerulea tussocks, indicating significant drainage influence. General herbaceous vegetation density and tree coverage did not have statistically significant effects. The findings of this thesis enhance the understanding of spore dispersal and density patterns of lesser clubmoss and provide important insights for interpreting historical spores found in sediments. This suggest that the presence of a high spore consentration most likely indicates that the plant was growing in close proximity to the site, with high concentrations pointing to the plant’s former presence near the sampling location, as well as a denser coverage of lesser clubmoss. Due to the limited sample size and the homogeneity of habitat conditions across the study sites, further research is
required to adequately assess the influence of environmental factors
Mammary gland tumors in cats in Estonia
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalPiimanäärme kasvajad on kassidel üks sagedamini esinevaid kasvaja liike maailmas,
moodustades umbes 17% kõikidest emastel kassidel diagnoositud kasvajatest. 85–90%
piimanäärme kasvajatest kassidel on pahaloomulised. Antud asjaolu tõttu on neoplaasiate
varajane tuvastus ja agressiivne ravi olulisel kohal, et hinnata prognoosi elulemusele.
Käesoleva retrospektiivse uurimistöö eesmärgiks oli uurida Eestis erinevate piimanäärme
kasvajate tüüpide esinemist kassidel Eesti Maaülikooli Veterinaarse biomeditsiini ja
toiduhügieeni õppetooli patohistoloogilisse uuringusse saadetud koeproovide põhjal.
Analüüsimiseks kasutati aastatel 2013-2024 laborisse saadetud 120 loomalt kogutud 136
koeproovi patohistoloogilisi raporteid. Saadud andmete põhjal teostati kirjeldav ja statistiline
analüüs Microsoft 365 Excel programmiga. Pahaloomulised kasvajad moodustasid uuritud
proovidest 65.4% (n = 89) ning healoomulised muutused 33.8% (n = 46). Pahaloomulistest
muutustest esines kassidel enim tubulaarset kartsinoomi (n = 23), kompaktset kartsinoomi (n
= 13) ja juhasisest papillaarset kartsinoomi (n = 13). Healoomulistest kasvajatest esines enim
juhasisest papillaarset adenoomi (n = 11) ning piimajuhade adenoomi (n = 11). Piimanäärme
hüper- ja düsplaasiatest diagnoositi enim piimajuhade ektaasiat (n = 5) ja piimajuhade tsüste
(n = 5). Diagnoosimise hetkel oli kasside keskmiseks vanuseks 11.3 aastat ning
mediaanvanuseks 11 aastat. Statistilise analüüsi käigus leiti esinevat tugev seos vanuserühma
ja piimanäärme muutuste pahaloomulisuse vahel. Muude tegurite vahel statistilist olulisust ei
tuvastatud. Üldjuhul ühtisid töö tulemused kirjandusandmetega, kuid proovide ja täiendavate
andmete vähesuse tõttu vajab valdkond Eestis täiendavaid uuringuid.Mammary gland tumors are one of the most common types of tumors in felines, accounting
for approximately 17% of all tumors diagnosed in female cats. 85–90% of mammary tumors
in cats are malignant. Due to this fact, early detection and aggressive treatment is crucial for
assessing the prognosis for survival. The aim of this retrospective study was to investigate
the occurrence of different types of mammary tumors in cats in Estonia, based on tissue
samples sent for histopathological examination to the Chair of Veterinary Biomedicine and
Food Hygiene at the Estonian University of Life Sciences. Histological reports of 136 tissue
samples collected from 120 animals that were sent to the laboratory in the years 2013-2024
were used for analysis. Analysis of the obtained data was performed using Microsoft 365
Excel. Malignant tumors accounted for 65.4% (n = 89) of the samples studied, and benign
changes accounted for 33.8% (n = 46). Among the malignant changes, the most common
types in cats were tubular carcinoma (n = 23), solid carcinoma (n = 13), and intraductal
papillary carcinoma (n = 13). Among the benign tumors, the most common were intraductal
papillary adenoma (n = 11) and ductal adenoma (n = 11). The most frequently diagnosed
hyperplastic and dysplastic changes were duct ectasia (n = 5) and ductal cysts (n = 5). At the
time of diagnosis, the mean age of cats was 11.3 years, with a median age of 11 years.
Statistical analysis revealed a strong correlation between age group and the malignancy of
mammary changes. No statistical significance was found between other factors. In general,
the results of the study were consistent with the literature. Due to the limited number of
samples and additional data, further research is needed in this field in Estonia
Development of CNC machine security door opening and closing mechanism
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalKäesolev töö käsitleb APJ tööpingi ukse automaatse avamise ja sulgemise mehhanismi
arendust, mille vajadus tulenes tööstusoperaatorite tööohutuse ja -mugavuse parandamise
vajadusest. Probleemi on varasemalt käsitletud peamiselt üldise tööstusautomaatika
raames, kuid konkreetseid lahendusi antud masina tüübi jaoks on vähe. Töö eesmärk oli
projekteerida ja katsetada ohutu ning töökindel uksejuhtimissüsteem, mis oleks sobiv
integreerimiseks olemasolevale seadmele.
Metoodikana kasutati kolme erineva ajamitehnoloogia võrdlust, komponentide
punktihindamist ning prototüübi modelleerimist ja katsetamist. Juhtloogika loodi Arduino
mikrokontrolleril, kusjuures elektriline ja pneumaatiline osa projekteeriti koostöös
vastavalt tööstusnõuetele. Tulemuste põhjal osutus parimaks lahenduseks pneumaatilise
silindriga mehhanism, mille kasuks rääkis töökindlus, ohutus ja sobivus olemasoleva
suruõhusüsteemiga. Lahendust on võimalik tulevikus edasi arendada lisades uusi sisendja
väljundsignaale vastavalt süsteemi vajadustele. Tööd saab kasutada alusena sarnaste
automatiseeritud tööstusseadmete moderniseerimisel.This thesis focuses on the development of an automatic opening and closing mechanism
for the CNC machine tool door, driven by the need to improve operator safety and
convenience in industrial environments. While the issue has previously been addressed in
the context of general industrial automation, there are few specific solutions tailored to
this type of machine. The aim of the work was to design and test a safe and reliable door
control system that could be integrated into existing equipment.
The methodology involved comparing three different drive technologies, applying a
weighted scoring system for component evaluation, and modeling and testing a functional
prototype. The control logic was implemented using an Arduino microcontroller, and both
the electrical and pneumatic subsystems were designed in accordance with industrial
standards. Based on the results, a pneumatic cylinder mechanism proved to be the most
suitable solution due to its reliability, safety, and compatibility with the existing
compressed air infrastructure. The system can be further developed in the future by adding
new input and output signals as needed. This work can serve as a foundation for the
modernization of similar automated industrial systems
Nitrous oxide emission from agricultural soils and strategies for its reduction
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalmikrobioloogiliste protsessidega. Kuna põllumajandus on üks selle peamisi inimtekkelisi
allikaid, on vajadus emissioonide vähendamise järele üha kasvamas eriti arvestades
rolli kliimamuutustes ja osoonikihi kahjustamises. Võimalike leevendusmeetmetena on
varem uuritud biosöe ja nitrifikatsiooni inhibiitorite (nt DMPP) kasutamist, kuid nende
mõju võib sõltuda nii mulla omadustest kui ka biosöe keemilistest ja füüsikalistest
omadustest. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärk oli hinnata viie erineva biosöe ja DMPP
(Festuca pratensis) biomassi tootlikkusele
nõukatse tingimustes. Katse viidi läbi kontrollitud taimekasvuruumis, kasutades
näivleetunud mulda, vedelsõnnikut ja erinevaid biosöe koguseid (10, 20, 30 t/ha), nii
DMPP-ga kui ka ilma.
emissioone, kinnitades hüpoteesi selle inhibeeriva mõju kohta nitrifikatsioonile. Biosöe
lisamine suurendas emissioone, mis ei toetanud oletust selle vähendava mõju kohta
denitrifikatsioonile. Statistiliselt oluline koosmõju biosöe ja DMPP vahel viitas sellele, et
DMPP mõju sõltus biosöe variandist. Biomassi tootlikkuse osas ilmnes suurim positiivne
mõju DMPP lisamisel kontrollvariandis. Mõne biosöe korral oli mõju positiivne, teiste
puhul aga negatiivne. Tulemused viitavad vajadusele edasisteks uuringuteks, et paremini
mõista biosöe omaduste ja lämmastikuga seotud protsesside vahelisi seoseid.Nitrous oxide is a greenhouse gas that is closely related to soil microbial processes.
emissions is increasing especially considering the role of
ozone layer depletion. Possible mitigation strategies such as the use of biochar and
nitrification inhibitors (e.g. DMPP) have been studied, but their effectiveness can depend
on soil properties and the chemical and physical properties of biochar. The aim of this
the effect of five different biochars and the DMPP on
production of meadow fescue (Festuca pratensis) under
controlled pot experiment conditions. The experiment was carried out in a plant growth
room using Albic Luvisol soil, slurry and three application rates of biochar (10, 20, 30
t/ha), both with and without DMPP. The results showed that DMPP significantly reduced
, supporting the hypothesis about its inhibitory effect on nitrification. In
contrast, biochar increased emissions, which did not support the hypothesis about its
mitigating effect on denitrification. A statistically significant interaction between biochar
and DMPP depended on the specific biochar type. Regarding biomass production, the
highest positive effect was observed in the control treatment with DMPP. Some biochar
types had a positive effect, while others had a negative effect. The results suggest that
further research is needed to better understand the relationships between biochar
properties and nitrogen-related soil processes
Invertebrates Of Cavity-Breeding Passerine Birds
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalLinnupesad on kitsas, kuid elurikas ökoloogiline nišš. Peale lindude pesitseb suluspesades veel palju lülijalgseid. Töö eesmärgiks oli esmakordselt Eestis anda kompleksne ja tõendusmaterjalile tuginev ülevaade lülijalgsetest suluspesitsevate värvuliste pesades. Töö planeerimisel püstitati kaks hüpoteesi: (1) kirbulised (Siphonaptera) on domineeriv parasiitide rühm suluspesitsejate pesades, (2) tulenevalt pesade ehitusest on tihaslaste (Paridae) pesades rohkem kirpe kui teistel liikidel. Kokku koguti 80 pesa kaheksalt alalt Eestis 2024. aasta hilissuvel, mil värvuliste pojad olid pesadest juba välja lennanud. Lülijalgsed koguti pesadest valdavalt Tullgreni aparaadi abil. Kontrollimaks meetodi efektiivsust, sorteeriti üksikute pesade materjal täiendavalt läbi ka käsitsi. Tullgreni aparaadi efektiivsus oli kõikide lülijalgsete puhul keskmiselt 73% ja eraldi kirpude puhul 48%. Sedastati kokku 7021 isendit lülijalgseid 13-st rühmast/seltsist. Tulemuste analüüsimisel selgus, et arvukaim rühm oli kirbulised, keda oli 1566 isendit ühest liigist – kanakirp (Ceratophyllus gallinae (Schrank, 1803)). Töö käigus koostati Eesti kirbuliikide nimestik 37 liigiga. Arvukamalt oli kirpe rasvatihase ja kuldnoka pesades, kuid kõige enam oli neid pesas, mida alustas rasvatihane (Parus major) ja jätkas must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca). Töö tulemused kinnitavad varasemaid uurimusi kirbuliste domineerimisest suluspesitsejate pesades, samas on kirpude liigiline mitmekesisus varasemates uurimustes olnud suurem. Käesolev lõputöö pakub hea baasi edaspidisteks sellelaadseteks uurimusteks nii Eestis kui laiemalt. Tulevikus võiks Eestis laiemalt uurida linnupesade pesamaterjali ja lülijalgsete arvukuse ning mitmekesisuse seoseid.Bird nests constitute a narrow yet biologically rich ecological niche. In addition to avian occupants, cavity nests are frequently inhabited by a diverse assemblage of arthropods. The aim of this study was to provide, for the first time in Estonia, a comprehensive and evidence-based overview of arthropod communities in the nests of cavity-nesting passerines. Two hypotheses guided the study: (1) fleas (Siphonaptera) represent the dominant group of parasites in cavity-nesting bird nests; (2) due to differences in nest structure, tit species (Paridae) harbour higher flea abundances than other taxa. In total, 80 nests were collected from eight sites across Estonia in late summer 2024, after fledglings had vacated the nests. Arthropods were primarily extracted using a Tullgren funnel apparatus. To verify the effectiveness of this method, material from selected nests was additionally hand-sorted. The Tullgren funnel yielded an average extraction efficiency of 73% for all arthropods and 48% specifically for fleas. Altogether, 7,021 arthropod individuals representing 13 taxonomic groups/orders were recorded. The most abundant group was the Siphonaptera, with 1,566 individuals, all belonging to a single species—the hen flea (Ceratophyllus gallinae (Schrank, 1803)). During the study, a national checklist of Estonian flea species was compiled, comprising 37 species. Flea abundance was highest in the nests of the great tit (Parus major) and the common starling (Sturnus vulgaris), with the most heavily infested nest being one sequentially occupied by the great tit (Parus major) and later by the pied flycatcher (Ficedula hypoleuca). The results support previous findings regarding the dominance of fleas in cavity-nesting bird nests; however, earlier studies reported greater flea species diversity. This thesis provides a valuable baseline for future investigations into bird nest arthropod communities, both in Estonia and more broadly. Future research in Estonia should explore the relationship between nest construction material and arthropod abundance and diversity over broader spatial and temporal scales
Biomass production and nutrients accumulation ability of summer cover crops
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalVahekultuuride kasvatamise eesmärgiks on mullaviljakuse tõstmine, mille saavutamiseks on vajalik suur biomass ja hea toitainete sidumise võime. Suvised vahekultuurid sobivad hästi taliviljadele eelkultuuriks ning talvekahjude ülekülviks. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida suviste vahekultuuride biomassi moodustamise ja toitainete sidumise võimet. Töös käsitletakse 2024. aastal Sadala Agro OÜ-s läbi viidud põldkatse andmeid. Katses oli neli erinevat suviste vahekultuuride segu, mida võrreldi omavahel biomassi moodustamise ning süsiniku, lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sidumise võime poolest. Parimaid tulemusi näitasid segu 3 (kaer ja suvivikk) ja segu 2 (keerispea, mais, päevalill ja suvivikk). Need segud olid suurima biomassi ning süsiniku sidumise võimega. Segu 3 oli suurim lämmastiku ja fosfori siduja, kuid sidus vähem kaaliumit, kui segu 2. Segu 1 (keerispea, silohernes ja tatar) ja segu 4 (keerispea, pärsia ristik ja suvivikk) tulemused olid üksteisele sarnased, kuid segu 4 sidus lämmastikku ja fosforit segust 1 rohkem. Segud 1 ja 2 olid optimaalsete C:N suhetega, kuid segu 3 (17:1) ja segu 4 (15:1) C:N suhted olid kitsad. Katsetulemused näitasid, et suure biomassi saamiseks ei pea kasutama paljudest liikidest koosnevaid segusid. Edasist uurimist vajab vahekultuuride poolt seotud toitainete leostumine, vahekultuuride mõju mulla elustikule ning vahekultuuride mõju järgnevale kultuurile.The primary goal of cultivating cover crops is to improve soil fertility, which requires high biomass production and nutrients accumulation ability. Summer cover crops are well-suited as preceding crops for winter cereals and for overseeding areas affected by winter damage. The aim of this thesis is to analyse the biomass production and nutrients accumulation ability of summer cover crops. This study is based on field trial data conducted in 2024 at Sadala Agro-OÜ. The field trial included four diferent mixtures of summer cover crops. Mixtures were compared in terms of their ability to produce biomass and accumulate carbon, nitrogen, phosphorus and pottassium. The best results were observed in mixture 3 (oats and common vetch) and mixture 2 (phacelia, maize, sunflower and common vetch), both of which had the highest biomass yield and carbon quantity. Mixture 3 was the most effective in nitrogen and phosphorus accumulation, allthough it accumulated less potassium than mixture 2. Mixture 1 (phacelia, forage pea and buckwheat) mixture 4 (phacelia, Persian clover and common vetch) showde similar results, but mixture 4 accumulated more nitrogen and phosphorus than mixture 1. Mixtures 1 and 2 had optimaal C:N ratios, while mixtures 3 (17:1) and 4 (15:1) had narrower ratios. The trial results indicate that achieving high biomass does not necessarily require mixtures of many species. Further research is needed on nutrient leaching, cover crops impact on soil and their effect on main crop
Environmental principles of the Eco-Schools – stakeholder participation and realization
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalKeskkonnahariduse Sihtasutuse poolt loodud keskkonnaharidusprogramm „Roheline kool“ võimaldab ajal, mil keskkonnaprobleemid järjest süvenevad ja keskkonnaharidus üha olulisemaks muutub, tegeleda süsteemselt ja kogu haridusasutust kaasates keskkonnaprobleemidega ja seeläbi kujundada keskkonnahoidlikku ja jätkusuutlikku mõtteviisi nii lastes kui täiskasvanutes. Rohelise kooli seitsme sammu strateegia üheks oluliseks sammuks on haridusasutuse keskkonnapõhimõtete väljatöötamine, mis aitab lasteaiaperel mõtestada oma keskkonnaalast tegevust ning seada selgeid eesmärke säästva arengu toetamiseks. Sihtasutus küll rõhutab kõigi osapoolte kaasamist strateegia etappidesse, kuid seni pole teada, milline on Eesti lasteaedade tegelik keskkonnapõhimõtete väljatöötamise praktika ning kas keskkonnapõhimõtted ka realiseeruvad.
Käesoleva magistritöö eesmärk on anda ülevaade Rohelise kooli programmiga liitunud Eesti lasteaedade keskkonnapõhimõtete väljatöötamisest ja realiseerumisest. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, millised osapooled olid sellesse protsessi kaasatud ning millised erinevused ilmnesid keskkonnatöörühma ja mitteliikmete vahel nende arusaamades, hoiakutes ja kaasatuses keskkonnapõhimõtete väljatöötamisel. Uurimistöös rakendati kombineeritud uuringudisaini ning lähtuti juhtumianalüüsi metoodikast. Andmed koguti kümnest Rohelise kooli programmiga liitunud Eesti lasteaiast poolstruktureeritud intervjuude, ankeetküsitluse ja dokumendianalüüsiga ning andmete analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi ja
kirjeldavat statistikat.
Analüüsitud juhtumite põhjal ilmnes, et kuigi keskkonnapõhimõtete väljatöötamise juures võis
täheldada kaasamist, jäi see paljudel juhtudel puudulikuks ega järginud alati kaasamise kolme
olulist komponenti – informeerimist, konsulteerimist ja osalemist. Keskkonnatöörühma
liikmete ja mitteliikmete vahel ilmnesid selged erinevused. Liikmete kaasatus tegevustesse oli
suurem kui mitteliikmetel ja nende hoiakud programmi rakendumise suhtes olid järjekindlalt
positiivsemad kui mitteliikmetel. Samuti hindasid liikmed keskkonnapõhimõtetega seotud
arusaamasid kirjeldavaid väiteid kõrgemalt kui mitteliikmed. Rohelise kooli programmi mõju
laste keskkonnaalasele kirjaoskusele hindasid nii liikmed kui mitteliikmed positiivselt, kuid
mitteliikmete hinnangud olid natuke kõrgemad kui liikmetel. Lasteaedade
keskkonnategevuskavad olid väga erinevad, kuid kõigi puhul oli osaliselt arvestatud Rohelise
kooli programmi soovitusi.
Uuritud lasteaedades koonduvad hetkel info ja osalus eelkõige töörühma liikmete kätte, kes
osalevad muutuste elluviimisel, samas eeldab tõhus ja püsiv keskkonnahoidlik tegevus
laiapõhjalisemat kaasamist, mis toetab ühist visiooni ning suurendab vastutustunnet kogu
kollektiivis, mitte ainult initsiatiivgrupi sees. Tulemuste põhjal saab siiski öelda, et lasteaedade
sõnastatud keskkonnapõhimõtete järgimine on loomulik tegevus, millel nähakse positiivset
mõju organisatsioonile, ja suurem osa lasteaedade keskkonnapõhimõtetest ka realiseerub.The environmental education program Eco-Schools Global, established by the Foundation for Environmental Education, provides an opportunity to systematically address environmental issues across the entire educational institution at a time when environmental problems are intensifying and environmental education is becoming increasingly important. In doing so, the program helps to foster an environmentally conscious and sustainable mindset in both children and adults. One of the key steps in the Eco-Schools seven-step strategy is the development of environmental principles within the educational institution. This helps the kindergarten community to reflect on their environmental actions and set clear goals to support sustainable development. While the Foundation emphasizes the involvement of all stakeholders throughout the strategy stages, it is still unclear what the actual practice of developing environmental principles looks like in Estonian kindergartens and whether these principles are also being implemented in practice.
The aim of this master’s thesis is to provide an overview of how Estonian kindergartens participating in the Eco-Schools program develop and implement environmental principles. Specific attention was paid to analysing which stakeholders were involved in this process, and what kind of differences emerged between members and non-members of the environmental working group in their understanding of, attitudes towards, and involvement in developing environmental principles. A mixed-methods design based on case study
methodology was applied in the research. Data were collected from ten Estonian
kindergartens involved in the Eco-Schools program through semi-structured interviews,
questionnaires, and document analysis. Qualitative content analysis and descriptive statistics
were used to analyze the data.
Based on the analyzed cases, it became evident that although there were signs of stakeholder
involvement in the development of environmental principles, this involvement was often
insufficient and did not always follow the three essential components of participation –
informing, consulting, and engaging. Clear differences emerged between members and nonmembers
of the environmental working group. Members were more involved in activities and
consistently had a more positive attitude toward the implementation of the program than nonmembers.
Additionally, members gave higher ratings to statements describing understanding
of environmental principles than non-members. Both members and non-members rated the
impact of the Eco-Schools program on children's environmental literacy positively, although
non-members gave slightly higher ratings than members. The environmental action plans of
the kindergartens varied widely, but all partially followed the recommendations of the Eco-
Schools program.
In the kindergartens studied, information and participation are currently concentrated mainly
in the hands of working group members who are actively involved in implementing changes.
However, effective and sustainable environmental action requires broader engagement that
supports a shared vision and enhances the sense of responsibility throughout the entire group,
not just within the initiative group. Nevertheless, based on the results, it can be said that
adherence to the kindergartens’ defined environmental principles is a natural part of their
activity and is perceived to have a positive impact on the organization. Moreover, most of the
kindergartens' environmental principles are being implemented in practice