9480 research outputs found
Sort by
Study of land cover changes in Arumetsa bog area based on historical topographical maps
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalArumetsa raba ala ümbruses olev 1990. aastal loodud Järveküla looduskaitseala on tänapäeval tähtis kaitseala, kaitstes seal näiteks I kategooria liiki merikotkast. Ala kaitstus on põhjendatud alal toimunud maaparanduste ja raiete pärast. Bakalaureuse töö eesmärgiks on uurida Arumetsa raba ala ümbruse maakatte muutuseid kasutades ajaloolisi topograafilisi kaarte aastatel 1908-2019.
Eesmärgi saavutamiseks digitaliseeriti viite kaarti, mis olid umbaudu 30 aastaste vahedega, QGIS Desktop 3.40.3 tarkvaras. Kaartideks valiti: Vene üheverstane kaart (1894-1922), Eesti topograafiline kaart (1935-1939), NSVL O-42 topokaart keskmine (1959-1973), NSVL O-42 topokaart uuem (1963-1989), Eesti põhikaart (2019). Maakatte klassideks, mida uuriti, valiti 7: veekogu, rohumaa, muu lage ala, soo, mets, soostunud mets ning tee.
Tulemustes selgus, et kõikide maakatte klasside pindala ja osakaal muutusid terve aja vältel. Kõige tähtsamad nendest olid metsade pindala, mille pindala verieerus 28,9 – 305,4 hektari vahel, sood, mille pindala varieerus 47,6 – 501 hektari vahel, soostunud metsad, mille pindala varieerus 0 – 355,7 hektari vahel ning rohumaad, mille pindala varieerus 36,9 - 119,9 hektari vahel. Muutused olid tingitud alal toimunud maaparanduse tõttu, mis sai alguse 1930. aastatel, mõjutades ala ka vähesel määral tänapäeval.The Järveküla Nature Reserve, established in 1990 around the Arumetsa bog area, is an important contemporary protected area, safeguarding, for example, the category I species white-tailed eagle. The protection of the area is justified due to land improvement and logging activities that have occurred there. The aim of the bachelor's thesis is to study land cover changes in the Arumetsa bog area using historical topographic maps from the years 1908–2019.
To achieve this goal, five maps spaced approximately 30 years apart were digitized using QGIS Desktop 3.40.3 software. The selected maps were: Russian one-verst map (1894–1922), Estonian topographic map (1935–1939), Soviet o42 series topographic map (1959-1973), Soviet o42 series topographic map (1963-1989) and Estonian base map (2019). Seven land cover classes were chosen for analysis: water bodies, grasslands, other open areas, bogs, forests, marshy forests, and roads.
The results showed that the area and proportion of all land cover classes changed over time. Most important among these were forest area, which ranged from 28,9 to 305,4 hectares, bog area, which ranged from 47,6 to 501 hectares, marshy forest areas, which ranged from 0 to 355,7 hectares and grassland, which ranged from 36,9 - 119,9 hectares. These changes in area were caused by land improvement activities that began in the 1930s and continue to have a minor impact on the area today
Borrelia burgdorferi seas Soome koerad – küsimustikud koeraomanikule ja loomaarstile
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineTick-borne diseases tend to affect more and more humans and canines in Northern parts of Europe
partially due to climate change and developing survival skills of ticks. There is increasing need to
understand Borrelia burgdorferi in canines and use the knowledge in human medicine. Lyme
borreliosis situation in Finland nor Borrelia burgdorferi prevalence in Finnish dogs is not very well
known and more studies should be done.
The main aim of this study was to investigate the possible relations between Borrelia burgdorferi
positive dogs in Finland and parameters like signalment, living area and tick repellent usage.
The highest number of borreliosis in dogs was found out to be in Uusimaa region. Young, 1-5 year
old females, were highly represented in the study material. Retrievers, Terriers and Pinchers were the
most presented breed groups. Most of the positive dogs owners did not use tick-repellents, indicating
that regular use of tick-repellents is important in prevention of borreliosis.Puukidest levivad haigusedlevivad Põhja-Euroopas üha rohkem inimeste ja koerte seas.
Peamised põhjused on seotud kliimamuutustega ja puukide parema kohastumisega Põhja-
Euroopa tingimustega. Seega on vaja paremini mõista Lyme'i tõbe (Borrelia burgdorferi)
koertel ja kasutada seda teavet inimmeditsiinis. Lyme'i tõve olukord Soomes ja Borrelia
burgdorferi levimus Soome koertel ei ole eriti hästi teada.
Selle uuringu peamine eesmärk oli kirjeldada Borrelia burgdorferi antikehadega Soome
koerte hulgas tõulist, soolist ja vanuselist jaotust, elukoati ja puugitõrjepreparaatide
kasutamist.
Suurim hulk borrelioosi koert leiti Uusimaa piirkonnas. Enamik küsimustikule vastanud
veterinaaridest töötas samuti Uusimaal. Positiivsete koerte hulgas oli enam noori, 1–5-
aastased emaseid koeri. Tõugudest olid enim esindatud retriiverid, terjerid ja pinšerid.
Enamik positiivsete koerte omanikke ei kasutanud puugitõrjevahendeid, mis näitab, et
puugitõrjevahendite regulaarne kasutamine on borellioosi ennetamisel oluline
Designing the public space of the Segutorn quarter on the left bank of the Pärnu River: connecting with water and green areas while enhancing accessibility
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse erialalKaasaegses, kiireneva elutempoga ühiskonnas, on üha olulisem luua ja säilitada
sotsiaalseid suhteid, kuuluvustunnet ning puhkamisvõimaluse olemasolu töö- või
kodukeskkonnast väljaspool. Pärnu jõe kaldaaladel on küll loodud võimalused
liikumiseks, kuid senini pole ära kasutatud vee- ja looduslähedase asukoha potentsiaali
puhke- ja vaba aja veetmise kohtade loomiseks. Bakalaureusetöö eesmärgiks on
analüüsida Pärnu jõe kaldaala probleemkohti ning pakkuda välja kujunduslahend, mis
toimiks kutsuva avaliku ruumina. Uus kujundatud lahendus toetab kogukondade
lõimimist ja toimib vaba aja veetmise meelispaigana, arvestades sealhulgas
liikumisraskustega inimestega ning pakub võimalusi nii puhkamiseks kui ka aktiivseteks
tegevusteks. Eesmärgi saavutamiseks on analüüsitud sarnaseid lahendusi Eestis ja
välismaal, läbi viidud kohavaatlusi ning koostatud kaardianalüüsid. Tulemusena jõutakse
kujunduslahenduseni, mille kandvaks ideeks on sõlmpunkti loomine kesklinna
looduslikumasse keskkonda, keskendudes kogukonnatunde suurendamisele, omavahelise
lõimumise soodustamisele ning ligipääsetavuse parendamisele ka liikumisraskustega
inimestele. Lahenduse oluliseks osaks on Pärnu Jaansoni spordiraja lähiala
mitmekülgsemaks muutmine, pakkumaks avaliku ruumi kasutusotstarbe
mitmekesistamist eriilmeliste elementidega.In today’s fast-paced and accelerating pace of life in society, the need to foster and
maintain social connections, a sense of belonging, and opportunities for rest outside of
work or domestic environments has become increasingly important. While the riverbanks
of the Pärnu River currently offer opportunities for movement, the area’s full potential of
this water-adjacent and nature-rich location has not yet been fully realized in terms of
recreational and leisure-oriented landscape development. The aim of this bachelor’s thesis
is to analyse the challenges within the selected riverside site along the Pärnu River and to
propose a new design solution that serves both as a connector for local communities and
as an attractive destination for leisure activities. The design considers the needs of
individuals with reduced mobility and seeks to provide a balanced environment
accommodating both passive and active recreational uses. To achieve the goal, similar
solutions from both Estonia and other countries have been analyzed, site observations
conducted, and map studies prepared. The resulting design aims to create a key gathering
point in the more natural part of the city center, focusing on building a sense of
community, encouraging social connections, and improving accessibility for people with
mobility challenges. An important part of the solution is to make the area around the Pärnu
Jaanson sports trail more versatile, offering a wider range of public space uses through a
variety of design elements
Digitalization of tourism trough QR codes: opportunities and challenfes
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalQR-kood ehk ruutkood on kahemõõtmeline maatrikskood, mis on hoiab endas kodeeritud
infot. QR-koodid on viimastel kümnenditel kujunenud oluliseks vahendiks info digitaalsel
vahendamisel, leides laialdast kasutust erinevates eluvaldkondades, sealhulgas turismis ja
hariduses. Kuigi QR-koodide praktilisust on varasemalt uuritud, on nende kasutamise ja
hoiakute põlvkondlikud erinevused Eestis jäänud vähese tähelepanu alla.
Töö eesmärk on uurida, kuidas erinevad põlvkonnad Eestis suhtuvad QR-koodidesse ning
millised on nende kasutusharjumused.
Töö teoreetiline osa annab ülevaate QR-koodi ajaloost, QR-koodi eelistest ja puudustest
ning inimeste digiharjumustest.
Empiirilises osas viidi läbi kvantitatiivne uuring struktureeritud veebiküsitluse vormis,
millele vastas 302 inimest vanusevahemikus 18–74 eluaastat. Andmeid analüüsiti
vanuserühmade lõikes, keskendudes kasutussagedusele, hoiakutele ja turvakaalutlustele.
Tulemused näitavad, et QR-koode kasutatakse Eestis aktiivselt erinevates kontekstides –
alates muuseumidest kuni reisimise ja toitlustuseni. Kasutus on sagedasem noorema
põlvkonna seas, kus 18–35-aastased vastajad puutuvad QR-koodidega kokku
iganädalaselt. Vanemas vanusegrupis (54–74) on kasutus harvem, mida mõjutavad
peamiselt turvariskidega seotud mured – ligikaudu pooled vastajatest nimetasid
ebaturvalisust takistusena. Üldine hoiak QR-koodide suhtes on positiivne: neid hinnatakse
eelkõige info kiire ja mugava kättesaadavuse tõttu.
Töö tulemusi saab rakendada teenuste ja infolahenduste disainimisel, et toetada kõigi
põlvkondade ligipääsu digitaalsele teabele.A QR code, or Quick Response code, is a two-dimensional matrix barcode that stores
encoded information. Over the past decades, QR codes have become a significant tool for
digital information exchange, finding widespread application in various fields such as
tourism and education. While the practical use of QR codes has been studied before,
generational differences in their usage and perception in Estonia have received limited
attention.
The aim of this study is to examine how different generations in Estonia perceive QR
codes and what their usage habits are. The theoretical part of the thesis provides an
overview of the history of QR codes, their advantages and disadvantages, as well as
people’s digital habits. In the empirical part, a quantitative study was conducted using a
structured online questionnaire, which was answered by 302 respondents aged between
18 and 74. The data were analyzed by age group, focusing on usage frequency, attitudes,
and security concerns.
The results show that QR codes are actively used in Estonia in various contexts—from
museums to travel and dining. Usage is more frequent among younger generations, with
respondents aged 18–35 reporting weekly or more frequent interactions with QR codes.
Among older respondents (54–74), usage is less common, primarily due to concerns
related to security risks—approximately half of the respondents cited security issues as a
barrier. Despite this, the overall attitude toward QR codes is positive: they are valued
mainly for their speed and convenience in accessing information.
The results of this study can be applied in the design of services and information solutions
to ensure accessible digital information for all age groups
Kolmanda silmalau häired koertel ja kassidel vastu võetud EMÜ Väikeloomakliinikusse 2019–2024
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineThe third eyelid, or nictitating membrane, plays a vital role in ocular health by providing mechanical
protection, tear production, and immunological defence in cats and dogs. However, it is prone to
various developmental and acquired disorders. This case series analysed data from 55 dogs and 17
cats presented with third eyelid disorders at the Small Animal Clinic of Estonian University of Life
Sciences (EMÜ) between 2019 and 2024. The aim was to describe the distribution of these disorders
by species, breed, sex, and age, with a focus on prolapsed gland, everted cartilage, plasmoma, and
neoplasia.
A total of 82 cases were identified and analysed from clinical records of the clinic software, with
prolapsed gland being the most common third eyelid disorder in dogs and everted cartilage in cats.
Developmental disorders were typically diagnosed in younger animals, while neoplasia affected older
patients. Plasmoma was diagnosed in dogs only, particularly in German Shepherds. Rare findings
such as cartilage inversion and Haw’s syndrome were also noted.
The results support known breed predispositions and species-specific variations. Early recognition,
accurate diagnosis, and preservation of third eyelid function are essential long-term health of the eye.
Broader clinical documentation would support future research and improve diagnostic, as well as
treatment pathways in small animal ophthalmology.Kolmas silmalaug mängib olulist rolli kasside ja koerte silmade tervise säilitamisel, pakkudes
mehaanilist kaitset, pisarate tootmist ning immunoloogilist kaitset. Samas on see vastuvõtlik
erinevatele arengulistele ja omandatud haigustele. Käesolev juhtumipõhine uuring analüüsis andmeid
55 koera ja 17 kassi kohta, kellel diagnoositi kolmanda silmalau haigusi Eesti Maaülikooli (EMÜ)
Väikeloomakliinikus aastatel 2019–2024. Uuringu eesmärk oli kirjeldada nende haiguste esinemist
liigiti, tõugude, soo ja vanuse lõikes, keskendudes prolapseerunud näärmele, pahupidi pööratud
kõhrele, plasmoomile ja neoplaasiale.
Kokku analüüsiti 82 haigusjuhtu kliiniliste andmete põhjal. Kõige sagedamini diagnoositi koertel
prolabeerunud nääre ning kassidel pahupidi pööratud kõhr. Arengulisi häireid täheldati valdavalt
noortel loomadel, neoplaasiat esines ainult vanematel patsientidel. Plasmoomi esines vaid koertel,
eelkõige saksa lambakoertel. Harva esinevatest leidudest märgiti ka kõhre inversiooni ja Haw’i
sündroomi.
Tulemused toetavad seniseid andmeid tõuspetsiifiliste eelsoodumuste ja liigierinevuste kohta.
Haiguste varajane äratundmine, täpne diagnoos ja kolmanda silmalau funktsiooni säilitamine on
olulised looma silmatervise pikaajaliseks säilitamiseks. Laiapõhjalisem ja järjepidevam kliiniline
dokumentatsioon toetaks tulevasi uuringuid ning aitaks parandada diagnostilisi ja ravialaseid käsitlusi
väikeloomade oftalmoloogias
Abundance of pollinators in agricultural landscape
No full textMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamise õppekavalIlma putuktolmeldajateta jääks tolmeldamata kuni 90% looduslikest õistaimedest, mis ohustaks ökosüsteemide ja põllumajanduse toimimist. Peamisteks putuktolmeldajateks on kimalased, erakmesilased, liblikalised ja sirelased, kuid nende arvukus ja liigiline mitmekesisus on ülemaailmselt vähenemas. Põhjuseks on elupaikade kadumine, pestitsiidide kasutamine, kliimamuutused ning intensiivne põllumajandus. Käesoleva uurimustöö eesmärk oli selgitada välja, millised looduslikud mesilaselaadsed esinevad põllumajandusmaastikel, milline on kimalaste arvukus ja liigiline koosseis põllumajandusmaastikel ning millised põllumajandusmaastiku alad toetavad mesilaselaadsete esinemist. Tööle olid püstitatud järgnevad hüpoteesid: (H1) Mesilaselaadsed eelistavad põllumajandusmaastikel poollooduslikke alasid, nagu rohtsed põlluservad, puiskoridorid ja metsaservad, võrreldes intensiivselt haritavate põldudega; (H2) Kimalaste ja erakmesilaste arvukus on erinevatel põllumajandusmaastiku elementidel erinev.; (H3) Kimalaste liigiline koosseis on erinevatel põllumajandusmaa maastikuelementidel erinev. Töö eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks viidi läbi välitööd, kus andmete kogumiseks kasutati kolme eri värvi (kollane, sinine, valge) vesipüüniseid, mis paigutati taimiku kõrgusele ja jäeti välja 24 tunniks. Katsed viidi läbi Põlvamaal, kokku 18 erineval katsealal, mida läbis 1 km pikkune transekt, läbides erinevaid maastikuelemente, nagu rohtsed põlluservad, puiskoridorid, metsaservad, ning lisaks põllumaid ja püsirohumaid. Töö tulemused näitasid, et mesilaselaadsed kogunesid rohkem põldudele kui poollooduslikele aladele, näiteks rohtsetele põlluservadele, puiskoridoridele ja metsaservadele. Uuring näitas, et kimalaste ja erakmesilaste arvukusele oli seotud pigem katsealaga, mitte niivõrd sõltuv üksiku elemendi tüübist. Põllumaa võis tolmeldajaid toetada läbi seal õitseva rapsi, mis pakkus neile rohkelt toitu. Samas kinnitavad uuringud, et mesilaselaadsed eelistavad mitmekesist maastikku, mis hõlmab nii rohumaid kui ka poollooduslikke kooslusi, nagu põlluservad, mis tagavad nii toidu kui ka sobivad pesitsuspaigad.Without insect pollinators, up to 90% of native flowering plants would remain unpollinated, which would threaten the functioning of ecosystems and agriculture. The main insect pollinators are bumblebees, solitary bees, butterflies and hoverflies, but their abundance and species diversity have been significantly reduced. The cause of decline is habitat loss, pesticide use, climate change and intensive agriculture. The aim of this research was to identify which wild bee species occur in agricultural landscapes, to determine the abundance and species composition of bumblebees in these areas, and to assess which parts of the agricultural landscape support the presence of wild bees. The study was based on the following hypothesis: (H1) Wild bees prefer semi-natural areas within agricultural landscapes, such as grassy field margins, tree corridors, and forest edges, compared to intensively cultivated fields; (H2) The abundance of bumblebees and solitary bees varies across different elements of the agricultural ; (H3) The species compositions of bumblebees differs between various landscape elements within agricultural areas. To achieve the objectives of the study and to confirm the hypotheses, fieldwork was carried out, where three different coloured (yellow, blue, white) water traps were used to collect data, which were placed at the height of the plant and left out for 24 hours. The experiments were carried out in Põlva County, where 1 km transect were placed across 18 different experimental areas, passing through different landscape elements, such as grassy field margins, woody linear elements and forest edges, in addition traps were placed into crop field and permanent grasslands. The study results showed that bee species gathered more in fields than in semi-natural areas (such as grassy field margins, woody linear elements and forest edges). Study showed that bumblebee and solitary bee abundance was influenced by study area , rather than one specific element type. Arable land may have supported pollinators through the flowering oilseed rape, which provides them with unlimited food. However, studies confirm that bee species prefer a diverse landscape that includes both grasslands and semi-natural communities, such as species rich field edges, providing both food and suitable nesting sites
Tooth resorption in cats and dogs - awareness among Estonian veterinarians
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalHammaste resorptsioon (HR) on valulik ja progresseeruv haigus, mis põhjustab hammaste
kõvakoe järkjärgulist lagunemist odontoklastide mõjul. HR mõjutab erinevaid loomaliike,
kuid kassidel on selle esinemissagedus märkimisväärselt kõrgem kui koertel.
HR-i varajane diagnoosimine on oluline, kuid kliinilises praktikas piirdutakse sageli üksnes
visuaalse hindamisega. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Eesti loomaarstide
teadlikkust HR-ist kassidel ja koertel ning selgitada, kuivõrd kasutatakse kliinilises
praktikas tõenduspõhiseid diagnostikameetodeid, sealhulgas röntgenuuringuid.
Andmed koguti küsimustiku abil ning analüüsiti kirjeldava statistika meetoditega. Uuringu
tulemused näitasid, et kuigi enamik vastanutest on HR-ist teadlikud, ei kasutata kõigis
kliinikutes rutiinselt röntgenuuringuid, mis on vajalikud korrektse diagnoosi ja raviplaani
määramiseks. Ainult visuaalne ja taktiilne hindamine ei võimalda kõiki
resorptsioonikahjustusi tuvastada. Tõenäolisteks takistusteks on nii omanike
maksevalmidus kui ka hambaröntgeni puudumine kliinikus.
Uuring toob esile vajaduse veterinaaride täiendkoolituse järele ning selge ja teaduspõhise
kommunikatsiooni olulisuse loomaarstide ja lemmikloomapidajate vahel. Suurem
teadlikkus ja oskuslik diagnostikavahendite kasutamine aitavad avastada HR-i varases
staadiumis ning parandada loomade ravi- ja elukvaliteeti.Tooth resorption (TR) is a progressive and painful disease that affects cats more frequently
than dogs, leading to inflammation, pain, and feeding difficulties, ultimately reducing the
animal's quality of life. Early diagnosis is essential, but it can be challenging, especially when
relying solely on visual assessments.
This study aimed to evaluate Estonian veterinarians' awareness of TR in cats and dogs and
assess the use of evidence-based diagnostic methods, including radiography. Data were
collected through a questionnaire and analysed using descriptive statistics.
The findings revealed that while most veterinarians are aware of TR, not all clinics routinely
use radiographs, which are crucial for accurate diagnosis and effective treatment planning.
Relying only on visual and tactile assessments often misses hidden lesions. Barriers to the use
of radiographs include the cost and lack of resources.
The study underscores the importance of further veterinary education, clear communication
with pet owners, and the need for improved diagnostic practices to enhance early detection
and treatment of TR, ultimately improving animal well-being
Green Roofs at the Estonian University of Life Sciences Ccmpus: Microclimate, Biodiversity, and Recreational Opportunities
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalAntud töö keskendub mikrokliima parendamisele, piirkonna elurikkuse toetamisele ning puhke- ja rekreatsioonivõimaluste loomisele Eesti Maaülikooli linnakus läbi rohekatuste rajamise. Linnaku arendamisega suurendatakse ala ökoloogilisi ja esteetilisi väärtuseid ning toetatakse Maaülikooli rohelise ülikooli kuvandit. Töö koostamisel on kasutatud erinevaid kirjandusallikaid nagu raamatud, teadusartiklid, aruanded, hoolduskavad ja strateegiad. Kujunduslahenduse loomiseks analüüsiti projektala hetkeolukorda vaatluste, kirjandusallikate, kaardirakenduste jt allikate kaudu.
Töö tulemusena valmis Maaülikooli katuste hekteolukorda arvestav rohekatuste rajamise kujundus, millega pakutakse erinevaid sekkumisstrateegiaid ala keskkonnasäästlikumaks majandamiseks. Samuti pöörati suurt rõhu ala rekreatsioonilistevõimaluste parendamisele, sidudes kasutusotstarbeta katuse- ja rõdupinnad juba olemasolevate sisepuhkealadega. Sellised ajaveetmispaigad pakuvad paremaid lõõgastumisvõimalusi töö- ja koolikeskkonnas. Töö koostamisel saadi inspiratsiooni erinevatest sarnastest projektidest. Kujundusprojekti strateegiad on korrigeeritult jäljendatavad ka teistel aladel, seejuures peab disani realiseerimiseks kooskõlastama projekti erialaspetsialistidega.This work focuses on improving the microclimate, supporting local biodiversity, and creating recreational opportunities on the campus of the Estonian University of Life Sciences through the implementation of green roofs. The campus development aims to enhance the ecological and aesthetic values of the area and support the university’s image as a green university. Various literary sources such as books, scientific articles, reports, maintenance plans, and strategies have been used in the preparation of this work. To create the design solution, the current state of the project area was analyzed through observations, literature sources, mapping applications, and other resources.
As a result of this work, a green roof design was created that takes into account the current condition of the university's rooftops and offers various intervention strategies for more sustainable area management. Significant emphasis was also placed on improving recreational opportunities by integrating unused roof and balcony spaces with existing indoor relaxation areas. These leisure spots provide better opportunities for rest in work and academic environments. Inspiration for the project was drawn from similar existing projects. The strategies of the design project are adaptable to other locations as well, though implementation requires coordination with relevant field specialists.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0
Lülivaheketta väljasopistuse esinemine koertel: retrospektiivne juhtumite analüüs
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineIntervertebral disc disease (IVDD) is a prevalent neurological disorder in dogs, particularly
affecting chondrodystrophic breeds. The condition results from disc degeneration and
herniation, leading to painful spinal cord compression and neurological deficits. This
retrospective case series describes the clinical features, diagnosis, treatment, and outcomes
of 55 dogs diagnosed with intervertebral disc extrusion (IVDE) at Aisti Animal Hospital
between September and October 2024. The patient data was obtained from Aisti Animal Hospital’s
ProvetCloud and analysed with Microsoft Word. All dogs had magnetic resonance
imaging done for improved diagnostic accuracy. Most of the disc extrusions were located
between vertebrae T3 and S3. Dachshunds were the most commonly affected breed, making
up 42% of cases. The most frequent neurological signs were paraparesis and paraplegia and
the most common neuroanatomical localization was found to be between T12 and T13
vertebrae. Surgical treatment using minihemilaminectomy was performed in 62% out of the
study group patient cases, with generally good recovery. Conservative treatment included
restriction of movement, analgesia, and physiotherapy, and was chosen as a treatment with
32% of the patients. Three individual case studies illustrated the range of outcomes, including
one recurrence. The study findings are consistent with existing research on breed
predisposition, clinical presentation, and treatment outcomes in dogs with IVDE.Lülivaheketta haigus (IVDD – intervertebral disc disease) on koerte seas levinud
neuroloogiline häire, mis mõjutab eriti kondrüstroofseid tõuge. See seisund tuleneb
lülivaheketta degeneratsioonist ja songist, mis põhjustab valulikku seljaaju kokkusurumist ja
neuroloogilisi defitsiite. Käesolev retrospektiivne juhtumite analüüs kirjeldab 55 koera
kliinilisi tunnuseid, diagnoosi, ravi ja tulemusi, kellel diagnoositi Aisti Loomakliinikus 2024.
aasta septembrist oktoobrini lülidevaheketta väljasopistus (IVDE – intervertebral disc
extrusion). Patsientide andmed saadi Aisti Loomakliiniku ProvetCloudist ja analüüsiti
Microsoft Wordi abil. Kõigile koertele tehti diagnostilise täpsuse parandamiseks
magnetresonantstomograafia. Enamik ketta väljasopistusi asus selgroolülide T3 ja S3 vahel.
Taksikoerad olid kõige sagedamini haigestunud tõug, moodustades 42% juhtudest. Kõige
sagedasemad neuroloogilised tunnused olid paraparees ja parapleegia ning kõige levinum
neuroanatoomiline lokalisatsioon leiti olevat T12 ja T13 selgroolülide vahel. Kirurgiline ravi
(minihemilaminektoomia) teostati 62%-l patsientidest ja üldiselt oli taastumine hea.
Konservatiivne ravi hõlmas liikumise piiramist, valuvaigistust ja füsioteraapiat ning seda
kasutai 32%-l patsientidest. Kolm individuaalset juhtumit illustreerisid erinevaid tulemusi,
sealhulgas ühte kordumist. Uuringu tulemused on kooskõlas olemasolevate uuringutega
IVDE-ga koerte tõulise eelsoodumuse, kliinilise pildi ja ravitulemuste kohta
Modern technologies of grain cleaners and development of base frames
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalTeraviljatööstuses on kvaliteetse toodangu saavutamiseks oluline eemaldada
ebasoovitavad osakesed, mida tehakse sorteerimisseadmete abil. Probleemiks on
mehhaaniliste teraviljasorteeride alusraamide konstruktsiooniline parendus konkreetsete
seadmetega, nagu PETKUS M15 ja PETKUS TK930, töö- ja paigaldustingimustega.
Töö eesmärgiks oli projekteerida sobivad alusraamid nimetatud sorteerimisseadmetele,
mis vastaksid sobivuse, tugevuse ja mõõtmete nõuetele. Metoodikaks oli kolme
konstruktsioonilise lahenduse väljatöötamine ja hindamine. Viidi läbi ka sobilike
lahendusettepanekute tugevusarvutused lõplike elementide meetodil.
Võrdleva hinnangu tulemusena selgus, et võrreldes teiste lahendusettepanekutega osutus
parimaks kolmas lahendus, mis sisaldas lisajalgu, diagonaale ja ventilaatori kinnituskohta,
pakkus suurimat konstruktiivset jäikust ja sobivust teiste seadmete paiknemisega see
lahendusettepanek tagas parema stabiilsuse kuid materjalikulu oli suurem. Kavandati ka
hooldusplatvormid ja trepid, mis vastasid tööohutusnõuetele. Töö tulemusena valmis
sobilik tehniline lahendus, mida on võimalik kasutada reaalses tööstusprojektis või edasi
arendada teistes sarnastes rakendustes.In grain processing, achieving high product quality requires the removal of undesirable
particles, which is accomplished using sorting equipment. A common challenge lies in the
structural incompatibility of mechanical grain sorter support frames such as those used for
PETKUS M15 and PETKUS TK930 with the specific operational and installation
conditions of the equipment.
The aim of this thesis was to design suitable support frames for these machines that meet
requirements for dimensional compatibility, strength, and stability. The methodology
included the development and evaluation of three alternative structural designs, along with
strength analysis using the finite element method.
The results showed that the third design featuring additional legs, diagonal bracing, and a
dedicated mounting point for a fan provided the highest structural rigidity and best
compatibility with surrounding equipment. Although this solution required more material,
it offered improved overall stability. Maintenance platforms and stairs were also designed
to meet occupational safety standards. The outcome of the work is a technically sound
solution that can be applied in real industrial projects or further developed for similar use
cases