9480 research outputs found
Sort by
Bolstering household resilience to food insecurity in protracted crisis: the Case of Upper-Nile State, South Sudan
No full textReceived: February 20th, 2025 ; Accepted: May 5th, 2025 ; Published: May 14th, 2025 ; Correspondence: [email protected] study assessed food insecurity in four counties of Upper Nile State using the Food Consumption Score (FCS) and Household Hunger Scale (HHS). It also ascertained the coping mechanisms adopted by households in response to food insecurity using the Reduced Coping Strategy Index (rCSI), it also formulated recommendations to bolster the ability of households to withstand food insecurity. Quantitative data were collected through a structured household survey of 440 randomly selected respondents from 21 payams using two-stage cluster sampling with probability proportionate to size. Qualitative data were gathered via focus group discussions and interviews with community leaders. The findings reveal alarming food insecurity levels. Over half (55%) of households fall into the poor FCS category, characterized by minimal dietary diversity and insufficient protein, fruits, and vegetables, while 34.3% are borderline, and only 10.7% achieve acceptable dietary standards. The HHS shows 76.1% of households experience moderate hunger, reflecting significant health and well-being challenges. Coping mechanisms reveal further distress, with Baliet County reporting the highest mean rCSI (21.5), followed by Ulang (20.7), Melut (19.3), and Nasir (18.9). These findings underscore the urgent need for targeted interventions. Recommendations include promoting resilience through diversified livelihood activities such as small-scale agriculture, poultry, and goat-rearing, coupled with training and resource provision. Investments in drought-resistant seeds, improved farming techniques, and market access initiatives are essential. Additionally, community-based projects to rehabilitate irrigation systems and provide agricultural extension services could help sustain food security. The FCS, HHS, and rCSI metrics offer crucial insights into the extent and nature of food insecurity, guiding efforts to support the most vulnerable populations in Upper Nile State
Development of modular agrorobot chassis
No full textMagistritöö
Tootmistehnika õppekavalMagistritöö eesmärgiks oli arendada modulaarne agroroboti šassii ning koostada selle
ehitamiseks vajalik dokumentatsioon. Selleks määrati robotile töökeskkond ja tehnilised
nõuded ning viidi läbi patendi- ja turu-uuring. Vastavalt nendele koostati koondülesanne,
mis seadis šassiile projekteerimisraamistiku. Järgmisena jaotati šassii projekteerimine
erinevateks etappideks, kus iga etapi juures uuriti olemasolevaid lahendusi. Valiti kõige
optimaalsem lahendus, lähtudes eelnevalt seatud koondülesandest. Viimaseks esitati
terviklik roboti lahendus, kus analüüsiti projekteeritud šassii vastavust seatud nõuetele
ning esitati vajalik dokumentatsioon. Šassii modelleerimiseks ja lõplike elementide
meetodi (LEM) analüüsiks kasutati tarkvara AUTODESK Fusion.The aim of this thesis was to develop a modular chassis for an agrorobot and to create the
necessary documentation for its construction. To achieve this, the robot’s operational
environment and technical requirements were defined, and a patent and market analysis
were carried out. Based on these inputs, a framework was established for the chassis
design. The design process was divided into several stages, during which existing
solutions were examined for each component. From the available solutions, the most
optimal was selected in accordance with the previously defined framework. Finally, a
complete solution was presented, including an analysis of the designed chassis’
compliance with the specified requirements and the necessary documentation. The chassis
was modeled and the finite element analysis was done using AUTODESK Fusion
software
Occurrence, clinical parameters, treatment and survival of sepsis in neonatal foals at the Equine Clinic of Estonian University of Life Sciences from 2019-2024
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalNeonataalvarssade sepsis on üks olulisemaid varssade esimeste elunädalate surma põhjuseid. Hoolimata süsteemsest põletikuvastusest ja agressiivsest ravist võib varsa seisund halveneda väga kiirelt, mistõttu on oluline varajane diagnoosimine ja ravi. Antud retrospektiivse juhtude analüüsi eesmärgiks oli vaadelda sepsise esinemist perioodil 01.01.2019-31.12.2024 Eesti Maaülikooli hobusekliinikusse toodud haigete neonataalvarssade seas; kirjeldada ja analüüsida esmaseid kliinilisi parameetreid, diagnoosimist ja ravi; leida lühiajaline elumus, ning võrrelda saadud tulemusi kirjanduses kirjeldatutega.
Uuringu kriteeriumitele vastasid 55 neonataalvarssa ning neil määratleti sepsise esinemine retrospektiivselt uuendatud sepsise skoori (uSS) piirväärtusega >10 või positiivse verekülvi ja süsteemse haiguse alusel.
Uuringus selgus, et sepsise esinemissagedus neonataalvarssadel oli 50,91%. Pre- ja postnataalsetest riskifaktoritest tuvastati enam osalist ja täielikku immuunsuse passiivse ülekande häiret (ingl failure of passive transfer of immunity – FPTI). Sagedasemad kliinilised tunnused olid letargia, tahhüpnoe, tahhükardia ja ebanormaalne limaskestade värvus ning tihti esines kõhulahtisus ja hingamisraskused. Vereanalüüsides täheldati nii ellujäänutel kui ka mitte ellujäänutel sageli leukopeeniat, neutropeeniat, lümfopeeniat, hüpoalbumineemiat ning hüperbilirubineemiat. Samuti leiti, et hüpoglükeemia, hüperlaktateemia ja asoteemia on seotud suremusega. Patsientidel valiti antimikroobne ravi empiiriliselt. Esmavalik oli ampitsilliini ja amikatsiini kombinatsioon ning tsefotaksiim, viimane valiti enamasti siis, kui patsiendil esines asoteemia. Lõputöös uuritud septiliste neonataalvarssade lühiajaline elumus oli 55,56%.
Kliinilised tunnused ja muutused vereanalüüsides olid suuremas osas sarnased kirjanduses leiduvaga. Autor leiab, et uuring on väärtuslik Eesti Maaülikooli hobusekliiniku loomaarstidele, et hinnata diagnoosimis- ja ravimeetodeid ning parandada septiliste neonataalvarssade väljavaateid.Neonatal foal sepsis is a primary cause of mortality in the first weeks of life. Despite systemic inflammatory responses and aggressive treatment, rapid deterioration is common, making early diagnosis and intervention essential. The aim of this retrospective case study was to analyze and evaluate sepsis occurrence, clinical parameters, diagnostic approaches, treatment and short-term survival in neonatal foals admitted to the Equine Clinic of the Estonian University of Life Sciences between 01.01.2019 and 31.12.2024, comparing results with literature.
A total of 55 neonatal foals met the study criteria, and sepsis was retrospectively diagnosed based on an updated sepsis score of >10 or the presence of a positive blood culture together with systemic illness.
The study found a sepsis occurrence of 50,91% among neonatal foals. Partial or complete failure of passive transfer of immunity (FPTI) was the most commonly identified risk factor. The most frequent clinical signs were lethargy, tachypnea, tachycardia, and abnormal color of mucous membranes, with diarrhea and respiratory problems also being common. Blood analyses revealed leukopenia, neutropenia, lymphopenia, hypoalbuminemia, and hyperbilirubinemia in both surviving and non-surviving foals. Hypoglycemia, hyperlactatemia, and azotemia were associated with higher mortality. All foals received empirical antimicrobial therapy, typically ampicillin and amikacin, with cefotaxime preferred in azotemic cases. The short term survival of septic neonatal foals was 55,56%
Clinical signs and bloodwork changes largely corresponded to those described in the literature. These results offer valuable insights for veterinarians at the Equine Clinic of Estonian University of Life Sciences to optimize diagnostic and therapeutic approaches, potentially improving outcomes for septic neonatal foals
Comparison trial hybrid aspen clones
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärk on toetada parima istutusmaterjali leidmist metsaistandike jaoks Eestis. Metsanduses rakendatakse aina enam looduskaitsepiiranguid, kuid puiduvajadus maailmas ja ka Eestis ei vähene. Intensiivselt majandatavates istandikes on võimalik kasvatada pea kogu vajaminev puit. Senised uuringud näitavad, et hübriidhaab (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) on üks istandikesse sobivatest liikidest meie looduslikes tingimustes.
Erineva geograafilise päritoluga hübriidhaava genotüüpide sobivuse testimiseks Eesti oludesse on rajatud 0,24 hektari suurune võrdluskatse Agalis Järvselja õppe- ja katsemetskonnas, kuhu on istutatud Lätist, Soomest, Rootsist ja Saksamaalt pärit hübriidhaavakloonid. Sealt on kogutud magistritöö andmed.
Mõõdeti puude kõrgus, diameeter, biomassi produktsioon, puidu tihedus, koostis, mädanike osakaal ning määrati Eestis esmakordselt tüvede sirgus. Saadud andmeid analüüsiti statistiliselt ja koostati kloonide ning päritolupiirkondade pingeread. Võrreldi ka võrdluskatse kasvukiirust tootmisistandikega.
Uuringu eesmärk oli määrata erineva geograafilise päritoluga hübriidhaava kloonide kasvukiirus ja puidu omadused 15 aasta jooksul. Tulemused näitasid, et Rootsi, Läti ja Saksamaa kloonid kasvasid kõrguse, diameetri ja tüve ruumala osas paremini kui Soome kloonid. Seega hüpotees, et kloon ja klooni päritolu mõjutavad kasvava puu omadusi, leidis kinnitust.
Puidu tiheduses olulisi erinevusi kloonide päritolu põhjal ei leitud. Mädaniku osakaal on kiiresti kasvavatel puudel väiksem. Hüpotees klooni mõjust kindlusele kahjustajate suhtes kinnitust ei leidnud.
Kolmas hüpotees, et puidu keemiline koostis (ligniini, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldus) on seotud kasvukiirusega, ei leidnud samuti kinnitust. Hübriidhaava tüve sirgus ei sõltunud klooni päritolust.
Agali kloonikatse võrdlus kuue hübriidhaava tootmisistandikuga endistel põllumuldadel näitas, et viiendal kasvuaastal on tekkinud selge erinevus kõrguskasvus kloonide vahel ning seega võib valida välja parimad, millest istutusmaterjali toota.Objective of this Master's thesis is to support the identification of the best planting material for forest plantations in Estonia. Forestry is subject to increasing conservation restrictions, but the demand for wood globally and in Estonia remains high. Intensively managed plantations can produce almost all the necessary wood. Previous studies indicate that hybrid aspen (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) is one of the suitable species for plantations in our natural conditions.
To test the suitability of hybrid aspen genotypes from different geographical origins for Estonian conditions, a 0.24-hectare comparison trial was established in Agali, Järvselja teaching and experimental forest, where hybrid aspen clones from Latvia, Finland, Sweden, and Germany were planted. Data for the Master's thesis were collected from there.
The height, diameter, biomass production, wood density, composition, percentage of decay, and stem straightness were measured, the latter for the first time in Estonia. The obtained data were statistically analyzed, and rankings of clones and regions of origin were compiled. The growth rate of the comparison trial was also compared with production plantations.
The aim of the study was to determine the growth rate and wood properties of hybrid aspen clones from different geographical origins over 15 years. The results showed that clones from Sweden, Latvia, and Germany grew better in terms of height, diameter, and stem volume than clones from Finland. Thus, the hypothesis that the clone and its origin affect the properties of the growing tree was confirmed.
No significant differences in wood density were found based on the origin of the clones. The percentage of decay is lower in fast-growing trees. The hypothesis about the clone's influence on resistance to pests was not confirmed.
The third hypothesis, that the chemical composition of wood (lignin, cellulose, and hemicellulose content) is related to growth rate, was also not confirmed. The stem straightness of hybrid aspen did not depend on the origin of the clone.
The comparison of the Agali clone trial with six hybrid aspen production plantations on former agricultural soils showed that by the fifth year of growth, a clear difference in height growth between clones had emerged, allowing the selection of the best ones for producing planting material
The impact of ash application on agricultural soils in terms of heavy metals and dioxins
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalTuha kasutamine Eesti põldudel on lahenduseks liighappeliste muldade neutraliseerimiseks ja mulla viljakuse suurendamiseks. Põldudel kasutatakse nii põlevkivituhka kui ka puidutuhka, mis on mõlemad soojuse või elektritootmise jääkproduktid ehk jäätmed. Jäätmete taaskasutamine on võimalus järgida jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid, kuid tuhad võivad sisaldada ka erinevaid raskmetalle ja dioksiine. Tuhkasid kasutades peab silmas pidama, et ühe probleemi lahendamine võib tekitada hoopis järgmise, milleks on pinnase saastumine.
Töö eesmärk oli teada saada, kas Eesti põldudel, kus on kasutatud tuhka, on suurenenud ohtlike saasteainete sisaldus, uurides selle tarbeks teaduskirjanduse põhjal tuhkades leiduvate saasteainete (raskmetallid ja dioksiinid) koguseid, tuha kasutuspiirkondi ja mahte põlluomanike andmete ja statistika andmete järgi ning leida võimaliku seost põllumullas raskmetallide sisaldustega.
Töös kasutati Eesti riikliku mullaseire andmeid, mis on saadud ajavahemikul 2002 kuni 2023. Teaduskirjanduse ja uurimustööde põhjal analüüsiti tuhkades leiduvaid raskmetallide ja dioksiinide koguseid. Võeti ühendust põlluomanikega, kelle põldudel on seiratud riikliku mullaseire raames raskmetalle ning saadud andmete põhjal analüüsiti tuha kasutamisest tingitud raskmetallide sisalduse muutust mullas statistiliste testide abil Excelis ja Rstudios. Kuna puidutuhka ei olnud ükski uurimuses osalenud põlluomanik kasutanud, siis analüüsiti puidutuha kasutamise kohta Statistikaameti andmeid ja võrreldi neid väetiseregistri ja keskkonnalubadelt saadud ettevõttete andmetega, kellele on antud luba taimse materjali põletamise teel saadud tuhast väetist toota. Lisaks jaotati riikliku mullaseire punktid happelisteks ja neutraalseteks muldadeks ja võrreldi Excelis ja Rstudios statistiliste testide abil omavahel raskmetallide sisaldusi. Töö analüütilisest osast selgus, et olenevalt tuha tüübist ja fraktsioonist võib see sisaldada nii erinevaid raskmetalle kui ka dioksiine. Põlluomanike käest saadud andmeid analüüsides statistilisi erinevusi tuhatud ja tuhkamata põldude vahel ei tuvastatud. Töö abil jõuti ka varasemas uuringus viidatud järeldusele, et põlluandmete piiratud kättesaadavuse tõttu on raskendatud sarnaste uurimustööde läbiviimine ning tulevikus oleks vaja sama uuringut korrata tuha kasutamise andmestiku abil. Puidutuhkades võib esineda dioksiine üle EL väetisemääruse piirnormi, kuid kuna Eestis dioksiine põllumuldades ei seirata, oleks täiendavad uuringud vajalikud, et hinnata võimalikku saastumist või vajadust piirväärtuste kehtestamiseks.The use of ash on Estonian agricultural land is a solution for neutralizing overly acidic soils and increasing soil fertility. Both oil shale ash and wood ash are used in agriculture land, which are byproducts or waste materials of heat or electricity production. Reusing these waste products offers a way to follow the principles of sustainability and circular economy. However, as previous studies have shown, ashes may contain various heavy metals and dioxins, and their use must be considered that solving one problem could potentially cause another, like soil contamination.
The aim of this study was to determine whether the content of hazardous pollutants has increased in Estonian agricultural land where ash has been applied. To investigate this, scientific literature was reviewed to assess the levels of pollutants (heavy metals and dioxins) found in ash, the regions and volumes of ash usage were identified using data from landowners and national statistics, and a possible correlation with heavy metal levels in the soil was analyzed.
The study used data from Estonia’s national soil monitoring program collected between 2002 and 2023. Based on scientific literature and research reports, the amounts of heavy metals and dioxins in different ash types were analyzed. Landowners whose fields had been monitored for heavy metals within the national program were contacted, and the data were statistically analyzed using Excel and RStudio to evaluate whether ash application had changed the concentration of heavy metals in the soil. Since none of the participating landowners had used wood ash, data from Statistics Estonia was analyzed for wood ash use and compared with the Fertilizer Register and environmental permit data of companies authorized to produce fertilizers from plant-based ash. In addition, national soil monitoring points were classified as acidic or neutral based on specific conditions, and their heavy metal contents were statistically compared in Excel and RStudio. The analytical part of the study revealed that, depending on the type and fraction of the ash, it may contain various heavy metals and dioxins. An analysis of the data provided by landowners found no statistically significant differences between agricultural land treated with ash and those without. The study also confirmed a previously done study, that limited access to field-level data hinders the ability to conduct similar research and that future studies should use larger datasets on ash usage. Wood ash may contain dioxins exceeding the limit values set by the EU fertilisel regulation, but since these substances are not monitored in agricultural soils in Estonia, additional studies are needed to assess potential contamination or need to establish limit values
The valorization potential of honeysuckle berries in the food industry
No full textBakalaureusetöö
Toiduainete tehnoloogia õppekavalSinise kuslapuu (Lonicera caerulea L.) on põhjapoolkeral laialt levinud, kuid üldsuse poolt vähetuntud ja alakasutatud taim. Tegemist on vähenõudliku taimega, mis on vastupidav muutlikule kliimale. Marjad valmivad varakevadel ning on rikkad mitmete bioaktiivsete ühendite poolest. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda kirjanduse põhjal ülevaade sinise kuslapuu marjade töötlemise mõjust bioaktiivsete ühendite sisaldusele ja nende säilivusele. Leida kasutusvõimalusi kuslapuu marjadest valmistatud toodetele ning nende lisamise mõjust toiduainete koostisesse. Lähtudes erinevatest kirjandusallikatest võib järeldada, et kuslapuu marjadest valmistatud pulbritel ja ekstraktidel on kasutusotstarbeid erinevate piimatoodete rikastamisel. Samuti on marjad sobilikud mahlade ja veinide valmistamiseks.Blue honeysuckle (Lonicera caerulea L.) is a widely occurring but relatively unknown, and underutilized species in the Northern Hemisphere. It is an ecologically adaptable plant with low agronomic input requirements and high resilience to variable climatic conditions. Its berries ripen in early spring and are notable for their high content of diverse bioactive compounds. The aim of this bachelor’s thesis is to provide a literature-based overview of the effects of processing on the content and stability of bioactive compounds in honeysuckle berries. The work also explores potential applications of products derived from honeysuckle berries and their functional impact when incorporated into food formulations. Based on a review of relevant literature, it can be concluded that powders and extracts obtained from honeysuckle berries have potential uses in the enrichment of various dairy products. In addition, the berries are suitable for the production of juices and fermented beverages such as wine
Sugar Profile of Grapes Depending on the Cultivar
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalMagistritöö eesmärgiks oli hinnata Eestis enim kasvatatud viinamarjasortide mahla kuivaine (°Brix), glükoosi-, fruktoosi- ja üldsuhkrute sisalduse varieeruvust sõltuvalt sordist. Analüüsiti sorte ‘Zilga’, ‘Rondo’, ‘Hasansky Sladky’, ‘Cabernet Cortis’, ‘Regent’, ‘Solaris’, ‘Leon Millot’, ‘Frühburgunder’ ja ‘Marquette’. Kõrgeima mahla kuivaine sisaldusega sordid olid ‘Leon Millot’, ‘Rondo’, ‘Marquette’, ‘Solaris’ ja ‘Hasansky Sladky’, madalamaga ‘Zilga’, ‘Regent’, ‘Frühburgunder’ ja ‘Cabernet Cortis’. Üldsuhkrute sisalduse, glükoosi- ja fruktoosisisalduse osas ilmnes sorditi varieeruvus, kuid mitte kõikide sortide vahel. Kõrgeima suhkrusisaldusega oli ‘Hasansky Sladky’, millele järgnesid ‘Solaris’ ja ‘Frühburgunder’, samas kui ‘Zilga’ oli madalaima suhkrusisaldusega. Glükoosisisalduse osas eristusid ‘Marquette’ ja ‘Leon Millot’ kõrgete väärtustega. Fruktoosisisalduse kõrgeimad väärtused registreeriti ‘Hasansky Sladky’, ‘Solaris’, ‘Frühburgunder’, ‘Marquette’, ‘Rondo’ ja ‘Leon Millot’ sortidel, mille vahel olulist erinevust ei olnud. Sahharoosisisaldus oli kõigil sortidel madal, kuid varieerus sorditi. Glükoosi- ja fruktoosisisalduse põhjal arvutatud potentsiaalne alkoholisisaldus oleks olnud järgmine: ‘Hasansky Sladky’ 10,2%, ‘Solaris’ 9,9%, ‘Frühburgunder’ 10,2%, ‘Marquette’ 10,8%, ‘Rondo’ 10,5%, ‘Leon Millot’ 10,8%, ‘Regent’ 9,4%, ‘Cabernet Cortis’ 9,2% ja ‘Zilga’ 7,8%. Enamikest katsesortidest saab veini toota täiendava suhkru lisamiseta, tagades potentsiaalse alkoholisisalduse vahemikus 9,2–10,8%. Ainult sordi ‘Zilga’ potentsiaalne alkoholisisaldus jäi liiga madalaks ja on vajalik lisada suhkrut. Tulemused näitasid, et viinamarjade suhkrusisaldus sõltus sordist ja saab valmistada kuiva veini vastavalt EL viinamarjakasvatuse A tsooni nõuetele. Edasised uuringud võiksid keskenduda kasvutingimuste (rannikuala, sisemaa) ja agrotehnika mõjule viinamarjade suhkrusisaldusele, bioaktiivsetele ühenditele ning nende seosele kvaliteedi ja tervislikkusega.The aim of the Master's thesis was to assess the variation in total soluble solids (°Brix), glucose, fructose, and total sugar content in the juice of the most commonly cultivated grape cultivars in Estonia, depending on the cultivar. The cultivars analyzed were ‘Zilga’, ‘Rondo’, ‘Hasansky Sladky’, ‘Cabernet Cortis’, ‘Regent’, ‘Solaris’, ‘Leon Millot’, ‘Frühburgunder’, and ‘Marquette’. The cultivars with the highest total soluble solids content were ‘Leon Millot’, ‘Rondo’, ‘Marquette’, ‘Solaris’, and ‘Hasansky Sladky’, while cultivars with lower soluble solids content included ‘Zilga’, ‘Regent’, ‘Frühburgunder’, and ‘Cabernet Cortis’. While the content of total sugars, glucose, and fructose varied between cultivars, the differences were not statistically significant among all cultivars. ‘Hasansky Sladky’ had the highest total sugar content, followed by ‘Solaris’ and ‘Frühburgunder’, whereas ‘Zilga’ had the lowest sugar content. In terms of glucose, ‘Marquette’ and ‘Leon Millot’ stood out with the highest values. The highest fructose concentrations were observed in ‘Hasansky Sladky’, ‘Solaris’, ‘Frühburgunder’, ‘Marquette’, ‘Rondo’, and ‘Leon Millot’, with no significant differences among them. The sucrose content was low in all cultivars, though it varied depending on the cultivar. Based on the glucose and fructose content, the potential alcohol content would have been as follows: ‘Hasansky Sladky’ 10.2%, ‘Solaris’ 9.9%, ‘Frühburgunder’ 10.2%, ‘Marquette’ 10.8%, ‘Rondo’ 10.5%, ‘Leon Millot’ 10.8%, ‘Regent’ 9.4%, ‘Cabernet Cortis’ 9.2%, and ‘Zilga’ 7.8%. Most of the experimental cultivars can be used for wine production without the addition of extra sugar, ensuring a potential alcohol content in the range of 9.2–10.8%. Only the cultivar ‘Zilga’ had a potential alcohol content that was too low, requiring the addition of sugar. The results showed that sugar accumulation in grapes is cultivar-dependent and indicate the potential for producing dry wine in accordance with the requirements of the EU viticultural zone A. Future studies could focus on the impact of growing conditions (coastal vs inland) and agricultural practices on grape sugar content, bioactive compounds, and their relationship with quality and health benefits
Employee motivation and satisfaction at Circle K Estonia
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalTöötajate motivatsioon ja rahulolu on muutunud oluliseks aspektiks tänapäeva töökeskkonnas, eriti teenindussektoris, kus töötajate heaolu mõjutab otseselt kliendikogemust. Bakalaureusetöö autori eesmärk on analüüsida Circle K Eesti AS töötajate motivatsiooni ja töörahulolu ning teha uuringutulemustele tuginedes parendusettepanekuid ettevõtte juhtkonnale. Töö teoreetilises osas käsitleti nii klassikalisi kui ka kaasaegseid motivatsiooni ja rahulolu teooriaid, sealhulgas Maslow’, Herzbergi, Vroomi ning enesemääratlusteooriat. Empiiriline osa hõlmas töötajate ankeetküsitlust ning poolstruktureeritud intervjuud vanema personalipartneriga. Analüüsitud andmete põhjal võib järeldada, et Circle K töötajad on üldjoontes motiveeritud ja oma tööga rahul, eriti meeskonnavaimu, sisemise motivatsiooni ja juhtimisstiili osas. Samas toodi esile ka probleemsed valdkonnad, nagu turvatunne, tagasiside ja infovahetus. Töö tulemused näitavad, et töötajate motivatsioon kujuneb eelkõige sisemistest teguritest, kuid olulist rolli mängivad ka välised tingimused. Autor esitas juhtkonnale soovitusi, mis aitavad suurendada töötajate rahulolu ja lojaalsust. Töö praktiline väärtus seisneb selles, et soovitatud muudatusi on võimalik rakendada ettevõtte juhtimises ilma suuremahuliste investeeringuteta, keskendudes strateegilisele ja inimkesksele juhtimisviisile.Employee motivation and satisfaction have become important aspects of the modern work environment, especially in the service sector, where employee well-being directly influences the customer experience. The aim of this bachelor’s thesis is to analyze the motivation and job satisfaction of employees at Circle K Eesti AS and, based on the research results, to provide improvement proposals to the company's management.
The theoretical part of the thesis covers both classical and modern theories of motivation and satisfaction, including those by Maslow, Herzberg, Vroom, and the Self-Determination Theory. The empirical part included an employee questionnaire and a semi-structured interview with a senior HR partner.
Based on the analysis of the collected data, it can be concluded that Circle K employees are generally motivated and satisfied with their work, particularly in terms of team spirit, intrinsic motivation, and leadership style. However, some problem areas were identified—specifically, a sense of security, feedback, and information exchange.
The results of the study show that employee motivation is primarily shaped by internal factors, although external conditions also play an important role. The author presented suggestions to management that can help enhance employee satisfaction and loyalty.
The practical value of the thesis lies in the fact that the proposed changes can be implemented in company management without significant investment, focusing on a strategic and human-centered approach
Forest stand dynamics of Järvselja primeval forest based on permanent sample plot data
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalJärvselja ürgmets, kui Eesti esimene metsakaitseala, omab tähtsat rolli kaitsealuste metsade kirjeldamisel. Töö eesmärgiks on uurida Järvselja ürgmetsa puistu dünaamikat. Järvselja ürgmetsa püsiproovitükid rajati 2013. aastal Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku metoodika järgi ning kordusmõõdeti 2024. aastal. Töös analüüsiti takseerandmete muutuseid: puistute koosseisu, elusate puude kasvu, surnud puude ja lamapuidu rohkust, looduslikku uuendust ja loodusväärtuste hinnangut. Tulemustest selgus, et Järvselja ürgmetsakvartali puistutes on suurenenud kuni 40 cm diameetriga elusate puude arv, kuid jämedamate elusate puude arv on vähenenud vastupidiselt surnud puude arvule, kus suurenemine on toimunud just jämedate surnud puude arvelt. 11-aastase perioodi jooksul on Järvselja ürgmetsakvartal muutunud mitmekesisemaks, suurenenud on, lamapuidu kogus ning loodusliku uuenduse käigus tekkinud noorte puude arv. Kogu surnud puidu (nii püsti kui lama) maht oli 2013. aastal keskmiselt 108 m3/ha ning 2024. aastal 118 m3/ha.Järvselja primeval forest, as the first forest protection area in Estonia, plays an important role in describing protected forests. The aim of the current study is to assess the dynamics of forest stands in the Järvselja primeval forest. Permanent sample plots were established in the Järvselja primeval forest in 2013 based on the methodology of Estonian Network of Forest Research Plots and were remeasured in 2024. The study analysed changes in forest stand characteristics: species composition, growth of living trees, deadwood dynamics (including standing and lying deadwood), natural regeneration and changes in the assessment of ecological values. The results revealed an increase in the number of living trees with a diameter of up to 40 cm, while the number of larger living trees has decreased. In contrast, the number of dead trees has increased, especially among the larger diameter classes. Over the 11-year period, the forest stands in the Järvselja primeval forest quarter have become more diverse. The amount of deadwood dynamics has increased, as has the number of young trees formed through natural regeneration. The average total volume of deadwood (standing and lying) was 108 m3/ha in 2013 and 118 m3/ha in 2024
The potential of broad-headed and narrow-headed eels in the control of invasive alien species of crayfish
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalJõevähi (Astacus astacus) arvukus on Euroopas drastiliselt vähenenud, mille üheks põhjuseks on invasiivsete vähi võõrliikide levik. Võõrliigid on viljakamad ja keskkonnatingimustele vastupidavamad kui jõevähk, samuti levitavad nad jõevähile surmavat vähikatku (Aphonomyces astaci), olles seejuures haigusele ise immuunsed. Alates 2008. aastast on Eesti põlise jõevähi varusid ohustamas signaalvähk (Pacifastacus leniusculus), marmorvähk (Procambarus virginalis), ogapõskne vähk (Faxonius limosus) ja kitsasõraline vähk (Pontastacus leptodactylus). Invasiivsete vähiliikide leviku tõkestamise võimaluste hindamiseks seati käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks võrrelda laia- ja kitsapealiste euroopa angerjate (Anguilla anguilla) toitumisaktiivsust signaal- ja marmorvähkidest, et välja selgitada nende sobivust bioloogilise tõrje eesmärgil. Selle hindamiseks viidi läbi kuus söötmiskatset eri suuruses marmor- ja signaalvähkidega. Kolme basseini paigutati laiapealised angerjad ja kolme kitsapealised angerjad ning söödeti neid kahe vähi võõrliigiga kolme kuu vältel. Tulemuste saamiseks teostati igapäevaseid vaatlusi, et näha kuidas angerjad toitusid vähkidest. Saadud tulemuste põhjal saab väita, et laiapealised angerjad toitusid vähkidest meelsamini kui kitsapealised. Laiapealised angerjad sõid või tapsid kõigi katsete kokkuvõttes 52% vähkidest, samas kitsapealised angerjad ainult 20%. Kõige rohkem eelistasid angerjad 25-35 mm pikkuseid vähke. Üle 85 mm pikkuste vähkide vastu angerjatel huvi puudus. Tulemused näitasid, et väiksemate, alla 85 mm pikkuste vähi võõrliikide tõrjeks, oleksid sobilikud just laiapealised angerjad.The population of the noble crayfish (Astacus astacus) in Europe has drastically declined, one of the main reasons being the spread of invasive crayfish species. These non-native species are more fertile and more resistant to environmental conditions than the noble crayfish, and they also carry crayfish plague (Aphanomyces astaci), which is deadly to the noble crayfish but to which they are immune. Since 2008, Estonia’s native noble crayfish populations have been threatened by the signal crayfish (Pacifastacus leniusculus), marbled crayfish (Procambarus virginalis), spiny-cheek crayfish (Faxonius limosus), and narrow-clawed crayfish (Pontastacus leptodactylus).
To assess possible methods for controlling the spread of invasive crayfish species, this bachelor's thesis aimed to compare the feeding activity of broad-headed and narrow-headed European eels (Anguilla anguilla) on signal and marbled crayfish, to evaluate their suitability for biological control. To this end, six feeding experiments were conducted using marbled and signal crayfish of various sizes. Broad-headed eels were placed in three tanks and narrow-headed eels in another three tanks, and they were fed with the two invasive crayfish species over three months. Daily observations were made to monitor how the eels fed on the crayfish.
Based on the results, it can be concluded that broad-headed eels fed on the crayfish more actively than narrow-headed eels. The broad-headed eels ate or killed 52% of the crayfish, while the narrow-headed eels only 20%. The eels showed the greatest preference for crayfish measuring 25–35 mm in length. Crayfish larger than 85 mm were of no interest to the eels. The results indicate that broad-headed eels are particularly suitable for controlling smaller invasive crayfish species under 85 mm in size