9480 research outputs found
Sort by
Qualitative assessment of beach wrack and the influence of pretreatment methods on fuel characterization for energy production
No full textReceived: January 31st, 2025 ; Accepted: April 30th, 2025 ; Published: May 6th, 2025 ; Correspondence: [email protected] accumulation of beach wracks poses significant challenges to coastal management, particularly in tourist areas, affecting environmental quality and aesthetics. This study explores the qualitative characteristics of beach wrack as a biofuel source for combustion appliances. Samples collected from beaches in Veneto, Italy, were analyzed according to EN ISO standards for solid biofuels. Proximate and ultimate analysis, heating value, and ash melting behaviour were determined. Raw samples (BW-R) exhibited high moisture content (77%), a substantial ash content (44%), and low heating value (10.7 MJ kg-1), making them unsuitable for direct energy applications. Pretreatments were performed to enhance the properties of the material. One portion was mechanically sieved (BW-S) to remove sand, while another was sieved and washed (BWSW) to remove the remaining salt and sand. Sieving reduced the ash content to 24% and increased the heating value to 15.3 MJ kg-1. The key improvements came from washing and sieving, which lowered ash content to 13% and increased heating value to 18.1 MJ kg-1. Washing also raised the ash deformation temperature to 1,290 °C, enhancing thermal stability. Pretreatments increased C and H content while reducing S and O, with no significant change in N. Due to high ash content, mixing with sawdust was necessary, resulting in mixtures showing better properties: 4.0% ash for Mix30 (30% beach wrack, 70% sawdust) and 6.9% for Mix50 (50% each) and increased heating values. However, challenges remain in converting beach wrack into viable fuel due to material losses during pretreatment, high costs, and environmental concerns from plastics
Fosfori ringlusesse võtt ja kulude-tulude analüüs: põllumajandusest tehismärgaladesse ja tagasi
No full textMaster’s thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe need for the transition from linear economy to circular economy has given rise to increasing demand for sustainable nutrient management in agriculture, particularly the recovery and reuse of phosphorus (P) from alternative sources. This study explored the agronomic, environmental, and economic implications of recycling phosphorus recovered from treatment wetland sediment as a fertilizer alternative to mineral fertilizer in wheat production. Four treatments were employed: sediment-based P, digestate, mineral (NPK) fertilizer, and a control (with no amendment). These amendments were evaluated in terms of crop yield, phosphorus uptake, and cost-benefit performance.
Cost-benefit analyses showed that while sediment-amended soils achieved the highest average yield (9697 kg/ha), they were associated with negative net economic returns (– €474/ha) due to high excavation and transportation costs. Contrarily, mineral fertilizers delivered substantial yields (8034 kg/ha) with the highest net benefit (€1433/ha), while digestate, although less productive, yielded a moderate profit (€921/ha) at minimal cost. Statistical analyses confirmed that P uptake was significantly linked to crop yield across treatments.
Environmental evaluation revealed that treatment wetlands are effective in recovering P, encouraging nutrient recycling, and reducing P losses from agricultural runoffs. However, the high cost associated with sediment reuse remains a critical barrier to large-scale adoption. This study concludes that while P recovered from wetland sediments demonstrates promising agronomic potential, improvements in processing, transportation efficiency, and policy incentives are needed to support its broader implementation in sustainable farming systems.Lineaarmajanduselt ringmajandusele ülemineku vajadus on toonud kaasa kasvava nõudluse põllumajanduses jätkusuutliku toitainete majandamise järele ning eelkõige jätkusuutlikest allikatest pärit fosfori (P) taaskasutamise järele. Käesolevas uuringus uuriti tehismärgala settes sisalduva fosfori ringlussevõtu agronoomilisi, keskkonna- ja majanduslikke mõjusid nisutootmise näitel. Võrreldi kolme mullaviljakuse parandamise meetodit (tehismärgala sete, digestaat ja NPK mineraalväetis) ning lisanditeta põllumulda. Käesoleva töö käigus hinnati tehismärgala sette potentsiaali põllukultuuride saagikuse tõstjana ja fosforiallikana. Läbi viidi kulude-tulude ning keskkonnamõjude analüüs.
Kulude-tulude analüüsi tulemused näitasid, et kuigi tehismärgala setetega muld saavutas kõrgeima keskmise saagikuse (9697 kg/ha), oli sete oma kõrgete kaevamis- ja transpordikulude tõttu seotud negatiivse netomajandusliku tuluga (–474 €/ha). Seevastu suurima negatiivse keskkonnamõjuga mineraalväetis andsid märkimisväärset saaki (8034 kg/ha) ja ka suurima puhaskasumi (1433 eurot/ha). Digestaat, ehkki vähem tootlik, andis minimaalse kuluga mõõduka kasumi (921 eurot/ha). Statistilised analüüsid kinnitasid, et P omastamine oli märkimisväärselt seotud põllukultuuride saagikusega.
Keskkonnamõju hindamine näitas, et puhastus-tehismärgalade settes sisalduv P on kõrge taaskasutamisse potentsiaaliga ning sette taaskasutamine soodustab toitainete ringlussevõttu ja vähendab hajukoormusest tuleneva fosfori kadusid veekeskkonnas.
Kuid sette korduvkasutusega seotud kõrged kulud on endiselt kriitiliseks takistuseks laiaulatuslikule kasutuselevõtule. Selles uuringus jõutakse järeldusele, et kuigi märgalade setetest pärinev fosfor näitab paljulubavat agronoomilist potentsiaali, on vaja parandada töötlemise ja transpordi tõhusust ning rakendada poliitilisi meetmeid, et toetada sette laiemat rakendamist säästvates põllumajandussüsteemides
The impact of implementing a mandatory reusable food container systems on food handlers at outdoor events: Work processes, costs and adaptation to regulatory requirements
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavaÜhekordsete plasttoodete keelustamine avalikel üritustel alates 1. jaanuarist 2024 vastavalt Euroopa Liidu direktiivile (EL 2019/904) on toonud kaasa vajaduse muuta toidukäitlejate töökorraldust väliürituste kontekstis. Teema haakub ringmajanduse ja keskkonnasäästliku ressursikasutuse põhimõtetega, kuid senine teaduskirjandus on keskendunud eelkõige jäätmetekke vähendamisele, käsitlemata süvitsi muutusi ettevõtete igapäevastes tegevustes.
Käesoleva töö eesmärk on anda terviklik ülevaade, kuidas regulatiivne surve ja ringmajanduse põhimõtted on mõjutanud väliüritustel tegutsevaid toidukäitlejaid, milliseid korduvkasutatavate nõude süsteeme nad rakendavad, milliseid strateegilisi valikuid nad on teinud ning milliseid tööprotsesside muudatusi süsteemi rakendamine on kaasa toonud. Samuti testiti hüpoteesi, et korduvkasutatavate süsteemide kohustuslik rakendamine suurendab töökoormust ja tegevuskulusid.
Uuring põhineb kvalitatiivsel juhtumiuuringul, mis hõlmas poolstruktureeritud intervjuusid nelja erineva ettevõttega ning kulude võrdlevat analüüsi standardiseeritud tingimustes (7500 portsjonit ja 10-tunnine tööpäev) raamatupidamisandmete põhjal. Teoreetilise raamistiku aluseks olid ringmajanduse, regulatiivse surve ja compliance-teooriad.
Tulemused näitasid, et ettevõtted eelistavad oma juurutatud korduvkasutatava nõude süsteeme, kuna need on soodsam lahendus pikemas perspektiivis ja lihtsamini hallatavad. Rendipõhiste teenuste kasutamist peeti kalliks, paindumatuks ja logistiliselt keerukaks. Selgus, et ühtne regulatiivne nõue ei sobi kõikidele – eriti väiksemad toidukäitlejad tunnetasid kehtivaid nõudeid oma tegevusmahtu arvestades liialt jäigana. Nende hinnangul vajaks regulatsioon rohkem paindlikkust ja arvestust pakutavate toodete eripäradega.
Uurimustöö tulemusi võib käsitleda lisaks sisendina seadusandlike otsuste täiendamiseks, aidates edaspidi kujundada regulatsioone ja toetussüsteeme selliselt, et need arvestaksid paremini ettevõtluskeskkonna tegelike vajaduste ja võimalustega ning võimaldaksid erineva suuruse ja profiiliga ettevõtetel jätkusuutlikult tegutseda.The ban on single-use plastic products at public events from 1 January 2024, pursuant to the European Union Directive (EU 2019/904), has necessitated changes in food handlers' work processes in the context of outdoor events. The topic is closely linked to the principles of the circular economy and sustainable resource use; however, existing academic literature has primarily focused on waste reduction, without thoroughly addressing the changes in companies' daily operations.
The aim of this study is to provide a comprehensive overview of how regulatory pressure and circular economy principles have influenced food handlers operating at outdoor events, which reusable tableware systems they have implemented, what strategic choices they have made, and what changes in work processes have been required by the implementation of reusable systems. The study also tested the hypothesis that the mandatory implementation of reusable systems increases workload and operating costs.
The research is based on a qualitative case study involving semi-structured interviews with four different companies and a comparative cost analysis based on accounting data under standardized conditions (7500 food portions and a 10-hour workday). The theoretical framework relied on the concepts of the circular economy, regulatory pressure, and compliance theories.
The results show that companies prefer their self-developed reusable tableware systems, as these offer a more cost-effective and manageable solution in the long term. Rental-based services were considered expensive, inflexible, and logistically complex. It became evident that a uniform regulatory requirement does not suit all businesses—especially smaller food handlers perceived the current regulations as excessively rigid given their operational scale. According to their feedback, the regulations should offer greater flexibility and better account for the specific characteristics of the products offered.
The results of the study can also be considered as input for refining legislative decisions, helping to shape regulations and support schemes in the future so that they better take into account the actual needs and capabilities of the business environment and enable companies of different sizes and profiles to operate sustainably
Water-soluble vitamins in the feed rations of ruminants and horses
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalVees lahustuvate vitamiinide hulka kuuluvad tiamiin, riboflaviin, niatsiin, koliin, pantoteenhape, püridoksool, biotiin, foolhape, kobalamiin ja askorbiinhape. Mäletsejaliste puhul sünteesivad vees lahustuvaid vitamiine peamiselt vatsa mikroorganismid, mistõttu suudavad terved täiskasvanud loomad oma vajadused üldjuhul katta. Sarnaselt mäletsejalistega rahuldavad hobused oma vees lahustuvate vitamiinide vajadused söödast saadavate vitamiinide ja jämesoole mikrofloora sünteesi kaudu. Mikroobne süntees ei pruugi olla piisav aga kõrgetoodanguliste loomade, noorloomade või haigete loomade puhul.
Ajas on meie ootused põllumajandusloomadele muutunud ja sestap ei pruugi varasemalt paika pandud vitamiinide nõuded olla alati asjakohased. Seepärast on oluline olla kursis uuemate uurimistöödega, mis võtavad arvesse loomade suurenenud jõudluse, tagamaks nende tervis ja heaolu. Kõige rohkem leiab kirjandusest uuringuid piimalehmade kohta, vähem aga lammaste, kitsede ja hobuste kohta ja seetõttu on otstarbekam eeskätt just viimaste osas viia läbi täiendavaid vees lahustuvate vitamiinide vajadust puudutavaid uuringuid.
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda teaduskirjanduse põhjal ülevaade vees lahustuvate vitamiinide olemusest ning tuua välja nende positiivset jõudlustulemust näidanud kogus mäletsejaliste ning hobuste söödaratsioonides.Water-soluble vitamins include thiamine, riboflavin, niacin, choline, pantothenic acid, pyridoxal, biotin, folic acid, cobalamin and ascorbic acid. Water-soluble vitamins are mainly synthesized by rumen microorganisms, therefore healthy adult ruminants can generally meet their needs. Similarly, horses satisfy their needs either through vitamins obtained from their feed and through synthesis by the microflora of the large intestine. However, microbial synthesis may not be sufficient in high-producing animals, young animals or sick animals.
Over time, our expectations for livestock productivity have changed and previously established vitamin requirements may not be appropriate anymore. It is therefore important to keep up with new research that takes into account the increased performance of animals in order to ensure their health and well-being. So far most studies have been conducted about dairy cows, but fewer on sheep, goats and horses, and thus it is important to conduct additional studies on the need for water-soluble vitamins.
The aim of this thesis was to provide an overview of the nature of water-soluble vitamins based on scientific literature and to highlight the amounts needed in order to show positive productivity results in ruminants and horses
Presence of Coxiella burnetii in sheep abortion material in Estonia
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalCoxiella burnetii (CB) on zoonootiline obligatoorne rakusisene bakter, mis põhjustab inimestel Q palavikku ja loomadel koksielloosi. CB levik on ülemaailmne ja paljudes riikides saavutanud endeemilise staatuse. Inimesele on bakteri tähtsaimaks reservuaariks kodumäletsejalised, kelle hulka kuuluvad veised, lambad ja kitsed. Koksielloosi nakatunud loomad on enamasti asümptomaatilised või esineb tiinetel loomadel aborte ja enneaegseid või surnultsünde. Bakter satub keskkonda loomade väljaheidete, piima, tupenõrede või abordimaterjaliga. Eestis on varasemalt veise- ja lambakarjades uuritud CB serolevimust piima- ja seerumiproovidest, kuid abordijäänuseid uurimismaterjalina ei ole seni teadustöös kasutatud. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli tuvastada CB DNA olemasolu Eesti lammaste abordimaterjalis kasutades kvalitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR). Uuringusse kaasati 6 karja erinevatest Eesti piirkondadest, kust koguti kokku 17 platsentaproovi. DNA eraldati DNeasy® Blood & Tissue Kit-iga (Qiagen™, Valencia, CA, USA) vastavalt tootja juhistele. PCR analüüsis kasutati amplifitsiooniks CB-le spetsiifilist IS1111 geenifragmenti. Ükski proov ei osutunud CB DNA-le positiivseks, kuigi üks proov andis esialgsel testimisel nõrga positiivse signaali. Uuringu tulemustesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega arvestades väikest karjade valimit ja proovide arvu, mis ei võimalda teha üldistusi nakkuse esinemise kohta Eesti lambapopulatsioonis.Coxiella burnetii (CB) is a zoonotic, obligate intracellular bacterium that causes Q fever in humans and coxiellosis in domestic ruminants. CB is globally distributed and has reached endemic status in many countries. The primary reservoir for humans is domestic ruminants, including cattle, sheep, and goats. Infected animals are mostly asymptomatic, but the bacterium can cause abortions, and premature and stillbirths in pregnant animals. It is shed into the environment through feces, milk, vaginal secretions, or abortion material of animals. In Estonia, CB seroprevalence has previously been studied in cattle and sheep herds using milk and serum samples, but abortion residues have not yet been used as research material. The aim of this study was to detect the presence of CB DNA in sheep abortion material in Estonia using a qualitative polymerase chain reaction (PCR). The study included six herds from different regions of Estonia, from which a total of 17 placental samples were collected. DNA was extracted with the DNeasy® Blood & Tissue Kit (Qiagen™, Valencia, CA, USA) following the manufacturer’s instructions. In the PCR analysis, the CB-specific IS1111 gene fragment was used for amplification. None of the samples tested positive for CB DNA, although one sample gave a weak positive signal in the initial test. The results should be interpreted with caution due to the small sample size and number of samples, which do not allow generalizations about the occurrence of infection in the Estonian sheep population
Motivations and trends for visiting nature after the COVID-19 pandemic
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalCOVID-19 pandeemia ajal toimunud muutused ühiskonnas suunasid inimesi rohkem looduses liikuma, kuid selle mõjusid inimeste liikumisharjumustele ja motivatsioonidele on seni vähe uuritud. Varasemad uuringud näitavad küll külastatavuse kasvu erinevates looduspiirkondades, kuid vähem on käsitletud harjumuste muutuste põhjuseid ja püsivust.
Töö eesmärk oli uurida, kuidas muutusid inimeste looduses liikumise sagedus, kogemused ja motiivid pandeemia ajal ja selle järel.
Andmete kogumiseks viidi läbi struktureeritud ankeetküsitlus kahel matkarajal (Tiksoja ja Taevaskoja) ajavahemikus 22 märts 2025 kuni 13 aprill 2025. Külastajate motivatsioonide hindamisel kasutati lühendatud rekreatsiooni tegevuste eelistuste skaalat (REP).
Tulemused näitasid, et 80% vastanutest hakkas pandeemia ajal looduses rohkem liikuma ning 66% neist säilitas selle harjumuse ka pärast COVID-19 pandeemia lõppu. Peamiste liikumispanevate teguritena tulid välja vaimse heaolu toetamise soovi ning väheseid alternatiivseid ajaveetmisvõimalusi. Kõige tugevamalt mõjutasid loodusesse minekut looduse keskel olemine ja vajadus igapäeva rutiinist põgeneda, samas kui sotsiaalse interaktsiooni põhjused osutusid kõige nõrgemateks motivaatoriteks. Töö tulemused osutavad vajadusele jätku-uuringuteks, mis põhineksid suuremal valimil, et võimaldada laiemat üldistust ja sotsiaaldemograafiliste mustrite täpsemat analüüsi.During the COVID-19 pandemic, societal restrictions led people to seek outdoor experiences more frequently; however, the long-term impact on the habits and motivations of Estonian nature visitors has remained underexplored. While earlier studies highlight increased visitation to natural areas globally, fewer have addressed changes in behavior and motivation persistence.
The aim of this study was to examine how people’s frequency, reasons, and experiences of visiting nature changed before, during, and after the pandemic.
Data were collected via a structured questionnaire on two hiking trails (Tiksoja and Taevaskoda) between March 22 and April 13, 2025, with a total of 136 respondents. Visitor motivations were assessed using a shortened version of the Recreation Experience Preference (REP) scale.
Results showed that 80% of respondents increased their nature visits during the pandemic, and 66% maintained this habit afterward. The main drivers were mental well-being and lack of alternative activities. The most important motivators were nature experience and escape from everyday routine, whereas social motives were least significant. These findings are in line with international studies and highlight the potential of intentional development of nature-based recreation opportunities. This study offers valuable insights for future research and practical planning in nature tourism
The impact of trampling on the growth of Scots pine (Pinus sylvestris L.) on Taevaskodade and Tiksoja hiking trails
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalKäesolevas magistritöös uuriti tallamise mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) kasvule kahel erineval matkarajal – Taevaskojas ja Tiksojas. Uuringu eesmärk oli võrrelda rajaäärsete puude ja tallamismõjust eemal olevate puude kasvudünaamikat ja tundlikkust klimaatiliste tegurite suhtes. Uurimismeetodina kasutati dendrokronoloogilist analüüsi: 64 puult koguti puursüdamikud, mõõdeti ja standardiseeriti aastarõngalaiused ning arvutati aastarõnga pindala juurdekasv (BAI), et võrrelda puude kasvu matkaraja ääres ja rajast eemal metsas. Standardiseeritud mõõtmistest koostatud kronoloogiaid kasutati puude kasvu ja kliimategurite, sh sademete hulga, temperatuuri ning standardiseeritud sademete-aurumise indeksi (SPEI) vaheliste seoste analüüsimiseks ning kliimatundlikkuse hindamiseks.
Töös testiti kolme hüpoteesi:
H1: Hariliku männi radiaalkasv matkaradade läheduses kasvavatel puudel on väiksem kui puudel, mis kasvavad puistute häiringuta osades.
H2: Matkaraja vahetus läheduses kasvavad puud on veepuuduse ja eriti põuatingimuste suhtes tundlikumad kui need puud, mis kasvavad puistu häiringuta osades.
H3: Tiksoja matkaraja ääres kasvavad puud, kus rada rajati hiljuti puistu arengu hilisemas etapis, on tallamise suhtes tundlikumad kui Taevaskodade matkaraja puud, kus turismitegevus algas varem, kui mets oli noor.
Tulemused näitasid, et rajaäärsete puude radiaalne juurdekasv on veidi suurem kui matkarajast eemal, mis viitab võimalusele, et tallamise mõju võib avalduda pikema aja jooksul või olla leevendatud paremate valgus- ja toitainetingimuste tõttu. Tiksoja matkaraja ääres kasvavad puud näitasid suuremat tundlikust kliimategurite suhtes, mis võib viidata külastuskoormuse hiljutisele suurenemisele. Seevastu Taevaskodade matkaraja puud, kus turismitegevus on kestnud pikemat aega, olid kliima suhtes vähem tundlikud, mis võib viidata pikaajalisele kohanemisele tallamise mõjudega.This master's thesis examines the impact of trampling on the radial growth and climate sensitivity of Scots pine (Pinus sylvestris L.) along two hiking trails in South Estonia: Taevaskoja and Tiksoja. The aim was to assess whether trees growing near trails differ in growth dynamics and climatic response compared to those in undisturbed forest areas. A dendrochronological approach was applied in this study: increment cores from 64 trees were collected, tree-ring widths measured and standardized, and basal area increment was calculated to compare growth between trail-edge and forest-interior trees. Chronologies calculated from standardized measurements were used to assess relationships with climate variables, including precipitation, temperature and the standardized precipitation-evapotranspiration index (SPEI), and to evaluate climatic sensitivity.
Three hypotheses were tested:
H1: The radial growth of Scots pine trees growing near hiking trails differs, with an expected decrease, compared to that of trees growing in undisturbed forest stands.
H2: Trees growing adjacent to hiking trails are more sensitive to water deficit, especially under drought conditions than trees in undisturbed forest areas.
H3: Trees growing along the Tiksoja trail, which was established more recently in a mature forest phase, are more sensitive to trampling than trees along the Taevaskodade trail, where tourism activity began earlier, when the forest was younger.
The results showed that trees growing near hiking trails exhibited greater radial growth than forest-interior trees, suggesting that trampling effects may be delayed or mitigated by improved light and resource availability. Trees near the Tiksoja trail showed higher sensitivity to climatic variables, possibly reflecting increases in visitor pressure. In contrast, the trees along the Taevaskodade trail, where hiking tourism has a longer history, displayed lower climate sensitivity, which may indicate long-term adaptation to trampling
Postharvest quality of highbush blueberry (Vaccinium corymbosum L.) ‘Draper’ in environmentally friendly packaging
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalAedmustika kasvatamise ja tarbimise kasv kogu maailmas suurendab vajadust tõhusate ja keskkonnahoidlike säilituslahenduste järele. Üheks oluliseks keskkonnaküsimuseks on plastijäätmete kuhjumine. Alternatiivsete pakendite kasutamine aitab säilitada mustikate kvaliteeti ning pikendab nende säilivusaega. Samal ajal toetab see ka laiemat eesmärki – vähendada toidukadusid ja minimeerida negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas muutub kännasmustika viljade kvaliteet 1-nädalase säilitusperioodi jooksul traditsiooniliselt kasutatavas plastpakendis ning erinevates keskkonnasõbralikumates pakendites. Mustikate säilituskatse viidi läbi 2024. aastal Tartus EMÜ aianduse õppetoolis. Katsevariantideks olid kolm biolagunevat pakendit (lainepapist pakend, lainepapist pakend tselluloosist kaanega ja riisipõhust pakend polüpiimhappest kaanega) ning kontrollvariandiks kasutati traditsioonilist (PET (polüetüleen tereftalaat)- ehk plastikpakendit. Säilituskatses arvutati marjade massikadu, mõõdeti vilja tugevust ja värvust, antotsüaanide ja fenoolide üldsisaldus, suhkrute ja orgaaniliste hapete sisaldust.
Katse tulemustest selgus, et kännasmustika ’Draper’ viljade säilivus ja kvaliteet biolagunevates pakendites, eriti riisipõhk+PLA ja papp+tselluloos, oli sarnane kui plastikpakendis. Biolagunevad pakendid näitasid mitmete näitajate osas häid tulemusi, pakkudes võimalust asendada plast keskkonnasõbralikumate alternatiividega.The global increase in highbush blueberry cultivation and consumption is driving the need for effective and environmentally friendly storage solutions. One of the most pressing environmental issues is the accumulation of plastic waste. Using alternative packaging can help maintain the quality of blueberries and extend their shelf life. At the same time, it supports the broader goal of reducing food waste and minimizing environmental impact.
The aim of this master’s thesis was to determine how the quality of highbush blueberry fruit changes over a 1-week storage period in traditionally used plastic packaging and in various more environmentally friendly packaging alternatives. The storage experiment was conducted in 2024 at the Chair of Horticulture, Estonian University of Life Sciences in Tartu. The test variants included three biodegradable packaging types (corrugated cardboard packaging, corrugated cardboard packaging with a cellulose lid, and rice husk packaging with a polylactic acid lid), with traditional PET (polyethylene terephthalate) plastic packaging used as the control.
During the storage test, fruit mass loss was calculated, and measurements were taken of fruit firmness and color, total anthocyanin and phenol content, and the levels of sugars and organic acids.
The results of the experiment showed that the shelf life and quality of the berries of the ’Draper’ blueberry in biodegradable packaging, especially rice husk+PLA and cardboard+cellulose, was similar to that in plastic packaging. The biodegradable packaging showed good results in several indicators, offering the opportunity to replace plastic with more environmentally friendly alternatives
Optimization of waste collection for efficient waste management
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalRiigi eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu. Seetõttu on Kliimaministeerium
ette valmistanud jäätmereformi, millega soovitakse parandada jäätmete ringlussevõtu
taset ning seada kohalikele omavalitsustele konkreetsed eesmärgid ning vahendid nende
saavutamiseks.
Töö eesmärk on kaasa aidata jäätmete lahus kogumise ja veo optimeerimiseks, mis
omakorda võimaldaks suurendada jäätmete ringlussevõttu.
Kirjanduse ülevaade toetab uurimisteemast põhjaliku ja laiaulatusliku ülevaate saamist
ning aitab välja tuua Eesti jaoks uusi lahendusi jäätmete sortimiseks, kogumiseks ja veoks
ning suuniseid elanike motiveerimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Töö käigus hinnati
Jõgeva linna kortermajade konteinerite täituvust ning sorditi Torma prügilas Jõgeva
segaolmejäätmeid. Selle eesmärk oli selgitada välja, kas praegune konteineripark on õige
suuruse ja tühjendussagedusega ning tuvastada segaolmejäätmete koostis materjalide
kaupa. Andmete visualiseerimiseks loodi abivahend nn joonlaud, mis võimaldab
näitlikustada, kuidas jäätmete liigiti kogumine mõjutab majapidamise kulutusi või
konteineri täituvust vastavalt lähteandmete muutmisele.
Torma prügilas sorditud segaolmejäätmetes leidus märkimisväärses koguses materjale,
näiteks 42% pakendit, 8% paberit ja 9% biojäätmeid, mis peaksid olema teistes
konteinerites. Jõgeva kortermaja konteinerid ei olnud piisavalt täis, kuigi keskmine
täituvus oli 70%. Seega peab vedu paremini optimeerima, kuna pooltühja konteineri
äravedu tähendab, et elanik maksab tekkimata jäätmete eest. Keskmiselt tasuti vaadeldud
perioodil tühjendamiskorra eest 26,76 eurot rohkem kui tegelikult ära viidavate
segaolmejäätmete maht oleks olnud. Seetõttu on oluline, et kohalikud omavalitsused
selgitaks ja nõustaks elanikke ja vedajad oma kliente ning optimeeritaks
kogumissüsteemi, et vähendada liigiti kogumata jäänud jäätmete hulka.
Kogumissüsteemi optimeerimisel tuleks edaspidigi uurida konteinerite täituvust, võtta
kasutusele anduritega varustatud kogumiskonteinerid, anda tagasiside sortimise tulemuste
kohta. Teiste riikide läbi proovitud nutikatest lahendustest jäid silma Rootsi lahendused:
kärgkonteiner mitme sektsiooniga veokiga või tänaval ruumipuudust arvestades optiline
sorteerimine „üks konteiner eri värvi kotid“. Nende lahenduste kasutuselevõtt ei piirdu
aga ainult konteinerpargi või sortimisloogika muutmisega, vaid muutuma peaks ka
autopark ning järelesortimistehnoloogia jäätmekäitlejate juures. Alustada tasuks ehk
lihtsamast – mida rohkem segaolmejäätmetest välja sortida, seda väiksemaks peaks
muutuma segaolmejäätmete konteiner.The government´s objective is to increase waste recycling. Therefore, the Ministry of
Climate has prepared a waste reform aimed at improving recycling rates and setting
specific targets and measures for local authorities to achieve them.
The objective of this work is to contribute to the optimisation of separate waste collection
and transport, which in turn would enable higher recycling rates.
The literature review will support the development of a thorough and comprehensive
overview of the research topic and help to identify new solutions for waste sorting in
Estonia, as well guidelines for motivating the public and raising awareness. In the course
of the work, the capacity of containers in apartment buildings in the city of Jõgeva was
assessed and mixed municipal waste from Jõgeva was sorted at Torma landfill. The aim
was to find out whether the current container park is the right size and empty frequency
and to identify the composition of mixed municipal waste by material. To visualise the
data, a 'ruler' tool was created to illustrate how separate collection of waste affects
household costs or container occupancy as the baseline data change.
The mixed municipal waste sorted at the Torma landfill contained a significant amount of
materials, such as 42% packaging, 8% paper, and 9% bio-waste, which should have been
in ohter containers. The containers at the apartement building in Jõgeva were not full
enough, although the average fill rate was 70%. Therefore, transport needs to be better
optimized, as the collection of half-empty containers means that residents are paying for
waste not generated. On average, during the reviewed periood, €26.76 more was paid per
emptying operation than the actual volume of mixed municipal waste collected. It is
therefore important for local authorities to raise awareness advise residents, and work
with waste haulers to optimize the collection system in order to reduce the amount of waste
that is not separately collected.
The optimization of collection system should continue to focus on monitoring container fullness,
implementing sensor-equipped collection containers, and providing feedback on sorting results.
Among the smart solutions tested in other countries, the Swedish solutions stood out: a honeycomb
container with a multi-section truck, or optical sorting on the street with "one container, bags of
different colors", taking into account space limitations. However, the introduction of these
solutions should not limited to changing the container fleet or sorting logic, but should also involve
changes to the trucks and post-sorting technology at waste handlers. It might be best to start with
the simpler approach – the more mixed waste that is sorted out, the smaller the mixed waste
container should become
Supporting the local community through public design the case of the Leevaku village
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalTöö käsitleb minimaalse disainilahendusega avaliku ruumi loomist, mis toetab sealse kogukonna arengut. Eesmärk on tuua kohalikele lähemale Võhandu jõgi ning luua kogukonna sees tugevam side. Võhandu on küla sümbol ja oluline element, mis on elatusallikas ja turisminduse võimalus. Töö toob tähelepanu väikeasula murekohtadele ning aitab luua ühist, atraktiivset väliruumi, mille loomine aitab kaasa küla lõimumisele.
Külaselts on arenenud aastatega palju ning tänu sellele on valminud ka uus külakeskus, mis on loonud uue alguse küla arengule.
Töö tulemusena valmib väliruum, mis toetab kohalike elu ning loob esinduslikuma ja funktsionaalse koha ka turistidele. Eelkõige loob see ühise lõimumis koha, mis rajatakse küla kogukonnaga ise ja rakendab inimeste erilisi oskusi, selle läbi muutes paiga just sealsetele inimestele rohkem väärtuslikumaks. Ühiste mälestuste ja küla väärtuste välja toomine on projekti eesmärk ja see on ka kohalike suurim soov, jagada oma küla lugu. Kujundusala täieneb jõeäärsete platvormidega, saunapaviljoniga, kogukonnaga loodava istutusalaga ja ala ühendava laudteega. Ääremaal asuv väike küla vajab enda näitamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks ühtehoidmist, kuna koos suudetakse rohkem.The thesis focuses on creating a minimalistic design solution for a public space that supports the development of the local community. The main goal is to bring the Võhandu River closer to the residents and to strengthen the internal bonds within the community. The Võhandu River is a symbol of the village and a significant element — both a source of livelihood and a tourism opportunity. The work highlights the challenges faced by small rural settlements and aims to create a shared, attractive outdoor space that fosters village integration.
Over the years, the local village association has made significant progress, which has led to the establishment of a new village center, marking a new beginning for the community’s development.
As a result of this work, an outdoor space will be created that supports the daily life of local residents while also serving as a more representative and functional area for tourists. Most importantly, it becomes a shared space for integration — built by the community itself, utilizing the unique skills of its members, and thereby increasing the site’s value and meaning for local people. Highlighting shared memories and village values is one of the key goals of the project, as it reflects the locals’ desire to share the story of their village.
The designed area will be enhanced with riverside platforms, a sauna pavilion, a community-created planting area, and a connecting boardwalk. As a remote village, Leevaku needs unity to present itself and improve quality of life — because together, more can be achieved