9480 research outputs found
Sort by
Aastatel 2022-2023 Eesti Maaülikooli hobusekliinikus vastuvõetud koolikutunnustega patsientide iseloomustus
No full textFinal Thesis Curriculum in Veterinary MedicineColic remains one of the most common causes of morbidity and mortality in horses worldwide, characterized by visceral abdominal pain with diverse etiologies. This case series study aimed to characterize colic cases admitted to the Equine Clinic of the Estonian University of Life Sciences during 2022–2023 and to identify clinical and demographic factors associated with patient outcomes. Data from 109 equine colic cases were collected from medical records, including admission parameters, diagnosis, management strategies, and outcomes. The study found an overall mortality rate of 22%, with higher fatality in horses undergoing surgical intervention (50%) and in those receiving no treatment (66.7%). Strangulating colic was associated with the highest mortality (90%), while horses without a definitive diagnosis had the lowest mortality (7.7%). Notably, age and season influenced outcomes, with older horses exhibiting significantly increased mortality risks. Among clinical parameters, elevated heart rate and blood lactate levels at admission were significant predictors of mortality. These findings reaffirm the importance of comprehensive clinical assessment and early identification of high-risk patients. This study provides the first region-specific characterization of equine colic cases in Estonia, aligning with international data while offering valuable local insight. It underscores the prognostic value of key admission parameters and highlights the multifactorial nature of equine colic, emphasizing the need for timely diagnosis and individualized case management.Koolikud on üks levinumaid hobuste haigestumise ja suremuse põhjuseid maailmas, mida iseloomustab vistseraalne kõhuvalu mitmekesiste etioloogiatega. Käesoleva juhtumite analüüsi eesmärgiks oli iseloomustada koolikujuhtumeid, mille korral hobused saabusid ravile Eesti Maaülikooli hobusekliinikusse aastatel 2022–2023, ning tuvastada kliinilised ja demograafilised tegurid, mis on seotud ravitulemustega. Uuringusse kaasati 109 koolikujuhtumit, mille kohta koguti andmed haiguslugudest, sealhulgas hospitaliseerimisel fikseeritud parameetrid, diagnoos, ravimeetodid ja ravitulemused. Uuringu tulemused näitasid üldist suremust 22%, kusjuures kirurgilise sekkumise korral oli suremus 50% ja nendel, kes ravi ei saanud 66,7%. Kõrgeim suremus esines stranguleerivate koolikute puhul (90%), samas kui lõpliku diagnoosita juhtudel oli suremus madalaim (7,7%). Tähelepanuväärseteks tulemust mõjutavateks teguriteks osutusid vanus ja aastaaeg — vanematel hobustel oli märkimisväärselt kõrgem suremusrisk. Kliinilistest parameetritest olid suremuse olulisteks ennustajateks hospitaliseerimisel mõõdetud kõrgenenud südame löögisagedus ja vere laktaaditase. Need tulemused kinnitavad kliinilise ülevaatuse ja kõrge riskiga patisentide varajase tuvastamise olulisust. Uuring pakub esmakordselt piirkondlikku ülevaadet hobuste koolikujuhtumitest Eestis, olles kooskõlas rahvusvaheliste andmetega ning pakkudes väärtuslikku kohalikku teavet. Tulemused rõhutavad vastuvõtul kogutud võtmeparameetrite prognoosivat tähtsust ning hobuste koolikute multifaktoriaalset olemust, tuues esile vajaduse õigeaegse diagnoosimise ja individuaalse juhtumipõhise käsitluse järele
Predator damages and preventive measures in sheep farming
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalKiskjad on lambakasvatuses suureks probleemiks ning üha enam otsitakse erinevaid viise nende eemale tõrjumiseks. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida karjakaitsekoerte ja laamade efektiivsust kiskjakahjude ennetamisel lambakasvatustes. Käesolevas töös viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud Eesti lambakasvatajatega, kes kasutavad karjakaitsemeetodina lammaste segakarjatamist laamadega või karjakaitsekoeri. Samuti analüüsitakse teadusartikleid, et mõista, kuidas on sarnaseid meetodeid uuritud ja hinnatud mujal maailmas. Töö käigus leiti, et üldiselt võivad karjakaitsekoerte kasutamine ja lammaste segakarjatamine koos laamadega kiskjatega seotud kahjusid vähendada. Siiski selgus uuringust, et karjakaitsekoerte kasutamine ei pruugi igas olukorras olla universaalselt tõhus lahendus kiskjakahjude vähendamiseks. Kuigi paljudel juhtudel mainiti kiskjakahjude vähenemist, oli nende tulemuste saavutamiseks vaja tugevat pühendumust, teadmisi koerte head karjakaitsealast treenitust ning arvestatavat ajakulu. Võrreldes Eesti lambakasvatajate kogemusi analüüsitud teaduartiklitega selgus, et selliste kaitsemeetodite efektiivsus oleneb ka kiskjate arvukusest ja liikidest piirkonniti. Tulevikus saaks uurida ka kaamelite või eeslite kasutust karjakaitsjatena, kuna selle kohta on vähe infot. Laiema valimi kaasamine uuringutesse võimaldaks hinnata erinevate ennetusmeetmete efektiivsust objektiivsemate näitajate põhjal.Predators pose a significant problem in sheep farming, and increasing attention is being given to alternative methods for deterring them. The aim of this bachelor’s thesis is to investigate the effectiveness of livestock guardian dogs and llamas in preventing predator-related damages in sheep farms. This study employs semi-structured interviews with Estonian sheep farmers using mixed grazing with llamas or livestock guardian dogs as protection measures. In addition, scientific literature is analyzed to understand how these methods have been studied and evaluated in other parts of the world. The findings indicate that the use of livestock guardian dogs and mixed grazing with llamas can reduce predator-related losses. However, the study revealed that the use of livestock guardian dogs may not be a universally effective solution for reducing predator damage in all situations. Although a reduction in predator damage was mentioned in many cases, achieving these results required strong commitment, knowledge of effective livestock guardian dog training, and a considerable investment in time. A comparison between the experiences of Estonian sheep farmers and the reviewed scientific literature shows that the effectiveness of such protective measures also depends on the abundance and species of predators present in the region. Future research could explore the use of other animals, such as camels or donkeys, as livestock guardians, as limited information is currently available on their use. Including a broader sample in such studies would enable a more objective assessment of the effectiveness of various preventive strategies
Development, testing, and analysis of a fiber-reinforced concrete mix suitable for the production of a concrete shell slab
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalBetoon on tänapäeva ehituses üks enim kasutatavaid ehitusmaterjale oma suure survetugevuse, vormitavuse, tulekindluse ja laia kasutusvaldkonna tõttu. Positiivsete omaduste kõrval on betooni probleemikohtadeks väike tõmbetugevus ning mahukahanemisest tingitud pragunemine. Nende probleemide lahendamise üheks võimaluseks on kasutada kiudbetooni.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida sünteetiliste mikro- ja makrokiudude mõju betooni survetugevusele, paindetõmbetugevusele ning mahukahanemisele. Kiudbetooniga teostatud katsete tulemusi võrreldi kiududeta betooniga. Kokku valmistati 45 survetugevuse katsekeha, kuus paindetõmbetugevuse katsekeha ning 12 mahukahanemise katsekeha. Kiudbetoonis kasutati makrokiude CHRYSO Fibre S25S ning mikrokiude CHRYSO Fibre Syntec 12.
Katsete tulemustest järeldati, et sünteetiliste mikro- ja makrokiudude kasutamine betoonis vähendab selle survetugevust kuni 10,2% võrra. Kiudbetooni paindetõmbetugevus suurenes 2,8% võrra võrreldes kiududeta betooniga. Kiudbetooni mahukahanemine oli 84. päevaks 20,7% võrra väiksem kiududeta betoonist.Concrete is one of the most widely used construction materials in modern building due to its high compressive strength, workability, fire resistance, and broad range of applications. Despite its positive properties, concrete has some weaknesses, such as low tensile strength and cracking caused by shrinkage. One way to address these issues is by using fiber-reinforced concrete.
The aim of this master's thesis is to investigate the effect of synthetic micro- and macrofibres on the compressive strength, flexural tensile strength, and shrinkage of concrete. The test results of fibre-reinforced concrete were compared with those of concrete without fibres. A total of 45 specimens for compressive strength tests, 6 specimens for flexural tensile strength tests, and 12 specimens for shrinkage tests were prepared. The fibres used in the fibre-reinforced concrete were CHRYSO Fibre S25S macrofibres and CHRYSO Fibre Syntec 12 microfibres.
The test results showed that the use of synthetic micro- and macrofibres in concrete reduced its compressive strength by up to 10,2%. The flexural tensile strength of fibre-reinforced concrete increased by 2,8% compared to concrete without fibres. After 84 days, the shrinkage of fibre-reinforced concrete was 20,7% lower than that of concrete without fibres
The use of digital technologies in sheep farming and the efficiency of their use in Estonia
No full textMagistritöö
Loomakasvatuse õppekavalLambakasvatuses on hulganisti erinevaid vajalikke tööprotsesse, mis on ajakulukad ning
lambakasvatajale füüsiliselt töömahukad. Antud tööprotsesse on võimalik kiirendada
kasutades erinevaid digitaalseid seadmeid ja tehnoloogiaid. Magistritöö eesmärgiks oli
luua ülevaade mitmetest digitaalsetest tehnoloogiatest, mida lambakasvatuses kasutatakse
ning uurida Eesti lambakasvatajate seas enamkasutatud tehnoloogiate efektiivsust
praktikas. Samuti sooviti läbi viia küsitlus Eesti lambakasvatajate seas, et teada saada
nende arvamusi ja kogemusi uute tehnoloogiate kasutuse osas. Ülevaate koostamiseks
uurisime erinevaid teadusartikleid ning tootjate veebilehti. Lisaks viisime läbi mõõtmisi
erinevates Eesti lambakasvatusettevõttetes tallede 100-päeva masside määramisel ning
paaritusgruppide moodustamisel, et leida digitaalseid tehnoloogiaid kasutades saadav
ajavõit võrreldes tavafarmiga. Kaardistamaks Eesti lambakasvatajate seisukohad ning
arvamused digitaalsete tehnoloogiate kasutamise ja vajalikkuse osas viisime nende hulgas
läbi küsitluse. Mõõtmistulemustest selgus, et nii tallede 100-päeva massi määramisel kui
ka paaritusgruppide moodustamisel, kulus digifarmides, kus kasutati EID- kõrvamärgi
lugejat ja EID-kaalupuuri keskmiselt kaks korda vähem aega loomakohta võrreldes
tavafarmiga, kus neid töid viidi läbi käsitsi. Küsitlustulemustest selgus, et enamus
lambakasvatajaid peavad digitaalseid tehnoloogiaid lambakasvatuses oluliseks. Lisaks oli
enamus vastanuid meelestatud investeerima mitmetesse digitaalsetesse tehnoloogiatesse,
mida oma tootmises kasutada. Kitsaskohane selgus, et kasvatajad vajavad täiendavaid
koolitusi, et juba kasutusel olevaid digiseadmeid efektiivsemalt tööle rakendada. Antud
töö võiks olla lambakasvatajale juhendmaterjaliks mitmete digitaalsete tehnoloogiate
valikul.Sheep farming involves a wide variety of appropriate processes that are time-consuming
and physically demanding for the sheep farmer. These work processes can be accelerated
by using various digital devices and technologies. The aim of the master's thesis was to
create an overview of several digital technologies used in sheep farming and to study the
effectiveness of the most commonly used technologies among Estonian sheep farmers in
practice. It was also intended to conduct a survey among Estonian sheep farmers to find
out their opinions and experiences regarding the use of new technologies. To prepare the
review, we examined various scientific articles and manufacturers' websites. In addition,
we conducted investigation on the various Estonian sheep farms to determine the 100-day
weights of lambs and sorting mating groups to find the time savings by using digital
technologies compared to conventional farms. To map the views and opinions of Estonian
sheep farmers regarding the use and necessity of digital technologies, we conducted a
survey among them. The investigation showed that both determining the 100-day weight
of lambs and sorting mating groups took on average half as much less time per animal on
digital farms that used the EID ear tag reader and EID weighing cage compared to
conventional farms where these tasks were carried out manually. The survey results
revealed that the majority of sheep farmers consider digital technologies important in
sheep farming. In addition, most respondents were willing to invest in various digital
technologies to use in their production. The narrow focus revealed that farmers need
additional training to more effective use of the digital devices. This work could serve as a
guide for sheep farmers when choosing various digital technologies
Abundance of predatory insects and pest control potential in cultivated and abandoned fields
No full textMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalPõllumajanduse intensiivistumine on viinud röövtoiduliste putukate elupaikade ja elurikkuse vähenemiseni, mis omakorda ohustab looduslikku kahjuritõrjet. Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata röövtoiduliste lülijalgsete aktiivsustihedust ja kahjuritõrjepotentsiaali erinevates põllumajandusmaastiku tüüpides, keskendudes tootmisest väljajäetud põldude mõju uurimisele looduslike vaenlastele. Uuring viidi läbi Tartumaal aastatel 2022 ja 2023. Katsealadena kasutati kolme tüüpi alasid: kasutuses olevad põllud, mis piirnesid tootmisest väljajäetud aladega; tootmisest väljajäetud põllud ehk hüljatud alad, mida enam aktiivselt ei harita; ning kontrollalad, haritavad põllud, mis ei piirnenud hüljatud aladega. Röövtoiduliste kogumiseks kasutati pinnasepüüniseid ja kahjuritõrjepotentsiaali hindamiseks kärbse vastsetega (Calliphora sp.) peibutussööta. Tulemused näitasid, et röövtoiduliste, eriti jooksiklaste (Carabidae), arvukus ja kahjuritõrjepotentsiaal olid oluliselt kõrgemad hüljatud põldudel võrreldes tootmispõldude ja kontrollpõldudega. Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid põllutüüpide lõikes ning ka aastate ja põllutüüpide koosmõjus, mis viitab elupaiga kvaliteedi ja keskkonnatingimuste olulisusele kahjuritõrje efektiivsuse kujundamisel. Uuring kinnitab, et hüljatud põllud võivad pakkuda soodsaid elupaiku looduslikele vaenlastele ja toimida oluliste tugialadena säästva põllumajanduse kontekstis. Töö tulemused toetavad maastikupõhiste ja elupaiga mitmekesisust arvestavate põllumajandustavade arendamist, mis võimaldaks suurendada loodusliku kahjuritõrje tõhusust ja vähendada vajadust keemiliste taimekaitsevahendite järele.The intensification of agriculture has led to the loss of habitats and a decline in biodiversity among predatory insects, thereby threatening the effectiveness of natural pest control. The aim of this master's thesis was to evaluate the activity density and pest control potential of predatory arthropods in different agricultural landscape types, with a particular focus on the role of abandoned fields in supporting natural enemies. The study was conducted in Tartu County in 2022 and 2023. Three field types were compared: study fields, actively cultivated fields adjacent to abandoned areas; abandoned fields, previously cultivated land no longer under active use; and control areas, actively managed fields with no abandoned areas nearby. Ground-dwelling predators were collected using pitfall traps, and their pest control potential was assessed with bait trials using Calliphora sp. larvae. Results showed that the activity and prey consumption rates of predatory arthropods, particularly ground beetles (Carabidae), were significantly higher in abandoned fields compared to study and control fields. Statistically significant differences emerged between field types and also in the interaction between year and field type, indicating the importance of habitat quality and environmental variation for the effectiveness of biological pest control. The study confirms that abandoned fields can serve as important refuges for beneficial arthropods and contribute to more sustainable pest regulation. The findings support the development of landscape-level and biodiversity-conscious agricultural practices that can enhance the efficiency of ecological pest control and reduce reliance on chemical plant protection products
Evaluation of the effect of additives on biogas productivity in laboratory experiments
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalGlobaalne energiakriis ja kasvav vajadus jätkusuutlike energialahenduste järele on suunanud tähelepanu biogaasi ja biometaani tootmise efektiivsuse suurendamisele. Anaeroobse kääritamise efektiivust piiravad toorme madal biolagundamise määr ja aeglane tootmiskiirus, mille tõhustamiseks on võimalik rakendada lisandeid.
Käesoleva töö eesmärk oli selgitada, kas ja kuidas erinevad lisandid mõjutavad biogaasi ja biometaani tootlikkust anaeroobsel kääritamisel. Töö käigus viidi läbi kolm katseseeriat, milles testiti mineraalide, ensüümide ja bakterite segu (MB) ning kahte rauapõhist lisandit (SBGx Plus ja FeCl₃). Tootlikkuse ja kineetiliste parameetrite hindamiseks kasutati biometaani potentsiaali (BMP) laboratoorseid katseid ning tulemusi analüüsiti statistiliste meetoditega.
Tulemused näitasid, et MB lisand ei parandanud biogaasi ega biometaani tootlikkust ning omas vähesel määral tootlikkust vähendavat mõju. Testitud substraatide biometaani tootlikkus oli MB lisandiga ligikaudu 3–8% madalam kui lisandita katsetes. Samuti leiti, et lisandi kasutamine aeglustas gaasi tekke kiirust. Rauapõhiste lisandite mõju oli sarnane – SBGx Plus ja FeCl₃ vähendasid substraadi biometaani tootlikkust. Kõige rohkem vähendas tootlikkust SBGx Plus suuremas kontsentratsioonis, kus tootlikkust vähenes 15% võrreldes lisandita katsega. Tulemuste põhjal võib järeldada, et testitud lisandid ei andnud positiivset mõju biogaasi ja biometaani tootlikkusele laboratoorsetes tingimustes. See ei välista siiski võimalust, et tööstuslikus mastaabis pidevtoimelistes süsteemides võiks lisandite positiivne mõju avalduda.The global energy crisis and the growing need for sustainable energy solutions have drawn attention to improving the efficiency of biogas and biomethane production. The efficiency of anaerobic digestion is limited by low biodegradation rates of feedstock, slow methane generation and long retention times. The use of additives has been proposed as a potential solution to optimize these limitations.
The aim of this study was to determine whether and how different additives affect the productivity of biogas and biomethane during anaerobic digestion. Three experimental series were conducted to test a mixture of minerals, enzymes, and bacteria (MB), as well as two iron-based additives (SBGx Plus and FeCl₃). To evaluate productivity and kinetic parameters, Biochemical Methane Potential (BMP) laboratory batch tests were used, and the results were analyzed using statistical methods.
The results showed that the MB additive did not enhance the productivity of biogas or biomethane and, in fact, had a slight inhibitory effect. The biomethane potential of the substrates were approximately 3–8% lower with the MB additive compared to that without additive. Additionally, it was found that the use of the additive slowed down the gas production rate. The effect of the iron-based additives was similar—SBGx Plus and FeCl₃ reduced biomethane potential of the substrate. The most pronounced reduction in productivity was observed with SBGx Plus at a higher concentration, where productivity decreased by 15% compared to the control.
Based on the results, it can be concluded that the tested additives did not have a positive effect on biogas and biomethane productivity under laboratory conditions. However, this does not rule out the possibility that a positive effect of the additives could emerge in industrial-scale continuous systems
Enhancement Of The New Employee Onboarding Program At The Agricultural Registers And Information Board
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA-s) toetatakse uue töötaja sisseelamist sisseelamisprogrammi abil, kuid asjakohane teave paikneb hajusalt eri keskkondades. Töö eesmärk on täiendada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti sisseelamisprogrammi lahendusega, mis toetab uue töötaja tööle asumist ja organisatsioonis kohanemist, tuginedes valdkonna teoreetilisele käsitlusele sisseelamisprotsessi mõjutavate tegurite osas. Selleks uuritakse PRIA hiljuti tööle asunud teenistujate kogemusi ning saadud sisendi põhjal koostatakse sisseelamisprogrammile täiendus ehk digitaalne sisseelamislahendus. Uurimistöös kasutatakse poolstruktureeritud intervjuusid viie PRIA töötajaga ning analüüsitakse organisatsiooni dokumente ning siseveebi struktuuri. Kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusel eristatakse korduvad teemad ja ettepanekud, mida arvestatakse lahenduse kujundamisel. Töö tulemusel valmib töötajakeskne sisseelamist toetav lehekülg PRIA siseveebis, mis koondab praktilise info ja on üles ehitatud kasutajasõbralikult ning loogiliselt. Lahendus võimaldab uuel töötajal kiiremini tööellu sulanduda. Edasised uurimissuunad keskenduvad lahenduse mõju hindamisele töötaja rahulolule ja tööle asumise kiirusele.At the Agricultural Registers and Information Board (ARIB, in Estonian PRIA), new employees have so far been supported through an existing onboarding plan, while relevant information is dispersed across multiple platforms. The aim of this study is to enhance ARIB’s onboarding program with a solution that supports new employees’ entry into the organization and their adaptation, based on theoretical approaches to factors influencing the onboarding process. To promote more independent and systematic adjustment, the experiences of recently hired ARIB employees are explored, and based on their input, a complementary digital onboarding solution is developed. Primary data are collected through semi-structured interviews with five ARIB employees. In addition, existing onboarding materials, the structure of the intranet, and other internal documents are analyzed. The interview data are processed using qualitative content analysis, through which recurring topics and suggestions are identified and incorporated into the proposed solution. As a result of the study, a user-centered intranet page is developed to support the onboarding process, compiling essential practical information in a clear and logical format. The solution enables new employees to integrate more quickly into the organization. Future research could focus on evaluating the impact of the solution on employee satisfaction and the speed of adaptation
Financial Literacy of High School Graduates in the City of Tartu
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalMaailma majanduses toimuvad kiired muutused nõuavad inimestelt teadmisi ja oskusi
arukate finantsotsuste tegemiseks. Finantskirjaoskus on eriliselt oluline noorte seas, kes
iseseisvasse ellu astudes peavad võtma vastutuse oma rahaasjade eest. Magistritöö
eesmärgiks on välja selgitada, millised on Tartu linnas õppivate abiturientide
finantskirjaoskuse alased teadmised. Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, mille
sihtrühmaks olid Tartu gümnaasiumide abituriendid. Küsitluse tulemustest selgus, et üle
poole noortest omab töökogemust ning järjest enam vastutatakse oma rahaasjade
korraldamise eest. Rahalise toimetuleku osas on noored mõelnud nii tööle asumise,
toetuste kui ka õppelaenu peale. Märkimisväärne osa tegeleb säästmisega ning pooled on
alustanud investeerimist, eelistades aktsiaid. Finantseesmärkideks on igapäevaste
kulutustega toimetulek, reisimine ja hobidega tegelemine. Abiturientide finantsteadmised
on üldiselt head, nõrgemad on tulemused liitintressi, krüptovaluuta ja pensionisüsteemi
teadmistes. Enda teadmisi hindavad abituriendid realistlikult. Selgus, et hinnangut
mõjutab finantskirjaoskuse olemasolu ja see, kas koolis on räägitud rahatarkusest. Samas
leiti, et praegune rahatarkuse õpe koolides ei pruugi anda vajalikke teadmisi. Koolides
pakutava finantshariduse täiustamist pidas vajalikuks enamus noori ning toodi välja ka
mentorluse ja praktiliste oskuste arendamise tähtsus.The rapid changes occurring in the global economy demand that individuals possess the
knowledge and skills necessary to make informed financial decisions. Financial literacy
is particularly important among young people, who, as they transition into independent
adulthood, must take responsibility for managing their personal finances. The aim of this
master’s thesis is to determine the level of financial knowledge among high school
graduates studying in the city of Tartu. Data were collected through a questionnaire
survey targeted at graduating students in Tartu’s high schools. The survey results
revealed that more than half of the respondents have work experience, and an increasing
number are taking responsibility for their own financial management. In terms of
financial coping, young people have considered employment, public support, and
student loans as options. A significant proportion are actively saving money, and half
have already started investing, with stocks being the most preferred financial instrument.
Their main financial goals include managing daily expenses, travelling, and pursuing
hobbies. The general level of financial knowledge among abiturients is good, though
weaker results were observed in topics such as compound interest, cryptocurrency, and
the pension system. Students’ self-assessments of their financial literacy were found to
be realistic. The study also revealed that self-assessed financial literacy is influenced
both by actual financial knowledge and whether personal finance topics have been
discussed at school. However, it was also found that current financial education in
schools may not provide sufficient knowledge. Most respondents considered it necessary
to improve financial education in schools, highlighting the importance of mentorship
and the development of practical financial skills
User satisfaction with health trails in Viimsi municipality
No full textBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalTöö käsitleb Viimsi valla elanike rahulolu kohalike Karulaugu, Tädu ja Rohuneeme terviseradade kasutatavuse ja ligipääsetavusega. Terviseradade roll elanike vaimse ja füüsilise tervise toetamisel on varasemates uuringutes leidnud laialdast tähelepanu, kuid kohalike kasutajate rahuolu kohta on andmeid vähe. Töö eesmärk oli uurida Viimsi valla elanike teadlikkust terviseradadest, nende hinnanguid radade ligipääsetavusele ja taristu seisukorrale ning radade kasutamissagedust. Uuringus kasutati kvantitatiivset meetodit, millega koguti andmeid Google Formsi küsimustiku abil. Küsimustikuga koguti 130 vastust ning tulemusi analüüsiti Microsoft Exceli keskkonnas. Tulemused näitavad, et Viimsi valla elanike seas on kõige populaarsem Karulaugu terviserada, eelkõige tänu heale asukohale ja taristule. Tädu rada kasutatakse rohkem talvisel ajal suusatamiseks, kuid sellele ligipääsetavus on piiratud, eriti isikliku sõiduvahendita liiklejatele. Rohuneeme terviserada on kõige vähem tuntud ja külastatud, mis viitab vajadusele suurendada elanike teadlikkust selle olemasolust. Lisaks tuleks kaaluda raja valgustuse arendamist, et tõsta atraktiivsust kohalike seas. Kõige kõrgemalt hinnati kõigil kolmel rajal suunaviitade olemasolu ja turvalisust, kõige madalamalt aga avalike tualettide, pinkide ja prügikastide olemasolu. Töö tulemused toetavad varasemaid uuringuid, mis rõhutavad, et radade kasutatavust mõjutavad tugevalt ligipääsetavus, taristu kvaliteet ja elanike teadlikkus. Edasised uuringud võiksid keskenduda ligipääsetavuse parandamise võimalustele ja radade ühendamisele terviklikuks liikumisvõrgustikuks. Töö järeldusi saab rakendada kohaliku omavalitsuse planeerimises ja terviseradade arendamisel.This thesis explores the satisfaction of Viimsi municipality ˇresidents with the local health trails, Karulaugu, Tädu, and Rohuneeme, focusing on their accessibility, usage, and infrastructure. While previous research has emphasized the importance of green spaces for mental and physical well-being, there is limited data on user satisfaction and local needs. The aim of this study is to assess residents' awareness of the trails, their opinions on accessibility, infrastructure conditions, and frequency of use. A quantitative research method was applied using a Google Forms questionnaire. 130 Viimsi residents participated in the survey, and the results were analysed using Microsoft Excel. The findings show that the Karulaugu trail is the most popular, due to its central location and developed infrastructure. Tädu trail is used mostly in winter for skiing, but has limited access for those without a personal vehicle. Rohuneeme trail is the least known and visited, indicating a need to increase public awareness of its existence. In addition, enhancing the trail’s lighting should be considered to improve its attractiveness among residents. Across all three trails, directional signage and safety received the highest ratings, while the lack of public toilets, benches, and waste bins were noted as the main shortcomings. The results support previous studies highlighting that trail usage is strongly influenced by accessibility, infrastructure quality, and public awareness. Further research could focus on improving trail accessibility and developing a connected trail network. The findings provide valuable input for municipal planning and the enhancement of local recreational opportunities
The use of animal by-products as animal feed and the possibility of reducing the carbon footprint
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalToidutootmise sektor toodab ainuüksi iga aasta ligi 1/4 ülemailmsest
kasvuhoonegaasidest, millest loomakasvatus ja selleks vajalik sööda tootmine moodustab
pea 1/2 heidetest, mistõttu on vaja leida alternatiive, kuidas CO₂ õhku paiskamist
vähendada. Loomseid kõrvalsaaduseid tekib iga aasta Euroopa Liidus ligi 20 miljonit
tonni, mis on suhteliselt koormav keskkonnamõjutegur. 2021. aastal leevendati nõudeid
töödeldud loomsete proteiinide söötmise osas, millega lubati taas liigiväliselt sööta
loomset päritolu söötasid kanadele ja sigadele, mis tähendab, et on suur potentsiaal võtta
loomsed kõrvalsaadused väärtusliku ressursina ringlusse, panustades suuresti
ringmajandusse ning toetades sealhulgas ka Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide
saavutamist.
Antud magistritöö eesmärgiks on välja uurida, milline on loomset päritolu proteiinsööda
ehk lihakondijahu kasutamise mõju broilerikasvatuse süsinikujalajäljele. Eesmärgi
saavutamiseks kasutati antud töö uurimuslikus osas kvalitatiivset juhtumianalüüsi,
kvantitatiivset andmestiku analüüsi ja teoreetilist sisuanalüüsi. Moodustati kolm
stsenaariumit, mida uuriti omavahel läbiva analüüsina. Arvutused viidi läbi ReM süsiniku
jalajälje arvutamise tööriistas. Analüüsiks vajalikud andmed pärinevad ühelt Eesti
broilerifarmilt, tööriistas puuduvad heitetegurid võeti lisaks Agri-footprint ja FeedPrint
andmebaasidest. Igas stsenaariumis võrreldi omavahel kahe baasretsepti süsinikujalajälge,
millest esimene põhines taimsel söödal ning teine lisaks taimsetele komponentidele sisaldas ka loomset sööta ehk lihakondijahu. Kõikide stsenaariumite puhul oli
lihakondijahu heitetegur sama ehk 0,316 kgCO₂ekv/kg.
Analüüsi tulemusena leiti, et kui kõikide stsenaariumite puhul lisati söödaratsiooni
lihakondijahu, asendades sellega ca 4% sojašrotti, vähenes antud ratsiooni süsiniku
jalajälg. Esimese stsenaariumi puhul kui sojašroti heitetegur oli 2,78 kgCO₂ekv/kg,
vähenes kogu söödaratsiooni süsiniku jalajälg 8,2%. Teise stsenaariumi puhul oli
kasutatava sojašroti heitetegur suurem maakasutus muutuste tõttu ehk 4,26 kgCO₂ekv/kg
ja kui retsepti oli lisatud lihakondijahu vähenes antud retsepti süsinikujalajälg 8,6%.
Kolmandas stsenaariumis kasutatud sojašroti heitetegur oli võrdväärne Eestis kasvatatud
teravilja omale ehk 0,52 kgCO₂ekv/kg. Kui aga lisati söödaratsiooni lihakondijahu,
asendades sellega ligikaudu 4% sojašrotti, vähenes süsiniku jalajälg 6,6%.
Antud broilerikasvatuse tootepõhisisest süsinikujalajäljest moodustas 69,4% lindude
söötmine. Tulemused näitavad, et isegi kui sojašroti heitetegur on madal on igal juhul
otstarbekas lisada broilerite söödaratsiooni lihakondijahu, kuna see vähendab
märkimisväärselt kogu söödaratsiooni süsinikujalajälge broileriliha kilo kohta
rümbakaalus.The food production sector alone produces nearly 1/4 of the world's greenhouse gases
every year, of which livestock farming and the production of the feed required for it
account for almost 1/2 of the emissions and this is why it is necessary to find alternatives
to reduce CO₂ emissions. Animal by-products are produced in the European Union
annually, amounting to nearly 20 million tons, which is a relatively burdensome
environmental impact factor. In 2021, the requirements for feeding processed animal
proteins were reduced, which again allowed the feeding of animal-origin feed to chickens
and pigs outside the species, which means that there is a great potential to recycle animal
by-products as a valuable resource, contributing greatly to the circular economy and also
supporting the achievement of the goals of the European Union's Green Deal.
The aim of this master's thesis is to investigate the impact of using animal-origin protein
feed, i.e. meat-and-bone meal, on the carbon footprint of broiler farming. To achieve the
goal, the research part of this work used qualitative case analysis, quantitative data
analysis and theoretical content analysis. Three scenarios were created, which were
examined as a cross-sectional analysis. The calculations were performed in the ReM
carbon footprint calculation tool. The data required for the analysis came from one
Estonian broiler farm, and the emission factors missing from the tool were additionally
taken from the Agri-footprint and FeedPrint databases. In each scenario, the carbon
footprint of two basic recipes was compared, the first of which was based on plant-based feed and the second, in addition to plant components, also contained animal feed, i.e. meatand-
bone meal. In all scenarios, the emission factor of meat-and-bone meal was the same,
i.e. 0.316 kg/CO₂eq kg.
The analysis found that when meat-and-bone meal was added to the feed ration in all
scenarios, replacing ca. 4% of soy meal with it, the carbon footprint of the given ration
decreased. In the first scenario, when the emission factor of soybean meal was 2.78
kg/CO₂eq kg, the carbon footprint of the entire feed ration decreased by 8.2%. In the
second scenario, the emission factor of the soybean meal used was higher due to land use
changes, i.e. 4.26 kg/CO₂eq kg, and when meat-and-bone meal was added to the recipe,
the carbon footprint of this recipe decreased by 8.6%. In the third scenario, the emission
factor of the soybean meal used was equivalent to that of grain grown in Estonia, i.e. 0.52
kg/CO₂eq kg and when meat-and-bone meal was added to the feed ration, replacing
approximately 4% of the soybean meal, the carbon footprint decreased by 6.6%.
Of the product-based carbon footprint of this broiler farming, broiler feeding accounted
for 69.4%. These results show that even if the emission factor of soybean meal is low, it
is still advisable to add meat and bone meal to the feed ration of broilers, as it significantly
reduces the carbon footprint of the entire feed ration per kilogram of broiler meat in
carcass weight