9480 research outputs found
Sort by
Opportunities and challenges in establishing urban meadows as a biodiversity-supportive green infrastructure practice: A case study of Tartu
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalLinnaniitude rajamine on Eestis veel uudne haljastuspraktika, mille eesmärk on suurendada elurikkust linnakeskkonnas ning leevendada kliimamuutuste ja elupaikade kadumisega seotud probleeme. Viimastel aastatel on Tartu linnas ellu viidud mitmeid algatusi, mis edendavad elurikkust toetavad haljastuslahendusi eesmärgiga toetada kohalikke liike ja ökosüsteeme. Käesoleva uurimistöö eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on Tartu linna rajatud linnaniidud olnud olulised elurikkust toetava haljastuse edendamisel ning välja selgitada, millised on võimalused ja väljakutsed liigirikka linnaruumi loomisel. Linnaniitude rajamise praktikate ja kogemuste kohta koguti kvalitatiivseid andmeid Kureeritud Elurikkuse ja ROHEringi projektide eestvedajatelt ning ettevõtte Nordic Botanical OÜ juhilt. Andmete kogumiseks viidi läbi kolm struktureeritud intervjuud, mis koosnesid eraldiseisvatest küsimustikest. Tulemused näitavad, et Tartu Kureeritud Elurikkuse projekt on olnud eeskujuks linnaniitude rajamisel, pakkudes elanikele võimalusi suurendada oma teadlikkust kodumaistest taimeliikidest ja elurikkust toetavast haljastusest ning toonud esile, et taimestikuliselt mitmekesised ja õiterohked linnaniidud on avalikkuse jaoks visuaalselt atraktiivsemad ja seeläbi vastuvõetavamad kui väikese liigirikkusega niidualad. ROHEringi projekt on soodustanud elurikka haljastuse levikut ka eraaedadesse, pakkudes teaduspõhist nõustamist ja rahalist toetust Tartu elanikele. Haljastusvõtted ja niidutaimede valik linnaniitude kujundamisel peavad olema kooskõlas inimeste esteetiliste ootustega. Uuring toob esile vajaduse järjepideva teavitustöö järele, et suurendada inimeste teadlikkust elurikkust toetavatest praktikatest. Linnaniidud võivad kujuneda oluliseks osaks kestlikus linnaruumi planeerimises, aidates suurendada linnade vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevatele probleemidele.Establishing urban meadows is a relatively new green infrastructure practice in Estonia, aimed at enhancing biodiversity in urban environments and addressing challenges related to climate change and habitat loss. In recent years, several initiatives have been implemented in the city of Tartu to promote biodiversity-supportive greening solutions with the goal of supporting local species and ecosystems.The aim of this research is to assess whether and how the urban meadows established in Tartu have contributed to the advancement of biodiversity-friendly landscaping, as well as to identify the opportunities and challenges in creating species-rich urban spaces. Qualitative data on urban meadow practices and experiences were collected from the coordinators of the Curated Biodiversity and ROHEring projects, as well as from the director of the company Nordic Botanical OÜ. Data collection was carried out through three structured interviews, each based on separate questionnaires. The results indicate that Tartu's Curated Biodiversity project has served as a model for urban meadow development, providing residents with opportunities to raise awareness of native plant species and biodiversity-supportive landscaping. The project has also demonstrated that floristically diverse and flower-rich meadows are visually more attractive and thus more acceptable to the public than low-diversity habitats. The ROHEring project has further facilitated the spread of biodiverse landscaping practices to private gardens by offering science-based consulting and financial support to Tartu residents. The selection of landscaping techniques and meadow plant species for urban meadows must align with public aesthetic preferences. The study highlights the need for continuous public outreach to enhance awareness of biodiversity-friendly practices. Urban meadows can become an integral part of sustainable urban planning, contributing to cities’ resilience in the face of climate change–related challenges
Mitigation translocation of protected plant species and its evaluation in Estonia on the example of Cypripedium calceolus
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalArendustegevus avaldab üha suuremat survet looduslikele elupaikadele ja liikidele, mille tagajärgedeks on elupaikade kadu ja killustumine ning liikide levikualade ja arvukuse vähenemine. Eriti haavatavad on kaitsealused liigid. Kaitsealuste taimeliikide osas rakendatakse arendustegevuse lubamisel leevendava meetmena ümberasustamist, mis peaks tagama isendite säilimise, kuid mille tulemuslikkus on sageli küsitav või vähe uuritud. Magistritöö eesmärk on kirjeldada Eestis kehtestatud kaitsealuste taimede ümberasustamise regulatsiooni, tutvustada ja analüüsida praktilisi näiteid ning analüüsida ümberasustamise edukust kauni kuldkinga näitel Võõbu-Mäo lõigu teeprojektis. Töö uurimisobjektiks on 2019. aastal toimunud kauni kuldkinga ümberasustamine ja sellele järgnenud viie aasta seire andmed. Töös on kasutatud kvantitatiivset uurimismeetodit. Analüüsitud on kauni kuldkinga elumust pärast ümberasustamist ning peamisi liigi elujõulisuse näitajaid ja nende muutusi viie aasta jooksul. Lisaks on analüüsitud elumust seitsme teise Eestis toimunud käpaliste ümberasustamise puhul. Tulemused näitavad, et kauni kuldkinga elujõulisuse näitajad on olnud kõikuvad pärast ümberasustamist, nii õitsvate võsude osakaalu kui võsude koguarvu vaates, ning lõplike järelduste tegemiseks on vaja jätkata seiretega seni, kuni on võimalik hinnata ümberasustatud populatsiooni taastootmist, mis on olulisem üksikute isendite elujõust. Teised Eesti käpalistega seotud ümberasustamised on elumuse poolest olnud samuti kõikuvad (elumus esimesel aastal pärast ümberasustamist 50-100%, langedes teatud juhtudel kolmandaks aastaks nulli). Võõbu-Mäo lõigu teeprojekti alalt ümberasustatud kauni kuldkinga elumus oli esimesel aastal pärast ümberistutamist 99% ja viiendal aastal 94%, mis on võrdluses teiste maade kogemustega kõrge näitaja ja võimaldab ümberasustamist hinnata leevendava meetmena liigi puhul sobivaks olulise avaliku huviga projektide lubamisel. Siiski tuleks võrreldes varasemaga praktikaga ümberasustamise loas seada selged eesmärgid ümberasutamise edukusele, vajadusel sätestada hooldusülesanded ning määrata piisav seireperiood, mis võimaldab pädevalt hinnata ümberasustamise edukust.Development activities are placing increasing pressure on natural habitats and species, leading to habitat loss, fragmentation, and declines in species distribution and abundance. Protected species are especially vulnerable. In the case of protected plant species, translocation is often employed as a mitigation measure when permitting development projects, aiming to preserve individual specimens. However, the effectiveness of such measures is frequently uncertain or inadequately studied. This thesis examines the regulatory framework governing the translocation of protected plant species in Estonia, presents and analyses practical case studies, and evaluates the success of translocation efforts through a focused case study on Cypripedium calceolus (lady’s slipper orchid) in the Võõbu–Mäo road construction project. The study is based on the 2019 translocation of C. calceolus and five years of subsequent monitoring data. A quantitative research approach is employed to assess the survival and viability of the translocated population, including key indicators of population health and their changes over time. The thesis also considers the outcomes of seven additional orchid translocations conducted in Estonia. Results indicate fluctuating viability indicators for C. calceolus post-translocation, particularly in the proportion of flowering shoots and total shoot numbers. Ongoing monitoring is essential to evaluate long-term reproductive success, which is more indicative of population viability than individual survival alone. Other orchid translocations in Estonia have shown similarly fluctuating survival rates, with initial survival rates ranging from 50% to 100%, and in some cases declining to zero within three years. The survival rate of C. calceolus translocated from the Võõbu–Mäo road project area was 99% in the first year and 94% in the fifth year—figures that are high compared to international experiences and suggest that translocation can serve as a viable mitigation measure for projects of significant public interest. However, compared to previous practices, clearer objectives for translocation success should be defined in the legal permit, maintenance obligations should be stipulated if necessary, and an adequate monitoring period should be set to allow for a competent assessment of the translocation's success
The impact of location on the prices of apartment ownerships and detached houses in the districts of Tartu city from 2013 to 2023
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalKinnisvaraturul mängib asukoht olulist rolli, olles üks peamisi tegureid, mis mõjutab kinnisvara väärtust. Korteriomandite ja üksikelamute hinnad sõltuvad muuhulgas piirkonna mainest, hoonestusest, infrastruktuurist, rohealade olemasolust ning koolide ja teiste avalike teenuste paiknemisest.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas on asukoht mõjutanud korteriomandite ja üksikelamute hinnataset Tartu linna linnaosades aastatel 2013–2023 ning millised tegurid on kujundanud hindade erinevusi ja muutusi selle ajavahemiku jooksul. Töös vaadeldi Tartu linnaosades toimunud korteriomandite ja eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid, mille põhjal koostati illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Tulemuste analüüsiks kasutati Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi, Statistikaameti andmebaasi, Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga andmeid, Tartu Linnavalitsuse administratiivseid piire ning elanike elukohaeelistusi käsitlevaid „Tartu ja tartlased“ uuringuaruandeid. Andmeid analüüsiti programmidega MS Excel ja QGIS.
Tulemused näitasid, et Tartu kinnisvaraturg on linnaosade lõikes eristatav. Kõrgema hinnatasemega linnaosad olid korteriomandite puhul valdavalt Kesklinna, Tammelinna, Vaksali ja Tähtvere piirkonnad. Madalaima hinnatasemega korteriomandite piirkonnad olid seevastu Annelinna, Ropka tööstuse ja Jaamamõisa linnaosad. Üksikelamute puhul olid kõrgema hinnatasemega valdavalt Kvissentali, Tähtvere, Maarjamõisa ja Ihaste linnaosa. Madalaima hinnatasemega üksikelamute piirkonnas olid Annelinna, Raadi-Kruusamäe, Variku ja Veeriku linnaosad. Karlova ja Supilinna linnaosad muutusid nii korteriomanditel kui ka üksikelamutel aastate jooksul üha populaarsemaks. Korteriomandite ja üksikelamute hinnatasemed ei ole alati omavahel vastavuses, mõnes linnaosas oli korteriomandite hinnatase võrreldes teiste linnaosadega märkimisväärselt kõrgem kui ühepereelamutel ja vastupidi. Tehinguhindasid mõjutasid ka koroonapandeemia ning Ukraina sõda ja Euroopa Keskpanga intressimäärade tõus.
Uurimistööd on võimalik edasi arendada uurides tehinguhindasid kinnisvara tasandil, mis võimaldaks täpsemalt analüüsida nii hoone kui ka asukohaga seotud väärtust mõjutavaid tegureid. Lisaks saaks analüüsida tehinguandmeid teistes Eesti linnades, erinevate ajaperioodide lõikes või laiendada uurimisala Tartu lähipiirkondadesse. Töö tulemusi saab rakendada nii linnaplaneerimises, üksikelamuarenduse kavandamises kui ka kinnisvaraturu toimimise mõistmiseks piirkondlikul tasandil.Location plays a crucial role in the real estate market, being one of the main factors influencing property value. The prices of apartments and detached houses depend on various factors such as the area’s reputation, building types, infrastructure, green spaces, and the proximity of schools and other public services.
The aim of this master’s thesis was to examine how location has influenced the price levels of apartments and detached houses in the districts of Tartu city from 2013 to 2023, as well as to identify the factors that have shaped price differences during this period. The study analyzed transactions involving apartments and residential land with buildings across Tartu’s districts, based on which illustrative charts and maps were created. The analysis was based on data from Estonian Land and Spatial Development Board, Statistics Estonia, the Bank of Estonia, the European Central Bank, administrative boundaries from the Tartu City Government, and survey reports from “Tartu ja tartlased” regarding residents’ location preferences. The data was analyzed using MS Excel and QGIS software.
The results showed that the real estate market in Tartu varies between districts. The highest-priced areas for apartments were predominantly Kesklinn, Tammelinn, Vaksali, and Tähtvere, while the lowest apartment prices were in Annelinn, Ropka tööstus, and Jaamamõisa. For detached houses, the highest prices were found in Kvissentali, Tähtvere, Maarjamõisa, and Ihaste while the lowest prices were in Annelinn, Raadi-Kruusamäe, Variku, and Veeriku. Karlova and Supilinn became increasingly popular for both property types over the years. The prices of both property types did not always correlate as the prices of apartments in some districts were significantly higher compared to detached houses and vice versa. The sale prices were also influenced by the COVID-19 pandemic, the war in Ukraine, and rising interest rates set by the European Central Bank.
The research can be further developed by focusing on property level, thus enabling a more precise assessment of the factors affecting the value of both the building and its location. Additionally, transaction data from other Estonian cities can be analyzed across different time periods or the research scope can be expanded to the surrounding areas of Tartu. The results of this study can support urban planning, the development of detached housing, and understanding the dynamics of the real estate market at regional level
Visitors movement dynamics in Estonian nature trails
No full textMagistritöö
Loodusturismi õppekavalLoodusturismi kasv ja külastajate mõju looduskeskkonnale on muutunud rahvusvaheliselt üha olulisemaks uurimisvaldkonnaks. Matkaradade kasutus Eesti riigimetsades on laialt levinud, kuid külastajate ruumiline ja sotsiaalne jaotus on seni vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida külastajate liikumisdünaamikat ja rajaosade kasutusmustreid kümnel RMK hallataval matkarajal 2024. aasta suvel. Andmed koguti kohandatud SOPARC- ja BBAT-vaatlusmeetodite abil, registreerides külastajate hulka, liikumisviisi ja sotsiaalset koosseisu kolmes raja punktis.
Tulemused näitasid, et külastuskoormus ei jaotu rajal päris ühtlaselt – pisut suurem koondumine toimus raja alguspunktides ja vaatamisväärsuste juures. Nooremad ja üksikkülastajad kaldusid jääma raja algusesse, samas kui vanemad inimesed ja suuremad grupid läbisid tõenäolisemalt terve raja. Meeste osakaal oli suurem populaarsematel radadel, ja samuti liiguti populaarsematel radadel sagedamini suuremate gruppidena. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit matkaradade planeerimisse ja haldusesse, aidates kujundada külastajate voogude juhtimist ning keskkonnamõjude vähendamist. Uuring loob aluse edasisteks uuringuteks, mis ühendavad ruumilise liikumise analüüsi sotsiaaldemograafiliste ja looduskorralduslike aspektidega.The growth of nature tourism and the impact of visitors on the natural environment has become an increasingly important field of research internationally. The use of hiking trails in Estonia’s state forests is widespread, yet the spatial and social distribution of visitors has remained underexplored. The aim of this thesis was to analyze visitor movement dynamics and trail section usage patterns on ten hiking trails managed by the State Forest Management Centre (RMK) during the summer of 2024. Data were collected using adapted SOPARC and BBAT observation methods, recording the number of visitors, modes of movement, and social group composition at three points along each trail.
The results showed that visitor load was not evenly distributed along the trail – there was a slightly higher concentration at trailheads and near points of interest. Younger and solo visitors tended to remain near the beginning of the trail, whereas older individuals and larger groups were more likely to complete the entire route. The proportion of male visitors was higher on more popular trails, and visitors on these trails also tended to move in larger groups more frequently. The findings provide valuable input for the planning and management of hiking trails, supporting the development of visitor flow management strategies and the reduction of environmental impacts. This study lays the groundwork for further research that combines spatial movement analysis with socio-demographic and nature management aspects
Analysis of systematic errors in GNSS heights using permanent station time series in Southern Estonia
No full textMagistritöö
Geodeesia-, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalMagistritöö käsitleb Lõuna-Eestis RTK GNSS kõrguste määramisel esinevate
süstemaatiliste vigade probleemi, mis tuli esile praktiseerivate geodeetide
tähelepanekutest, et Trimble VRS Now võrgus saadud kõrgused erinevad süstemaatiliselt
kontrollreeperite kõrgustest. Probleem on seotud potentsiaalselt püsijaamade kõrguste
ebapiisava ajakohastamisega, mida mõjutab näiteks Fennoskandia maatõus. Töö eesmärk
on välja selgitada GNSS kõrguste süstemaatiliste erinevuste põhjuseid Lõuna-Eestis,
võrreldes Trimble VRS Now võrgu ametlikke kõrgusi ajakohastatud kõrgustega ja
teostades kontrollmõõtmisi. Töös kasutati Trimble VRS Now püsijaamade aegridade
andmeid, mis arvutati GipsyX tarkvaraga PPP-meetodil. Kõrguste teisendamiseks kasutati
geoidimudelit EST-GEOID2017 ja tehti NKG2020 transformeerimine PROJ tarkvaraga.
RTK GNSS mõõtmised viidi läbi kolmes piirkonnas (Põlva, Võru, Räpina), tulemusi
võrreldi vastavate reeperite nivelleeritud kõrgustega. Analüüs näitas, et Trimble VRS
Now püsijaamade ametlikud kõrgused võivad olla tegelikest kõrgustest nihkes kuni paar
sentimeetrit, mis kandub üle ka RTK GNSS mõõtmistulemustesse. Võru piirkonnas esines
RTK kõrgustes süstemaatiline nihe ca -3 cm. Leiti korrelatsioon püsijaamade kõrguste
erinevuse ja nivelleeritud ja RTK kõrguste erinevuste vahel, mis kinnitas töö hüpoteesi.
Uurimistöö toob esile vajaduse regulaarselt ajakohastada püsijaamade kõrgusi. Lisaks
saaks uurida püsijaamade kõrguste nihkeid teistes jaamades (nt Narva-Jõesuu).The master's thesis addresses the issue of systematic errors in RTK GNSS height
determination in South Estonia. The problem emerged from observations by practicing
geodesists, who noted that the heights obtained via the Trimble VRS Now network
systematically differ from benchmarked leveling heights. This discrepancy is potentially
linked to outdated official heights of permanent stations, influenced by factors such as
post-glacial land uplift in Fennoscandia. The aim of the study is to identify the causes of
systematic GNSS height differences in South Estonia by comparing the official heights of
the Trimble VRS Now network with updated heights and conducting control
measurements. The study used time series data from Trimble VRS Now permanent
stations, processed with the GipsyX software using the PPP method. Height
transformations were carried out using the NKG2020 algorithm, EST-GEOID2017 geoid
model and the PROJ software. RTK GNSS measurements were conducted in three regions
(Põlva, Võru, and Räpina), and the results were compared with leveled benchmark
heights. The analysis showed that the official heights of Trimble VRS Now permanent
stations may deviate from the actual heights by up to several centimeters, which also
affects RTK GNSS measurement results. In the Võru region, a systematic offset of
approximately -3 cm was observed in RTK heights. A correlation was found between
differences in permanent station heights and the differences between leveled and RTK
heights, confirming the research hypothesis. The study highlights the necessity of
regularly updating the heights of permanent GNSS stations. Further research could
investigate height discrepancies at additional stations (e.g., Narva-Jõesuu)
The effect of a wool-glue coating on the feeding behavior of the pine weevil (Hylobius spp.)
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalMännikärsakad (Hylobius spp.) on põhilised okaspuunoorendike kahjurid Euraasias. Eestis tekitavad kõige rohkem kahju harilik männikärsakas (H. abietis (L.)) ja väike-männikärsakas (H. pinastri (Gyllenhaal)), kelle valmikud toituvad peamiselt noorte okaspuutaimede tüvekoorest, mistõttu taim jääb kas kiratsema või hukkub. Sünteetiliste insektitsiidide kasutamist männikärsakate tõrjel pidurdavad nende suur keskkonnarisk ja negatiivne mõju inimeste tervist. Euroopa Liit piirab üha rohkem pestitsiidide kasutamist metsakaitses, mistõttu on aktuaalne leida keskkonnasäästlikke tõrjemeetoteid männikärsaka kahjustuste vähendamiseks. Viimasel kümnenditel on üha rohkem hakatud rakendama mehhaanilisi kaitsemeetmeid.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab villa ja liimi mehhaaniline kaitsekiht männikärsaka toitumiskäitumist labortingimustes.Pine weevils (Hylobius spp.) are among the primary pests affecting coniferous regeneration across Eurasia. In Estonia, the most damaging species are the large pine weevil (H. abietis (L.)) and the smaller pine weevil (H. pinastri (Gyllenhaal)), whose adults feed predominantly on the bark of young conifer stems, often leading to growth suppression or plant mortality. The use of synthetic insecticides to control pine weevils is increasingly restricted due to their significant environmental risks and adverse effects on human health. In response, the European Union has tightened regulations on pesticide use in forest protection, creating a pressing need for environmentally sustainable pest management strategies. In recent decades, there has been growing interest in mechanical protection methods as alternatives.
The aim of this study was to investigate the effect of a wool-glue mechanical coating on the feeding behavior of pine weevils under laboratory conditions
Validation of the Carbon Footprint Assessment Tool Using the Example of Kaska-Luiga OÜ
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalKliimamuutuste süvenemine ja põllumajandussektori oluline roll kasvuhoonegaaside heites on suurendanud vajadust täpsete hindamisvahendite järele, mis aitaksid kvantifitseerida tootmise keskkonnamõju ja toetaksid rohepöörde eesmärke. Varasemad tööd on keskendunud rahvusvahelistele metoodikatele, kuid nende rakendamine kohalikes oludes võib osutuda keerukaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.
Magistritöö eesmärk on valideerida süsiniku jalajälje hindamise tööriista ja välja selgitada selle kasutatavus ettevõtte- ja toote tasandil Kaska-Luiga OÜ näitel ning tuua esile selle rakendamisel ilmnevad probleemid ja võimalikud parendusvõimalused.
Magistritöö tugineb juhtumiuuringule ning kasutab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Analüüs põhineb 2024. aasta tootmisandmetel ning katab kõik ettevõtte tegevusvaldkonnad, sealhulgas taimekasvatuse, loomakasvatuse ja tugitegevused.
Ettevõtte kogusüsinikujalajälg oli 11 774 tonni CO2-ekvivalenti, millest ligi kolmveerand pärines loomakasvatusest. Suurimaks heiteallikaks osutus veiste seedetegevusest eralduv metaan, mis moodustas umbes 35% kogujalajäljest. Need tulemused on kooskõlas rahvusvaheliste uuringutega, mis toovad esile loomakasvatuse kui peamise heiteallika põllumajanduses. Samuti tuvastati tööriista kasutamisel mitmeid praktilisi kitsaskohti, sealhulgas piiratud sisendandmete struktuur ja vajadus kasutajaliidese täiustamiseks. Samas võimaldas tööriist eristada mõjualasid ja heiteallikaid detailsel tasandil ning toetab andmepõhist juhtimist. Magistritöö pakub praktilisi soovitusi hindamisvahendi täiustamiseks ning loob aluse selle laiemale rakendamisele Eesti põllumajandusettevõtetes. Edasised arendused võiksid hõlmata automatiseeritud andmesisestust ja veebipõhist lahendust.The intensification of climate change and the significant role of the agricultural sector in greenhouse gas emissions have increased the need for accurate assessment tools that can quantify the environmental impact of production and support the goals of the green transition. Previous studies have focused on international methodologies, but their application under local conditions can be challenging for small and medium-sized enterprises.
The aim of this Master’s thesis is to validate the carbon footprint assessment tool and determine its usability at the enterprise and product levels using the example of Kaska-Luiga OÜ, while also identifying issues that arise during its application and potential areas for improvement.
The thesis is based on a case study and applies both qualitative and quantitative methods. The analysis is based on 2024 production data and covers all operational areas of the enterprise, including crop production, livestock farming, and supporting activities.
The company’s total carbon footprint was 11,774 tons of CO2-equivalent, of which nearly three-quarters originated from livestock production. The largest source of emissions was methane from enteric fermentation in cattle, accounting for approximately 35% of the total footprint. These findings are consistent with international research, which highlights livestock farming as a key source of agricultural emissions. Several practical limitations of the tool were also identified, such as restricted data input structure and the need to improve the user interface. At the same time, the tool made it possible to distinguish between emission scopes and sources in detail and supports data-driven management. The thesis offers practical recommendations for improving the tool and establishes a basis for its wider application in Estonian agricultural enterprises. Future developments could include automated data input and a web-based solution
Reservoirs for Tallinn water supply
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from reservoirs for Tallinn water supply during the period 1956-1995
Identification of Green Infrastructure coverage in the Tartu Raadi-Kruusamäe district using data collected by unmanned aerial vehicle
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalLinnakeskkonna tihenedes ja kliimamuutuste mõjude süvenedes suureneb vajadus rohetaristu seisundi jälgimise ning arendamise järele. Rohetaristu toetab elukeskkonna kvaliteeti, aitab leevendada kuumasaare efekti ning säilitab ökosüsteemide funktsionaalsust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Tartu Raadi-Kruusamäe linnaosa rohetaristuga kaetust, kasutades mehitamata õhusõidukilt (UAV) kogutud andmeid ja normaliseeritud vegetatsiooniidneksil (NDVI) põhinevat analüüsi ning võrrelda rohealade ulatust aastatel 2021 ja 2022.
Andmekogumine viidi läbi kahe UAV-lennu käigus, mis teostati juunis 2021 ja 2022. NDVI arvutati multispektraalandmete põhjal ning saadud tulemused klassifitseeriti nelja vegetatsioonitiheduse kategooriasse. Võrdlev analüüs näitas, et kahe aasta jooksul suurenes tehislike pindade ja kõrge taimkatte tihedusega alade osakaal, samas kui madala ja keskmise NDVI väärtusega alad vähenesid. Muutused olid märgatavad eelkõige piirkondades, kus toimusid uusarendused või haljastuse tihendamine.
Töö tulemused näitavad, et UAV-põhine kaugseire koos NDVI analüüsiga võimaldab tõhusalt hinnata linnalise rohevõrgustiku seisundit ja muutusi. Uuringu järeldused on rakendatavad linnaplaneerimise ja rohealade arendamise protsessides.As urban environments densify and the effects of climate change become more pronounced, the need for continuous monitoring and management of green infrastructure increases. Urban green infrastructure supports environmental quality, mitigates the urban heat island effect, and maintains ecological functions. The objective of this bachelor's thesis is to assess the green infrastructure coverage in the Raadi-Kruusamäe district of Tartu using data collected by an unmanned aerial vehicle (UAV) and Normalized Difference Vegetation Index (NDVI) analysis, and to compare vegetation coverage between 2021 and 2022.
Data collection was carried out through two UAV flights in June 2021 and 2022. NDVI values were calculated based on multispectral data and classified into four vegetation density categories. The comparative analysis revealed an increase in areas with high vegetation density and a decrease in areas with low and medium NDVI values. The most significant changes were observed in areas undergoing construction or greening activities.
The findings indicate that UAV-based remote sensing combined with NDVI analysis is an effective method for evaluating the status and dynamics of urban green infrastructure. The results provide a useful basis for urban planning and green space development
Bioactive compounds and applications of different plant parts of sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.)
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalHarilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) on mitmekülgne taim ning kõik taime osad
on biokeemiliste ühendite poolest rikkad, kuid selle tootmise ja töötlemise kõrvalsaaduste
kasutusvõimalused on väheselt uuritud. Astelpaju lehtedes sisaldavad flavonoide,
toorproteiini ja toorkiudu, võrsed ja oksad sisaldavad flavonoide, tanniine, toorproteiini,
polüfenoole ja E-vitamiini, viljad sisaldavad karotenoide, flavonoide ja askorbiinhapet.
Töö eesmärk on analüüsida erinevate taimeosade biokeemilist koostist ning leida
jätkusuutlikke lahendusi taime kõrvalsaaduste kasutamiseks erinevates tööstusharudes.
Töö põhineb teadusartiklitel ja ühel raamatul, et selgitada välja võimalused astelpaju
taimeosade kasutamiseks. Tulemused on näidanud, et erinevaid taimeosi saab kasutada
mitmetes toodetes näiteks loomasöödas, toidu-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses.Sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.) is a versatile plant rich in biochemical
compounds, with the potential uses of its by-products being under-researched. The aim of
this study was to find out the biochemical composition of various plant parts and
sustainable solutions for utilizing the plant's by-products in different industries. Sea
buckthorn leaves contain flavonoids, crude protein and crude fiber, shoots and branches
contain flavonoids, tannins, crude protein, polyphenols and vitamin E, fruits contain
carotenoids, flavonoids and ascorbic acid. The study is based on scientific articles and one
book to elucidate the best options for using sea buckthorn plant parts. The results have
shown that different plant parts can be used in various products, such as animal feed, food,
cosmetics, and pharmaceutical industries