9480 research outputs found
Sort by
Inverse latitudinal diversity gradient on a global scale
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalMitmekesisuse laiuskraadiline gradient (MLG) ehk liigirikkuse suurenemine poolustelt troopika suunas on üks tuntuimaid mustreid looduses. Mõnede organismirühmade puhul on aga leitud vastupidine MLG: liikide mitmekesisus suureneb troopikast pooluste suunas. Käesoleva töö eesmärgiks on teada saada, millises geograafilises asukohas ja millistel organismirühmadel esineb vastupidine MLG. Uurimuse läbiviimiseks kasutati kvantitatiivseid uurimismeetodeid, kus teadusartiklitest kogutud andmetega viidi läbi statistilised klasteranalüüsid. Töö tulemusena selgus, et vastupidine MLG esineb üsna võrdselt põhja- ja lõunapoolkeral ning nii maismaa- kui ka vee ökosüsteemides. Sellest võib järeldada vastupidise MLG leidumise suhtelist universaalsust maakeral. Vastupidine MLG esines loomadel veidi rohkem kui taimedel, mis võib olla seletatav loomaliikide suurema arvuga Maal. Statistilise analüüsi tulemusel jagunesid uurimused kolme klastrisse, kus suurima klastri 14 uurimuses leiti sarnaselt üle kõikide uurimuste saadud tulemustele, et vastupidine MLG esineb võrdselt põhja- ja lõunapoolkeral, nii maismaal kui ka vees ning ainult loomorganismidel. Teise klastri 11 uurimuses leiti vastupidine MLG ainult põhjapoolkeral, rohkem maismaal kui vees, peaaegu alati väljaspool troopikat ning rohkem loomadel, kellest suuresti liigirikkal rühmal lülijalgsetel. Kolmanda klastri 5 uurimuses leiti vastupidine MLG ainult lõunapoolkeral, eranditult väljaspool troopikat ning ainult veekeskkonnas ja peamiselt loomadel, nii selgroogsetel, lülijalgsetel kui ka molluskitel. Vastupidine MLG tuvastati nii väga laias (81°) kui ka väga kitsas (2°) laiuskraadilises ulatuses, mis teeb keerukaks selle mustri põhjuste väljaselgitamise. Väikesel skaalal pakuti vastupidise MLG põhjusteks pigem lokaalseid ja lühiajalisi protsesse nagu abiootilised keskkonnatingimused, suuremal skaalal pigem globaalseid ja pikaajalisi protsesse nagu ökoloogilise niši konservatiivsus ja kohastumused.The latitudinal diversity gradient (hereafter MLG) is one of the most prominent global patterns in nature, with species richness decreasing from the equator towards the poles. Some taxa, however, exhibit an inverse pattern: species richness decreases towards the equator. The aim of this thesis is to determine the geographical locations and the organism groups in which the inverse MLG occurs. Quantitative research methods were used to conduct the study, with cluster analyses performed on the data collected from scientific articles. The results of the study showed that the inverse MLG occurs almost equally in both the Northern and Southern Hemispheres, as well as in both terrestrial and aquatic ecosystems. This result suggests a relatively universal occurrence of the inverse MLG across the globe. The inverse MLG was more apparent in animals than in plants, which can be explained by the larger number of animal species in the world. As a result of the statistical analysis, the studies were divided into three clusters. In the biggest cluster of 14 studies, the inverse MLG appeared equally in the Northern and Southern Hemispheres, in both terrestrial and aquatic ecosystems, and only in animal species. In the second cluster, 11 studies showed that the inverse MLG was apparent only in the Northern Hemisphere, more in terrestrial ecosystems, almost exclusively outside of the Tropics and more in animal species comprised mostly of arthropods. In the third cluster of 5 studies, the inverse MLG was found only in the Southern Hemisphere, exceptionally outside of the Tropics, only in aquatic environments, and in animal species containing vertebrates, arthropods and mollusks. The inverse MLG was found across both a very broad (81°) and a very narrow (2°) latitudinal range, which makes it challenging to determine the causes of this pattern. On smaller scales, it has been suggested that the inverse MLG is a result of local and short-term processes, such as abiotic environmental conditions. On a larger scale, global and long-term factors rather play a role such as adaptations and conservatism of ecological niches
Modernization of elevator control system
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalNõukogude ajal paigaldatud liftide tehniline seisukord on aja jooksul halvenenud, mistõttu on nende moderniseerimine vältimatu. Arvestades Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioone, pole võimalik sealt varuosi hankida, mis sunnib otsima alternatiivseid lahendusi. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida, kas relee loogikal põhinevale vanale liftile saab senise kolmefaasilise kabiini mootori asemel integreerida kaasaegse OTIS AT 120 ukseajami. Töö raames analüüsitakse uue ajami tööpõhimõtet ning käsitletakse relee juhtimise aluseid. Samuti teostatakse signaali võimendi loomine ja kontrollitakse juhtkontrolleri signaali juhtimist. Lõputöö tulemusena koostatakse prototüüp, mis võimaldab katsetada uue ajami toimivust olemasolevas süsteemis.The technical condition of elevators installed during the Soviet era has deteriorated over time, making modernization inevitable. Due to sanctions imposed on Russia and Belarus, it is not possible to procure spare parts from these countries, prompting the search for alternative solutions. The purpose of this thesis is to investigate whether a modern OTIS AT 120 door drive can be integrated into an old relay logic-based elevator instead of the existing three-phase cabin motor. The study will analyze the operating principles of the new door drive and address the basics of relay control. Additionally, a signal amplifier will be designed, and the signal control of the control unit will be examined The result of the thesis will be the development of a prototype that enables testing the performance of the new drive within the existing system
Application of microwave and infrared treatment to reduce antinutrients in lupine seeds
No full textReceived: January 13th, 2025 ; Accepted: May 13th, 2025 ; Published: May 20th, 2025 ; Correspondence: [email protected] are group of legumes that produce seeds containing up to 40% protein, making them an excellent source of food or feed. However, the nutritional value of legumes can be adversely affected by the presence of various anti-nutrients, including phytic acid, alkaloids etc. The aim of this study was to evaluate the potential of microwave and infrared radiation to reduce the levels of anti-nutrients - alkaloids and urease activity - in lupine seeds. The seed treatment was carried out using two different applications - microwave with time regimes 2 minutes or 6 minutes and infrared toplight with time regimes: 10 minutes at 25 °C and 30 minutes at 35 °C. Content of protein, fat, amino acids, alkaloids and urease activity were determined. The results show that in the samples of lupins the alkaloid content decreased from 0.07% to 0.05% after 6 min of microwave treatment and from 0.07% to 0.03% after 10 min of infrared treatment. Concluded that both treatments reduced the content of alkaloids and urease activity in lupine seeds, without significantly changing either the protein content or the amino acid composition and can be used for antinutrient reduction without loss of nutrients
Effect of age of sows mother on reproduction and productivity in swine herds
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalKarja täienduseks jäetava emise valik on võtmetähtsusega sigimis- ja tootmisnäitajate
parandamisel. Emise geneetiline potentsiaal, sigimisajalugu ja jõudlus mõjutavad otseselt karja
tootlikkust. Esmapoegijate sigivusnäitajad on tavaliselt madalamad, sh väiksem
pesakonnasuurus ja madalam järglaste sünnikaal võrreldes mitmendat korda poeginud
emistega. Samas on erineva poegimiskorraga emiste tütarde tootmisvõimekust seni vähe
uuritud. Käesoleva töö eesmärk on võrrelda esmapoegijate ja mitu korda poeginud emiste
tütarde sigimis- ja produktiivsusnäitajaid ning võrrelda farmide produktiivsusnäitajad,
vastavalt selllele kas karja täienduseks jäetakse enim esmapoegijate või mitmendat korda
poeginud emiste tütreid. Uuringus kasutati Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli 2014
– 2023 aasta andmeid ning võrdlusesse kaasati karja täienduseks jäetud 53 383 emise tütart.
Emiste tütred jaotati kolme poegimiskorra rühma: 1; 2. – 5. ja ≥6. Käesoleva töö tulemuste
põhjal võib väita, et esmapoeginud emiste tütarde sigimis- ja produktiivsusnäitajaid olid alates
teisest poegimiskorrast oluliselt paremad kui mitu korda poeginud emistel – rohkem elusalt
sündinud ja võõrutatud põrsaid ning väiksem imikpõrsaste hukkumise osakaal (p < 0,001).
Surnult sündinute osakaal ei olnud mõjutatud millisest pesakonnast emis oli pärit (p = 0.581).
Esmapoeginud emiste tütred püsisid aga vähem aega karjas kui mitu korda poeginud emiste
tütred. Suhteliste aretusväärtuste võrdlus näitas, et esmapoeginud emiste tütardel oli viljakuse
suhteline aretusväärtus (VSAV) keskmiselt +1,0 punkti võrra kõrgem kui 2.–5. poegimiskorra
ja +1,5 võrra kõrgem kui 6. või hiljem poeginud emiste tütardel. Jõudluse suhtelise
aretusväärtuse (JSAV) puhul oli erinevus vastavalt –0,2 ja +1,1 ning koondaretusväärtused
(KSAV) olid esmapoeginud emiste tütardel kõrgemad keskmiselt +0,5 ja +1,6 võrra võrreldes
teiste poegimiskordade emiste tütardega. Lisaks selgus, et farmides, kus karja täiendati
suuremas osakaalus esmapoeginud emiste tütardega, olid poegimistulemused (kokku
sündinud, elusalt sündinud ja võõrutatud põrsaste arv) keskmiselt paremad, eriti hilisematel
poegimistel. Kokkuvõtvalt töö tulemused viitavad, et esmapoeginud emiste tütarde kasutamine
karja täienduseks võib suurendada farmi tootlikkust, ent nende lühem karjas püsimise aeg
tingib vajaduse hinnata selle valiku pikaajalist tõhusust ja majanduslikku otstarbekust.The selection of sows for herd replacement is crucial for improving reproductive and
production indicators. The genetic potential, reproductive history, and performance of a sow
directly influence herd productivity. Primiparous sows typically exhibit lower reproductive
indicators, including smaller litter sizes and lower birth weights of offspring, compared to
multiparous sows. However, the production capabilities of daughters from sows with different
parities have been underexplored. This study aims to compare the reproductive and
productivity indicators of daughters from primiparous and multiparous sows and to analyze
farm productivity indicators based on whether the herd is supplemented predominantly with
daughters of primiparous or multiparous sows. The study utilized data from the Estonian
Livestock Performance Recording Ltd from 2014 to 2023, including 53,383 sow daughters
retained for herd replacement. The daughters were categorized into three parity groups: 1; 2–
5; and ≥6. The results indicate that the reproductive and productivity indicators of daughters
from primiparous sows were significantly better from the second parity onwards compared to
those from multiparous sows, with more live-born and weaned piglets and a lower mortality
rate of neonatal piglets (p < 0.001). The stillbirth rate was not affected by the parity of the sow
(p = 0.581). The comparison of relative breeding values revealed that daughters of primiparous
sows had, on average, a +1.0 point higher Fertility Breeding Value (FBV) compared to
daughters of sows with 2nd–5th parities, and +1.5 points higher than those of sows with 6th or
later parities. For the Performance Breeding Value (PBV), the differences were –0.2 and +1.1,
respectively, while the Combined Breeding Value (CBV) was on average +0.5 and +1.6 points
higher for daughters of primiparous sows compared to the other two groups. Additionally, it
was found that farms with a higher proportion of primiparous sow daughters used for
replacement had better average farrowing outcomes (total born, live-born, and weaned piglets),
particularly in later parities. In summary, the results indicate that selecting daughters of
primiparous sows for herd replacement may enhance farm productivity, although their shorter
herd longevity necessitates further evaluation of the long-term efficiency and economic
viability of this strategy
Socioeconomic factors influencing the use of no-till on the example of the farmer survey of SoildiverAgro project
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalÜks kestliku põllumajanduse meetodeid on otsekülv, mille eesmärk on toota põllumajandussaadusi ilma mehaanilise mullaharimiseta. Kuid selle meetodi levikut sageli piiravad mitmesugused tegurid, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud. Magistritöö eesmärk on välja selgitada sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis on seotud otsekülvi kasutamiga põllumajandustootjate seas ning määrata kompensatsioon, mille puhul nad on valmis kasutama selle mullaharimisviisi. Uuring põhines 2023. aastal läbi viidud SoildiverAgro küsitlusuuringu andmetel. Andmeanalüüsi meetodina kasutatakse kvantitatiivset meetodit nagu regressioonanalüüs. Selles töös on kirjeldatud kolme erinevat regressioonimudelit, mis selgitavad valitud sotsiaalmajanduslike tegurite seost kolme sõltuva muutujaga. Esimene mudel hindas valitud sotsiaalmajanduslike tegurite ja põllumajandustootjate otsekülvi kasutuselevõtu valmiduse vahelist seost lähitulevikus. Kõige tugevam positiivne seos leiti otsekülvi kasutamise kogemuse teguri puhul. See tähendab, et kogenumad põllumajandustootjad näitavad suuremat kalduvust selle meetodi kasutamisele. Tugev seos ilmnes ka sotsiaalmeedia teguri puhul, samas kui sisendite hinnad avaldasid mõõdukat seost põllumeeste otsusele otsekülvi kasutusele võtta. Teise mudeli tulemused kirjeldasid tegurite seost valmisolekuga võtta kasutusele otsekülvi meetod rahalise hüvitise korral. Selle puhul näitasid tulemused, et põllumajanduses täiskoormusega töötavad põllumehed on suurema tõenäosusega valmis otsekülvi rakendama kompensatsiooni korral. Kolmanda mudeli abil analüüsiti võimalikku seost valitud sotsiaalmajanduslike tegurite ja soovitud hüvitise taseme vahel. Tugev positiivne seos leiti kliimatingimuste ja tööhõive tegurite puhul. See tähendab, et põllumajanduses täistööajaga töötavad põllumehed, kes hindavad kliimatingimuste mõju otsekülvi meetodi rakendamisele positiivselt, kipuvad valima suurema hüvitist. Mõõdukas positiivne seos esines teguril, mis peegeldab teiste põllumeeste arvamuste mõju, ning nõrk seos ilmnes vanuse ja maa suuruse tegurite puhul. Kõige tugevama negatiivse seose näitasid haridustase ja põllumehe hinnang oma talu mulla kvaliteedile. Mõõdukas seos kompensatsiooni suuruse valikuga ilmnes sisendite hindade ja mahetootja staatuse puhul. Nõrka seost omakorda peegeldasid soo, otsekülvi kasutamise kogemuse ja sotsiaalmeedia tegurid. Samuti arvutati selles töös minimaalne vastuvõetav summa, mille eest põllumees oleks valmis otsekülvi meetodi oma põllul kasutusele võtma. Kompensatsiooniks määrati 323,44 eurot hektari kohta aastas. Uuringu tulemused võivad anda väärtusliku panuse juba olemasolevate põllumajandustootjate toetusprogrammide loomisse või kohandamisse, et toetada kestlike põllumajandusmeetodite, sealhulgas otsekülvi, kasutamist. Käesolev magistritöö võib-olla lähtepunktiks ja stiimuliks teistele teadlastele selle teema edasiseks uurimiseks.One of the sustainable agriculture methods is no-till, which aims to produce agricultural products without mechanical soil tillage. However, the spread of this method is often limited by various factors, including socio-economic ones. The aim of this master's thesis is to identify the socio-economic factors associated with the use of no-till among farmers and determine the compensation at which they are willing to adopt this soil management technique. The study is based on data from the SoildiverAgro survey conducted in 2023. Quantitative methods such as regression analysis were used for data analysis. This study describes three different regression models that explain the relationship between selected socio-economic factors and three dependent variables. The first model evaluated the relationship between selected socio-economic factors and farmers' willingness to adopt no-till in the near future. The strongest positive relationship was found with the factor of experience using no-till. This means that more experienced farmers show a greater tendency to adopt this method. A strong relationship also appeared with the social media factor, whereas input prices had a moderate effect on farmers' decision to implement no-till. The results of the second model described the relationship between factors and the willingness to adopt no-till with financial compensation. In this case, the results showed that farmers engaged full-time in agriculture are more likely to implement no-till when compensation is provided. The third model analyzed the possible relationship between selected socio-economic factors and the desired level of compensation. A strong positive relationship was found with climate conditions and employment factors. This means that farmers working full-time in agriculture, who perceive the impact of climate conditions as a positive factor in adopting no-till, tend to request higher compensation. A moderate positive relationship appeared with the factor reflecting the influence of other farmers' opinions, while a weak relationship was found with age and land size. The strongest negative relationship was observed with education level and farmers' assessment of their soil quality. A moderate relationship with compensation amount selection was found with input prices and organic farmer status. Weak relationships were reflected in gender, experience with no-till, and social media factors. Additionally, this study calculated the minimum acceptable compensation amount that would make a farmer willing to adopt no-till on their land. The compensation was determined to be €323,44 per hectare per year. The results of this study can provide valuable input for the development or adjustment of existing farmer support programs aimed at promoting sustainable agricultural methods, including no-till. Furthermore, this master's thesis can serve as a starting point and stimulus for further research by other scientists on this topic
Changes in the contents of plant nutrients in the soil as a result of use of coffee grounds and lime fertilizer
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalÜha suuremat tähelepanu on pälvinud orgaaniliste jäätmete kasutusvõimalused mulla omaduste parandamisel jätkusuutlikus põllumajanduses. Uurimistöö on seotud laiemate eesmärkidega, nagu keemiliste väetiste kasutamise vähendamine ja orgaaniliste jäätmete tõhusam rakendamine ringmajanduse põhimõtete kohaselt. Eelnevates töödes on käsitletud nii kohvipaksu keemilist koostist kui ka lubiväetiste rolli happeliste muldade neutraliseerimisel, kuid nende kahe koosmõju kohta on siiani vähe teada. Töö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad kohvipaks ja lubiväetis eraldi ja koos erinevate kasvukeskkondade – mulla ja liiva – pH-d, taimetoitainete sisaldust ning fenoolsete ühendite taset. Uurimistöö raames viidi läbi laboratoorne katse 56 proovianumaga, kus kasutati erinevates kogustes lubiväetist ja kohvipaksu. Analüüsiti pH muutusi, liikuvate toiteelementide (Ca, K, Mg, P) ja fenoolsete ühendite sisaldust. Mõõtmised tehti vastavalt standardiseeritud metoodikale ning tulemusi võrreldi kontrollvariantidega. Tulemused näitasid, et lubiväetis suurendas oluliselt nii mulla kui ka liiva pH-d, eriti suuremate koguste korral. Kohvipaksu kasutamine tõstis kaaliumi ja fenoolsete ühendite sisaldust, eriti siis, kui seda kasutati koos mõõduka koguse lubiväetisega. Kaltsiumi sisaldus suurenes peamiselt lubiväetise toimel, samas kui fenoolsete ühendite maksimaalne tõus ilmnes keskmise kohvipaksu ja madala lubiväetise kombinatsioonis. Töö tulemusi saab rakendada alternatiivsete väetamisviiside planeerimisel ja jäätmete taaskasutamisel. Edasistes uuringutes võiks võrrelda komposteeritud ning komposteerimata kohvipaksu kasutamist taimekasvatuses.In recent years, the potential use of organic waste, including spent coffee grounds, for improving soil properties and promoting sustainable agriculture has attracted increasing attention. This research aligns with broader goals such as reducing the use of chemical fertilizers and more effectively utilizing organic waste in accordance with the principles of the circular economy. Previous studies have examined both the chemical composition of coffee grounds and the role of lime fertilizers in neutralizing acidic soils, but little is known about the combined effects of these two materials. The aim of this study was to investigate how coffee grounds and lime fertilizer, both separately and in combination, affect the pH, nutrient content, and phenolic compound levels in different growth media—soil and sand. A laboratory experiment was conducted using 56 test containers, where varying amounts of lime fertilizer and coffee grounds were applied. Changes in pH, concentrations of available nutrients (Ca, K, Mg, P), and phenolic compounds were analyzed. The measurements were carried out according to standardized methods, and results were compared to control variants. The results showed that lime fertilizer significantly increased the pH of both soil and sand, particularly at higher application rates. The use of coffee grounds increased potassium and phenolic compound concentrations, especially when applied together with a moderate amount of lime fertilizer. Calcium content increased primarily due to the effect of the lime fertilizer, while the highest increase in phenolic compounds occurred with a combination of medium coffee grounds and low lime fertilizer. The findings of this study can be applied in planning alternative fertilization strategies and in the reuse of organic waste. Future studies could compare the effects of composted versus non-composted coffee grounds in crop production
Awareness of Environmental, Social and Governance Factors in Valga County Enterprises
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalViimastel aastatel on ESG põhimõtetest saanud oluline osa ettevõtete strateegilisest juhtimisest, kuid väiksemate piirkondade ettevõtete teadlikkus ja valmisolek nende rakendamiseks on jäänud ebaselgeks. Käesolev töö keskendus ESG teadlikkuse hindamisele Valgamaa ettevõtetes, tuues esile võimalikke kitsaskohti ja arenguvõimalusi.
Töö eesmärk oli välja selgitada, kui teadlikud on Valgamaa ettevõtjad ESG hindamisest ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut ESG põhimõtteid rakendada.
Andmete kogumiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit: viidi läbi küsitlusuuring Valgamaa ettevõtjate seas ning ekspertintervjuu Valgamaa Arenguagentuuri esindajaga.
Tulemused näitasid, et üldine ESG teadlikkus oli madal, eriti väiksemate ettevõtete seas, kuid valdkonniti (nt tootmine ja põllumajandus) esines kõrgemat teadlikkust. Intervjuu põhjal ilmnes, et ettevõtjad vajavad rohkem praktilisi selgitusi ning tuge, et mõista ESG seost oma tegevusega. Töö tulemused viitavad vajadusele piirkondlikult kohandatud teavitustegevuste ja koolitusprogrammide järele ning pakuvad head lähtekohta tulevastele uuringutele väiksemates regioonides. Töö leiud on kasutatavad Arenguagentuuri tegevuste planeerimisel ja kohaliku ESG teadlikkuse strateegilisel kujundamisel.In recent years, ESG principles have become an important part of strategic business management, but the level of awareness and readiness to apply them among companies in smaller regions remains unclear. This thesis focused on assessing ESG awareness among companies in Valga County, highlighting potential challenges and development opportunities.
The aim of the study was to determine how aware Valga County entrepreneurs are of ESG assessment and what factors influence their readiness to implement ESG principles.
A mixed-methods approach was used to collect data: a survey was conducted among local entrepreneurs, and an expert interview was carried out with a representative of the Valga Development Agency.
The results showed that general ESG awareness is low, particularly among smaller enterprises, although sectors like manufacturing and agriculture demonstrated higher levels of awareness. The interview revealed that entrepreneurs need more practical explanations and support to understand the relevance of ESG to their operations. The findings indicate a need for regionally tailored awareness-raising and training programs and offer a solid foundation for future research in smaller regions. The results can be used by the Development Agency to plan its activities and shape a local ESG awareness strategy
An analysis of the factors influencing customer satisfaction in Merit Aktiva
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalPilvepõhiste tarkvarateenuste kasv on suurendanud vajadust mõista, millised tegurid
mõjutavad kliendirahulolu ja soovitusvalmidust, kuna teenuse kvaliteedi tajumine
mõjutab otseselt kliendisuhteid. Kliendirahulolu mõjutavate tegurite mõistmine on
oluline, sest see võimaldab pilvepõhiste teenuste pakkujatel kujundada paremat
kasutajakogemust, tugevdada kliendisuhteid ning suurendada konkurentsivõimet.
Bakalaureusetöö autori eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad Merit
Aktiva klientide rahulolu ning saadud tulemuste põhjal teha ettepanekuid kliendirahulolu
parendamiseks. Töö põhineb kvantitatiivsel andmeanalüüsi meetodil ja selleks kasutati
Merit Aktiva klientide soovitusindeksi (NPS) hinnanguid ja avatud vastuseid perioodil
01.04.2022-31.12.2024. Analüüsiti nii hinnangute dünaamikat kui ka kommentaaride
sisu, et tuvastada rahulolu mõjutavad tegurid. Tulemused näitasid, et kliendirahulolu püsis
valdavalt kõrgel tasemel, kuid kõikus ajas. Aastate võrdluses kõrgeim keskmine
soovitusindeks saavutati 2023. aastal (70,0%), madalaim 2024. aastal (55,8%).
Kommentaaride sisuanalüüsis tuvastati kuus peamist rahulolu mõjutavat tegurit:
kasutusmugavus, emotsionaalne väärtus ja usaldusväärsus, funktsionaalsus ja kvaliteet,
tehniline töökindlus, klienditoe toimivus ning hind. Tuvastatud tegurid kajastusid
vastustes erineva sageduse ja soovitusindeksi tasemega, mis võimaldas tuvastada klientide
rahulolu peamised allikad ja kitsaskohad. Töö tulemused on kooskõlas varasemate
uuringutega (Shin 2015; Tzafilkou et al. 2015; Benlian et al. 2010), mis kinnitavad, et
kliendirahulolu kujuneb erinevate kasutuskogemuste, ootuste ja teenuse kvaliteedi
elementide koosmõjul. Käesoleva töö tulemusi saab rakendada Merit Aktiva
kliendirahulolu parendamisel, tuginedes otseselt klientide tagasisidele. Edasised uuringud
võiksid keskenduda kliendirahulolu hindamisele sihipärase küsitluse abil ning analüüsida,
kuidas rahulolu mõjutab pikaajalist kliendisuhet.The growth of cloud-based software services has increased the need to understand the
factors that influence customer satisfaction and willingness to recommend, as the
perceived quality of the service directly affects customer relationships. Understanding
these factors is essential for cloud service providers to improve user experience,
strengthen customer loyalty, and enhance competitiveness. The aim of this bachelor’s
thesis is to analyse the factors that influence customer satisfaction in Merit Aktiva and to
propose recommendations for improvement based on the findings. The study is based on
a quantitative data analysis approach, using Net Promoter Score (NPS) ratings and openended
responses collected from Merit Aktiva clients between 01.04.2022 and 31.12.2024.
Both the dynamics of the ratings and the content of the comments were analyzed to
identify key factors influencing customer satisfaction. The results showed that overall
customer satisfaction remained high, but fluctuated over time. In a year-on-year
comparison, the highest average NPS was achieved in 2023 (70,0%), while the lowest was
in 2024 (55,8%). Content analysis of open-ended responses revealed six main factors
influencing satisfaction: ease of use, emotional value and trust, functionality and quality,
technical reliability, customer support performance, and pricing. These factors appeared
with varying frequency and were associated with different NPS levels, helping to pinpoint
the key drivers of satisfaction and areas of concern. The findings align with previous
research (Shin 2015; Tzafilkou et al. 2015; Benlian et al. 2010), confirming that customer
satisfaction in cloud-based services is shaped by a combination of user experiences,
expectations, and perceived service quality. The results of this study can be applied to
improve customer satisfaction at Merit Aktiva, based directly on client feedback. Future
research could focus on structured surveys to further explore satisfaction levels and assess
the impact of satisfaction on long-term customer relationships
Listeria monocytogenes-positiivsed toiduproovid 2014-2023 ja inimeste listerioosi juhtumid Eestis
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineReady-to-eat foods can be a significant source of foodborne illnesses, as they are typically
consumed without any prior processing that would eliminate or lower microbial levels.
One of the most harmful pathogens in these foods can be Listeria monocytogenes, which
poses a particular risk in refrigerated ready-to-eat foods with long shelf life because it can
grow at low temperatures, and can achieve high concentrations in foods. Additionally, the
presence of L. monocytogenes in low concentrations can pose a significant risk to
vulnerable groups, such as immunocompromised individuals, for whom consuming
contaminated food may lead to listeriosis.
The main aim of the study was to retrospectively analyse L. monocytogenes-positive food
samples in ready-to-eat food products in Estonia in ten years and to see if there are
statistically significant differences between various food groups.
The highest proportion of L. monocytogenes-positive samples from detection analyses
were revealed for categories raw fish, raw fishery products and cold-smoked fish.
According to the enumeration method, the numeric criterion of 100 CFU/g of product was
exceeded in categories cold-smoked fish products, followed by poultry meat and products
thereof, hot-smoked fish, other food, fishery products ready-to-eat, pig meat and products
thereof.Valmistoidud võivad olla toidu kaudu levivate haiguste oluliseks allikaks, kuna neid
tarbitakse tavaliselt ilma eelneva töötlemiseta, mis kõrvaldaks või vähendaks mikroobide taset
toidus. Üks potentsiaalselt kõige ohtlikumaid patogeene nendes toitudes on Listeria
monocytogenes, mis kujutab endast erilist ohtu pika säilimisajaga jahesäilitatavate
valmistoitude puhul, kuna listeeriad võivad kasvada ka madalatel temperatuuridel ning
saavutada toiduainetes kõrge kontsentratsiooni. Lisaks võib L. monocytogenes’e esinemine
madalates kontsentratsioonides kujutada endast märkimisväärset ohtu haavatavatele
rühmadele, nagu immuunpuudulikkusega inimesed, kelle jaoks võib saastunud toidu
tarbimine põhjustada listerioosi.
Töö põhieesmärk oli retrospektiivselt analüüsida L. monocytogenes-positiivseid toiduproove
Eestis kümne aasta pärast valmistoiduainetes ning näha, kas erinevate toidugruppide vahel on
statistiliselt olulisi erinevusi.
Uurimustöös leiti, et tuvastamismeetodi põhjal oli L. monocytogenes-positiivsete proovide
kõrgeim proportsioon kategooriates toorkala, toored kalatooted ja külmsuitsu kala.
Loendamismeetodi alusel oli L. monocytogenes’e kontsentratsioonid üle 100 pmü/g vaid
üksikutes valmistoidu kategooriates, nagu külmsuitsu kalatooted, linnulihatooted, kuumsuitsu
kala, teised tooted, valmiskalatooted ja sealiha ning sealihatooted
Assessment of the technical condition of the Estonian Pig Breeding Association`s pigsty complex and analysis of expansion
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalTänapäevased loomakasvatushooned, eelkõige seemendusjaamad, peavad vastama järjest rangematele Euroopa Liidu ehituslikele, tehnoloogilistele ja bioohutusnõuetele. Vanemate hoonete puhul on sageli vajalik nende seisukorra hindamine ja otsuste langetamine, kas olemasolevaid struktuure on otstarbekas rekonstrueerida või tuleb rajada täiesti uus lahendus. Eesti Tõusigade Aretusühistu Vasula kuldijaama näol on tegemist objektiga, mille olemasolevate hooneosade tehnilise seisukorra hindamine ja vajadus tootmisvõimekuse laiendamiseks nõudis süstemaatilist analüüsi.
Magistritöö eesmärgiks oli hinnata Vasula kuldijaama vana ja uue hooneosa ehituslikku seisundit ning analüüsida võimalusi sigalakompleksi laiendamiseks, arvestades loomapidamise, bioohutuse ja energiatõhususe tänapäevaseid nõudeid. Uurimistöös kasutati visuaalset hindamismetoodikat, mille abil anti hinnang kandekonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja tehnoloogiliste lahenduste seisukorrale. Ehitustehnilise hindamise aluseks oli neljapalliskaala, kus sisemiste kandekonstruktsioonide keskmiseks hindeks saadi 2,43, viidates vajadusele osaliseks remondiks.
Töö tulemustest selgus, et hoone vana osa konstruktsioonid on rahuldavas seisukorras, kuid tehnoloogilised lahendused – sealhulgas kuldisulgude mõõtmed, ventilatsioon, sõnnikueemaldus ja söötmissüsteemid – ei vasta enam kehtivatele nõuetele. Rekonstrueerimise takistuseks on bioohutusnõuded ning puuduvad võimalused loomade ajutiseks ümberpaigutamiseks. Uue osa seisund on üldiselt hea, kuid ilmnesid puudujäägid ventilatsioonilahendustes ja materjalide vastupidavuses. Seetõttu suunati fookus projekteeritavale juurdeehitusele, mis lahendab senised kitsaskohad terviklahendusena.
Projekteeritav juurdeehitus hõlmab mitmeid innovaatilisi ja energiatõhusaid lahendusi: automaatset söödasüsteemi, täiustatud ventilatsiooni ja maasoojuspumbaga köetavat sisekliimat, samuti on täiustatud sõnnikumajanduse ja bioohutuse lahendused. Töö tulemusel jõuti järeldusele, et optimaalne arengusuund on keskenduda uue osa laiendamisele ja kavandada see tervikliku, kaasaegse seemendusjaamana, mis vastab EL normidele ja võimaldab tõhustada töökorraldust ning parandada loomade heaolu.
Magistritöö üheks praktiliseks väljundiks on koostatud põhiprojekt sigala juurdeehituseks, mille alusel saab Eesti Tõusigade Aretusühistu 2025. aasta sügisel esitada taotluse investeeringu kaasrahastamiseks. Töö annab rakendusliku väärtuse nii konkreetsele tellijale kui ka laiemalt teistele sarnaste loomakasvatushoonete kavandajatele, olles aluseks tõenduspõhistele otsustele hoonete moderniseerimisel, tootlikkuse tõstmisel ja elukaare pikendamisel.Modern livestock facilities, especially boar stations, must comply with increasingly stringent European Union requirements in terms of construction, technology, and biosecurity. In the case of older buildings, it is often necessary to assess their current technical condition and decide whether reconstruction is feasible or whether a new structure should be built. The Vasula boar station of the Estonian Pig Breeding Association served as the subject for a comprehensive technical evaluation and expansion analysis due to the need for improved animal welfare and production efficiency.
The aim of this master's thesis was to assess the technical condition of the existing buildings – the old and new sections – of the Vasula boar station, and to analyze the potential for expanding the facility in compliance with current animal husbandry, biosecurity, and energy efficiency standards. A visual inspection method was used to evaluate the condition of load-bearing structures, technical systems, and technological solutions. Based on a four-point scale, the internal load-bearing structures of the old section received an average score of 2.43, indicating a need for partial repairs.
The results showed that although the structural condition of the old building was satisfactory, its technological solutions – including undersized boar pens, outdated ventilation and manure removal systems, and poor energy performance – did not meet current requirements. Reconstruction was deemed impractical due to the lack of temporary animal relocation options, which would violate biosecurity protocols. The new section was in generally good condition but exhibited deficiencies in ventilation design and material durability. Consequently, the focus shifted to planning a new extension that would resolve existing shortcomings through a fully integrated solution.
The proposed extension introduces several innovative and energy-efficient technologies: automated feeding, improved ventilation, a geothermal heating system, and modernized manure management and biosecurity measures. The thesis concludes that the most viable development strategy is to expand the newer section of the facility and design a comprehensive, modern boar station that complies with EU standards and ensures efficient operations and improved animal welfare.
A key practical outcome of this thesis is a preliminary design project for the proposed extension, which will serve as the basis for the Estonian Pig Breeding Association’s funding application in autumn 2025. The work has significant practical value both for the client and for the wider field of livestock facility planning, offering evidence-based guidance for modernizing, upgrading, and extending the lifecycle of such structures