9480 research outputs found
Sort by
Applications of Lactiplantibacillus plantarum strains in postbiotics development
No full textBakalaureusetöö
Toiduainete tehnoloogia õppekavalPostbiootikumid on mikroobse päritoluga ühendid, mis võivad peremeesorganismile pakkuda võrreldavat või suuremat füsioloogilist kasu kui probiootikumid. Toiduainetööstuses on postbiootikumidel kasutuspotentsiaal mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks ja toidu säilivusaja pikendamiseks. Lisaks toetavad nad toidu funktsionaalseid omadusi ja kvaliteeti, olles perspektiivsed lisaained tervist edendavates toodetes.
Bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata Lactiplantibacillus plantarum tüvede ensümaatilist aktiivsust ja ohutusprofiili, et selgitada nende sobivust kandidaattüvedena postbiootikumide arendamisel. Uuritavaks materjaliks oli kümme leivajuuretisest isoleeritud L. plantarum tüve. Tüvede ohutust hinnati hemolüütilise aktiivsuse ja antibiootikumide minimaalsete inhibeerivate kontsentratsioonide alusel. Ensümaatiline aktiivsus määrati poolkvantitatiivselt API ZYM biokeemiliste testidega.
Töö tulemustest selgus, et kõigil uuritud L. plantarum tüvedel puudus hemolüütiline aktiivsus, mis viitab nende ohutusele. Enamik mikroobitüvesid olid testitud antibiootikumide suhtes tundlikud, välja arvatud vankomütsiini ja streptomütsiini suhtes ilmnenud resistentsus, mis on liigispetsiifiline ega kujuta riski antibiootikumiresistentsuse levikuks. Erandiks oli L. plantarum tüvi 16F, millel tuvastati resistentsus erütromütsiini suhtes. Kõik uuritud tüved avaldasid kõrget aktiivsust leutsiin arüülamidaasi, valiin arüülamidaasi, β-galaktosidaasi, β-glükosidaasi ja N-atsetüül-β-glükosaminidaasi suhtes. See viitab tugevale ensümaatilisele potentsiaalile, eriti valkude ja süsivesikute metabolismi valdkonnas, mis toetab nende võimalikku kasutust seedimisprotsesside soodustamisel ning peremeesorganismi funktsionaalse tervise edendamisel.
Kokkuvõttes kinnitavad saadud tulemused, et uuritud L. plantarum tüvedest on postbiootikumide arendamiseks eelkõige sobilikud tüved 1F, 5F, 6F, 11F, 13F ja 17F, kuna need on ohutud ning omavad kõrgemat ensümaatilist aktiivsust. Edasistes uuringutes tuleks põhjalikumalt käsitleda nende ensümaatilist aktiivsust ning bioaktiivsete metaboliitide tootmist.Postbiotics are microbially derived compounds that can provide the host organism with comparable or greater physiological benefits than probiotics. In the food industry, postbiotics have potential applications for ensuring microbiological safety and extending the shelf life of food products. Additionally, they support the functional properties and quality of foods, making them promising additives in health-promoting products.
The bachelor’s thesis aimed to evaluate the enzymatic activity and safety profile of Lactiplantibacillus plantarum strains to determine their suitability as candidate strains for postbiotics development. The study material consisted of ten L. plantarum strains isolated from sourdough. The safety of the strains was assessed based on hemolytic activity and minimum inhibitory concentrations of antibiotics. Enzymatic activity was semi-quantitatively determined using API ZYM biochemical tests.
The results showed that none of the tested L. plantarum strains exhibited hemolytic activity, indicating their safety. Most of the microbial strains were sensitive to the tested antibiotics, except for resistance to vancomycin and streptomycin, which is species-specific and does not pose a risk for the spread of antibiotic resistance. An exception was L. plantarum strain 16F, which showed resistance to erythromycin. All tested strains demonstrated high activity of leucine arylamidase, valine arylamidase, β-galactosidase, β-glucosidase, and N-acetyl-β-glucosaminidase. This indicates a strong enzymatic potential, especially in protein and carbohydrate metabolism, supporting their possible use in enhancing digestion processes and promoting the functional health of the host organism.
In conclusion, the results confirm that among the studied L. plantarum strains, strains 1F, 5F, 6F, 11F, 13F, and 17F are particularly suitable for postbiotic development due to their safety and higher enzymatic activity. Further studies should more thoroughly address their enzymatic activity and production of bioactive metabolites
Psychosocial work environment, burnout, and cognitive work capacity of office workers in an industrial enterprise
No full textMagistritöö
Ergonoomika õppekavalTöötleva tööstussektori tööjõu dünaamika peegeldub otseselt tööturustatistikas. Töötukassa andmetel oli 2023. aastal töötleva tööstuse osakaal koondamise tõttu registreeritud töötutest 36,2%, mis on oluliselt kõrgem, võrreldes teiste tegevusaladega. 2025. aasta maikuu seisuga, moodustas sama sektori osakaal 26,5%. Selline majanduskeskkond on suurendanud tööintensiivsust, ajasurvet ja teabekoormust töötajate seas kõikides rollides – alates tootmisest kuni kliendisuheteni. Kiire töötempo ja juhtimistoetuse puudumine võivad nendes tingimustes põhjustada kognitiivset ülekoormust ja eelsoodumust läbipõlemiseks.
Uurimistöö eesmärk: on välja selgitada tööstusettevõtte kontoritöötajate psühhosotsiaalsed ohutegurid, läbipõlemise ja kognitiivse töövõime näitajad ning hinnata näitajate vahelisi seoseid.
Metoodika: uuritavateks olid tööstusettevõtte kontoritöötajad (n=135). Katsegrupi moodustasid neist kontoritöötajad, kes andsid nõusoleku osaleda kognitiivsetes testides. Uuringu esimeses etapis viidi läbi ankeetküsitlus rahvusvahelise valideeritud küsimustiku COPSOQ II (Copenhagen Psychosocial Questionnaire) ja MBI (Maslach Burnout Inventory) abil. Teises etapis viidi läbi kognitiivse töövõime mõõtmised tööpäeva ja töönädala jooksul (kolmel päeval nädalas E, K, R).
Tulemused: COPSOQ II ja MBI küsimustikule vastas 44 kontoritöötajat, vastamismäär 32,6%. Vastajatest kolmandikku moodustasid naised ning kaks kolmandikku mehed. Uuritavate vanus oli alla pooltel 40-49 a. ning kolmandikul 30-39 a. Vastanutest suurema osa moodustasid spetsialistid (48%), juhid (34%) ja assistendid (18%). Uuringu tulemused viitavad sellele, et üle poolte töötajatest kogevad oma töös sageli kiiret töötempot ja mõnevõrra ebaühtlast töökoormust, mis on seotud suurel määral ajapuuduse ja kõrgemate kvantitatiivsete nõudmistega. Töötajate hinnangud viitavad tugevale kollektiivitundele ja koostööle kolleegide vahel. Enamik tunneb end kollektiivi osana ning hindab koostööd kolleegidega heaks. Samas ilmneb, et tööalast panust ja toimetulekut ei tunnustata kolleegide poolt kuigi sageli. Tööga rahulolu on üldiselt kõrge ning suhted kolleegide ja otseste juhtidega valdavalt toetavad. Läbipõlemise näitajate analüüsist selgus, et töötajate suurimaks ohuteguriks on emotsionaalne kurnatus. Töötajatest ¾ esineb sageli keskmist ja 1/5 kõrget emotsionaalset kurnatust. Häirivustugevuselt oli üle poolte vastanutel keskmise ja ~42% väga tugeva emotsionaalse kurnatuse tase. Depersonaliseerumise (küünilisuse) tase oli mõõdukas kuni kõrge, mis võib viidata kasvavale eemaldumisele tööülesannetest või inimestega seotud suhtlusest. Professionaalse tulemuslikkuse (PE) hinnangud olid keskmised,vaid 1/5 hindas selle madalaks. Kuid üldine PE keskmine skoor oli madala taseme lähedal, mis võib viidata vähenenud tööalasele enesekindlusele ja toimetulekule. Töötajad, kes tajuvad kõrgemalt emotsionaalse kurnatuse, depersonaliseerumise (eemaldumise) esinemissagedust ja häirivustugevust, tajuvad läbipõlemist tugevamalt. Stressitase, töö-pereelu konflikt ja rollikonfliktid on läbipõlemise näitajatega tugevalt soetud. Töötajad, kes tunnevad kolleegide tuge, tajuvad vähem stressi ja töökoormust, kuid samal ajal tunnetavad suuremat vajadust juhtkonna toetuse, juhtimiskvaliteedi ja tunnustuse järele. Katsegrupi moodustas 11 töötajat. Kognitiivsed testid ei näidanud olulist tähelepanu, mälu ja koordinatsiooni langust tööpäeva ega töönädala jooksul. Oluline statistiline erinevus esines kontakt-koordinatsiooni testi tulemustes kolmapäeva õhtul, kui tulemus paranes. Antud uurimistöö tulemused on aluseks praktiliste soovituste väljatöötamisel psühhosotsiaalse töökeskkonna, tervise ja kognitiivse töövõime parandamiseks kontoritöötajate hulgas, mis oleks aluseks tööstressi ennetusprogrammi väljatöötamiseks ettevõttes.The dynamics of the workforce in the manufacturing sector are directly reflected in labor market statistics. According to the Estonian Unemployment Insurance Fund, in 2023, 36.2% of registered unemployed individuals due to layoffs came from the manufacturing sector—significantly higher compared to other industries. As of May 2025, this share in the same sector was 26.5%. Such an economic environment has increased work intensity, time pressure, and information overload among employees across all roles—from production to customer relations. A fast work pace and lack of managerial support can, under these conditions, lead to cognitive overload and a predisposition to burnout.
Aim: The aim of the study was to identify the psychosocial risk factors, burnout and cognitive work ability indicators among office workers in an industrial enterprise and to assess the relationships between these indicators. Method: The participants were office workers from a manufacturing company (n=135). A test group was formed of those office workers (n=11) who consented to participate in cognitive testing. In the first stage of the study, the e-survey was conducted using internationally validated questionnaires: COPSOQ II (Copenhagen Psychosocial Questionnaire) and MBI (Maslach Burnout Inventory). In the second stage, cognitive work ability was measured during the workday and workweek (on three days – Monday, Wednesday, Friday). Results: A total of 44 office workers responded to the COPSOQ II and MBI questionnaires, with a response rate of 32.6%. One third of the respondents were women and two thirds were men. Less than half of the participants were aged 40–49, and one third were aged 30–39. The majority of respondents were specialists (48%), followed by managers (34%) and assistants (18%). The results of the study indicate that more than half of the employees frequently experience a fast work pace and somewhat uneven workload, largely due to time constraints and higher quantitative demands. Employee assessments indicate a strong sense of community and collaboration among colleagues. Most feel they are part of the team and rate cooperation with colleagues positively. However, it appears that contributions and coping at work are not frequently recognized by colleagues. Job satisfaction is generally high, and relationships with colleagues and direct supervisors are mostly supportive. Analysis of burnout indicators revealed that the main risk factor for employees is emotional exhaustion. Three quarters of employees frequently experience moderate, and one fifth high, levels of emotional exhaustion. In terms of intensity, over half reported moderate and about 42% very strong emotional exhaustion. The level of depersonalization (cynicism) was moderate to high, which may indicate increasing detachment from work tasks or interactions with people.
Assessments of professional efficacy (PE) were average, with only one fifth rating it as low. However, the overall average PE score was close to the low threshold, which may suggest reduced confidence and coping in work-related tasks. Employees who experience higher frequency and intensity of emotional exhaustion and depersonalization report a stronger sense of burnout. Stress levels, work-family conflict, and role conflicts are strongly linked to burnout indicators. Employees who feel supported by colleagues report lower levels of stress and workload, but at the same time perceive a greater need for support from management, better leadership quality, and more recognition. The cognitive tests did not show any significant decline in attention, memory, or coordination during the workday or throughout the workweek. A significant statistical difference was observed in the contact-coordination test on Wednesday evening, when the results improved. The research results are forming the basis for developing practical recommendations to improve the psychosocial work environment, health, and cognitive work capacity among office workers, which would serve as the foundation for creating a workplace stress prevention program in the company
The Use and Residual Effect of Sheep Wool-Based Fertilizers on the Growth and Yield of Winter Rye (Secale cereale)
No full textMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalViimase aastakümne jooksul on kasvanud huvi keskkonnasõbralike ja mineraalväetisi vähendava säästva põllumajanduse vastu. Lambakasvatuse jääkproduktina tekib lambavill, mis võib saada väärtuslikuks ja keskkonnasõbralikuks alternatiiviks mineraalväetistele.
Ülemaailmne pesemata villatoodang ulatub igal aastal umbes 2 miljoni tonnini. Eestis toodetavast villast kasutatakse ainult 10% väärindatud kujul. Lambavill on potentsiaalne orgaaniline väetis, millel on omadus soodustada taimede kasvu põllumajandus- ja aiandussektoris. Lambavilla põhiste väetise järelmõju on taimedele ja mullale veel vähe uuritud, seega on oluline selgust saada, kas lambavilla põhistel väetistel oleks positiivne järelmõju taimede kasvule ja saagikusele.
Uurimustöö viidi läbi põldkatsetena Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama Eerika katsepõllul, mis rajati kahes erinevas osas, samal mullaliigil. Katses kasutati Villatoode OÜ (Mää) villa graanuleid ning haket. Esimeses katses lisati mulda lambavilla haket ja teises katses lambavilla graanulit kolmel erineval väetustasemel (N40, N60, N80) ning kontroll variant, kuhu ei lisatud midagi. Uuriti erinevate väetusnormide teise aasta järelmõju talirukki saagikusele, saagi struktuurile ja kvaliteedinäitajatele. Katse tulemusena selgus, et lambavilla põhistel väetistel puudub teise aasta järelmõju talirukki saagikusele (saagikus oli 4 - 6t ha-1). Väetiste järelmõju suurendas seemnete arvu peas, kõrrepikkust ning fosfori sisaldust mullas ja terades võrreldes kontrolliga. Tendentsina on näha, et lambavilla hakkel ja suurematel väetusnormidel on teisel aastal suurem järelmõju taimikule kui lambavilla graanulil ja väiksematel väetusnormidel.In the past decade, interest in environmentally friendly and sustainable agricultural practices that reduce the use of mineral fertilizers has significantly increased. Sheep wool, a by-product of sheep farming, holds potential as a valuable and eco-friendly alternative to mineral fertilizers.
Globally, approximately 2 million tons of unwashed wool are produced annually. In Estonia, only about 10% of the wool produced is valorized. Sheep wool represents a promising organic fertilizer due to its ability to promote plant growth in both agriculture and horticulture. However, the residual effects of wool-based fertilizers on plants and soil remain insufficiently studied. It is therefore important to investigate whether wool-based fertilizers can have a positive residual effect on plant growth and yield.
Study was conducted as a field trial at the Eerika experimental field of the Rõhu Experimental Centre of the Estonian University of Life Sciences. Field trial was established in two separate sections on the same soil type.
Wool granules and wool shreds produced by Villatoode OÜ (Mää) were used in the experiments. In the first trial, wool shreds were incorporated into the soil, while in the second trial wool granules were applied at three different fertilizer rates (N40, N60, N80), along with a control treatment where no fertilizer was added. The residual effects in the second year on winter rye yield, yield components, and quality parameters were assessed. Also, the soil main nutrients and carbon, nitrogen were analysed. The results showed that wool-based fertilizers had no after effect on third year after fertlizers application or on second-year residual effect on the total yield of winter rye (yield was 4 - 6t ha-1). However, the residual effect showed significant influence to the increase of the number of grains per spike, plant height, and the phosphorus content in both soil and grain compared to the control. A general trend was observed indicating that wool shreds and higher fertilization rates exhibited stronger residual effects on plant growth in the second year compared to wool granules and lower application rates. The growing and harvesting seasons were generally characterized by hot and dry weather conditions
The Acid Profile of Wine Grapes Depending on the Variety
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalEesti jaheda kliimaga tingimustes iseloomustavad viinamarju sageli suurenenud
orgaaniliste hapete sisaldused, mis raskendab tasakaalustatud maitse saavutamist
veinivalmistamisel. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral sõltub
Eestis kasvatatud viinamarjade hapete profiil sordiomadustest. Töös analüüsiti 2024.
aastal erinevatest Eesti viinamarjaistandustest kogutud üheksa viinamarjasordi marju.
Analüüsiti Eestis enim levinud veinisorte: ‘Cabernet Cortis’, ‘Frühburgunder’, ‘Hasansky
Sladky’, ‘Leon Millot’, ‘Marquette’, ‘Regent’, ‘Rondo’, ‘Solaris’ ja ‘Zilga’. Tulemustest
selgus, et viinhappesisaldus varieerus vahemikus 2,4 kuni 5,6 g/l. Enamik sorte jäi
soovituslikku vahemikku (1–5 g/l) ja kõrgeima sisaldusega oli ‘Zilga’ (5,6 g/l). Õunhappe
sisaldus varieerus vahemikus 1,2 kuni 6,3 g/l. Soovitusliku ülempiiri (4 g/l) ületasid sordid
‘Cabernet Cortis’ (6,3 g/l), ‘Hasansky Sladky’ (5,2 g/l) ja ‘Zilga’ (4,6 g/l). Sidrunhappe
sisaldus jäi vahemikku 1,1 kuni 4,3 g/l, mis ületas märkimisväärselt Euroopa Liidu
määruse kohaselt valmistatud veinis lubatud piirmäära (maksimaalselt 1,0 g/l). Kõrgeim
sidrunhappe sisaldus analüüsiti sordil ‘Marquette’ (4,3 g/l), madalaim sordil ‘Zilga’ (1,1
g/l). Üldhapete sisaldus varieerus uuritud proovides vahemikus 6,1 kuni 11,1 g/l.
Soovituslikesse piiridesse (6,0–8,0 g/l) jäid sordid ‘Frühburgunder’ (6,1 g/l), ‘Leon
Millot’ (6,1 g/l), ‘Regent’ (6,3 g/l) ja ‘Rondo’ (6,4 g/l). Märkimisväärselt kõrgem sisaldus
oli sortidel ‘Cabernet Cortis’ (11,1 g/l), ‘Solaris’ (9,9 g/l) ja ‘Zilga’ (9,8 g/l). pH väärtused
jäid vahemikku 2,9 kuni 3,7. Saadud tulemusi saab kasutada sobivate sortide ja
veinitehnoloogia valikul põhjapoolsetes viinamarjakasvatuspiirkondades ning need
loovad aluse edasiseks teadustööks selles valdkonnas.Under cool climate conditions characteristic of Estonia, grapes often exhibit elevated
levels of organic acids, which complicates the achievement of a balanced flavour profile
in winemaking. The aim of this study was to determine the extent to which the acid profile
of grapes cultivated in Estonia depends on cultivar characteristics. The study analysed
berries from nine grape cultivars collected in 2024 from various vineyards across Estonia.
The analysis included the most widely cultivated wine grape cultivars in Estonia:
‘Cabernet Cortis’, ‘Frühburgunder’, ‘Hasansky Sladky’, ‘Leon Millot’, ‘Marquette’,
‘Regent’, ‘Rondo’, ‘Solaris’ and ‘Zilga’. The results revealed that the tartaric acid content
ranged from 2.4 to 5.6 g/L. Most cultivars fell within the recommended range (1–5 g/L),
except for ‘Zilga’, which slightly exceeded the upper limit (5.6 g/L). Malic acid content
varied between 1.2 and 6.3 g/L. The recommended upper limit of 4 g/L was exceeded in
‘Cabernet Cortis’ (6.3 g/L), Hasansky Sladky’ (5.2 g/L), and ‘Zilga’ (4.6 g/L). Citric acid
levels ranged from 1.1 to 4.3 g/L, which significantly exceeded the maximum allowable
concentration for finished wine under European Union regulations (1.0 g/L). The highest
citric acid content was found in ‘Marquette’ (4.3 g/L), while the lowest was recorded in
‘Zilga’ (1.1 g/L). Total acids content in the tested grapes ranged from 6.1 to 11.1 g/L.
Cultivars within the recommended limits (6.0–8.0 g/L) included ‘Frühburgunder’ (6.1
g/L), ‘Leon Millot’ (6.1 g/L), ‘Regent’ (6.3 g/L), and ‘Rondo’ (6.4 g/L). Significantly
elevated total acids content was observed in ‘Cabernet Cortis’ (11.1 g/L), Solaris’ (9.9
g/L), and ‘Zilga’ (9.8 g/L). The pH values ranged from 2.9 to 3.7. These findings provide
valuable insights for the selection of suitable grape cultivars and winemaking technologies
in northern viticultural regions and lay a foundation for further research in this field
A Study of the Männimudila Kindergarten Building Constructed from Cross-Laminated Timber
No full textMagistritöö
Maaehituse erialalKaasaegses ehitussektoris otsitakse laialdaselt keskkonnasäästlikke lahendusi, kus liimitud ristkihtpuit (CLT) on esilekerkiv materjal, mille kasutamist avalikel hoonetel Eestis on veel vähe uuritud. Käesolev töö keskendub CLT rakendamisele Tallinna Männimudila lasteaia ehitusprotsessis, mis on esimene omataoline CLT-konstruktsiooniga lasteaed Tallinnas.
Töö eesmärk on analüüsida Männimudila lasteaia ehitusprotsessi teostumist, võrrelda esialgset projektdokumentatsiooni tegelike lahendustega ning uurida ehitusaegsete viivituste ja muudatuste põhjuseid ning mõjusid.
Uurimus viidi läbi kvalitatiivse juhtumiuuringuna, tuginedes projektdokumentatsiooni, hankedokumentide ja koosolekute protokollide analüüsile ning autori osalusvaatlusele projekti elluviimisel.
Uurimuse tulemusena selgus, et CLT kasutamine võimaldas vaatamata tootmisprotsessi väljakutsetele kinni pidada ehitusgraafikust ning saavutada hoonel A-energiaklass. Siiski ilmnes projekteerimises ja ehituses hulgaliselt vastuolusid, mis nõudsid operatiivset lahendamist ja projektimuudatusi, kusjuures kohaliku omavalitsuse hankeprotsess ja nõuded avaldasid projektile märkimisväärset mõju. Töö tulemused pakuvad praktilist teavet sarnaste projektide juhtimiseks ja kinnitavad CLT hoonete ehitamise võimalikkust Eesti kliimas, viidates ühtlasi vajadusele jätku-uuringuteks CLT-projektide spetsiifiliste riskide ja optimeerimisvõimaluste osas.The contemporary construction sector actively seeks environmentally sustainable and innovative solutions, with Cross-Laminated Timber (CLT) emerging as a significant material, although its application in Estonian public buildings has been sparsely researched. This thesis focuses on the implementation of CLT in the construction process of the Männimudila Kindergarten in Tallinn, the first CLT-structured kindergarten of its kind in the city.
The aim of this thesis is to analyze the realization of the Männimudila Kindergarten construction process, comparing the initial project documentation with actual construction solutions and investigating the causes and impacts of delays and changes during construction.
The research was conducted as a qualitative case study, utilizing analysis of project documentation (including design documents, procurement files, and meeting minutes) and participatory observation by the author throughout the project's execution.
The study revealed that the use of CLT enabled adherence to the client's demanding construction schedule despite challenges in the manufacturing process. However, numerous contradictions in the design documentation and on-site issues necessitated operational problem-solving and project modifications. The local government's procurement process and specific requirements significantly influenced the project. Despite these challenges, the completed building achieved an A-energy class rating. The findings of this study offer practical insights for managing similar projects and confirm the viability of constructing CLT buildings year-round in the Estonian climate, while also suggesting a need for further research into specific risks and optimization opportunities for CLT projects
Bioturvalisuse ja bioohutuse käsiraamat
No full textEesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) töötajate, üliõpilaste ja loomakliiniku klientidele ohutuse tagamiseks on koostatud Ohutusekäsiraamat, mis koondab te-gevusjuhised, et minimeerida nakkuste leviku riski VLI-s inimeste ja loomade hulgas ning nende kok-kupuudet zoonootiliste ja looma haigustekitajatega.
Käsiraamatus kirjeldatakse lühidalt nakkuste peamisi levikuteid, nakkustõrje üldpõhimõtteid ning esi-tatakse tegevusjuhised nakkuste leviku vältimiseks VLI laborites ja EMÜ loomakliinikus ja farmivisiiti-del.
Käsiraamat käsitleb ka kemikaaliohutust õppe- ja teadustöö kontekstis, elektri- ja tuleohutust laborites ning ohutuid töövõtteid töötamisel loomadega loomakliinikus või loomade pidamise kohas.
VLI uuele töötajale ning laboris või loomakliinikus praktikat alustavale üliõpilasele tutvustab käsiraa-matu juhendeid töö vahetu korraldaja bioturvalisuse kontaktisik, õppejõud või juhendaja.
Veterinaarmeditsiini õppekava esmakursuslased tutvuvad käsiraamatuga õppeaines „Sissejuhatus veterinaaria õpingutesse“, loomakasvatuse õppekava üliõpilased õppeaines „Mikrobioloogia ja im-munoloogia“ ning praktikale eelneva juhendamise käigus.
Iga labortöid või praktikat hõlmava õppeaine raames toimub eraldi juhendamine enne õppetööd.
VLI töötaja kinnitab käsiraamatuga tutvumise keskkonnas VITS, üliõpilane annab vastava allkirja pärast juhendamist.
Käsiraamatu uuendamise kord ja vastutajad
Käsiraamatut uuendatakse vähemalt kord viie aasta jooksul või vastavalt vajadusele, selle eest vastu-tab VLI bioohutuse spetsialist.
VLI õppetoolides ja üksustes on bioturvalisuse ja bioohutuse nõuete järgimise kontaktisikud. Vt LISA
Psychosocial work environment risks for museum workers in Latvia
No full textReceived: January 25th, 2025 ; Accepted: May 30th, 2025 ; Published: June 19th, 2025 ; Correspondence: [email protected] Latvia, as elsewhere in the world, psychosocial risks at work are considered to be a topical occupational risk in every sector of the economy, including the cultural sector. The aim of this study was to investigate the psychosocial risks of the working environment for museum workers in Latvia. The study involved 303 respondents from different museums in Latvia. A staff survey was conducted, and psychosocial risks at work were assessed using the short version of The Copenhagen Psychosocial Questionnaire - COPSOQ III. The survey found that 73–77% of museum employees are women, with about a quarter of respondents reporting working more than 40 hours per week. Work is often performed in a forced posture, 28.1% of respondents complain of overwork, 70.3% of respondents report an unsuitable working environment, almost half of respondents indicate that they are exposed to harmful chemicals at work, and almost all employees report low pay. The results of the COPSOQ survey show that the main reasons why the majority of respondents have chosen to work in the existing museum are: the support of colleagues, a good atmosphere, the opportunity to use knowledge and skills, as well as the meaning of work. Future research will focus on using cognitive tests to better understand the psychosocial risks faced by museum workers
Aafrika seakatku epidemioloogia Eestis pärast 2019. aastat
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineAfrican swine fever (ASF) poses a significant threat to both wild and domestic pig
populations globally. In Estonia, detailed epidemiological analysis of ASF post-2019 has
been limited. This study addresses this gap by investigating the epidemiology of ASF in
Estonian wild boar populations and domestic pigs following 2019 focusing on the spatial and
temporal distribution of the virus and seroprevalence across different age groups of wild boars
to identify potential risk factors influencing ASF occurrence.
Surveillance data from 2019 to 2024, encompassing hunted and found dead wild boar, were
analyzed using descriptive statistics, regression analysis, and non-parametric tests. The study
examined general trend and seasonality of ASF in wild boars as well as seroprevalence trends
in different wild boar age groups. Also the associations of ASF with wild boar abundance
was explored.
Results indicated a significant increase in the proportion and number of polymerase chain
reaction positive cases in wild boars in recent years. Seasonality analysis revealed distinct
seasonal patterns in disease occurrence, particularly in hunted wild boar, with lower
prevalence in the spring. Seroprevalence trend analysis suggested a declining trend in older
animals, but increasing trend in the youngest age group.
Spread of ASF remains active in Estonia's wild boar population, with a widespread
prevalence escalation and transmission driven by complex factors beyond wild boar density.
This underscores the need for enhanced monitoring and targeted interventions that
incorporate spatial and temporal data, coupled with strengthened biosecurity measures across
all commercial pig farms to mitigate spillover risk.Aafrika seakatk (ASK) kujutab endast märkimisväärset ohtu nii mets- kui ka kodusigade
populatsioonile kogu maailmas. Aafrika seakatku leviku detailsem epidemioloogiline
analüüs pärast 2019. aastat puudub. Käesolev uuring käsitleb seda lünka, uurides Aafrika sea
katku epidemioloogiat Eesti mets- ja koduseapopulatsioonides pärast 2019. aastat,
keskendudes viiruse geograafilisele ja ajalisele levikule ning serolevimusele metssigade eri
vanuserühmades, et teha kindlaks potentsiaalsed riskifaktorid, mis mõjutavad Aafrika
seakatku esinemist.
2019–2024 aasta ASK seireandmeid, mis hõlmasid kütitud ja surnuna leitud metssigu,
analüüsiti kirjeldava statistika, regressioon-analüüsi ja mitteparameetriliste testide abil.
Uuringus uuriti ASK üldist levikutrendi ja sesoonsust, serolevimuse trende metssea eri
vanuserühmades. Uuriti ka seoseid ASK ja metssea asustustiheduse vahel.
Tulemused näitasid polümeraasi ahelreaktsiooni positiivsete juhtude osakaalu ja arvu olulist
suurenemist metssigade seas viimastel aastatel. Sesoonsuse analüüs näitas haiguse
esinemises selgeid hooajalisi mustreid, eriti kütitud metssigade puhul, kusjuures kevadel oli
levimus madalaim. Serolevimuse trendianalüüs näitas langustrendi vanemate loomade puhul,
kuid suurenevat trendi noorimas vanuserühmas.
ASK levik on Eesti metsseapopulatsioonis endiselt aktiivne ning selle laialdane levik on
mõjutatud keerukatest teguritest lisaks asustustihedusele. See rõhutab vajadust tõhustatud
seire ja sihipäraste sekkumiste järele, mis hõlmavad geograafilisi ja ajalisi andmeid, koos
tugevdatud bioturvameetmetega kõigis seafarmides, et leevendada taudi levikuohtu
The biodiversity of phytoplankton in small lakes of Estonia based on data from national monitoring
No full textBakalaurusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalElurikkuse kaudu on võimalik määrata ökosüsteemi seisund, kvaliteet elupaigana, seega on oluline teada, kuidas mõõta ja jälgida elurikkust. Kuigi olemas on erinevaid meetodeid ja mõõdikuid, pole teadlaste seas konsensust, seda elurikkuse olemuse tõttu, mis on mitmetasandiline ning vajab kirjeldamiseks mõõdikut, mis väljendaks paljusid erinevaid atribuute. Töö eesmärgiks oli selgitada välja Eesti väikejärvede fütoplanktoni elurikkuse mõõdikute ennustatavus keskkonna andmete põhjal, eri alfa elurikkuse mõõdikute ennustatavuse erinevus, sõltuvalt kui suure kaalu annab mõõdik domineerivatele liikidele ning elurikkust kõige paremini seletavad muutujad. Analüüsid tehti riikliku seire andmete põhjal, mis on kogutud aastatel 2000-2020 Eesti väikejärvedest. Analüüsides kasutati lineaarset regressiooni (OLS) ja regulariseeritud regressiooni, et leida elurikkuse mõõdikute ennustatavus ja parimad seletavad muutujad. Selgus, et kõige paremini ennustatav oli elurikkuse järk 0.20 seega elurikkus oli paremini ennustatav, kui arvestati vähesel määral arvukate liikidega, kuid erinevus 0-järguga polnud suur. Olulistemaks muutujateks osutusid järve pindala, järve valgala suurus, kaldajoone keerukus, kaldajoone pikkus, rohumaa osakaal valgalal, põllumaa osakaal valgalal, soo osakaal valgalal ja ordoviitsiumi aluskivim, nendest viimased kaks olid negatiivse mõjuga elurikkusele. Käesoleva tööde analüüsidest puudusid vee keemia andmed, seega oleksid mõistlikud edasised uuringud, kus oleksid kasutada ka need andmed. Lisaks on sarnaste uuringute jätkamine oluline, et luua selgust elurikkuse mõõtmisel ja jälgimisel ning seeläbi ka paremini hinnata ökosüsteemide seisukorda.Biodiversity can be used to determine the status and quality of an ecosystem and thus knowing how to measure and observe biodiversity is of the utmost importance. Although there are many different methods and measures of biodiversity, there is no consensus among ecologists due to the nature of biodiversity which is multifaceted and thus requires a measure that could meet a large amount of properties. The purpose of this thesis was to determine the predictability of biodiversity measures of phytoplankton in small lakes of Estonia based on environmental data, the predictability of different types of alpha diversity measures based on the amount of weight given to abundant species by the measure and the best explanatory biodiversity variables. The analysis was conducted using data from national monitoring that was collected from small lakes of Estonia between 2000-2020. Linear regression (OLS) and regularized regression were the methods used for determining the most important attributes and the predictability of biodiversity measures. It turned out that rank 0.20 of biodiversity was the most predictable which means that biodiversity was best predicted when abundant species were weighted to a small degree, although the difference when compared to the predictability of rank 0 was miniscule. The most important attributes of biodiversity were lake area, size of the lake watershed, complexity of the lake shoreline, length of the lake shoreline, the proportion of grassland in the watershed, the proportion of farmland in the watershed, the proportion of swamp land in the watershed and Ordovician bedrock of which the last two impacted biodiversity negatively. Data on water chemistry was absent from this thesis thus further studies on this topic including such data would be useful. Additionally similar studies are important for better determining the status and quality of ecosystems by using biodiversity methods
Creating an attractive stop using the example of the Tallinn Bus station
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalBakalauruse töös uuritakse “kolmanda paiga” kontseptsiooni linnaruumis ning selle olemust bussijaamas. Projekti eesmärk on kujunduse protsessi käigus kirjandusülevaatest ning analüüsidest saadud info põhjal luua kasutajasõbralik kutsuv avalik ruum. Luuakse Tallinna Bussijaama välialale uus kujunduslahendus, mis parandab ootetingimusi ning seob bussijaama eesoleva reisiga läbi haljastusvaliku ja lisatavate elementidega. Kujundusprojektis järgitakse hea avaliku ruumi põhimõtteid, lisades alale liigutatavaid elemente ja konteinerhaljastuse mooduleid ning luuakse privaatseid ja poolprivaatseid kohti ootamiseks ja olemiseks. Töö tulemusena leiti, et selliste funktsioonidega kohad nagu on avalikud bussijaamad, peaks käsitlema ala “kolmanda paiga” vaatenurgast ning luua kõikidele kutsuv ja väärtuslik peatumispaik.The bachelor's thesis explores the concept of the "third place" in urban space and its application in a bus station context. The aim of the project is to create a user-friendly and inviting public space based on insights derived from literature review and site analyses. A new design solution is proposed for the outdoor area of the Tallinn Bus Station, improving waiting conditions and enhancing the travel experience through selected greenery and added design elements. The design project follows the principles of good public space, incorporating movable elements and modular container greenery, while also creating private and semi-private spots for waiting and staying. The results indicate that spaces such as public bus stations should be approached from the perspective of the "third place" concept, offering a welcoming and meaningful stopover for all