9480 research outputs found
Sort by
Cultivar 'Zilga' grape ripening depending on pruning time
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalVarasemalt on saagi küpsemise dünaamikat uuritud lauaviinamarajadel, kuid mitte veiniviinamarjadel. Hüpotees oli, et sordi ‘Zilga’ marjade marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldus varieerub märkimisväärselt kevadise ja sügisese lõikuse korral. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida viinamarjasordi ‘Zilga’ marjamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisalduse dünaamikat sõltuvalt sügisesest ja kevadisest lõikusest.
Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas 2023. sügisest kuni 2024. aasta sügiseni avamaa tingimustes. Kevad- ja sügislõikuse korral kasutati lühikest lõikust ning jälgiti marjade küpsemist üheksal järjestikusel nädalal augustist septembri lõpuni.
Tulemused näitasid, et kevadlõikuse puhul lükkus marjade valmimine edasi. Marjamahla kuivaine sisaldus tõusis aeglasemalt kui sügislõikuse marjades, kuid septembri lõpuks ületas sügislõikuse tulemusi. Need tulemused näitavad, et kevadlõikus võib soodustada kõrgema suhkrusisalduse saavutamist, mis on oluline veini valmistamise seisukohalt. Orgaaniliste hapete sisaldus langes mõlema lõikuse korral ühtlaselt ja ei olnud mõjutatud lõikuse ajast.
Uurimistöö hüpotees sai osaliselt kinnitust. Kevadlõikuse marjade marjamahla kuivaine sisaldus oli septembri alguses märkimisväärselt madalam kui sügislõikuse marjadel, kuid katse lõpuks kõrgem. Samas ei olnud märgata olulisi erinevusi orgaaniliste hapete sisalduses. Töö annab praktilise panuse viinamarjakasvatusse ja aitab kaasa sobiva lõikusaja valimisele Eesti tingimustes. Edaspidi vajab uurimist tehnoloogilise küpsuse dünaamika teistel hübriid viinamarjasortidel.Previous research has examined the dynamics of ripening in table grapes, but not in wine grapes. The hypothesis was that soluble solids and organic acids contents in the berries of the cultivar ‘Zilga’ vary significantly depending on whether the pruning is performed in spring or autumn. The aim of this study was to investigate the dynamics of soluble solids and organic acid contents in the berries of the cultivar ‘Zilga’ in relation to autumn and spring pruning.
The experiment was carried out in open-field conditions at the Rõhu Experimental Station of the Estonian University of Life Sciences from autumn 2023 to autumn 2024. Short pruning was used in spring and autumn pruning, and grape ripening was monitored weekly over a period of nine consecutive weeks from August to the end of September.
The results showed that spring pruning delayed grape ripening. The accumulation of soluble solids in spring-pruned grapes was initially slower than in autumn-pruned grapes, but by the end of September, the values had surpassed those of the autumn pruning treatment. These findings suggest that spring pruning can enhance the final sugar content, which is important for wine production. The organic acid concentration decreased steadily in both pruning times and was not affected by the timing of pruning.
The hypothesis of this study was partially confirmed. At the beginning of September, the soluble solids content in the berries of spring-pruned vines was significantly lower than in those of autumn-pruned vines, but by the end of the experiment, it had become higher. No significant differences were observed in organic acid content. This study provides a practical contribution to viticulture and supports decision-making regarding optimal pruning time under Estonian growing conditions. In the future, the dynamics of technological maturity should be investigated in other hybrid grape cultivars
Central Estonian Business Incubator's incubation process and its role in the development of local entrepreneurship
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalEttevõtlusinkubaatorid mängivad olulist rolli uute ettevõtete arengu toetamisel, eriti
maapiirkondades, kus ettevõtlusaktiivsust pärsivad tööjõu ja kapitali nappus ning info
kättesaadavus. Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator, mis tegutseb Jõgeva, Järva ja Viljandi
maakondades, toetab kohalike ettevõtjate arengut läbi sihitud teenuste ja mentorluse.
Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas inkubatsiooniprotsessi teenused ja toetused
rakenduvad piirkonna ettevõtjatele. Töö põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsil,
kasutades intervjuusid mentoritega ning ankeetküsitlust inkubaatori programmi läbinud
ettevõtjatega. Täiendavalt kaasati statistilisi andmeid piirkondade ettevõtlusprofiilide
kirjeldamiseks. Tulemused näitavad, et inkubaatori olulisemad tugevused on koolitused,
mentorlus ja võrgustike loomise võimalused. Füüsiline infrastruktuur osutus vähem
oluliseks. Inkubatsioonil oli suurim mõju ärimudeli arendusele, turundusele ja
brändingule. Osalejate hinnang inkubaatorile oli valdavalt positiivne ning suur osa avaldas
valmisolekut panustada inkubaatori tegevusse ka edaspidi mentorina. Uuring tõstab esile
inkubatsiooni potentsiaali toetada kohaliku ettevõtluse kestlikku arengut ja
kogukondlikku koostööd.Business incubators are essential for supporting the development of new enterprises,
particularly in rural areas where entrepreneurial activity is often hindered by limited
access to capital, workforce, and information. The Central Estonian Business Incubator,
operating in the counties of Jõgeva, Järva, and Viljandi, offers tailored support services to
local entrepreneurs to foster regional development. The aim of this thesis is to explore
how the incubator's services and support mechanisms are applied to local businesses. The
study is based on a mixed-methods approach, combining interviews with mentors and a
survey of entrepreneurs who have participated in the incubation program. Additionally,
statistical data was used to describe regional business profiles. Findings indicate that
training, mentoring, and networking opportunities are the most valued services by
surveyed entrepreneurs. Physical infrastructure was considered less essential. The
incubation process had the greatest impact on business model development, marketing,
and branding. Participants rated the incubator positively, and many expressed willingness
to contribute in the future as mentors. The study highlights the incubator's role in fostering
sustainable local entrepreneurship and community collaboration
Effect of substrate mixtures on the growth and fruit biochemical composition of the highbush blueberry (Vaccinium Corymbosum) cultivars ’Patriotʼ and ’Chandler’
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalAntud uurimustöös püstitati hüpotees, et substraadisegudega on võimalik vähendada turba kasutust kännasmustika kasvatusel. Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas turba vähendamine erinevate substraadisegudega mõjutab kännasmustika (Vaccinium corymbosum) sortide ’Patriotʼ ja ’Chandler’ vegetatiivset kasvu ja viljade biokeemiliste ühendite sisaldust. Uurimustöö viidi läbi Tartumaal EMÜ Rõhu katsejaamas avamaa istandikus 2024. aasta suvel. Istandik rajati 2023. aasta kevadel, kuhu istutati 2021. aastal pottidesse istutatud kännasmustikataimed. Katse viidi läbi kahe kännasmustikasordiga ’Patriotʼ ja ’Chandler’ ja substraadisegudega koor (10% männikoor+ 90% turvas) ja kruus (10% kruus+ 90% turvas). Katses oli 4 varianti viies korduses.
Katse tulemusena selgus, et sordil oli oluline mõju marjade biokeemilisele sisaldusele. Sort ’Patriot҆ʼ näitas üldiselt kõrgemaid tulemusi biokeemiliste koostisosade osas, eriti antotsüaanide ja polüfenoolsete ühendite sisalduses. Uuringu tulemused viitavad sellele, et turba vähendamine erinevate substraadisegudega võivad mõjutada mustikate biokeemilist koostist, kuid mitte oluliselt taimede vegetatiivset kasvu.In this master thesis, a hypothesis was formulated suggesting that substrate mixtures could replace peat in the cultivation of highbush blueberry (Vaccinium corymbosum L.). The objective of the research was to determine whether replacing peat with different substrate mixtures affects the vegetative growth and the biochemical composition of the fruits of the blueberry varieties ’Patriotʼ and ’Chandler’.
The study was conducted in the summer of 2024 at the Rõhu Experimental Station of the Estonian University of Life Sciences in Tartu County, in an open-field plantation. The plantation was established in the spring of 2023, where highbush blueberry plants, initially potted in 2021, were planted. The experiment was carried out using two highbush blueberry cultivars, ’Patriotʼ and ’Chandler’, with substrate mixtures consisting of bark (10% pine bark + 90% peat) and gravel (10% gravel + 90% peat). The experiment included four treatments with five replications.
The result of the experiment revealed that the cultivar had a significant impact on the biochemical content of the berries. The cultivar ’Patriotʼ generally showed higher values in terms of biochemical components, especiallyin anthocyanin and polyphenolic compound content.
The study results suggest that replacing peat with different substrate mixtures may influence the biochemical composition of blueberrys, but does not significantly affect the vegetative growth of the plants
Effect of fertilization and cropping system on the expression of barley ammonium transporters HvAMT 1;1 and HvAMT 2;1
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalEfektiivsema lämmastiku omastamisvõimega taimed võimaldavad kiiremat põllumajanduslike investeeringute tasuvust ning vähendavad väärtuslike toiteelementide kadu taime jaoks, aidates samal ajal kaasa keskkonnareostuse vähenemisele kasutamata jäänud lämmastiku arvelt. Käesolevas töös uuriti, kuidas erinevad viljelusviisid, lämmastikväetise normid ja kasvufaasid mõjutavad ammooniumtransportergeenide HvAMT 1;1 ja HvAMT 2;1 ekspressiooni odras (Hordeum vulgare L.). Töö keskendus kahele kasvufaasile: BBCH 46 (paisunud viljatupe faas) ja BBCH 55 (viljapea loomise keskpaik). Proovid koguti Eesti Maaülikooli pikaajalisest külvikorrakatsest Eerikal, kus võrreldi ammooniumtransporterite aktiivsust tavaviljeluse süsteemis erinevate lämmastiku normidega katsevariantidelt (N0, N40, N80, N120) ja maheviljelussüsteemi katsevariantidelt (Org0 - kontroll, OrgI - talvised vahekultuurid orgaanilise väetisena, OrgII - sõnnik + talvised vahekultuurid). RNA eraldati taime maapealsest biomassist ja sünteesiti komplementaarseks DNA-ks (cDNA), mille alusel määrati geeniekspressioon kvantitatiivse PCR-i (qPCR) meetodil.
Tulemused näitasid, et lämmastiku lisamine suurendas mõlema geeni ekspressiooni, kuid märgatav erinevus sõltus pigem kasvufaasist. HvAMT 2;1 ekspressioon oli kõrgem varasemas kasvufaasis BBCH 46 mineraalväetisega variantides, samal ajal kui HvAMT 1;1 ekspressioon tõusis märgatavalt hilisemas kasvufaasis BBCH 55, eriti N120 ja maheviljeluse OrgI katsevariantides. Viimase puhul võib ekspressiooni suurenemine olla seotud ka võimaliku patogeensete seente mõjuga.Plants with more efficient nitrogen uptake allow a faster return on agricultural investment and reduce the loss of valuable nutrients to the plant, while contributing to a reduction in environmental pollution from unused nitrogen. The aim of the work is to investigate and measure the expression of the barley (Hordeum vulgare L.) ammonium transporter genes HvAMT 1;1 and HvAMT 2;1 in growth stages BBCH 46 and BBCH 55 using qPCR technology. This study investigated how different cultivation methods, nitrogen fertilizer rates, and growth stages affect the expression of ammonium transporter genes HvAMT1;1 and HvAMT2;1 in barley. The work focused on two growth stages: BBCH 46 (booting stage) and BBCH 55 (middle of heading). Samples were collected from the long-term crop rotation experiment field in Eerika, where ammonium transporter activity was compared with regular farming treatments (nitrogen levels N0, N40, N80, N120) and organic farming treatments (Org0, OrgI, OrgII). RNA was extracted from graind plant biomass and converted into complementary DNA (cDNA), which was then used to determine gene expression with quantitative PCR (qPCR).
The results showed that nitrogen supplementation increased the expression of both genes, although noticeable differences were more dependent on the growth stage. HvAMT2;1 expression was higher in the earlier growth stage BBCH 46 under nitrogen fertilizer treatments, whereas HvAMT1;1 expression increased significantly in the later growth stage BBCH 55, especially in the N120 and organic OrgI treatments. In the latter case, the increased expression might also be related to potential effects of pathogenic fungi
Subkutaanse ketamiini manustamise efektiivsuse hindamine operatsioonijärgse valu leevendamisel kassidel pärast ovariektoomiat
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineRoutine elective spay surgery is a mainstay procedure performed daily in veterinary general
practice to control the overpopulation of cats; thus, effective postoperative pain
management is crucial. While subcutaneous ketamine is increasingly used for analgesia in
veterinary practice, robust evidence to guide its application is limited. This study aimed to
evaluate the efficacy of single-dose subcutaneous ketamine for postoperative pain following
feline ovariectomy by comparing two analgesic protocols. Postoperative pain scores of ten
cats undergoing ovariectomy were analyzed. Five cats received preoperative subcutaneous
ketamine (1 mg/kg), while the other five followed an alternative protocol without ketamine.
Pain was assessed using the Glasgow Feline Composite Measure Pain Scale, a validated
tool for feline pain evaluation, at emergence from anesthesia and at 1 and 2 hours postemergence.
The primary outcome was the difference in pain scores between the ketamine
and comparison groups at these time points. The ketamine group exhibited statistically
significantly lower pain scores than the comparison group at 2 hours postoperatively (p <
0.05). However, no significant difference was observed at earlier time points. These
findings suggest subcutaneous ketamine may be an effective addition to multimodal
analgesia for feline ovariectomy and warrant further research into its optimal use.Rutiinne plaaniline steriliseerimisoperatsioon on veterinaarse üldpraktika igapäevane
põhiline protseduur kasside ülerahvastatuse kontrollimiseks; seega on tõhus
operatsioonijärgne valuvaigistamine ülioluline. Kuigi nahaalust ketamiini kasutatakse
veterinaarpraktikas analgeesiana üha enam, on selle kasutamise suunamiseks vähe tugevaid
tõendeid. Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata ühekordse nahaaluse ketamiini
efektiivsust operatsioonijärgse valu leevendamisel kasside ovariektoomia järgselt, võrreldes
kahte valuvaigistamise protokolli. Analüüsiti kümne ovariektoomiale mineva kassi
operatsioonijärgseid valu skoore. Viis kassi said preoperatiivselt nahaalust ketamiini (1
mg/kg), samas kui ülejäänud viis järgisid alternatiivset protokolli ilma ketamiinita. Valu
hinnati Glasgow Feline Composite Measure Pain Scale abil, mis on valideeritud vahend
kasside valu hindamiseks, ärkamisel anesteesiast ning 1 ja 2 tundi pärast ärkamist. Peamine
tulemusnäitaja oli valu skooride erinevus ketamiini ja võrdlusgrupi vahel nendel
ajahetkedel. Ketamiini grupp näitas statistiliselt oluliselt madalamaid valu skoore kui
võrdlusgrupp 2 tundi pärast operatsiooni (p < 0,05). Siiski ei täheldatud varasematel
ajahetkedel olulist erinevust. Need leiud viitavad, et nahaalune ketamiin võib olla tõhus lisa
kasside ovariektoomia multimodalsele analgeesiale ja vajab täiendavaid uuringuid selle
optimaalse kasutamise kohta
Depression Storage Measurement with LiDAR
No full textMagistritöö
Vesiehituse ja veekaitse õppekavalKliimamuutuste tõttu sagenenud intensiivsed vihmasajud on suurendanud vajadust kasutada sademevee majandamisel uuenduslikke lahendusi, millest üks on vett läbilaskvate katendite rajamine sademeveeüsteemi osana. Varasemad teaduslikud uuringud on näidanud, et vett läbilaskvad katendid võivad tõhusalt vähendada pindmist äravoolu reguleerides sademevee mahtu katendi kihtides. Nende konstruktsioonilisi parameetreid ja hüdraulilist toimivust on Eesti tingimustes vähe uuritud.
Käesoleva töö eesmärk oli hinnata poorse katendi hüdraulilist dünaamikat Eestisse rajatud parklas, pöörates tähelepanu eelkõige lohkumahtuvusele ning analüüsida vett läbilaskava katendi konstruktsioonilisi eripärasid. Selleks valiti katseobjektiks Viimsis asuv, LIFE UrbanStorm projekti raames rajatud kolme eri tüüpi läbilaskvate katenditega parkla. Töö käigus viidi läbi välikatsed, kus katendite pinnad skaneeriti mobiiltelefoni Iphone PRO LiDAR anduri abil. Lisaks loodi SWMM tarkvaras parkla hüdraulilised mudelid ning teostati veebilansi- ja konstruktsiooni vastavusarvutused.
Tulemused näitasid, et LiDAR andur võimaldab edukalt mõõta mikroreljeefi piisava verikaaltäpsusega. Poorse asfaldi mõõtmised aitavad paremini määrata lohkumahtuvuse väärtust, mille põhjal on võimalik luua täpsemat mudelit. Sillutiskivi puhul see võimalik polnud, kuna puudus regulaarne hooldus, mille tõttu LiDAR mõõtmisi polnud mõistlik teostada. Tulemuseks saadud lohkumahtuvuse arvväärtus on sobilik kasutamiseks poorse asfaldi modelleerimisel, sest see põhineb konkreetse katseala ja tegelike tingimuste mõõtmistel, olles seega usaldusväärsem. Teostatud metoodikat on võimalik korrata ka teistel pindadel, mis aitab tulevikus parendada mudelite kalibreerimist ja valideerimist, olles oluline samm selliste uuenduslikke insenertehniliste nagu looduspõhised sademeveesüsteemid väljatöötamisel.Climate change has increased the frequency and intensity of rainfall events, which has introduced the need for innovative stormwater management solutions, including the implementation of permeable pavements. Previous research has demonstrated that permeable pavements can effectively reduce surface runoff while regulating the stormwater volume inside its layer. However, their structural parameters and hydraulic performance in Estonian climate conditions have been insufficiently studied.
The aim of this thesis was to evaluate the hydraulic dynamics of a permeable pavement in a parking lot in Estonia, with a particular focus on the depression storage and to analyze its structural characteristics. The study site selected in this study is locating in Viimsi, Estonia, which was built as part of the LIFE UrbanStorm project, and incorporates three different types of permeable pavement types. Field experiments were conducted, which included the scanning of pavement surfaces with a LiDAR sensor from Iphone Pro cellphone. Additionally, hydrologic models were developed using SWMM software and water balance and construction compliance calculations were also carried out.
The results showed that the LiDAR sensor can effectively capture microtopography with sufficient precision. In case of porous asphalt, LiDAR measurements enabled the calculation of depression storage, which in turn, allows to build more accurate models. This was not the case for permeable pavers, where the lack of regular maintenance was evident, which LiDAR measurements were meaningless. The derived depression storage value from measurements was deemed suitable for modeling porous asphalt, as it was based on site-specific measurements under real conditions, thus providing a more reliable input dataset. The methodology can be reproduced in other surfaces, which can improve the calibration and validation of hydrologic models in the future, while being an important step toward the development of innovative engineering solutions like nature-based stormwater systems
Climate change-related anxiety and coping mechanisms among schoolchildren in Viljandi
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalKliimamuutused mõjutavad inimeste vaimset tervist üha enam, põhjustades muu hulgas ärevust, hirmu ja abitustunnet. Varasemad uuringud näitavad, et kliimaärevus on eriti levinud noorte seas, ent Eesti kontekstis on selle ulatust vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärk on uurida kliimamuutustega seotud ärevuse esinemist Viljandi koolinoorte seas ning selgitada toimetulekuviise seoses kliimaärevusega. Käesolev bakalaureusetöö põhineb Viljandi koolinoorte seas läbi viidud Google Forms ankeetküsitlusele ja kahele fookusgrupi intervjuule. Ankeetküsitluses kaardistati koolinoorte kliimaärevuse esinemine vanusegrupiti ning fookusgrupi intervjuudes arutati kliimaärevuse väljendumisest, teadlikkuse mõjust ja toimetulekuviisidest. Uuringu tulemustest selgus, et kliimaärevust on tundnud 42,9%, sageli tunnevad 15,8% ning ei ole tundnud 41,3% koolinoortest. Kliimaärevus avaldub ajutiste emotsioonidena, mis on seotud meediatarbimisega ning samuti tuntakse tegutsemissurvet ja abitust. Mida suurem on isiklik kokkupuude ja teadlikkus kliimamuutustega, seda tõenäolisem on kogeda kliimaärevust. Teadlikud tegevused keskkonna heaks, kollektiivne tegutsemine, vaimse tervise muredest rääkimine ja tõsisema olukorra puhul professionaalse abi otsimine on ühed olulisemad toimetulekumehhanismid kliimaärevuse korral. Viljandi koolinoorte kliimaärevuse tulemused jäävad üldjoontes rahvusvaheliste näitajate vahemikku, kuid on pigem tagasihoidlikumad kui globaalses lõunas või suurema kliimamuutuste riskiga piirkondades. Sarnaselt teiste uuringutega seostati antud töös kliimaärevust teadlikkuse ja meediatarbimisega ning rõhutati kollektiivse tegutsemise ja vaimse tervise toe olulisust. Bakalaureusetöö tulemused viitavad vajadusele senisest enam tähelepanu pöörata koolinoorte vaimsele heaolule kliimamuutuste kontekstis, pakkudes näiteks koolides ja noorsootööasutustes teadlikkust suurendavaid ning toetavaid tegevusi. Edasiste uuringute võimalustena võiks laiendada uurimisala üle-eestiliseks ning analüüsida erinevates piirkondades ja vanuserühmades esinevat kliimaärevust.Changes in climate affect peoples’ mental health, causing, among other things, anxiety, fear and feelings of helplessness. Earlier research shows that climate anxiety is widespread among youths, however its reach has not been studied all that much in the Estonian context. The aim of this thesis is to investigate the presence of climate change-related anxiety among schoolchildren in Viljandi and to determine the appropriate coping mechanisms. The bachelor’s thesis at hand is based on a Google Forms questionnaire survey and two focus group interviews conducted among schoolchildren in Viljandi. The survey mapped the occurrence of climate anxiety among schoolchildren by age group, while the focus group interviews discussed the expression of climate anxiety, the impact of awareness and coping methods. The results of the study revealed that 42.9% of schoolchildren have experienced climate anxiety, 15.8% often experience it, and 41.3% have not experienced it. Climate anxiety manifests itself as temporary emotions related to media consumption, as well as a pressure to act and helplessness being felt. The greater the individual exposure to and awareness of climate change, the more likely one is to experience climate anxiety. Conscious actions for the environment, collective action, talking about mental health concerns, and seeking professional help in more serious situations are some of the most important coping mechanisms for climate anxiety. The results of climate anxiety among schoolchildren in Viljandi are generally within the range of international indicators, but are more modest than in the Global South or in regions with a higher risk of climate change. Similar to other studies, this work linked climate anxiety to awareness and media consumption and emphasized the importance of collective action and mental health support. The results of the bachelor's thesis indicate the need for increased attention to the mental well-being of schoolchildren in the context of climate change, for example by offering awareness-raising and supportive activities in schools and youth work institutions. Future research could expand the research area to all of Estonia and analyze climate anxiety in different regions and age groups
Hüpotüreoidismi ja sapipõie mukotseele koosesinemine koertel: juhtumite uurimus
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineGallbladder mucocele (GBM) is an increasingly recognized extrahepatic biliary disorder in dogs,
characterized by accumulation of mucoid bile in the gallbladder. Hypothyroidism, the most
common canine endocrinopathy, has been suggested as a risk factor for GBM, due to its effects on
lipid metabolism, bile composition, and gallbladder motility.
This case series outlines the signalment and clinical features of seven dogs diagnosed with
concurrent hypothyroidism and gallbladder mucocele (GBM). The majority of the study population
were small to medium-sized, middle-aged to older dogs, which corresponds to the known risk
factors for both conditions. The most common clinical signs of hypothyroidism were lethargy,
weight gain, and dermatological changes, while GBM frequently presented with gastrointestinal
signs and lethargy. Diagnosis of hypothyroidism preceded diagnosis of GBM in 57 % of cases, with
an average interval of 8,8 months between the diagnoses.
At the time of hypothyroidism diagnosis, frequent laboratory findings included increased activity of
alkaline phosphatase (ALP) and hypercholesterolemia. At the time GBM was diagnosed, increase in
the activity of liver enzymes was common, and ultrasonography often revealed additional
abnormalities, most frequently affecting the liver.
All dogs diagnosed with hypothyroidism were started on levothyroxine at doses lower than the
recommended starting dose 20 μg/kg twice per day (BID). Due to an advanced state of GBM, an
emergency cholecystectomy was performed in one dog. In the remaining six dogs, GBM was
initially managed medically using ursodeoxycholic acid (UDCA) and a low-fat diet. Three of the six
dogs were recommended surgery after the medical treatment was not effective.
This case series highlighted the clinical complexity of the patients with concurrent hypothyroidism
and GBM. The findings support the importance of a comprehensive diagnostic approach and
individualized treatment plan for these patients. Further research is needed to learn about the
mechanism linking hypothyroidism and GBM in dogs.Sapipõie mukotseele (GBM) on koertel üha enam tuvastatav maksaväline sapiteede häire, mida
iseloomustab limase sapi kogunemine sapipõide. Hüpotüreoidism, kõige tavalisem koerte
endokrinopaatia, on võimalik GBM-i riskitegur, sest mõjutab lipiidide ainevahetust, sapi koostist ja
sapipõie motiilsust. Teatud tõugudel, nagu Shetlandi lambakoertel ja beagle’itel on mõlema seisundi
tekkeks eelsoodumus.
See juhtumite uurimus kirjeldab koosesinevate hüpotüreoidismi ja GBM-iga seitsme koera kliinilisi
andmeid. Suurem osa uurimuse populatsioonist olid väikesed kuni keskmise suurusega keskealised
kuni vanemaealised koerad, mis vastab mõlema seisundi teadaolevatele riskireguritele.
Hüpotüreoidismi kõige tavalisemad tunnused olid loidus, kaalutõus, nahamuutused. GBM-iga
esines kõige sagedamini gastrointestinaalseid tunnuseid ja loidust. Hüpotüreoidismi diagnoos eelnes
GBM-i diagnoosile 57 % juhtudest keskmise intervalliga 8,8 kuud diagnooside vahel.
Hüpotüreoidismi diagnoosimisel olid sagedased laboratoorsed leiud suurenenud aluselise fosfataasi
aktiivsus ja hüperkolesteroleemia. GBM diagnoosimisel oli tavaline maksaensüümide aktiivsuse
tõus ja ultraheliuuringul esines lisaks sapipõie leidudele täiendavaid, kõige sagedamini maksaga
seotud leide.
Kõikidel koertel, kellel diagnoositi hüpotüreoidism, alustati levotüroksiiniga soovituslikust doosist
(20 μg/kg kaks korda päevas) madalama doosiga. Üks koer, kellel oli kaugelearenenud GBM, vajas
erakorralist koletsüstektoomiat. Ülejäänud kuuel koeral kasutati GBM-i algses ravis
ursodeoksükoolhapet ja madala rasvasisaldusega dieeti. Kolmel koeral kuuest medikamentoosne
ravi ei olnud efektiivne, mille pärast soovitati kirurgilist ravi.
See juhtumite uurimus toob esile koosesinevate hüpotüreoidismi ja GBM-iga patsientide kliinilise
keerukuse. Tulemused rõhutavad nende patsientide põhjaliku diagnostilise lähenemise ja
individuaalse raviplaani tähtsust. Hüpotüreoidismi ja GBM-i seoste mehhanismide mõistmiseks on
vaja täiendavaid uuringuid
Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e esinemine koertel loomade varjupaikades Eestis
No full textFinal thesis
Curriculum in Veterinary MedicineAntibiotic resistance is an increasing global problem in general, and as part of a broader problem,
methicillin-resistant Staphylococcus aureus (MRSA) has high global prevalence rates. In contrast, the
development of new effective antibiotics has slowed down, putting both human and veterinary
professions in a problematic situation. Due to the zoonotic potential of MRSA and the fact that dogs
are increasingly integrated into human households as well as the interest in dog adoption has been
increased during previous years, a deeper understanding of MRSA in dogs must be raised among
humans since it can help limit its spread to humans and improve resistant infection control strategies.
In March and April 2023, a study was performed to investigate the prevalence of MRSA in shelter
dogs in Estonia. In total, 74 samples from 37 dogs in four different dog shelters in Estonia were
collected. From each dog, one swab sample was taken from the nostrils and oral mucous membrane,
and another from the perianal area. The modified protocol of the European Union Reference
Laboratory for Antimicrobial Resistance was used to isolate and identify MRSA. Sample analysis
was performed at the microbiology laboratory of the Institute of Veterinary Medicine and Animal
Sciences, Estonian University of Life Sciences. The results of this study showed that none of the
collected samples were positive for MRSA. To the authors' knowledge, this study represents the first
investigation of MRSA in shelter dogs in Estonia, highlighting the need for this initial research.Antibiootikumiresistentsus on üha kasvav ülemaailmne probleem üldiselt ning osana laiemast
probleemist on metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e (MRSA) ülemaailmsed levimuse
kõrged määrad. Samal ajal on uute tõhusate antibiootikumide arendamine aeglustunud, mis seab nii
humaan- kui ka veterinaarmeditsiini valdkonnad keerulisse olukorda. MRSA zoonootilise potentsiaali
tõttu ja asjaolu tõttu, et koerad on üha enam integreeritud inimeste kodustesse majapidamistesse,
samuti viimastel aastatel kasvanud huvi koerte adopteerimise vastu, on vaja inimeste seas tõsta
teadlikkust MRSA kohta koertel, kuna see võib aidata piirata selle levikut inimestele ja parandada
resistentsete infektsioonide kontrolli strateegiaid. Märtsis ja aprillis 2023 viidi läbi uuring, et uurida
MRSA esinemist koertel loomade varjupaikades Eestis. Kokku koguti 74 proovi 37 koeralt neljast
erinevast koerte varjupaigast. Igalt koeralt võeti üks tampooniproov ninasõõrmetest ja suu
limaskestalt ning teine tampooniproov perianaalselt alalt. MRSA isoleerimiseks ja
identifitseerimiseks kasutati Euroopa Liidu Antimikroobse Resistentsuse Referentlabori
modifitseeritud protokolli. Proovide analüüs teostati Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituudi mikrobioloogia laboris. Käesoleva lõputöö uuringu tulemused näitasid, et
ükski kogutud proov ei olnud MRSA suhtes positiivne. Autorite teadmiste kohaselt ei ole MRSA’d
varem varjupaiga koertel Eestis uuritud, mistõttu oli vajalik esimene uuring selles valdkonnas
Abundance of structural elements of biodiversity in dry forest
No full textBakalaureusetöö
Loodusvarade ja kaitsmise õppekavalKäesoleva töö eesmärgiks on uurida kuivades (kanarbiku, sambliku, pohla) kasvukohatüüpides esinevaid struktuurielemente (suured elusad ja surnud puud diameetriga üle 40 cm, jämedad lamapuud diameetriga üle 25 cm) ning hinnata nende mahtusid (m3/ha) ja arvukust (tk/ha) ning lisaks hinnata puistuelementide liigilist-struktuurilist mitmekesisust kasutades Shannoni indeksit. Teema on oluline, sest kuivad metsad pakuvad elupaiku paljudele haruldastele liikidele ning kuivi metsi on vähe uuritud. Töö põhineb Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmetel.
Töö tulemustest selgus, et kuivades metsades varieeruvad bioloogiliselt oluliste struktuurielementide esinemine ja maht kasvukohatüübi ning kaitserežiimi järgi. Suuri elusaid puid leidub enim pohla ja kanarbiku kasvukohatüüpides, sambliku kasvukohatüübis aga väga vähe, samuti esineb neid range kaitsega metsades rohkem kui majandatavates metsades. Suuri surnud puid esineb väga harva, peamiselt vanades range kaitsega puistutes ja enim pohla kasvukohatüübis. Jämedat lamapuitu leidub keskmiselt enim pohla, oluliselt vähem kanarbiku ja sambliku kasvukohatüüpides. Range kaitsega metsades leidub lamapuitu sh jämedat lamapuitu mitu korda enam kui majanduspiirangutega või majandusmetsades. Lamapuidu järjepidevus on parem pohla kasvukohatüübis, samas kui kanarbiku kasvukohatüübis domineerivad rohkem lagunenud lamapuud (kõrgemad laguastmed), mis viitab ajas pidevalt toimunud püsivale lamapuidu voole. Jämedate puude ja jämeda lamapuidu vähesus, eriti nõmmemetsades, osutab vajadusele neid struktuurielemente kuivade metsade majandamisel teadlikult säilitada ja suurendada. Nii tagatakse parem metsade ökoloogiline mitmekesisus ja elupaikade säilimine.The aim of this study is to investigate the structural elements present in dry forest site types (Calluna, Cladonia and Vaccinium) – specifically large living and dead trees with a diameter over 40 cm, and lying deadwood with a diameter over 25 cm and to assess their volume (m³/ha) and abundance (pcs/ha). Additionally, the species-structural diversity of tree stand elements is evaluated using the Shannon index. This topic is important because dry forests provide habitats for many rare species, and yet they have been relatively little studied. The study is based on data from the Estonian Network of Forest Research Plots.
The results show that the occurrence and volume of biologically important structural elements in dry forests vary depending on site type and protection regime. Large living trees are most abundant in Vaccinium and Calluna site types, but very scarce in Cladonia site type, they are also more frequent in strictly protected forests compared to managed forests. Large dead trees are very rare, occurring mainly in old, strictly protected stands, most commonly in Vaccinium site types. Lying deadwood is on average most abundant in Vaccinium types, and significantly less in Calluna and Cladonia types. Strictly protected forests contain several times more lying deadwood, including large logwood, than forests with restrictions or commercially managed forests. Continuity of lying deadwood is better maintained in the Vaccinium site type, whereas in the Calluna type, more decomposed logwood dominates (higher decay stages), indicating a continuous flow of deadwood over time. The scarcity of large trees and standing or lying deadwood, especially in Calluna forests, highlights the need to consciously preserve and increase these structural elements in the management of dry forests. This is essential for maintaining ecological diversity and thepersistence of forest habitats