9480 research outputs found
Sort by
Lüpsimise ja udaratervise praktikate seos karja tootmis- ja udaratervise näitajatega
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineThis study investigated associations between milking practices, udder health measures, and
production and udder health parameters in 120 Estonian dairy herds. Data collection was
performed during farm visits between August 2019 and July 2020, including questionnaires,
on-farm measurements, and animal-based assessments. The average herd size was 518 cows.
Average production parameters included yearly 305-day milk yield of 10 429 kg, somatic
cell count (SCC) of 225 500 cells/mL, and 12% of cows removed due to mastitis out of all
culled per year.
Statistical analysis revealed that larger herds (≥630 cows) had on average 5.7 times higher
probability of achieving high milk production (>10 429 kg). Group pen at calving increased
odds of high production by 4.2 times compared to tied stall.
Disinfection of milking equipment after every mastitic cow was associated with both higher
milk yield and lower SCC. Brush cleaning of teats was associated with higher SCC compared
to reusable towels. Herds that regularly analyzed udder health data showed lower SCC levels
and reduced mastitis culling rates.
The results underscore the importance of proper milking hygiene, data-driven management,
and targeted practices, such as maintaining udder cleanliness and disinfecting equipment, for
ensuring good udder health. These findings provide dairy producers with evidence-based
strategies to enhance udder health and boost farm profitability in large dairy herds.Uuringus analüüsiti seoseid lüpsipraktikate ja udaratervise meetmete ning karja
toodangutaset ja udaratervist iseloomustavate parameetrite vahel 120 Eesti piimaveisefarmis.
Andmete kogumine toimus farmikülastuste käigus ajavahemikus august 2019 kuni juuli 2020
ning hõlmas küsimustikke, kohapealseid mõõtmisi ja loomapõhiste andmete kogumist.
Uuringus osalenud karjade keskmine suurus oli 518 lehma. Karjade keskmine 305-päeva
piimatoodang oli 10 429 kg, keskmine somaatiliste rakkude (SCC) arv oli 225 500 rakku/mL
ja keskmiselt 12% aasta jooksul karjast väljaviidud lehmadest praagiti mastiidi tõttu.
Statistiline analüüs näitas, et suuremates karjades (≥630 lehma) oli keskmiselt 5,7 korda
suurem tõenäosus saavutada kõrge piimatoodang (≥10 429 kg). Karjades, kus lehmad
poegisid rühmasulus, oli kõrge tootlikkuse saavutamise tõenäosus 4,2 korda suurem
võrreldes lõaspidamissüsteemis poegimisega.
Lüpsiseadmete desinfitseerimine pärast udarapõletikuga lehmade lüpsmist oli seotud nii
kõrgema piimatoodangu kui ka madalama SCC-ga. Nisade harjadega puhastamine oli seotud
kõrgema SCC-ga võrreldes korduvkasutatavate rätikute kasutamisega. Karjades, kus
regulaarselt analüüsiti udaraterviseandmeid, oli madalam keskmine SCC ja väiksem
mastiidist tingitud praakimismäär.
Tulemused rõhutavad korraliku lüpsihügieeni, andmepõhise juhtimise ja sihipäraste
praktikate, nagu udarate puhtuse tagamise ja seadmete desinfitseerimise, tähtsuse olulisust.
Uuringu tulemused pakuvad piimatootjatele teaduspõhiseid strateegiaid udaratervise
parandamiseks ja suurte piimafarmide tootlikkuse tõstmiseks
The development and current state of selected meadows in the Kahtla-Kübassaare protected area over the past 20 years
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalPoollooduslikud niidukooslused on kõrge loodusväärtusega ökosüsteemid, mille püsimine sõltub inimtegevuse järjepidevusest. Traditsioonilise hoolduse katkemisel kaasneb sageli koosluste kinnikasvamine, liigirikkuse vähenemine ning elupaikade üldise seisundi halvenemine.
Töö eesmärk oli hinnata Kahtla-Kübassaare hoiuala valitud poollooduslike niidualade seisundi muutust viimase 20 aasta jooksul, võrreldes 1999. ja 2024. aasta inventuuride tulemusi. Hindamisel kasutati sama ankeeti ja metoodikat. Analüüs hõlmas 24 ala, mille kohta oli olemas varasema inventuuri põhjal koostatud andmestik. Valitud aladeks olid loopealsed, rannaniidud ja puisniidud.
Tulemused näitasid, et järjepidevalt majandatud ning heas seisundis alad säilitasid või parandasid oma ökoloogilist kvaliteeti. Samas ilmnes ka alasid, kus varasemalt heas seisus ala hooldus oli katkenud ja seisund halvenenud. Osa 1999.a. madala seisundi hinnanguga aladest, kus hooldustegevus oli vahepeal taastatud, oli 2024. aastaks saavutanud selgelt parema seisundi. Seega kinnitavad tulemused hüpoteesi vaid osaliselt, rõhutades, et seisundi muutusi mõjutab lisaks algsele olukorrale ka hoolduse järjepidevus.Semi-natural grasslands are ecosystems of high natural value, whose persistence relies on the continuity of human management. When traditional maintenance ceases, it often leads to overgrowth, a decline in species richness, and a general deterioration in habitat condition.
The aim of this study was to assess the changes in the condition of selected semi-natural grassland areas within the Kahtla-Kübassaare nature reserve over the past 20 years, by comparing the results of the 1999 and 2024 inventories. The same survey form and methodology were used in both assessments. The analysis included 24 areas for which data had been compiled during the previous inventory. The selected habitats included alvars, coastal meadows, and wooded meadows.
The results showed that areas which had been consistently managed and were in good condition had either maintained or improved their ecological quality. However, there were also cases where areas previously in good condition had deteriorated due to a lapse in management. Some areas that had received a low condition rating in 1999 showed significant improvement by 2024, provided that management activities had been restored in the interim. These findings therefore only partially confirm the hypothesis, emphasizing that in addition to the initial state, the continuity of management plays a crucial role in determining habitat condition changes
The role of biodegradable and compostable plastic bags in recycling of separately collected biowaste
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalTulenevalt Euroopa Liidus seatud eesmärgist suurendada järk-järgult olmejäätmete ringlussevõttu ja Eestis kehtivast seadusest, on alates 2024. aasta algusest biojäätmete, sealhulgas biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete liigiti kogumine ja jäätmevedajale üleandmine kohustuslik, kui biojäätmeid ei ole võimalik tekkekohal kohtkompostides ringlusse võtta. Eestis reguleerivad biojäätmete liigiti kogumist kohalikud omavalitsused läbi jäätmehoolduseeskirjade, kus muuhulgas sätestatakse nõuded biojäätmete liigiti kogumise meetodile ja biolagunevate jäätmete kogumismahuti vooderduskotile. Biojäätmete liigiti kogumiseks on mitmeid võimalusi, nende hulgas on kasutusel ka biolagunevad ja kompostitavad kogumiskotid. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada Eestis kehtivad nõuded biojäätmete liigiti kogumiseks, uurida inimeste tegelikke harjumusi biojäätmete liigiti kogumisel ning tuvastada biolagunevate ja kompostitavate kogumiskottide roll biojäätmete ringlusse võtmisel. Töös kombineeriti kolme uurimismeetodit: dokumenditöötlust ja andmeanalüüsi biojäätmete liigiti kogumise nõuete välja selgitamiseks, küsitlust ja küsitlusandmete kvantitatiivset andmeanalüüsi biojäätmete liigiti kogumise harjumuste uurimiseks ning poolstruktureeritud intervjuusid biojäätmete käitlejatega ning nende käigus kogutud andmete kvalitatiivset sisuanalüüsi biolagunevate ja kompostitavate kogumiskottide rolli tuvastamiseks biojäätmete ringlusse võtmisel. Töö tulemusel selgus, et kohalike omavalitsuste (KOV) jäätmehoolduseeskirjades võivad biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise kohta esitatud nõuded olla väga erinevad ja mitte kõik jäätmehoolduseeskirjad ei sisalda infot biojäätmete liigiti kogumiseks sobivate meetodite kohta. 78-st KOVist, kus biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, 27 puhul ei ole jäätmehoolduseeskirjas täpsustatud nõudeid biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismeetodi kohta, 3 nimetavad muid kogumismeetodeid, mille hulka ei kuulu biolagunevad ega kompostitavad kotid, kuid kus võidakse mainida üldsõnalisi (jäätmekott) või ebasobivad (kilekott) kogumismeetodeid, 34 nimetab ühe võimaliku kogumismeetodina biolaguevaid ja 14 kompostitavaid kotte. Biolagunevate jäätmete kogumismahuti vooderduskoti nõudeid esineb KOVide jäätmehoolduseeskirjades oluliselt vähem. Küsitluse andmetel kasutavad Eesti inimesed toidujäätmete liigiti kogumiseks erinevaid kogumismeetodeid: biojäätmeid kogutakse nii lahtiselt (47%), kompostitavatesse (15%), biolagunevatesse (12%) kui ka tavaplastist kilekottidesse (10%). Paberkotte ja muid kogumismeetodeid kasutatakse vähem ja alla 10% vastanutest ei kogu toidujäätmeid üldse liigiti. Tulenevalt toidujäätmete ringlusse suunamise viisist nähtub, et kohtkompostimise korral eelistatakse toidujäätmeid koguda lahtiselt (82%) ja korraldatud jäätmeveo teenuse puhul kasutatakse valdavalt erinevaid kogumiskotte (71%). Korraldatud jäätmeveo tarbeks kasutatavad kogumismahutid on enamasti (87%) vooderdatud. Eestis käideldakse toidujäätmeid tööstuslikult nii kompostimise kui ka anaeroobse lagundamise teel. Täna kasutusel olevate käitlustehnoloogiate juures on kõik toidujäätmete kogumiseks kasutatavad kogumiskotid, sealhulgas biolagunevad ja kompostitavad kotid, võõristeks. Anaeroobse käitlustehnoloogia eripäradest tulenevalt eemaldatakse kõik võõrised käitlusprotsessi alguses. Tööstusliku kompostimise korral eemaldatakse kompostitavad kotid mittelagunemise korral tootmise lõpuetapis väljasõelumise teel. Kuna nii käesolevas töös viidatud kirjandusallikatest kui ka läbiviidud intervjuudest selgus, et kompostitavate toidujäätmete kogumiskottidega on seotud mitmeid kitsaskohti, soovitab käesoleva töö autor toidujäätmeid liigiti koguda ilma igasuguse kogumiskotita ehk lahtiselt. Käesolev töö võiks olla aluseks kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade ülevaatmisele, vajadusel biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise meetodite ja kogumismahuti vooderduskoti nõuete sätestamisele, parandamisele või täpsustamisele.Based on the goal of gradually increasing the recycling of municipal waste in European Union and the laws in force in Estonia, as of the beginning of 2024, separate collection and handover of biowaste, including biodegradable food and kitchen waste, is mandatory if biowaste cannot be recycled on-site through home composting. In Estonia, separate collection of biowaste is regulated by local governments through waste management regulations, which among other things specify requirements for the method of separate collection of biowaste and the liner bags used in collection containers of biodegradable waste. There are several options available for separate collection of biowaste, including biodegradable and compostable collection bags.
The aim of this study was to identify the current requirements for the separate collection of biowaste in Estonia, to investigate people's actual habits regarding separate collection of biowaste, and to determine the role of biodegradable and compostable collection bags in recycling of biowaste. The study employed a combination of three research methods: document and data analysis to identify the requirements for separate collection of biowaste, a survey and quantitative analysis of the survey data to study the habits of separate collection of biowaste, and semi-structured interviews with biowaste handling companies, along with qualitative content analysis of the data collected through these interviews to determine the role of biodegradable and compostable bags in biowaste recycling.
The results of the study revealed that the requirements related to the separate collection of biodegradable food and kitchen waste in local governments (LG) waste management regulations can vary greatly and not all waste management regulations contain information about suitable methods for the separate collection of biowaste. Out of the 78 municipalities where biodegradable waste is included in organised waste transport, 27 do not specify the requirements for the collection method of biodegradable food and kitchen waste in their waste management regulations, 3 mention other collection methods that do not include biodegradable or compostable bags, but may mention general (garbage bag) or unsuitable (plastic bag) collection methods, 34 LGs appoint to biodegradable bags and 14 to compostable bags as one of the possible collection methods amongst others. Stipulating the requirements for the biodegradable waste collection container liner bags is significantly less common in the LG waste management regulations. According to the survey conducted in the study, Estonians use different collection methods to collect food and kitchen waste separately from other municipal waste: biowaste is collected in bulk (47%), compostable (15%), biodegradable (12%) and regular plastic bags (10%). Paper bags and other collection methods are rarely used and less than 10% of respondents do not collect food waste separately at all. Based on the method of recycling of food waste, the study indicated that in case of on-site home composting, food waste is preferred to be collected in bulk (82%) and in case of organized waste collection services, various collection bags are predominantly used (71%). In the case of organized waste collection, collection containers are also mostly lined (87%).
In Estonia, food waste is processed industrially by composting and anaerobic digestion. Both treatment technologies used today, consider all bags used for food waste collection, including biodegradable and compostable bags, to be foreign objects that should be removed. Due to the specifics of anaerobic treatment technology, all foreign materials are removed at the beginning of the treatment process. In the case of industrial composting, compostable bags are removed by screening at the final stage of compost production if they do not biodegrade in the process.
Since both the literature sources referenced and the interviews conducted in this study revealed several negative aspects and shortcomings associated with compostable food waste collection bags, the recommendation of the author of this study is not to use any kind of collection bag when separately collecting food waste, but to collect food waste in bulk.
This work could serve as a basis for reviewing the waste management regulations of local governments, and, if necessary, establishing, improving or specifying the methods for the separate collection of biodegradable food and kitchen waste and the requirements for the liner bag of the collection container
Metabolic hormone profiles pre- and post-fattening in sheep breeds in Latvia with varying feed efficiency
No full textReceived: February 2nd, 2025 ; Accepted: May 12th, 2025 ; Published: May 12th, 2025 ; Correspondence: [email protected] sheep production, livestock fattening constitutes a major source of income, with overall economic efficiency largely determined by feed efficiency (Fe). Feed efficiency, in turn, is influenced by the hormone-regulated physiological state of the animal. Monitoring hormone levels as biomarkers can significantly optimise the lamb fattening process, improving outcomes. The study aims to analyse levels of hormone IGF-1, insulin, total T4, ACTH, haematocrit (HCT), haemoglobin (Hb), and glucose in sheep breeds raised in Latvia at different ages or fattening periods and corresponding Fe indicators. Blood samples and phenotypic data were collected from 76 and 92 intensively fattened lambs at ~81 and ~150 days of age, respectively, with ~60% representing the Latvian Dark-Head breed. Post-fattening levels of IGF-1, insulin, haematocrit, and haemoglobin were statistically higher, while glucose was elevated pre-fattening. IGF-1 and insulin varied significantly across five and three breeds; HCT and Hb levels differed significantly in one breed each. Pre-fattening IGF-1 and glucose levels correlated with feed efficiency traits. Regression analysis showed that pre-fattening hormone levels explained 24.7% of FCR, 22.8% of RGR, and 31.6% of KR variance. Results demonstrate breed-specific hormonal differences in Latvian sheep and indicate the potential of hormone levels as biomarkers for assessing and optimising feed efficiency, emphasizing the need to study hormone levels across breeds and at different fattening stages
The relationship of remote work and burnout of financial accounting specialists
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalMajandusarvestuse valdkonnas on kaugtöö tõusnud püsivaks töövormiks, millel on oluline mõju töötajate vaimsele tervisele ja töökoormuse tajumisele. Eelnevad uuringud on käsitlenud tööaja paindlikkuse ja autonoomia positiivset mõju töörahulolule, ent vähem tähelepanu on pööratud nende tegurite mõjule, läbipõlemise riskile ning juhtimiskultuuri ja töökorralduslike tingimuste rollile psühhosotsiaalses heaolus. Magistritöö eesmärk on selgitada välja kaugtöö mõju majandusarvestuse spetsialistide vaimsele tervisele, töökvaliteedile ja läbipõlemise riskidele.
Empiirilises osas kasutati kombineeritud uurimismetoodikat, mis liidab kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise. Andmete kogumiseks viidi läbi struktureeritud veebiküsitlus, milles osales 209 majandusarvestuse spetsialisti. Kogutud andmeid analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi abil, tuvastades teooriapõhised konstruktsioonid vastajate subjektiivsetes kogemustes ja hinnangutes.
Uuringu tulemused näitasid, et tööaja paindlikkus ja autonoomia on töötajate jaoks peamised töörahulolu allikad, mis kinnitab Herzbergi motivatsioonifaktorite tähtsust. Samas tõi analüüs esile mitmeid töökorralduslikke puudujääke, mis seostuvad läbipõlemise põhikomponentidega – näiteks emotsionaalne kurnatus, kolleegidega sideme vähenemine ja töö tähenduse vähenemine. Ebapiisav tehniline valmisolek ja vähene juhtimistugi kujunesid kriitilisteks hügieeniteguriteks, mille puudujäägid kahjustasid töötajate keskendumisvõimet ja suurendasid nende emotsionaalset koormust.
Tulemused kinnitasid teoreetiliste mudelite sobivust uuritud kontekstis ning rõhutasid vajadust süsteemse, töötajakeskse ja läbimõeldud kaugtöökorralduse järele. Magistritöö praktiline väärtus seisneb juhtimissoovitustes, mis aitavad organisatsioonidel kujundada töötajate vaimset heaolu ja motivatsiooni toetavat töökeskkonda. Edasised uurimissuunad võiksid keskenduda kaugtööga seotud juhtimispraktikate tõhususe hindamisele erinevates töörollides ja sektorites.In the field of financial accounting, remote work has become a permanent work arrangement with a significant impact on employees’ mental health and perceived workload. Previous research has shown the positive effects of flexible working hours and autonomy on job satisfaction, but less focus has been given to their influence on burnout risk and to the role of leadership practices and work organization in psychosocial well-being. This master's thesis is to determine the impact of remote work on the mental health, work quality and burnout risks of accounting specialists.
The empirical study approached with mixed-methods, integrating both quantitative and qualitative methods. Data were collected via a structured online survey, to which 209 financial accounting specialists responded. The collected data were analyzed through inductive content analysis, identifying theory-driven constructs in the respondents’ subjective experiences and evaluations.
The results said that adjustable working hours and autonomy are main sources of job satisfaction for employees, verifying the importance of Herzberg’s motivators. Simultaneously, the study revealed several organizational deficiencies associated with the core components of burnout, including emotional exhaustion, loss of sense of community, and reduced meaningfulness of work.Lack of technical preparedness and insufficient leadership support seemed to have emerged as critical hygiene factors whose shortcomings, based on the interview data, adversely affected employees’ focus while heightening their emotional burden.
The findings support the applicability of the theoretical models in this context and emphasize the need for systematic, employee-centered remote work arrangements. The practical contribution of the thesis lies in its management recommendations to help organizations create a work environment that supports mental well-being and motivation. Future research directions could examine the effectiveness of leadership practices governing remote work across different job roles and sectors
Research and justification of parameters for a flexible sectional screw working body
No full textReceived: April 10th, 2025 ; Accepted: May 8th, 2025 ; Published: May 9th, 2025 ; Correspondence: [email protected] article presents a new design of the hinged-sectional working body of a flexible screw conveyor intended for transporting bulk agricultural materials. The influence of the hinge mechanism’s structural parameters on its operational efficiency is investigated, particularly in terms of ensuring the required angular displacement of axes, preventing jamming, and minimizing energy losses. Analytical dependencies are proposed to determine the arc displacement of the ball along friction surfaces, its velocity, and the efficiency coefficient of the hinge mechanism. It is established that the maximum efficiency coefficient ranges between 0.88 and 0.91 when the ratio of the ball radius to the rotation radius of ball centers is within 0.3–0.45. Calculations show that an increase in the conical socket inclination angle leads to a reduction in efficiency. To enhance the overall conveyor efficiency, it is recommended to reduce the hinge axis deviation angle, which results in a larger bending radius of the screw. Specifically, it is determined that the axis deviation angle should not exceed 20–25° while maintaining an efficiency coefficient of at least 0.9. To determine the optimal structural characteristics of the screw working body sections, computer modeling of force load influence on corresponding deformations was conducted. The results show that an increase in torque leads to a greater twisting angle of the section, with the most significant deformation occurring at a minimal number of axial rods. The proposed design improves the efficiency of loading and unloading operations while expanding technological capabilities in transporting grain and other bulk materials
A literature review of plants with antiparasitic properties against horse endoparasites
No full textReceived: January 31st, 2024 ; Accepted: April 12th, 2025 ; Published: April 20th, 2025 ; Correspondence: [email protected] light of the expansion of anthelmintic resistance, this literature review focusses on plant use against common endoparasites in horses: strongyles, cyathostomins, and ascarids, all of which negatively impact the horse's quality of life. Evidence-based literature from databases such as ScienceDirect and PubMed and search engines such as GoogleScholar was selected, and publications that met the criteria were included in the review. The plants included in the review are native species in Europe or can be easily grown in the provided climate. The search provided a total of 5936 publications from which, after evaluation, only 12 were included in the review. The main aim of the research was to compare the efficacy of selected plants by evaluating the information of the study design, a plant component or preparation and its concentration used in the investigation, and the results obtained, while also describing the bioactive compounds that are responsible for the potential antiparasitic effect. The search covered commonly mentioned plants with anthelmintic potential for equines, and in the result, only eight of the plants had their effectiveness evaluated in the form of research, Artemisia absinthium, Hippophae rhamnoides, Onobrychis viciifolia, Allium sativum, Inula helenium, Zingiber officinale, Cichorium intybus and Pimpinella anisum. The results emphasize the necessity for further explorations to be made - the results tend to be inconsistent with each other, showing that there might be a possibility for the plants to become a part of routine anthelmintic therapy, but many of the findings have not been convincing enough so far
Skeleti ja lihaskonna haigusjuhtumid Eesti Maaülikooli hobusekliinikus perioodil 2015 kuni 2022
No full textFinal thesis
Curriculum in Veterinary MedicineLameness is a common health issue in horses that affects their performance, welfare, and has a
significant economic impact.
The aim of this retrospective descriptive survey was to characterize horses presented with
musculoskeletal problems related to lameness or poor performance at the Estonian University of
Life Sciences Equine Clinic from 2015 to 2022. The study focused on analyzing patient
demographics, common presenting complaints, as well as the diagnostic methods, diagnoses and
treatment plans applied.
The study included 146 horses selected from 1654 total patients seen during the period. Patient
data - including age, gender, breed, clinical signs, diagnostics, and treatments - were collected
retrospectively from medical records. The most frequently represented breed was the Estonian
Sport Horse, and the average age of horses was relatively low (mean 7 years, median 6 years).
The most common diagnosis was soft tissue injury, followed closely by osteochondrosis
dissecans. Radiography was the most often used imaging method. Intra-articular treatment and
surgery were most used for joint-related issues like OCD, and rehabilitation was included in over
30% of treatment plans.
The findings underline the importance of detailed clinical evaluation, early diagnostics, and a
multimodal treatment approach. They also highlight the value of collaboration between horse
owners, general practitioners, and referral clinics in ensuring prompt and effective management
of equine lameness.Lonkamine on hobustel levinud terviseprobleem, mis mõjutab nende töövõimet, heaolu ning
omab olulist majanduslikku mõju.
Käesoleva retrospektiivse kirjeldava uuringu eesmärk oli iseloomustada Eesti Maaülikooli
hobukliinikusse aastatel 2015–2022 lonke või sooritusvõime langusega seotud luu- ja
lihaskonna probleemidega pöördunud hobuseid. Uuring keskendus patsientide demograafiliste
andmete, sagedasemate kaebuste, kasutatud diagnostiliste meetodite, saadud diagnooside ja
rakendatud raviplaanide analüüsile.
Uuringusse kaasati 146 hobust, kes valiti 1654 sama perioodi jooksul kliinikus vastu võetud
patsiendide hulgast. Patsientide andmed – sealhulgas vanus, sugu, tõug, kliinilised tunnused,
diagnostika ja ravi – koguti retrospektiivselt haiguslugudest. Kõige sagedamini esines Eesti
sporthobune ning hobuste keskmine vanus oli suhteliselt madal (keskmine 7 aastat, mediaan 6
aastat). Kõige sagedasemaks diagnoosiks oli pehmete kudede vigastus, millele järgnes lõhestav
osteokondriit (OCD). Kõige sagedamini kasutati diagnostikaks röntgenuuringut. Liigesesisest
ravi ja kirurgiat kasutati peamiselt liigeseprobleemide, näiteks OCD, korral ning taastusravi oli
osa enam kui 30% ravijuhtumitest.
Tulemused rõhutavad põhjaliku kliinilise hindamise, varajase diagnostika ja multimodaalse
ravi olulisust. Samuti tõstavad need esile koostöö väärtust hobuseomanike, esmatasandi
loomaarstide ja kliinikute vahel, et tagada lonkeprobleemide õigeaegne ja tulemuslik käsitlus
Analysis of employee job satisfaction and motivation at Embach Ehitus OÜ
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalBakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada töötajate töörahulolu ja motivatsioon ettevõttes Embach Ehitus OÜ ning tulemuste põhjal teha juhtkonnale parendusettepanekud.
Uuritavas ettevõttes varasemalt ei ole läbi viidud töötajate motivatsiooni ja rahulolu uuringut, mis tõttu puudub ülevaade, milline on Embach Ehituse OÜ töötajate töörahulolu ja motivatsioon. Juhtkond on leidnud uusi noori töötajaid, kes on alles ülikooli lõpetanud ning töötanud ettevõttes 1–5 aastat. Seetõttu oli otsus läbi viia küsitlus kõikide töötajate motivatsiooni ja töörahulolu kohta.
Lähtuvalt läbiviidud küsitluse tulemustest võib järeldada, et ettevõttes Embach Ehitus on kujunenud positiivne töökeskkond, mis toetab töötajate rahulolu ning soodustab nende aktiivset osalust töös. Töötajate ootuste ja tegelike hinnangute võrdlus ettevõttes jäi vahemikku 4,0 – 4,3 viiepallisel Likerti skaalal. Erinevus on 0,3 punkti, mis näitab, et töötajate ootused ja tegelikkus on omavahel üsna sarnased.
Saadud tulemustele autor tegi ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale. Ettevõttel on juba tänapäeval tugev alus, mille moodustab ühtne meeskond, head inimlikud suhted ja põnev töö. Need on olulised väärtused, mida tuleb hoida ja edasi arendada.The aim of the bachelor's thesis was to determine employee job satisfaction and motivation at Embach Ehitus OÜ and, based on the results, to make improvement suggestions to the management.
No previous research had been conducted in the company regarding employee motivation and satisfaction, which meant there was no clear overview of the current levels of job satisfaction and motivation among the employees of Embach Ehitus OÜ.
The management has recruited new young employees who have been with the company for 1 to 5 years. Therefore, it was decided to conduct a survey on employee motivation and job satisfaction.
Based on the results of the survey, it can be concluded that Embach Ehitus has developed a positive working environment that supports employee satisfaction and encourages active participation in work. The comparison between employees’ expectations and their actual assessments ranged from 4.0 to 4.3 on a five-point Likert scale. The difference of 0.3 points indicates that the employees' expectations and the reality are quite well aligned.
Based on the findings, the author made several suggestions to the company’s management. The company already has a strong foundation, built on a cohesive team, good interpersonal relationships, and engaging work. These are important values that should be preserved and further developed
Tactical Urban Intervention: Activating a Local Node
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalBakalaureuse töös tutvustatakse erinevaid väliruumi uuringuid ja selgitatakse, kuidas
inimesed tajuvad linnaruumi. Uuringute põhjal koostatakse avaliku ala uurimiseks
kasutatav tööriist, millega eristatakse aktiivset ja passiivset linnaruumi. Töö käigus
koostatakse pilootprojekt loodud kriteeriumtabeli analüüsi kohaselt passiivsele
linnaruumile, Tallinnas, Väike-Õismäel asuva Kollase keskuse ette. Kujunduslahenduse
loomisel lähtutakse kriteeriumtabeli tulemustest ning teistest avaliku ruumi
analüüsidest. Töö tulemuseks on kriteerium tabeli põhine pilootprojekti lahendus, mis
taotleb ala ruumikasutuse muutust ning avaliku ruumi aktiveerimist, kasutades ajutisi
moodul lahendusi.This bachelor's thesis introduces various public space studies and explains how people
perceive urban environments. Based on these studies, a tool is developed for analysing
public space, which distinguishes between active and passive urban areas. A pilot
project is created on a, according to the analysis, passive urban environment: the front of
a local shopping centre Kollane, in Väike-Õismäe, Tallinn. The design solution is built
on the results of the criteria table and other public space analyses. The outcome of this
thesis is a criteria table based pilot project that aims to change local spatial use and
activate public space using modular and temporary methods.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0