9480 research outputs found
Sort by
Molecular Identification and Characterization of Botrytis spp. from Strawberry in Morocco
No full textReceived: January 13th, 2024 ; Accepted: April 7th, 2025 ; Published: April 22nd, 2025 ; Correspondence: [email protected], [email protected] cinerea is a highly destructive infection, responsible for gray mold in small fruit crops such as strawberries, it causes pre and post-harvest losses. Identification of this pathogen is the first step to control it. The purpose of the present study was to identify Botrytis species, characterize and assess genetic diversity of gray mold pathogen populations from strawberry in Morocco using molecular markers. Sixty-eight isolates were obtained from infected fruits of 14 different geographic origins in Morocco, DNA was extracted and the isolates were identified using Bc108+/Bc563− and NEP2 sequences variability. To differentiate between groups N and S genotypes of Botrytis spp., two primer pairs were used (BcinN-in-F/R and Mrr1_spez_F/R). Presence of transposable elements (TE) boty, flipper and 9 microsatellites (SSR) were used to examine genetic diversity of the isolates. In our population, forty-seven isolates were identified as B. cinerea. Data indicated that 26% of isolates were attributed to groups S and 31% to N. It also showed that 32% of the isolates possessed flipper genotype, followed by transposa (28%), boty (21%) and vacuma (19%). Analysis of 68 Botrytis spp. isolates by SSR showed a high level of genetic diversity indices among populations of which the isolates clustered into seven genetic groups. Data showed genetic diversity in Botrytis spp. populations from Morocco. Identification of the pathogen and knowledge of its genetic diversity enable optimal and effective disease management
Portatiivse XRF seadme rakendamine plii (Pb) jääkide avastamiseks jahitud ulukite kuulihaavadelt
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineLead ammunition use on game meat has been a major cause for pollution of the environment
posing significant health risks not only to wildlife but also to game meat consumers and
livestock where lead can induce chronic intoxication and neurological damage. Populations
of birds, especially raptors, suffer and decline as lead shot often leads to acute toxicosis and
death after ingestion of fragments. Meanwhile, chronic intoxication is mostly seen in humans
exposed to lead, causing a variety of symptoms and even developmental issues in children.
Despite its ban in wetlands, one year ago in all EU member states, lead ammunition is still
widely used as restrictions are difficult to enforce and there are no restrictions in bullets.
However, it is possible to use a handheld X-ray fluorescence (XRF) device for detecting lead
in samples such as soil and bone, and it may be applicable for carcasses and swab samples
taken from wound channels in game meat. To analyse the sensitivity and accuracy of the XRF
it is being tested on a variety of game meat samples with both known and unknown lead
contamination. Results indicate that lead is most efficiently detected through direct XRF
readings of intact wound channels. However, even after meat processing, during which skin
and surrounding tissues are removed, residues are possible to be detected. In contrast, swab
samples are less reliable post-processing, though lead was still detectable when swabs were
taken from intact wound channels. These findings highlight the potential for improving lead
monitoring in wild game processing facilities and may support the enforcement of
ammunition regulations, contributing to the protection of wildlife and the environment.Plii kasutamine jahimoonas on üks peamisi keskkonna ja toiduahela saastamise allikaid. Plii
kujutab endast märkimisväärset terviseriski mitte ainult metsloomadele, vaid ka ulukiliha
tarbijatele ja kariloomadele. Plii võib põhjustada kroonilist mügistust ja neuroloogilisi
kahjustusi. Lindude, eriti röövlindude populatsioonid kannatavad ja vähenevad, kuna
pliilaskemoona tükide allaneelamine koos toiduga põhjustab ägedat toksikoosi ja surma.
Inimestel, kes puutuvad kokku pliiga, tarbides pliiga saastunud ulukiliha, esineb mitmeid
terviseprobleeme. Kõige õrnemad on lapsed, kellel võib plii põhjustada arenguprobleeme.
Vaatamata plii haavlite keelustamisele märgaladel, on nende kasutamine Euroopa Liidu
liikmesriikides endiselt levinud. Selle põhjus on enamasti praktiline, kuna plii laskemoona
kasutamise piiranguid on raske jõustada. Lisaks pole keelatud pliid sisaldavad kuulid.
Ühe võimalusena kasutatakse portatiivset röntgenfluorestsentsseadet (XRF) plii
tuvastamiseks erinevates proovides, näiteks pinnases ja luudes. Antud seadme rakendamine
ulukiliha haavaapindadelt võiks aidata plii laskemoona kasutamise tuvastamiseks.
Uuringu tulemused näitavad, et pliid on kõige tõhusam tuvastada tervete haavakanalite
otseste XRF-analüüsi abil. Kuid ka pärast liha töötlemist, mille käigus eemaldatakse nahk ja
kaavakanali ümbritsevad koed, on võimalik tuvastada plii jääke laskepiirkonnas. Seevastu on
tampooniproovid pärast töötlemist vähem usaldusväärsed. Pliid oli siiski tuvastatav, kui
tampooniproovid võeti tervetest haavakanalitest. Need leiud rõhutavad XRF-i uuringute
potentsiaali pliisisalduse seiret ulukiliha töötlemisel. XRF-i seadme kasutamine võib toetada
laskemoona eeskirjade jõustamist ning aidates kaasa eluslooduse ja keskkonna kaitsmisele
Reconstruction of the Alatskivi-Koosa 15 kV Feeder
No full textMagistritöö
Energiakasutuse õppekavalMagistritöös on kirjeldatud ja analüüsitud Alatskivi-Koosa 15 kV fiidri rekonstrueerimise
elektriprojekti. Objekt asub Peipsiääre vallas Tartu maakonnas, projekteerimiseks kulus 7
kuud. Projekt oli hankes 3 kuud ning ehitati 2024 mais ja juunis. Projekt kooskõlastati
eraomanike, Peipsiääre valla, Transpordiameti ja Riigimetsa Majandamise Keskusega ning
muude asjast huvitatud organisatsioonidega. Alatskivi-Koosa 15 kV fiidri rekonstrueerimine
oli aastatel 2023-2024 oluline osa Tartu maakonna investeeringutest, moodustades
planeeritavates 37,9 km ilmastikukindlast võrgust ning 12 alajaamast ligikaudu pool. Projekt
koosneb 65 joonisest, neist 44 on asendiplaanid ning 21 on tehnilised joonised
(paigutusjoonised, tehnilised skeemid). Projekteerimisel on lähtutud Elektrilevi OÜ
lähteülesandest, Eesti vabariigi seadustest “Ehitusseadustik“, “Asjaõigusseadus“, “Seadme
ohutuse seadus“ ning standarditest.The master's thesis describes and analyses the electrical project for the reconstruction of the
Alatskivi-Koosa 15 kV feeder. The object is located in Peipsiääre rural municipality, Tartu
county, and took 7 months to design. The project was in the procurement phase for 3 months
and was built in May and June 2024. The project was coordinated with private owners,
Peipsiääre rural municipality, the Transport Board, the State Forest Management Centre and
other interested organizations. The reconstruction of the Alatskivi-Koosa 15 kV feeder was
an important part of Tartu county's investments in 2023-2024, accounting for approximately
half of the planned 37.9 km of weatherproof network and 12 substations. The project consists
of 65 drawings, 44 of which are layout plans and 21 are technical drawings (layout drawings,
technical diagrams). The design was based on the initial task of Elektrilevi OÜ, the laws of
the Republic of Estonia "Construction Law", "Property Law", "Equipment Safety Law" and
standards
Phytoplankton species richness patterns in small Estonian lakes
No full textMagistritöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalFütoplanktoni kooslused moodustavad mageveekogude esmase produktsiooni ja toitainete ringe ning nende liigirikkus peegeldab keskkonnaseisundit ja ökosüsteemi stabiilsust. Eesti väikejärved, mille kujunemine on seotud liustikulise päritoluga ja piirkondlike hüdroloogiliste iseärasustega, pakuvad mitmekesist raamistikku fütoplanktoni dünaamika uurimiseks, kuid alusuuringuid selle kohta on seni vähe.
Käesoleva magistritöö eesmärk on tuvastada ja hinnata, millised keskkonntegurid (järve ja valgala morfomeetria, maakasutus, geoloogiline aluspõhi ja järvede maastikuline tihedus) määravad Eesti väikejärvede suvise fütoplanktoni liigirikkuse, liikide ühtluse ja biomassi.
Uurimus põhineb riikliku seireprogrammi andmetel 2000 – 2020 ning Maa- ja Ruumiameti avaandmetel järve ja valgalade morfomeetrilise, maakasutus- ja geoloogilise konteksti kohta. Statistiliseks analüüsiks kasutati R programmis Random Forest ja XGBoost mudeleid, kombineerituna ruumilise autokorrelatsiooni hindava MEM-analüüsiga.
Ruumiline autokorrelatsioon (Morani omavektorkaardi ehk MEM-komponendid) selgitas olulise osa liigirikkuse ja ühtluse variatsioonist, toetades metapopulatsiooni mehhanismide tähtsust.
Järvede pindala, kaldajoone keerukus ja järve valgala pindala suhe mõjutasid nii liigirikkust, ühtlust kui ka biomassi mittelineaarselt. Keskmised väärtused maksimeerisid produktiivsust ja mitmekesisust, äärmuslikud aga stabiliseerisid koguarvud.
Mõõdukas põllumaa ja rohumaa osakaal valgalal suurendas liigirikkust ja biomassi, samal ajal kui intensiivne põllumajandus vähendas mitmekesisust; metsa ning soo mõjud olid tagasihoidlikumad. Random Forest ja XGBoost andsid sarnased tulemused, tugevdades järelduste usaldusväärsust, kuid vähese andmetihedusega aladel nõuab tulemuste tõlgendus ettevaatust, muuhulgas ka sisendandmete multikollineaarsuse tõttu.
Need leiud võiksid anda aluse Eesti väikejärvede järelseire ja kaitseprogrammide täpsustamiseks, keskendudes eriti morfomeetrilistele ja maakasutuslikele teguritele, mis kujundavad enim fütoplanktoni mitmekesisust ja tootlikkust.Phytoplankton communities form the basis for primary production and nutrient cycles in freshwater bodies. Phytoplankton their species richness reflects the environmental status and ecosystem stability. Small Estonian lakes, the formation of which is related to glacial origin and regional hydrological characteristics, offer a diverse framework for studying phytoplankton dynamics but basic research on this topic is still sparse.
The aim of this master’s thesis is to identify and assess which environmental factors (lake and catchment morphometry, land use, geological bedrock, and landscape density of lakes) determine the species richness, species evenness, and biomass of summer phytoplankton in small Estonian lakes.
The study is based on data from the national monitoring program 2000 – 2020 and open source data from the Estonian Land and Spatial Development Board on the morphometrics, land use, and gelogical context of the lake and catchments. Statistical analysis was performed using Random Forest and XGBoost models in R, combined with Moran Eigenvalue Map (MEM) analysis to assess spatial autocorrelation.
Spatial autocorrelation (MEM components) explained a significant part of the variation in species richness and evenness.
Lake area, shoreline complexity, and lake catchment area ratio all affected species richness, evenness, and biomass in a nonlinear manner. Average values maximized productivity and diversity.
Moderate cropland and grassland coverage in the catchment increased species richness and biomass, while intensive agriculture reduced diversity, forest and bog had more modest effects.
Random Forest and XGBoost yielded similar results, strengthening the reliability of the conclusions. However, in regions with sparse sampling, interpretation of accumulated local effects (ALE) plots should be approached cautiously due to potential multicollinearity.
These results provide a scientific basis for refining monitoring and conservation strategies for small lakes in Estonia, with particular emphasis on morphometric and land-use factors that most strongly influence phytoplankton diversity and productivity
Pneumatic ground clearance adjustment system design solution for vehicles
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalMadaldatud sõidukite puhul on üks peamisi probleeme vähenenud kliirens, mis muudab
igapäevase liiklemise keeruliseks ning võib põhjustada auto põhja kahjustusi. Varasemad
lahendused, nagu air-cup süsteemid, on sageli universaalsed ega sobitu hästi konkreetsete
vedrustustega. Töö eesmärk on projekteerida coilover-vedrustusele sobiv pneumaatiline
kliirensit reguleeriv süsteem, mis võimaldab säilitada madaldatud auto eelised, kuid
ajutiselt suurendada kliirensit vastavalt vajadusele. Töö käigus analüüsiti turul
saadaolevaid valmiskomplekte, tehti materjalide ja komponentide valik, koostati Solid
Edge ja AutoCAD tarkvara abil detailjoonised ning viidi läbi rõhu- ja mahuarvutused
süsteemi toimivuse tagamiseks. Tulemuseks on sõidukispetsiifiline lahendus, mis sobitub
olemasoleva vedrustusega ning võimaldab kliirensit usaldusväärselt ja kiiresti muuta.
Süsteem pakub potentsiaali edasiseks arenduseks ja kohandamiseks erinevatele
sõidukitele ning on kasutatav nii praktilise lahendusena kui ka arendustegevuse
lähtekohana.One of the main issues with lowered vehicles is reduced ground clearance, which
complicates everyday driving and increases the risk of underbody damage. Existing
solutions, such as air-cup systems, are often overly universal, and poorly compatible with
specific suspension setups. The aim of this thesis is to design a pneumatic ground
clearance adjustment system that is compatible with the specific coilover suspension,
allowing the vehicle to retain the benefits of a lowered suspension setup while temporarily
increasing clearance when needed. The study included an analysis of commercially
available systems, selection of suitable materials and components, development of
technical drawings using Solid Edge and AutoCAD software, and pressure-volume
calculations to ensure system functionality. The result is a vehicle-specific solution that
integrates with existing suspension components and enables reliable and rapid height
adjustment. The system holds potential for further development, adaptation to other
vehicle types, and practical application as a real-world solution or engineering prototype
Biochemical compound content in the fruits of blueberry (Vaccinium spp.) cultivar ’Are’ compared to other common cultivars
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalAedmustikad on hinnatud oma erilise maitse, rikkaliku toiteväärtuse ja tervislike omaduste tõttu. Teave aedmustika sortide biokeemiliste ühendite sisalduse kohta aitab mustikakasvatajatel valida kvaliteetseid sorte ning pakkuda seeläbi tarbijatele tervisele kasulike ühendite sisaldusega marju.
Eestis aretatud ja meie kliimasse sobiva poolkõrge mustikasordi ’Are’ biokeemiliste ühendite sisalduse kohta on uuringuid tehtud vähe.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas erineb poolkõrge mustikasordi ’Are’ viljade biokeemiliste ühendite sisaldus võrreldes poolkõrge mustikasordiga ’Northblue’ ning kännasmustika sordiga ’Chandler’.
Eesmärgist lähtuvalt püstitati hüpotees, et sordi ’Are’ viljades on teatud biokeemiliste ühendite sisaldus erinev võrreldes sortidega ’Northblue’ ja ’Chandler’.
Eesmärgi saavutamiseks korjati vajaminevad täisküpsuse saavutanud marjad 2024. aasta suvel Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama istandiku katsealalt ning viidi läbi kolme aedmustika sordi biokeemiline analüüs. Analüüsiti kolme sordi polüfenoolsete ühendite sh antotsüaanide üldsisaldust ning vilja mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldust ja nende vahelist suhtarvu.
Hüpotees leidis osaliselt kinnitust.
Poolkõrge mustikasordi ’Are’ viljad sisaldasid antotsüaane statistiliselt oluliselt rohkem kui kännasmustika sordi ’Chandler’ viljad, kuid ei erinenud poolkõrgest mustikasordist ’Northblue’. Kõikide teiste analüüsitud biokeemiliste ühendite sisalduse osas sarnanes ’Are’ sordiga ’Northblue’.Blueberries are highly valued for their unique flavour, rich nutritional content and health-promoting properties. Information on the content of biochemical compounds of different blueberry cultivars is useful for blueberry producers in selecting high-quality cultivars and offering the consumers berries rich in beneficial compounds.
There has been little research on the biochemical composition of the half-highbush blueberry cultivar ’Are’ which was bred in Estonia and is suitable for the local climate. The aim of this study was to determine the differences in the biochemical compounds between the berries of the cultivar ’Are’ and half-highbush blueberry cultivar ’Northblue’ and highbush blueberry cultivar ’Chandler’.
Based on the aim of the study, the hypothesis was formulated that biochemical compound content of the cultivar ’Are’ is different from the cultivars ’Northblue’ and ’Chandler’.
To achieve the objective, fully ripe berries were collected in the summer of 2024 from the experimental field of the Estonian University of Life Sciences' Rõhu Experimental Station plantation, and a biochemical analysis was carried out on three blueberry cultivars. The analysis included the total content of polyphenolic compounds, including anthocyanins, as well as the soluble solids and organic acid content of the berry juice, and the ratio between them.
The hypothesis was partially confirmed.
The berries of the cultivar ’Are’ contained statistically more anthocyanins when compared to the highbush blueberry ’Chandler’, but they did not differ from the cultivar ’Northblue’. In terms of other analysed biochemical compounds, ’Are’ was similar to ’Northblue’
Cultivation of edible mushrooms Pleurotus ostreatus and Hypholoma capnoides on stumps resulting from thinning operations
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalKännud, mis jäävad pärast raiet metsa on sobilikuks substraadiks söögiseente kasvatamiseks. Kändudele tekib sageli rohkelt kännu- ja juurevõsu, mis suurendab kultuuri hoolduse vajadust, mistõttu uuritakse antud bakalaureusetöös austerserviku kasutamise mõju keskkonnasõbralikuks lahenduseks kännu- ja juurevõsu tekke vähendamiseks. Eesmärgiks oli hinnata erinevate austerserviku seenetüvede viljumist harvendusraie käigus tekkinud hariliku haava, sanglepa ja kase kändudel ning analüüsida austerservikuga nakatamise mõju kännu- ja juurevõsu tekkele. Samuti hinnata kännu mõõtmete mõju austerserviku viljumisele. Lisaks hinnati juurepessu ja külmaseene esinemist kuuse ja männi kändudes enne kändude söögiseen suits-kollanutiga nakatamist. Kasutusel oli neli erinevat austerserviku seenetüve, millega nakatati kokku 750 kändu, millest 150 on kontrollkännud. Töö käigus mõõdeti kändudelt kännu kõrgus ja diameeter kahes suunas. Pärast nakatamist, sügisel, loeti kokku viljakehad ning kännu- ja juurevõsud. Statistilisel analüüsil oli kasutusel ANOVA ja T-test. Töö tulemustena selgus, et hariliku haava kännu- ja juurevõsu arvus esines nakatatud kändude ja kontrollkändude vahel statistiliselt oluline erinevus, kus kännu- ja juurevõsu arvukus oli suurem harilikul haaval kui kontrollkändudel. Erinevate seenetüvede viljumises ei esinenud statistilisi erinevusi harilikul haaval, kasel ega sanglepal. Viljunud kändude keskmiseks mahuks saadi 11229 cm3 ning viljumata kändude keskmiseks mahuks 19036 cm3. Viljunud kändudel viljakehade arvus ei esinenud statistiliselt olulist erinevust olulisuse nivool 0,05, kui kände võrreldi diameetriklassides (>15 cm ja 15 cm and <15 cm. Before inoculation, Heterobasidion spp. and Armillaria spp. were found in the stumps of both spruce and pine
Construction, calibration and evaluation of mini-lysimeters in the management of irrigation in a protected environment
No full textReceived: January 8th, 2025 ; Accepted: May 15th, 2025 ; Published: June 12th, 2025 ; Correspondence: [email protected] production of forest seedlings requires controlled environments and specific practices, highlighting the need for rational irrigation management. Historically, excessive irrigation has compromised seedling quality, underscoring the importance of developing technologies and research focused on water use efficiency in nurseries. Thus, technologies that are more financially accessible to producers contribute not only to cultivation but also to the social inclusion of these producers in broader markets. Mini-lysimeters can be effectively used to monitor the water balance in potted and tray-grown plant production, thereby reducing water waste in forest nurseries. In this study, portable electronic weighing mini-lysimeters were constructed for greenhouse evapotranspiration research using load cells (capacity: 20 kg), as sensor elements, and dataloggers for data acquisition. Calibration curves were established by correlationg standard weights and voltage readings, and were analyzed using regression analysis. The coefficient of determination (2) and the standard error of estimation (SEE) were used to evaluate model accuracy. Under field conditions, the lysimeters’ performance was assessed using the correlation coefficient (r); Willmott's index (d); performance index (c) and SEE, with pine and eucalyptus seedlings. The calibration curves were well described by linear models, with 2 values exceeding 0.994. The highest SEE (2.44 g), observedin mini-lysimeter III, remained below the 4 g detection threshold of the load cell. All performance indicators (r, d, and c) were above 0.999, with SEE values ranging from 6.2 to 36.2 g (less than 1 g per tube), demonstrating that the mini-lysimeters are suitable for monitoring daily evapotranspiration
Vooluveekogude hüdrobioloogilise seire kvaliteedielemendi ’ränivetikad ja suurtaimed’ metoodika analüüs ja ajakohastamine : KIK projekti nr RES.4.10.24-0058 aruanne
No full textKuni 2020. aastani käsitleti vooluveekogude hüdrobioloogilisel seirel bentilisi ränivetikaid ja vee suurtaimestikku eraldi kvaliteedielementidena (Pinnaveekogumite moodustamise…, 2009). Alates 2020. aastast (seoses uue määruse kehtima hakkamisega) kvaliteedielemendid liideti üheks.
2021. a seire tulemustel tekkis tugev kahtlus, et selliselt saame vooluveekogumi seisundi kohta eksitavat infot, kuna nende kvaliteedielementide seisundihinnangute erinevuse korral nad ’varjutavad’ üksteist. Nende elementide survetegurid ja ekspositsiooniaeg erinevad märkimisväärselt ning nad iseloomustavad jõe seisundit erinevatest aspektidest.
Ränivetikaindeksid peegeldavad seisundit 3-5 nädalat enne proovivõttu ning peamiseks surveteguriks on vee kvaliteet. Suurtaimed peegeldavad seisundit mõne aasta jooksul enne vaatlust ning survetegureid on rohkem (näiteks ka hüdromorfoloogilised häiringud). Kui üks nendest elementidest peegeldab häiringuid ja teine mitte, siis nende ühtsena käsitlemine võib ’peita’ häiringu.
Töö eesmärk on analüüsida, kas ja kui palju nende kvaliteedielementide koos või eraldi arvestamise puhul informatsiooni kaduma läheb ja missugune on oma olemuselt kaduma minev info. Töö selgitab kuidas oleks kõige informatiivsem kasutada nimetatud elustikuelementide andmeid vooluveekogude seisundi hindamisel, seisundi muutuste jälgimisel ning nende teadmiste edasisel kasutamisel (veemajanduskavade koostamisel).Sihtfinantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Kesku
The effect of intermittent suckling and preweaning socialisation of piglets on the incidence of post-weaning diarrhea and sow's subsequent weaning- to. estrus interval and litter size
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalPõrsaste võõrutusjärgne kõhulahtisus on seakasvatuses oluline probleem, mis mõjutab põrsaste tervist ja heaolu. Käesolev uurimistöö keskendub meetodile, mis aitab vähendada võõrutusjärgset kõhulahtisust võõrdepõrsaste hulgas. Uuringus kasutati 130 emist, keda jagati kahte rühma: katserühm (65 emist ja nende pesakonnad) ja kontrollrühm (65 emist ja nende pesakond). Katserühma põrsaid eraldati emisest viis päeva järjest enne võõrutust, ajavahemikus 8.00st 16.00ni ja grupeerides neid vastavalt võõrutusjärgse rühmade moodustamisel. Sellega takistati päevasel ajal põrsaste imetamist, suurendati soodumust tahke toidu söömisele ning teostati võõrutuseelse sotsialiseerumise eesmärgiga vähendada võõrutusjärgset ümbergrupeerumisega ja emisest eraldumisega kaasnevat stressi. Pesakondi kaaluti nädalaste vahedega ja fikseeriti võõrtusjärgsesse kõhulahtisuse esinemine kolme võõrutusjärgse nädala jooksul. Samuti koguti andmeid emiste võõrutusele järgneva vaba perioodi pikkuse ning järgneva pesakonna suuruse kohta. Tulemused näitasid, et vahelduv imetamine suurendas põrsaste starteri tarbimist, kuid mõju kaalutõusule puudus. Katserühma põrsastel esines rohkem võõrutusjärgset kõhulahtisust. Katses osalenud emiste võõrutusjärgne vaba perioodi pikkus, rühmade vahel ei erinenud, kuid katserühma emiste järgmine pesakond oli kontroll rühma omadest suurem.Post-weaning diarrhea in piglets is a significant issue in pig production, affecting the health and welfare of piglets. The present study focuses on a method aimed at reducing post-weaning diarrhea among weaned piglets. A total of 130 sows were included in the study and divided into two groups: a treatment group (65 sows and their litters) and a control group (65 sows and their litters). In the treatment group, piglets were separated from the sow for five consecutive days prior to weaning, daily from 8:00 to 16:00, and were grouped according to the post-weaning grouping arrangement. This approach restricted suckling during the daytime, promoted solid feed intake, and aimed to facilitate pre-weaning socialization to reduce the stress associated with regrouping and separation from the sow after weaning. Litters were weighed weekly, and the occurrence of post-weaning diarrhea was recorded over the three weeks following weaning. Additionally, data were collected on the length of the sows’ post-weaning non-productive interval and the size of their subsequent litters. The results showed that intermittent suckling increased piglet starter feed intake but had no effect on weight gain. Piglets in the treatment group experienced more post-weaning diarrhea. The duration of the post-weaning non-productive interval did not differ between groups; however, the subsequent litter size of the sows in the treatment group was larger than that of the control group