9480 research outputs found
Sort by
Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud Raamleping 4-1/21/172
No full textEesmärk. Anda Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hinnang 2024. aasta kohta, prognoosida varude seisundi muutusi ning anda soovitusi varude haldamiseks ja kalapüügiregulatsioonide täiendamiseks.Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud Raamleping 4-1/21/172
Hübriidhaava teise põlvkonna puistute majandamine ja selle mõju keskkonnale
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.ABSTRACT. In short-rotation forestry in Northern Europe hybrid aspen is used as a preferred tree species. It is important to understand the effects of thinning on second-generation hybrid aspen stand growth, biomass production, soil fertility, nutrient accumulation in the above-ground parts of trees, carbon balance, and economic profitability. After the first growing season, the average stand density was 94,000 trees/ha. After five growing seasons, trees in the control area had produced an average of 31.4 t/ha of dry biomass, resulting in an average annual production of 6.3 t/ha. On the corridor and cross-corridor thinning areas, the total biomass after five years was lower compared to the control area, but when considering also the biomass harvested with thinning, there was no significant difference. The intensive pre-commercial thinning using the single-tree selection method can cause slower stand growth and further self-thinning. After five years, the change in carbon stock was positive in the control and corridor treatment areas, while it remained neutral in the cross-corridor treatment area. Carbon stock increased in the aboveground biomass but decreased in the soil. Soil fertility indicators showed varied changes. With very short coppice cycles, nutrients accumulated in biomass make up less than 10% of the total stock, except for potassium. In the case of a very short coppice cycle, the harvest should be done when the trees are dormant. When growing logs and pulpwood, the very intensive first thinning should be avoided. With low expected economic return (discount rate of 1%), the single-tree method proved most effective. Under moderate expectations (5% discount rate), the corridor method yielded the best outcome. For high and very high return expectations (10% or 20% discount rates), the focus should be only on energy wood. In summary, hybrid aspen regenerates vegetatively very well, and provides flexible management options and economic profit in Estonian conditions.LÜHIKOKKUVÕTE. Põhja-Euroopa lühikese raieringiga metsakasvatuses kasutatakse arvestatava puuliigina hübriidhaaba. Vegetatiivselt uuenenud hübriidhaavapuistu kasvatamisel on oluline teada valgustusraiete mõju puistu kasvule, biomassi produktsioonile, mullaviljakusele, toitainete kogunemisele puu maapealsesse ossa, süsinikubilansile ja majanduslikule kasumlikkusele. Teise põlvkonna hübriidhaaviku puistutihedus peale esimest kasvuaastat oli keskmiselt 94 000 puud hektaril. Pärast viit kasvuaastat olid puud kontrollalal kasvatanud biomassi kuivainena keskmiselt 31,4 t/ha, mis teeb keskmiseks produktsiooniks 6,3 t/ha aastas. Koridor- ja ristkoridorraietega harvendatud aladel oli biomassi kogus võrreldes kontrollalaga pärast viit aastat väiksem, kuid koos varem raiutud puidu kogusega erinevust ei täheldatud. Varajane tugev harvendamine üksikpuude meetodiga tõi kaasa puistu aeglasema kasvu ja jätkuva iseharvenemise. Süsinikuvaru muutus oli pärast viit aastat positiivne kontrollalal ja koridorraie korral; ristkoridorraie aladel oli süsinikubilanss neutraalne. Süsiniku kogus kasvas maapealses biomassis ja vähenes mullas. Mullaviljakuse näitajad muutusid erinevalt. Väga lühikese raieringi korral moodustavad biomassis akumuleerunud toitained vähem kui 10% koguvarudest, v.a kaalium. Bioenergeetika jaoks toorme varumisel tuleks eelistada raiete tegemist ajal, mil puud on raagus. Palgi ja paberipuidu kasvatamisel tuleks vältida noore puistu väga tugevat harvendamist. Madala oodatava majandusliku tootluse korral (diskontomäär 1%) osutus parimaks üksikpuudega majandamine. Keskmise tootluse (diskontomäär 5%) ootuses annab parima tulemuse koridormeetod. Kõrge ja väga kõrge tootluse (diskontomäär 10% või 20%) kavandamisel tuleb keskenduda energiapuidu kasvatamisele ja varumisele. Kokkuvõtvalt võib väita, hübriidhaavik uueneb vegetatiivselt väga hästi ja erinevate raievõtete vahel valimine tagab majandusliku paindlikkuse.Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Sciences
Designing Kolga-Jaani's centre and bus station
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalKolga-Jaani aleviku keskuse ja bussijaama maastikuarhitektuurne kujunduslahendus
käsitleb väikeasulate avaliku ruumi probleemi, kus keskused on sageli killustunud,
autokesksed ja vähese kogukondliku väärtusega. Sarnaseid teemasid on käsitletud ka Eesti
linnakeskuste uuendusprojektides (nt Vändra, Kuressaare, Elva). Töö eesmärk on luua
sidus ja inimsõbralik avalik ruum, mis tugevdab Kolga-Jaani identiteeti ning parandab
funktsionaalsust ja esteetikat. Metoodikas kasutati kohapõhist analüüsi (sh funktsiooni,
liikumissuundade, varjutuse ja roheluse kaardistamist), inspiratsiooni sarnastest
projektidest ning loodi lahendus Vectorworks ja Photoshopi abil. Tulemuseks on jagatud
ruumi põhimõttel põhinev kujundus, kus rõhk on jalakäijasõbralikkusel, rohelusel,
istumisvõimalustel ja kogukondlikel funktsioonidel. Lahendus tugineb lihtsale ja
looduslähedasele esteetikale ning on sobilik reaalse projektina elluviimiseks. Kolga-Jaani
kujundus pakub jätku-uuringute võimalusi väikeasulate ruumilise arengu uurimiseks.The landscape architectural design for the center and bus station of Kolga-Jaani addresses
the challenges of public space in small settlements, where town centers are often
fragmented, car-centric, and lack community value. Similar issues have been explored in
urban renewal projects in Estonia, such as in Vändra, Kuressaare, and Elva. The aim of
the thesis is to create a cohesive and human-centered public space that enhances Kolga-
Jaani’s identity and improves its functionality and aesthetics. The methodology is based
on site-specific analysis- including mapping of functions, movement patterns, shading,
and greenery- as well as inspiration from comparable projects, with the design developed
using Vectorworks and Photoshop. The result is a shared-space-based concept
emphasizing walkability, greenery, seating options, and community-oriented functions.
The solution relies on a simple and nature-friendly aesthetic and is suitable for real-world
implementation. The Kolga-Jaani design also provides opportunities for follow-up studies
on the spatial development of small settlements
Competitiveness Analysis of a Rental Service Company in 2017-2023
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalViimastel aastatel maailma raputanud märgilised sündmused on tugevalt mõjutanud Eesti
majandust ja Eesti ettevõtete jätkusuutlikkust. Paljud ettevõtted ei suuda majanduslanguse
ja inflatsiooni tingimustes püsima jääda ja on sunnitud tegevuse lõpetama. Tegevust
jätkavad ettevõtted peavad rohkem tähelepanu pöörama kulude juhtimisele ja
kasumlikkuse säilitamisele, et konkurentsitingimustes vastu pidada.
Magistritöö eesmärk on ühe renditeenust osutava ettevõtte konkurentsivõime analüüs ja
konkurentsipositsiooni määramine. Ettevõtte finantsaruannete analüüsi abil leitakse
ettevõtte konkurentsivõime näitajad ning võrreldakse neid rendiettevõtete ja Eesti kõigi
ettevõtete keskmiste näitajatega, mis saadakse Eesti Statistikaameti andmete alusel.
Lisaks analüüsitakse kuue lähema konkurendi finantsaruandeid ning koostatakse nende
ettevõtete konkurentsivõime edetabel kasutades Eesti Konjunktuuriinstituudi metoodikat
ja juhendit.
Konkurentsivõime analüüsi tulemusel selgus, et võrreldes renditeenuste ja Eesti kõigi
ettevõtete keskmiste tulemustega, on ettevõtte konkurentsivõime näitajad head ning
ettevõte on konkurentsivõimeline, kuid võrreldes lähimate konkurentidega, oli ettevõtte
konkurentsivõime madal, koht edetabelis eelviimane. Andmete vastuolulisuse tõttu viidi
magistritöös veel täiendavalt läbi ettevõtte finantsaruannete vertikaalanalüüs ja pankroti
ohu analüüs ning nende tulemusel võib öelda, et ettevõtte finantsseisund on hea ja ettevõte
on konkurentsivõimeline, kuid põhjalikumalt tuleks ettevõttes tegeleda kulude
juhtimisega.The significant events that shook the world in recent years have had a strong impact on
the Estonian economy and the sustainability of Estonian companies. Many companies are
unable to survive in the conditions of economic recession and inflation and are forced to
cease operations. Companies that continue to operate must pay more attention to cost
management and maintaining profitability in order to withstand competitive conditions.
The aim of the master's thesis is to analyze the competitiveness of a company providing
rental services and determine its competitive position. By analyzing the company's
financial statements, the company's competitiveness indicators are found and compared
with the average indicators of rental companies and all companies in Estonia, which are
obtained based on data from Statistics Estonia. In addition, the financial statements of six
closest competitors are analyzed and a competitiveness ranking of these companies is
compiled using the methodology and guidelines of the Estonian Institute of Economic
Research.
The results of the competitiveness analysis revealed that compared to the average results
of rental services and all companies in Estonia, the company's competitiveness indicators
are good and the company is competitive, but compared to its closest competitors, the
company's competitiveness was low, with the penultimate place in the ranking. Due to the
inconsistency of the data, a vertical analysis of the company's financial statements and a
bankruptcy risk analysis were additionally conducted in the master's thesis, and as a result,
it can be said that the company's financial condition is good and the company is
competitive, but the company should deal with cost management in more depth
The impact of tillage on the abundance of cereal pests
No full textBakalareusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalUlatuslik külvipind pakub mitmetele teravilja kahjuritele head toidulauda, mistõttu on oluline teada, kuidas vähendada nende levikut ja piirata kahjuripopulatsioone.
Käesoleva töö eesmärgiks teaduskirjanduse põhjal selgitada mullahаrimisviiside mõju teraviljade kahjurputukate esinemisele ja arvukusele. Töö koostamisel kasutati erinevaid teadusartikleid, milles uuriti mullaharimise mõju kahjurputukatele.
Töö tulemusena selgus, et sõltuvalt sellest, kas kasutatakse otsekülvi, minimeeritud mullaharimist või traditsioonilist kündi, võivad kahjurite arvukus ja levik oluliselt varieeruda. Künd vähendas viljakukkede arvukust. Otsekülvi puhul suurenes maisileediku ja rukki-pahksääse arvukus. Minimeeritud mullaharimise puhul suurendas naksurlaste, rootsi kärbsete arvukus. Muutused on tihedalt seotud kahjurite bioloogiaga – sealhulgas sellega, kuidas ja kus nad talvituvad, milline on nende arengutsükkel, millised on nende toitumiseelistused. Mida rohkem on putukas kogu elutsükli ajal seotud mullaga, seda suurem on mullaharimise mõju tema arvukusele.Extensive sowing area provides a good feeding ground for several cereal pests, which is why it is important to know how to reduce their spread and limit pest populations.
The aim of this work is to explain the impact of tillage methods on the occurrence and abundance of cereal insect pests based on scientific literature. Various scientific articles were used in the preparation of the work, which studied the impact of tillage on insect pests.
As a result of the work, it became clear that depending on whether no-till, minimized tillage or traditional ploughing is used, the abundance and distribution of pests can vary significantly. Ploughing reduced the abundance of grain beetles. In the case of no-till, the abundance of corn borer and rye midge increased. In the case of minimized tillage, the abundance of gnats and Swedish flies increased. The changes are closely related to the biology of the pests – including how and where they overwinter, what their development cycle is, and what their feeding preferences are. The more an insect is associated with the soil throughout its life cycle, the greater the impact of tillage on its abundance
Karja sigimise ja sõratervise praktikate seos vastavate karja tulemusnäitajatega
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineEffective fertility management and hoof health measures are essential for maintaining high
productivity, animal welfare and profitability in large dairy farms. Fertility outcomes are
influenced by multiple factors including environmental conditions and management
practices, while poor hoof health increases the risk of lameness that negatively affects fertility
by triggering inflammatory and stress responses which disrupt hormone release.
This study aimed to analyze the association between cow fertility and hoof health
management practices with herd fertility and hoof health performance indicators in largescale
Estonian dairy herds. Data were collected from 120 dairy herds with at least 100 cows
in free-stall housing system through farm visits done between August 2019 and July 2020,
including interviews, on-farm measurements and animal-based assessments.
The average herd size was 518 cows with average calving interval of 407.7 days and an
average first service conception rate of 47.4%. Smaller herds (<250 cows) had longer calving
intervals but higher first service conception rates. Higher proportion of animals with head,
neck, shoulder and carpus lesions were associated with poorer fertility outcomes. Herds with
higher proportion of dirty animals during calving had longer calving intervals while those
using combined heat detection methods had better reproductive performance than those
relying solely on visual observation. Housing conditions, especially deep litter bedding at
calving and three-row cubicle design, were linked to lower culling rates due to hoof diseases.
These findings highlight the importance of integrated fertility, welfare and housing
management approached in improving herd performance.Tõhusad karjade sigivust ja sõratervist parandavad meetmed on olulised lehmade
produktiivsuse, heaolu ja karja majandusliku kasumlikkuse seisukohast. Karja sigivust
mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas keskkonnatingimused ja karja juhtimispraktikad.
Halb sõratervis suurendab lonkamise riski, mis mõjub negatiivselt sigivusele, vallandades
põletiku- ja stressireaktsioone, mis häirivad hormoonide vabanemist.
Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti suurtes veisekarjades seost farmide
juhtimispraktikate ning lehma sigivuse ja sõratervise vahel. Andmed koguti 2019-2020 aastal
120 vabapidamisel peetavast piimakarjast, kus oli vähemalt 100 lehma. Farmides viidi läbi
intervjuud, tehti mõõtmised ning saadud tulemusi analüüsiti statistiliste meetoditega.
Uurimisaluste karjade keskmine suurus oli 518 lehma, keskmise poegimisvahemik 407,7
päeva ja tiinestumine esimesest seemendusest keskmiselt 47,4%. Väiksemates karjades (alla
250 lehma) oli pikem poegimisvahemik, kuid kõrgem tiinestumine esimesest seemendusest.
Karjades, kus poegimise ajal oli määrdunud loomi rohkem, oli keskmiselt pikem
poegimisvahemik. Karjades, kus kasutati kombineeritud inna avastamise meetodeid, oli
tiinestumine parem võrreldes karjadega, kus avastati inda vaid visuaalselt. Vähem praagiti
loomi sigivuse ja sõrahaiguste tõttu karjades, mis kasutasid poegimise ajal sügavallapanu ja
lehmi peeti kolmerealises laudas. Uuringu tulemused toovad esile integreeritud sigivuse,
loomade heaolu ja pidamistingimuste olulisuse karja tootlikkuse parandamisel
Attitudes of Estonian veterinarians towards pain managements in rabbits, guinea pigs and rats
No full textLoomaarstiõppe lõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalKüülikud, merisead ja rotid on muutumas üha populaarsemateks lemmikloomadeks ning seetõttu satuvad need liigid üha sagedamini väikeloomakliinikutesse. Valu hindamine ja tõhus valuravi on nende liikide käsitlemisel oluline osa kliinilisest tööst. Kuigi mujal maailmas on veterinaaride hoiakuid ja teadmisi väikeste eksootiliste imetajate valuravi kohta uuritud, puuduvad vastavad andmed Eesti kohta. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Eesti väikeloomaarstide hoiakuid ja tavasid küülikute, merisigade ja rottide valu hindamisel ning analgeesia määramisel. Kirjeldava uuringu andmeid koguti üheksa kuu jooksul veebipõhise ja paberkandjal küsimustikuga. Analüüsiti 65 lõpuni täidetud küsimustikku. Enamik vastanutest puutub harva kokku eksootiliste lemmikloomade raviga ning hindab oma oskusi nende valu äratundmisel rahuldavaks. Kõige sagedamini kasutatavad valuvaigistid nendel loomaliikidel on meloksikaam doosides 0,5–1,0 mg/kg ja buprenorfiin vahemikus 0,03–0,05 mg/kg. Need doosid vastasid erialases kirjanduses soovitatud vahemikele küülikute ja merisigade puhul, kuid olid rottide puhul soovitatust madalamad. Standardiseeritud valuskaalasid kasutab 22,2% veterinaaridest ning 53,7% vastanutest rakendab multimodaalset valuravi. Uuring näitab, et Eesti loomaarstide teadmised ja ravipraktikad on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste suunistega. Samas viitab valuskaalade vähene kasutus ning ravimidooside varieeruvus vajadusele täiendkoolituste ja kliiniliste juhiste järele. Multimodaalse analgeesia ja valideeritud valuskaalade laiem rakendamine võiks aidata parandada nende loomaliikide ravitulemusi ja heaolu.As rabbits, guinea pigs, and rats become increasingly common pets, they are more frequently presented in small animal clinics. Effective pain assessment and analgesia are essential in their treatment. While international studies have examined veterinary practices in this area, no such research has been conducted in Estonia.
The aim of the study was to describe the attitudes and practices of Estonian small animal veterinarians in assessing pain and prescribing analgesia in rabbits, guinea pigs and rats. Descriptive survey data were collected over a nine-month period using online and paper questionnaires. Sixty-five completed questionnaires were analysed.
Most respondents reported infrequent treatment of exotic pets and rated their pain recognition skills in those species as satisfactory. Meloxicam and buprenorphine were the most commonly used analgesics, with typical doses of 0.5–1.0 mg/kg and 0.03–0.05 mg/kg, respectively. These doses aligned with literature recommendations for rabbits and guinea pigs but were lower than recommended for rats. Pain scales were used by 22.2% of veterinarians, and 53.7% employed multimodal analgesia.
Estonian veterinarians' approaches to pain management in small mammals generally reflect international trends. However, the low use of standardized pain assessment tools and variation in dosing indicate a need for further training and the implementation of clinical guidelines. Wider adoption of multimodal analgesia and validated pain scales may enhance treatment outcomes
Valorisation potential of floodplain meadow hay as lignocellulosic biomass: a case study of Alam-Pedja
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalAlam-Pedja pärandniitude hooldamisel kogutakse igal aastal märkimisväärses koguses luhaheina, mille kasutusväärtust loomasöödana piirab eeskätt hilise niitmisaja tõttu madal toiteväärtus. Seetõttu on oluline otsida alternatiivseid võimalusi luhaheina väärindamiseks viisil, mis toetaks ressursside kestlikku kasutamist ja võimalusel rakendaks kaskaadkasutuse põhimõtteid. Magistritöö eesmärk oli saada ülevaade Alam-Pedja pärandniitude biomassi väärindamise tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning anda hinnang luhaheina kui lignotselluloosse biomassi väärindamispotentsiaalile, keskendudes ligniini eraldamise võimalusele protoonsete ioonsete vedelike (protic ionic liquids, PIL) abil. Töö tugines kombineeritud uurimismeetodile ning 2023. ja 2024. aastal kogutud andmetele, mis hõlmasid luhaheina keemilise koostise analüüsi, intervjuusid pärandniitude majandajatega, toetuste andmestikku ning teavet hooldustegevuste kohta. Ligniini eraldamise võimalusi käsitleti teoreetilisel tasandil, tuginedes teaduskirjandusele ja ekspertarvamustele. Töö tulemused näitavad, et kuigi luhahein leiab tüüpiliselt kasutust loomasöödana, jääb märkimisväärne osa sellest väärindamata või realiseeritakse väga madala väärtusega. Saadud tulemused viitavad, et luhahein sobib oma keemilise koostise poolest potentsiaalselt lignotselluloosseks sisendmaterjaliks, mida võiks väärindada näiteks ligniini selektiivse eraldamise kaudu protoonsete ioonvedelike abil. Töö raames kaardistati ka PIL-protsessi rakendatavust mõjutavad tehno-ökonoomilised tegurid. Tehnilise teostatavuse seisukohalt on olulised nii sobiva PILi valik kui ka protsessitingimuste määramine, sealhulgas biomassi osakeste suurus, biomassi ja PILi suhe, temperatuur ning ekstraktsiooniaeg – need mõjutavad otseselt ligniini saagist ja kvaliteeti. Ligniini eraldamise efektiivsus ja saadava produkti omadused omakorda määravad, kas protsess võiks olla majanduslikult põhjendatud. Üheks kriitilisemaks aspektiks kogu protsessi juures on ioonvedeliku taaskasutusmäär, mis mõjutab oluliselt nii kuluefektiivsust kui ka keskkonnamõju. Kuigi magistritöö ei võimalda teha lõplikke järeldusi tehnoloogilise teostatavuse ega majandusliku tasuvuse kohta, loob see tugeva aluse edasiseks uurimistööks ning suunab tähelepanu luhaheina kasutamata väärindamispotentsiaalile biomajanduse kontekstis.Regular management of the Alam-Pedja heritage meadows generates a considerable amount of floodplain meadow hay each year. Due to the late mowing period, the forage quality of this biomass is low, which limits its value and usability as fodder. Therefore, it is important to explore alternative valorisation pathways that support sustainable resource use and, where possible, follow the principles of cascading use. The aim of this master’s thesis was to assess the technical and economic aspects of biomass valorisation in the Alam-Pedja heritage meadows and to evaluate the potential of floodplain meadow hay as a lignocellulosic resource, with a focus on lignin extraction using protic ionic liquids (PILs). The study applied a mixed-method approach and was based on data collected in 2023 and 2024, including chemical composition analyses of hay samples, interviews with land managers, agri-environmental support data, and information on grassland management practices. The potential for lignin extraction was examined on a theoretical level, based on scientific literature and expert insights. The results show that although floodplain hay is typically used as fodder, a significant share remains unutilised or is sold at a very low value. The chemical composition of the hay indicates its potential suitability as a lignocellulosic input for biorefining, particularly for selective lignin extraction using PILs. The study identified key techno-economic factors influencing the feasibility of the process, including PIL selection and process parameters such as particle size, biomass loading ratio, temperature, and extraction time – all of which directly affect lignin yield and quality. These parameters are critical in determining whether the process could be economically viable. One of the most important factors is the recyclability of the ionic liquid, which significantly influences both cost-efficiency and environmental impact. While the study does not allow for definitive conclusions regarding technological feasibility or profitability, it provides a strong basis for further research and highlights the untapped valorisation potential of floodplain meadow hay within the bioeconomy framework
Effect of the microclimate on boars sperm motility characteristics at Estonian Pig Breeding Assotiation´s Insemination Station
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalKäesolevas bakalaureusetöös uuriti mikrokliima mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaamas. Andmeid mõõdeti, koguti ja analüüsiti kahest erinevast sektsioonist – uuest ja vanast 2024. aasta suvel ning 2024/2025. aasta talvel. Töö eesmärk oli selgitada sektsioonide mikrokliima erinevusi ning hinnata nende võimalikku mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele. Analüüs keskendus temperatuurile, suhtelisele õhuniiskusele, CO₂ kontsentratsioonile ja temperatuuri/õhuniiskuse indeksile (THI). Sperma kvaliteedi hindamisel võeti arvesse koguliikuvust, otseliikuvust ja spermatosoidide liikumiskiirust. Tulemused näitasid, et temperatuur avaldas statistiliselt olulist mõju sperma liikuvusnäitajatele, eriti vanas sektsioonis. THI ja CO₂ kontsentratsiooni mõju ei olnud statistiliselt olulised. Uues sektsioonis säilis stabiilsem mikrokliima, mis soodustas paremat spermakvaliteeti. Töö tulemused võivad aidata parandada seemendusjaama keskkonnajuhtimist ja kultide viljakust.This bachelor’s thesis investigates the impact of microclimate on boar sperm motility indicators at the Estonian Breeding Pig Association’s Insemination station. Data were measured, collected, and analyzed from two different boar housing facilities – a new and an old barn during the summer of 2024 and the winter of 2024/2025. The aim of the study was to identify microclimatic differences between the barns and assess their potential effects on boar sperm motility. The analysis focused on temperature, relative humidity, CO₂ concentration, and the temperature-humidity index (THI). Semen quality was evaluated based on total motility, progressive motility, and sperm motility rate. The results showed that temperature had a statistically significant effect on sperm motility, particularly in the old barn. THI and CO₂ concentrations did not have a statistically significant impact. A more stable microclimate was maintained in the new barn, supporting better semen quality. The findings may contribute to improved environmental management and fertility in insemination stations
Growing of sugarleaf (Stevia rebaudiana Bertoni) in Estonian conditions
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalSuhkrulehe Stevia rebaudiana kasvatamine on viimastel aastatel levinud üle maailma. Taimes sisalduv stevioolglükosiid on magusainena populaarsust kogumas. Lühi- ja pikaajaliste toksilisuse, kantserogeensuse ja genotoksilisuse uuringute tulemustega ei ole tõendatud suhkrulehe toksilisust ega muid kasutamisest tulevaid kõrvalmõjusid. Seega jätkatakse üle maailma paljude uurimustööde tegemist.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada kas suhkrulehe taime saab kasvatada tööstuslikut Eesti tingimustes.
Saadud tulemuste põhjal saab öelda, et Eestis oleks vaja läbi viia täiendavad ja katsed, mille põhjal saaks hinnata suhkrulehe tööstuslikult kasvatamise võimalusi Eesti tingimustes.The cultivation of the sugarleaf Stevia rebaudiana has spread around the world in recent years. The steviol contained in the plant is gaining popularity as a sweetener. The results of short- and long-term toxicity, carcinogenicity and genotoxicity studies have not proven the toxicity of the sugar leaf or other side effects from its use. Therefore, many research works continue to be carried out around the world.
The aim of this work was to find out whether the sugar leaf plant can be grown industrially in Estonian conditions.
Based on the results obtained, it can be said that new and additional experiments need to be carried out in Estonia, based on which the possibilities of industrial cultivation of the sugar leaf in Estonian conditions could be assessed