9480 research outputs found
Sort by
Evaluation of chest circumference in 3D lateral images of dairy cattle farming for body mass prediction
No full textReceived: January 31st, 2025 ; Accepted: April 23rd, 2025 ; Published: May 5th, 2025 ; Correspondence: patrí[email protected] advancement of precision livestock farming has underscored the importance of developing innovative and non-invasive methods for monitoring animal health and productivity. In this context, this study evaluated the application of computer vision to estimate the body mass (BM) of Holstein-Friesian dairy cows using 3D images captured laterally with the Intel RealSense D435i depth camera. The methodology involved correlating chest circumference (CC) measurements obtained in the field with those derived from lateral 3D images. A total of 250 animals were analyzed, with BM ranging from 420 to 855 kg, and the relationship between CC and BM was modeled using regression techniques. The results indicated a coefficient of determination (R² = 0.88) and a mean absolute percentage error (MAPE) of 3.94% for CC measured in the field. For CC derived from 3D images, R² was 0.847, with an MAPE of 5.29%. Although the 3D image-based method showed a slight reduction in accuracy, it demonstrated significant potential as a non-invasive and efficient alternative for estimating BM in dairy cows. Furthermore, the study highlights the role of 3D imaging technologies in acquiring detailed morphological data, enabling a more comprehensive understanding of body composition dynamics over time. These findings reinforce the potential of integrating digital technologies into dairy farming, promoting sustainable, precise, and labor-efficient management practices
Analysis and improvement projeft of the axle geometry for Ford Focus MK1
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalTöös käsitletakse Ford Focus MK1 esisilla originaalse õõtshoova asendamist reguleeritava uniball-liigenditega õõtshoovaga. Probleemi taustaks on kummipukside piiratud vastupidavus ja jäikus sportlikus kasutuses, mis mõjutab veermikukinemaatikat ja geomeetria stabiilsust. Töö eesmärgiks on välja töötada alternatiivne lahendus, mis võimaldaks reguleerida ratta asendit ja parendada juhitavust. Kasutatud meetodid hõlmavad olemasoleva geomeetria mõõdistamist, uue konstruktsiooni CAD-modelleerimist Solid Edge tarkvaras ja tugevusarvutuste teostamist. Tulemuseks on valmis kahest torust, keermeotsikutest ja uniball-liigenditest koosnev reguleeritav A-kujuline õõtshoob. Seda kinnitatakse tala külge kahe uniball kuulligendiga ning ratta poolele liigendatakse see sfäärilise kuulliigendiga. Valitud materjalideks olid keevitatav konstruktsiooniteras S355 ja standardsed M12 uniball-liigendid. Lahendus on võrreldav turul pakutavate reguleeritavate õõtshoobadega ning sobib kasutamiseks sportlikel tänava- või võistlusautodel. Edasised töösuunad võivad hõlmata prototüübi koostamist või katsetamist reaalses kasutuses.This thesis focuses on replacing the original front lower control arm of the Ford Focus MK1 with an adjustable uniball-based version. The background issue lies in the limited durability and rigidity of conventional rubber bushings, which affect the suspension geometry and overall vehicle handling, particularly in sporty driving conditions. The aim of the project is to develop an alternative solution that allows for adjustable wheel alignment and improved performance. The design process included measuring the original geometry, creating a new construction using Solid Edge CAD software, and evaluating component strength. The final model consists of two tubular arms, a threaded insert, and M12 uniball rod ends, forming a A-shaped structure. The control arm is attached to the subframe with two uniball joints and connected to the wheel assembly via an M10 bolt. Construction steel S355 and standard uniball joints were chosen for their weldability, strength, and availability. The result is a component comparable to adjustable control arms available on the market and is suitable for performance-oriented road or race use. Future development could involve prototype testing under real-world conditions or further structural optimization using FEM analysis
Assessment of Double Materiality of Environmental Reporting within the Metal Industry
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalMetallitööstusel on oluline mõju keskkonnale ning ühiskonna ootused ettevõtete keskkonnateadliku tegutsemise osas on järjest kasvamas. Kahese olulisuse hindamine on lähenemine, mille abil analüüsitakse keskkonna- ja sotsiaalsetest probleemidest tulenevaid mõjusid, riske ja võimalusi. Kuigi ESRS standardid annavad üldised suunised kahese olulisuse hindamiseks, ei kirjelda need täpselt hindamisprotsessi, mistõttu peavad ettevõtted selleks välja töötama oma metoodika. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised keskkonnaga seotud aspektid on olulised metalltööstuse ettevõttes lähtuvalt kahese olulisuse põhimõttest. Uuringus kasutati juhtumiuuringu meetodit, mille käigus analüüsiti OÜ MT tegevust. Andmete kogumiseks kasutati dokumendianalüüsi ja töötubades läbi viidud keskkonnaaspektide hindamise tulemusi. Analüüsi tulemusel selgus, et olulisemad keskkonnaaspektid on CO₂ jalajälg, mille peamised allikad on metallide tootmine ja transport, samuti metallide suur kasutamine ning tootmise käigus tekkivad jäätmed. Varasemates uuringuteks on olulisteks keskkonnaaspektideks peetud ka suurt veetarbimist, gaase, lendlevaid ühendeid, maastiku ja elupaikade kadumist. Neid hinnati küll keskkonnamõjult koormavaks, kuid finantsiliselt vähem oluliseks. Järgenvates uuringutes võiks põhjalikumalt uurida finantsolulisuse hindamist ja kaasata rohkem sidusrühmi, et saada põhjalikum ja läbipaistvam ülevaade olulistest keskkonnaaspektidest.The metal industry has a significant impact on the environment, and societal expectations for environmentally responsible business practices are steadily increasing. Double materiality assessment is an approach used to analyze the impacts, risks, and opportunities arising from environmental and social issues. Although the ESRS standards provide general guidance for assessing double materiality, they do not specify the assessment process in detail, which means that companies must develop their own methodologies. The aim of this master's thesis is to identify which environmental aspects are significant for a metal industry company based on the principle of double materiality. The study uses a case study method focused on the operations of OÜ MT. Data was collected through document analysis and the results of environmental aspect assessments conducted in workshops. The analysis revealed that the most significant environmental aspects are the CO₂ footprint, primarily resulting from metal production and transportation, as well as the high consumption of metals and the waste generated during production. Previous studies have also identified high water consumption, emissions of gases and volatile compounds, and the loss of landscapes and habitats as important environmental aspects. Although these factors were considered environmentally burdensome, they were assessed as less significant from the company’s financial perspective. Future research could explore the assessment of financial materiality in greater depth and involve more stakeholders to obtain a more comprehensive and transparent understanding of the key environmental aspects
The relationship between Estonian and European Union agricultural subsidies and the development of the Estonian agricultural sector
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalPõllumajandusel on Euroopa Liidus ja Eestis oluline roll ning toetused on üks peamine mehhanism sektori stabiilsuse ja arengu rahaliseks toetamiseks. Töö probleem seisneb küsimuses, kas Eesti ja Euroopa Liidu põllumajandustoetused on aastatel 2014-2020 Eesti põllumajandussektori arengunäitajatega liikunud samas suunas ja kas võimalikud seosed Eesti põllumajandussektori arengunäitajatega on märgatavad.
Töö eesmärk on välja selgitada Eesti ja Euroopa Liidu põllumajandustoetuste ning Eesti põllumajandussektori arengunäitajate vahelisi võimalikke seoseid aastatel 2014-2020.
Töö tugineb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja Eesti Statistikaameti avalikele andmetele. Kvantitatiivses analüüsis võrreldi viie toetuskategooria ja viie arengunäitaja dünaamikat, kasutades graafikuid ja suhtarve. Põllumajandustoetused jagunesid otsetoetusteks, turukorraldustoetusteks, maaelu arengukava 2014-2020 toetusteks, top-up toetusteks ja Eesti riiklikeks toetusteks. Põllumajandussektori arengut iseloomustavad näitajad olid ettevõtete arv, hõivatud isikute arv, põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus, brutolisandväärtus ja investeeringud põhivaradesse.
Tulemused näitasid, et aastatel 2014-2020 kasvasid põllumajandustoetused märgatavalt. Hinnanguline keskmine toetussumma ühe ettevõtte kohta kõikus aastati, samas kui hinnanguline keskmine toetussumma ühe hõivatu kohta näitas kasvutrendi. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuse ja brutolisandväärtuse muutused ei olnud alati kooskõlas toetuste mahuga, viidates keerukatele seostele toetuste ja arengunäitajate vahel. Investeeringute ja toetuste vahel esines võimalik positiivne seos, kuna nende mahud liikusid aastati positiivses suunas.
Tööst järeldus, et toetused toetavad küll sektori stabiilsust, kuid ei pruugi kompenseerida teisi mõjutegureid, nagu turu- või ilmastikuriskid. Edasisi uuringuid saab täiendada uurides toetuste ja näitajate vahelisi seoseid detailsemalt, kasutades regressioonanalüüsi ja arvestades viiteajaga.Agriculture holds an important position both in the European Union and in Estonia, with subsidies serving as one of the key mechanisms for financially supporting the sector’s stability and development. The research problem of this thesis lies in the question of whether Estonian and European Union agricultural subsidies moved in the same direction as the development indicators of Estonia’s agricultural sector during the period 2014-2020, and whether any observable relationships can be identified between them.
The purpose of this thesis is to find potential relationships between agricultural subsidies provided by Estonia and the European Union and selected development indicators of the Estonian agricultural sector during the period 2014-2020. The study is based on publicly available data from the Agricultural Registers and Information Board and Statistics Estonia. The quantitative analysis compares the dynamics of five types of subsidies and five sectoral development indicators using graphs and ratio-based calculations. The subsidies are grouped into direct payments, market support measures, support from the 2014-2020 Rural Development Programme, top-up payments, and national subsidies. The selected development indicators include the number of agricultural enterprises, the number of employed persons, the output value of the agricultural industry, gross value added, and investments in fixed assets.
The results show that agricultural subsidies increased considerably during the observed period. While the estimated average subsidy per enterprise varied across the years, the average subsidy per employed person showed a upward trend. The changes in output value and gross value added were not always consistent with the level of subsidies, indicating complex and potentially indirect relationships. A possible positive connection was observed between subsidies and investments, as both showed upward trends over the years.
The thesis concludes that subsidies contribute to the stability of the agricultural sector but may not be sufficient to offset other influencing factors such as market or weather-related risks. Future research could expand on these findings by applying regression analysis and accounting for time-lag effects between subsidies and sectoral developments
The Developments of the Tax Burden in Estonia in 2013-2023
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalMagistritöö käsitleb maksukoormuse arenguid Eestis perioodil 2013–2023, keskendudes maksupoliitiliste reformide mõjule riigi maksustruktuurile, majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Varasemad uuringud sellel teemal on käsitlenud peamiselt üksikuid maksumuudatusi, kuid terviklik ülevaade maksukoormuse ja majanduskasvu seostest viimase kümnendi vältel pole veel seni põhjalikult analüüsitud.
Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida maksukoormuse arengut Eestis aastatel 2013–2023.
Magistritöö analüüsi aluseks on rahvusvaheliste ning riiklike institutsioonide statistilised andmed ja varasemad empiirilised uuringud. Metoodiline raamistik hõlmab deskriptiivse statistikat trendianalüüsi ja regressioonianalüüsi kasutamist maksukoormuse ja sisemajanduse koguprodukti reaalkasvu vahelise seoste analüüsimisel Eestis ning Euroopa Liidus.
Tulemused näitavad, et Eesti maksukoormuse ja majanduskasvu vahel puudub selge lineaarne seos, kuid ilmnesid perioodid, kus maksukoormuse muutused mõjutasid kasvutrende. Euroopa Liidu riikide võrdlusest selgus, et maksukoormuse mõju majandusele on tugevalt kontekstitundlik ja sõltub maksustruktuurist ning riikide spetsiifilistest reformidest. Tulemustest ilmnes seos, mis näitas, et riigid, kelle maksukoormus jäi allapoole ELi keskmist, näitasid sagedamini kõrgemat majanduskasvu. Magistritöö tulemused loovad aluse edasisteks uuringuteks ja toetavad maksupoliitika kujundamist, pöörates tähelepanu nii konkurentsivõime kui ka sotsiaalse tasakaalu tagamisele.This master’s thesis explores the development of the tax burden in Estonia during the period 2013–2023, focusing on the impact of tax policy reforms on the national tax structure, economic growth, and international competitiveness. Although previous studies have analyzed specific tax changes, a comprehensive overview of the relationship between tax burden and economic development over the past decade has not been conducted.
The aim of this master’s thesis is to analyse the development of the tax burden in Estonia between 2013 and 2023.
Statistical data from international and national institutions, together with earlier empirical research, form the basis of the analysis. Descriptive statistics, trend analysis, and regression analysis are used to examine the relationship between the tax burden and real gross domestic product (GDP) growth in Estonia and European Union (EU) member states.
The results indicate that there is no evident linear relationship between Estonia’s tax burden and economic growth, although certain periods were identified where changes in the tax burden affected growth trends. A comparison with EU countries shows that the impact of the tax burden on the economy is highly context-dependent and influenced by the tax structure and country-specific reforms. The results revealed a correlation showing that countries with tax burdens below the EU average were more likely to show higher economic growth. The results of the thesis provide a foundation for further research and can give insights for shaping tax policy, taking into account the goals of enhanching competitiveness and social equity
Involvement of residents of Kohila municipality in the planning of Rail Baltica
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalLühikokkuvõte: Inimeste kaasamine otsustusprotsessidesse on muutumas maailmas üha olulisemaks teemaks. See tähendab, et otsuseid, mis mõjutavad inimesi, tehakse nende arvamust arvestades ja tihti ka koos nendega. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millised olid avalike arutelude iseloomud, mis on osa Rail Baltica raudtee trassi asukoha määramise protsessist. Varasemalt on läbi viidud ja koostatud kaasamisega seotud uurimustöid. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks ja eesmärkide saavutamiseks analüüsiti kolme osa:
1.
Rail Balticu Kohila valla planeeringu koostamise käigus korraldatud avalike arutelude protokolle;
2.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine Rail Balticat ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti koostamiseks“ arvamuste ja kooskõlastuste koondtabelit;
3.
Kohila valla elanikele suunatud ankeetküsitluse tulemusi
Uurimistööst nähtus, et avalike arutelude õhkkond oli sageli emotsionaalne, pingeline, mõnikord isegi vaenulik. Elanike hoiakud olid kriitilised, skeptilised, kohati pettunud või isegi küünilised. Ametnike ning planeerijate hoiakud olid sageli pigem distantseeritud, kohati üleolevad või kaitsepositsioonil. Suhtlusviisidena joonistusid välja ebavõrdsed suhtetasandid — ametlikud vastused vs kodanike emotsionaalsed küsimused. Konflikti allikateks oli erinev info tase, puudulik läbipaistvus, ebapiisav tagasiside mehhanism. 41% küsitlusele vastanutest ei tundnud end kaasatuna ega informeerituna. Kommentaarid viitasid tundele, et ettepanekuid ei arvestatud. 63% esitas arvamuse/ettepanekuid, kuid nende mõju oli nende endi jaoks ebaselge.
Sarnast uurimistöö teemat saab rakendada kõikide valdade puhul, kuhu on planeeritud Rail Baltica trassi läbimine. Samuti saab sarnast teemat rakendada kõikide joonobjektide planeerimisel.Involving people in decision-making processes is becoming an increasingly important topic in the world. This means that decisions that affect people are made taking into account their opinions and often together with them. The aim of the study is to find out what were the characteristics of the public discussions that were part of the process of determining the location of the Rail Baltica railway route. Research work related to participation has been carried out and compiled in the past. In order to find answers to the research questions and achieve the objectives, three parts were analyzed:
1. Protocols of public discussions organized during the preparation of the Rail Baltica Kohila rural municipality plan;
2. Summary table of opinions and approvals of the Transport Board's order "Issuance of design conditions for the preparation of the construction project of the Kohila traffic junction crossing Rail Baltica with viaducts and facilities";
3. Results of a questionnaire survey addressed to the residents of Kohila rural municipality.
The study showed that the atmosphere of the public discussions was often emotional, tense, sometimes even hostile. Residents' attitudes were critical, skeptical, sometimes disappointed or even cynical. The attitudes of officials and planners were often rather distant, sometimes arrogant or defensive. Unequal levels of relationships were outlined as communication methods — official answers vs. emotional questions from citizens. The sources of conflict were different levels of information, lack of transparency, and insufficient feedback mechanisms. 41% of respondents did not feel involved or informed. Comments indicated a feeling that proposals were not taken into account. 63% submitted opinions/suggestions, but their impact was unclear to them. A similar research topic can be applied to all municipalities where the Rail Baltica route is planned to pass
Carbon dioxide and methane emissions from agricultural soils and their mitigation strategies
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalPõllumajanduslikus tootmises eraldub mullast süsinikdioksiidi (CO₂) ja metaani (CH₄), mis on olulised kasvuhoonegaasid ning soodustavad kliimamuutusi. Nende emissioonide vähendamiseks on varasemates uurimistöödes käsitletud mitmesuguseid meetmeid, näiteks mulla parandamist biosöega ning nitrifikatsiooni inhibiitorite (nt DMPP) kasutamist. Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad erinevat tüüpi biosöed ja nitrifikatsiooni inhibiitor DMPP süsinikdioksiidi ja metaani emissioone mullast pärast vedelsõnniku lisamist. Katse viidi läbi kontrollitud tingimustes potikatsetena Rõhu katsejamast kogutud mullaga, millele lisati vedelsõnnikut normiga 30 t/ha. Uuriti kahte tegurit: (1) biosöe lisamist (viis eri päritoluga biosüsi kolmel tasemel – 10, 20 ja 30 t/ha – ning kontroll ilma biosöeta) ja (2) DMPP kasutamist (soovituslik annus 3 L/ha) võrrelduna selle mittekasutamisega. Katseperioodil mõõdeti regulaarselt mullast eralduvat CO₂ ja CH₄, samuti jälgiti mulla temperatuuri ja niiskust. Perioodi lõpus määrati taimestiku kuivainesaak. Katsetulemused näitasid, et DMPP lisamine ei avaldanud statistiliselt olulist mõju mullast eralduvale CO₂ kogusele ega CH₄ voogudele. Hästi õhustatud mullatingimustes toimis muld metaani sidujana, mille tulemusel olid CH₄ emissioonid kõigis variantides minimaalsed või puudusid täielikult. Erinevate biosüte lisamine ei suurendanud üldist CO₂ emissiooni. Samas mõjutas biosöe päritolu CO₂ eraldumist märkimisväärselt toitainerikka biosöe korral vabanes rohkem CO₂, kuid süsinikurikas ja lämmastikuvaene biosüsi ei suurendanud emissioone ning võis neid isegi vähendada.
DMPP ja biosöe koostoime ilmnes taimesaagikuses: DMPP suurendas aruheina saaki mullas, kuhu ei olnud lisatud biosütt ligikaudu 44%. Teatud biosöevariantide puhul põhjustas DMPP lisamine aga hoopis saagikuse vähenemist (ligikaudu 18–26%). Leitud mõjud on kooskõlas varasemate uuringutega – nitrifikatsiooni inhibiitorid võivad parandada saagikust ja lämmastiku kasutamise efektiivsust (Abalos jt 2014) ning biosöe kasutamine annab üldiselt positiivse agronoomilise ja keskkonnamõju (Schmidt jt 2021). Edaspidi on soovitatav uurida biosöe ja DMPP pikaajalist koostoimet mullast eralduvatele kasvuhoonegaasidele ning kultuurtaimede saagikusele.In agricultural production, carbon dioxide (CO₂) and methane (CH₄) are emitted from soil, which are strong greenhouse gases and contribute to climate change. To reduce these emissions, previous studies have examined various mitigation measures, such as improving soil with biochar and using nitrification inhibitors (e.g., DMPP). The aim of this study was to investigate how different types of biochar and the nitrification inhibitor DMPP affect soil CO₂ and CH₄ emissions following the application of liquid cattle slurry. The experiment was conducted as a controlled pot trial using soil collected from the Rõhu experimental station, to which slurry was added at a rate of 30 t/ha. Two factors were studied: (1) the addition of biochar (five types of biochar applied at three rates – 10, 20 and 30 t/ha – plus a control with no biochar), and (2) the use of DMPP (recommended dose of 3 L/ha) versus no DMPP. During the trial period, CO₂ and CH₄ fluxes from the soil were measured regularly, and soil temperature and moisture were monitored. At the end of the period, the aboveground plant dry matter yield was determined. The results showed that the addition of DMPP had no statistically significant effect on soil CO₂ emissions or CH₄ fluxes. In well-aerated soil, the soil acted more as a methane sink, and CH₄ emissions were minimal or absent across all treatments. The addition of different types of biochar did not increase total CO₂ emissions. However, the origin of the biochar significantly affected CO₂ release – more CO₂ was emitted with nutrient-rich biochar, while carbon-rich and nitrogen-poor biochar did not increase emissions and could even reduce them. An interaction between DMPP and biochar was observed in plant yield: DMPP increased the yield of meadow fescue in soil without biochar (by approximately 44%) and in several biochar treatments. However, in the case of certain biochar variants, the addition of DMPP led to a decrease in yield (approximately 18–26%). The observed effects are consistent with previous studies – nitrification inhibitors can improve yield and nitrogen use efficiency (Abalos et al. 2014), and the use of biochar generally has a positive agronomic and environmental effect (Schmidt et al. 2021). Future research should focus on the long-term combined effects of biochar and DMPP on soil greenhouse gas emissions and crop yields
The impact of the administrative reform on the financial capacity of local governments in Võru County
No full textMagistritöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalViimase kümnendi jooksul on Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemis toimunud olulisi muutusi, mille keskmes on olnud 2017. aasta haldusreform, mille eesmärk oli tugevdada kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust ja parandada avalike teenuste kvaliteeti. Varasemad uuringud Eestis on keskendunud kas kogu riigi lõikes toimunud muutustele või üksikutele omavalitsusjuhtumitele vahetult pärast haldusreformi. Autorile teadaolevalt ei ole peale viimast haldusreformi tehtud kogu maakonda hõlmavat kohalike omavalituse üksuste finantsnäitajate analüüsi. Töö eesmärk on hinnata haldusreformi mõju Võru maakonna kohalike omavalitsuste finantsvõimekusele. Uurimisobjektiks on Võru maakonna viie KOVi finantsnäitajad ühinemisejärgsel perioodil 2018-2024 võrrelduna Saaremaa KOVi näitajatega. Töös kasutatavad andmed pärinevad Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemist, mida on täiendatud vaatluse all olevate kohalike omavalitsuse üksuste majandusaasta aruannetega. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, mis võimaldab hinnata KOVide finantsvõimekust mõõdetavate näitajate alusel. Järeldava statistika abil saab teha üldistusi ja tuletusi kogutud andmete põhjal ning hinnata reformi mõju süsteemselt ja empiiriliselt. Töö tulemused näitavad, et Võru maakonna omavalitsused on finantsvõimekuselt küllaltki erineval tasemel. Mõned omavalitsused suudavad oma kohustusi ja investeeringuid katta iseseisvalt, samas kui teised sõltuvad tugevalt välistest toetustest. Saaremaa vald on näidanud stabiilsust enamikes näitajates, olles seeläbi Võru maakonna kohalike omavalitsuse üksustele tugevaks võrdlusaluseks ja eeskujuks maakonnasuuruse omavalitsusüksuse kujundamisel. Töö tulemused võiksid pakkuda sisendit omavalitsustele ja arendusorganisatsioonidele, kes plaanivad edasisi haldusterritoriaalseid muudatusi ning pakuvad sisendit järgmisteks uurimustöödeks, mis võiksid kaasata mittefinantsilisi näitajaid nagu teenuste kvaliteet ja piirkondlik potentsiaal.Over the past decade, significant changes have taken place in Estonia's local government system, latest administrative reform was in 2017. The aim of this reform was to strengthen the administrative capacity of local governments and improve the quality of public services. Previous studies in Estonia have focused either on nationwide changes or on individual municipalities shortly after the reform. To the author's knowledge, no comprehensive analysis has been conducted on the financial indicators of local government units at the county level since the last reform. The objective of this master’s thesis is to evaluate the impact of the administrative reform on the financial capacity of local governments in Võru County. The research focuses on the financial indicators of five local governments in Võru County during the post-merger period from 2018 to 2024, in comparison with those of Saaremaa municipality. The data used in the study are sourced from the Ministry of Finance's financial reporting information system and are supplemented by the annual reports of the local governments under review.
This study applies a quantitative research method, which enables the assessment of financial capacity through measurable indicators. Using inferential statistical methods, generalizations and conclusions can be drawn from the collected data, allowing for a systematic and empirical evaluation of the reform’s impact.
The results of the thesis show that the local governments in Võru County vary significantly in terms of financial capacity. Some municipalities able to independently cover their obligations and investments, while others remain highly dependent on external support. Saaremaa municipality has demonstrated stability across most indicators, serving as a strong benchmark and potential model for shaping a single county-sized local government unit in Võru County. The findings of this thesis could provide input for municipalities and development organizations planning further administrative-territorial changes and may also inform future research that includes non-financial indicators such as service quality and regional potential
Validation on the Predicted Heat Strain model (PHS) for assessing firefighters' heat stress in wildland and structural fire situations
No full textMagistritöö
Ergonoomika õppekavalKäesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata prognoositud kuumastressi mudeli (PHS) valiidsust organismi füsioloogiliste näitajate abil, võrreldes prognoosi katsetulemustega simuleeritud metsa- ja maastiku- ning hoonetulekahju stsenaariumides. Metoodika: Valideerimise käigus kasutati kahte prognoositud kuumastressi mudeli varianti, PHS-LU ja PHS-FL, simuleeritud metsa- ja maastiku- ning hoonetulekahju stsenaariumis, arvestades kaitseriietuste Red Fox ja Taurus kombinatsioonide mõju. Katsetes kasutati kahte kaitse riietust (Red Fox ja Taurus) ning võrreldi katseisikute rektaal- ja nahatemperatuuri, keha vedelikukadu ja aurumist neis kaitseriietussüsteemides (Red Fox ja Taurus) välivormi kasutamisel (raske) ja ilma (kerge). Hoonetulekahju korral oli „kerge“ (Strateegia 1) see, kui eeltööde teostamisel oli seljas välivorm, k.a. T-särk ja aluspüksid. „Raske“ (Strateegia 2) korral välivorm peal ka tulekaitseriided ehk roobad. Tulemused: Simuleeritud metsa- ja maastikutulekahju tingimustes alahindas PHS-FL mudel järjepidevalt päästetöötaja rektaaltemperatuuri tõusu ja vedelikukadu. PHS-LU mudel oli täpsem suurema füüsilise koormuse korral, eriti Red Fox raske ja Taurus raske puhul, kus tegelike ja prognoositud väärtuste vahel ei ilmnenud olulisi erinevusi. Taurus kerge korral oli siiski märgatav alahindamine, eriti rektaal- ja nahatemperatuuri puhul. Simuleeritud hoonetulekahju stsenaariumis ilmnes sarnane trend nagu metsa- ja maastikutulekahju stsenaariumis. PHS-FL mudel prognoosis päästetöötaja rektaaltemperatuuri oluliseks madalamaks ja selle stabiliseerumist ajaliselt varasemaks, kui seda mõõdeti katsetingimustes. Nahatemperatuuri osas jäid mõlema mudeli prognoosid märkimisväärselt alla katsealuste tegelikele väärtustele. Samuti alahindas PHS-FL mudel oluliselt keha vedeliku kadu. PHS-LU mudel oli hoonetulekahju tingimustes taas täpsem nii Red Fox kui ka Taurus raske korral, kuid nimetatud kaitseriietuse puhul kerge tingimustes esines alahindamist, eriti taastumisperioodil. Ka keha aurumist ei suutnud mudelid realistlikult kajastada. PHS-LU mudel prognoosis aurumist süsteemselt madalamaks kui seda tegelikult mõõdeti katseisikutel. Samal ajal PHS-FL mudel ei andnud aurumist eraldi väljundina. Kuna tulemused näitasid, et kumbki mudel ei suutnud vaadeldavates tingimustes piisava täpsusega ennustada organismi füsioloogilisi muutusi, siis tuleks mõlemaid PHS mudeli variante (PHS-LU ja PHS-FL) täiustada. Tuleb arvestada päästetöötaja füsioloogiliste parameetrite dünaamikat tulekoldes viibimisel, ennetamaks piirväärtusi ületavaid näitajaid rektaal- ja nahatemperatuuride, vedelikukao, k.a. aurumise osas. Sõltuvalt tulekahju stsenaariumist on olulisel kohal päästetöötaja kaitseriietuse kombinatsioon (kerge, raske). Uuringu tulemused näitasid, et kumbki PHS mudeli variant ei suutnud vaadeldavates tingimustes piisava täpsusega ennustada organismi füsioloogilisi muutusi. Järeldused: Mõlemaid mudeleid ( PHS-LU ja PHS-FL) tuleks täiustada, arvestades päästetöötaja füsioloogiliste parameetrite dünaamikat tulekoldes viibimisel, ennetamaks organismi füsioloogiliste näitajate piirväärtusi ületavaid väärtusi, sõltuvalt tulekahju stsenaariumist. PHS mudelite täiustamine on eluliselt oluline päästetöötajate tööohutuse seisukohast.The aim of this research was to evaluate the validity of the Predicted Heat Strain model (PHS) based on the experimental results performed in a simulated wildland and structural fire scenario by comparing measured and modelled physiological parameters. Methodology: During the validation, two online versions of the heat strain model, PHS-LU and PHS-FL, were utilized while considering the effects of so called light and heavy (without and with station wear) combinations of the Red Fox and Taurus protective clothing systems. These two turnout gear systems were used with and without the use of station wear in wildland firefighting scenario, and with and without the use of turnout gear during the simulated prework in structural firefighting scenario. The subjects' rectal and skin temperatures, body fluid loss, and evaporation were compared. In the event of a structural fire, the situation was considered “light” (Strategy 1) if, during the preparatory work, the person was wearing station wear, including a T-shirt and underwear. In the case of a “heavy” condition (Strategy 2), firefighter protective clothing – i.e., turnout gear – was worn on top of the station wear already during prework simulation. Results: In simulated wildland firefighting scenario, the PHS-FL model consistently underestimated the rectal temperature increase and fluid loss of a rescue worker. The PHS-LU model was more accurate for higher physical exertion, especially for Red Fox heavy and Taurus heavy conditions, where no significant differences appeared between the actual and projected values. However, there was a noticeable underestimation of the rectal and skin temperatures in Taurus light condition . The simulated structural firefighting scenario showed a similar trend as the wildland firefighting scenario. The PHS-FL model predicted that the rectal temperature of the rescue worker would be significantly lower and that it would stabilize earlier in time compared to measured under experimental conditions where it did not stabilize during heat exposure. In terms of skin temperature, the predictions of both models were significantly lower than the actual values of the test subjects. Also, the PHS-FL model significantly underestimated the body's fluid loss. The PHS-LU model was once again more accurate in the conditions of structural fire scenario in both Red Fox and Taurus heavy conditions. However, there was an underestimation in the light condition while using this protective clothing system, especially during the recovery period. The models were unable to realistically reflect the evaporation of the body. The PHS-LU model predicted evaporation to be systematically lower than it was actually measured in test subjects. Because the results showed that neither model was able to predict physiological changes in the body with sufficient accuracy under the observed conditions, then both model versions should be improved. The dynamics of the physiological parameters of the rescue worker while acting at the fire incident site must be taken into account in order to prevent excessive values of rectal and skin temperatures and fluid loss (evaporation) indicators. The combination of protective clothing (light, heavy) depending on the fire scenario plays an important role. Conclusions: Both model versions (PHS-LU and PHS-FL) need improvements in order to predict the dynamics of the physiological parameters of the firefighters while performing their tasks, in order to prevent the organism from exceeding the thresholds of physiological parameters in different rescue scenarios. The use of station wear under protective clothing layers (light, heavy) is important to consider, as it is vital for the occupational safety of rescue workers
The effect of cultivation technique on the growth of grapevine (Vitis spp.) cultivar ’Hasansky Sladky’
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalVanemates viinapuu istandikes on tihti probleemiks erinevad kasvuhäired ja saagikuse vähenemine, mida seostatakse haigustega, ning kahjurite levikuga. Ka antud katse korraldamisele andis põhjuse aja jooksul kasvuhäirete märkamine ja selle tagajärjel saagikuse vähenemine katseistandikus, mis tekitas vajaduse vanematele istandikele leida õiged noorenduslõikuse võtted. Sellest tulenevalt püstitati kaks hüpoteesi. Esimene hüpotees oli, et vanemas istandikus tekitab probleeme viinapuu nõrk vegetatiivne kasv, mis võib olla tingitud viinapuu tüve haigustest. Sügisene viinapuude noorenduslõikus soodustab nende vegetatiivset kasvu. Teine hüpotees, et vanemas peenravaiba multšiga istandikus on probleemiks mulla tihenemise negatiivne mõju viinapuu kasvule ja saagi kvaliteedile. Perioodilisel peenravaiba eemaldamisel ja reavahede harimisel on viinapuude kasvule ja saagi kvaliteedile positiivne mõju.
Töö eesmärk oli uurida kuidas mõjutavad viinapuu noorenduslõikus ja multšikatete eemaldamine ning reavahede harimine viinapuu sordi ’Hasansky Sladky’ vegetatiivset kasvu ja marjade kvaliteeti Eesti tingimustes. Katse viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas perioodil 2023–2024.
Uurimistöö tulemusena selgus, et osaline ja täielik noorenduslõikus suurendasid võrsete arvu, kuid vähendasid võrsete jämedust. Kahelt poolt peenravaiba eemaldamine ja reavahede harimine soodustasid võrsete jämedamat kasvu, samas kui ühelt poolt eemaldatud multšiga variandis oli SPAD- näit kõrgem.
Marjade tehnoloogilise küpsuse näitajatest oli peenravaiba eemaldamise mõju statistiliselt oluline – kahelt poolt haritud variandis oli marjamahla kuivaine sisaldus ja pH kõrgemad kui täielikult katte all olnud variantides.
Tulemused näitasid, et õigesti valitud noorenduslõikuse ja multši eemaldamise ja mulla harimise kombinatsioon aitab vanemates viinapuuistandikes taastada taimede vegetatiivset kasvu. Lisaks aitab multši eemaldamine parandada saagi kvaliteeti vanemas istandikus.In older vineyards, various growth disorders and yield decline are common problems, often linked with the spread of diseases and pests. In this case, the study was initiated due to the observation of growth disorders over time and the resulting yield decline in the experimental vineyard, which created the need to identify appropriate rejuvenation pruning methods for older vineyards. Based on this, two hypotheses were proposed. The first hypothesis was that weak vegetative growth in older vineyards is caused by grapevine trunk diseases and that autumn rejuvenation pruning promotes vegetative growth. The second hypothesis suggested that in older vineyards with mulch cover, soil compaction negatively affects vine growth and fruit quality, while periodic mulch removal and inter-row soil cultivation have a positive impact.
The aim of this thesis was to investigate how rejuvenation pruning, removal of mulch cover, and inter-row soil cultivation influence the vegetative growth and berry quality of the grapevine cultivar ’Hasansky Sladky’ under Estonian climatic conditions. The experiment was conducted at the Rõhu experimental station of the Estonian University of Life Sciences during the period of 2023–2024.
The results revealed that partial and full rejuvenation pruning increased the number of shoots but reduced their thickness. Removing the mulch cover on both sides of the row and cultivating the soil promoted thicker shoots, while the SPAD value was higher in the variant where mulch was removed only on one side.
Among the technological maturity indicators of berries, the effect of mulch removal was significant- in the variant where both sides of the row were cultivated, the soluble solids content and pH of the berry juice were higher compared to the fully covered variants.
The results indicate that a properly chosen combination of rejuvenation pruning, mulch removal, and soil cultivation can help restore vegetative growth in older vineyards. In addition, mulch removal contributes to improved fruit quality in older vineyards