9480 research outputs found
Sort by
The dynamics of moth flight in apple and plum tree in Tartu country
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalLevinumad liblikkahjurid Eesti viljapuuaedades on: õunamähkur, ploomimähkur ja õunakoi. Üha ilmsemaks muutuvad kliimamuutuste mõjud võivad märkimisväärselt mõjutada nende nende elutsüklit, põlvkondade arvu ja populatsioonide dünaamikat. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata õuna- ja ploomipuude peamiste liblikkahjurite lendlusdünaamikat ning võrrelda erinevate feromoonpüüniste efektiivsust nende seirel Tartu maakonnas. Andmed koguti 2024. aasta maist augustini feromoonpüüniste abil ning analüüsiti Microsoft Office 2021 ja STATISTICA 13 programmide abil; püüniste tõhusust hinnati Mann-Whitney U-testiga ning seoseid ilmastikuga korrelatsioonanalüüsiga. Tulemused näitasid, et õunakoi ja õunamähkurite arvukus oli madal ja mõlemal kahjuril esines üks põlvkond aastas. Seevastu ploomimähkurite arvukus oli mõnevõrra kõrgem ja varasema ühe põlvkonna asemel täheldati kahe põlvkonna esinemist. Feromoonpüüniste võrdlus näitas, et Mayeri püünised olid statistiliselt oluliselt efektiivsemad kõigi uuritud liikide puhul, püüdes märgatavalt rohkem isendeid kui COMPO püünised. Liblikkahjurite arvukus, käitumine ja põlvkondade arv võib olla muutumas, mis viitavad jätku-uuringute vajadusele püüniste optimeerimiseks ja lendlusdünaamika muutuste täpsemaks jälgimiseks Eesti tingimustes.The most common moth pests in Estonian orchards are the codling moth (Cydia pomonella), the plum fruit moth (Grapholita funebrana), and the apple ermine moth (Yponomeuta malinellus). The increasingly evident effects of climate change may significantly influence their life cycles, number of generations, and population dynamics. The aim of this study was to assess the flight dynamics of the main moth pests of apple and plum trees and to compare the effectiveness of different pheromone traps for monitoring them in Tartu County. Data were collected from May to August 2024 using pheromone traps and analyzed with Microsoft Office 2021 and STATISTICA 13 software. Trap efficiency was evaluated using the Mann-Whitney U-test, and correlations with weather conditions were analyzed using correlation analysis. The results showed that the abundance of codling moths and apple ermine moths was low, and both pests had one generation per year. In contrast, the abundance of plum fruit moths was somewhat higher, and instead of a single generation, the presence of two generations was observed. The comparison of pheromone traps revealed that Mayer traps were statistically significantly more effective for all studied species, capturing notably more individuals than COMPO traps. The abundance, behavior, and number of generations of moth pests may be changing, indicating a need for further studies to optimize trapping methods and to more accurately monitor changes in flight dynamics under Estonian conditions
Creating a climate-proof outdoor space for Tartu kindergarten Annike
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalEestis on ilma uuritud alates aastast 1866. aastast, mille käigus on temperatuurid märgatavalt
tõusnud. Kliimamuutused, täpsemalt kuumalained, on ajas järjest suurenev teema, mille
pärast on oluline muutusi jälgida, leevendada ja nendega arvestada. Antud töö eesmärk on
leida Tartu lasteaiale Annike kliimakindlaid väliruumi lahendusi, mis arvestaks ka üldiste
lasteaia õppekava eesmärkidega. Kujundusidee koostamise jaoks on projektala analüüsitud
läbi mitme erineva teema, kogutud vajalikku kirjandust kliimakindluse ja laste arengu kohta
ning korduvalt külastatud nii Annikese lasteaeda aga ka teisi, et mõista lasteaia väliruumi
kujundamist täpsemalt. Kujunduses on lasteaia õueala jagatud eri tsoonideks, et õpetada
lastele erinevaid elu valdkondasid. Kujundus kasutab haljastust, vett ja varju, et lastele
pakkuda mugava mikrokliimaga õueala, et lastel oleks võimalik ka kõrge kuumastressiga
õues aega veeta. Kujundusse on toodud sisse vett koguvad künkad, millega on lastel võimalik
erinevaid veemänge mängida, samal ajal saades jahutust. Lõpptulemuseks on kliimakindel,
arengut soodustav, lastele keskendunud väliruum. Lastel on võimalusi mängida uuenduslikul
ja terviklikult lahendatud õuealal, õpetajatel on mugavam õues õppetunde läbi viia. Antud
bakalaureusetöö saab olla aluseks tuleviku projektidele ja peaks olema käsitletud vaid
eskiislahendusena.Weather has been studied in Estonia since 1866, during which temperatures have risen
significantly. Climate change, specifically heat waves, is an increasingly important issue
over time, which is why it is important to monitor, mitigate and consider changes. The aim
of this work is to find climate-proof outdoor space solutions for the Annike kindergarten in
Tartu, which would also take into account the general objectives of the kindergarten
curriculum. To prepare the design idea, the project area has been analyzed through several
different topics, the necessary literature on climate resilience and child development has been
collected, and the Annike kindergarten and others have been visited repeatedly to understand
the design of the kindergarten's outdoor space in more detail. The design divides the
kindergarten's outdoor area into different zones to teach children different areas of life. The
design uses greenery, water and shade to provide children with an outdoor area with a
comfortable microclimate, so that children can spend time outdoors even with high heat
stress. The design includes water-collecting hills, which allow children to play various water
games while cooling off at the same time. The result is a climate-proof, developmentencouraging
outdoor space focused on children. Children have opportunities to play in an
innovative and comprehensively designed outdoor area, and teachers find it more
comfortable to conduct lessons outdoors. This bachelor's thesis can serve as a basis for future
projects and should only be considered a draft solution
Soome koeraomaniku teadlikkus koerte siseparasiitidega nakatumise riskidest ning seostest koera elustiili ja antiparasiitikumide kasutamise tavade vahel
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineInfections with gastrointestinal parasites are relatively common in dogs and can pose a risk to both
animal and human health. Dog owners’ awareness of the risk of infection and their preventive actions,
like deworming, may depend on the dog’s lifestyle. Parasites such as Toxocara canis, Ancylostoma
caninum, and Giardia duodenalis can be transmitted from the environment or through contact with
other animals. This study examined how well Finnish dog owners understand the risks of
gastrointestinal parasite infections in dogs and how they manage deworming in practice. The data
were collected via an online questionnaire in January 2025. The questionnaire included both
descriptive and cross-tabulated questions about deworming routines, awareness of parasite risks, and
the dog's lifestyle.
The questionnaire received a total of 732 valid responses. Most of the respondents dewormed their
dogs once or twice a year. The deworming was often carried through because of preventive reasons
rather than based on a specific risk. Awareness of risks for parasitic infections in dogs varied. Owners
who were more concerned about their dogs’ health or whose dogs were exposed to risk factors (e.g.,
raw feeding or hunting) tended to report higher awareness. However, presence of these risk factors
did not clearly lead to more frequent deworming. The findings suggest that although Finnish dog
owners awareness of the risks for internal parasite infections in dogs is relatively good, deworming
practices do not always align with national recommendations, which emphasize individual risk
assessment.Koerte nakkused siseparasiitidega võivad mõjutada nii loomade kui ka inimeste tervist. Sellised
parasiidid nagu Toxocara canis, Ancylostoma caninum ja Giardia duodenalis on levinud ning võivad
üle kanduda keskkonna vahendusel või kokkupuutel teiste loomadega. Käesolevas lõputöös uuriti,
kui hästi Soome koeraomanikud mõistavad siseparasiitidega nakatumise riske koertel ja kuidas nad
korraldavad koerte ussirohtude manustamist praktikas. Andmed koguti 2025. aasta jaanuaris
veebiküsitluse vahendusel. Küsitlus sisaldas nii kirjeldavaid kui ka ristitabelküsitlusi, mis puudutasid
ussirohu kasutamise rutiine, parasiidiriskide teadlikkust ja koerte elustiili.
Küsimustikule saadi kokku 732 kehtivat vastust. Enamik vastanutest andis oma koertele ussirohtu
kord või kaks aastas,. Parasiiditõrjet tehti sageli ennetavatel põhjustel, mitte konkreetse riski
esinemise tõttu. Teadlikkus parasiitidega nakatumise riskidest koertel varieerus. Koera tervise pärast
rohkem muret tundvad omanikud või need, kelle koerad puutusid enam kokku riskiteguritega (nt
toortoitumine või jahipidamine), teatasid sageli suuremast teadlikkusest. Kuid nende riskitegurite
olemasolu ei viinud alati sagedasema ussirohu kasutamiseni. Uuringu tulemused näitavad, et kuigi
Soome koeraomanike teadlikkus koerte siseparasiitidega nakatumise riskidest on üldiselt head, ei
pruugi parasiiditõrje praktika alati vastata riiklikele soovitustele, mis rõhutavad individuaalset
riskihindamist
Creating Kanepi Gymnasium school area more learning and movement friendly
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalTänapäeva koolilapsed liiguvad üha vähem, mis mõjutab negatiivselt nende tervist ja õpivõimet. Varasemad uuringud ja programmid, nagu Tartu Ülikooli „Liikuma Kutsuv Kool“, on rõhutanud aktiivse keskkonna olulisust laste arengus.
Töö eesmärk on kujundada Kanepi Gümnaasiumi koolihoov liikumis- ja õppesõbralikuks keskkonnaks, toetudes kaasaegsetele pedagoogilistele põhimõtetele ja looduslähedastele lahendustele.
Lõputöö tugineb kirjanduse ja varasemate projektide analüüsile, koolihoovi ala kaardianalüüsile ning koolipere seas läbi viidud küsitlusele. Kasutatud on visuaalseid töövahendeid (nt Canva, Photopea) ning projekteerimistarkvara (VectorWorks, 2025).
Kujundati viie tsooniga koolihoov, mis sisaldab mänguala, kahte õuesõppeala, meelteaeda ja esindusala. Loodud lahendused toetavad nii formaalset kui mitteformaalset õpet, liikumist ning sotsiaalset suhtlust. Võrreldes teiste Eesti koolihoovide praktikatega on projekt kooskõlas uuenduslike ja loodust väärtustavate pedagoogiliste suundadega. Töö annab hea aluse tulevastele rakendusprojektidele ning sobib eeskujuks teistele sarnastele maapiirkondade koolidele.The physical activity of today’s schoolchildren is decreasing, which negatively impacts their health and learning ability. Previous studies and programs, such as the University of Tartu’s "Schools in Motion", have highlighted the importance of an active environment for children's development.
The aim of this thesis is to design the schoolyard of Kanepi Gymnasium to be a learning- and movement-friendly environment, based on modern pedagogical principles and nature-based solutions.
The research is based on literature and project analysis, mapping of the schoolyard area, and a survey conducted among the school community. Visual tools (e.g., Canva, Photopea) and design software (VectorWorks, 2025) were used.
The schoolyard was designed with five zones, including a play area, two outdoor classrooms, a sensory garden, and a representative area. The solutions support both formal and informal learning, physical activity, and social interaction. Compared to practices in other Estonian schoolyards, the project aligns with innovative and nature-valuing pedagogical trends. The work provides a strong foundation for future applied projects and can serve as a model for other rural schools
The integration of kose central square and schoolyard into a unified public space
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalViimastel aastatel on üha enam esile kerkinud vajadus väikelinnade keskuste ja
keskväljakute elavdamiseks ning kaasajastamiseks. Levinud probleemiks on
kogukondliku avaliku ruumi puudumine, kus eri vanuses ja huvidega inimesed saaksid
kohtuda, aega veeta ning omavahel suhelda. Keskväljakute kaasajastamine aitab peatada
väikelinnade hääbumist ning panustab kvaliteetsesse linnaruumi arengusse.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on ühendada Kose gümnaasiumi hoov ja
keskväljak ühtseks ja funktsionaalseks avalikuks ruumiks. Loodud kujunduslahendus
tugineb kaardianalüüsidele, kohavaatlusele, teaduskirjandusele ning Eesti väikelinnade
näidetele.
Loodud lahendus on turvaline, loodussõbralik ja inimestekeskne, toetades nii õppimist,
vaba aja veetmist kui ka sotsiaalset suhtlust. Kujunduses on rakendatud hea avaliku
ruumi, liigirikka haljastuse ja jagatud ruumi põhimõtteid, muutes seni alakasutatud
roheala ja parkla elavaks, ligipääsetavaks ja kogukonnale avatud keskkonnaks.In recent years, there has been a growing need to revitalise and modernise the centres of
small towns. A common issue in small towns is the lack of communal public space
where people of different ages and interests can meet, spend time, and engage with one
another. The modernisation of central squares can help counteract the decline of small
towns and contribute to the development of a high-quality urban environment.
The aim of this bachelor’s thesis is to connect the courtyard of Kose Gymnasium with
the central square, creating a unified and functional public space. The proposed design
is based on map analyses, site observations, academic literature, and case studies from
small towns in Estonia.
The resulting solution is safe, environmentally friendly, and people-oriented, supporting
learning, leisure, and social interaction. The design applies principles of
well-functioning public space, biodiversity-friendly landscaping, and shared space,
transforming an underused green area and parking lot into a vibrant, accessible, and
community-focused environment
New residential developments built between 2011 and 2024 on natural areas of Tartu Parish and their impact on soil carbon stock
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalUute elamispindade rajamiseks on OECD 2022. aasta uuringu kohaselt Eestis enamasti hõivatud looduslikke alasid. Maakasutuse muutused ja maahõive vähendavad looduslike alade võimet siduda orgaanilist süsinikku, mille tulemusel kasvuhoonegaaside, peamiselt süsinikdioksiidi, netoheide suureneb. Magistritöö eesmärk on hinnata elamuehituse mõju Tartu valla looduslike alade mullastiku süsinikuvarule perioodil 2011-2024. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogu andmeid 2011. aasta ja 2024. aasta kohta ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostatud uuringul põhinevat mudelit Eesti mullastiku andmete kohta. Ruumiandmeid ja mullastiku andmete mudelit analüüsitakse vabavaralises geoinfosüsteemis QGIS, kus leitakse perioodil 2011-2024 Tartu valda püstitatud uuselamute hulk, looduslikele aladele püstitatud uuselamud ning uuselamute aluse maa kõlvikute mullastiku andmed. Tabelarvutusprogrammis Excel arvutatakse looduslikele aladele püstitatud uuselamutest põhjustatud hinnanguline süsinikukadu. Magistritöö tulemusena selgub, et enim on uuselamuid püstitatud Tartu linna linnalise piirkonna, Saadjärve ning olemasoleva infrastruktuuri ja sotsiaalobjektidega asulate lähedusse. Looduslikele aladele püstitatud elamute alla on jäänud valdavalt süsinikuvaesed mullatüübid – nelja enim hõivatud mulla süsinikuvaru kokku moodustab kõikide hõivatud alade süsinikuvarust 50%. Kokku on perioodil 2011-2024 Tartu vallas looduslike alade elamualuse maa tarbeks hõivamise tulemusel tekkinud süsinikukadu hinnanguliselt 10 117 tonni. Töö tulemus kinnitab varasemaid uuringuid, mille kohaselt looduslike alade muutmine asulate aluseks maaks vähendab mullastiku süsinikuvaru. Edasised uuringud võivad keskenduda infrastruktuuri rajamise mõjust mullastiku süsinikuvarule või haldusreformi-järgse Tartu valla põllumajandusmaa kompaktsuse koefitsiendi leidmisele. Nii elamute kui ka infrastruktuuri mõju süsinikuvarudele on tulevikus võimalik arvutada mullaseire direktiivis selgelt määratletava metoodika alusel. Nii Tartu vald kui ka teised kohalikud omavalitsused saavad käesolevat magistritööd kasutada maakorralduspoliitika kujundamisel, uute üldplaneeringute koostamisel ja maahõive kompensatsioonimeetmete leidmisel.According to a 2022 OECD study, new residential developments in Estonia mostly take place on natural areas. Land take and land use change reduce the ability of natural areas to sequester organic carbon, which leads to an increase in the net emissions of greenhouse gases (primarily carbon dioxide). The aim of this master’s thesis is to assess the impact of new residential developments built between 2011-2024 on natural areas on soil organic carbon stock. The land use and buildings data was obtained from the Estonian Topographic Database of the Estonian Land and Spatial Development Board for 2011 and 2024. The data on Estonian soil was obtained from a model based on a study compiled by researchers from the University of Tartu and the Estonian University of Life Sciences. The spatial data and soil data model are analysed using the open-source geographic information system QGIS. Within QGIS, the number of new residential buildings constructed in Tartu Parish between 2011-2024 is determined, along with the share of those built on natural areas, and the soil data for the land parcels beneath the new developments. The estimated carbon stock and carbon loss are calculated in Microsoft Excel. The results of the master’s thesis indicate that most new residential buildings have been built near the urban area of the city of Tartu, Saadjärve and settlements with existing infrastructure and social objects. The soils underlying new developments on natural areas are mainly low in carbon content – the carbon stock of the four most occupied soil types together account for 50% of the carbon stock of all occupied areas. In total, the carbon loss caused by land take of natural areas for residential developments in Tartu Parish in the period 2011-2024 is estimated to be 10,117 tonnes. The findings of this thesis support previous studies according to which the conversion of natural areas into settlements reduce soil carbon stock. Further research may focus on the impact of the construction of infrastructure on the soil carbon stock or on finding the compactness of agricultural land in Tartu Parish after the administrative reform. In the future, the impact of both housing and infrastructure on soil carbon stock can be calculated more precisely using a clearly defined methodology under the Soil Monitoring Directive. Tartu Parish and other local governments may use the findings of this master's thesis in shaping land-use policy, preparing new comprehensive plans and finding compensation measures for land take
Analysis of remote sensing approaches used by Estonian forest management specialists
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalUurimuse eesmärk oli selgitada metsasektori spetsialistide kasutusharjumusi ruumiandmete,
veebipõhiste kaardirakenduste ning GIS tarkvara kasutamise osas ning analüüsida
metsaspetsialistide eelistusi erinevate kaardirakenduste lõikes. Uurimuseks vajalikud andmed
koguti küsimustiku kaudu, millele vastas 53 metsamajandusega tegelevat spetsialisti nii
avalikust- kui erasektorist. Uurimuse tulemusi analüüsides selgus, et metsamajandamisega
tegelevad spetsialistid kasutavad oma töös sagedasti metsaregistri ja Maa-ameti avalike
teenuseid ning nendes olevaid ruumiandmeid. Ruumiandmete päringute tegemisel on tähtsal
kohal ka Fotoladu veebirakendus ning tööandja pakutav geoinfosüsteem. Vähem leiavad
rakendust drooniga jäädvustatud ruumiandmed ning kaarditöötlustarkvarad. Uurimuse
tulemustele tuginedes joonistusid välja erinevate kaardirakenduste ja ruumiandmete kogumise
puudused, millele andis autor võimalikud arengusuunad.The aim of the study was to examine the user habits of spatial data, web-based map
applications, and GIS software among forestry sector specialists, as well as to analyze their
preferences for different mapping applications. The data needed for the study was collected
via a questionnaire, which was answered by 53 forestry specialists from both the public and
private sectors. Analysis of the study's results revealed that specialists engaged in forest
management frequently use the Forest Register and the Estonian Land Board public services
along with the spatial data provided therein. The Fotoladu web application and the employerprovided
GIS also play an important role in conducting spatial data queries. Less commonly
used are spatial data captured by drones and map processing software. Based on the results of
the study, shortcomings in various map applications and spatial data collection methods
emerged, for which the author proposed possible development strategies
Ibuprofeeni mürgistused koertel: juhtude analüüs
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineIbuprofen is one of the most frequently encountered intoxications in dogs, because ibuprofen
is a common non-steroidal anti-inflammatory drug used in humans. The clinical presentation
of ibuprofen intoxication varies from mild gastrointestinal signs to possibly lethal
consequences of multi organ failure. The prognosis is mainly dependent on the ingested dose
of ibuprofen. Other factors include the health status of the patients and the veterinary care
provided. The aim of the thesis was to analyze the contributing factors in ibuprofen toxicity
in dogs by describing the clinical findings in patients with ibuprofen toxicity. Thesis included
nine cases of dogs that had ingested ibuprofen and visited the Small Animal Clinic of
Estonian University of Life Sciences. Four of the patients were asymptomatic (44 %), and
the most common clinical sign was vomiting. No severe complications or systemic signs were
reported. All patients were discharged from the hospital, thus making the prognosis
promising after ibuprofen intoxication. In conclusion, collection of the anamnesis including
the time of ingestion and amount of ibuprofen is important when deciding the treatment of
individual patient.Ibuprofeen on üks sagedamini esinevaid mürgistusi koertel, kuna ibuprofeen on inimestel
sageli kasutatav mittesteroidne põletikuvastane ravim. Ibuprofeeni mürgistuse kliiniline pilt
varieerub kergetest seedetrakti sümptomitest kuni mitme organi puudulikkuseni ja võimaliku
surmlõppeni. Prognoos sõltub peamiselt ibuprofeeni manustatud annusest. Muude tegurite
hulka kuuluvad patsientide tervislik seisund ja osutatud veterinaarabi. Lõputöö eesmärk oli
selgitada ibuprofeeni toksilisust soodustavaid tegureid koertel, kirjeldades ibubrofeeni
mürgistusega koeral esinevaid kliinilisi leide. Lõputöö hõlmas üheksat juhtumit koertega, kes
olid alla neelanud ibuprofeeni ja külastasid Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikut. Neli
patsienti olid asümptomaatilised (44 %) ja kõige levinum kliiniline tunnus oli oksendamine.
Tõsiseid tüsistusi ega süsteemseid sümptomeid ei esiennud. Kõik patsiendid saadeti haiglast
koju, mis muudab prognoosi pärast ibuprofeeni mürgistust paljulubavaks. Kokkuvõtteks võib
öelda, et anamneesi kogumine, sealhulgas ibuprofeeni mandumise aeg ja kogus, on oluline
individuaalse patsiendi ravi otsustamisel
Laminiit hobustel
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineLaminitis, a severe and often debilitating hoof disease in equines, is characterised by
inflammation and damage to the interlocking epidermal and dermal lamellae that connect
the hoof wall to the distal phalanx (P3), which significantly impacts the welfare and
performance of the affected equine. This lamellar attachment is crucial for normal hoof
function. This thesis aims to identify key factors contributing to laminitis, evaluate treatment
strategies, assess outcomes, and highlight preventive measures through surveys directed at
equine veterinarians and horse owners. An online questionnaire gathered detailed insights
into laminitis occurrence, management practices, and prognosis from both professional and
owner perspectives. Results indicated a clear seasonal pattern with higher prevalence during
summer, primarily linked to dietary changes and metabolic disturbances such as obesity and
insulin resistance. Treatment preferences included multimodal approaches featuring
NSAIDs, cryotherapy, dietary management, therapeutic shoeing, and rest. The prognosis was
typically guarded, with frequent reports of reduced horse performance post-laminitis and
notable recurrence rates, particularly when underlying risk factors remained unaddressed.
Findings were strongly aligned with existing literature, emphasising the importance of early
recognition, collaboration of the owner, farrier, and veterinarian, as well as preventive
strategies maintained to effectively reduce the risk of laminitis recurrence. This work
investigates and highlights practical, evidence-based recommendations beneficial for
veterinarians, farriers, and horse owners, aiming to improve clinical outcomes and enhance
equine welfare.Laminiit, hobuste raske ja sageli kurnav kabjahaigus, mida iseloomustab kabja epidermise
ja naha lamellide põletik ja kahjustus, mis mõjutab oluliselt haigestunud hobuse heaolu ja
sooritusvõimet. See lamellaarne kinnitus on normaalse kabjafunktsiooni jaoks ülioluline.
Selle väitekirja eesmärk on tuvastada laminiidi peamised soodustavad tegurid, hinnata
ravistrateegiaid, hinnata tulemusi ja tuua esile ennetusmeetmeid hobuste veterinaaridele ja
hobuseomanikele suunatud küsitluste kaudu. Veebiküsimustik kogus üksikasjalikku teavet
laminiidi esinemise, ravimeetodite ja prognoosi kohta nii spetsialistide kui ka omanike
vaatenurgast. Tulemused näitasid selget hooajalist mustrit, kus esinemissagedus oli suurem
suvel, mis oli peamiselt seotud toitumismuutuste ja ainevahetushäiretega, nagu rasvumine ja
insuliiniresistentsus. Ravi eelistuste hulka kuulusid multimodaalsed lähenemisviisid, mis
hõlmasid NSAID-sid, krüoteraapiat, dieedi haldamist, terapeutilist rautamist ja puhkust.
Prognoos oli tavaliselt ettevaatlik, sageli teatati hobuse sooritusvõime langusest pärast
laminiiti ja märkimisväärsest kordumist, eriti kui aluseks olevad riskitegurid jäid
tähelepanuta. Tulemused olid olemasoleva kirjandusega tugevalt kooskõlas, rõhutades
varajase äratundmise, omaniku, sepa ja veterinaararsti koostöö ning ennetavate strateegiate
olulisust laminiidi kordumise riski tõhusaks vähendamiseks. See töö uurib ja toob esile
praktilisi, tõenduspõhiseid soovitusi, mis on kasulikud veterinaararstidele, seppadele ja
hobuseomanikele, eesmärgiga parandada kliinilisi tulemusi ja suurendada hobuste heaolu
Environmental governance measures to ensure the legality of forest logging: analysis of violations and prevention opportunities
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse- ja poliitika õppekavalEesti intensiivne metsamajandus on toonud kaasa vajaduse tagada metsaraiete õiguspärasus, kuna ebaseaduslik raie põhjustab keskkonnakahju. Probleemi on varem käsitletud üksikute juhtumite kaupa, kuid süsteemne analüüs on olnud piiratud. Sagedamini esinevateks rikkumisteks on ebaseaduslikud raied, raienormide eiramine, keskkonnakahju tekitamine ning rikkumised, mille teostaja jääb tuvastamata. Need rikkumised tulenevad peamiselt teadmatusest, tehniliste abivahendite ületähtsustamisest, vastutuse hajumisest, puudulikust teavitustööst ning seadusandluse ja järelevalve piiratud ulatuse koosmõjust. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade metsaõigusnormide rikkumistest, põhjustest ja tagajärgedest. Seejuures tuua välja keskkonnakorralduslikud meetmed, mille abil oleks võimalik metsaõigusrikkumisi ennetada.
Magistritöös analüüsiti Keskkonnaameti 2024. aasta väärteomenetlusi ning viidi läbi intervjuud järelevalveinspektoritega. Analüüs näitas, et suurem osa rikkumistest tuleneb metsaomanike või tööde teostajate teadmatusest ning osa juhtumitest jääb lahendamata rikkuja tuvastamatuse tõttu. Rikkumised ja keskkonnakahju esinevad piirkonniti ebaühtlaselt ning sageli on kahjustatud kaitsealused alad ja noored metsad. Tulemused näitavad vajadust tõhustada ennetustegevust, suurendada teadlikkust ja täiustada metsandusalast koolitust. Töö tulemusi saab rakendada järelevalvestrateegiate täpsustamisel ning metsanduspoliitika ja koolitusprogrammide arendamisel.Estonia’s intensive forest management has created the need to ensure the legality of forest logging, as illegal logging causes environmental damage. The issue has previously been addressed through individual cases, but systematic analysis has been limited. The most common violations include illegal logging, non-compliance with logging regulations, causing environmental harm, and cases where the perpetrator remains unidentified. These violations primarily stem from ignorance, overreliance on technical tools, dispersed responsibility, insufficient public outreach, and the combined effect of limited legislation and supervision. The aim of this thesis is to provide an overview of forest law violations, their causes, and consequences, and to identify environmental governance measures that could help prevent such violations.
The thesis analyses the 2024 misdemeanor procedures of the Environmental Board and includes interviews with supervisory inspectors. The analysis revealed that most violations result from a lack of knowledge among forest owners or contractors, and some cases remain unresolved due to the inability to identify the violator. Violations and environmental damage vary by region, often affecting protected areas and young forests. The results indicate a need to strengthen preventive measures, raise awareness, and improve forestry-related training. The findings can be applied to refine supervision strategies and develop forestry policy and training programs