9480 research outputs found
Sort by
Understory vegetation and tree layer in spruce-birch planted mixed stands and monocultures on former agricultural land
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida alustaimestiku liigirikkust, katvust ja koosseisu hariliku kuuse (Picea abies) ja arukase (Betula pendula) sega- ja puhtpuistutes ning hinnata puistutüübi, mulla- ja valgustingimuste mõju taimestiku näitajatele. Samuti analüüsitakse, kas segapuistute taimestiku mitmekesisus on suurem kui puhtpuistutes ning võrreldakse kuuse ja kase kasvu puht- ning segapuistutes. Taimestiku, keskkonnategurite ning puurinde andmed koguti viieteistkümnelt katsealalt. Iga puistutüübi (puhtkaasik, puhtkuusik, kuuse-kase segapuistu) kohta inventeeriti viis katseala.
Töö tulemustest selgus, et puhtkaasikutes on rohurinde katvus suurim ja kuusikutes madalaim ning samblarinde puhul on täpselt vastupidi. Puit-, roht- ja sammaltaime liikide ning tüvesammalde arv puistutüübiti oluliselt ei erinenud. Puurinde võrdluses selgus, et segapuistus avaldab kase konkurents kuuse kasvule negatiivset mõju ning kuuse kasvutulemused on puhtpuistus paremad kui segapuistus, samas kasel on keskmise rinnasdiameetri aastane juurdekasv segapuistus oluliselt suurem kui puhtpuistus. Kuuse osakaal puistus mõjutab rohu- ja samblarinde katvust ja koosseisu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuusk ja kask sobivad endistele põllumajandusmaadele metsa rajamiseks nii koos kui eraldi ning sellistes puistutes on arvestatav elurikkus, kuid konkreetsete liigirühmade koosseis ja mitmekesisus sõltuvad rajatud puistu liigilisest koosseisust.The aim of this master’s thesis is to analyze the species richness, cover, and composition of understory vegetation in pure and mixed stands of Norway spruce (Picea abies) and silver birch (Betula pendula), as well as to evaluate the influence of stand type, soil characteristics, and light conditions on vegetation parameters. The study also investigates whether the plant diversity in mixed stands is greater than in pure stands and compares the growth characteristics of spruce and birch in pure and mixed stands. Data on vegetation, environmental parameters and stand characteristics were collected from fifteen sample plots, with five plots representing each stand type: pure birch, pure spruce, and mixed spruce–birch stands.
The results indicated that the cover of the herb layer was highest in pure birch stands and lowest in pure spruce stands, whereas the bryophyte layer exhibited the opposite pattern. The number of woody species, herbs, bryophytes and epiphytic bryophyte species did not significantly differ between stand types. In the comparison of the tree layer, it was found that in mixed stands, competition from birch has a negative effect on spruce growth, and spruce performs better in pure stands than in mixed stands, while birch showed significantly higher annual increment in mean diameter at breast height in mixed stands than in pure birch stands. The proportion of spruce in tree layer influenced the cover and composition of herb and bryophyte layers.
In summary, both spruce and birch are suitable for afforestation of former agricultural lands, either in pure or mixed stands. Such stands support considerable biodiversity; however, the composition and diversity of specific species groups depend on the tree layer composition of the established stand
Financial Planning Mehtods and Metrics for Different Stages of Start-up Development
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised finantsplaneerimise meetodid ja mõõdikud sobivad kõige paremini iduettevõtte erinevatesse arenguetappidesse, arvestades iduettevõtete eripärasid ja vajadusi. Teoreetilise raamistiku loomiseks käsitleti klassikalise organisatsiooni elutsüklimudelit, finantsplaneerimise meetodeid ja mõõdikuid ning iduettevõtte olemust ja eripära. Empiiriline uurimistöö viidi läbi kvalitatiivse dokumentide sisuanalüüsi meetodil, analüüsides asjakohaseid allikaid iduettevõtete arenguetappide ning finantsplaneerimise meetodite ja mõõdikute kohta. Uuringu tulemusena töötati välja nelja etapiga sünteesitud iduettevõtte arengumudel (asutamine, arendus, kasv, küpsus), mis eristub klassikalistest mudelitest, kuna see ei sisalda allakäigu või uuenemise faasi. Lisaks tuvastati analüüsi käigus kuus finantsplaneerimise meetodite kategooriat ning 22 peamist finantsmõõdikut, mis jaotati kaheksasse kategooriasse. Iga arenguetapi jaoks määratleti sobivaimad finantsplaneerimise meetodid ja mõõdikud. Tulemused näitavad, et iduettevõtte finantsplaneerimine peab vastama ettevõtte arenguetapi eripäradele: varajases etapis on oluline tagada likviidsus ja kulude kontroll, hilisemates etappides muutuvad olulisemaks efektiivsuse ja kasumlikkuse näitajad. Magistritöö tulemused pakuvad praktilist väärtust iduettevõtjatele ja finantsjuhtidele, aidates suunata finantsplaneerimist vastavalt iduettevõtte arenguetappidele.The objective of this master's thesis is to identify which financial planning methods and metrics are most appropriate for the different development stages of a startup, taking into account the specific characteristics and needs of startups. To establish the theoretical framework, the study examined classical organizational life cycle models, financial planning methods and metrics, and the nature and distinctiveness of startups. The empirical part of the study was conducted using qualitative document content analysis, analyzing relevant sources on startup development stages and financial planning practices. As a result, a synthesized four-stage startup development model was created (establishment, development, growth, maturity), which differs from classical models as it does not include decline or renewal phases. Furthermore, six categories of financial planning methods and 22 key financial metrics—classified into eight categories—were identified. For each development stage, the most appropriate financial planning methods and metrics were determined. The findings indicate that startup financial planning must correspond to the specific characteristics of each development stage: in early stages, liquidity and cost control are essential, while in later stages, efficiency and profitability indicators become increasingly important. The results of this thesis offer practical value to startup founders and financial managers by guiding financial planning in accordance with the specific stage of startup development
Restoration of coastal lakes
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalRannikujärved on ainulaadsed üleminekuökosüsteemid mere ja maismaa vahel, mille arvukus Eestis maatõusu tõttu pidevalt kasvab. Need veekogud on sageli halvas ökoloogilises seisundis inimtekkelise reostuskoormuse ja Läänemere seisundi muutuste tõttu, mistõttu on nende tervendamine Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks oluline, ent nende eripärade tõttu tavapärastest siseveekogudest keerukam. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida rannikujärvede tervendamise võimalusi ja selgitada välja nende spetsiifilistele tingimustele, sealhulgas muutuvale soolsusele ja veetasemele, sobivaimad meetodid. Töös kasutati kirjandusallikate süstemaatilist analüüsi ja erinevate tervendusmeetodite võrdlevat hindamist, arvestades rannikujärvede ökoloogilisi eripärasid.
Uurimistöö tulemused näitavad, et rannikujärvede edukaks tervendamiseks on vajalik terviklik ja prioritiseeritud lähenemine. Esmatähtsad on valglapõhised meetmed, nagu näiteks soostunud alade veerežiimi taastamine ja kuivenduskraavide sulgemine, mis võivad vähendada toitainekoormust (N, P) järve kuni kolmandiku võrra. Järvede hüdroloogilise tasakaalu taastamine, sealhulgas veetaseme püsiv tõstmine 0,3–0,5 meetri võrra, parandab vee kvaliteeti ja valgusolusid ning toetab elustiku mitmekesisuse suurenemist. Lokaalsed meetmed, nagu setete eemaldamine, annavad küll kiireid tulemusi vee läbipaistvuse paranemisel, kuid on kõrge maksumusega ja pigem sobivad väiksematele, tugeva inimmõjuga järvedele. Oluliseks osutus ka sidusrühmade varajane kaasamine, mis lühendas planeerimisprotsessi keskmiselt 18 kuu võrra ja vähendas konflikte. Töö tulemused pakuvad praktilist raamistikku rannikujärvede tervendamismeetmete valikuks ja rõhutavad vajadust käsitleda neid eraldiseisva järvetüübina, mis eeldab paindlikku majandamist ja pidevat seiret.Coastal lakes are unique transitional ecosystems between sea and land, whose numbers in Estonia are constantly increasing due to land uplift. These water bodies are often in poor ecological condition due to anthropogenic pollution loads and changes in the Baltic Sea status, making their restoration important for achieving the goals of the Water Framework Directive, yet more complex than conventional inland water bodies due to their specific characteristics. The aim of this thesis is to analyze the restoration possibilities of coastal lakes and identify the most suitable methods for their specific conditions, including changing salinity and water levels. The study employed systematic analysis of literature sources and comparative assessment of different restoration methods, considering the ecological characteristics of coastal lakes.
The research results show that successful restoration of coastal lakes requires a comprehensive and prioritized approach. Watershed-based measures are of primary importance, such as restoring the water regime of paludified areas and closing drainage ditches, which can reduce nutrient loads (N, P) to the lake by up to one-third. Restoration of lakes' hydrological balance, including permanent water level increase by 0.3–0.5 meters, improves water quality and light conditions while supporting increased biodiversity. Local measures, such as sediment removal, provide rapid results in improving water transparency but are high-cost and more suitable for smaller lakes with strong human impact. Early stakeholder engagement proved crucial, shortening the planning process by an average of 18 months and reducing conflicts. The results provide a practical framework for selecting coastal lake restoration measures and emphasize the need to treat them as a distinct lake type requiring flexible management and continuous monitoring
User observations in Kopliranna beach, Tallinn
No full textMagistritöö
Maastikuarhitektuuri õppekavalSini- ja rohealad linnakeskkonnas mängivad olulist rolli inimeste vaimse heaolu toetamisel, kuid nende kasutamise aktiivsust mõjutavad erinevad aspektid. Üks võimalus selliseid alasid elavdada on uurida inimeste käitumismustreid ning kasutada ajutisi, soodsaid ning minimalistlikke ruumisekkumisi, mis aitavad säilitada paiga karakterit, luues seejuures inimestele paremaid tingimusi väliruumis aja veetmiseks.
Töö eesmärgiks oli uurida Tallinnas Koplirannas asuva mereäärse ala ning sinna 2019. aastal BlueHealth projekti raames rajatud pinkide ja platvormide kasutamist viis aastat hiljem, 2024. aasta sügisel ning võrrelda seda rajamisaegsete 2019. aasta andmetega. Vaatlusandmete kogumiseks kasutati BlueHealth Behaviour Assessment Tooli (BBAT). Analüüsist selgus, et uuringuala kasutusintensiivsus on jäänud võrdlemisi sarnaseks, küll aga on vähenenud pinkide ja platvormide kasutamine, mis on tõenäoliselt tingitud osade platvormide hävinemisest, aga ka allesjäänute kulumisest ja atraktiivsuse kaost. Lisaks selgus, et kui 2019. aastal kogunesid tegevused rohkem rajatiste ümber, siis 2024. aastal leidsid need rohkem aset nende peal. Seega leiavad eksperimentaalsed pingid ja platvormid ala külastajate seas endiselt kasutust. Korrelatsioonianalüüsidest selgus, et ala külastamist soodustab hilisem kellaaeg ning kõrgem õhutemperatuur, kuid pärsib halb ilm (tuulisus, vihmasus, pilvisus). Töös antaske soovitused, kuidas ala edasise hoolduse ja ümberkujundamisega edasi minna ning mida seejuures arvestada.Blue and green spaces in urban environments play an important role in supporting people's mental well-being, but the activity of their use is influenced by various aspects. One way to activate such spaces is to study people's behavior patterns and use temporary, low-cost, and minimalist spatial interventions that help preserve the character of the place while creating better conditions for people to spend time outdoors. The aim of the study was to examine the use of the coastal area in Kopliranna, Tallinn, and the benches and platforms installed there in 2019 as part of the BlueHealth project, five years later in the autumn of 2024, and to compare the findings with data from the time of their construction in 2019. The BlueHealth Behaviour Assessment Tool (BBAT) was used to collect observational data. The analysis revealed that the overall intensity of use of the study area has remained relatively consistent; however, the use of benches and platforms has declined, likely due to the destruction of some platforms as well as the wear and reduced attractiveness of those that remain. In addition, it was found that while in 2019 activities were more commonly gathered around the structures, by 2024 they were taking place more frequently directly on them. Thus, experimental benches and platforms are still in use among visitors to the area. Correlation analyses revealed that later times of day and higher air temperatures encourage visits to the area, while unfavorable weather conditions—such as wind, rain, and cloudiness—have a discouraging effect. The study offers recommendations on how to proceed with the future maintenance and redesign of the area.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0
Parasiitsete imiusside ja kaladest peremeeste geneetiline mitmekesisus ja struktuur eri tasanditel: üksikisenditest populatsioonide ja kooslusteni
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Agricultural Sciences.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajandusteaduste erialal.ABSTRACT. The current biodiversity decline may cause permanent ecosystem disruption. A comprehensive characterisation of biodiversity is essential to forecast potential outcomes. Parasites are the most diverse organisms, but they are often neglected and our knowledge of their diversity is limited. Besides, host-parasite interactions are linked to essential evolutionary processes, shaping biodiversity patters. However, these interactions are highly diverse, differing across individuals, populations, communities as well as at spatial and temporal scales. Novel molecular methods like metabarcoding, which identify multiple species in complex samples, are promising tools for studying parasite diversity and host-parasite interactions. Diplostomid are parasitic flatworms that forms complex communities in fish eyes, which are difficult to identify using microscopy. This thesis studies the genetic diversity of fish host and their diplostomid parasite communities at individual, population and community levels. For that, I study the genetic diversity of anadromous Northern pike in Saaremaa Island and I developed a group-specific metabarcoding method to identify diplostomid species infecting Eurasian perch and common roach. My results revealed that pike in Saaremaa Island consist of genetically divergent populations, varying over tens of kilometres with significant consequences for conservation. Moreover, diplostomid parasite communities in fish are dynamic systems showing variation between host species lakes and site within lakes, suggesting that host-parasite interactions vary at very small spatial scale. Furthermore, I also recorded for the first time, diplostomid brain infection in perch, likely consequence of a density-dependent process. This suggests that infections outside expected locations may be overlooked in wild populations. Overall, my thesis highlights the complex distribution of biodiversity and the associated evolutionary processes in hosts and parasites.LÜHIKOKKUVÕTE. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus hõlmab ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkust. Selle vähenemine võib põhjustada püsivaid ökosüsteemi häireid, mistõttu on bioloogilise mitmekesisuse muutuste mõistmine hädavajalik, et prognoosida ja vähendada sellega kaasnevaid tagajärgi. Parasitism, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist (peremeest) oma elutegevuseks ära, on laialt levinud. Vaatamata selle olulisele rollile toiduahelas ja evolutsioonilises protsessis, on parasiitide ökoloogia ja populatsioonigeneetika alased teadmised puudulikud. Peremees-parasiitide vahelised suhted on sageli väga mitmekesised, erinedes indiviidide, populatsioonide ja koosluste vahel nii ajas kui ruumis. Uudne molekulaargeneetiline meetod, metatriipkoodistamine, võimaldab ühest keskkonnaproovist tuvastada suure hulga erinevaid liike ning selle kasutamine on üha populaarsem ka parasiitide mitmekesisuse ja peremees-parasiitsuhete uurimiseks. Diplostomidae sugukonda kuuluvad parasiitsed lameussid moodustavad kalade silmades keerukaid kooslusi. Paraku on erinevaid liike üksteisest väga raske eristada. Käesolevas doktoritöös täiustasin siiani kasutuses olevat metoodikat, et uurida kalade peremeesliikide ja neis parasiteerivate diplostomiidide geneetilist mitmekesisust üksikisendi, populatsiooni ja koosluste tasandil. Minu töö tulemusena selgus, et kalade silmaparasiitide kooslused on liigirikkad ja dünaamilised, varieerudes nii peremeesliikide kui ka uuritud järvede sees ja vahel. Esmakordselt tuvastati mitmete diplostomiidide esinemine ahvena ajus. Võrreldes parasiitide kooslusi ajus ja silmas selgus, et tõenäoliselt toimub aju nakatumine tihedusest sõltuva protsessi tulemusena. See demonstreerib ilmekalt meie väheseid teadmisi isegi laialt levinud peremeesorganismide ja parasiitide ökoloogia ning elupaiga eelistuste kohta. Lisaks uurisin haugi geneetilise mitmekesisuse ja populatsioonide eristumise mustreid. Tulemused näitasid geograafiliselt lähedal asuvate populatsioonide geneetilist erinevust, millega peab tõhusate kaitsemeetmete väljatöötamisel arvestama. Kokkuvõttes näitab minu doktoritöö elurikkuse keerukat jaotumist ning sellega seotud ökoloogilisi ja evolutsioonilisi protsesse peremeestes ja parasiitides.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences
Rural tourism development opportunities based on the example of Sääritsa village
No full textMagistritöö
Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalMagistritöö "Maaturismi arenguvõimalused Sääritsa küla näitel" uurib Eestis Peipsiääre
piirkonna Sääritsa küla kui maaturismi sihtkoha arenguvõimalusi ja takistusi. Magistritöö
koostaja viis läbi dokumentide läbitöötamise ja huvigruppide esindajate seas
poolstruktureeritud intervjuud. Peamised leiud näitavad, et Sääritsa küla rikkalik loodusja
kultuuripärand loob soodsa aluse turismi arendamiseks, kuid edasise arengu
saavutamiseks on vaja investeeringuid taristu ja teenuste parandamisse ning kogukonna
suuremat kaasamist. Arengu võtmeteguriks on tugeva eestvedaja leidmine ning tervikliku
ja seotult toimiva külastuskogemuse kujundamine läbi sihipäraselt arendatud tegevuste ja
atraktsioonide.The master's thesis "Rural tourism development opportunities based on the example of
Sääritsa village" examines the development opportunities and obstacles of Sääritsa village
in the Peipsiääre region of Estonia as a rural tourism location. The author of the master's
thesis conducted a document review and semi-structured interviews with representatives
of interest groups. The main findings show that the rich natural and cultural heritage of
Sääritsa village creates favorable conditions for tourism development, but further
development requires investments in improving infrastructure and services, as well as
greater community involvement. The key factors for development are finding a strong
leader and designing a holistic and connected visitor experience through purposefully
developed activities and attractions.https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0
Readiness to transition from enriched cage hen houses to barn hen houses on the example of Eesti Muna OÜ
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalÜlemaailmselt on üha enam hakatud tegelema loomade heaolu ja pidamistingimuste ülevaatamise ning parendamisega. Ühiskonna survel tuleb munatootjatel arvestada võimaliku üleminekuga alternatiivsele pidamisviisile. Käesolev töö uurib valmisolekut üleminekuks kanade puurispidamisest alternatiivsele pidamisviisile Eesti Muna OÜ näitel. Andmed on kogutud erialase kirjanduse, õigusaktide, dokumentatsiooni ning kvalitatiivse uurimismeetodi kaudu läbi viidud poolstruktureeritud intervjuude teel. Intervjuud viidi läbi Eesti Muna OÜ kolme töötajaga, kelle ametipositsioonid ettevõttes on erinevad, võimaldades mitmekesist vaadet organisatsiooni sisesele valmisolekule. Intervjuude analüüs näitab, et üleminek puurikanalast vabamatele pidamisviisidele eeldab mahukaid investeeringuid, ulatuslikke töökorralduslikke ja tehnoloogilisi muudatusi, sealhulgas töötajate ümberõpet ja uute tööprotsesside omaksvõttu. Ettevõttel on üleminekuks välja töötatud strateegilised plaanid, kuid ülemineku edukus sõltub olulisel määral turu hinnatundlikkusest, tarbijate hoiakutest ning riiklikest toetusskeemidest.Improving animal welfare living conditions has become a widely discussed topic globally. Due to public pressure of improving animal welfare and living conditions, egg producers must consider the possibility of transitioning to an alternative housing system. This study examines the readiness to transition from enriched hen houses to barn hen houses on the example of Eesti Muna OÜ. The data was collected through subject-specific literature, legislation, internal documentation, and a qualitative research method using semi-structured interviews. The interviews were conducted with three employees of Eesti Muna OÜ, each holding different positions within the company, which enabled a diverse perspective on the organization’s readiness for change. The analysis of the interviews reveals that the transition from cage-based to alternative housing systems requires substantial investments, significant changes in work organization and technology, including staff retraining and the adoption of new work processes. The company has developed strategic plans for the transition, but the success of implementation largely depends on market price sensitivity, consumer attitudes, and the availability of public support schemes
Distribution dynamics of Diplodia sapinea spores in Estonia
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalTaimlatele kui ka metsadele on muutuvas kliimas potentsiaalseks ohuks invasiivsed patogeenid. Diplodia sapinea põhjustab ennekõike männi-võrsevähki, kuid kahjustab ka juuri, juurekaela, käbisid, okkaid ja seemneid ning tekitab ka puidusinetust olenemata peremeestaime vanusest. Männi-võrsevähk on Eestis ja Põhja-Euroopas käesoleval sajandil männikutes kahjustusi tekitades järjest suuremat tähelepanu saanud.
Lõputöö eesmärkideks oli (1) uurida männi-võrsevähi tekitaja eoste leviku dünaamikat nakatunud männi-noorendikus ja (2) analüüsida haigustekitaja eoste leviku seoseid erinevate ilmastikunäitajatega nagu õhutemperatuur, õhuniiskus, sademed ja tuule kiirus.
Perioodil 2022-2024 koguti aktiivse eospüüdjaga eosproove lindile Kastre metskonnas, kvartal KS218 eraldis 15 olevas männi-võrsevähki nakatunud männi-noorendikus. Proovid analüüsiti DNA eraldamise ja liigi-spetsiifilise qPCR meetodiga, et olla kindel uuritava liigi eoste esinemises proovis ja eoste hulga arvutamiseks kasutati teadaoleva eoste hulgaga standardit. Analüüsiti eoste arvu sõltuvust ilmastikutunnustest ja testiti nii päevase (08.00-20.00) ja öise (20.00-08.00) kui ka sademeteta ja sademetega perioodi eoste arvu erinevust.
Männi-võrsevähi tekitajat tuvastati 55-s proovis, millest 38 tükki tuvastati päeval ja 17 tükki öösel, kokku 4% proovidest. Analüüsi tulemused viitavad temperatuuri, sademete ja õhuniiskuse olulisele mõjule (p0,05). Mitmene mudel kirjeldas 14,1% andmestikust. Samuti leiti oluline erinevus D. sapinea eoste hulgal päevase ja öise perioodi vahel, keskmiselt esineb eoseid õhus rohkem päeval kui öösel. Positiivsed eosproovid sademeteta ja sademetega päevadel oluliselt ei erinenud (p>0,05).
Töö tulemused annavad taimla omanikele infot, et tõhusamalt fungitsiide kasutada. Samuti viitavad töö tulemused talvisele haigustekitaja eoste levikule, tõstes vajadust hinnata sellisel perioodil lendunud eoste nakatamise riski.In the wake of climate change lies a potential threat from invasive pathogens towards nurseries and forests. Diplodia sapinea mainly causes shoot canker, but it also damages roots, stem base, cones, needles and seeds, and also causes sap stain on lumber regardless of the host’s age. Therefore, Diplodia tip blight has received increased attention in Estonia and Northern Europe this century, causing damage to pine forests.
The aims of this thesis were (1) to analyze the Diplodia tip blight spore dispersal dynamics in a young pine stand and (2) to analyze the correlation between pathogens spore dispersal and climate factors like air temperature, air humidity, rainfall and wind speed.
During 2022-2024 Diplodia sapinea spores were trapped in a Diplodia tip blight infected young pine stand in Kastre forest enterprise, block KS218 sub-compartment 15. Spore samples were analyzed using DNA extraction and species-specific qPCR to ensure the occurrence of said pathogen in the samples and the number of spores was calculated using a known standard. Effect of climate variables on spore count and the mean difference between daytime (08.00-20.00) and nighttime (20.00-08.00) as well as dry and wet day spore counts were analyzed.
Diplodia tip blight was found on 55 spore samples, from which 38 were during daytime and 17 during nighttime, totaling 4% of all collected samples. The results suggest a single-variable significant effect on spore count by air temperature, rainfall and air humidity (p0,05). Daytime and nighttime mean spore count was significantly different, daytime mean spore count was higher. Mean spore count did not differ significantly between days with and without precipitation.
The results of this thesis allow nursery owners to plan applying fungicides more efficiently. In addition, the results suggest spore dispersal during winter, highlighting the need to assess the risk of potential infection during this period
Assessment of genetic variability using inbreeding coefficient: pedigree versus genomic data
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalPiimaveiste aretuses on aina aktuaalsemaks teemaks paratamatu sugulusaretus ehk inbriiding. Selle mõjusid on hakatud rohkem uurima ja otsima, kuidas vältida loomade geneetilise mitmekesisuse vähenemist. Inbriidingu hindamiseks on erinevaid meetodeid, mida uuritakse ka antud töös. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida genoomiinfo ja sugupuuandmetel leitud inbriidingukoefitsientide vahelisi seoseid ja mõju jõudlus- ja funktsionaalsetele tunnustele.
Töös analüüsiti 42 juba karjast lahkunud Eerika Farm OÜ eesti holsteini tõugu lehma andmeid. Tulemused näitasid, et keskmine inbriidsus genoomiandmetel (Froh) oli kõrgem kui põlvnemisandmete alusel (Fpk), kuid Froh ja Fpk vahelised seosed olid väga nõrgad. Antud töös saadi viie põlvkonna andmete põhjal keskmiseks inbriidingukoefitsiendiks Fpk5=0,0167 ning genoomiandmetega Froh>1Mb=0,0918. Genoomiinfo võimaldas kirjeldada üleüldist olukorda ning seoseid tunnustega sugulusaretuse taustal mitmekesisemalt.
Uurimuse käigus selgus ka, et erineva pikkusega homosügootsete segmentide alusel leitud inbriidingu ja rea aretustunnuste vahel on erineva suunaga seosed, näiteks lühemad ROHid (Runs of Homozygosity) korreleerusid pigem positiivselt loomade funktsionaalsete tunnustega ning negatiivselt toodangu tunnustega ja vastupidi pikkade ROHide puhul.In dairy cattle breeding, the increasingly relevant topic is inevitable inbreeding. Its effects have started to receive more attention, and efforts are being made to find ways to prevent the loss of genetic diversity in animals. There are various methods for evaluating inbreeding, which are also explored in this study. The aim of this bachelor's thesis was to investigate the relationships between inbreeding coefficients derived from genomic information and pedigree data, as well as their effects on performance and functional traits. The data of 42 Estonian Holstein cows from Eerika Farm OÜ, which had already been culled from the herd, were analyzed.
The results showed that the average inbreeding coefficient based on genomic data (Froh) was higher than that based on pedigree data (Fpk), but the correlations between Froh and Fpk were very weak. Based on five generations of pedigree data, the average inbreeding coefficient was found to be Fpk5= 0,0167, while from genomic data it was Froh>1Mb= 0,0918. Genomic information provided a more comprehensive overview of the overall situation and associations with traits in the context of inbreeding.
The study also revealed that inbreeding based on homozygous segments of different lengths (Runs of Homozygosity, ROH) showed associations in different directions with breeding traits. For example, shorter ROHs tended to correlate positively with animals’ functional traits and negatively with production traits, whereas the opposite was true for longer ROHs
The influence of the European Union’s directives and regulations on the Estonian construction sector
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalEhitusvaldkonnas tõstatatakse järjest enam teemasid jätkusuutlikkest tegutsemisviisidest,
hoonete energiatõhusaks muutmisest ning ehitustegevuse ja kasutusperioodi tagajärgedest
ökoloogilisele jalajäljele. Eelmainitu olulisust tõendavad mitmed Euroopa Liidus
vastuvõetud õiguslikud dokumendid, mille sisu on ka Eesti Vabariik liikmelisusest
tulenevalt kohustatud integreerima riigi seadusandlusesse ja strateegilistesse
dokumentidesse.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida Euroopa Liidus vastu võetud direktiivide,
määruste, teatiste ja valdkonnaga seotud strateegiliste dokumentide mõju Eesti
ehitussektorile, keskendudes ehitusvaldkonnas järjest enam aktuaalsust koguvatele
teemadele nagu jätkusuutlikkus, kasvuhoonegaaside jalajälg ja hoonete energiatõhusus.
Antud töö raames analüüsitakse Euroopa Liidu õigusakte ja dokumente, nende sisu
ülevõtmist ja kasutamist Eesti ehitusvaldkonnas ning hetkeolukorra mõistmiseks
ehitussektoris, viiakse läbi intervjuud valdkonna spetsialistidega õigusaktide rakendamise
praktilise mõju hindamiseks.
Intervjuude läbiviimisega selgus, et hoonete energiatõhusus on Eesti ehitussektoris
tänaseks juba juurdunud. Jätkusuutlikkus ja kasvuhoonegaaside jalajälg on komplekssed
teemad, mille realiseerimisega ollakse arengus poolel teel Sellegipoolest ilmnes, et neid
rakendatakse oma töös juba praegu, kuid tihipeale märkamatult ja lihtsate viisidega.
Kitsaskohtadena leiti arutelu teemade osas peamiselt inimeste enda tahet, teadlikkust ning
rahalisi kulutusi, sest ehitus on siiski ettevõtlus, mille eesmärk on teenida kasumit.
Lõputöö raames kaardistati õigusaktide ja normatiivse dokumentatsiooni mõju
hetkeolukord Eesti ehitusvaldkonnas töö kesksete teemade osas. Analüüsi tulemusel jõuti
järeldusele, et kuigi EL suunab oma õigusaktide ja poliitiliste raamistikega Eesti
õigusruumi ja seeläbi ka ehitussektorit, siis praktikas on peamisteks takistusteks rahaliste
ressursside nappus ja nõrk ühiskondlikke kokkulepete konsensus, mis mõjutavad suuniste
realiseerimist ja rohepoliitika elluviimist Eesti ehitussektoris.Increasing attention is being paid to sustainable practices in the construction sector,
improving both the energy efficiency of buildings and the ecological footprint resulting
from construction activities and the life cycle of buildings. The importance of these issues
is demonstrated by various legal documents adopted within the European Union, the
contents of which the Republic of Estonia, due to its membership, is obliged to integrate
into renational legislation and strategic documents.
The aim of this thesis is to investigate the impact of directives, regulations,
communications, and sector-related strategic documents adopted within the European
Union on the Estonian construction sector, focusing on increasingly relevant topics such
as sustainability, greenhouse gas emissions and the energy efficiency of buildings. Within
the thesis, EU legal acts and documents are analysed, including their transposition and
application in the Estonian construction field. To understand the current state of the sector,
interviews with field specialists were conducted to assess the practical impact of the
implementation of legal acts.
The interviews revealed that energy efficiency in buildings has already become well
established in the Estonian construction sector. Sustainability and greenhouse gas
emissions are complex topics, the implementation of which is currently in progress.
Nevertheless, it became clear that such measures are already being applied in practice,
often unconsciously and through simple methods. The main challenges discussed were
primarily related to individual motivation, awareness and financial costs, as construction
remains a business with profit-making as its core objective.
This thesis maps the impact of legal acts and normative documentation on the current
situation in the Estonian construction sector in relation to the core topics of this study. The
analysis concluded that although the EU, through its legal acts and policy frameworks,
guides Estonia’s legal environment and thereby also the construction sector, in practice
the main obstacles are a lack of financial resources and a weak societal consensus on
shared agreements, both of which hinder the realisation of guidelines and the
implementation of green policies in the Estonian construction sector