9480 research outputs found
Sort by
The effect of reduced fertilization on the yield and fruit quality of strawberry (Fragaria × ananassa Duch.) cultivars ‘Sonsation,’ ‘Falco,’ and ‘Verdi’
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalAedmaasikas (Fragaria × ananassa Duch.) on kiire arenguga taim, mida tootmisistandikes väetatakse saagiperioodil üsna intensiivselt. Väetiste kasutamise vähendamine on osa säästva arengu eesmärgist. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas väetamise vähendamine mõjutab aedmaasika sortide ‘Sonsation’, ‘Falco’ ja ‘Verdi’ saagikust ja viljade kvaliteeti. Katse viidi läbi 2024. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas kolmel väetustasemel: kõrge (NPK 67-20-118), keskmine (NPK 52-9-118) ja madal (NPK 28-9-60). Uuringus hinnati kogusaaki, turustatavat saaki, vilja massi, vilja tugevust, mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete sisaldust, mahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhet ning C-vitamiini sisaldust. Lisaks viidi läbi leheanalüüsid kahes kasvufaasis, et hinnata taimede toitumist. Tulemused näitasid, et väetamise vähendamine ei avaldanud olulist mõju saagikusele ega turustatava saagi kogusele. Kõige suurema saagi andis kõigil väetustasemetel sort ‘Sonsation’. Viljade kvaliteedinäitajad varieerusid peamiselt sortide lõikes. Mõningatel juhtudel ilmnes väetustaseme mõju, näiteks ‘Falco’ vilja mass ja sordi ‘Sonsation’ C-vitamiini sisaldus suurenes kõrge väetustaseme korral. Leheanalüüsid näitasid mitmel juhul kaaliumisisaldust alla soovitusliku taseme. Saagi ja kvaliteedi kujunemisel oli sordil olulisem mõju kui väetustasemel. Tulemused näitasid, et uuritud sortide puhul on võimalik kasutada väiksemaid väetisekoguseid saagikust ja kvaliteeti ohverdamata. See aitab vähendada põllumajanduse keskkonnamõjusid, eelkõige toitainete leostumist. Kuna töö keskendus kevadsuvisele väetamisele, on edaspidi oluline uurida ka sügisese väetamise mõju õiealgmete tekkele ja järgmise aasta saagile.Strawberry (Fragaria × ananassa Duch.) is a fast-developing plant, and in commercial plantations cultivation often involves quite intensive use of mineral fertilizers, which can have significant environmental impact. Reducing fertilizer use is an important step towards more sustainable production. The aim of this master's thesis was to investigate how reduced fertilization rates affect the yield and fruit quality of the strawberry cultivars ‘Sonsation’, ‘Falco’, and ‘Verdi’. The field trial was conducted in 2024 at the Rõhu Experimental Station of the Estonian University of Life Sciences. Three fertilization levels were compared: high (NPK 67-20-118), medium (NPK 52-9-118), and low (NPK 28-9-60). The parameters evaluated included total and marketable yield, fruit weight, firmness, soluble solids content, organic acid content, soluble solids and organic acids ratio, and the leaf nutrient content in two development stages. The results showed that reduced fertilization rates had no significant effect on total or marketable yield. The highest yield across all fertilization levels was obtained from the cultivar ‘Sonsation’. Fruit quality indicators were primarily affected by cultivar, although fertilization level influenced certain parameters—such as increased fruit weight in ‘Falco’ and higher vitamin C content in ‘Sonsation’ at the highest fertilization level. Leaf analyses revealed potassium deficiencies in several cases, with levels remaining below recommended thresholds. Cultivar had a greater influence on both yield and quality of strawberries than fertilization level. The results indicate that for the cultivars studied, lower fertilizer inputs can be used without compromising yield or fruit quality. This contributes to reducing the environmental impact of agriculture, particularly in terms of nutrient leaching. As the study focused on spring and early summer fertilization, future research should also consider the effect of autumn fertilization on flower initiation and yield potential in the following season
Metsastamise mõju mahajäetud turbakaevandamise aladelt pärinevatele kasvuhoonegaasidele Eestis
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe thesis examines soil nutrient concentrations, moisture, temperature, and greenhouse gas (GHG) fluxes across various forest sites and plantation types in Estonia. Some of these sites include young plantations in abandoned peat extraction areas. The Ulila plantation site consistently exhibited the highest levels and variability of ammonia, while Tootsi had the highest concentrations and variability of nitrate. Significant variations in soil moisture and temperature were observed across the sites, with Tootsi and Ulila exhibiting the highest ranges for soil moisture and temperature, respectively. GHG fluxes varied among the sites, with Tootsi showing the highest variability in carbon dioxide (CO2) but the lowest mean flux, while Ulila led in fluxes of methane (CH4) and nitrous oxide (N2O). Comparisons of plantations at Ulila revealed that control plots had the highest levels of ammonia, nitrate, and GHG emissions, particularly N2O, with significant differences from vegetated plots. Time series data confirmed seasonal patterns in GHG fluxes, which peaked in summer and declined in winter. At the Tootsi site, black alder showed the highest ammonia levels, while pine and control plots exhibited the highest nitrate levels. Birch plantations generally demonstrated high variability in soil moisture, and the control plot consistently had the lowest values for soil moisture and nutrients, highlighting the significant influence of vegetation on soil and gas dynamics.Magistritöö käsitleb mulla toitainete kontsentratsioone, niiskust, temperatuuri ja kasvuhoonegaaside (KHG) vooge erinevates metsasaitides ja istandike tüüpides Eestis. Mõned uuritud alad hõlmavad noori istandusi mahajäetud turbakaevandusaladel. Ulila istandus näitas järjekindlalt kõrgeimaid ammoniaagi tasemeid ja varieeruvust, samas kui Tootsis oli kõrgeim nitraadisisaldus ja selle varieeruvus. Mullaniiskus ja temperatuur varieerusid saitide lõikes oluliselt – Tootsis oli kõige suurem mullaniiskuse ja Ulilas kõige suurem temperatuuri kõikumine. KHG vood olid samuti saitide lõikes erinevad: Tootsis täheldati suurimat süsihappegaasi (CO2) varieeruvust, kuid madalaimat keskmist voogu, samas kui Ulila juhtis metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) emissioonides. Ulila istandike võrdlus näitas, et kontrollaladel esines kõige rohkem ammoniaaki, nitraati ja KHG emissioone, eriti N2O puhul, kus erinevused taimestikuga aladega olid märkimisväärsed. Ajas muutuvad andmed kinnitasid hooajalisi mustreid – KHG vood saavutasid maksimumi suvel ja langesid talvel. Tootsi alal tuvastati mustal lepal kõrgeim ammoniaagisisaldus, samas kui männi- ja kontrollaladel oli kõrgeim nitraadisisaldus. Kase istandustes esines üldiselt suur mullaniiskuse varieeruvus, samas kui kontrollalal olid järjekindlalt madalaimad mullaniiskuse ja toitainete väärtused, rõhutades taimestiku olulist mõju mulla- ja gaasidünaamikale
Study on the Spatial Properties of Land Use and Land Ownership of Large Agricultural Producers
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalPõllumajandusmaa on piiratud ressurss, mille ratsionaalne kasutamine on üha olulisem. Seda eriti olukorras, kus tootmine koondub järjest enam suurte põllumajandustootjate kätte. Maa koondumist on seni rohkem käsitletud, kuid taustale on jäänud suurtootjate maakasutuste ja maaomandite ruumiliste omaduste uurimine.
Magistritöö eesmärk on koostada ülevaade 50 suure põllumajandustootja maakasutuste ja maaomandite ruumilistest omadustest. Selleks analüüsiti 50 tootjat, kes taotlesid 2024. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel toetusi suurimale maakasutuse pindalale. Ruumiliste omaduste analüüsimiseks kasutati andmeid PRIA-st, e-kinnistusraamatust ning Maa- ja Ruumiameti geoportaalist. Hajutatuse hindamiseks arvutati Schmooki koefitsiendi pöördväärtused. Maakasutuste paremaks iseloomustamiseks kirjeldati rendimaid ning maaomandite paremaks iseloomustamiseks analüüsiti põllumajanduslikke maaomandeid.
Tulemused näitasid, et uuritud tootjate maakasutused ja maaomandid on tugevalt hajutatud. Maakasutuste ja maaomandite pindalad varieerusid suuresti, viidates maade ebaühtlasele koondumisele suurtootjate seas. Keskmiselt moodustasid rendimaad 68% uuritud tootjate maakasutuse pindalast. Samuti selgus, et peaaegu kogu uuritud tootjate maaomandi pindala moodustus põllumajanduslikust maaomandist. Analüüsitud ruumilised omadused viitavad vajadusele maakorralduslike meetmete rakendamise järele, milleks võiks olla näiteks ümberkruntimine või rendisuhete ümberkorraldamine.
Sarnast uurimust tuleks tulevikus korrata, et tuvastada võimalikke muutusi suurtootjate maakasutustes ja maaomandites. Järgnevates uurimistöödes võiks lisaks konkreetsemalt katsetada erinevaid meetmeid, millega maakasutuste ja maaomandite ruumilisi omadusi saaks parandada.Agricultural land is a limited resource, which makes its rational use increasingly important, especially in a context where production is increasingly concentrating into the hands of large agricultural producers. While the process of land concentration has been previously studied, the spatial properties of land use and land ownership among large Estonian producers have received little attention.
The aim of this thesis is to analyse the spatial properties of land use and land ownership among the 50 largest agricultural producers in Estonia. For this were analyzed the 50 largest agricultural producers of 2024 by land use, according to Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB). The dispersion of land was assessed using the reciprocal of the Schmook index. For better describing of land use, leasehold land was analyzed, and for better describing of land ownership, agricultural land ownership was analyzed.
The results revealed that most of the producers’ land is highly dispersed. The total areas of land use and land ownership vary greatly between producers, indicating that land has concentrated to large producers unevenly. On average, 68% of land used by the producers was leased. It was also found that almost all of the land ownership is made up of agricultural lands. The spatial properties studied in this thesis show a need for taking action to better the situation – for example with land consolidation or by rearranging leasehold agreements.
Similar studies should be concluded in the future, to identify possible changes in the land use and land ownership of large producers. Also, different tools of bettering spatial properties should be tried out in forecoming studies
Control measurements in a solar power plant
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalMaailma energiavajadus suureneb koos inimkonna suurenemisega aasta aastalt. Puhaste ja jätkusuutlike energiakandjate rakendamine on käesoleva ajastu üks suurimaid väljakutseid. Ühe võimalusena on kasutada energiatootjatena päikeseelektrijaamu.
Päikeseelektrijaama kui elektripaigaldist peab olema ohutu käidelda, mis eeldab vastamist kokkulepitud normidele. Elektriliste suuruste mõõtmine on viis kontrollimaks vastavust nõuetele ja seeläbi tagamaks inimeste ja seadmete ohutus. Varasemalt on alalisvoolu osa mõõtmised jäänud tagaplaanile kuid tehnoloogia laialdasema kasutuselevõtuga muutuvad need üha aktuaalsemaks.
Eesmärk oli tutvustada alalisvooluosa kontrollimiseks mõeldud mõõtevahendeid, viia läbi kontrollmõõtmised, tutvustada tulemusi ning nende põhjal analüüsida paigaldise toimimist. Mõõtmistel selgus, et paigaldis vastab projektile, on õigesti ehitatud ja mõõdetud osas funktsioneerib eelduslikus režiimis. Ühtegi probleemi ei tuvastatud. Käesolevat tööd võib kasutada tutvustamaks päikeseelektrijaama olemust ja tema ekspluateerimisega seotud nüansse.The world’s energy demand increases year by year alongside the growth of humankind. The implementation of clean and sustainable energy carriers is one of the greatest challenges of our present time. One possible solution is the use of solar power plants as energy producers.
The solar power plant as an electrical installation must be safe to operate, which requires compliance with established standards. Measuring electrical quantities is a way to verify this compliance and thereby ensure the safety of both people and equipment. In the near past, direct current side measurements have often been overlooked, but with the broader adoption of technology, they are becoming increasingly relevant.
The aim was to introduce measuring instruments intended for inspecting the DC side, to carry out verification measurements, present the results, and analyze the functioning of the installation based on those results. The measurements revealed that the installation complies with the design, is correctly built, and functions in the expected mode in the measured section. No issues were identified. This work can be used to introduce the concept of a solar power plant and the nuances related to its operation
The Impact of Financial Management Strategy on the Economic Sustainability of Ida-Viru Central Hospital
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalEesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, mida põhjustavad
demograafilised muutused, rahastamispuudujäägid, tööjõukriis ja teenuste kättesaadavuse
probleemid, mis on eriti teravad Ida-Virumaal, kus suurenev teenusenõudlus ja spetsialistide
nappus seavad kohalikele haiglatele märkimisväärse surve kvaliteetse arstiabi tagamisel.
Magistritöö eesmärk on analüüsida Ida-Viru Keskhaigla finantsseisundit aastatel 2019–2023
ning võrrelda saadud tulemusi teiste Eesti keskhaiglatega, et hinnata haigla majandustegevuse
jätkusuutlikkust ja juhtimisotsuste mõju selle arengule. Töös on rakendatud kvantitatiivse
analüüsi meetodit, mis hõlmab arvandmete kogumist, mõõtmist ja analüüsi. Andmete allikateks
on haiglate majandusaastate aruanded, investeeringute kava, eelarve tulemiaruanded ja muud
asjakohased dokumendid, võrdlusanalüüsi jaoks on teiste Eesti keskhaiglate finantsaruanded
saadud e-äriregistrist. Analüüsiks võeti neli Eesti keskhaiglat. Ida-Viru Keskhaigla
finantsseisundi hindamiseks kasutati likviidsuse, kapitalstruktuuri, kasumlikkuse, tegevuse
efektiivsuse ning personali tootlikkuse näitajaid. Finantsnäitajad arvutati ajavahemikus 2019–
2023 ning võrreldi samal perioodil teise keskhaigla tulemustega. Analüüs näitas, et Ida-Viru
Keskhaigla finantsnäitajaid – nagu likviidsus, kapitalistruktuur ja kasumlikkus – mõjutavad nii
sisemised otsused kui ka välised tegurid, seahulgas riiklikud toetused ja majanduskeskkonna
muutused. Likviidsusnäitajad on olnud heal tasemel. Kapitalistruktuuri analüüs näitas Ida-Viru
Keskhaigla nõrka positsiooni, rentaablusnäitajad viitasid kõikuvatele arengutele. Efektiivsuse
ja personali tootlikkuse näitajad on üldiselt paranenud, kuid kiire tööjõukulude kasv võib
lähitulevikus kasumlikkust veelgi vähendada. Ida-Viru Keskhaigla juhtkond peaks jätkama
süsteemse ja strateegilise finantsjuhtimise arendamist, et tagada organisatsiooni kestlikkus
erinevates majandustingimustes, parandada teenuste kättesaadavust, tõsta patsientide rahulolu
ja suurendada haigla üldist efektiivsust ning finantstulemusi.The Estonian healthcare system faces serious challenges caused by demographic changes,
funding shortages, workforce crises, and problems with service accessibility. These issues are
particularly acute in Ida-Virumaa, where increasing demand for services and a lack of
specialists place significant pressure on local hospitals to ensure the provision of quality
medical care. The aim of this master's thesis is to analyze the financial position of Ida-Viru
Central Hospital for the years 2019–2023 and to compare the results with those of other
Estonian regional hospitals in order to assess the hospital's operational sustainability and the
impact of management decisions on its development. The study applies a quantitative analysis
method, which includes data collection, measurement, and analysis. The data sources include
hospitals’ annual financial reports, investment plans, budgetary income statements, and other
relevant documents, including reports from four regional hospitals obtained from the e-
Business Register. To assess the financial condition of Ida-Viru Central Hospital, indicators
such as liquidity, capital structure, profitability, operational efficiency, and staff productivity
were used. Financial indicators were calculated for the period 2019–2023 and compared with
the results of other regional hospitals during the same period. The analysis showed that Ida-
Viru Central Hospital's financial indicators are influenced by both internal decisions and
external factors, including government subsidies and changes in the economic environment.
Liquidity indicators have remained at a good level. However, the analysis of the capital
structure revealed a weak position, and profitability indicators pointed to fluctuating
performance. While efficiency and staff productivity indicators have generally improved, the
rapid growth of labor costs may further reduce profitability in the near future. The
management of Ida-Viru Central Hospital should continue to develop systematic and strategic
financial management in order to ensure the organization’s sustainability under varying
economic conditions, improve service accessibility, increase patient satisfaction, and enhance
the hospital’s overall efficiency and financial performance
Terrestrial GNSS photogrammetry by South INNO8 GNSS device
No full textMagistritöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalGeodeesia valdkonna seadmete tehnoloogia arengu tulemusel ei ole fotogramm-meetrilise mõõdistuse jaoks enam tingimata vaja lennukit ega mehitamata õhusõidukit, vaid üha enam levivad ka maapealse mõõdistamise viisid. Näitena tutvustatakse siin töös GNSS fotogramm-meetria seadet, millega mõõdistamisel piisab maapealsest kompaktsest kaameraga RTK GNSS-vastuvõtjast and andmetöötluse välitarkvarast. Uudsete seadmetega toimub ortofoto koostamine kiirelt välitöö mõõdistuse ajal GNSS-seadme juhtarvutis, misjärel on võimalik mõõdistada ortofotolt punkte.
Kuna taolised seadmed on uued ning suurem osa neist jõudnud müügile alles pärast 2020. aastat, ei ole veel piisavalt informatsiooni meetodi usaldusväärsuse kohta. Sellest tulenevalt on magistritöö eesmärgiks hinnata terrestrilise GNSS fotogramm-meetria meetodi kasutamise võimalusi ja selle täpsust. Piisava ja usaldusväärse täpsuse korral võimaldab selline kompaktne lahendus mõõdistada GNSS-vastuvõtjaga ka kohtades, kus seni on tulnud kasutada tahhümeetrit.
Täpsuse hindamiseks viidi magistritöös läbi mõõdistus nii sisse ehitatud kaameraga South INNO8 GNSS-vastuvõtjaga kui ka elektrontahhümeetriga Trimble S6 5’’. Testide tulemusel selgus, et RTK GNSS fotogramm-meetria mõõdistuse viga jäi tavaliselt vahemikku 2–6 cm. Vastavalt topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavate riiklikele nõuetele on 1:500 mõõtkava puhul erinevate maapealsete situatsioonielementide tasapinnalise asendi suurim lubatud mõõtmisviga 5–8 cm, kõrguslik mõõtmisviga olenevalt situatsioonielemendist 3–10 cm. Seega selgub magistritöös, et uudne, terrestriline GNSS fotogramm-meetriline mõõdistusmeetod, on lisandumas geodeesia valdkonda.Because of advances in geodetic equipment technology, photogrammetric surveying no longer necessarily requires an aeroplane or unmanned aerial vehicle, but is increasingly being carried out by terrestial methods. As an example, this work introduces a GNSS photogrammetry device, where a compact ground-based RTK GNSS receiver with camera is sufficient for surveying. With the novel equipment, orthophotogrammetry is performed quickly during the field survey on the GNSS device control computer, after which points can be measured from the orthophotograph.
As these devices are new and most of them are available after 2020, there is not yet enough information on the reliability of the method. Consequently, the aim of this thesis is to assess the potential and accuracy of the terrestrial GNSS photogrammetry method. With sufficient and reliable accuracy, such a compact solution will allow surveying with a GNSS receiver also in places where up to now it has been necessary to use a tacheometer.
In order to evaluate the accuracy, the Master's thesis carried out a survey with both – a built-in camera with the South INNO8 GNSS receiver and an electron tachymeter Trimble S6 5''. The tests showed that the RTK GNSS photogrammetry measurement error was typically in the range of 2–7 cm. According to the national requirements for topo-geodetic survey and surveying, the maximum permissible measurement error for the 1:500 scale for the planar position of the different ground features is 5–8 cm; the maximum permissible error for the vertical position is 3–10 cm, depending on the feature. Thus, the thesis shows that a novel, terrestrial GNSS photogrammetric surveying method is entering the field of geodesy
The effect of sea buckthorn processing by-products on insulin regulation in horses
No full textLõputöö
Veterinaarmeditsiini õppekavalAstelpaju erinevad taimeosad on rikkad erinevate bioaktiivsete ainete ja toitainete poolest,
mille tõttu on taimel märkimisväärne meditsiiniline potentsiaal. Seda kinnitavad mitmed
inimeste ja loomadega läbiviidud uuringud. Palju kasulikke aineid sisaldavad ka
astelpajukasvatuse tootmisjäägid. Astelpaju efektiivsust insuliini düsregulatsiooni puhul on
täheldatud nii inimestel kui ka närilistel. Hobustel on insuliini düsregulatsiooni seostatud
endokriinhaiguste nagu hobuste metaboolse sündroomi ja hüpofüüsi vahesagara
talitlushäirega, süsteemse põletiku, füsioloogiliste tegurite ja vale söödavalikuga. Insuliini
düsregulatsioon võib hobustel esile kutsuda endokrinopaatilist laminiiti.
Töö eesmärgiks oli uurida astelpajukasvatuse tootmisjääkide kasutamise potentsiaali hobuste
metaboolse sündroomi ja insuliini düsregulatsiooni väljakujunemise ennetamises ja kontrolli
all hoidmises. Autorile teadaolevalt ei ole varasemalt hobustel vastavaid uuringuid tehtud.
Katse viidi läbi 34 hobusega, kellest 18 kuulusid katsegruppi ja 16 kontrollgruppi.
Katsegrupile söödeti kuue nädala jooksul astelpaju seemnetega marjapressijääki sisaldavaid
graanuleid ning kontrollgrupile vastavalt kanepiseemnete koortest valmistatud graanuleid.
Katse esimesel, 21. ja 42. päeval mõõdeti kõigi katses osalenud hobuste vereseerumi insuliini
kontsentratsiooni ja sooritati põhjalik kliiniline läbivaatus. Katseperioodi jooksul ei
toimunud katse- ega kontrollgrupi hobuste seerumi insuliini kontsentratsioonis statistiliselt
olulisi (p<0,05) muutusi. Siiski esines katsegrupis tendents selles suunas (p = 0,10).
Kinnitamaks astelpaju sisaldavate lisandsöötade mõju hobuste insuliini düsregulatsioonile on
vajalikud täiendavaid uuringuid.Various parts of the sea buckthorn plant are rich in bioactive compounds and nutrients, giving
the plant significant medicinal potential, as supported by multiple studies in humans and
animals. Processing by-products from sea buckthorn cultivation also contain many beneficial
components. The effectiveness of sea buckthorn in managing insulin dysregulation has been
observed in humans and rodents. In horses, insulin dysregulation has been associated with
endocrine disorders such as equine metabolic syndrome and pituitary pars intermedia
dysfunction, as well as systemic inflammation, some physiological factors, and inappropriate
diets. Insulin dysregulation in horses can cause the development of endocrinopathic laminitis.
The aim of this study was to investigate the potential of sea buckthorn processing by-products
in preventing and managing the development of insulin dysregulation and metabolic
syndrome in horses. To the author’s knowledge, no similar studies have previously been
conducted in horses.
The study was conducted with 34 horses, 18 horses in the treatment group and 16 in the
control group. For six weeks the treatment group received sea buckthorn pomace granules
containing seeds and the control group received granules made from hemp seed hulls. On the
first, 21st and 42nd day of the study blood serum insulin concentrations were measured and a
thorough clinical evaluation was done in all horses. No statistically significant (p<0.05)
changes in serum insulin concentration were found in the treatment or control group.
However, a trend toward statistical significance (p = 0.10) was observed in the treatment
group. Further research is needed to evaluate the impact of sea buckthorn-based feed
supplements on insulin dysregulation in horses
Growth and nutrient supply of cucumber plants in substrates with reduced peat content
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalMagistritöö eesmärk oli uurida erinevate vähendatud turbasisaldusega substraatide mõju lühiviljalise kurgi (Cucumis sativus L.) taimede kasvule ja toitainetega varustatusele ettekasvatusfaasis. Katse viidi läbi Tartumaal Kaidar Kivi Kuusiku talus, kus kasutati erinevaid substraatide kombinatsioone: turvas, puidukiud, tatrakestad, lambavill ja biogaasijaama tootmisjääki (bioon).
Uuringus hinnati taimede kasvuparameetreid (lehtede arv, taime kõrgus, varre läbimõõt, biomass) ning lehtede toitainesisaldust. Tulemused näitasid, et substraadi koostis avaldas olulist mõju taimede kasvule ja toitainete omastamisele. Parimad tulemused saadi EcoBoost ja FiberBoost substraatides, kus kurgitaimed olid kõrgemad, suurema lehtede arvu ja biomassiga. Kõige nõrgemad tulemused andis tatrakestade substraat.
Uuring kinnitas, et teatud alternatiivsed substraadid võivad asendada turvast, säilitades samal ajal taimede hea kasvu ja toitainetega varustatuse. Siiski vajavad nende pikaajaline stabiilsus ja majanduslik tasuvus edasist uurimist. Töö tulemusi saab rakendada keskkonnasäästlikumate aiandustavade ja jätkusuutlike substraatide arendamisel.The aim of this master's thesis was to examine the effects of various reducedpeat substrates on the growth and nutrient supply of short-fruited cucumber plants (Cucumis sativus L.) during the pre-cultivation phase. The experiment was conducted in Tartu County at Kaidar Kivi’s Kuusiku farm using different substrate mixtures, including peat, wood fibers, buckwheat hulls, sheep wool, and biogas plant production residue (bioon).
Plant growth parameters—leaf number, plant height, stem diameter, and biomass—were evaluated, alongside the nutrient content of leaves. The results demonstrated that substrate composition had a significant impact on both plant growth and nutrient uptake. The best performance was observed in plants grown in EcoBoost and FiberBoost substrates, which produced taller plants with more leaves and higher biomass. The buckwheat hull substrate resulted in the lowest growth and biomass values.
The findings confirm that certain alternative substrates can effectively replace peat while maintaining adequate plant growth and nutrient supply. However, the long-term stability and economic viability of these alternatives require further investigation. The outcomes of this study support the development of more sustainable horticultural practices and the advancement of environmentally friendly growing media
Urban community garden: as an example of Väike-Õismäe courts in Tallinnas panel houses area
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalBakalaureusetöö eesmärgiks on linnamaastikku elustamine läbi väiksemate sekkumiste,
mis võivad toimida katalüsaatorina Väike-Õismäe üldise funktsionaalsuse parandamisel
ning mõjuda positiivselt selle elanike vaimsele heaolule. Linnaplaneerimise metoodika ja
vaimset tervist mõjutavatest teguritest ülevaate andmiseks kasutati erinevaid analüüse ja
temaatilisi kirjandusallikaid. Töö sisaldab kujunduse kontseptsiooni ja detailset
disainplaani. Sellest tulenevalt tuvastati konkreetsed kohad, kus akupunktuuri sarnased
väikesemahulised sekkumised võivad kogukonna vaimset tervist parandada.
Kujundusvaldkonnas kavandatavad tegevused on mõeldud kõikidele vanuserühmadele.The objective of the bachelor's thesis is to develop initiatives that revitalize the urban
landscape through minor interventions, which can act as catalysts for improving the
overall functionality of Väike-Õismäe and positively impact the mental well-being of its
residents. Various analyses and thematic literature sources were utilized to present an
overview of urban planning methodologies and the factors influencing mental health. The
thesis encompasses a design concept along with detailed planning. Consequently, specific
locations were identified where small-scale interventions—acupuncture—can enhance the
mental health of the community. The proposed activities within the design area are
intended for individuals of all age groups
Unmanned aerial vehicles use cases for detecting reforested area seedling quantities
No full textBakalaureusetöö
Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavalUurimistöö eesmärk on tuvastada DJI Mavic 3 Multispectral Edition mehitamata õhusõidukiga kogutud piltidest tehtud ortofotomosaiikidest männi- ja kuuseistikuid kahel raielangil, kus on läbi viidud metsauuendus ning kontrollida metsakultuuride arvukust Trimble R8s GNSS seadmega. Kasutatavateks tarkvaradeks on QGIS, DJI Terra ja PIX4Dmapper.
Andmete kogumine toimus mehitamata õhusõiduki RGB ja multispektraalkaameraga 2024. aastal Tartu maakonnas Agali külas metsakvartali JSI163 eraldisel 5 ning kvartali JSI186 eraldisel 1 novembrikuus, mil maa oli kaetud kerge lumekirmega. Lennukõrguseks oli 40 m ja pikikattuvus oli 90% ning põikikattuvus 80%.
Kogutud andmeid töödeldi tarkvarades PIX4Dmapper ja DJI Terra. PIX4dmapperi tarkvara abil ei olnud võimalik kogutud andmetest punktipilvi kokku panna. Kuna Eesti Maaülikooli geomaatika töörühmale kuulub selle tarkvara püsilitsents, oleks otstarbekas programmi kasutatavust multispektraalsete andmete töötlemiseks edaspidi täiendavalt uurida. Bakalaureusetöös kasutati analüüsimiseks DJI Terra ortofotomosaiike. Loodud ortofotomosaiigid imporditi vabavarasse QGIS, kus erinevate kaardialgebra arvutustega tuvastati männi- ja kuuesistikuid.
Vegetatsioon indeksil NExG oli kahe katseala peale kõige suurem klassifitseerimise täpsus ehk F1-skoor, kus JSI163-5 katsealal oli F1-skoor 77% ja JSI186-1 katsealal 70%. OSAVI indeksil oli katsealal JSI163-5 F1-skoor 76% ja JSI186-1 katsealal 50%. Kuna NExG indeksil oli mõlemal katsealal suurem klassiftitseerimise täpsus siis võib järeldada, et kaamera resolutsioon mängib olulisemat rolli istikute tuvastamisel kui spektraalne vahemik. LCI indeksiga ei suudetud kummalgi katsealal männi- ja kuuseistikuid taustast eristada, kuna andmetesse tekkis liigselt müra.
Uurimistöö käigus leidis kinnitust, et metodoloogia ei ole universaalselt rakendatav. Multispektraalkaamera kalibreerimiseks puudus kalibreerimisplaat, mille tõttu olid leitud väärtusläved sobivad vaid uuritavale ortofomotosaiigile. Sama kehtis ka RGB-kaamerat kohta, mida pole võimalik kalibreerida. Samuti ei olnud multispektraalkaamera 5 MP sensor sobivaim ortofotomosaiikide loomiseks valitud lennukõrgusel, kuna kohati tekkis ortofotomosaiiki udusust.The aim of this study is to identify pine and spruce seedlings in orthomosaics generated from images collected with a DJI Mavic 3 Multispectral Edition unmanned aerial vehicle at two reforested areas, with findings validated using data collected from the GNSS receiver Trimble R8s. The software used was QGIS, DJI Terra and PIX4Dmapper. Data was collected in November 2024 with unmanned aerial vehicle’s RGB and multispectral cameras in Agali village, Tartu County, at forest quarter JSI163 stand 5 and forest quarter JSI186 stand 1, when the ground was covered in light snow. Flying height was 40 m with 90% longitudal and 80% transverse overlap. The collected images were processed into orthomosaics using PIX4Dmapper and DJI Terra. PIX4Dmapper did not manage to generate point clouds. Since the geomatic workgroup at the Estonian University of Life Sciences holds a permanent license for this software, it would be advisable to further investigate the software’s usability for processing multispectral data in the future. In this bachelor’s thesis DJI Terra orthomosaics were used for analysis. Generated orthomosaics were imported to open-source software QGIS, where pine and spruce seedlings were detected using various raster calculations. The vegetation index NExG has the highest classification accuracy (F1-score) across both test areas, where the F1-score was 77% at JSI163-5 area and 70% at JSI186-1 area. OSAVI index F1-score was 76% at the JSI163-5 area and 50% at the JSI186-1 area. Since NExG index showed higher classification accuracy at both sites, it can be concluded that camera resolution plays bigger role in seedling detection than spectral range. LCI index was unable to detect any spruce or pine seedling on both test areas because it was unable to differentiate seedling from the background, generating too much noise. The results of the study show that the developed method is not universally usable. Multispectral camera was missing calibration plate, which meant that the threshold values detected were only suitable for the specific orthomosaic. Same applies for the RGB camera which cannot be calibrated. In addition, the multispectral camera 5 MP sensor was not suitable for generating orthomosaics at the chosen flight height because it generated orthomosaics, which were partly blurry