TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
A Study of the Information Architecture of the Eesti Keskkonnateenused AS Website
No full textKokkuvõttes lõputöö eesmärgiks oli tuginedes teoreetilistele alustele, lähtudes EKKT veebilehe infoarhitektuuri analüüsist ja kasutajakogemuse hindamisest, tuvastada veebilehe infoarhitektuuri kitsaskohad ning töötada välja ettepanekud veebilehe infoarhitektuuri parendamise võimaluste kohta, et luua positiivset kasutajakogemust uue veebilehe kasutamisel ning suurendada klientide rahulolu ettevõtte teenustega. Eesmärgi täitmiseks püstitati viis uurimisülesannet.
Teoreetilise uuringu käigus selgitati välja, et infoarhitektuuri kujundamine on strateegiline protsess. Selle aluseks on põhjaliku uurimistöö läbiviimine, mille käigus selgitatakse välja kasutajate vajadused ja ärieesmärgid. Selge ja hästi läbimõeldud on veebilehe edu alus – see aitab kasutajatel kiiresti leida vajalikku teavet, toetab positiivset kasutajakogemust ning muudab info kättesaadavaks ja arusaadavaks. Kuna infoarhitektuur ühendab endas struktuuri, siltimise, otsingu ja navigeerimise, on selle teadlik planeerimine oluline nii veebilehe kasutatavuse kui ka kasutajate rahulolu seisukohalt.
Hea infoarhitektuur on samuti oluline eeldus positiivse kasutajakogemuse tagamiseks veebilehel, kuna sellest sõltub otseselt kasutajate võime leida, navigeerida ja kasutada veebilehe sisu ja funktsioone. Kasutajakogemus on laiem mõiste kui lihtsalt kasutatavus või kasutajaliidese disain ning hõlmab kõiki aspekte, sh emotsionaalseid ja psühholoogilisi, mida kasutaja tajub, tunnetab ja kogeb interaktsioonis veebilehega. Üks olulisim viis uurida infoarhitektuuri on kasutaja testimine, mis võimaldab hinnata, kui loogilisena ja arusaadavana tajuvad kasutajad veebilehe struktuuri, navigeerimist, siltide süsteemi ja otsinguvõimalusi.
Uuringu strateegiana kasutatakse juhtumiuuringut ja lähenemisviisiks on deduktiivne, kombineeritud andmekogumismeetoditega (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed). Uurimisobjektiks on EKKT uus veebileht. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi veebilehe infoarhitektuuri struktuurielementide analüüs vaatleja seisukohalt, intervjuu ettevõtte IT-juhiga ja kasutajate testimine mugavusvalimi üheksa esindajatega.
EKKT on prügiveoturul juhtiv ettevõte, kelle veebileht peab arvestama väga erinevate sihtrühmade vajadustega. Uue veebilehe eesmärk on pakkuda klientidele rohkem iseseisvust ja vähendada klienditeeninduse koormust. Need tingimused loovad keeruka väljakutse infoarhitektuurile ning on oluliseks aluseks kasutajakeskse veebilahenduse kujundamisel.
Läbi viidud vaatluse käigus infoarhitektuuri analüüs näitas probleeme nagu liiga lai hierarhia, segased sildid, teabe dubleerimine, puudulik lingistruktuur ja ebatõhus otsing. Nimetatud probleeme kinnitas ka kasutaja testimine, kus osalejad tõid esile sarnased murekohad. Need puudujäägid mõjutasid otseselt situatsiooniülesannete täitmise tulimuslikest ja efektiivsust, mis omakorda mõjutas negatiivselt kasutajate rahulolu, lojaalsust ning kujundas üldist muljet veebilehe kasutusmugavusest.
Uuringute tulemused näitasid, et EKKT uus veebileht vajab mitmeid infoarhitektuuri täiustusi, et vastata paremini erinevate kasutajagruppide vajadustele. Parandusettepanekutena toodi välja vajadus selgemate siltide, parema otsingu, loogilisema struktuuri ja paremini korraldatud navigeerimise järele, et suurendada kasutusmugavust, vähendada klienditeeninduskoormust ja parandada üldist kasutajakogemust.
Seega võib kokkuvõttes öelda, et töö eesmärk saavutati. Analüüsi ja testimise tulemusena tuvastatud kitsaskohad ning koostatud parendusettepanekud annavad selge suuna EKKT veebilehe infoarhitektuuri arendamiseks ja toetavad positiivse kasutajakogemuse kujundamist.The topic of the thesis is A Study of the Information Architecture of the Eesti Keskkonnateenused AS Website.
The thesis consists of 73 pages, 10 drawings, 1 table and 4 additions. 42 sources were used including 11 Estonian, 25 English and 6 Russian. The work draws on the foundational studies of such authors as M. Hassenzahl, J. Nielsen, P. Morville and L. Rosenfeld.
The object of the study is the new Eesti Keskkonnateenused AS website. This enterprise is Estonia’s leading waste management and municipal services provider, employing over five hundred people and serving more than two hundred and fifty thousand clients.
The research problem lies in the fact that customer relationships and satisfaction are of central importance to the company, and the website plays a key role in the quality-of-service delivery. Therefore, it is essential to examine the website’s functionality and user experience—especially considering that no thorough user research was conducted during the development phase.
The objective of the thesis is to identify the shortcomings in the website’s information architecture and propose improvements to enhance the user experience, based on theoretical foundations and the analysis of EKKT’s website information architecture and user experience. To achieve this objective, the following research tasks have been formulated:
• To provide an overview of the theoretical foundations of website information architecture.
• To select an appropriate methodology and research instruments for conducting empirical study.
• To conduct an empirical case study of the EKKT website based on the chosen methodology.
• To analyze the shortcomings of the website’s information architecture and assess the user experience when using the website.
• To develop proposals for improving the website’s information architecture.
The empirical study employed a deductive approach and used a case study as the research strategy. Data was collected using a structured written interview (was conducted with the company’s IT manager, consisting of 16 questions); website observation (was used to analyze the four core components of the site's information architecture: structure and content organization, labeling system, navigation, and search functionality) and user testing, which was carried out using a convenience sample of nine participants. The test consisted of four parts. Both qualitative and quantitative data were collected during the testing process.
The study concludes that the new website of AS Eesti Keskkonnateenused requires considerable enhancements to its information architecture in order to better align with the needs of its diverse user base. The proposed improvements include clearer and more consistent labeling, a more effective search mechanism, a logically structured hierarchy, and improved navigation. These measures are expected to enhance usability, reduce reliance on customer service, and ultimately foster a more positive and effective user experience.
In summary, the research objective was achieved. The analysis and usability testing successfully identified critical issues within the website’s information architecture, and the proposed improvement measures offer a clear direction for future development, thereby supporting the creation of a user-centered and functionally coherent digital environment
Improving Efficiency in the Spiral Duct Manufacturing Unit at ETS NORD AS
No full textAntud lõputöö teema kujunes ettevõtte soovist reageerida nõudluse muutustele ning
pakkuda suuremat paindlikust. Lisaks oli ettevõtte jaoks oluline raiskamiste vähendamine,
efektiivsuse ja tehtava töö lisandväärtuse kasv. Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli
ettevõttele anda konkreetne sisend, mille rakendamisel on võimalik suurenda
tootmisüksuse tulemuslikkust, lähtudes kulusäästliku tootmise teoreetilistest alustest.
Lisaks püstitati kaks uurimisküsimust:
• Millised on kõige kriitilisemad operatsioonid tootmisüksuses tulemuslikkuse
parendamiseks?
• Kuidas rakendada kriitiliste operatsioonide optimeerimiseks kulusäästliku tootmise
meetodeid, et vähendada raiskamisi ja tootmiskulusid?
Antud eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks viis autor läbi
tootmisüksuses vaatlused, et välja selgitada kriitilised operatsioonid, mille parendamisel
kasutades tootmise põhimõtteid oleks võimalik suurenda üksuse tulemuslikkust.
Vaatluste tulemusena selgus, et kriitiliseks operatsiooniks tootmisüksus on
ümberseadistamine, mis ühe vaatluse käigus võttis aega 35% ning teise vaatluse käigus
37% tööajast. Antud tulemustest tegi autor järelduse, et vähendades ümberseadistamisele
kuluvat aega on võimalik suurendada tootmisüksuses olevate seadmete tööaega ning
sellega suurendada üleantava toodangu mahtu.
Ümberseadistamise protsessist ülevaate saamiseks ja selle parendamiseks viis autor läbi
ümberseadistamise protsessi vaatluse, kasutades videokaamerat. Antud vaatluse
tulemusena koostas autor visuaalse skeemi ja tabeli, mis kujutasid algset olukorda.
Ümberseadistamise protsessi ajakulu vähendamiseks rakendas autor SMED teooriat. Autor
kasutas sisemiste ja välimiste tegevuste eraldamist, paralleelseid töövõtteid ning
reguleerimiste vähendamist. Seadme seisuaega õnnestus vähendada 1871 sekundilt 557
sekundile.
Lähtudes majanduslikult põhjendatud partii suuruse valemist õnnestus lisaks seadistusaja
vähendamisele vähendada ka optimaalset partii suurust 1075 tootelt 763 tootele.
Kokkuvõttes õnnestus lõputöö autoril saavutada järgnevad tulemused:
• Seadme seisuaja vähendamine 70,2%;
• seadme seisukulu vähendamine 53,1%;
• majanduslikult põhjendatud partii suuruse vähendamine 31,5%.
Seadme seisuaja vähendamine suurendab seadmete tööaega, mis omakorda suurendab
tootmisüksuses üleantava toodangu mahtu. Väiksemate partiidena tootmine annab
ettevõttele võimekuse paremini reageerida nõudluse muutustele, pakkudes näiteks
lühemaid tarneaegu.
Edaspidisteks tegevusteks soovitab autor tegeleda teiste raiskamiste vähendamisega, mis
vaatlus käigus ilmnesid. Raiskamiste edasiseks vähendamiseks tuleb tegeleda asendiplaani
muudatustega, näiteks märgistades toormaterjali asukohad lähtudes sellest kui palju neid
kasutatakse. Lisaks tuleks tegeleda seadmete ennetava hooldusega, mis tagaks seadmete
töökindluse ning vähendaks defektsete toodete mahtu tootmisüksuses.The focus of this study is on spiral tube manufacturing unit. This thesis addresses the need
for a company to respond more swiftly to changing demand while offering greater
flexibility. Additionally, this thesis addresses the need for reducing waste and increasing
the value added to the work performed.
The primary goal of this thesis was to analyze and identify solutions to increase the
productivity of the manufacturing unit by reducing costs and waste, improving flexibility,
and increasing production volume. To research this topic, two research questions were
asked:
• What are the most critical operations in the manufacturing unit for improving
efficiency?
• How can Lean methodologies be applied to optimize these critical operations to
reduce waste and production cost?
The thesis is organized into five chapters. The first chapter provides a theoretical
background on Lean manufacturing, covering its development and fundamental principles.
The second chapter offers an overview of the company and spiral tube manufacturing unit.
The third chapter presents observations made during the study and fourth chapter focuses
on improving the manufacturing unit efficiency by applying Lean theoretical background.
Fifth chapter includes recommendations for future actions for the company.
From observations, it was determined that critical operation in the manufacturing unit is
the changeover process, which consumed 35% and 37% of working time in two separate
observations made. Conclusion made was that it is possible to increase equipment uptime
and production output by improving changeover process.
To improve changeover process, the author conducted a video observation of the
changeover process and created schematics representing the initial situation. The author
applied Smed theory to reduce changeover time. As a result, the changeover time was
reduced from 1871 seconds to 557 seconds.
By applying SMED and using EOQ (Economic Order Quantity) author achieved changeover
time reduction of 70,2%, setup cost reduction of 53,1% and EOQ reduction of 31,5%.
Those achievements enables the company to manufacture in smaller batches and respond
to demand changes, including to provide shorter delivery times.
For future actions, the author recommends developing standard operating procedure
documentation based on the theoretical changeover process. To further reduce waste, the
company should address layout changes, such as labeling raw material locations based on
usage frequency. Additionally, total productive maintenance should be used to ensure
equipment reliability and minimize defective products in the manufacturing unit
Development of special regular bus service model for industrial parks in Tõrvandi and Reola
No full textMaailm on pidevas muutumises ning samuti ka ühistransport. Käesolevas töös
demonstreeritud eriotstarbelise liiniveo mudel võiks olla üks uuendus Eesti ühistranspordis.
Näitepiirkonnas, Tõrvandi alevikus ja Reola külas, on selle mudeli rakendamistõenäosus pigem
väike.
Teoreetilises osas sai käsitletud Eesti ühistranspordi hetkeseisu ning soovitud arengusuundi.
Lisaks andis autor põhjaliku ülevaate uuritud piirkonnast ning selle iseärasustest. Samuti tõi
autor ülevaate olemasolevatest ühistranspordiühendustest Tõrvandi ning Reola piirkonnas.
Metoodilises osas tutvustas autor töös kasutatud uurimismeetodeid ning allikaid, samuti
põhjendas nende valikuid. Peale selle kirjeldas autor ka uurimises kasutatud valimit.
Empiirilises osas analüüsis autor tulemusi. Selleks, et selline mudel oleks kasulik nii vedajale
kui ka teenindavatele ettevõtetele on vaja suuremaid reisijamahtusid, et bussisõidust saadav
kasu oleks isikliku autoga võrreldes märkimisväärselt suurem. Selliste projektidega võib mõnel
juhul olla algul tegu piiripealse kasumiga opereerimisega ning ajapikku võib sõitjaid lisanduda.
Lisaks tuli küsimustike vastustest välja, et ühistranspordi kasutamise tõenäosus on suur
Lennuakadeemia tudengite hulgas. Tehasetööliste hulgas, kes oma raha teenivad on huvi
autost loobumise vastu väiksem. Siiski usub autor, et kasutajasõbraliku ja kiire logistilise
lahenduse puhul on ka tehasetöötajad valmis autost loobuma, saadav võit peab kaaluma üle
auto mugavuse kaotuse.
Sobivaks bussiks on vähemalt 40-kohaline juba liinivedusid teostav buss, mil on graafikus
ruumi, et hommikul ja õhtul töölisi vedada. Väiksema bussiga või siis vanema bussiga, mida
liiniveol kasutada ei saa pole võimalik ühe reisija veohinda alla tuua piisavalt, et see suudaks
konkureerida isikliku auto kasutamisega. Bussi koguhind koosneb juhi palgast, bussi
kütusekulust, bussi amortisatsioonist, remondikulust ning kasumist. Küsimustiku vastuste
põhjal sobiva logistika puhul tuleks bussi hinnaks 98,15 eurot.
Tartu ja Tõrvandi piirkonna puhul on tasakaalupunktiks, kus bussisõit on odavam 30 sõitjat.
Sellest arvust alates on bussisõit odavam kui autokompensatsioon. Bussiga tuleks 30 sõitja
hind 2,39 eurot, autokompensatsioon sama distantsi peale on 2,43 eurot. Üldiselt kehtib seos,
et mida ajaliselt pikem marsruut, seda vähem reisijaid on vaja, et bussisõit oleks odavam kui
autokompensatsioon. Küll aga Eestis suur hulk inimesi kaugemal kui 50km kodust tööl ei käi,
neile pole eraldi bussi vaja.
Sellise mudeli rakendajal soovitab autor kindlasti proovida kulude jaotamist ettevõtete vahel.
Sel juhul on mitmete ettevõtetega tööstuspargis võimalik saada vajalik arv ettevõtete kohta
piisavalt väikseks, et ka väiksema töötajate arvuga ettevõtted saaksid oma töötajaid mõistliku
hinna eest transportida. Kui üksiku ettevõtte puhul on tasuvuspunktiks 30 sõitjat, siis sama
marsruudi puhul kolme ettevõtte puhul on tarvis igast ettevõttest 10 sõitjat. 6 ettevõtte
kaasamisel on odavamaks tegutsemiseks kui autosõidu kompenseerimine tarvis vaid viite
sõitjat.
Autor soovitab sarnast mudelit proovida Harjumaal, näiteks Rae vallas on suuri tööstusparke,
kus on juba praegu mitmeid busse liikvel. Usutavasti on seal võimalik leida ettevõtete
töötajate kombineerimisel kasumlik lahendus, sest ettevõtted on suuremad ning neid on
rohkemThe model demonstrated in this thesis could be one of the new ways to get Estonian public
transport sector to flourish again. However, it is unlikely to work in the sample area of Tõrvandi
and Reola.
In the theoretical part current state of Estonian public transport sector and future
developments were discussed. In addition to this, the author provided a thorough overview of
the sample area, including the current public transport connections in Tõrvandi and Reola
respectively.
Methodical part of the thesis contained explanations of used data, methods and why they were
chosen. The sample was also discussed in this part.
In the empirical section of the thesis the author concluded that in order for this type of bus
line to work there needs to be a significant increase in passenger numbers for it to be
economically vibale. There was also a noticeable difference in the interest of using public
transport to get to work between the factory workers and the Estonian Aviation Academy
college students. This most likely comes down to differences in disposable income between
the two groups.
A suitable bus for this type of line would be at least a 40-seater bus that has spare time in between its other line work. An older or a smaller bus would not be able to compete with the
provided bus on price per person. The price of the operating bus is made up of the salary for
the driver, fuel, amortisation, the cost to repair the bus and profit. Based on answers to the
questionnaire a route was devised and the cost of the bus taking that route would be 98,15
euros.
In Tõrvandi and Reola the balance point where bus travel is cheaper than personal car is 30
passengers. 30th passenger would mean a cost of 2,39 euros per passenger. Hypothetical
compensation for taking the car would be 2,43 euros. Typically, the longer the route the less
passengers are needed to make the bus journey cheaper than the car.
The author recommends dividing the costs between served companies in this type of model.
This allows the model to be applicable with smaller companies as well. The number of required
passengers will be divided by the number of companies. If the original calculation featuring
one company required 30 passengers, a model with five companies would require six
passengers per company.
The author recommends testing this model in Harju county. For example, in Rae parish there
are many big industrial parks which already have buses operating between the industrial park
and Tallinn. That area may have the suitable amount of interested workers to operate this
kind of bus line profitably
Optimization of Production Management for Increasing the Capacity of a Production Unit Based on the Example of Protex Balti AS
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli võimsuse kasvatamine ettevõtte Protex Balti AS tootmisüksuses, mis tegeleb tehnilise tekstiili õmblusega. Selle eesmärgi saavutamiseks oli läbi viidud tootmisprotsesside hetkeseisu analüüs, mille abil tuvastati probleemid ja kitsaskohad ning olid koostatud parendus ettepanekud.
Uuringu raames vaadeldi tootmiskorralduse põhinõuded, nagu proportsionaalsus, paralleelsus, pidevus, otsesuunalisus ja rütmilisus.Tootmisprotsesside hetkeseisu analüüs hõlmas ettevõtte struktuuri kirjeldust, telkide tootmisprotsesside, töökeskuste võimsuste analüüs ning töötajate vaatlusi ja intervjuusid.
Tulemusena oli järgmised tuvastatud probleemid:
•Ebaeffektiivne tootmisala planeering, mis ei vasta otsesuunalisus põhimõttele.
•Töökeskuste 1 (komplekteerimine) ja 7 (kontroll ja monteerimine) ülekoormus töötajate ebapiisava arvu tõttu.
•Töökeskuste 5 ja 6 ebasünkroonne töö, mis on seotud komponentide järjestikulise suunamisega ja ebaproportsionaalse töötajate arvuga.
•Ajaraiskamised töökeskuses 1, mis olid tingitud tööruumi ebaeffektiifsest ja ebasüsteemsest korraldusest ja dokumentatsiooni käsitsi täitmisest.
•Kriitiliselt olulistel töökohtadel töötajate asendamise plaani puudumine, mis tõi kaasa seisakuid ja tootlikkuse languse.
Tuvastatud probleemide lahendamiseks pakus autor välja järgmised meetmed:
•Uue seadmete paigutusplaani väljatöötamine, mis tagab materjalide ja komponentide otsesuunalise liikumise, lühendab transpordi vahemaid ja tõstab tootmispindade kasutamise effektiivsust.
•5S meetodi juurutamine töökeskuses 1 tööruumi optimeerimiseks, materjalide ja tööriistade otsimise ajaraiskamise kõrvaldamiseks, ning töökohtade standartiseerimiseks.
•Töökeskuste võimsuste tasakaalustamine töötajate ümberjaotamise, koolituse ja uute töötajate värbamise teel, mis võimaldab tagada kõigi töökeskuste sünkroonse ja proportsionaalse töö ja vältida üksikute töökeskuste ülekoormust.
•Kriitiliselt olulistel operatsioonidel asendusplaani väljatöötamine, mis võimaldab vältida tootmise seisakuid põhitöötajate puudumisel.
Kavandatud meetmete rakendamine võimaldab:
•tõsta tootmisprotsesside effektiivsust tootmisaja lühendamise ja ajaraiskamiste minimeerimise kaudu;
•optimaalselt kasutada ressursse, seega vähendada tootmiskulud;
•parandada toodangu kvaliteeti;
•tõsta töötajate motivatsiooni ja parendada töötingimusi;
•suurendada tootmisüksuse tootmisvõimsust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö eesmärk oli saavutatud. Läbiviidud uuring võimaldas tuvastada tootmisprotsesside korralduse probleeme ja töötada välja konkreetsed ettepanekud nende lahendamiseks. Esitatud ettepanekud olid juhtkonnapoolt heaks kiidetud ja suurem osa võetud kasutusele. Kavandatud meetmete rakendamine võimaldas suurendada võimekust tootmisüksusele ja tõsta ettevõttel oma effektiivsust, konkurentsivõimet ning tugevdada oma positsiooni turul.
Oluline on märkida, et kavandatud muudatuste edukaks elluviimiseks oli suur roll ettevõtte juhtkonna toetus ja kõigi töötajate aktiivne osalus.
Edasised uuringud võivad olla suunatud personali motivatsioonisüsteemi või värbamis programmi väljatöötamisele, automatiseeritud tootmisjuhtimissüsteemide juurutamisele ja logistikaprotsesside optimeerimisele.The purpose of this graduation thesis is to increase the capacity in the production unit of company Protex Balti AS, which is engaged in the seaming of technical textiles. In order to achieve this goal, an analysis of the current state of production processes was carried out, with the help of which problems and places of improvement were identified and suggestions for improvement were developed.
The study looked at the basic requirements of the management of production, such as proportionality, parallelism, continuity, directness and rhythmicity. Analysis of the current state of production processes included a description of the structure of the enterprise, production processes in tents, analysis of capacities in work centers, as well as observations and interviews of employees.
As a result, the following problems were identified:
•Inefficient production area that does not comply with the principle of direct directionality.
•Overload of work centers 1 (assembly) and 7 (inspection and assembly) due to insufficient number of employees.
•Non-synchronous work of labor centers 5 and 6 associated with sequential orientation of components and a disproportionate number of employees.
•Waste of time in work center 1, which was caused by the inefficient and unsystematic organization of the workspace and the manual execution of documentation.
•The lack of a plan to replace employees in critically important jobs led to downtime and a drop in productivity.
To solve the identified problems, the author proposed the following measures:
•Development of a new equipment layout plan that ensures the direct movement of materials and components, shortens transport distances and increases the efficiency of the use of production surfaces.
•Implementation of the 5S method to optimize workspace in Work Center 1, eliminate waste of time searching for materials and tools, and standardize workplaces.
•Balancing the capacity of work centers through relocation of staff, training and recruitment of new staff, which makes it possible to ensure synchronous and proportional operation of all work centers and to avoid overloading of individual work centers.
•In critically important operations, the development of a replacement plan that allows to avoid production downtime in the absence of key personnel.
The implementation of the proposed measures will allow:
•increase the efficiency of production processes by shortening production time and minimizing waste of time;
•optimally use resources, therefore, reduce production costs;
•improve the quality of production;
•increase the production capacity of the production unit.
In conclusion, the goal of the thesis was achieved. The conducted study made it possible to identify problems in the organization of production processes and develop specific proposals for their solution. The implementation of the proposed measures allowed the production unit to increase its capacity and the company to increase its efficiency, competitiveness and strengthen its position in the market.
It is important to note that for the successful implementation of the planned changes, a huge role was played by the support of the company's management and the active participation of all employees.
Further research may be aimed at developing a personnel motivation system or recruitment program, conducting automated production management systems, and optimizing logistics processes
Transfer of Distribution Substation No. 32 Supply Area from 6 kV Voltage System to 10 kV Voltage System
No full textElektrilevis on kasutusel 0,23 kV kuni 110 kV pingeklassid. Keskpinges on kasutusel 6 kV, 10 kV, 15 kV, 20 kV ja 35 kV pingeklassid ning madalpinges 0,23 kV, 0,4 kV ja 1 kV pingeklassid. ELV eesmärk on taandarenevatest pingeklassidest vabaneda ning sellega vähendada pingeklasse. 6 kV, 15 kV ja 35 kV loetakse taandarenevateks. Madalpinges kasutusel olev 0,23 kV pingeklass ehk vanapinge soovitakse viia üle uuele 0,4 kV pingesüsteemile. 6 kV toitepinge võrgus üleminekul perspektiivsele 20 kV toitepingele võidakse linnades kasutada vaheetapina 10 kV pinget. 0,23 kV üleminekul kasutatakse vanapinge trafode vähendamiseks vahetrafosid alajaama madalpinge seadmetes või liitumiskilpides.
Lõputöö eesmärgiks oli koostada Tallinnas asuva 1976. aastal ehitatud jaotusalajaama 32 toitepiirkonna üleviimise 6 kV pingesüsteemilt 10 kV pingesüsteemile tehniline lahendus pärast Veerenni 110/10/6 kV piirkonnaalajaama valmimist aastal 2026 millega suurendatakse võrgus olevat vaba võimsust, vähendatakse kadusid ja kaotatakse toitepiirkonnast taandarenev pingeklass. Selle käigus hinnata pingeklassi muutmise vajadust, vara seisukorda ning leida lahenduse indikatiivne maksumus.
Töö esimeses osas anti lühiülevaade Tallinna jaotusvõrgu ajaloost ja arengust.
Teises osas anti ülevaade suurimast jaotusvõrgu ettevõttest Elektrilevi ning nende perspektiivist.
Töö kolmandas osas tehti ülevaade ELV-s kasutusel olevatest juhenditest ja põhimõtetest, mida on vajalik järgida tehnilise lahenduse koostamisel. Selle käigus toodi välja punktid, mida on järgitud JAJ 32 toitepiirkonna pingesüsteemi muutmise tehnilise lahenduse koostamisel.
Neljandas osas analüüsiti JAJ 32 toitepiirkonna olemasolevat võrku ning hinnati selle seisukorda. Selle käigus teostati võrgu arvutused ELV-s kasutusel oleva programmiga Trimble NIS, mille arvutustulemustega leiti koormusvoolud, kaod ja kao maksumus.
Töö viiendas osas koostatati JAJ 32 toitepiirkonna üleviimise tehniline lahendus, teostatati võrdlus 10 kV pingesüsteemi ja praegu kasutusel oleva 6 kV pingesüsteemi vahel ning see võeti kokku töö kuuenda osaga, kus anti ülevaade investeeringu indikatiivsest maksumusest ning tasuvusest.
Bakalaureusetöö tulemiks oli Veerenni PAJ ühe 6 kV fiidri üleviimine kaheks 10 kV fiidriks. Selle tulemusena suurenes võrgu läbilaskevõime olenemata lisandunud tarbimisest peaaegu 2,3 korda, lisandus umbes 1,4 korda vaba koormusvoolu PAJ ja JAJ vahelistele kaablitele, pingekadu vähenes toitepiirkonna kaugeimas punktis 3,4 korda, aktiivvõimsuskadu vähenes võrgus 2,7 korda ja aastane aktiivenergiakadu vähenes 2,75 korda mille tulemusena peab Elektrilevi igaaastaselt maksma kaoenergia eest 2,75 korda vähem kui 6 kV võrgus. Lisaks asendatakse peaaegu kõik toitepiirkonnas asuvate alajaamade keskpinge seadmed uute kaugjuhitavate vastu, paigaldatakse 19 uut KP/MP trafot ja 2,9 km uusi maakaableid ning viiakse tööst välja 3,3 km vanu maakaableid.The voltage classes used by Elektrilevi OÜ range from 0,23 kV to 110 kV. In the medium voltage distribution network, voltage classes 6 kV, 10 kV, 15 kV, 20 kV ja 35 kV are used by Elektrilevi OÜ. In the low voltage distribution network, Elektrilevi uses systems of 0,23 kV, 0,4 kV and 1 kV. As voltage classes 0,23 kV, 6 kV, 15 kV and 35 kV are considered degressive, Elektrilevi aims to reduce the scope of degressive network. As 20 kV voltage network is perspective of nominal voltage in medium voltage network, Elektrilevi permits to use 10 kV voltage as an intermediate stage in cities. 0,23 kV voltage system, known as old voltage system, is reduced by using intermediate transformers in substations or distribution boards.
The objective of this thesis was to compile a technical solution for the transition of distribution substation number 32 in Tallinn from the 6 kV voltage system to the 10 kV voltage system after Elering AS completes Veerenni 110/10/6 kV regional substation. The course of thesis assesses the need to change the voltage class and forecast the cost of the technical solution.
In the first two chapters a brief overview of the history and development of Tallinn’s medium voltage network and Estonia’s largest distribution network company Elektrilevi OÜ was provided.
The third chapter concludes the general principles and requirements for the development of the Elektrilevi’s distribution network as well as outlines used principles and requirements for technical solution.
In the fourth chapter an analysis of distribution substation number 32 existing supply area was made. The analysis was made with the help of the software Trimble NIS used by Elektrilevi OÜ. The analysis included condition of hardware and cables, load currents, voltage drop and energy loss.
The fifth chapter of the thesis provided an overview of the technical solution for the transfer of the supply area of distribution substation no. 32 to the 10 kV voltage system while analyzing the difference with 6 kV voltage system. The sixth chapter is used as a conclusion where the investment’s cost and content were discussed.
The result of this bachelor’s thesis was the transfer of one feeder from the 6 kV voltage system to the 10 kV two feeder voltage system at the Veerenni regional substation. As a result, the network capacity increases almost 2,3 times even with increase of used energy by the substations, voltage drops decreases 3,4 times and energy loss with it cost decreases 2,75 times. In addition, almost all substations will get new remotely controllable devices, 2,9 km new cables and 19 new transformers will be installed and about 3,3 km will be decommissioned
Simplification of Public Procurement Control System in the State Shared Services Centre
No full textLõputöö eesmärgiks oli RTK riigihangete kontrollsüsteemi lihtsustamine viisil, et see toetaks ettevõtte strateegilist eesmärki, milleks on asutuse klientidele terviklahenduse pakkumine.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks suuremat uurimisülesannet. Kõigepealt, tuvastada, kas ja kuidas on võimalik luua RHO terviklik täiendatud sisemine kontrollsüsteem läbi riigihangete osakonna olemasolevate tööprotsesside kirjeldamise.
Autor tuvastas, et riigihangete osakonna tööprotsesse on võimalik kirja panna ja täiendada viisil, et see sisaldab riigihangete sisemist kontrollsüsteemi. Antud uurimisülesande lahendamise käigus koostas autor TAO poolt valideeritud RHO standardi, mille kasutusele võtmine on aluseks RTK riigihangete lihtsustatud kontrollsüsteemile.
Seejärel oli autoril eesmärgiks tuvastada, kui palju RHO riigihankeid jõudis TAO kontrolli 2023. aasta vältel, analüüsida saadud andmeid ning hinnata riigihangete osakonna näitel, kas ja kui palju oleks 2023. aastal RHO-l ära jäänud TAO riigihangete järelkontrolle siis, kui RTK-s oleks lihtsustatud riigihangete kontrollsüsteem olnud juba kasutusele võetud.
Autor tuvastas, et juhul, kui 2023. aastal oleks olnud RTK-s kirja pandud TAO poolt valideeritud RHO standard ja selle alusel kasutusel olnud lihtsustatud riigihangete kontrollsüsteem, siis oleks RTK riigihangete osakonna töökoormus olnud väiksem mahus, mis kulus osakonnal 39-le riigihanget puudutavale järelkontrollide päringule vastamisele. Samuti oleks antud mahu võrra olnud väiksem TAO osakonna töötajate töökoormus.
Lõputöö täidetud eesmärgi tulemusena kirjeldati lahti RHO standard, mis on TAO poolt valideeritud ning mille kaudu on võimalik RTK organisatsioonis riigihangete kontrollisüsteem lihtsustada ning seeläbi pakkuda terviklahendust, mis on asutuse üheks strateegiliseks eesmärgiks.The objective of the thesis was to simplify the State Shared Services Centre public procurement control system in a way that it supports the organization's strategic goal of offering comprehensive solutions to its clients.
To achieve this goal, two major research tasks were set. First, to determine whether and how it is possible to create a internal control system for the public procurement department through describing the existing work processes of the procurement department.
The author found that it is possible to document and enhance the work processes of the procurement department in such a way that it includes an internal control system for public procurement. In the course of solving this research task, the author developed a public procurement department standard, which is validated by grants development department. The implementation of the public procurement standard is the basis for the simplified control system for the State Shared Services Centre’s public procurements.
Subsequently, the author aimed to determine how many of public procurement department’s public procurements underwent grants development department’s controls during the year 2023, analyzed the obtained data, and assessed, based on the example of the public procurement department, whether and how many grants development department’s follow-up controls would have been skipped for public procurement department in 2023 if a simplified public procurement control system had already been implemented in the State Shared Services Centre.
The author concluded that if the grants development department validated public procurement department standard had been documented in 2023 and a simplified public procurement control system had been in use, the workload of the procurement department would have been reduced in the amount related to responding to 39 follow-up inquiries regarding public procurements. Additionally, this would have proportionally decreased the workload in the grants development department.
As a result of the fulfilled goal of the thesis, the public procurement department standard was created and validated by grants development department and through which it is possible to simplify the public procurement control system in the State Shared Services Centre, thereby providing a comprehensive solution, which is one of the strategic goals of the organization
Economic and Environmental Profitability Assessment of Installing Gas Systems in Gasoline Engine Vehicles
No full textKäesolev lõputöö on koostatud teemal „Tarbijate hinnangud bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamise kasuteguritele“. Töö teema valikul lähtuti alternatiivkütuste kasutamise aktuaalsusest ja nende kasvavast olulisusest nii majandusliku tasuvuse kui ka keskkonnamõju vähendamise seisukohalt. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas mõjutab gaasiseadmete kasutamine bensiinimootoriga sõidukite kütusekulu, keskkonnamõjusid ja pikaajalist tasuvust.
Teoreetilises osas käsitleti põhjalikult gaasikütuste, eelkõige LPG (vedelgaasi) ja CNG (surugaasi) omadusi ning nende kasutamisega kaasnevaid eeliseid ja väljakutseid. Analüüsiti, millised on gaasiseadmete paigaldamise tehnilised nõuded ja milline on nende kasutamise mõju sõiduki töökindlusele ja jõudlusele. Tähelepanu pöörati ka rahalise tasuvuse ja keskkonnasõbralikkuse aspektidele, mis moodustavad olulise osa tarbijate otsustusprotsessist.
Empiirilise uuringu osana viidi läbi küsitlus, mille eesmärgiks oli mõista autoomanike suhtumist gaasiseadmetesse, nende motivatsiooni ja takistusi alternatiivkütuste kasutuselevõtul. Uuring tõi esile, et peamine motivaator gaasiseadme paigaldamiseks on kütusekulu kokkuhoid, kuid olulised takistused on esialgse paigalduskulu suurus, teadlikkuse puudumine gaasiseadmete eeliste kohta ning tankimisvõimaluste piiratus. Samuti ilmnes, et kuigi keskkonnasõbralikkus on oluline, ei ole see enamiku vastajate jaoks esmane argument gaasiseadmete kasutuselevõtuks.
Töö tulemused näitavad, et gaasiseadmete kasutuselevõtt võib pakkuda märkimisväärseid eeliseid nii majanduslikus kui ka keskkonnaalases plaanis, kuid selleks on vaja ületada olemasolevad barjäärid. Soovitatav on rakendada teavituskampaaniaid, mis tõstavad teadlikkust gaasiseadmete töökindluse, ohutuse ja tasuvuse kohta. Samuti tuleks kaaluda riiklike toetuste või maksusoodustuste pakkumist, et vähendada paigalduskulusid ja suurendada alternatiivkütuste kasutamise atraktiivsust.
Kokkuvõttes kinnitavad uuringu tulemused, et gaasiseadmete kasutamine bensiinimootoriga autodes on perspektiivikas lahendus, mis aitab vähendada kütusekulu ja keskkonnamõjusid, kuid vajab laialdasema kasutuselevõtu tagamiseks integreeritud ja sihipäraseid meetmeid.The following thesis "Economic and Environmental Profitability Assessment of Installing Gas Systems in Gasoline Engine Vehicles." The choice of topic was based on the relevance of using alternative fuels and their increasing significance in terms of both economic advantage and reducing environmental impact. The aim of the thesis is to analyze how the use of gas systems in gasoline-powered vehicles affects fuel related costs, environmental impact, and long-term profitability.
The theoretical framework described the properties of gas fuels, specifically LPG (liquefied petroleum gas) and CNG (compressed natural gas), as well as the advantages and challenges connected with their use. The study analyzed the technical requirements for installing such equipment and its possible effect on vehicle reliability and performance. Special attention was paid to economic expediency and ecological influence, which play a significant role in consumers decision-making processes.
A survey made to support the thesis theoretics and understand vehicle owners' attitudes toward gas systems, their motivations, and the barriers to adopting alternative fuels. The study revealed that the primary motivation for installing a gas system is fuel cost savings. However, significant obstacles include the high initial installation cost, lack of awareness about the benefits of gas systems, and limited availability of refueling infrastructure. It was also found that while environmental considerations are important, they are not the primary argument for most respondents for gas systems installations.
The results of the study show that the use of gas systems can offer significant economic and environmental benefits. It is recommended to implement awareness campaigns to improve understanding of the reliability, safety, and cost-effectiveness of gas systems. Additionally, support from government in terms of subsidies or tax incentives should be considered to reduce installation costs and enhance the attractiveness of alternative fuels.
In conclusion, the findings confirm that using gas equipment in gasoline-powered vehicles is a promising solution. However, to achieve wider adoption, an integrated and targeted approach is needed
Designing a Vehicle Constructed on Individual Basis
No full textTöö eesmärk oli uurida üksikkorras arvele võetava sõiduki valmistamiseks vajalikke nõudeid ning projekteerida osa raamist, et olemasolev mootor saaks rattad alla, ning seejärel saaks edasi minna ülejäänud sõiduki valmistamisega.
Töö käigus süveneti põhjalikult Eesti ja Euroopa liidu sõidukite tehnonõuetele ning koondati 123 lehekülge seadustele põhinevat teksti kuueks inimkeelseks. Tutvuti põhjalikult erinevate mõõtmisviiside ja joonestus- ning projekteerimistarkvaraga. Otsiti potentsiaalseid probleeme, mis sõiduki projekteerimisega kaasnevad, ning pakuti välja lahendusi.
Saadud kogemused on hindamatu väärtusega mitte ainult sõidukite projekteerimise, vaid igasuguse tootearenduse kohalt, kus on vaja olemasolevat ühildada nõuete ja fantaasiaga. Töö käigus jõuti failideni, mille saab metallitöökotta välja saata ning sobiva rahasumma eest on võimalik vastu saada valmis raam, mille külge mootor kinnitada. Töö pole kaugeltki läbi, kuid rajatud on tugev arusaam, kuidas projektiga edasi minna.Goal of this thesis was to get a comprehensive understanding about how to build a car that can be registered and to create a frame that could support the engine and give it wheels. After that, work can continue on the rest of the vehicle.
The author dived deep into technical requirements of passenger vehicles in Estonia and European Union. A lot of experience was gained with different measurement techniques and engineering software. Potential problems that may arise during the construction of the car were sought and found and solutions were offered,
Gained experience is priceless not only for ceating passenger vehicles, but all fields of engineering work, where work already done by others must be combined with enforced laws, technical requirements, set goals and fantasy. Outcome of thesis is digital files that can be sent out to a workshop to be manufactured. After paying the bill, it is possile to receive a frame that is ready to support the engine. Work on the project is far from over, but a very clear roadmap has been laid out on how to proceed
Impact of Seasonal Consumption and Distributed Generation on Elektrilevi OÜ’s Low-Voltage Grid
No full textKäsitletava lõputöö eesmärgiks oli kaardistada, kas Elektrilevi madalpingevõrgus esineb hooajalisest tarbimisest tingitud pingeprobleeme. Leida, kui suur on nende probleemide ulatus ning töötada välja kuluefektiivseid lahendusi, sellistel fiidritel paiknevate liitumispunktide pingekvaliteedi parandamiseks.
Tarbijate pingekao probleemide vaatest tuvastati pärast kriteeriumite vastavust kokku 14 fiidrit, kus põhjuseks on hooajalisest tarbimisest kõrge pingekadu, mis ületab 10% piiri. Enim fiidreid paikneb tihe ja kesktihe varustuskindluse piirkondades, kus suurem arv tarbijaid ühel fiidril põhjustab talvisel perioodil võrgus kõrget pingekadu. Väikseima osaku fiidritest moodustas haja piirkond, kus tuvastati 2 probleemset fiidrit. Võrguelementide vaatest ei tuvastatud tihe ega kesktihe piirkondades defekte, mis võiksid mängida rolli pingeprobleemide esinemisel. Seetõttu eeldab autor, et piirkondades esinev pingeprobleem tuleneb hooajalisest kõrgest tarbimisest. Haja piirkonnas esines tarbimist vähem, kuid probleemiks tuvastati fiidritel rakendatavad paljasõhuliinid, mis olemuselt on väiksema ristlõikega, omades suuremat takistust ning ei ole nii ilmastikukindlad, kui tänapäeval kasutatavad rippkeerdkaablid, seeläbi põhjustades fiidril kõrget pingekadu.
Juhtumipõhise analüüsina Mähma alajaama fiidri F1 põhjal ei tuvastatud tugevat korrelatsiooni madalpinge fiidri tarbimise ja pingekao vahel. Samuti tuvastati Mähma alajaama trafo ülekoormus, eriti perioodil november-aprill, mil trafo on pidevalt ülekoormatud 72%. Madalpinget paralleelselt analüüsides keskpinge tarbimisega ilmes, et ainuüksi madalpinge fiidril esinev tarbimine ei mõjuta fiidril esinevat kõrget pingekadu, vaid mõju tuleneb nii keskpinge poolt esineva tarbimisega kui ka ülekoormusega Mähma alajaama trafol.
Hajatootjate puhul analüüsiti astmelülituste sagedust aasta lõikes, kus joonistus välja sagedasem vajadus astmelülituste teostamisel aprill-august, eesmärgiga stabiliseerida pinget perioodidel, mil esineb aasta jooksul enim päikeseenergia tootmist läbi tootmismoodulite, mis tuleneb suurenenud päikesepaistelisest ajast. Võrdlemaks trafode võimsusi ning hajatootmise võimsuse suhet, kus oli teostatud astmelülitusi, täheldati mõlema vahel tugevat korrelatsiooni, see tähendab et trafod ei ole ülekoormatud hajatootmise tõttu ning hajatootmist ei esine trafodel ülemäära palju.
Võttes arvesse klientide koguarvu, kellele Elektrilevi pakub võrguteenust, ei ole hooajalisest tarbimisest tingitud pingekaost mõjutatud klientide arv märkimisväärselt suur. Elektrilevi pakub võrguteenust ligi 533 000 kliendile ning kaardistamise tulemuste põhjal on kõrgest pingekaost mõjutatud kliente kokku 200. Protsentuaalselt moodustavad ligikaudu 0,03%. Hajatootmise analüüsi tulemuse käigus tuvastati, et ülepingest on mõjutatud kliente analüüsitud perioodil ligikaudu 2157. Kõrgeima mõjutatud klientidega kuudeks kujunesid mai- ja juulikuu, mil mõjutatud kliente oli 2728 ja 2489.
Kuluefektiivsete lahenduste analüüsi kaasati neli tehnilist lahendust, neist kõige kuluefektiivsemaks kujunes trafo astmelüliti asendi muutmine, mille puhul täheldati et ennekõike on lahendus mõeldud väiksemate pingeprobleemide lahendamiseks. Mõõdukate pingeprobleemide lahendamiseks sobib rakendada suurema ristlõikega õhuliinide paigaldust, mis Mähma alajaama F1 näitel parandas pingekadu 4,1%. Spetsiifiliste probleemide lahendamiseks jaotusvõrgus, kus õhuliini ega trafo asendamisest ei piisa pingekao parandamisel, soovitab autor kasutada maakaablite paigaldust see kujunes kõige kallimaks lahenduseks, kuid paralleelselt võimaldab parandada suurel määral pingekadu, kogunisti 4,56%. Tulemuste põhjal võib järeldada, et sõltuvalt pingeprobleemi suurusest ning soovitud mõju saavutamiseks leidub mitmeid tehnilisi lahendusi, erinevate maksumustega.The aim of this thesis was to determine whether there are voltage drop problems in Elektrilevi’s low voltage distribution grid, caused by seasonal consumption and distributed generation. The goal was to assess the extent of these issues, develop and compare cost-effective solutions to improve the voltage quality at the client’s connection points located on such feeders.
From the perspective of clients experiencing excessive voltage drop, a total of 14 feeders were identified after meeting the set criteria. These feeders were identified, where the cause is due to high seasonal electricity consumption and the voltage drop threshold exceeded 10%, set by standards. Most feeders are located in urban and suburban regions, where a large number of consumers on a single feeder results in high voltage drop during the winter. The smallest portion of identified feeders are located in rural regions, where two problematic feeders were identified. Compared to urban and suburban regions, the electricity consumption in rural areas is relatively low and the voltage drop problem instead is caused due to the use of uninsulated powerlines. These have a smaller cross-section compared to the more modern aerial bundled cables, which in turn have higher electrical resistance and are not as weather proof. In urban and suburban regions there were no defects or problems regarding the distribution grid, which would contribute to voltage drop, this leads the author to believe that the problem stems from high seasonal consumption.
As a case study, based on Mähma substation’s feeder F1, no strong correlation was found between the feeder’s consumption and voltage drop. Additionally transformer overloading was identified on the transformer of Mähma substation, especially during the November-April period, when the transformer is continuously overloaded. Over the course of the year, the transformer was overloaded 72% of the time. When analyzing voltage drop, in parallel with medium voltage consumption, it became apparent that the voltage drop occurring on the feeder is not only due to consumption on the low voltage feeder but also due to high consumption from the medium voltage side and due to the transformer being overloaded.
In the case of distributed generation and transformer tap changes done by Elektrilevi, the frequency of situations where the tap was lowered shows a rise during summer months. This is likely due to higher concentration of sunlight which in turn promotes more electricity generation from solar panels. In turn this causes overvoltage in the grid, as consumption during summer is low and there isn’t anything to compensate for the excessive overproduction from distributed generation. This leads to client complaints and Elektrilevi’s need to stabilize the voltage via tap changes. When comparing transformer capacity and distributed generation power, there is a strong correlation between the two: this means that transformer capacity aligns proportionally with the distributed generation under said transformer, meaning that transformers aren’t necessarily overloaded and there is no overcompensation when it comes to transformer capacity.
Considering the total number of clients to whom Elektrilevi provides network services, the number of clients affected by both excessive voltage drop and overvoltage isn’t significantly large. Elektrilevi provides network services to approximately 533 000 clients, and based on the analysis results, there are a total of 200 customers, who are affected by excessive voltage drop. This number represents only around 0,03% of the total clients Under Elektrilevi. In the distributed generation impact analysis, it was identified that around 2157 clients were affected by overvoltage during the analyzed period of April to October. The months with highest number of affected customers were May and July, with 2728 and 2489 customers, respectively.
The analysis of cost-effective solutions included four technical options, of which changing the transformer’s tap switch turned out to be the most cost effective, as it primarily helped to fix minor voltage fluctuations. To solve moderaate voltage issues, replacing existing aerial bundled cables with larger cross-section ones proved to be a relatively cost-effective solution, improving voltage drop by 4,1%. A combined solution of replacing both the transformer and aerial bundled cables is also a good option, but rather costly, which is why this solution is better suited for when a transformer is overloaded and voltage quality improvement is necessary. For specific problems in the electrical grid, where replacing overhead powerlines isn’t sufficient to solve the voltage drop problem, installation of underground cables was the most expensive, while also having the highest impact on voltage drop improvement, of 4,56%. Based on the results, it can be concluded that depending on the magnitude of the voltage problem and the desired impact there are various technical solutions available with varying costs
Calculation of Short Circuit Currents and Relay Protection Devices of 35 kV Power Lines
No full textLõputöös käsitletakse uuritava Elektrilevi 35 kV elektriliinide lühisvoolude ja releekaitse sätete arvutamist ning nende valiku põhimõtete kirjeldamist. Lühisvoolude ja releekaitse sätete arvutamise peamiseks põhjuseks oli Eleringi poolt paigaldatava 110 kV kaabli tööle rakendamisega muutuvad lühisvoolud. Uued lühisvoolud mõjutavad olemasolevaid releekaitse sätteid.
Lõputöö oli ülesehitatud kolme osana, kus esimene osa annab ülevaate releekaitse ja releekaitse sätete valimise teooriast. Teises osas kirjeldatakse lühisvoolude olemust ja lühisvoolude arvutamise metoodikat. Kolmandas osa kajastatakse uuritava 35 kV elektrivõrgu releekaitse sätete arvutuse protsessi.
Töö käigus kaardistati algne elektrivõrgu seis, arvutati uued lühisvoolud, koostati algne releekaitse paigutuse skeem, arvutati uued releekaitse sätted, kontrolliti selektiivsust ning lõpuks võrreldi saadud tulemusi varasematega.
Lõputöö eesmärgiks oli tagada uuritavas 35 kV elektrivõrgus töökindlus. Eesmärgi sooritamiseks oli vaja täita kolm ülesannet. Esiteks oli vaja arvutada uuritava 35 kV elektriliinide lühisvoolud ja siis neid võrrelda 8 aastat tagasi arvutatud lühisvooludega. Võrreldes varasemalt arvutatud lühisvooludega on maksimaal lühisvoolud suurenenud ja minimaal lühisvoolud vähenenud. Teiseks oli vaja arvutada uued releekaitse sätted releedele. Releekaitse sätteid oli vaja arvutada selleks, et kaitsed oleksid tundlikud võrgus esinevatele riketele ja samas võimaldaksid koormusvoolu läbi lasta. Uued releekaitse sätted, võrreldes varasematega, said valitud väiksemad ja sai kontrollitud uute releekaitse sätete tundlikkus. Kolmandaks oli vaja kontrollida valitud releekaitse sätete selektiivsust. Selektiivsust oli vaja selleks, et samale rikkele ei reageeriks mitu kaitset korraga, vaid sellele kõige lähemal asuv kaitse. Kuna varasemalt seadistatud releekaitse sätete vahel polnud selektiivsus korrektselt tagatud ehk reageerisid mitu kaitset korraga, siis tänu uutele valitud releekaitse sätetele sai uuritavas 35 kV elektrivõrgus selektiivsus paremini tagatud.
Lõputöö tulemusena arvutati uued lühisvoolud, mille põhjal omakorda arvutati uued releekaitse sätted. Uute releekaitse sätete valikul saavutati selektiivsus. Tulemused said võrreldud varasemate tulemustega. Kõige selle tulemusena saavutati uuritavas Elektrilevi 35 kV elektrivõrgus releekaitse korrektne toimimine.The thesis addresses the calculation of short-circuit currents and relay protection settings for Elektrilevi OÜ's 35 kV power lines, as well as the principles for selecting these settings. The primary reason for calculating the short-circuit currents and relay protection settings was the changes in short-circuit currents due to Elering commissioning installation of a new 110 kV cable. The new short-circuit currents affect the existing relay protection settings.
The thesis was structured into three parts. The first part provides an overview of the theory behind relay protection and the selection of relay protection settings. The second part describes the nature of short-circuit currents and the methodology for their calculation. The third part outlines the process for calculating the relay protection settings for the investigated 35 kV electrical network.
During the work, the initial state of the electrical network was mapped, new short-circuit currents were calculated, an initial relay protection layout diagram was prepared, new relay protection settings were calculated, selectivity was verified, and the obtained results were compared with the previous results.
The goal of the thesis was to ensure reliability in the investigated 35 kV electrical network. To achieve this goal, three tasks needed to be accomplished. First, the short-circuit currents in the investigated 35 kV power lines had to be calculated and compared to those calculated eight years ago. Compared to the previously calculated short-circuit currents, the maximum short-circuit currents have increased, and the minimum short-circuit currents have decreased. Secondly, new relay protection settings had to be calculated. The relay protection settings were calculated to ensure the protections were sensitive to faults in the network while allowing load currents to pass through. The new relay protection settings were chosen to be lower than the previous ones, and their sensitivity was verified. Thirdly, the selectivity of the chosen relay protection settings had to be checked. Selectivity was necessary to ensure that only the protection closest to a fault would respond, rather than multiple protections simultaneously. Since the selectivity of previously configured relay protection settings were not properly ensured — multiple protections responded simultaneously, the newly chosen relay protection settings achieved better selectivity in the investigated 35 kV electrical network.
As a result of the thesis, new short-circuit currents were calculated, based on which new relay protection settings were also calculated. Selectivity was checked to ensure new relay protection settings. Consequently, proper operation of relay protection was achieved in the investigated Elektrilevi 35 kV electrical network