TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Waste Awareness Among the Inhabitants of Saaremaa Municipality
No full textLõputöö teema jäätmetest valiti, kuna praktikad on sooritatud jäätmejaamades, ning sooviti juurde saada rohkem teadmisi Saaremaa jäätmemajandusest ning inimeste teadmisest ja arvamusest. Saaremaa vald on suur vald elanikkonnaga 32 297 elanikku, kellest 12 617 elab Saaremaa valla keskuses Kuressaare linnas. Küsitluse vastustest suurem osa tuli Kuressaares elavatelt inimestelt.
Jäätmemajandus saarel on keerulisem kui mujal Eestis. Saaremaal jäätmeid ei ladestata ning kõik saarel tekkivad jäätmed viiakse mandrile. Mandrile viimine on lisakulu, ehk saarlastele on jäätmevedu kallim. Jäätmejaamasid on samuti saarel vähe. Üks Maasis ning teine Kuressaares, mis kuuluvad Saaremaa Prügila OÜ-le. Korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmed viiakse põhiliselt Kuressaarde, Kudjape jäätmejaama. Maasi viivad peamiselt inimesed jäätmeid ise ning samuti toimub seal ka vanametalli vastuvõtt. Eraldi on saarel Kapra Vanametall ning Sikassaare Vanametall OÜ. Nende peamiseks eesmärgiks on koguda vanametalli. Vanametallile lisaks võetakse vastu ohtlikke jäätmeid tasuta. Aastas on ettenähtud kindlad kogused, mida inimesed tasuta ära anda saavad. Jäätmejaamasid plaanitakse rajada juurde kolm, Leisi, Kihelkonnale ning Salmele, et oleks lihtsam jäätmetekitajal jäätmeid ära viia
Jäätmejaamadesse viiakse peamiselt ehitusjäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja suurjäätmeid, kuna need ei ole korraldatud jäätmeveoga seotud. Tekstiil ja rõivad ei ole samuti korraldatud jäätmeveoga seotud ning nende ringlussevõtuks on paigaldatud suurematesse asulatesse konteinereid. Võimalusel saavad inimesed neid ise teiseringi poodidesse viia. Kindlasti satub seetõttu palju tekstiili ja rõivad segaolmejäätmete hulka, kuna vedu neile ei toimu.
Inimeste seas on püütud tõsta teadlikkust jäätmete seas. Sortimise kohta on palju kirjutatud ajalehtedes, sotsiaalmeedias, Saaremaa valla lehel ning olemas on jäätmejuhis. Sortimisse panustamise tõstmiseks on lisatud juurde konteinereid, et oleks lihtsam sortida ning jäätmeid ära viia. Info on jõudnud küll väga paljudeni, kuid ei soovita tegeleda jäätmetega niipalju kui vald nõuab. Jäätmejuhist peaks levitama tihedamini, et oleks kogu aeg meelde tuletatud, kuidas peab jäätmeid sortima, kuna jäätmejuhist üldjuhul ei otsita ega loeta.
Küsitluses osales 274 inimest, mis moodustab saare elanikkonnast 1%. Seega sai jäätmealaseid teadmisi väikese osa elanikkonna kohta.
Küsitlust analüüsides selgus, et inimestele sobib jäätmete sortimine, ning sellesse suhtutakse üldiselt hästi, kuid liigsed reeglid ajavad segadusse. Vastanute seas oli teadlikkus väga hea ehk 87% vastanutest usub, et teab jäätmete sortimisest palju. 98% on teadlikud enda hinnangul erinevatest jäätmeliikidest ning teatakse, kuidas toimib õigesti sortimine ning kuhu peab panema jäätmeid. 91% inimestest sordib kodus jäätmeid, peamiselt pakend, biojäätmed ja segaolmejäätmed. 40% sorditakse vanapaberit, kuna see ei ole kõigile korraldatud jäätmeveoga seotud. Ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid ja suurjäätmeid sorditakse kodudes vähem, kuna neid ei teki väga palju. Kuid, mis tekib viiakse jäätmejaamadesse või oodatakse kogumisringe.
Ehitusjäätmeid taaskasutatakse kodudes võimalikult palju, 71% vastanud teeb ehitusjäätmetest midagi uut. 20% vastanutest ei leia ehitusjäätmetele muud võimalust, ning need põletatakse.
94% vastanutest sordib eraldi pakendeid, 59% arvas, et neid tuleks eelnevalt loputada. Pakendid viiakse eraldi pakendikonteinerisse või ollakse korraldatud jäätmeveoga seotud. Seega 6% pakendeid satub mujale, 7% läheb segaolmejäätmetesse ning 1,5% põletatakse.
Võib öelda, et jäätmemajandus Saaremaal toimib, kuid selle parandamiseks on väga palju vaja juurde teha. Näiteks pakendikonteinerite lisamine, või tihedam tühjendussagedus, ohtlikke jäätmete vastuvõtt peaks toimuma kõikides jäätmejaamades tasuta, mitte ainult osades. Vajalik oleks Saaremaa valla jäätmejuhist rohkem levitada, et see jõuaks suurema hulga inimesteni. Levitada näiteks ajalehtedes, sotsiaalmeedias, või teha eraldi leht ning postkastidesse panna.Waste Awareness Among the Inhabitants of Saaremaa Municipality
The goal of the following thesis Waste Awareness Among the Inhabitants of Saaremaa Municipality is to determine the awareness, attitude, and contribution of sorting waste of people on Saaremaa. The thesis also provides an overview of the population on Saaremaa. An overview of waste management on the island, waste stations, and their activities is also presented.
The topic of the thesis is selected on waste because both practices that was mandatory, have been carried out at waste stations. More knowledge was wanted about waste, people's knowledge and opinions in Saaremaa. Saaremaa is a large municipality with a population of 32,297 people, of which 12,617 live in the center of Saaremaa, in the town of Kuressaare. The majority of the survey responses came from people in Kuressaare.
Waste management on the island is more complicated than ohter places in Estonia. Waste is not deposited on Saaremaa, and all waste is transported to the mainland. It is more expencive because of the transportation. There are only two waste management facilities on the island. One is located in Maasi and the ohter one in Kuressaare, both belonging to Saaremaa Prügila OÜ. People’s waste is mainly transported to Kudjape waste management facility in Kuressaare. People mainly take their waste to Maasi by themselves. Kapra Vanametall and Sikassaare Vanametall OÜ operate separately on the island. Their main goal is to collect scrap metal. Hazardous waste is also accepted there for free in certain amounts in year. There are three more waste management facilities planned to be built in Leisi, Kihelkonna, and Salme, to make it easier for people to dispose of their waste.
Efforts have been made to raise awareness of waste management among people. There has been a lot of newspaper articles, articles on social media , and on Saaremaa municipality's website about how to sort waste, also there is a waste management guide. To increase sorting efforts, containers need to be added to make sorting and waste disposal easier. Although the information has reached many people, it is not wanted to deal with waste as much as the municipality requires. The waste management guide should be distributed more frequently to remind people how to sort waste correctly.
274 people participated in the survey, which is about 1% of the island's population. Because of this, waste-related knowledge was received about a small part of the population.
Analyzing the survey revealed that people are willing to sort waste and are generally positive about it, but excessive rules confuse them. Among the respondents, awareness was very good, with 87% of the respondents believe that they knew a lot about waste sorting. 98% were aware of the different types of waste and knew how to sort waste correctly and where to put it. 91% of the people sort waste at home, mainly packaging, bio-waste, and mixed household waste. 40% of the people sort paper because it is not associated with organized waste collection for everyone. Hazardous waste, construction waste, and big waste are sorted less because in households the waste is not generated in large amounts. However, what is produced is taken to waste stations or collected during collection rounds.
In households, construction waste is reused as much as possible, with 71% of respondents making something new out of it. 20% of respondents do not find any other use for construction waste and burns it instead.
94% of respondents separate packaging waste, with 59% believing that it should be rinsed before being disposed. Packaging waste is taken to containers for packaging or is collected and is organized waste collection services. Therefore, 6% of packaging waste ends up elsewhere, 7% goes to mixed household waste, and 1.5% is burned.
The results show that waste management on Saaremaa island works, but there is still a lot that needs to be done to improve it. For example, additional packaging waste containers should be added or the emptying frequency of existing ones should be increased. The acceptance of hazardous waste should be free at all the waste stations, not just some of them. It is also necessary to distribute the waste management guideline more on Saaremaa, through newspapers, social media, or by creating a separate leaflet and distributing it through mailboxes
Testing Vehicles Front Camera Systems
No full textLõputöö esimeses osas anti ülevaade sõidukites kasutatavatest jalakäijatuvastussüsteemidest ning regulatsioonidest ja standarditest, millele süsteemid vastama peavad. Lisaks kirjeldati erinevate jalakäijatuvastussüsteemides kasutatavate esikaamerasüsteemide tööpõhimõtteid.
Töö valmimise hetkel müüdavad sõiduautode jalakäijatuvastussüsteemide testimiseks mõeldud sertifitseeritud katsekehad maksid tuhandeid eurosid. Seetõttu valmistati jalakäijatuvastussüsteemide testimiseks kaks odavamat reaaleluliste karakteristikutega katsekeha, et oleks võimalik testida sõiduautode jalakäijatuvastussüsteemide käitumist erinevates tingimustes. Esimene katsekeha imiteeris jalakäijat ning teine tõukerattajuhti tõukerattal. Valmistatud katsekehad osutusid sobilikuks kõigi testitud sõiduautode ehk Tesla Model 3, BMW 320d, Peugeot 508 ning Toyota RAV4 jalakäijatuvastussüsteemide testimiseks.
Kõigi sõidukite jalakäijatuvastussüsteeme testiti nii statsionaarse inimkatsekehaga kui ka sõiduki eest läbi liikuva tõukeratturit imiteeriva katsekehaga. Katsete tulemustest selgus, et kõik sõidukid, millega katsed läbi viidi, olid võimelised katsekehasid tuvastama, kuid keerukama esikaamerasüsteemiga Tesla tuvastuskiirus ning -suutlikkus oli parem kui lihtsamate ja odavamate esikaamerasüsteemidega konkurentidel. Kuigi algne eesmärk ei olnud võrrelda sõidukeid omavahel.
Kuna antud lõputöös testiti jalakäijatuvastussüsteeme ainult kiirusel 30 km/h liikuvatel sõidukitel, leiab autor, et tulevastes uurimustöödes võiks läbi viia katseid suurematel kiirustel. See võimaldaks vaadelda, kas kiiruse suurenedes väheneb sõidukite jalakäijatuvastus- ning pidurdussüsteemide suutlikkus õnnetusi vältida. Samuti tuleks süveneda, kuidas lahendada ülevaatuspunktidele vajalik katseala ning metoodika.The main objective of the thesis Testing of vehicles front camera systems is to create a pedestrian and scooter dummy target for testing different passenger cars’ automatic emergency braking system’s object detection. Starting in 2024, the European Union will require all new passenger cars to be equipped with an automatic emergency braking system. This may bring the need for practical testing methods to evaluate the proper operation of the front camera system, even if no faults are indicated by diagnostic devices.
This thesis outlines the minimum requirements for testing object to evaluate a vehicle’s front camera system’s performance. Additionaly, a testing object is created with an emphasis simplicity, lightweight design, cost and safety.
Furthermore, ISO standards and regulations that govern front camera systems used in passenger vehicles in the European Union are described to give and overview of the minimum requirements manufacturers must follow in order to obtain type approval.
The testing methods proposed in this thesis could potentially be used at trade schools and driving schools to teach students about automatic emergency braking systems. Additionally, they could be used at technical inspection points to verify the proper operation of a vehicle’s automatic emergency braking systems.
The proposed testing objects and methods are not specific to any signle car manufacturer and were successfully used to test the operation of the automatic emergency brake systems in vehicles from four different manufacturers: Toyota, BMW, Peugeot and Tesla. As all of the tested vehicles’ camera systems met the criteria for detection times, it can be assumed that the testing methods proposed in this thesis are effective for other vehicle makes as well.
Although not the main focus of this thesis, the object detection capabilities of the front camera systems installed in the test vehicles were also compared. The results showed that more complex and more expensive front camera systems performed better compared to simpler systems
The Accounting of Tangible Assets in a Manufacturing Company
No full textAntud lõputöö teemaks oli „Materiaalsete põhivarade arvestus tootmisettevõttes“. Materiaalne põhivara on pikaajaline ja olulise soetusmaksumusega vara. Ettevõte kasutab seda toodete tootmiseks, halduseesmärkidel või teenuste pakkumisel ning selle kasutusaeg peab olema pikem, kui üks aasta. Teema aktuaalsus tulenes sellest, et paljudel ettevõtetel on põhivara. Materiaalse põhivara olemasolul peab ettevõte oma raamatupidamises pidama selle kohta arvestust ning see näitab ettevõtte varalist seisu. Juta Tikk on oma artiklis kirjutanud, et põhivara arvestus on endiselt palju küsimusi tekitav teema. Probleeme tekib isegi põhivara soetusmaksumuse alampiiri määramisel, kuna Raamatupidamise Toimkonna juhend 5 (edaspidi RTJ) punktis 9 on jäetud põhivara soetusmaksumuse määramine ettevõtte juhi/juhtide otsustada, kuid juhid ei tea tihtipeale millest lähtuda soetusmaksumuse määramisel.
Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja materiaalsete põhivarade vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Eesti tootmisettevõtte näitel, teha järeldusi ning vajaduselt ettepanekuid materiaalsete põhivarade kajastamise paremaks muutmiseks.
Dokumendivaatlusest selgus, et ettevõtte jaoks on materiaalne põhivara vara, mida ta saab kasutada majandusliku kasu tekitamisel pikema perioodi jooksul, kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on suurem, kui 3000 eurot. Sise - eeskirjast leiti, et soetusmaksumuse alampiiri on antud dokumendis valesti kajastatud ning selleks on endiselt jäänud 1000 eurot praeguse 3000 euro asemel, antud veast on teada antud ettevõtte juhtkonnale, kes lubasid dokumenti täiendada. Alla 3000 euroseid varasid, kajastatakse ettevõttes perioodikuluna ka siis, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Leiti, et selliselt toimimine on vastavuses RTJ 5 § 11-ga. Soetusmaksumuse alampiiri määrab ettevõtte juhtkond ning selle määramisel lähtutakse mõistlikkuse printsiibist. Materiaalne põhivara võetakse ettevõttes esmalt arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja ostmisel tehtud kulutusi. Vara kaarti ja ostuarveid vaadeldes tehti kindlaks, et arvele võtmise kajastamine on vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Intervjuu käigus selgus, et ettevõte ei kajasta laenu- ega liisingulepingu intresse materiaalse põhivara soetusmaksumuses, vaid neid käsitletakse perioodikuluna. Vara kaarti vaadeldes selgus, et ettevõte kasutab RTJ 5 § 18 lubatud tehnikat ja võtab materiaalsete põhivarade olulised komponendid, millel on erinevad kasulikud eluead, eraldi arvele.
Edasi kajastatakse materiaalset põhivara ettevõtte bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ettevõte arvestab amortisatsiooni lineaarsel meetodil, kuid autori arvates võiks ettevõte mõelda tootmismahul põhineva meetodi kasutuselevõtmisele, sest tegu on tootmisettevõttega ja tootmisliine ei kasutata aastaringselt võrdselt. Amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt. Selgus, et materiaalse põhivara edasine kajastamine on ettevõttes kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendiga number 5.
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevaid kulutusi kirjeldatakse raamatupidamise sise-eeskirjas korrektselt ehk jooksvad hoolduskulud kantakse jooksva perioodi kuludesse. Samuti selgus, et ettevõte ei kajasta hilisemate parendustega seotud kulutusi materiaalsete põhivarade soetusmaksumuses nagu on kirjas nende sise-eeskirjas. Tegelikkuses kogutakse kõik suuremad parendused ostuarvete alusel eraldi kontole ja aasta lõppedes tehakse ümberklassifitseerimine, kus kantakse parendused põhivara kaardile. Ettevõtte materiaalsete põhivarade parendused, remont ja hooldus on vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhendiga number 5, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas tuleks seda informatsiooni korrigeerida.
Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 ja ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja võrdlusel selgus, et materiaalsete põhivarade müüki ja mahakandmist kajastatakse ettevõttes korrektselt. Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist materiaalse põhivara soetusmaksumus kui ka akumuleeritud kulum. Materiaalne põhivara kantakse bilansist maha, kui see on amortisatiooniperioodi lõpuks kasutuskõlbmatu.
Leiti, et ettevõtte materiaalsete põhivarade inventeerimine on kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Materiaalset põhivara inventeeritakse korraliselt üks kord aastas, kuid puuduste ilmnemise korral viiakse läbi ka erakorralisi inventuure. Selgus, et mõned kirjed, mis on välja toodud sise-eeskirjas, ei vasta sõna-sõnalt tegelikkuses kasutatava inventuuriakti kirjetega. Tehtud ettepanek eemaldada sise-eeskirjast rekvisiit „kasutaja või kasutaja nimi“, kui seda tegelikkuses inventuuriaktil ei kasutata.
Ettevõte kajastab oma finantsaruandluses materiaalset põhivara bilansis, kasumiaruandes ning rahavoogude aruandes. Vaadeldes 2020. ja 2021. aasta majandusaasta aruandei leitakse, et ettevõte kajastab materiaalset põhivara Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt. Välja on toodud põhilised seletused materiaalsete põhivarade kohta, et aruande kasutaja, kellel on piisavalt finantsalaseid teadmisi neid mõistaks. Soetusmaksumuse alampiir on majandusaasta aruandes Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ valesti välja toodud. Materiaalsete põhivarade arvelevõtmise alampiirina on välja toodud 1000 eurot, kuid tegelikkuses on see olnud juba mõned aastad 3000 eurot. Antud vea muutmise ettepanek on tehtud ettevõtte poolsele raamatupidajale.
Autor leidis dokumendivaatluste ja võrdluste käigus puudusi ja sellega seoses teeb ettepaneku AS Räpina Paberivabrikule:
• uuendada olemasolevas raamatupidamise sise-eeskirjas materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse alampiir 1000 euro pealt 3000 euro peale;
• ettevõte võiks mõelda tootmismahul põhineva amortisatsioonimeetodi kasutusele võtmisele, sest tegu on tootmisettevõttega ja tootmisliine ei kasutata aastaringselt võrdselt, vaid kasutus toimub vastavalt nõudlusele;
• uuendada olemasolevas raamatupidamise sise-eeskirjas informatsiooni hilisemate parenduste kajastamise osas;
• uuendada olemasolevas raamatupidamise sise-eeskirjas inventuuriakti kirjeid ehk eemaldada sise-eeskirjast rekvisiit „kasutaja või kasutaja nimi“, kui seda tegelikkuses inventuuriaktil ei ole;
• majandusaasta aruandes lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ viia sisse parandus materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse alampiiri osas.
Lõputöö eesmärk on saavutatud. Vaatluse, intervjuu ja võrdluse tulemusel jõudis lõputöö autor järeldusele, et AS Räpina Paberivabrik arvestab materiaalset põhivara Eesti finantsaruandluse standardit järgides.The topic of the thesis was The Accounting of Tangible Assets in a Manufacturing Company. The thesis was divided into three chapters. In the first chapter, the theoretical part of tangible assets was introduced and it was divided into subsections. For the compilation of the theoretical part, the Accounting Act, the Accounting Board Guides, specialised literature and internet sources were used. The second chapter described the methodology of the empirical study. In the third chapter, the compliance of the tangible assets of the studied company with the Estonian financial reporting standard was determined and, if necessary, suggestions were made regarding the deficiencies.
The topicality of the subject of the thesis derived from the fact that many companies have tangible assets. Where tangible assets exist, the company must keep a record of them in its accounts and this shows the state of the company's assets. Juta Tikk (2021) has written in her article that the accounting of tangible assets is still a subject that raises many questions. Problems even arise in the valuation of the lower limit of the acquisition cost of tangible assets as Accounting Board Guide 5, clause 9 leaves the valuation of the acquisition cost of tangible assets to the discretion of the company's manager(s), but managers often do not know what to base their valuation on.
The problem of this company was that AS Räpina Paberivabrik has a large number of tangible assets (328 entries), and based on the request of the company's accountant, it had to be determined whether the company's tangible assets had been accounted for in accordance with the Estonian financial reporting standard. The objective of the thesis was to determine the compliance of tangible assets with the Estonian financial reporting standard, using the example of an Estonian manufacturing company, to draw conclusions and, if necessary, to make proposals for improving the reporting of tangible assets.
The following research objectives were set to achieve the following:
• work through the Accounting Board Guides (numbers 1, 2, 5 and 15), the Accounting Act and other written sources on tangible assets to develop a theoretical understanding of the principles of accounting for tangible assets;
• draw up an empirical study methodology;
• identify the accounting of tangible assets in the company;
• compare the derived information and analyse it against the Estonian financial reporting standard;
• draw conclusions and, if necessary, make proposals.
It was concluded that tangible assets are first accounted for at acquisition cost, which includes the purchase price and the costs incurred in making the purchase. Subsequent accounting was at acquisition cost minus accumulated depreciation and any impairment losses. The depreciation method used by the company was the straight-line basis. Ongoing maintenance costs are entered in the accounts for the current period. In the case of the sale of tangible assets, both the cost and the accumulated depreciation are removed from the balance sheet. A write-off occurs when a tangible asset becomes unusable at the end of the depreciation period.
As a result of the inspection and comparison, some shortcomings were found and proposals were made to AS Räpina Paberivabrik:
• to update the existing lower limit in the internal accounting rules on the acquisition cost of tangible assets from EUR 1,000 to EUR 3,000;
• the company could consider adopting a depreciation method based on the production volume, as it is a manufacturing company and production lines are not used equally throughout the year, but according to demand;
• to update information in the existing internal accounting rules to reflect subsequent improvements;
• to update the entries in the inventory record in the existing internal accounting rules, i.e., to remove the record "user or user name" from the internal rules if it does not actually exist in the inventory record;
• to introduce a correction to the lower limit of the cost of tangible assets in Annex 1 "Accounting policies" to the annual report.
As a result of the observation, comparison and interview, it was concluded that AS Räpina Paberivabrik accounts for its tangible assets in accordance with the Estonian financial reporting standard
An assessment of the Internal Rules of Procedure for Accounting at NGO Võru Youth Centre
No full textLõputöö teema on „MTÜ Võru Noortekeskuse raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele“. Lõputöö uurimise metoodikas on kirjeldatud lõputöös kasutatud uurimise meetodid. Teoreetiline osa keskendub raamatupidamise sise-eeskirja nõuetele ning mittetulundusühingutele kehtivatele erinevustele. Praktiline osa toob välja kas mittetulundusühingus kehtiv raamatupidamise sise-eeskiri vastab seadusandluses välja toodud nõuetele.
Lõputöö teema aktuaalsus seisnes selles, et raamatupidamise sise-eeskiri peab olema korrektne dokument, mis vastab kehtivale seadusandlusele. Lõputöö probleem on selles, et raamatupidamise sise-eeskiri on asutustel küll olemas, kuid tihti on see dokument aegunud või siis ei ole sellist dokumenti üldse. Lõputöö eesmärk oli saada ülevaade mittetulundusühingus kasutuses olevast raamatupidamise sise-eeskirjast ning võrrelda kas see vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö oli vaja koostada selleks, et tehtud ettepanekute põhjal saab MTÜ koostada uuendatud ja lihtsasti loetava raamatupidamise sise-eeskirja.
Raamatupidamise sise-eeskirja koostamise teoreetilised alused on kirjeldatud raamatupidamise seaduses, Raamatupidamise Toimkonna juhendites ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis. Need annavad meile üldised suunised, mida peaks sisaldama raamatupidamise sise-eeskiri. Mittetulundusühingud peavad üldjoontes sarnast raamatupidamise arvestust äriühingutega, kuid neil on väikesed eripärad, millega peab raamatupidamise korraldamisel lihtsalt arvestama. Mittetulundusühingu juhatuse kohustus on vaadata, et raamatupidamise sise-eeskiri oleks kooskõlas ühingu tegeliku olukorraga ja vastaks seadustele. MTÜ Võru Noortekeskus juhindub oma raamatupidamise sise-eeskirjas päris palju avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, kuna mittetulundusühing on riigiraamatupidamis-kohustuslane. MTÜ Võru Noortekeskus on riigiraamatupidamiskohustuslane, tema sise-eeskiri on kinnitatud käskkirjaga 28.05.2008 ning vahepeal seda muudetud ei ole, seega vajab sise-eeskiri kindlasti uuendamist, kuna seadusandlus on muutunud.
Empiirilise uuringu käigus selgus, et uuritav sise-eeskiri on liialt liigendatud ja seetõttu on sise-eeskirja lugemine raskendatud. Sisukord on esitatud ülevaatlikumalt, kuid sise-eeskirja lugedes on peatükid jaotatud veel alapeatükkideks ja punktideks, mis mõnikord sisaldavad vaid ühte lauset. Sellest tulenevalt tehti ettepanek vaadata üle sise-eeskirja liigendus ja muuta töö ülesehituselt arusaadavamaks.
Kui vaadata, millest peab koosnema raamatupidamise sise-eeskiri, siis saab välja tuua, et raamatupidamise seadus ei näe otseselt ette üldsätete olemasolu raamatupidamise sise-eeskirjas, kuid mittetulundusühingust ülevaade saamiseks, võiks see osa sise-eeskirjas ikkagi kirjas olla. Seadus toob välja sise-eeskirja koostamise raamid, kuid selle dokumendi sisu peab iga raamatupidamiskohustuslane ise määratlema, s.t tundma ettevõtte põhilist tegevust ja teadma millist arvestusstandardit kasutatakse. Järelikult võiks üldsätete osa anda ülevaate mittetulundusühingust, kus on ära märgitud kasutatav finantsaruandluse standard, majandusaasta ning sise-eeskirja vastuvõtmise aeg ja kuidas tehakse sise-eeskirjas muudatusi. Empiirilisest uuringust selgus, et uuritavas sise-eeskirjas on kirjeldatud kasutatavat arvestusstandardit, kuid see sisaldab seaduse nimetusi, mis enam kasutusel ei ole. Siit tulenevalt tehti ettepanek kaasajastada muutunud seaduste nimetused. MTÜ Võru Noortekeskus püüdleb paberivaba raamatupidamise poole ning kuna sise-eeskirjas see märge puudub, siis tehti ettepanek lisada viide paberivabale raamatupidamisele. Samuti tehti ettepanek lisada selle alapeatüki alla raamatupidamise sise-eeskirja koostamise ning muutmise kord ja kuupäev.
Kontoplaanile lisaks peab olema sise-eeskirjas kirjeldatud ka kontode sisu. Samuti tuleks kirjeldada ära vaid need kontod, mida kasutatakse ning kontode loetelu lisatakse sise-eeskirja juurde lisana. Empiirilises uuringus tuli välja, et kontoplaan on mittetulundusühingu sise-eeskirjas olemas, kuid see sisaldab väga palju kontosid, mida ei kasutata ning lisaks on puudu ka kontode sisu kirjeldused. Sellest tulenevalt tehti ettepanek esitada kontoplaanis koos kontode sisu kirjeldusega vaid need kontod, mis on MTÜ-s kasutuses.
Majandustehing on oma sisult tehing või muu toiming, millele järgneb raamatu-pidamiskohustuslase vara, kohustuse või omakapitali muutus. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb kirja panna need tehingud, mis mittetulundusühingul tekivad ning tähtis on ära näidata inimesed, kes saavad kinnitada majandustehingute toimumist. Empiirilises uuringus selgus, et uuritavas sise-eeskirjas vajavad peatükid 4. kuni 6. korrastamist. Sellest tulenevalt tehti ettepanek kolme peatüki asemel kajastada need teemad kahe eraldi peatüki all, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine ning algdokumentide käive ja säilitamine, ning jagada vastavalt neid teemasid puudutavad punktid kahe peatüki vahel ära.
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb märkida algdokumentidele esitavad nõuded. Algdokument on tõend, mis tõendab majandustehingu toimumist. Välja tuleb tuua kas algdokumendid on masintöödeldavas vormingus või mitte. Samuti tuleb märkida milliseid andmeid algdokument sisaldama peab ja kes neid dokumente koostavad. Kuigi raamatupidamisdokumentide säilitamise tähtajad on raamatupidamise seaduses välja toodud, siis tuleb sise-eeskirjas ikkagi välja tuua millises vormingus ja kus dokumente säilitatakse. Empiiriline uuring tõi välja, et algdokumendile kehtestatud miinimumnõuded on praegu kehtivas sise-eeskirjas välja toodud ja vastavad nõuetele. Kuid tehakse ettepanek täiendada ja ka uuendada dokumendi käive ning dokumentide ja raamatupidamisregistrite säilitamise tabelid.
Raamatupidamisregister on andmekogum, milles kajastatakse erinevat infot, näiteks kontodel toimunud tehinguid. Raamatupidamisregistrite pidamine ja arvutitarkvara kasutamine on vaadeldavas sise-eeskirjas kirjeldatud erinevate punktide all ja seega eraldi kajastamist see punkt ei vaja, kuid tehakse ettepanek raamatupidamise sise-eeskirja märkida lühikirjeldus raamatupidamises kasutatavast arvutitarkvarast. Empiiriline uuring näitas, et mittetulundusühingus ei ole antud peatükki kajastatud ning seega tehakse ettepanek antud punkti all teha lühitutvustus Noortekeskuses kasutusel olevatest programmidest.
Tulude ja kulude arvestamisel näidatakse tulude jagunemist ning kulude osas kirjeldatakse kulusid, mis mittetulundusühingul tekivad. Mittetulundusühingu tulud laekuvad enamasti annetuste ja toetuste näol ning suuremateks kuludeks on tööjõukulud, majandamiskulud ja maksu, lõivu- ja trahvikulud. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb ära näidata need tulud ja kulud mis tekivad ja soovitatav on kirjetele juurde lisada ka vastav kirjeldus, et oleks hiljem lihtsam tulusid ja kulusid kontode vahel jagada. Empiirilises uuringus selgus, et kehtivas sise-eeskirjas on mittetulundusühingul tekkivad kulud ja saadavad tulud kajastatud, kuid kõiki punkte ei ole lahti kirjutatud. Seega tehakse ettepanek täiendada tulude osas erinevaid punkte, näiteks kuidas käib sihtfinantseerimise kajastamine, lihtsustatud toetuse tuluna kajastamine jne. Kulude osas tehakse ettepanek kirjeldada ära kuidas toimub töötasude arvestamine, töötasude väljamakse, puhkusereservi arvestus jmt.
Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata, milliseid arvestuspõhimõtteid raamatupidamis-kohustuslane kasutab ja kuidas toimub informatsiooni edastamine. Kuid meeles tuleb pidada, et kuigi mittetulundusühingud jälgivad samu arvestuspõhimõtteid nagu äriühingud, siis uuritaval mittetulundusühingul tulevad erisused riigiraamatupidamiskohustuslasest. Empiirilises uuringus tuli välja, et väheväärtusliku vara osas tuleb korrigeerida soetusmaksumuse ülempiiri kehtiva vääringu järgi, milleks praegu on kuni 10 000 eurot. Samuti selgus, et sihtfinantseerimise arvestuse osas tuleb teha täiendusi, näiteks kirjutada lahti, millistes projektides osaletakse, kes otsustab projektis osalemise ning kes on projektide eest vastutav isik, kuidas toimub projektidokumentide liikumine ning kes vastutab sihtfinantseerimise arvelt tehtud majandustehingute õige kajastamise ning aruandluse eest.
Varasid ja kohustisi tuleb kindlasti inventeerida. Inventeerimise aega ei ole ette nähtud raamatupidamise seaduses, kuid avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis on reguleeritud, millal tuleb riigiraamatupidamiskohustuslasel inventuur läbi viia. Inventuurid võivad olla nii korralised kui ka erakorraliseld, kuid viimast tuleb põhjendada, miks see erakorraliselt läbi viiakse. Samuti on oluline raamatupidamise sise-eeskirjas ära näidata, kes tegelevad invetuuride läbiviimisega, kes on vastutavad isikud ja millisel viisil tuleb toimida, kui avastatakse inventuuri käigus, et andmed erinevad. Empiirilises uuringus selgus, et üldiselt vastab Noortekeskuse sise-eeskirja varade ja kohustuste inventeerimise punkt seadusandlusele. Kuid mõned punktid tuleb sise-eeskirjast välja võtta, ümber sõnastada või täpsustada, kuna need ei vasta Noortekeskuse tegelikule olukorrale.
Mittetulundusühingu aruannete koostamise juures on väikseid erisusi. Mittetulundusühingute raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovara muutuste aruandest ning lisadest. Raamatupidamise sise-eeskirja osas on oluline näidata ära aruanded, mida koosatakse ja millistel tähtaegadel neid aruandeid esitatakse. Empiirilises uuringus selgus, et aruandluse osa on suuremas osas nõuetekohane. Tehti ettepanek kehtivast sise-eeskirjast välja võtta majandusaasta aruannete koostist kordav punkt ning viia seadusandlusega kooskõlla Noortekeskuse tegevust reguleerivad õigusaktid. Samuti tehti ettepanek võtta välja sise-eeskirjast lisad, kuna need ei vasta enam kehtivale korrale Võru Noortekeskuses.
Sisekontrolli olulisus seisneb selles, et kaitsta ettevõtte vara. Sisekontrolli peavad läbi viima inimesed, kes on selleks pädevad ja kes ei ole ise samal ajal need keda kontrollima hakatakse. Sisekontroll ei pea olema vaid plaanipärane tegevus, kontrolle võib teha ka erakorraliselt. Empiirilises uuringus selgus, et MTÜ Võru Noortekeskuse sise-eeskirjas on see osa puudu. Toetudes erialasele kirjandusele, tehakse ettepanek lisada mittetulundusühingu sise-eeskirja sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolude peatükk.
Lõputöö eesmärk oli saada ülevaade mittetulundusühingus hetkel kasutuses olevast raamatupidamise sise-eeskirjast ning võrrelda selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Autori arvates sai lõputöö eesmärk täidetud. Lõputöös tehtud ettepanekud on kasulikud ja näitavad ära, millistes sise-eeskirja osades on vaja teha muudatusi, täiendusi ja parandusi selleks, et muuta raamatupidamise sise-eeskiri õiguspäraseks. Peale lõputöö valmimist koostatakse Võru Noortekeskusele täiendatud ja seadusandlusele vastav raamatupidamise sise-eeskiri.The thesis title is “An assessment of the Internal Rules of Procedure for Accounting at NGO Võru Youth Centre”. The aim is to determinethe accounting requirements for internal rules of procedure and whether the internal rules used by the NGO are compliant. The thesis consists of two chapters: the first deals with methodology and describes the research methods used and the second deals with the requirements for creating internal rules of procedure for accounting, describes the points outlined in the NGO’s own internal rules and draws conclusions from them as well as puts forward proposals for new internal rules. The primary sources used are the Accounting Act, Accounting Standards Board manuals, manuals for accounting and reporting in the public sector and literature related to the field.
The importance of the thesis lies in the fact that the internal rules of procedure for accounting must be outlined via correct documentation in accordance with current laws. The central problem of the thesis was that, while organisations have internal rules of procedure for accounting, the related documents are often either out of date or do not exist. The purpose of the thesis was to gain an overview of the internal rules of procedure used for accounting at the NGO and to find whether they are in accordance with standards for financial reporting in Estonia. This work ensured that the basis for entries in accounting are uniform methods of estimation and that points of information are comparable to ensure that the NGO would be able to create an updated set of internal controls for accounting.
The following research tasks were set to fulfil the objective of this thesis:
• compile the methodology of the thesis;
• highlight the requirements for the internal rules of procedure for accounting per the relevant laws and literature;
• determine the specifics of the financial accounting and reporting of an NGO;
• analyse the found information and the compliancy of the internal rules with Estonian financial reporting standards;
• put forward proposals to make the document conform to the law and ensure that accounting entries made by the NGO are based on uniform methods of reporting and that the data points themselves are comparable.
From empirical research it was determined that the language used in the NGO’s internal rules was complicated and contained references to laws which no longer exist. A proposal was put forward to review the language used and to update the names of changed laws. The date and procedure for changing the accounting internal controls would need to be added under the general information. The chart of accounts contains redundant accounts and is missing descriptions. A proposal was made to only present accounts in use together with account descriptions. Sections 4 – 6 of the internal rules of procedure need correction and a proposal was made to present the following topics under two sections: documentation and registration of economic transaction, and the turnover and preservation of original documentation. A proposal was made regarding original documentation to expand and update the tables for document turnover and preservation. Various points would also need to be expanded in regard to returns, such as how targeted funding is reported. Under low-value assets, the acquisition costs ceiling would need to be corrected in regard to currency, as the internal rules contain sums listed in Estonian kroons. The appendix would need to be removed from the internal rules, as it is no longer in accordance with current regulations in use at the NGO
Recommendations for conducting a marketing plan for AS KEK Invest
No full textLõputöö uurimisobjektina valmis AS-le KEK Invest turundusplaani koostamise soovitused (aastaks 2023). Turundusplaani koostamiseks vajaminevate soovituste tegemiseks uuriti turunduse planeerimise teoreetilist tausta, viidi läbi kliendiuuring turu analüüsimiseks, intervjueeriti ettevõtte juhti seejärel koostati tegevuskava, turundusstrateegia, turunduseelarve ja selle tulemusena valmis turundusplaan. Kliendiuuring aitas kaardistada klientide potentsiaalsete klientide profiili ja ootuseid. Uuringu tulemusena sai teada, et eraisikute näol on peamine huvi teenuse vastu 31-40 aastased naistel. Eraisikud tarbivad teenust kõige rohkem mõni kord elus. Kõige rohkem tuntakse huvi projekteerimise terviklahenduse kohta, kus kõik teenused on paketi sees. Infot sai veel kanalite eelistuse, teenusepakkujate valiku kriteeriumite, kui huvist kliendikampaaniate olulisuse kohta.
Esimeses uurimisülesandes selgitati välja turundusplaani teoreetilised alused. Teises uurimisülesandes kaardistati ja analüüsiti potentsiaalsete klientide profiil ja ootused. Kolmanda uurimisülesandena analüüsiti ettevõtte sise- ja väliskeskkonda. Neljanda uurimisülesandena koostati turundusplaan. Viienda uurimisülesandena tehti järeldused ja esitati soovitused ettevõtte klientuuri suurendamiseks ja tarbijate teadlikkuse tõstmiseks.
Turundusplaan aitab kindlustada järjepidevat koostööd, aitab määrata konkurentsieeliseid ja töötada välja organiseeritud lähenemise turunduse planeerimisele. Turundusplaani tähtusus ettevõtte siseselt on erinev. Tippjuhtidele on turundusplaan eelkõige infoallikaks, kuid alluvad saavad tänu sellele selgema ülevaate oma ülesannetest, mis aitab neil seada isiklikke eesmärke. Turundusplaani koostamine on järjepidev protsess kuna vajab jooksvat täiendamist. Turundusplaan peaks sisaldama millal, kellele, mida ja kus edastatakse. Selleks tuleb määrata kanalid mille kaudu sihtrühmadeni jõutakse ja mida ning millal täpselt seal kanalites tehakse.
Kliendiuuringust ja intervjuust ettevõtte juhatajaga ning ka sise- ja väliskeskkonna analüüsist sai olulist infot, millest tulenevalt oli võimalik välja töötada turundus strateegia. Sise- ja väliskeskkonna analüüsist selgus, et pidevad nõuete uuendamised ja muutused soosivad projekteerimisteenuste kasutamist. Vanade majade renoveerimine jätkub jõudsalt kuna inimesed soovivad elada sooja pidavates ja kaasaegsetes hoonetes. Tänu sellele tarbivad kliendid teenuseid jätkusuutlikult. Ettevõtte tegevust võib pidurdada majandusliku olukorra halvenemine. Kliendiuuringus oli vastajaid küllalti vähe võrreldes üldkogumiga. Teenuse spetsiifilisus võis põhjustada küsitluse läbiviimisel vastajate väikese arvu, kuna tegu ei ole igapäevaseks eluks vajaliku teenusega, siis sellest lähtuvalt oli ka
55
vähene vastajate arv. Püsikliente, kes teenust tarbivad on küllaltki vähe, kuna seda lihtsalt ei lähe tihti vaja kui tavalist tarbekaupa. Näiteks kortermajade renoveerimise puhul ostab teenuse sisse korteriühistu juhatus, kes otsustab ja tellib teenuse, seeläbi võib üks inimene kosta näiteks korraga 1000 inimese kohta. Sellest hoolimata sai läbi küsimustiku kaardistada klientide profiili ja ootuseid. Turundusstrateegia koostamisel võeti aluseks SMARKETING põhimõte, mis lähtub põhimõttest, et turunduse, müügi ja klienditeeninduse vahel olema koostöö, et klient jääks rahule kõikide etappidega.
Lähtudes kliendianalüüsist, intervjuust ja sise- ja väliskeskkonna analüüsist leiti vajadus luua ja üles ehitada ettevõttele sotsiaalmeedia konto eelkõige Facebookis, kuna uuringust tuli välja, et see on ühes põhikohaks kust inimesed teenusepakkujat otsivad, lisaks Facebookile proovitakse klientide tähelepanu võita ka Instagrami vahendusel. Viimane polnud küll kliendiuuringu tulemusi vaadates küllaltki populaarne, kuid arvestades asjaolu, et Instagrammis „müüb“ pilt siis, pildimaterjali projektgrupil tehtud tööde näol on ja sinna saaks koguda kokku portfoolio, kus klientidel oleks hea lihtne tutvuda tehtud töödega, mis võib tulevikus edu saavutada. Lisaks sotsiaalmeedia kontodele lastakse projektgrupile teha firma logodega töörõivad objektidel käimiseks, mis tõstab mainet ja on ka võõrastele silmatorkav. Tehakse ka sooduskampaaniaid nii sotsiaalmeedias kui füüsiliselt flaierite kujul.
Kuna ettevõtte on küllaltki väike ja varem pole turundamisega tegeletud, siis riski hajutamiseks püüti välja mõelda turundustegevused, mis ei nõua suurt finantsilist ressurssi. Tänu sellele on julgem plaane ellu viia ja vajadusel turundusse rohkem investeerida.
Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ja konkurentidest eristumiseks soovitati tellida ettevõtte logodega töörõivad objektidel töötamiseks, et olla pidevalt nähtav. Samuti soovitati teha töötajatest ametifotod kodulehe uuendamiseks ja kodulehte pidevalt värskendada kuna kodulehe kaudu projekteerimisteenuse pakkuja otsimine vastajate seas oli kõrgelt hinnatud. Soovitati sotsiaalmeedia kanal luua ja reklaamida läbi kindlate postituste ettevõtet 2x aastas pildil püsimiseks. Samuti soovitati sisuloojaga koostöö tegemine ja sooduskampaania läbiviimine selleks, et jõuda veel erinevate sihtgruppideni.
Lõputöö ülesanded ja eesmärk said täidetud ning töö rakendusliku vaatusena tehti ettevõttele turundusplaani koostamiseks soovitused. Koostati metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; kaardistati ja analüüsida potentsiaalsete klientide profiili ja ootuseid ning ettevõtte sise- ja väliskeskkond; tehti järeldused ja esitati soovitused ettevõtte klientuuri suurendamiseks ja tarbijate teadlikkuse tõstmiseks.The final thesis is titled „Recommendations for conducting a marketing plan for AS KEK Invest“. The work is presented as a 72-page document which includes 9 illustrations and 5 appendices. The aim of the thesis is to increase the size of the client base of AS KEK Invest and to raise consumer awareness of the company, as well as to develop an empirical research methodology. The objectives of the final thesis are:
• to identify the theoretical foundations of the marketing plan;
• to analyze the internal and external environment of the company;
• to map and analyze the profiles and expectations of potential clients;
• to analyze competitors based in Lääne-Virumaa;
• to make recommendations for preparing a marketing plan for AS KEK Invest by
• developing a marketing strategy, action plan and marketing budget for 2023;
• to reach conclusions and suggestions for increasing the company client
• base and raise consumer awareness.
A marketing plan would help to ensure continuous cooperation, the determination of competitive advantages and the development of an organized approach to marketing. Composing the marketing plan is a continuous process as it requires ongoing updates. The marketing plan should include when, to whom, what and where everything is conveyed. Channels must be identified through which target groups are reached and what and when is specifically done within those channels.
For conducting the empirical study, a combination of quantitative and qualitative methods was used for data collection and data analysis. The overall sample consisted of 33,351 working-age people living in Lääne-Virumaa. The sample included 13,500 people. The questionnaire was open for responses for the duration of 2-3 weeks. The survey was filled out by 54 private individuals and 7 legal specialists. The questionnaire allowed the profiles and expectations of clients to be mapped.
The final thesis consists of three chapters; the first deals with the theoretical background of the marketing plan based on various sources and covers the following topics: the nature and concepts of marketing, marketing planning and the marketing plan, and its preparation and key parts. The second chapter contains the empirical research methodology, which describes the tasks undertaken and the goal of the thesis, as well as clearly explains the methods of data collection and analysis, strategy and sample. In the third chapter, recommendations are provided for the company AS KEK Invest to create
57
a marketing plan based on the analysis of the company internal and external environment, the competition, the marketing strategy, and the marketing budget. Important information was obtained from the client research, the interview, and internal and external environment analysis, which allowed for the development of a marketing strategy. The SMARKETING principle was taken as the basis for the creation of the marketing strategy. Since the company is small and does not have previous experience with marketing, to diversify the risk, marketing activities that do not require a large financial resource were proposed.
Suggestions to raise consumer awareness and stand out from competitors include:
1) order work clothes with the company logo to use on site;
2) take professional photos of employees to update the website;
3) advertise the company on the social media channel Facebook through specific posts
2 times a year to keep the company in the public eye;
4) collaborate with content creators;
5) conduct a discount campaign;
6) regular maintenance and updates on the website as needed.
The tasks and goals set out in this thesis were fulfilled. Recommendations were made to the company for the development of a marketing plan. The theoretical basis of the marketing plan was explained; a methodology was developed for conducting empirical research; the profile and expectations of potential clients and the internal and external environment of the company were mapped and analyzed; conclusions were drawn, and suggestions were made to increase the size of the company client base and raise consumer awareness of the company
Supporting child with sensory and/or mobility disabilities and his/her family using the example of the City of Rakvere
No full textPuudega lapse perre sündimine või puude avastamine on raske kogu perele. Selleks, et pere saaks
parimal võimalikul viisil edasi toimida, vajab perekond tuge. Tuge pakuvad nii riik, kohalikud
omavalitsused, sõbrad, tuttavad – kõik meid ümbritsev. Inimesi mõjutab ümbritsev keskkond ja
süsteemid, mille osaks on ka inimesed ise.
Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida riigi ja Rakvere linna poolt liikumis- ja/või sensoorse puudega
lapse abistamiseks pakutavaid toetusi, teenuseid, teenuste kättesaadavust ning võimalikke
probleemkohti pere toetamisel. Töös kasutati kvalitatiivset uuringumeetodit ning viidi läbi intervjuud
kaheksa lapsevanemaga kes kasvatavad liikumis- ja/või sensoorse puudega last ja elavad Rakvere
linnas. Töö eesmärk sai uuringuga täidetud.
Töö autor koostas lähtuvalt lõputöö eesmärgist kolm uurimisülesannet. Esimene uurimisülesanne oli
analüüsida Rakvere linna poolt pakutavaid toetusi ja teenuseid lapse ja pere abistamisel lähtuvalt
puudest. Lapsevanemad on teenustega Rakvere linnas rahul ning kättesaadavuse osas toodi miinusena
välja vaid logopeediteenus. Logopeede on üldiselt Eestis vähe ja seetõttu võivad olla ka järjekorrad
pikemad kui mõne muu teenuse puhul. Paljud perekonnad rääkisid ka puude avastamise hetkest ja
toodi välja, kui oluline on tugivõrgustiku, kohaliku omavalitsuse ning riigi roll ja olemasolu. Teenus,
mis on puudega lapse sündides või puude avastades esmatähtis, on sotsiaalnõustamine. Seda teenust
on enamus lapsevanemaid kasutanud ja lapsevanemad on teenusega rahule jäänud.
Teiseks uurimisülesandeks oli analüüsida Rakvere linna keskkonda kui tervikut liikumis- ja sensoorse
puudega lapse jaoks ligipääsetavuse suhtes. Puudega inimese jaoks peab olema ligipääsetav kõik
meid ümbritsev, et ta tunneks ennast mugavalt ja kindlalt ning ligipääs oleks nii füüsilisele
keskkonnale kui ka teabele. Mitte ühelgi lapsevanemal ei ole olnud probleemiks ligipääs infole või
ligipääs Rakvere linna asutuste või allasutuste lehekülgedele. Uuringust tulid välja probleemid
füüsilise ligipääsetavuse puhul, näiteks ei ole mõne asutuse lift liikumispuudega inimese jaoks
mugav, lifti suurus on liiga väike. Palju tuli välja ka füüsilise ligipääsetavuse raskuseid talvel, kui
tänavatel on lume tõttu raskem abivahendiga liikuda.
Kolmandaks uurimisülesandeks oli analüüsida, kas ja kuidas on muutunud kohalike omavalitsuste
teenused Euroopa Sotsiaalfondi toetuste lõppemisega. Kohalikud omavalitsused hakkasid juba
ennetavalt tegelema sellega, et lapsed vajalikus mahus tugiteenuseid edasi saaksid ning ükski abivajav
laps teenusest ilma ei jääks. Omavalitsused ise nägid, et valdkondade vahel on vaja suurendada
koostööd ning kohalikud omavalitsused pidid sõlmima uued kokkulepped teenuseosutajatega. Paljud
kohalikud omavalitsused jäid sama teenusepakkuja juurde, kes pakkus teenuseid Euroopa
Sotsiaalfondi projekti ajal. Uuringust selgus, et lapsevanemad ise projektist midagi kuulnud polnud.
Toodi välja asjaajamise lihtsamaks muutumine paar aastat tagasi, kui lõppes topelthindamine
kohalikus omavalitsuses ja sotsiaalkindlustusametis. Varasemalt tehti hindamine nii kohalikus
omavalitsuses kui ka sotsiaalkindlustusametis, aga aasta enne projekti lõppemist viidi kogu
hindamine üle kohalikele omavalitsustele. Selle üle oli lastevanematel vaid hea meel, sest nende elu
muutus sellega mugavamaks. Lapsevanemad on teenustega rahul ning mingeid suuri muutusi ei
esinenud, sellest saab järeldada, et Rakvere linnas on projekti lõppemine hästi korraldatud ning on
ennetavalt selle nimel tööd tehtud.
Olulised süsteemi osad lapsevanemate jaoks on tugivõrgustik, riik, kohalik omavalitsus ja
kogukonnagrupid. Teenuste ja toetustega on üldiselt vanemad rahul, rahulolu ei ole nii hea
logopeediteenusega, sest teenusepakkujaid on vähe ja järjekorrad pikad. Abivahendite soetamisel või
üürimisel ei ole ühelgi lapsevanemal probleeme olnud ja aidanud on nii riik kui omavalitsus. Füüsiline
ligipääsetavus Rakvere linnas on talvel kehv ja probleeme on ka mõne hoone lifti pääsemisega.
Digiligipääsetavusega lapsevanematel probleeme ei ole esinenud. Euroopa Sotsiaalfondi projekti
lõppemisega on Rakvere linn hästi toime tulnud, sest lapsevanemad ei ole teenuste osas negatiivseid
muutusi tähele pannud.
Lõputöös on läbivalt kasutatud süsteemiteooriat ja autor leiab, et uuring kinnitas süsteemide
vajalikkuse. Puudega lapse sündimisel on esimene süsteem haigla, mis kuulub ühiskonna poolt
loodud süsteemide alla, lisaks on väga oluline tugivõrgustiku ja sõprade olemasolu. Peale haiglast
koju saamist, on edasi toeks nii riik kui kohalik omavalitsus, kust saab vajalikke teenuseid ja toetusi,
et perekonna elutingimused ja üldine olukord paraneks.The title of the final thesis is Supporting child with sensory and/or mobility disabilities and his/her
family using the example of the City of Rakvere. It is composed of 50 Pages. 71 sources have been
used.
The number of disabled children is increasing in Estonia, therefore, more social benefits and services
are needed.
The purpose of the final thesis is to analyze the subsidies, services, avability of services offered by
the state and the City of Rakvere to help children with mobility and/or sensory disabilities. Also, to
analyze possible problem areas in supporting the family.
Deriving from the purpose, the following research tasks were posed:
• explain the nature of disabilities, the specificity of sensory and mobility disabilities and the
functioning of systems theory in the context of a family raising a disabled child;
• analyze the subsidies and services offered by the state and the city of rakvere in helping the
child and family based on disabilities and satisfaction with the services.
• to analyze the environment of the city of Rakvere as a whole in terms of accessibility for a
child with mobility and sensory disabilities;
• to analyze whether and how local government services have changed with the end of the
European Social Fund subsidies.
The empirical part of the thesis is based on qualitative research method. Eight interviews were
conducted for the research and all the research tasks were completed.
The results revealed that parents are generally satisfied with the services and support. There is only a
shortage of speech therapists in Rakvere. The existence of a support network, state and local
government is considered very important. Parents are satisfied with digital accessibility but there are
problems with physical accessibility. In winter it is difficult to move outdoors with aids and the
elevators of some buildings are too small to fit a wheelchair
A comparative analysis of the financial behavior of men and women
No full textLõputöö eesmärk oli välja selgitada naiste ja meeste finantskäitumise erinevused ning teha järeldusi meeste ja naiste finantskäitumise erinevustest Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi üliõpilaste näitel.
Teema valikul lähtuti lõputöö teema aktuaalsusest, sest viimasel ajal aina rohkem uuritakse naiste ja meeste erinevust finantskirjaoskuses, finantsplaneerimises, säästmises ja investeerimises. Lõputöös seletati lahti finantskäitumise ja finantskäitumisega seotud mõisted. Lisaks toodi välja uuringu tulemusi, mis olid seotud naiste ja meeste erinevustega finantskäitumises. Lõputöö annnab ülevaate kuidas erineb naiste ja meeste finantskirjaoskus, finantsplaneerimine, säästmisharjumused ja investeerimine.The aim of the thesis was to find out the differences between women's and men's financial behavior and to draw conclusions about the differences between men's and women's financial behavior using the example of the students of the Institute of Service Economics of Tallinn University of Technology.
The selection of the topic was based on the topicality of the topic of the thesis because recently the difference between women and men in financial literacy, financial planning, saving, and investing is being studied more and more. The thesis explained financial behavior and the concepts related to financial behavior. In addition, the results of the study related to the differences between women and men in financial behavior were presented. The thesis provides an overview of how women's and men's financial literacy, financial planning, saving habits, and investing differ
Ensuring Technical Maintenance Progrm on the Example of MV Finneco 1
No full textProjekti jooksul sai autor tutvuda nõuetega ja tingimustega, mis on kehtestatud laeva tõsteseadmetele. Kahjuks ei õnnestunud MS Finneco lipuriigi Soome tehnilisi nõudeid hankida ja tuli kasutada Eestis kehtivaid laeva tõsteseadmetele kehtestatud nõudeid. Projekti lõpplahenduseni jõudmine nõudis mitmeid ümbertegemisi ja arvutusi, mis tulenesid sellest, et ideed muutusid ja nõuded muutusid. Näiteks sai projekti käigus eemaldatud masinaruumi platvormil olev 1,5 meetri kõrgusega kaitsereeling, see sai asendatud teisaldatava piirdeketiga, et ei peaks raskeid asju reelingu pärast kõrgemale tõsta. Samamoodi tuli leida uus lahendus silindrihülsi abirakisele, mis eeldas esialgu uue tõsteketi muretsemist ja tõsteketi ja abirakise omavahelist kinnitamist poltliite abil. Uue abirakise lahenduse käigus sai materjali paksust suurendatud ja sellele saab kinnitada eraldiseisva tõsteketi või vajadusel suurema seekli. Abirakise uus lahendus tõstis selle kandevõimet ja suurendas ohutustegurit tunduvalt. Kui autotekipoolne tõstekoht on juba fikseeritud kõrgusega ja kaugusega seinast, siis masinaruumipoolse tõstekoha kõrgus ja kaugus tuli projekti käigus leida. Tuli arvestada, et tõstekett jookseks tõstmise käigus otse ja ei jääks teenindusluugi äärte vastu, masinaruumipoolse tõstekoha kauguse seinast määras ära masinaruumi kraana maksimaalne asend seinast ja masinaruumipoolse põranda laius. Kui masinaruumipoolne tõstekoht oleks liiga lähedal seinale ja kaugemal kraanast, siis jääks kraana tõstekett liiga suure nurga alla ja see lõhuks kraana ketti. Kui kõik tugevusarvutused olid tehtud arvutuslikule koormusele, siis leiti, et tõsteseadmeid võiks kasutada ka raskemate detailide tõstmiseks, mis tähendas jällegi tõsteseadmete detailide ümber dimensioneerimist ja uusi arvutusi. Projekti käigus valiti konstruktsioonide jaoks enim kasutust leidev odav konstruktsiooniteras S235, mida võib asendada tugevama materjaliga. 28.04.2023 edastas superintendant detaili ja konstruktsiooni joonised EE-engineering (Soome) ja LTH-Baas (Eesti) ettevõttele hinnapäringu tarbeks. Hinnapakkumised peaks laekuma lähinädalate jooksul. Esimesena on plaanis paigaldada projekteeritud tõstelahendus ML Finneco I peale. Autoteki telfer on standartne poe toode ja neid saab osta erinevas hinnaklassis, hetkel jäi kaalule odavaim toode mis oli saada, hiljem võib see asendada tuntuma ja kallima firma tootega (Lisa 8). Autoteki telfri elektriühendus ja selle juhtimine jääb laeva elektrimehaaniku pädevusse, mis lahendatakse jooksvalt pärast tõstelahenduse paigaldust. Peale edukat katsetamist ML Finneco peal paigaldatakse sama tõstelahendus ML Finneco II ja III peale. Selleks ajaks peab olema koostatud tõstelahenduse kasutusjuhend.
Projekt oli huvitav, kaasas endas peale autori ja laeva tehnilise personaali ka superintendanti. Sai lähemalt tutvutud laeva ehitusjooniste ja konstruktsiooniliste lahendustega, mis tavaliselt jäävad märkamata. Projekt tundub küll lihtne, kuid korduvad muudatused lahenduste osas võtsid aega.During the project, it was possible to get acquainted with the requirements and conditions established for the ship's lifting equipment. Unfortunately, it was not possible to obtain the technical requirements in Finland, the flag country of MS Finneco, and we had to use the requirements established in Estonia for ship lifting equipment. Reaching the final solution of the project required several redoing and numerous changes due to the fact that the ideas changed, and the requirements changed. For example, during the project, the 1.5-meter-high protective railing on the platform of the engine room was removed, it was replaced with a movable fence chain so that heavy things do not have to be lifted higher for the railing. In the same way, a new solution had to be found for the auxiliary jig of the cylinder sleeve, which initially required the provision of a new lifting chain and the mutual fixing of the lifting chain and the auxiliary jig using bolted joints. During the new auxiliary rack solution, the thickness of the material was increased and a separate lifting chain or a larger shekel can be attached to it. Auxiliary rack new solution increased its load capacity and significantly increased the safety factor. If the lifting point on the car deck side already has a fixed height and distance from the wall, the height and distance of the lifting point on the engine room side had to be found during the project. It had to be taken into account that the lifting chain would run straight during the lifting process and not rest against the edges of the service hatch, the distance of the lifting point on the engine room side from the wall was determined by the maximum position of the engine room crane from the wall and the width of the floor on the engine room side. If the lifting point on the engine room side were too close to the wall and further from the crane, the crane's lifting chain would be at too great an angle and it would break the crane's chain. When all the strength calculations were made for the calculated load, it was found that the lifting devices could also be used to lift heavier parts, which again meant re-dimensioning the parts of the lifting devices and new calculations. During the project, the most widely used cheap structural steel S235 was chosen for the structures, which can be replaced by a stronger material. On 28.04.2023, the superintendent forwarded the detail and construction drawings to EE-engineering (Finland) and LTH-Baas (Estonia) for the purpose of a price inquiry. Quotations should be received within the next few weeks. The first plan is to install the designed lifting solution on the ML Finneco I. The electrical connection of the car deck lift and its control remains within the competence of the ship's electrical mechanic, which is resolved on an ongoing basis after the installation of the lifting solution. After successful testing on the ML Finneco, the same lifting solution will be installed on the ML Finneco II and III. By that time, the user manual of the lifting solution must be prepared.
The project was interesting, it included not only the author and the ship's technical staff, but also the superintendent. Got a closer look at the ship's construction drawings and structural solutions that usually go unnoticed. The project seems simple, but repeated changes in solutions took time
Reconstruction and Energy Efficiency Analysis of a Building Under Heritage Protection
No full textTulenevalt muinsuskaitse eritingimustest on miljööväärtusliku hoone rekonstrueerimine ja
energiatõhusamaks muutmine üsnagi keeruline, kuid muutuvate normide ja nõuete tõttu tuleb iga
hoone puhul vaadata, kuidas neid eesmärke saavutada. Ette antud nõuded piiravad väga palju hoonega
tehtavat ja selle juures muudetavat, kuid annab ka kindlad raamid mille järgi tegutseda. Hoonet on
võimalik muuta energiatõhusaks erinevate lahendustega, kui see tuleb põhjalikult läbi mõelda enne
ehitama hakkamist.
Töös seati eesmärgiks leida erinevaid võimalusi muinsuskaitse all oleva hoone rekonstrueerimiseks,
et parandada selle energiatõhusust, kuid säilitada miljööväärtuslik väljanägemine. Arvesse tuli võtta
muinsuskaitse poolt seatud eritingimusi ja hoone seisukorra poolt seatud piire, et saavutada
energiatõhususarvu klass A. Töös leiti hoone hetke olukorra energiatarbimine KEK arvutuse teel
milleks oli 117,76 kWh/(m2
∗ a) ja koostati ETA arvutus, et leida hoone energiatarbimine kui see
oleks igapäevaselt kasutuses. Arvutuse tulemuseks saadi 342 kWh/(m2
∗ a) ning sellise tulemusega
kuulub hoone hetkel energiatõhususarvu klassi G ja ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele.. Kui
soovitakse hoonet kasutada aastaringselt ja iga päev avaliku hoonena, siis oleks mõistlik teha läbi
rekonstrueerimine, et parandada aastast energiatarbimist. Kui lähtuda muinsuskaitse eritingimustest,
mis keelab hoone välisgabariitide juurde-, peale- ja ümberehitamise, aga lubab soojustada põrandad
ja pööninglae, siis oleks mõistlik paigaldada hoonesse maasoojuspump, soojustada põrandad ja
pööninglagi ning krohvida seinad roomattidel lubikrohviga. Lisaks tasuks paigaldada akendele
kolmekordsed klaaspaketid sisemistele raamidele, et vähendada soojakadu läbi akende. Eelistada
võiks maasoojuspumpa, kuna pelletkatlaga ei ole võimalik saavutada energiatõhususarvu klassi C,
isegi kui soojustada hoone täielikult mineraalvillaga. Pelletkatla soojusenergia tarbimine oleks
niivõrd suur antud hoone puhul, et sellega on parim võimalik saavutatav energiatõhususarvu klass D.
Välja toodud lahendusega, mis on vastavuses muinsuskaitse eritingimustega ja kus kasutatakse
maasoojuspumpa on võimalik vähendada aastane energiatarbimine 198 kWh/(m2
∗ a), mis annaks
hoonele energiatõhususarvu klassi C. Aastast energiatarbimist on võimalik vähendada veelgi, kui
vahetada välja välisseinte soojustus mineraalvilla vastu. Antud lahenduse puhul väheneks aastane
energiatarbimine 192 kWh/(m2
∗ a). Hoonele oleks võimalik saavutada energiatõhususarvu klass A
päikesepaneelidaga, kuid kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega ja ka hoone kinnistu
kuulub sinna alla, siis ei ole võimalik päikesepaneele kasutada.
Töö teises osas vaadeldi millist mõju avaldaks erinevate materjalide kasutamine hoone
rekonstrueerimisel. Soojustades hoone tselluvilla või mineraalvillaga oleks süsinikdioksiid
heitgaaside kogus materjalide elukaare ajal samas suurusjärgus, ligikaudu 288 000 kg 50 aastase
kasutusperioodi jooksul. Samalaadse hoone ehitamisel täiesti uute materjalidega algusest lõpuni oleks
heitgaaside hulk ligikaudu 11% suurem. Suurim heitgaaside kogus mõlema variandi puhul tekiks
materjalidest. Täpsemalt nende tootmisest, kasutusest ja utiliseerimisest. Kõige optimaalsem oleks
kasutada rekonstrueerimisel tselluvilla soojustusmaterjalina, kuna see on kõige väiksema
keskkonnamõjuga materjal ja vastaks ikkagi energiatõhususe miinimumnõuetele.
Lõputöö tulemusi vaadates võib öelda, et hoonel on võimalik saavutada energiatõhususarvu klass C,
kuid antud tingimustes ja piiranguid arvestades ei ole A klass saavutatav. Väljatoodud lahendusi
kasutades saavutaks hoone parema sisekliima ja väiksemad kulud, mis muudaks hoone ülalpidamise
lihtsamaks nii rentnikutele kui ka linnale. Linnas säiliks kultuuriliste objektide osakaal, mis aitab
säilitada selle ilmet ja omapära.Due to the special conditions of heritage protection, it is rather difficult to reconstruct a building of
cultural and environmental value and make it more energy-efficient. The requirements highly restrict
what can be done and how the building can be altered but they also provide a strict operating
framework.
The aim of the thesis was to find various ways for reconstructing a building under heritage protection
to improve its energy efficiency, while maintaining an appearance of cultural and environmental
value. To achieve an energy efficiency class A, the special conditions of heritage protection and the
limits that the state of the building imposed had to be taken into account. In the project, the current
energy consumption of the building was determined via KEK calculation, which is 177,76 kWh/(m2
∗
a) and an ETA calculation which states the energy consumption of the building when it is in year round use. The outcome of the calculation was 342 kWh/(m2
∗ a). With this result, the building
currently belongs to energy efficiency class G and is not particularly energy-efficient. If the building
is designed for public use, daily and year-round, it would be wise to reconstruct it to improve the
annual energy consumption. Following the special conditions of heritage protection, which prohibit
additions, extensions and alterations to the external gauges of the building, but allow the floors and
the attic ceiling to be insulated, it would be reasonable to install a geothermal pump in the building,
insulate the floors and the attic ceiling, and plaster the walls with lime plaster over reed mats. In
addition, triple-glazed windows should be installed on the interior frames to reduce heat loss through
the windows. A geothermal pump is preferred, since it is impossible to achieve the energy efficiency
class C with a pellet boiler, even if the building is completely insulated with mineral wool. The heat
consumption of a pellet boiler would be so high that at best, energy efficiency class D could be
reached. With the aforementioned solution, which complies with the special conditions of heritage
protection and includes a geothermal pump, it is possible to reduce the annual energy consumption
to 198 kWh/(m2
∗ a), which would give the building energy efficiency class C. Annual energy
consumption can be reduced even more by replacing the insulation of external walls with mineral
wool. With this solution, the annual energy consumption would decrease to 192 kWh/(m2
∗ a).
Energy efficiency class A could be achieved with solar panels, but since the building is under heritage
protection and this includes the immovable property of the building, it is not possible to use solar
panels.
The second part of the project focused on the impact that the use of different materials would have
when reconstructing the building. By insulating the building with cellulose wool or mineral wool, the
carbon dioxide emissions would be roughly the same throughout the life cycle of the materials,
approximately 288 000 kg over a 50 year period of use. If a similar building would be built with
completely new materials from start to finish, the amount of emissions would be approximately 11%
higher. The highest amount of emissions in both versions would be caused by the materials. More
precisely, by their production, use and disposal. It would be optimal to use cellulose wool as an
insulation material during reconstruction, since it has the smallest environmental impact and would
still meet the minimum energy efficiency requirements.
Based on the results of the thesis, it can be said that the building can achieve energy efficiency class
C, but considering the given conditions and limits, reaching energy efficiency class A is not
achievable. By using the outlined solutions, the building would achieve a better indoor climate and
lower costs, which would make it easier for the tenants and the city to maintain the building. Also,
the proportion of cultural objects would be maintained in the city, helping to preserve its appearance
and distinctive characteristics
Forward and Inverse Kinematics Calculator for six-degree-of-freedom robots, based on Fanuc Robot example
No full textLõputöö eesmärgiks oli luua kinemaatika kalkulaator, mis aitaks ettevõttel projekteerida roboti
integreerimine mingisse protsessi. See võimaldab projekteerida Fanuc roboti üldpositsioone, kasutades
kalkulaatorit koos mingi CAD programmiga, mis on juba ettevõttel olemas. Tarkvara loomine oli
keeruline protsess. Kalkulaator koosneb kahest osast, matemaatilisest ja programmilisest. Failis on
eraldi välja toodud FGM-i mudeliga seotud matemaatilised arvutused. FGM-i arvutamiseks on vaja
teada, kuidas tekitada DH-Parameetritega maatrikseid ja leida Euleri nurkade abil mittekonkreetseid
nurki. IGM-i ülesanne on kirjeldatud rohkemate etappidena, mis on seotud selle ülesanne eripäraga,
selles leiame iga nurga eraldi ja oma meetodiga.
Järgmises peatükis on kirjeldatud, kuidas kujundati kalkulaator. Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas
alustada rakenduse loomist, kuidas valida sellele kujundus ja tuuakse näiteid, kuidas kirjutada koodi
kõikidele vajalikele valemitele programmis.
CAD osa on vajalik selleks, et näidata, kuidas võib kasutada saadud IGM-i tulemusi rakenduses. Eraldi
on välja toodud, kuidas tekitada valitud robotile mudel liigendite kaupa ja simuleerida selle erinevaid
positsioone.
Viimases peatükis on esitatud tulemused veel ühe Fanuc roboti näitel. Kui eelnevas tööosas oli näitena
kasutusel mudel Fanuc 710iC/50, siis viimases peatükis on selleks mudel Fanuc ER-4iA. See on tehtud
selleks, et näidata erinevate mudelite simuleerimise võimalust töös väljatöötatud kalkulaatoriga, mille
kood on lisatud lisasse.
Tulemuseks sai FGM-i ja IGM-i kalkulaator. Seda kalkulaatorit on mugav kasutada, sest üheks
sihtmärgiks oli vamistada intuitiivselt arusaadav programmi kujundus. Kasutuselevõetud IGM-i
lahendusmeetod annab tihti väga täpse vastuse. Tänu selle saab nii sisestada kui ka väljundist lugeda
arve kolme numbriga pärast koma. Oleks õige natukene ka kritiseerida oma tööd. Ainuke mure,
täpsustan mitte probleem on – pimedad vead. Juhul, kui kasutaja sisestab ebaõigeid andmeid või
kalkulaator annab mitte kõige sobivama vastuse, peab kasutaja ise kas parandada oma vea või
analüütiliselt valima sobivaima nurga.The aim of the thesis was to create a kinematics calculator that would help the company design a robot integration into a process. It allows to design the general positions of the Fanuc robot using a calculator with a CAD program that the company already has. Creating software was a complicated process. The calculator consists of two parts, mathematical and programmatic. Mathematical calculations related to the FGM model are presented separately in the first chapter.
Knowing how to generate DH-Parameter matrices and finding angles using Euler angles is necessary if you are calculating FGM. The task of the IGM is described in several steps related to the specific nature of the task, in it we find each angle separately and with different methods.
The next chapter describes how the calculator was designed. This chapter describes how
to start creating an application, how to choose a design for it, and examples of how to write code are given for all necessary formulas in the program.
The CAD part is necessary to show how the obtained IGM results can be used in an application.
Separately it is outlined how to create a model of the selected robot by joints and simulate its different positions. In the last chapter, the results are presented on the example of another Fanuc robot. As an example in the previous chapters model Fanuc 710iC/50 is used. In the last chapter it is model Fanuc ER-4iA. This is done for the purpose to show the possibility of simulating different models with the calculator developed in the work, which
the code is included in the appendix.
The result was the FGM and IGM calculator. This calculator is convenient to use because, for one thing, the goal was to create an intuitively understandable program design.
IGM solution method often gives a very accurate answer.
Thanks to it, you can both input and read from the output invoice with three digits after the decimal point. It would be right to criticize your work a little. The only concern to clarify, the problem is not - blind errors. In case the user enters incorrect data or the calculator does not give the most appropriate answer, the user must either correct his mistake or
analytically choose the most appropriate answer