TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Reliability Analysis of the Exhaust Gas Aftertreatment System Using Caterpillar as an Example
No full textLõputöö viidi läbi autori poolt, kes on tihedas kokkupuutes erinevate Caterpillari masinate heitgaaside järeltöötlussüsteemi rikete lahendamisega ja klientide rahulolematuses süsteemi töökindluse üle.
Lõputöö räägib järeltöötlussüsteemidega seotud riketest Caterpillari liikurmasinatel Baltikumis ning nende uurimisest. Autor valis võrdluseks väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad, millel on paigaldatud C4.4 või C3.6 mootor, kuna need on kõige levinumad mootorid Baltikumis. Väljalaskesüsteemid vastavad kõikidel võrreldavatel masinatel Euroopa Liidus kehtestatud V etapi piirnormidele.
Autor uuris sadat järeltöötlussüsteemidega seotud töökäsku Baltimaades ja tõi välja olulisemad asjad nagu varuosakood, varuosa, mootor, masina tüüp, riik, seeria number ja kommentaar, miks varuosa välja vahetati. Tulemuste analüüsiks kasutas autor nelja graafikut, mis näitavad rikete osakaalu riigi, masina tüübi, mootori töömahu ning varuosa järgi.
Graafikute järgi esines kõige rohkem rikkeid Eestis, kopplaaduritega, millele on paigaldatud C4.4 mootor.
Kõige problemaatilisemaks varuosaks heitgaaside järeltöötlussüsteemis osutus NOx 2 andur, millel esines 44 riket. Teiseks üsna problemaatiliseks varuosaks osutus NOx 1 andur, millel esines 24 riket. Need andurid on üsna kapriissed ja nende rikked on põhjustatud peamiselt tahma kogunemisest, vee sissetungist ja/või kaabli kahjustusest. NOx 2 andur asub väljalasketoru lõpus, mistõttu on vee sissetung andurisse kõige tõenäolisem rikke põhjus. NOx 1 anduri kõige tõenäolisemaks rikke põhjuseks on aga tahma kogunemine andurile, kuna see asub väljalaskesüsteemis kohe pärast turbot, kus tahm ei ole eelnevalt filtreeritud. Need tegurid mõjutavad suuresti anduri tööd ja ajapikku tekivad veakoodid, mis piiravad mootori jõudu.
Selleks, et tagada meid ümbritsev puhas keskkond arvab autor, et tihedam väljalaskesüsteemi hooldus ja heitgaaside järeltöötlussüsteemi olemuse tähtsustamine avaldaks palju positiivset mõju. Selleks, et masina omanik ei valiks lihtsama vastupanu teed süsteemi välja kirjutamise näol, on vaja kiiret reageerimist esinduse või remonditöökoja poolt, et vähendada nii otseseid kui ka kaudseid kulusid masina omanikule.The topic of this thesis is the analysis of the reliability of exhaust aftertreatment systems on Caterpillar machines, using the example of machines serviced by Avesco in Estonia, Latvia, and Lithuania, which have experienced faults with their aftertreatment systems. The comparison is made with Caterpillar C4.4 and C3.6 engine construction equipment machines, whose exhaust systems comply with the limits of Stage V emission standards set by the European Union.
The author chose this topic based on their experience in solving various faults related to Caterpillar machines exhaust aftertreatment systems and the customers dissatisfaction with the systems reliability. The author has also encountered machines with their exhaust aftertreatment systems written off, which is a concern, as the system's operation is essential in today's world, where air pollution is a growing problem.
The author examined one hundred work orders related to aftertreatment systems in the Baltic States and highlighted the most important factors such as part number, spare part, engine, machine type, country, serial number, and comments on why the spare part was replaced. For the results analysis, the author used four graphs showing the percentage of faults by country, machine type, engine displacement, and spare part.
According to the graphs, the most faults occurred in Estonia, with loader machines equipped with the C4.4 engine being the most problematic. The most problematic spare part in the exhaust aftertreatment system was the NOx 2 sensor, which experienced 44 faults. The NOx 1 sensor was also quite problematic, with 24 faults. These sensors are quite sensitive, and their faults are mainly caused by soot accumulation, water ingress, and/or cable damage. Since the NOx 2 sensor is located at the end of the exhaust pipe, water ingress is the most likely cause of faults. The most likely cause of faults with the NOx 1 sensor is soot accumulation since it is located in the exhaust system immediately after the turbocharger, where soot is not filtered in advance. These factors greatly affect the sensor's operation, and over time, fault codes occur that limit the engine's power.
To ensure a clean environment around us, the author believes that more frequent exhaust system maintenance and emphasizing the importance of exhaust aftertreatment systems would have a significant positive impact. To prevent machine owners from choosing the easier path of writing off the system, quick responses from representatives or repair shops are needed to reduce both direct and indirect costs to the machine owner
Toyota Corolla Rear Axle Beam Design
No full textLõputöö eesmärk oli projekteerida uus astmeliselt reguleeritav tagasillatala kooli Toyota Corolla’le
ning teoreetiliselt tõestada, kuidas auto juhitavus muutub, kui kasutada õõtshoovade erinevaid
kinnituskohti. Töös kirjeldati metoodikat, mida kasutati vedrustuse geomeetriliste punktide
mõõtmiseks, sealhulgas pendli- ja laseritehnikat vedrustuse kinnituskohtade asukohtade leidmiseks.
Peamiseks muudetavaks parameetriks oli tagavedrustuse külgkaldumistsentri kõrgus. Töö hõlmas
kõigi vedrustuse geomeetriliste punktide, vedrustuse vedrude jäikuse ning vedrustatud ja
vedrustamata massi mõõtmist.
Vedrustuse kinemaatika mudel loodi Susprog3D keskkonnas, selle abil leiti uued kinnituspunktid.
Exceli keskonnas arendati välja kaaluümberjaotumise moodul, mille abil tõestati ära muutused
juhitavuses.
Projekteerimise lihtsustamiseks skaneeriti originaalne tagasillatala Creaform Go!Scan 3D
käsiskaneerijaga. Töö hõlmas ka tugevusarvutusi, mis tagasid veendumuse, et uus tagasillatala ei
purune ega paindu äärmuslikke koormuste all. Võrdlusmomendi tekkimiseks projekteeriti kaks
erinevat tagasillatala varianti ja toodi välja nende hinnad. Autori arvates on kogu maksumuse põhjusel
mõistlikum valmistada esimene variant.The aim of the thesis was to design a new gradually adjustable rear axle beam for the school Toyota
Corolla and theoretically prove how the car's handling changes when using different attachment
points for the suspension arms. The methodology used for measuring the suspension's geometric
points was described, including pendulum and laser techniques for locating the attachment points of
the suspension. The main variable parameter was the height of the rear suspension's lateral inclination
center. The work included measuring all the suspension's geometric points, suspension spring
stiffness, and the mass of the sprung and unsprung components.
The suspension kinematics model was created in the Susprog3D environment which helped to find
new attachment points. An Excel module was developed to calculate weight redistribution which
proved the changes in handling. To simplify the design process, the original rear axle beam was
scanned using a Creaform Go!Scan 3D handheld scanner. The work also included strength
calculations to ensure that the new rear axle beam does not break or bend under extreme loads.
To create a basis for comparison, two different versions of the rear axle beam were designed and their
prices were compared. According to the author, it is more reasonable to manufacture the first version
due to its lower overall cost
Cutting Technology Improvement at Threod Systems
No full textKäesoleva lõputöö käigus teostatati ettevõttes Threod Systems lõiketöötluse tehnoloogia
parendamist. Parendamine on läbi viidud, et parandada suuremate tootmismahtudega ruuter
pingipargi efektiivsust ja toota kulusäästlikumalt. Lõputöös käsitletakse kolme eesmärki, mida
peatükkide kaupa on parendatud.
Lehtmaterjalide standardiseerimisel viidi läbi lehtmaterjalist detailide koguste ja lõikekaartide
standardiseerimine. Standardiseerimist jätkati ja võrreldi eelnevalt ettevõttes läbiviidud lehtmaterjali
standardiseerimisega. Autor täiendas detailide nimekirja, peale mida koostati uued lõikeprogrammid.
Standardiseeritud lehtmaterjalide lõikeprogrammid parandasid materjali kasutust 42%, mille
tulemusel säästeti ühe komplekti jagu detailide tootmiseks 69.3 eurot, mis on eelnevalt läbiviidud
standardiseerimisest 62,34% soodsam. Samuti koostati seadistuslehed lõikeprogrammidele, mistõttu
operaatorid saavad mugavalt ja ilma CAM programmi kontrollimata pinki seadistada.
Lõikeprogrammide optimeerimisel viidi läbi rakistega töödeldavate detailide lõikeprogrammide
optimeerimine. Optimeerimisel muudeti siirete järjekorda, ohutut kõrgust kiirliikumisel, lõike
parameetreid ja vabastati detaili ümbrus operaatorile puhastamiseks. Lõikeprogrammide
optimeerimine säästis nelja detaili peale 25 minutit, mis on 13.94% kiirem varasemalt kasutatud
lõikeprogrammidest.
Viimase eesmärgi saavutamiseks projekteeriti SM6090ATC ruuterpingile keredetailide töötlemiseks
rakis. Rakis sisaldab alusplaati, mis kinnitatakse 0-punkt süsteemiga vaakumlauale ja alusplaadile
saab rakistada kahe erineva keredetaili töötlemiseks rakised, millest lõputöös käsitletakse detail
BOOM rakise projekteerimist. Rakis projekteeriti spetsiaalselt ruuterpingi kogu töölaua
kasutamiseks, mistõttu on võimalik töödelda maksimaalselt kaheksat detaili korraga projekteeritud
rakises. Detaili rakistamine muudeti lihtsaks läbi keeratava poldipea detaili fikseerimisel ja
käpphaaratsite kasutuse. Eeldatavate tööaegade järgi tekib suurele ruuterpingile nädalas 9.14 tundi
vaba aega ja projekteeritud rakis võimaldab töödelda nelja detaili 46minutit kiiremini ja säästab
operaatori seadistusele kuluvat aega 42 minutit.
Lõputöö käigus täideti püsitatud eesmärgid ja saavutati soovitav tulemus. Tuleviks CNC portaalpingi
pargi lõiketöötlemise tehnoloogiat arendatakse edasi, et saavutada kiirem ja kulusööstlikum
töötamine.The aim of this thesis is to improve the cutting technology of the portal CNC machine park in the
company Threod Systems, where abrasive materials are processed. Due to the increasing production
volumes, the CNC router milling machines must be capable of more efficient and cost-effective
production. Glass and carbon fiber sheet materials are cut in this company with router CNC machine.
At this point, the parts have been machined with a large router machine. A small router machine has
been used to cut prototypes of parts. In this company, jigs are processed only on a large router
machine, which is why the cutting of sheet materials is delayed and a queue is created with the
processing of drone parts.
Based on the thesis, the following problems have been set:
1. The company's production volume increases, so the CNC routers must produce more with the same
machines;
2. Due to the processing with the jigs, the cutting of sheet materials is postponed and there is a queue
in the processing of drone parts;
3. When cutting sheet materials, there is a large surplus of materials that cannot be recycled.
The following goals have been established from the problems of this thesis:
1. To standardize the cutting of sheet materials to minimize material consumption;
2. Optimize the processing of drone parts;
3. Use a small router machine to process drone parts.
During the standardization of sheet materials, the quantities of sheet material parts and cutting cards
were standardized. The standardization was continued and compared with the standardization of sheet
material previously carried out in the company. The author supplemented the list of details, after
which new cutting programs were prepared. Standardized cutting programs for sheet materials
improved the use of material by 42%, resulting in savings of 69.3 euros for the production of one set
of parts, which is 62.34% cheaper than the previously performed standardization. Setup sheets for
cutting programs were also prepared, leading to which operators can conveniently set up the machine
without checking the CAM program.
30
Optimization of the cutting programs of the parts to be processed with jigs was carried out during the
optimization of the cutting programs. During the optimization, the order of the transitions, the safe
retract height during rapid movement, the cutting parameters were changed and the area around the
part was freed for the operator to clean. Optimization of the cutting programs saved 25 minutes for
four parts, which is 13.94% faster than previously used cutting programs.
To achieve the latter goal, a jig was designed for SM6090ATC to machine drone parts on the small
router. The jig contains a base plate that is attached to the vacuum table with the 0-point system, and
jigs for processing two different drone parts can be fixed on the base plate, from which the design of
the BOOM jig is discussed in the thesis. The jig was specially designed to use the entire table of the
router, leading to which it is possible to process a maximum of eight parts at the same time in the
designed jig. The fixing of the part was made easy by fixing the part through the screwable bolt head
and using claw grippers. According to the expected working hours, 9.14 hours of free time is created
for the large router per week, and the designed jig allows processing of four parts 46 minutes faster
and saves 42 minutes of operator setup time.
During the thesis, the predetermined goals were fulfilled and the desired result was achieved. For the
future, the cutting processing technology of the CNC router park will be further developed to achieve
faster and more cost-effective working
Organisation of Construction of an Apartment Building With Commercial Premises
No full textSelle lõputöö eesmärgiks oli Lennusadama 3/1 korterelamu ehitustööde organiseerimise projekt.
Koostati eelarve, ehitusplatsi koondplaan, vee- ja elektri vajaduse arvutused, koondkalendergraafiku
ja tehnoloogiakaardid katuse- ja fassaaditöödele.
Hoone hakkab paiknema väga mitmekülgses äri- ja elurajoonis. Hoone saab olema 42 m pikk ja 26 m
lai. Kuuekorruseline äripindadega elamu kõrguseks tuleneb 21,75 m. Maapealse osa alune pind on
798,7 m2 ning kogu kompleks hõlmab endast 4395,9 m2.
Eelarve koostamisel kasutati Merko Ehitus Eesti AS eelarvestajate poolt koostatud eelarvet. Kuna
tegemist on komplekshoone koondeelarvega, arvutas autor välja sealt ainult Lennusadama 3/1 hoone
ehitustööde maksumuse. Kogumaksumuseks kujunes 5 713 896 € km-ta, millest ehituse
organiseerimise kulud moodustasid 882 621 €, ehk 15,5%.
Koostatud kalendergraafiku alusel saadakse objekti kogupikkuseks 424 päeva alates 10. aprill 2023. a
kuni 21. november 2024. a. Ajutise veetorustiku dimensioneerimise ja peakilbikaitsme arvutamisel
saadakse veetoru siseläbimõõduks 20 mm ning peakaitsmeks 125 A. Hoones töötab tipphetkel
korraga 38 töölist.
Ehitusplatsi üldplaanil näidatakse objekti üldist planeerimisloogikat. Hoone esisel teelõigul
võimaldati liiklemist mõlemas suunas ning ka ringliiklus materjalide ladustamise. Soojakulinnak
planeeriti krundi kagupoolsesse nurka, et vältida selle hilisemat liigutamist. Ajutised vee- ja
elektritrassid veeti pikki objekti ümbritsevat piirdeaeda. Paigaldati perimeetri valve ning tööalad
valgustati. Määrati jäätmekonteinerite asukohad ning ajutine parkla töölistele.
Tehnoloogilistel kaartidel näitab autor põhilisi sõlmi, tööde liikumise suundi ning positsioone
arhitektuursetel joonistel. Suuremosa tööde liikumisi on kirjeldatud läbi hoone külgede ja telgede.
Katusetööde tehnoloogiakaardil on näidatud katuse materjalide kihte ning tööde liikumiste suundasi
nii katusel, terrassil, kui ka lodžadel. Fassaaditööde tehnoloogiakaardil on näidatud tellingute
paiknemist hoone vaatel, samuti on näidatud tööde liikumise suundi nii horisontaal, kui ka
vertikaalsuunal.
Lõputöö koostamine andis autorile palju uusi teadmisi ja kogemust ehituse organiseerimise vallas.
Suheldi tihedalt alltöövõtjate ning objektimeeskonnaga. Antud lõputöö võib tulla kasuks tudengitele
kes soovivad lahendada sarnast tüüpi ehitustööde organiseerimist.The topic of this thesis is “Organisation of construction of an apartment building with commercial
premises”. The purpose of the thesis is to give an overview of the construction works of the building
at Lennusadama 3/1 located in the Kopli district in Tallinn. The apartment building is part of a
complex of buildings with a shared courtyard and underground basement.
The thesis is based on an architectural explanatory note prepared by KOKO Arhitektid OÜ, a
structural explanatory note prepared by NeoProjekt OÜ and a budget prepared by AS Merko Ehitus
Eesti. Explanatory notes on the various technical systems have also been used. The building is a
trapezoidal six-storey apartment building and with commercial premises on the ground floor.
The thesis includes an economic section, a general plan of the construction site, a time schedule and
process charts for facade and roof work. In the economic part, the costs of different cost groups have
been calculated. The total cost of the object is 5 713 896 euros excluding VAT, of which the cost of
organisation of construction amounts to 882 621 euros or 15.5% of the total cost. A time schedule is
drawn up from the first floor of the building to the handover of the object, showing the number of
construction workers, the duration of construction works and overlaps. The duration of construction
work is 424 days. The general plan of the construction site reflects the construction area of the
building together with the associated temporary infrastructure. Temporary electricity and water
consumption have been calculated and, accordingly, main fuses of the electricity panels and the
diameter of the water piping have been selected. Occupational safety requirements and the method of
contracting have been provided. In the graphic section, process charts for roof and facade works have
been provided, which show in detail the directions of the movement of work, assemblies and the time
schedule for the given work section.
Construction work begins on 10 April 2023 and ends on 21 November 2024
Effect of the normalization of sex work on the youth
No full textSeksitöö tõenäoliselt ei kao ühiskonnast lähitulevikus, aga erinevad feministlikud liikumised
annavad endast parima, et vähendada sellega kaasnevaid kahjusid. Seksitöötajate vastast stigmat
peaks tõesti vähendama, aga nende tööst tuleks siiski rääkida ettevaatlikult, et noortel inimestel ei
tekiks valet muljet seksitöö olemuse kohta. Sotsiaalmeedia nagu OnlyFans normaliseerib seksitööd
niivõrd, et naiivsed noored ei pruugi aru saada seksitööga seotud ohtudest ja osad ei suuda isegi
tunnista ohvriks langemist. Tõsised riskid ja ohud esinevad nii füüsilises kui ka kontaktivabas
seksitöös.
Kuigi kõik feministid ei pruugi pooldada ühist hoiakut seksitöö seaduslikku lubamist või keelamist,
nõustub suur enamik sellega, et seksitöötajaid peab kaitsma füüsiliste ja psühholoogiliste traumade
eest. Seda saab saavutada võimaldades inimestele majanduslikku toetust ning eluks vajalikke
ressursse, nagu toit ja ohutu elukoht. Seksitöötajatel saavad aidata ametit muuta töötukassa ja
rajaleidja töötajad. Vaimsete probleemide ravimiseks ja ennetamiseks oleks vajalik spetsiaalne
nõustaja, kes suudab seksitöö teemal rääkida andmata hinnangut sellele, miks klient on sellisele
eluteele sattunud. Eestis on õnneks kindlad organisatsioonid, mis on just sellele suunatud: MTÜ
Living for Tomorrow ja Ohvriabi.
Lõputöö uurimisprobleem keskendub seksitöö normaliseerimisele ning sellele, kuidas see võib
negatiivselt mõjutada noori inimesi, kes ei pruugi arvestada seksitöö riske ja nendega kaasnevate
tagajärgedega. Töö uurimisküsimus on: “Milline on Eesti noorte inimeste nägemus seksitööst:
millised on noorte teadmised, kogemused ja arvamused sellest?”.
Uurimustöö küsitluses osales 70 täisealist noort. Uuringu tulemusena selgus, et enamus noori
teadsid sõna “seksitöö” ja suutsid nimetada palju erinevaid seksitöö liike. Ligikaudu pooled
meestest ja pooled naistest olid ise või teadsid kedagi, kes oli kaalunud tegeleda kontaktivaba
seksitööga. Seda võib seostada sellega, et pooltel meestel ja pooltel naistel on kogemusi sellega, et
neile või nende tuttavale on pakutud seksuaalteenuste eest raha. Umbes veerand on kaalunud
ostjaga füüsilist kontakti luua või teavad kedagi, kes on mõelnud sellele. Kõige rohkem avatud
sellele mõttele oli kõige noorem vanusegrupp (18-20-aastased).
Üle poole vastajaid arvasid, et seksitöö on Eestis enamus ajast vabatahtlik ja ohutu. Kui nende endi
sõbranna peaks avaldama soovi seksitööga tegeleda, siis mida suurem oleks füüsiline kontakt
tarbijaga, seda vähem sooviksid vastajad sellist otsust toetada. Onlyfansi postitamise pooldajaid oli
38
65%, aga seksi müümise toetajaid 35%. Meestel ja naistel olid erinevad toetamise põhjused. Naised
pooldasid naiste vabadust teha enda valikuid; osa mehi lootsid aga saada “sõbra soodustust”. Kõige
rohkem vastu olijaid oli naisi. Mõlemast soost vastuolijad pidasid tööd liiga alandavaks ja
ohtlikuks. Meessoost vastajate seksitöö pooldamist võib seletada sellega, et uuringus selgus, et seks
võõra inimesega tekitab meestele väiksemat ebamugavust kui naistele. Irooniliselt olid mehed need,
kes väljendasid, et nad pigem ei austa seksitöötajaid ja mõistsid hukka paljude partneritega seksinud
naisi oluliselt rohkem, kui naissoost vastajad.
Seksism kindlasti mõjutab seda, et meie ühiskond suhtub meeste ja naiste seksuaalsusesse erinevalt,
seega liberaalsel feminismil on reaalne motivatsioon vähendada naiste seksuaalsuse ümber olevat
stigmat. Siiski, seksitöö normaliseerimine võib mõjuda noortele kaudse värbamisena ja on tähtis
rääkida seksitöö ohtudest, enne kui noored teevad otsuseid, mida nad võivad kahetseda. Eestis
tegeletakse pigem seksitöösse kaasatud inimeste abistamisega kui ennetustööga. Noori inimesi pole
vaja hirmutada seksitöö ohu statistikaga, aga kuna seksitöö on miski, millega noored inimesed on
kursis ja puutuvad ka mingil määral kokku, on õige aeg pidada erinevas vanuses noortega
eakohaseid vestlusi seksitööst ja seksist. Vestluse algatajateks võivad olla näiteks inimkaubanduse
spetsialistid, noorsootöötajad, ohvriabi sotsiaaltöötajad, aga samuti ka inimeseõpetuse õpetajad.
Pidades arutelu on võimalik, et uus generatsioon noori mehi ja naisi kasvavad üles vähem
seksistlike ja rohkem sekspositiivsete vaadetega. Sellega saaks vähendada ostjaid, kes näevad
seksitöötajat pigem objekti, kui inimesena. Noorte harimine on tähtis, sest inimkaubanduse
spetsialisti E. Mölderi sõnul on seksitöösse kaasatud pigem naiivsed, vähese haridusega inimesed.
Nooremate lastel puhul on tähtis rääkida küberturvalisusest, et internetis pesitsevatel väärkohtlejatel
ei tekiks võimalus luua haavatava lapsega kontakt ning teda manipuleerida. Laps peab teadma, et tal
on õigus öelda ei ja kui ta on hirmsas olukorras, kus ta tunneb, et vajab abi, peab ta rääkima
täiskasvanuga, keda ta usaldab. Kui turvalist täiskasvanut ei ole, siis on Lasteabi liin, kust saab nõu.The title of the thesis is “Effect of the normalization of sex work on the youth”. The volume of the
thesis is 48 pages with appendices. In total, 61 different sources were used, including 44 foreign
sources. The topic is actual because the sex workers’ rights movement has rapidly grown in the last
10-20 years. It is undoubtedly important for sex workers to be protected from the risks that come
with their field, but it’s also vital to not glamourize sex work to the impressionable youth while
trying to destigmatize it. The purpose of this thesis is to give an overview of why people go into sex
work, what are the problems sex workers face, and how the youth get recruited. The purpose of the
study is to analyze the way Estonian youth views sex work.
The study was conducted using quantitative research methods. 70 anonymous participants between
the ages of 18-30 answered a questionnaire with their knowledge, experiences, and opinions
regarding sex work. As a result, it was found that the majority young people are familiar with the
word “sex work” and could name many different forms of it. Approximately half of both sexes have
considered or know someone who has considered doing long-distance sex work. This may be
related to how half of the men and half of the women claim to have experienced someone offering
them money in return for sexual favours. Approximately a quarter say they’ve considered or know
someone who’s considered physical contact with a buyer. The majority of whom were between the
ages of 18-20.
More than half of all respondents consider sex work in Estonia to be safe and voluntary. If their
female friend wanted to partake in sex work, the more physical contact it would involve, the less the
youth wanted to support it. 65% supported posting on OnlyFans, but only 35% supported
prostitution. Men and women justified their support differently. Women wanted to support their
friend’s freedom to make her own choices; meanwhile men were hoping to get a “friend discount”.
More women than men were opposed. Men and women who opposed said they found the job to be
too dangerous and too humiliating. The study found that men are less uncomfortable with the idea
of sex with a stranger than women, which might be why they support sex work more than women
do. Ironically though, men were also more likely to say they don’t respect sex workers and judge
women who’ve had dozens of sexual partners.
Based on the conducted research, it’s clear that sexism plays a role in the way young people view
sex and sex work. To reduce stigma around female sexuality and teach about the realistic (and often
40
negative) consequences of sex work, it’s important to speak to young people while they’re at an
impressionable age.
Suggestions for social workers:
Lecture children in school about sex and sex work; get them to question sexist double
standards.
Teach young children about internet safety and provide them with resources to get help.
These measures will ensure that if people do enter the sex work field, it won’t be through deceit or
coercion
Waste recycling and saving habits
No full textTöö oli koostatud teemal „Jäätmete taaskasutamise ja säästmise harjumused“.
Kogu maailm seisab silmitsi mitmete probleemidega ja paljud neist näivad aja jooksul süvenevat, viies meid tõelise keskkonnakriisi aega. Seetõttu on üha olulisem tõsta teadlikkust nende probleemide olemasolust ja sellest, mida saab teha nende negatiivse mõju vähendamiseks.Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse ja mida rohkem taaskasutatakse, seda vähem jäätmeid konteineritesse visatakse ja seda vähem peab prügiveo eest maksma. Jäätmete sorteerimine tuleb selle võrra tarbijale odavam. Suurema osa majapidamistes tekkivatest jäätmetest moodustavad pakendid, toidujäägid ja paber. Inimesed peaksid loodusvarade säästmiseks eraldama vähemalt paberi, pakendid, toidujäägid ja ohtlikud jäätmed enim muudest jäätmetest. Pakendeid prügikasti pannes makstakse topelt, sest tootele on juba lisatud pakendijäätmete käitlemise hind.Uuringu tulemusena selgus, et veganid ja taimetoitlased on teadlikumad jäätmete säästmisest ja sorteerimisest, kui omnivoorid. Kuigi peab ära mainima, et omnivoorid on ka päris kasinad jäätmete sorteerimises. Näha on, et selles grupis on rohkem inimesi, kes sorteerivad ja säästavad jäätmeid. Kõik inimesed peaksid sorteerima prügi vähemalt mingis koguses, et vähendada jalajälje kogust. Teadlikust kuidas ja mida sorteerida peaks hakkama juba lasteaiast ning tuleks ka teatavaks teha mis juhtub kui mitte sorteerida jäätmeid.
Üks peamine järeldus, mida eelmises peatükis saab teha on see, et konteinerite olemasolu on vähene ning neid tuleks juurde paigaldada või tihedamalt tühjendada. Konteinerite pidev täis olemine järeldab seda, et inimesed tüdinevad ära jäätmete toas hoidmisest ja viivad neid valedesse konteineritesse.Waste recycling and saving habits“ The aim of the thesis is to find out waste recycling and saving habits among vegetarians, omnivores and vegans. Each Estonian generates an average of 390 kilos of household waste in one year. Compared to the residents of European countries, we are relatively poor generators of garbage, but the amount of household waste generated in Estonia is still increasing every year.The author completes the tasks by researching and searching for sources related to the topic. In order to fulfill the tasks of the research work, the relevant substantive literature, which is nature-saving topics, will be introduced. The main sources used are internet sources such as green economy articles.
The thesis consists of five chapters. In the first chapter, it is stated about waste recycling and why recycling is necessary and what recycling does to the economy. The second chapter contains an overview of waste saving as well as energy saving. It is briefly presented how to sort waste according to its quality and harmful characteristics. The saving and recycling of waste in Estonia has also been discussed separately. The third chapter presents the empirical research methodology, which explains in more detail which methods and research strategy are used. The next chapter talks about the results of an empirical study conducted on the Connect page, asking vegans, vegetarians and omnivores about saving and recycling waste
Children’s Clothing Line for Helg OÜ
No full textAntud lõputöö eesmärgiks oli luua beebi- ja lasterõivaste kollektsioon suviseks hooajaks ettevõttele Helg OÜ. Töö tulemusena sai valmis neli toodet, milleks olid beebide romper Sissy, tüdrukute suvine kleit lendlevate varrukatega Mia ning poistele mõeldud püstkraega pluus Eric ja taskutega püksid Morgan.
Vastavalt ettevõtte kriteeriumitele pandi paika kollektsiooni idee ning seejärel valmistati toodetele tehnilised joonised ja nende juurde ka toodete kirjeldused. Pärast toodete arendamist valiti materjalid ja abimaterjalid. Kõikide rõivaste jaoks valiti erinevates värvitoonides puuvillane musliinkangas.
Lõigete konstrueerimisel kasutati beebide romperi jaoks inglise süsteemi ning laste pükste, pluusi ja kleidi lõigete jaoks on kasutatud skandinaavia lasteriiete konstrueerimise süsteemi. Pärast konstrueerimist modelleeriti lõiked vastavalt tegumoele ja joonistele.
Lekaalide saamiseks lisati modelleeritud lõigetele õmblus-, pööramis- ja töötlemisvarud, lõime-, kesk- ja murdejooned ning vastasmärgid ja sissevõtete asukohad. Iga mudeli lekaalid on markeeritud lekaali koodi-, toote suurusnumbri-, detaili nimetuse- ning materjali nimetusega. Lekaalidele on koostatud ka lekaalide loetelud.
Lekaalide järel on igale tootele tehtud tehniline paljundus programmis Optitex. Beebide romperit paljundati suurustesse 56-98, poisslaste pükse 74-116 ning pluusi ja kleiti suurustesse 92-116.
Pärast lekaalide tehnilist paljundamist on välja toodud mudelite töötlemise järjekorrad, mis sõltuvad konkreetse toote tegumoest ning olemasolevatest masinatest. Töötlemise järjekorda täiendavad mudelite tehnoloogiliste sõlmede skeemid, mis näitavad toote sõlme töötlemise tehnoloogiat.
Viimasena arvutati ka toodete omahinnad ja müügihinnad, milleks tehti lekaalide paigutused programmis Optitex Marker läbi mille arvutati keskmine materjali kulu tootele
Lisades on välja toodud kõikidele mudelitele koostatud tootekaardid, kus on kirjas mudeli andmed, tehnilised joonised ja kirjeldus ning materjalid, mis on toote juures kasutatud ja hooldusjuhised.The goal of this thesis was to create a spring-summer clothing line for babys and children with a company called Helg OÜ. As an outcome four new models were created – Sissy, a romper for baby girls, Mia, a dress with flowy ruffled sleeves and for boys Eric, a shirt with short sleeves and a stand collar and Morgan, long pants with side pockets.
First in accordance with the company, ideas were exchanged and thus the clothing line was created. After that, technical drawings and descriptions of the models were made and materials were chosen. For the material for all models cotton muslin fabric in different color variations was chosen.
For constructing the basic patterns for the romper an english constructing system was used and the cildren clothing patterns were created using the scandinavian system. After the construction all patterns were modelled in accordance with the technical drawings.
Seamallowances, baselines and notches were added to all modelled patterns. All patterns are also marked with a specific code, size of the pattern, name and type of the material.
After corrections all patterns were graded using the Optitex program. The romper was graded in size variations of 56-98, the dress in 92-116, the shirt also in 92-116 and the pants in 74-116.
For sewing the garments, tables containing the instructions were made, wich take into count the design of the product and also machines available to the company. To illustrate the written instructions, cross-sectional drawings of certain seams were also made.
And lastly prices for the garments were calculated for wich pattern layouts were made using the Optitex Marker program to find the material usage per product
Automating the Design of Steel Stairs and Stair Railings
No full textLõputöö eesmärgiks oli luua automatiseerimise tarkvaralahendus terasest treppide ja piirete
projekteerimiseks ning selgitada välja, kas ja kui palju aega ja raha on võimalik säästa
projekteerimisprotsesse automatiseerides.
Lõputöö käigus töötati välja tarkvaralahendus, mis automatiseerib sirgete ja L – kujuliste terasest
treppide projekteerimise protsessi. Materjalide valikul lähtuti teostatud tugevusanalüüsidest. Töö
teostamisel võeti arvesse ISO standardites kirjeldatud nõudeid, samuti kasutati Eesti Ehitusteabe
Fondi juhendkaarte.
Lõputöö tulemusena valmis tarkvaralahendus koos graafilise kasutajaliidesega, mis automatiseeris
treppide projekteerimise protsessi. Selgitati välja, et ajaline võit ühe trepi projekteerimiseks on 7
tundi, mis ühtlasi toob ettevõttele ka rahalise võidu. Eelnevat arvesse võttes järeldatakse, et töö
tulemus vastab püstitatud eesmärkidele.The aim of the thesis was to develop an automation software solution for the design of steel stairs
and railings and to determine whether and how much time and money can be saved by automating
the design processes.
During the thesis, a software solution was developed that automates the design process for straight
and L-shaped steel stairs. The selection of materials was based on the performed strength analyses.
The implementation of the work took into account the requirements described in ISO standards, as
well as the guidelines of the Estonian Construction Information Fund.
As a result of the thesis, a software solution with a graphical user interface was completed, which
automated the stair design process. It was determined that the time saved for designing one staircase
is 7 hours, which also brings financial gain to the company. Taking the above into account, it is
concluded that the results of the work meet the set objectives
Employee Protection in Case of Employer's Bankruptcy in Estonia and Finland
No full textAastal 2019 hakkas maailma rahvastiku seas levima haigus nimega Covid-19. Antud haiguse kulgu ja mõju maailma majandusele, kaasa arvatud Eesti majandusele, ei osanud keegi ette ennustada. Haiguse levimine oli nii intensiivne, et see tekitas kiiret negatiivset mõju ka Eesti majandusele. Paljude riikide piirid suleti, mis tõi kaasa suuri tarneprobleeme. Ettevõtjatel ei jätkunud toorainet, ning tekkisid tööseisakud. Tarneahelates tekkis negatiivne ahelreaktsioon. Kuna Covid-19 kulgu ei suudetud ohjata, siis otsustasid paljud Riigid piirata ka liikumist ja avalike ruumide kasutamise võimalusi nagu näiteks kohvikute külastus, ööklubide külastust ja nende lahtioleku aegu, teatrite ja kinode külastajate arvu piirangud jne. Pajude ettevõtete tulu oli kulutuste kõrval olematu, ning maksejõuetute ettevõtete arv liikus kasvavas suunas. Ettevõtteid sattus aina enam maksejõuetuse olukorda. Kuigi maksejõuetust ei tohiks samastada pankrotiga, sest see võib erinevalt pankrotist olla ajutine seisund, võis siiski enamus maksejõuetuse piirile sattunud ettevõtteid liigitada potentsiaalseteks pankrotiavalduste lähiajal esitajateks. Juriidilistel isikutel ja nende juhatusel lasub kohustusi, millest seadusandluse kohaselt tuleb kinni pidada. Olukorrast, kus ei suudeta enam maksekohustusi täita, tuleb viivitamatult teatada omanikke ja hiljemalt kahekümne päeva jooksul ka kohust. Samuti ei tohiks jätkata ettevõtte vara arvelt väljamakseid, mis ei ole eetiliselt heauskse ettevõtja tegutsemisviisiga. Nende kohustuste eiramine võib juhile kaasa tuua kriminaalmenetluse ja halvimal juhul lõppeda juhi vangistusega. Töötajal on tööandja maksejõuetusse sattumisel erinevaid õigusi, mida toetab ka seadusandlus. Kui töölisel jääb saamata töötasu, puhkuse tasu või muud hüved, mis on töölepinguga talle määratud, tekkib töötajal õigus esitada avaldus selle korvamiseks. Nõudeavaldus peab olema nõuetekohaselt vormistatud. Juhul kui seda ei ole tehtud, siis on halduril kohustus töötajat sellest teavitama ning andma kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Ajutine pankroti haldur esitab Töötukassale avalduse töötajatele hüvitise maksmiseks. Töötajal on õigus saad saamata jäänud tasude eest Töötukassast hüvitist, paraku Töötukassa maksab hüvitis vaid piiratud ulatuses. Juhul kui töötajal jääb veel nõudmine üles, siis see läheb arutamisele võlausaldajate üldkoosolekul. Paraku aga kuna Töötukassalt väljamakstavad summad on piiratud, siis kõrgemapalgalistel töövõtjatel võib seadusandlusest tulenev arvestusviis anda korraliku põntsu, sest alati ei pruugi hetkel kehtivate arvestusviiside järgi arvutatav hüvitis katta töötaja saamata jäänud tulu ning pankrotivarast ei pruugi jätkuda kõikide võlausaldajate nõudmise täitmiseks
Management of facilities analysis of maintenance documentation requirements based on older warehouse and industrial buildings
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tuvastada probleeme hooldusdokumentatsioonis ja kirjeldada puudusi. Võrreldi seaduses hooldusdokumentatsioonile esitatud nõuete vastavust reaalse olukorraga. Toodi välja kitsaskohti ja pakuti välja lahendusi. Lahendust püüti kirjeldada skeemina, mida saaks kasutada uue tehnilise andmebaasi loomisel, mis oleks vastavuses EVS-standardiga.
Esimeses osas kirjeldas autor hooldusjuhendit ja sellele vastavaid nõudeid ehk ehitusseadustiku ja ministri määrust hooldusjuhendi sisu kohta ning standardit EVS 807:2016.
Teises osas toodi välja ootused uute hoonete valmimisel dokumentatsioonile ja sellega seonduvad probleemid, mis on tingitud puudulikust või osaliselt mitte täidetud dokumentatsioonist. Vaatluse alla võeti neli erinevat objekti, millest kaks olid vanad lao- ja tööstushooned, uus lao- ja tööstushoone ning täielikult renoveeritud lao- ja tööstushoone. Antud hoonete dokumentatsiooni kirjeldati tabeli näol, kas teave täielikult puudub, on osaliselt puudulik või terviklikult olemas. Samuti märgiti, kas teave on saadaval digitaliseeritud versioonil.
Lõputöö viimases osas esitati ettepanekuid ja lahendusi muutmaks olukorda paremaks ja lihtsamaks kõikidele osapooltele seoses haldusega ja kogu dokumentatsiooniga, mis kuulub hoone juurde. Parim lahendus probleemile oleks uue platvormi loomine, mis käiks käsikäes standardiga EVS 807:2016.
Antud lõputöö tulemusest saame järeldada, et väga paljudel vanadel hoonetel on puudulikud hooldusdokumendid. Peamiselt põhjused hooldusdokumentatsiooni puudumiseks on ümberehitused, mida pole ehitusregistris kajastatud, vanad masinad (pole vahest võimalik leida kasutusjuhendeid, kuna masina tootmine on lõpetatud / tootjat enam ei eksisteeri), ebatäpsed mõõdistused, mida pole uuesti mõõdetud.
Uute tööstus- ja laohoonete puhul saame järeldada, et dokumendid on tootja poolt olemas kuid sageli pole neid riigikeeles. Tavaliselt üritatakse saada objektiga sina peale kiiresti ning jäetakse dokumentide vormistamine unarusse, neid ei esitata või vormistatakse vaid hädavajalik ning muud dokumentatsiooni omanikule ja haldurile isegi ei koostata, kuna antud protsess on võrdlemisi ajakulukas ning tüütu ettevõtmine ehitajale.
39
Uue ja täiusliku platvormi loomine EVS standardi põhjal looks kõikidele kasutajatele sama põhja, milles oleks kiiresti ja asukohast olenemata hea informatsiooni hallata. Platvorm looks võimaluse näha suurt osa informatsiooni kohapeale minemata, samuti oleks võimalik tutvuda ka ohuallikatega, mille põhjal teha otsuseid, kas on vaja kasutada isikukaitsevahendeid või on hoopis vajalik teise isiku kohalolu, et vältida hilisemaid õnnetusi, mis objektil võivad juhtuda.The aim of this thesis was to identify problems in the maintenance documentation and describe the shortcomings. The compliance of the requirements for maintenance documentation in the law with the real situation was compared. Bottlenecks were identified and solutions were proposed. An attempt was made to describe the solution as a scheme that could be used to create a new technical database that would be compliant with the EVS standard.
The thesis described maintenance documentation and regulatory laws. Expectations and problems with new warehouse and industrial buildings were pointed out. Deficiencies in the documentation of old buildings were observed. Finally, four different objects were compared and a solution was brought out.
From the result of this thesis, we can conclude that many old buildings have incomplete maintenance documents. The main reasons for the lack of maintenance documentation are conversions that are not recorded in the construction register, old machines (sometimes it is not possible to find user manuals because the machine has been discontinued / the manufacturer no longer exists), inaccurate measurements that have not been re-measured.
In the case of new industrial and warehouse buildings, we can conclude that the documents are available by the manufacturer, but they are often not in the national language. Usually, they try to get the object done quickly and the formalization of documents is neglected, they are not presented or formalized only when absolutely necessary, and other documentation for the owner and manager is not even prepared, as this process is relatively time-consuming and a tedious undertaking for the builder.
Creating a new and perfect platform based on the EVS standard would create the same base for all users, in which good information could be managed quickly and regardless of location. The platform would create an opportunity to see a large part of the information without going to the site, and it would also be possible to get acquainted with the sources of danger, on the basis of which decisions can be made, whether it is necessary to use personal protective equipment or whether the presence of another person is necessary in order to avoid later accidents that may happen on the site