TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Management of tangible fixed assets and its relation to financial ratios, using the example of Merling Reisid OÜ
No full textLõputöö eesmärk oli selgitada välja materiaalsete põhivarade juhtimise põhimõtted ning seosed finantssuhtarvudega, mis on aluseks juhtimissoovitustele reisijateveo ettevõttele Merling Reisid OÜ.
Materiaalse põhivaraga seonduvalt tuleb ettevõtte juhtkonnal teha pikaajalise finantsmõjuga otsuseid- kehtestada soetusmaksumuse alampiir, määrata eeldatav kasulik eluiga ja valida amortisatsioonimeetod. Ettevõttetel, kes peamise osa müügitulust teenivad materiaalsete põhivarade kasutusega, on eeldatavasti suhteliselt suur põhivara osakaal koguvaras. Suurem põhivarade osakaal tähendab paremat varalist seisukorda, ettevõtte kõrgemat oodatavat likviidsusväärtust ja tõenäoliselt ka väiksemaid võimalikke pankrotikulusid.
Kõiki neid eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes on materiaalsete põhivarade juhtimise temaatika oluliseks tõstatunud käimasolevates kriisides, kuna teatud tegevusvaldkondades seisab suur hulk põhivara tulutult. Seega omab valitud teema kui uurimisobjekt uudsust. Paljud ettevõtted on silmitsi küsimusega, kuidas vähendada kulusid või kas muuta amortisatsiooni arvestamise meetodit ja kuidas nimetatud muudatused mõjutavad ettevõtte peamisi varadega seotud finantssuhtarve.
Majandustulemustele tõlgenduste saamiseks on oluline pöörata tähelepanu finantssuhtarvudele. Suhtarvude abil saab hinnata minevikusündmusi ning selle põhjal teha tulevikuotsuseid. Eristatakse kasumlikkus- ehk rentaablussuhtarve ning toimimis-ehk efektiivsussuhtarve. Siinjuures on oluline mõista suhtarvude tähendust ja erinevate majandustehingute ning arvestuspõhimõtete mõju nendele.
Uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis käesolevas lõputöös tähendab, et üksikjuhu kohta tehti järeldusi üldise ja teadaoleva põhjal. Uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade juhtimisalaseid otsuseid võrreldi teoreetiliste käsitlustega. Esmalt anti ülevaade teemakohasest teooriast, millele järgnes andmete kogumine. Teoreetilises osas oli oluline roll seadusandlusel, mida täiendati erialaspetsialistide tõlgenduste ja selgitustega. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust.
Andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid. Dokumendivaatluse käigus töötati läbi dokumendivaatlusplaanis kirjeldatud dokumendid (Lisa 1). Kasutati teiseseid andmeid. Dokumendivaatluse käigus saadud andmeid täiendati läbiviidud poolstruktureeritud intervjuudega. Poolstruktureeritud intervjuusid soovitatakse kasutada uuringutes, kus soovitakse uurida varjatud nähtusi ja nende tunnuseid, kus küsimused esitatakse küll kindlas järjekorras, kuid neile vastatakse vabalt. Intervjuud viidi läbi ettevõtte kahe juhatuse liikmega, kuna nemad langetavad materiaalsete põhivarade juhtimise ja soetamisega seotud otsused. Intervjuude läbiviimiseks kasutati lisas 2 esitatud intervjuu küsimustikku (Lisa 2). Küsimustik oli koostatud lähtuvalt lähenemisviisist, et sellega püütakse saada täiendavaid andmeid, mis ei selgu dokumendivaatluse käigus ning mille käigus püütakse leida ja aru saada eelnevatest otsustest. Tulemused ja ettepanekud esitati kirjeldava tekstina.
Lõputöö tehti OÜ Merling Reisid, kui reisijateveo teenust pakkuva ettevõtte näitel. Enne koroonakriisi puhkemist moodustas kõnealuse ettevõtte peamise müügitulu rahvusvaheline reisijatevedu ning rahvusvaheline kommertsliinivedu. Kriisi puhkemisel tühistati rahvusvahelised juhuveod 100%-liselt ning rahvusvaheline kommertsliinivedu seiskus. Ettevõtte müügitulu langes võrreldes 2019.aastaga 2020.a. ca 35%. Samas omab ettevõtte arvestatavad bussipark- ettevõttel on 4 suurt turismibussi, 7 väikebussi ning 7 sotsiaaltransportteenuse osutamiseks kohaldatud sõidukit.
Ettevõte kasutab amortisatsiooni arvestamisel lineaarset meetodit ning kehtestatud materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse alampiir on 320 eurot. Siinkohal on ettevõttele ettepanek materiaalsete põhivarade alampiiri tõsta, kuna nii väikese maksumusega põhivarasid tegelikult arvele ei võeta. Ettepanek on tõsta materiaalsete põhivarade alampiiri 1000 kuni 1500 euroni.
Materiaalsetele põhivaradele on raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kasutusaeg aastates, mis sõltub soetatud bussi vanusest. Uuringu läbiviimisel selgus, et ettevõte on kaalunud kriisi aastatel materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodit muuta, et vähendada kulumist tekkivaid kulusid ja seega ka kahjumit. Lõputöö käigus viidi läbi arvutused lineaarse amortisatsioonimeetodi rakendamisel 7 ja 10 aastase kasuliku eluea korral ning tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi rakendamisel. Tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi rakendamise arvutused näitasid ja sellest lähtuvalt jõuti järeldusele, et antud meetodi puhul oleks küll arvestatav kulum väike, kuid see tekitab olukorra, kus ettevõttel on arvel palju moraalselt vananenud põhivara. Ettevõte juhtkond jäi seisukohale, et kõnealuses ettevõttes ei ole võimalik tegevusmahul põhinevat amortisatsioonimeetodit rakendada, sest see on prognoosimatu ning ei toeta ettevõtte pikaaegseid eesmärke. Ettevõte soovib kasutusele võtta uuemaid ja kaasaegsemaid transpordivahendeid, olulise surve sektorile seab tehnoloogia kiire areng, kliimaeesmärgid, rohepööre. Ettepanek on soetamise hetkel alla 10 aasta vanuste materiaalsete põhivarade puhul lineaarse amortisatsioonimeetodi rakendamisel kasuliku eluea pikendamist 7 aastalt 10 aastale. See tõstab bilansis materiaalse põhivara jääkväärtust, arvestatav kulum on väiksem ja puhaskasum suurem. See materiaalsete põhivaradega seotud juhtimisotsus kannavad endas mõju finantssuhtarvudele. Kõik finantssuhtarvud langevad, kuid minimaalselt. Kogukapitali puhasrentaablus (ROA) väheneb 0,35% ja materiaalsete põhivarade puhasrentaablus 1,14%. Suurem materiaalsete põhivarade maksumus sama müügitulu juures annab väiksema koguvara käibekordaja (-0,06%) ja ka materiaalsete põhivarade käibekordaja (-0,09%). Ühtlasi leiti, et kuigi lineaarse amortisatsioonimeetodiga kaasnevad konstantsed amortisatsioonikulud, mis on sageli suured, on see parim võimalik amortisatsioonimeetod kõnealusele bussiettevõttele.
Seega on lõputöö eesmärk antud tulemuste näol täidetud.Thesis „Management of tangible fixed assets and its relation to financial ratios, using the example of Merling Reisid OÜ” total volume is 59 pages including cited sources, summary and appendices. The paper consists of 6 tables and 3 appendices. 40 different sources have been cited in the thesis. It is with a vertical structure, a deductive approach is used and it consists of two chapters. The first chapter provides an overview of the methodology that is used, the purpose of the study, tasks, research-, data collection and the methodology of analysis. The second chapter concentrates intertwinedly on both theoretical approaches and also what emerged during the study- an overview of the theoretical principles of tangible fixed assets management and their connections with financial ratios and at the same time there is explained what is happening in the company.
Management of tangible fixed assets matter has been relevant in the past pandemic as well in the ongoing economic- and energy crisis and in the light of the climate- and environmental goals of the European Union by banning the sale of new gasoline and diesel vehicles by 2035. In addition to that it has been emphasized that the economic effects of the coronavirus outbreak and the state of emergency are reflected in fixed assets by declining in value. There are problems in examining the condition of more expensive tangible fixed assets and in the balances of fixed assets accounts.
The purpose of the thesis was to find out the principles of the management of tangible fixed assets and the connections with financial ratios that are the basis for management recommendations for the passenger transport company Merling Reisid OÜ.
To achieve the goal following tasks were set:
• to present the thesis methodology;
• to provide an overview of the theoretical principles of management of tangible fixed assets and selected financial ratios;
• to describe and evaluate the management of tangible fixed assets and the main financial ratios in the company Merling Reisid OÜ;
• to point out the connections between management decisions of tangible fixed assets and financial ratios and submit management recommendations to Merling Reisid OÜ if necessary.
The thesis was conducted based on the passenger transport company Merling Reisid OÜ. Before the outbreak of the corona crisis the main sales revenue was formed by international passenger transport and international commercial line transport. When the crisis broke out, all the international occasional transportation was cancelled 100% and the international commercial line transport stopped, sales revenue decreased 35% and the company ended the financial year with a loss. However, depreciation expenses remained constant. Merling Reisid OÜ uses the linear method in calculating depreciation and the established material and the minimum acquisition cost of fixed tangible assets is 320 euros. During the thesis calculations were made for the application of the depreciation method based on the volume of activity and the linear depreciation method in the case of a useful life of 7 and 10 years as well as the main financial ratios related to assets and tangible fixed assets.
The following management recommendations were presented to the company:
• to raise the lower limit of the acquisition cost of tangible fixed assets to 1000 to 1500 euros;
• to increase the useful life of tangible fixed assets that are less than 10 years old at the time of acquisition from 7 years to 10 years.
The extension of useful life increases the residual value of tangible fixed assets on the balance sheet, the estimated depreciation is lower and the net profit is higher. Net profitability of total capital (ROA) decreases accordingly 0,35% and net return on tangible fixed assets 1,14%, but the decline is minimal. The higher residual cost of tangible fixed assets at the same sales revenue gives a lower turnover ratio of total assets (-0,06%) and also a turnover ratio of tangible fixed assets (-0,09%), but the impact is minimal. It was also found that although the linear depreciation method entails constant depreciation costs which are often high, it is the best possible depreciation method for that company. The applied value of the thesis for Merling Reisid OÜ consists in raising awareness of management decisions and accounting of tangible fixed assets about the impact of different accounting methods on economic results through management recommendations
Important Activities in Design and Installation With Prefabricated Insulation Elements
No full textKäesolev uurimistöö käsitleb kortermajade rekonstrueerimise protsessi tehases eelvalmistatud lisasoojustuselementidega, keskendudes nende projekteerimisele, tootmisele ja paigaldusele. Töös käsitletakse tehases eelvalmistatud lisasoojustuselementide kasutamist kortermajade rekonstrueerimisel Eestis, püüdes välja selgitada, milliseid eeliseid ja väljakutseid see lähenemisviis pakub ning kuidas neid protsesse optimeerida. Uurimistöö keskendus erinevatele elementidele, nende projekteerimisele, tootmisele, ettevalmistustöödele objektil ja paigaldusele ning järeltöödele. Lisaks analüüsiti ka välja tulnud pudelikaelad, mis võivad takistada renoveerimismahtude suurenemist.
Peatükk 2 keskendub uuritud objektide juhtumitele ja nendele leitud lahendustele, et anda ülevaade erinevate tegevuste ära jätmise tagajärgedest. Juhtumid on esitatud ehitusetappide loogilises järjekorras. Käsitleb liiga väheste uuringute tagajärgi, näiteks kandurite kinnitamatust ja tõstetehnika läbipääsmatust. Esimeses juhtumis ei veendutud ehitusuuringute käigus aluspinna tugevuses, mis viis probleemideni kandurite paigaldamisel. Lahenduseks oli liimpuittala lisamine. Teises juhtumis ei arvestatud tõstukite ja kraana liikumisteede pinnase vastupidavust, mis viis ajutise pinnase asendamiseni geotekstiili ja killustikuga. Seejärel käsitletakse punktipilve ebapiisavat kasutamist ja sellega seotud probleeme, näiteks ebatiheda kompensatsioonivilla, looklevate elementide, elementide mitte kokkusobimise ja avatäidete mittevastavuse. Olukordade lahendamine nõudis kohapealseid lisatöid. Seejärel kirjeldatakse puuduliku projekteerimise tagajärge, nagu kandurite paigaldamine ebaühtlasel pinnal, transpordi ja tõste vigastused ning tagasiside puudumine projekteerijatele. Lahendused hõlmasid kanduri kinnituslahenduste muutmist, pakendamise ja tõstmisviiside lahendamist inseneri poolt ning projekteerijate kaasamist lahenduste leidmisel ja tagasiside andmisel.
Järgmistes peatükkides käsitletakse soovitusi elementide projekteerimise, tootmise, paigalduse ettevalmistavate tegevuste, elementide paigalduse ja jätkutööde korraldamises, mis on koostatud näidisjuhendina edasiste juhendite teejuhiks. Juhendis tuuakse välja olulisemad tegevused uurimistöödest kuni elementide paigaldusjärgse tööde lõpetamiseni. Näiteks aurutõkke vajalikkus soklis, jätkudes auru- ja õhutõkke tihendamine, lame- ja viilkatusega ülemiste elementide tihendamine ja talvisest paigaldusest tingitud asjaolud.
Viimases peatükis võetakse lühidalt kokku tulemused ja uurimistöö käigus ilmnenud mitmed pudelikaelad, mis vajavad tähelepanu, näiteks ehitusregistri menetlusaeg, aknapalede viimistlus, tehnosüsteemide renoveerimine ja teadlikkuse tõstmine. Eraldi alapeatükis käsitletakse projekteerimise osa, kus on probleemiks koheselt tehtav valik klassikalise rekonstrueerimise ja tehase
51
elementide vahel ning projektide korduvad vead. Soovitatakse eraldada osaliselt projekteerimine ehitustöövõtust, teha rohkem ehitusuuringuid ja koolitada konsultante.
Elementide standardiseerimise osas soovitatakse kasutada juba kasutuses olevaid materjale ning arendada edasi tüüp 2 elemente, mis praeguseks on veel teostamata. Lõpptoodanguks võiks olla lahendus, millel sisuliselt puuduvad jätkutööd.
Ettepanekud hõlmavad lamekatuste renoveerimise arendamist tehase elementidega, viilkatustega hoonete ümbertegemist lamekatusteks ning sokli ja vundamendi elementide välja arendamist. Lisaks võiks uurida olemasolevatele kortermajadele lisakorruste rajamist tehase elementide ja/või moodulitega, mis võib aidata katta osaliselt või täielikult ühistu omafinantseeringut.The following thesis Important Activities in Design and Installation With Prefabricated Insulation Elements research addresses the process of reconstructing apartment buildings with factory prefabricated supplementary insulation elements, focusing on their design, production and installation. The paper examines the use of factory prefabricated additional insulating elements in the reconstruction of apartment buildings in Estonia, trying to identify the advantages and challenges of this approach and how to optimise these processes. The research focused on the different elements, their design, production, site preparation and installation, and post-installation work. In addition, the study analysed the bottlenecks that emerged and which could hinder an increase in renovation volumes.
Chapter 2 focuses on the cases of the sites studied and the solutions found, in order to give an overview of the consequences of not taking various actions. The cases are presented in the logical order of the construction phases. It deals with the consequences of insufficient investigations, such as unsecured girders and impassability of lifting equipment. In the first case, the strength of the subsoil was not verified during the construction survey, which led to problems with the installation of the girders. The solution was the addition of a glulam beam. In the second case, the resistance of the soil in the paths of the cranes and hoists was not taken into account, which led to the replacement of the temporary soil with geotextile and gravel. The insufficient use of the point cloud and related problems such as imperfect compensation felt, wavy elements, non-matching of elements and nonconformity of openings are then discussed. The resolution of the situations required additional field work. The results of inadequate design are then described, such as installation of girders on uneven surfaces, transport and lifting damage, and lack of feedback to designers. Solutions included modification of the fixing solutions for the girder, engineering solutions for packing and lifting, and involvement of the designers in finding solutions and providing feedback.
The following chapters cover recommendations for the design of the elements, production, preparation for installation, installation of the elements and the organisation of the follow-up work, which have been prepared as a model guide to lead the way for further guidelines. The guide outlines the main activities from the investigation to the completion of the post-installation works. For example, the need for a vapour barrier at the plinth, the sealing of the vapour and air barrier at the extensions, the sealing of the flat and pitched upper element and the winter installation specifics.
The final chapter briefly summarises the results and several bottlenecks identified during the research
53
that need to be addressed, such as the length of time it takes to process in the building register, the finishing of window panes, the renovation of technical systems and raising awareness. A separate sub-section addresses the design part, where the problem is the immediate choice between classical renovation and factory elements, and recurrent design errors. It is recommended that design should be partly separated from construction, that more building studies should be carried out and that consultants should be trained.
In terms of element standardisation, it is recommended to use existing materials and to further develop type 2 elements, which are not yet implemented. The final product should be a solution with essentially no follow-up work.
Proposals include the development of renovation of flat roofs with factory elements, the conversion of pitched roofs to flat roofs and the development of plinth and foundation elements. In addition, the construction of additional storeys on existing apartment buildings with factory-fabricated elements and/or modules could be explored, which could help to cover part or all of the housing association's own financing
Child's cognitive and speech function disorders in relation to smart device overuse
No full textNutiseadmed ja internet on tänapäeval peaaegu kõigile kergesti kättesaadav. See tehnoloogia on väga kasulik ja võimaldab kõigil kergesti ligipääseda kõiksugustele tööriistadele ja teenustele, mis teevad tänapäeva elu lihtsamaks. Kahtlemata on need seadmed vajalikud ja kasulikud tänapäeva ühiskonnas, kuid nad siiski pole täiesti ohutud, eriti arenevatele lastele, kes on haavatavamad võrreldes täiskasvanuga.
Kognitiivse arengu teooria järgi on vanustes 0-12 ja vanemad on erinevad arenguetappid ning kõigil nendel on oluline roll ülejäänud tulevases elus hakkamasaamisel. Kui mingi etapp neist on häiritud mingil põhjusel ja ei areneta vastavalt, siis see võib piirata täieliku inimliku intelligentsuse tervislikku välja kujunemist. Et kui lapsed ei saa normaalsel kujul maailma avastada ja keskkonnaga vastavalt suhestuda siis sellel on kahtlemata eluaegsed negatiivsed kognitiivsed tagajärjed, näiteks kui kõne- või kognitiivsed oskused ei kujune vastavalt välja siis tekivad tulevases elus suurema tõenäosusega õpi- ja tööraskused vms.
Uuringud näitavad, et laste hulgas on nutiseadmete tarbimine tõusnud uni 95%-ni lastest ehk kümnest lapsest tõenäoliselt ainult üks ei kasuta nutiseadmeid. Peamiselt ostetakse seadmed vanemate poolt selleks, et kergemini ühendust oma lapsega saada vms sellisel essentsiaalsel eesmärgil kuid enamasti lapsed kasutavad seadmeid peamiselt sotsiaalmeedia vms meelelahutuse tarbimiseks. Peale seadme ostmist tihtipeale saab lapsele nutiseade eraldamatuks kaaslaseks.
Nutiseadmed võivad olla ikkagi kasulikud mitmel viisil, näiteks on mõõdetud häid tulemusi laste arengule kui on hariduse andmiseks kasutatud nutiseadmeid, kuid niipea kui ekraaniaeg tõuseb liigselt hakkavad domineerima negatiivsed tagajärjed. Kui ekraaniaeg tõuseb ja laps ei tegele piisavalt füüsilise, sotsiaalse vms tegevusega tekivad füüsilised, psühholoogilised või käitumuslikud häired. Üleliigsest ekraaniajast võivad tekkida lastel erinevad toimetuleku- ja sotsiaal-emotsionaal probleemid, õpiraskused ja käitumisprobleemid nagu näiteks taju, mälu, tähelepanu, probleemilahendus, planeerimine, järeldamis- ja kategoriseerimisoskus, visuomotoorsed võimekused, visuaalruumilised ja konstruktiivsed võimed, keele- ja kõnefunktsioonid ja arutlusoskus.
Sõltumata sellest, et erinevate kompromiseeritud arenguetappide tõttu võivad eluaegsed arengukahjud tekkida, mis eluaegselt loovad akadeemilisi-, töö- vms probleeme võib lapseeas veel professionaalse abi ja ekraaniaja piiramisega aidata lastel järele areneda. Esiteks saavad lapsevanemad jälgida, et lapsed ei veedaks liiga palju aega nutisedmetega ning sotsiaalselt ja füüsiliselt tegeleda lastega, et nad saaksid võimalikult palju arenguks vajalikku tähelepanu ja stimulatsiooni. Kui juba on tekkinud häired, siis võib teha standartiseeritud teste, et tuvastada erinevaid arengu probleeme ning vajadusel pöörduda näiteks logopeedi poole. Kui on kõnearengu probleemid, siis logopeedid kasutavad erinevaid metoodikaid, et laste kõnearengule kaasa aidata nagu kõneteraapia, häälikuline korrektsioon, piktogrammide kasutamine, logopeediline massaaž vms.
Lõputöös läbiviidud kvalitatiivses uuringus spetsalistidega, kes tegelevad kognitiiv- ja kõnefunktsioonihäiretega selgus, et abivajavaid lapsi on üsna palju. Intervjuudes tõdeti, et iga aastaga on aina rohkem kognitiivsete- ja kõnefunktsioonihäiretega lapsi, kes spetsalistide poole pöörduvad.
Uuringus osalenud spetsalistid olid arvamusel, et kognitiivseid- ja kõnefunktsioonihäireid võib seostada liigse nutiseadmete kasutamisega. Kahjulikud mõjud võivad lastel avalduda tähelepanu ja otsuste tegemise häirumisega. Samuti võib raskendatud olla analüüsivõime, mis tingitud liigsest nutiseadme kasutamisest. Intervjueeritavad spetsalistid tõid välja, et eriti avaldab negatiivset mõju liigne nutiseadmete kasutamine kõnefunktsioonile. See on tingitud asjaolust, et lastel ei arene välja suhtlemisoskust, kui veedetakse liiga palju aega ekraani taga. Uuringus osalenud spetsalistid väitsid, et vanemad on tihti mures, kuna väikelapse kõne ei ole piisavalt arenenud. Selgus, et paljud vanemad annavad lapsele nutiseadme lapsehoidja eesmärgil. Põhjused selleks võivad olla ajanappus või vanemate soov tegeleda rahulikult oma asjadega. Samuti on paljudel vanematel puudulikud teadmised nutiseadmete ohtudest lastele. Probleemiks on ka see, et vanemad veedavad ise samuti palju aega nutiseadmetes ning seetõttu lastakse ka lapsel kergekäelisemalt ekraani taga aega viita. Selline tegutsemisviis pärsib aga vanema ja lapse vahelist suhtlust.
Intervjuus osalenud spetsalistid olid arvamusel, et nutiseadmeid ei tohiks anda lastele vähemalt enne kolmandat eluaastat. Soovituslik oleks aga nutiseadmete kasutamisega oodata kuni seitsmenda eluaastani, seejuures on oluline vanemlik selgitus ning suunamine. Intervjuu käigus selgus, et kuni kolmanda eluaastani on lastel aktiivne keeleline arenguperiood ning kujuneb välja peenmetoorika. Seega on väga oluline, et vanem suhtleks väikelapsega, et laps saaks õppida ning arendada suhtlemist. Laste peenmetoorikat saab paremaks muuta läbi mänguliste tegevuste, mis arendab ka loogilist mõtlemist
Küsitluse käigus selgus, et enim mõjutab nutiseadmete kasutamine lapsi alates esimesest kuni kuuenda eluaastani. Teismeliste puhul võib märgata tunnuseid, kui on varases nooruses liialt nutiseadmeid kasutatud. Näiteks võivad probleemseks osutuda tekstide mõistmine ning raskendatud on keskendumine. Küsitluses osalenud olid arvamusel, et nutiseadmete liigkasutamise ja tähelepanuhäirete vahel on seos. Keskendumisraskustega laste puhul on täheldatud, et neil on vaja pidevalt tegevuses muutust, kuna ei suudeta kaua tähelepanu hoida ühel asjal. Spetsalistid tõdesid, et kooli minnes esineb tähelepanuhäireid lastel veelgi enam. Näiteks esineb lastel probleeme loovalt õppimisega ning ei osata ise mõelda lahenduskäike. Samuti puudub lastel huvi ning oskus suhelda, pigem veedetakse aega telefonis kui ümbritsevate inimestega suheldes. Uuringu käigus selgus, et lastel on probleemiks ka liigne agressiivsus, mis ilmselt tuleneb vägivaldsete mängude mängimisest. Spetsalistid tõid välja, et vanemlik selgitus on väga oluline seejuures, tuletamaks meelde lapsele, et mängus toimuv ei ole reaalsus.
Intervjuudes osalenud spetsalistid olid arvamusel, et lapse arengu toetamiseks on oluline lastevanemate teadlikkus. Saamaks teada laste arengu etappidest toodi välja, et kasulik oleks lugeda näiteks vastavat kirjandust või küsida infot mõne eriala spetsalisti käest. See aitab tuvastada lapse kõrvalekaldeid arengus ning seejärel saab suunduda õigeaegselt vastava spetsalisti poole abi saamiseks. Lapse arengu või kõne mahajäämusega tegelevad näiteks pediaater, laste neoroloog, kõrva-nina-kurguarst, logopeed ning psühholoog. Töös kasutatakse häirete diagnoosimiseks näiteks teste, vaatluslehti ning autismispektrit.
Küsitluse käigus tõid spetsalistid välja, et kognitiivsete- ja kõnefuntsioonihäirete toetamiseks lastel on erinevad metoodikad, mis sõltuvad lapse arengust ning vanusest. Eelkooliealiste puhul kasutatakse mängulist lähenemist, vanemate laste puhul võetakse kasutusele ka õppemeetodid. Intervjuus osalenud olid arvamusel, et eelkõige tuleb lähtuda igast lapsest individuaalselt, mis meetod täpselt sobib. Üks intervjuueeritav spetsalist kasutab näiteks kognitiivsete- ja kõnefunktsioonihäirete laste puhul joogat ning meditatsiooni. Lapsevanemate puhul soovitasid spetsalistid töö- ja puhkeaja struktureerimist, leida lapsega koostöövorm ning luua kindel päevakava. Samuti võib innustada last pingutama premeerimisega. Eelkõige pidasid aga intervjuueeritavad tähtsaks vahetut suhtlust vanema ja lapse vahel, mis aitab efektiivselt õppida ja arendada kõneoskust.
Intervjuu käigus selgus, et raske on tuua välja täpselt kui palju lastest paraneb täielikult kognitiivsetest- ja kõnefunktsioonihäiretest. Spetsalistid tõdesid, et varases nooruses abi saanud lastel paraneb kõneoskus, kuid see ei pruugi täielikult kaduda. Tihti ilmnevad kõnehäiretega lastel probleemid ka edaspidi, näiteks kooli minnes võib raskendatud olla lugema õppimine ning keeleline väljendus. Seejuures on oluline lapse arengut toetavate metoodikate kasutamine. Kooliskäivate laste puhul on selleks erinevad õppemeetodid, mis aitavad parandada lapse keskendumisvõimet ning mälu treenida.
Kokkuvõtvalt saab/võib öelda, et teooriast lähtuvalt on nutiseadmete liigne kasutamine laste hulgas tugevalt seostatud erinevate füüsiliste, psühholoogiliste või vaimsete häirete tekkimisega. Paljud uuritud materjalid näitavad, et seos on liigselt nutiseadmete kasutusel ja laste kognitiivsete- ja kõnefunktsioonide häirete tekke vahel. Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et kuni kolmanda eluaastani ei tohiks anda lastele nutiseadmeid, vältimaks kognitiivsete- ja kõnehäirete tekkimist. Lapse kõnearengu toetamiseks on eelkõige tähtis just vanema poolne suhtlus ning osavõtlikkus. Uuringu käigus selgus, et oluline on tõsta vanemate teadlikkust nutiseadmete kahjulikust mõjust ning samuti lapse arenguetappidest, ennetamaks lastel kognitiivsete- ja kõnefunktsioonihäirete tekkimist.Mobile devices and the internet are easily accessible to most people nowadays, but their use can have various negative consequences, especially for children who are more vulnerable than adults.
According to the theory of cognitive development, there are different stages of development from ages 0-12 and beyond, and all of these stages play an important role in coping with life in the future. If children cannot explore the world and interact with their environment in a normal way, this will have lifelong negative cognitive consequences, such as a lack of developed speech or cognitive skills, and a higher likelihood of learning and work difficultieslater in life. Excessive screen time can lead to various coping and socio-emotional problems, learning difficulties, and behavioral problems in children.
In a qualitative study conducted with specialists dealing with cognitive and speech function disorders, it was found that there are many children in need of help. The interviews revealed that with each passing year, there are more children with cognitive and speech function disorders who seek help from specialists.
The participating specialists were of the opinion that excessive use of mobile devices can be linked to cognitive and speech function disorders, particularly negative effects on speech function. Mobile devices should not be given to children before the age of three, and it is recommended to wait until the age of seven. In teenagers, signs of excessive use of mobile devices in early childhood can be noticed, particularly in their school performance, such as difficulties in understanding texts, lack of concentration, reduced interest and communication skills, and aggression.
Various methodologies are used to support children with cognitive and speech function disorders, including playful approaches for younger children and educational methods for older children, as well as yoga and meditation. It is important to structure work and leisure time, find a cooperative approach with the child, and create a consistent daily routine. Above all, communication between parents and children is crucial in effectively developing cognitive and speech function skills.
It is not known exactly how many children fully recover from cognitive and speech function disorders. Children who receive help in early childhood may see improvements in their speech skills, but these problems may not completely disappear. Children with speech disorders may have difficulties in reading and linguistic expression when they go to school. Therefore, the use of developmentally supportive methodologies is important
Brushless Direct Current Motor Implementation in a Parcel Robot
No full textLõputöö ,,Harjadeta alalisvoolumootorite rakendamine pakiroboti’’ eesmärk oli olemasolevate
ajamite hinna optimeerimine uute ajamite leidmise kaudu ning nende implementeerimine
pakirobotisse. Hinna optimeerimise minimaalne maht oli 40%. Mootorite implementeerimise osa
hõlmas mootoritele uute kinnituste ning olemasolevale kontrollerile korpuse projekteerimist.
Lõputöö esimeses pooles on kirjeldatud pakiroboti Cleveron 405 tööpõhimõtteid, et lahti selgitada
millised ülesanded erinevatel ajamitel on. Kokku on 5 ajamit ning igal on oma ülesanne.
Kaardistatud sai ka vana olukord ja komponendid, mis robotis pesitsevad. Pärast olukorra
kaardistamist sai otsida vanade ajamite põhjal sarnased harjadeta alalisvoolumootorid, mis oleksid
võimelised sama ülesannet täitma. Uuete ajamite valik tuli asukoha lõikes mootorite võrdlusega.
Uute mootorite kinnitused muutusid ning pärast seda vajasid üle vaatamist mootorite klambrid.
Seal, kus võimalik, kasutati projekteeritud adapterit ning kohtadesse, kus adapterit kasutada ei
saanud projekteeriti uued klambrid. Klambrite töökindlust kontrolliti FEM simulatsioonis välja
arvutatud jõududega. Uute mootoritega muutus ka juhtimismoodul, millele projekteeriti korpus ja
mis sai 3D-printimise teel välja prinditud ja koostatud.
Mootorite vahetusega tõsteti pakiroboti töökindlust, kuna BLDC mootorite redukorid on mootori
küljes kindlamalt kui vanadel ajamitel. Ajamite süsteem on vanast lihtsam, sest koosneb
vähematest komponentidest. Hinna osas saadi terve ajamite süsteem võrreldes vana süsteemiga
44% soodsamaks.The aim of the thesis "Application of Brushless DC Motors to a Parcel Robot" was to optimize the
price of existing drives by finding a cheaper alternative and implementing them into the parcel
robot. The minimum price optimization volume was 40%. The implementation part of the motors
included the design of new mounts for the motors and housing for the new controller.
In the first part of the thesis, the operating principles of the Cleveron 405 parcel robot are described
in order to explain the tasks of different drives. There are 5 drives in total and each has its own
task. The old situation and the components located in the robot were also mapped. After describing
the situation, it was possible to search for similar brushless DC motors that would be able to
perform the same task as the old motors. The choice of new drives came with a comparison of
engines by location in the parcel robot.
Mounts on the new motors changed and after that the engine clamps needed a revision. Where
possible, the designed adapter was used, and in places where the adapter could not be used, new
clamps were designed. The reliability of the clamps was checked with forces calculated in the
simulation. With new motors, the control module also changed, for which the housing was
designed and was printed by 3D-printing and then assembled.
Aim of the thesis was to reduce the price by more than 40%, simplify the drives and increase
reliability. By changing the motors, we increased the reliability, because the gearboxes of the
BLDC motors are more securely attached to the motor than on the old drives. The drive system is
simpler than the old one, as it consists of fewer components. In terms of price, the entire drive
system was 44% cheaper compared to the old system
Designing a Rally Race Car Gearbox
No full textLõputöö käigus pöördprojekteeriti XShift poolt loodud Audi S1 käigukasti võllid ja hammasrattad.
Pöördprojekteeritud hammasratastele teostati erinevad analüüsid kasutades KISSsoft tarkvara ning
seejärel leiti uued profiilid. Suurema osa käikude puhul saavutati eeldatav eluiga neli aastat. Lisaks
eluea pikenemisele vähendati kontaktitemperatuure kuni 40 kraadi võrra ja suurendati varutegureid
kuni 1,5 võrra.
Võllide analüüsidest selgus, et korpust tuleks jäigemaks teha, selleks pakuti välja variant kasutada
laagripesades terasest hülsse. Laagrite analüüsidest järeldati, et eelnevad laagrid olid sobiliku
mõõduga, kuid võllide paindedeformatsioon on ideaalist suurem. Võllide läbipainde vähendamiseks
esitas autor idee vähendada võlli ja võlli peal asetsevate komponentide vahelist lõtku.
Projekti rahaline maksumus tellimustööna oleks ligi 60% kallim kui uue käigukasti ostmine, kuid
analüüside põhjal kestaks uus käigukast kauem kui esialgne.
Kuna ajalise puudujäägi tõttu jäid korpused projekteerimata, on see võimalus projekti edasi
arendada, saavutamaks täielikult nelja hooaja pikkune eluiga.It is largely common in motorsports for the engines of the racing vehicles to have been developed
towards higher capacity. While using a modified engine, the gearbox must withstand the torque the
engine develops. A similar problem occurs with the Audi S1 8X adapted for EMV class 1. This car
has a maximum transmission life of two seasons, after which most of the transmission must be
replaced.
The following thesis Designing the Gearbox of a Racing Vehicle aims to find, based on the faults of
the existing gearbox, which components need to be strengthened, so that the aforementioned
gearbox of the Audi S1 8X lasts for four seasons instead of two, as requested by the customer.
The key aspect for this project was to preserve the original clutch housing, gear shifting mechanism
and gear ratios. Components of the gear box were scanned using the The 3D scanner Creaform
GO!SCAN Spark situated in Tallinn University of Technology. 3D scanning was the optimal choice
for measuring the components quickly and accurately. Based on the scanned model, a 3D model
was created from the details using Autodesk Inventor CAD software. The analogues for the scanned
gears were created using the software KISSsoft. Various analyses were performed on the profile of
the primary gears in order to find out whether the life of the gears could be increased. For analysis,
the author combined load spectra for all gears based on log data obtained from the 2022 Rapla rally
event, where the Audi S1 8X was competing. After analysing the gears, the displacement and
equivalent stress analysis of the shafts were also carried out using the program KISSsys. Finally, the
approximate cost of designing the gearbox for the competition vehicle was calculated for both the
client and the company.
The first chapter of the thesis presents the current situation, identifies the errors, and describes the
workflow of reverse engineering.
The second chapter describes the process of creating the background information necessary for gear
analysis and how the rest of the analyses were carried out. The chapter also describes the principles
of determining tolerances and finally presents the calculation of the price for the customer as well as
the net cost based on the hours worked on the project.
The author initially planned to also carry out analyses relating to the new housing, but due to the
large volume of the project, the analyses where only performed on the designs of the gears and
shafts
Development of Summer Dresses Collection for K. B. Passage OÜ
No full textLõputöö annab ülevaate kolme kleidi mudeli „Olga“, „Anna“ ja „Tonya“ loomisest ja valmistamise
protsessist. Töö lisaks on valmistatud mudelitele tootekaardid (Lisa 1, Lisa 2 ja Lisa3).
Lõputöö võtmeülesandeks oli konstrueerida kleidi lõikeid lähtudes joonisest ja lisaks modelleerida
veel kaks kleiti.
Mudeli põhilõigete konstrueerimiseks kasutati M. Müller & Sohn saksa süsteemi. Baaskonstruktsioon
loodi suurusele 38 ja pärast tuletati moejoonisest lähtuvalt modelleeritud lõiked „Olga“ mudeli jaoks.
Unifitseerimise abil „Olga“ mudelist tehti veel kaks varianti - varruka, tasku täienduse ja voltide,
vöö muudatuse abil.
Põhimaterjalina kasutati kõigil kolmel mudelil looduslikest kiududest kangaid: villane kangas „Olga“
peokleidi jaoks ja linane labase sidusega kangas „Anna“ ja „Tonya“ suvekleitide jaoks.
Konstruktsioonilises osas on esitatud kleitide modelleerimise protsessid kirjelduste ja joonistena, et
näidata modelleeritud lõiget baaskonstruktsiooni peal. Lõiked on valmistanud Lectra Modaris
programmis ja joonised Kaledo Style disaini programmis.
Tehnoloogilises osas kolmele mudelile loodi tehniline paljundus suurustes 34-44, valmistati lekaalide
komplektid, läbilõikejoonised ja pandi kirja tehnoloogiliseks töötlemiseks vajalike seadmete valik.
Mudelite valmistamise kulu määramiseks oli tehtud ka majanduslik osa. Kanga kulu määramiseks oli
tehtud igale mudelile kombineeritud paigutusjoonised suurustega 34-44 ja olid arvutatud niidi kulud
iga mudeli jaoks. Kõikide kulude arvutuste abil on leitud toote omahind ja orienteeruv müügihind:
„Olga“ kleit – 109,99 €, „Anna“ kleit – 81,99 € ja „Tonya“ kleit – 69,99 €. Müügihind on ligikaudne
kuna ettevõtte hinnakujundus on konfidentsiaalne.
Mudelit „Tonya“ oli testitud hooldustingimustele vastavuse osas – toodet on pestud 40 kraadi juures
„käsipesu“ režiimil ja pärast triigitud kodutingimustes. Mudel talus hästi pesemist, säilitas oma
esialgsed mõõtmed, samuti on varrukad piisavalt mahulised, et neid saab triikida.The aim of this thesis is to construct a women’s dress pattern according to a given design, based on a
sketch and on this basis to model two more dresses. For the main dress pattern’s construction was
used M. Müller & Sohn the German design method, which was registered in 1891 and is still mostly
used in Europe. The method is based on proportional calculations.
The basic construction was used to unify the main details of the dress. On the basis of one dress, is
possibly to create several variants of other dresses, changing or complementing the details. Sketch
drawings were created for visualization purposes, thereafter from which were selected two models,
and were drawn technical drawings, were sewn samples. Two natural fabrics were used for the dresses
- wool and linen. This was done in order to show how both elegant and casual dresses can be sewn
from one basic construction.
Lectra Modaris programm was used for patterns making, Adobe Illustrator - for technical drawings,
Kaledo Style V4R1 - for patterns graphic design and Lectra Diamino programm - for lay planning.
The pricing of the product became of the calculation of materials and the consumption of thread was
made plus production and logistics cost. Selling price for “Olga” model – 109,99 €, for „Anna“ model
– 81,99 €, for „Tonya“ model – 69,99 €. The company’s pricing is confidential information and these
prices are approximate
Väike-Maarja Kindergarten Lighting Solution
No full textPüstitatud eesmärk sai täidetud ja leitud on lahendus, mis võtab arvesse kliendi soove ja vastab
kehtivale standardile. Selleks, et luua uus parim võimalik lahendus, on esmalt arvesse võetud
olemasolev olukord ja tellija soovid. Valgusteid ja juhtseadmeid tuleb valida mõistlikult ja alati ei ole
rohkem just parim lahendus. Elektrivalgustuse puhul ruumides annab alati head tulemust põhimõte,
kasutada rohkem lahjemaid valgusteid, kui ühte võimsat, kuid selline mõtteviis ei ole majanduslikult
otstarbekas. Seega kasutades erinevate hajutite ja optikatega valgusteid on võimalik luua piisavalt hea
lahendus igasse keskkonda vastavalt selle kasutusviisile, samal ajal kasutades hoopis võimalikult
vähe valgusteid kuna see on majanduslikult parem. Iga valgusti maksab ja samuti selle paigaldamine.
Lisades automaatika põhise juhtimise, on võimalik tagada valgustussüsteemi toimimine, nii nagu on
soovitud ja välistab valgustuse sisse unustamist hoonest lahkudes.The goal was accomplished and solution was found that takes into account the customer's needs and
meets the standard. In order to create a new best possible solution, the existing situation and the
customer's needs are first taken into account. Lighting and control devices must be chosen reasonably,
and more is not always the better. In the case of electric lighting in rooms, the principle of using more
weaker lights than one powerful, gives always the best results, but this is not economically reasonable.
By using luminaires with different diffusers and optics, it is possible to create a good solution for
environment according to its use, while at the same time using as few luminaires as possible, because
it is cheaper. Each light has a cost and so does its installation. By adding automation based control,
we can ensure that the lighting system works as desired and nobody forgets to turn off lights while
leaving the buildin
Analysis of Temporary Traffic Management Standard Schemes and Improvement Proposals
No full textAutori lõputöö eesmärgiks oli analüüsida praegu kehtivate ajutise liikluskorralduse tüüpskeemide toimimist ning esitada ettepanekud nende parendamiseks. Lõputöö alguses seadis autor kolm uurimisküsimust:
1. Milliseid tüüpskeeme kasutatakse tänapäeval kõige sagedamini liikluse ajutise korraldamise meetmena Eesti maanteedel?
2. Kas enamkasutatavates tüüpskeemides on kitsaskohti mis oma korda on seotud, kulu ja liiklusohutusega, ning mida saab nende näitajate kvaliteedi parandamiseks muuta.
3. Millist mõju avaldavad enamkasutatavate tüüpskeemide muudatused organisatsioonidele ja liikluskorraldajate majandustulemustele?
Autori läbiviidud intervjuud ettevõtetega, mis pakuvad ajutise liikluskorralduse teenuseid, ning uurimine tüüpskeemide kasutamise kohta, lähtudes Waymark OÜ poolt tehtud töödest, viis autori järeldusele, et tüüpskeemid vajavad uuendamist, kaasates nutikaid tehnoloogiaid.
Teoreetilises osas kirjeldab autor, mis on ajutine liikluskorraldus, kuidas skeemi loomise protsess toimub, millised tegurid mõjutavad ajutisi liiklusmuutusi, milline on ohutuse ja tõhususe tähtsus ajutiste muutuste loomisel, millised on riskid ja ohud, analüüsib kehtivaid tüüpskeeme ning milliseid uuendusi juba teistes riikides kasutatakse.
Analüüsides ajutise liikluskorralduse tüüpskeemide seisundit, intervjuude tulemusi ja Waymark OÜ poolt kasutatud skeeme, märkas autor, et tüüpskeeme kasutatakse peamiselt maanteede puhul ja populaarsed on skeemid, mis näitavad võimalike tööriistade kasutamist tee kitsendamisel. Sellest lähtuvalt otsustas autor modelleerida PTV Vissim 2023 programmis tüüpskeemi number 23 "Fooride kasutamine". Kuna see skeem on kasutusel 1+1 maanteel, valis autor modelleerimiseks riigitee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru, kus skeemi number 23 oli kõige sagedamini kasutusel, ja samuti vastas käsitletud mantee eelnevalt mainitud parameetritele.
Simulatsioonides kasutas töö autor null-stsenariumist väljumisel hetkel kasutusel oleva foori süsteemi ja esimest stsenaariumi, kus kasutati adaptiivset foorijuhtimist koos anduritega. Töö simulatsioonide jaoks loodi autor programm tavalise foori jaoks ning algoritm adaptiivse foori jaoks. Lisaks tehti mõõtmisi liiklusvoogude kohta maanteel number 5. Simulatsioonide mõõtmised hõlmasid nelja kriteeriumi: LOS, kvaliteet, ühendusaeg ja teedevõrgu efektiivsus.
Autor jätkas mõõtmiste analüüsimist null- ja esimese stsenaariumi simulatsioonide käigus ning tegi võrdleva analüüsi. Võrdlev analüüs näitas, et adaptiivne foor koos anduritega töötab efektiivsemalt. Selle kasutamisel väheneb ummiku pikkus oluliselt, suureneb liiklusvoo läbilaskevõime ja tõuseb keskmine kiirus. See võimaldab autojuhtidel säästa aega ummikutes ja takistuste ületamisel, mis tekivad teetööde käigus.
Arvestades PTV Vissim programmi simulatsioonide tulemusi ja intervjuude tulemusi, teeb töö autor järelduse, et transpordiamet peaks arvestama nutikate tehnoloogiatega, rakendama innovatsioone standardlahendustesse ning kirjeldama nende kasutamist standardites ja määrustes. Autor jõudis järeldusele, et innovaatiliste tehnoloogiate rakendamine võib olla kallim ettevõtetele, mis tegelevad ajutise liikluskorraldusega, seega on sotsiaalne ja finantsaspekt mõistlik hoida käesoleva lõputöö raamides. Siiski rõhutas autor, et see pole lõputöö eesmärk.The author's aim in the thesis was to analyse the functioning of currently applicable temporary traffic management schemes and propose improvements. At the beginning of the thesis, the author posed three research questions:
• What schemes are most frequently used as temporary traffic management measures on Estonian roads today?
• Are there any shortcomings in the most used schemes related to cost, safety, and traffic, and what can be changed to improve the quality of these indicators?
• What impact do changes in the most used schemes have on organisations and traffic management operators' financial results?
Through interviews with companies providing temporary traffic management services and an examination of the use of standard schemes based on the work done by Waymark OÜ, the author concluded that standard schemes need updating, incorporating intelligent technologies.
In the theoretical part, the author describes what temporary traffic management is, how the scheme creation process works, the factors influencing temporary traffic changes, the significance of safety and efficiency in creating temporary changes, the risks and hazards involved, analyses existing standard schemes, and explores innovations used in other countries.
Analysing the state of temporary traffic management schemes, interview results, and schemes used by Waymark OÜ, the author noticed that schemes are used mainly on highways, with schemes showing possible tools used for road narrowing being popular. The author decided to model standard scheme number 23, "Use of Traffic Lights", in the PTV Vissim 2023 program. Since this scheme is used on a 1+1 highway, the author chose to model State Road No. 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru, where scheme number 23 was most frequently used and met the abovementioned parameters.
In the simulations, the author used the zero scenario with the currently used traffic light system and the first scenario with an adaptive traffic light with sensors. The author created a program for a regular traffic light and an algorithm for an adaptive traffic light for simulation. Additionally, measurements of traffic flows on highway number 5 were taken. Simulation measurements included four criteria: Level of Service (LOS), quality, connection time, and network efficiency.
The author analysed the measurements during zero and the first scenario simulations and conducted a comparative analysis. The comparative study showed that the adaptive traffic light with sensors operates more efficiently. Its use significantly reduces the length of traffic jams, increases traffic flow capacity, and raises the average speed. This allows drivers to save time in traffic jams and overcome obstacles arising from roadwork.
Considering the results of simulations in the PTV Vissim program and including interview results, the author concludes that the transport department should consider innovative technologies, implement innovations in standard solutions, and describe their use in standards and regulations. The author concluded that implementing innovative technologies may be more expensive for companies involved in temporary traffic management; therefore, the social and financial aspects make sense within the scope of this thesis. However, the author emphasised that this is not the goal of the thesis
OÜ Malmerk Klaasium employees standing towards telework
No full textKaugtöö tegemine on kasvutrendis ning tõenäoliselt muutub tulevikus veel rohkem kasutatavaks tööliigiks. Seoses pandeemia ning eriolukorraga on töötajad sunnitud tegema kaugtööd, mis paneb nii töötajad kui ka ettevõtted proovile. Uuringus selgus et selleks et jääda konkurentsivõimeliseks töötajaks ja ettevõtjaks peavad mõlemad osapooled olema valmis kaasa minema kiirete muutustega ning kohanema iga olukorraga. Eriti olulisel kohal on juhtimisotsused ning kindla plaani määratlemine, mis aitab kaugtöötajatel paremini aru saada ettevõtte liikumissuunast ning sellega kaasa minna. Samuti on olulisel kohal usaldus töötaja ja juhi vahel, see on vundament kaugtöö tegemisele. Ettevõttel puudub kontroll kaugtöötaja üle sellest kuidas ja millisel määral teeb töötaja kaugtööd ning ilma usalduseta ei ole kaugtöö tegemine võimalik. Malmerk Klaasium OÜ kaugtöötajad tunnevad juhi poolt tulevat usaldust ning nagu selgus ka uuringust, siis töö tegemise maht ei vähene ega suurene tänu kaugtööle. Kaugtöötajad töötavad sama palju kui oleksid nad teinud seda kontorist koha pealt.
Kaugtöö tegemise võimalus on Malmerk Klaasium OÜ näitel oluline, isegi siis kui kaugtööd tehakse vaid mõned päevad kuus, peavad töötajad sellist võimalust oluliseks. Tänu kaugtöö tegemise võimalusele tunnevad töötajad ettevõtte toetust ning ei pea eriolukordades tööpostilt puuduma, mis tagab ka pandeemia olukorras pideva töö liikumise ilma seisakuteta. Malmerk Klaasium OÜ on teinud viimaste aastate jooksul põhjalikult tööd IT suunas, kus investeeriti parematesse infosüsteemidesse, et ligipääsetavus oleks töötajatele mugavam ning turvalisem, seda on märganud ka töötajad, kes on nõus sellega, et süsteemid töötavad hästi ning info liigub kiiresti läbi erinevate portaalide. Saab öelda, et töörahulolu on suurenenud, sama moodi nagu ka rahulolu sellega et töötajad saavad ühildada töö- ja eraelu, mis aitab planeerida paremini aega ning ka töölt puudumist on selle tõttu vähem, kuid tuleb veel ettevõttel näha vaeva just „meie“ tunde hoidmisega et sunnitud kaugtöö tegemise korral ei tunne töötajad ennast üksildaselt.Teleworking is on the rise and will probably become an even more widely used type of work in the future. Due to the pandemic and the emergency situations, employees are forced to work remotely, which puts both employees and companies to the test. The research revealed that in order to remain a competitive employee and entrepreneur, both parties must be ready to go along with rapid changes and adapt to every situation. Management decisions and the definition of a solid plan are especially important to an employee for better understanding the company's direction and to go along with it. Trust between employee and manager is also important, it is the foundation for teleworking. The company has no control over the remote employee, how and to what extent the employee does teleworking, and remote work is not possible without trust. Teleworking employees of Malmerk Klaasium OÜ feel the trust from the management, and as the survey revealed, the amount of work done does not decrease or increase due to teleworking. Remote workers work as much as they would if they were in the office.
The possibility of doing teleworking is important in the example of Malmerk Klaasium OÜ, even if remote work is done only a few days a month, the employees consider such opportunity important. Thanks to the possibility of remote work, employees feel supported by the company and do not have to be absent from work in special situations, which ensures continuous workflow without downtime even in a pandemic situation. In recent years, Malmerk Klaasium OÜ has done great work in the direction of IT, investing in better information systems so that accessibility would be more convenient and safer for employees, this has also been noticed by employees who agree that the systems work well and information moves quickly through various communication sites. It can be said that job satisfaction has increased, as well as satisfaction with the fact that employees can reconcile work and private life, which helps to plan their time better, and absenteeism is also less because of this, but the company still has to struggle with keeping the feeling of "us" that in case of forced remote wor
Organization of the Construction of Apartment Buildings on Nõmmeliiva Road
No full textKäesoleva lõputöö käigus teostati Nõmmeliiva tee 3 ja 5 kortermajade ehituse organiseerimise plaan. Lõputöö koostamisel on kasutatud lähteandmetena arhitektuurset ning konstruktiivset põhiprojekti. Kogu kortermajade ehituse organiseerimise vältel on autor objektil täitnud objektijuhi kohustusi.
Töö esimeses osas on antud ülevaade kinnistu asukohast ning olemasolevast olukorrast. Kirjeldatud on erinevaid tööetappe koos tehniliste lahendustega.
Ettevalmistustöödega alustati 7. november 2022 ja hoone karpide ehitusega alustati väikese ajahambaga, kuid lõpptähtaeg on 9. jaanuar 2024. Pikemalt on kirjeldatud ehitustegevust koondkalendergraafiku peatükis koos tööjõuvajadusega.
Ehitusplatsi skeemil on näidatud soojakute paiknemine, materjalide ladustamise ala, platsil manööverdamise ja tõstekohtade plaan. Ehitusplatsi organiseerimise käigus arvutati ka elektri- ning veevajadus. Objektil kasutatav tõstetehnika on peatükis samuti välja toodud.
Tehnoloogiakaardid on koostatud vaia- ning fassaaditööde kohta. Seletuskirjades on detailselt kirjeldatud tööde tehnoloogia ja järjekord, kasutatav materjal kui ka mehitatus. Tehnoloogiakaartide kirjalikku osa toetavad graafilises osas olevad A-1 joonised. Välja on toodud plaanilahendused, ajagraafikud kui ka sõlmed.
Korterelamute ehituse organiseerimist on autor teostanud peatöövõtu mudelina. Erinevatele ehitustöödele on leitud alltöövõtjatest spetsialistid. Töö majandusosas on koostatud ehituseelarve, mille summaks kujunes ilma käibemaksuta 2 583 862 €. Ehituse organiseerimise kulud moodustavad sellest 9,3%. Organiseerimiskulude kokkuhoidmiseks on erinevaid võimalusi süsteemselt analüüsitud.
Olulise lõputöö osana on kaetud ka tööohutus. Kirjeldatud on nii peatöövõtja kui ka alltöövõtjate kohustusi ning vastutusalalasid.
Lõputöö protsessi hindab autor õnnestunuks. Koostöö lõputöö juhendajaga oli sujuv ning abistav. Töö käigus on autori teadmistepagas väga palju täienenud ning kriitilistes olukordades lahenduste leidmine on lihtsam. Omandatud teadmistest ja kogemusest on palju abi ehitustööde organiseerimisel tulevikus.A plan for organising the construction of apartment buildings at Nõmmeliiva tee 3 and 5 was prepared in the course of this thesis. The principal architectural and construction designs were used as source data. Throughout the organisation of the construction of the apartment buildings, the author performed the duties of site manager at the site.
The first section of the thesis provides an overview of the location of the property and the current situation. Various stages of work with technical solutions have been described.
Preparation of work started on 7 November 2022 and the construction of the building shells began with a small delay, however the deadline is 9 January 2024. The construction work has been described in more detail in the consolidated schedule chapter, along with the labour requirements.
The layout of the construction site indicates the location of the portable cabins, the area where materials are stored, the plan of manoeuvring at the site and lifting areas. The need for electricity and water were also calculated in the course of organising the construction site. In addition, the chapter outlines the lifting equipment used at the site.
Progress charts for piling and façade works were prepared. The technique and sequence of works, materials used, and labour were described in detail in the explanatory letters. The written part of the progress charts is supported by A-1 drawings in the graphic part. Design solutions, schedules and nodes have been outlined.
The author carried out the organisation of the construction of the apartment buildings as a general contracting model. Sub-contracting specialists have been found for various construction works. The construction budget, which was EUR 2,583,862 without VAT, was prepared in the economic section of the thesis. The cost of organising the construction makes up 9.3% of this amount. In order to save on organisation costs, various options were systematically analysed.
Occupational safety was also covered as an important part of the thesis. The duties and responsibilities of both the general contractor and the sub-contractors are described.
The author considers the thesis process to be successful. Cooperation with the supervisor of the thesis was seamless and helpful. Preparing the thesis greatly improved the author’s knowledge base, making it easier to find solutions in critical situations. The knowledge and experience gained will be of great help in organising construction work in the future