TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
The preparation of internal accounting on the example of Elektriekspress OÜ
No full textKOKKUVÕTE
Lõputöö eesmärgiks oli elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldusega tegelevale ettevõttele
raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Lõputöö tulemusena on ettevõttel raamatupidamise siseeeskiri, mis arvestab ettevõtte tegevusvaldkonna ja senise raamatupidamise korraldamisega ning
annab kindlustunde, et raamatupidamise korraldus on vastavuses nõuetega.
Selle eesmärgi täitmiseks analüüsiti töös nõudeid ja soovitusi raamatupidamise sise-eeskirjale.
Vaadeldi erialakirjandust, raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Viidi
läbi dokumendivaatlus, mille käigus tutvuti ettevõtte põhikirjaga, ettevõtte algdokumentidega,
kontoplaaniga ning viidi läbi dokumendianalüüs, kus võrreldi vaatluse all olnud dokumente Eesti
finantsaruandluse standardist tulevate nõuetega. Viidi läbi pool-struktureeritud intervjuu uuritava
ettevõtte juhatuse liikmega, mille käigus saadi väga põhjalik ülevaade ettevõtte tegevusest ja
raamatupidamise korraldusest.
Analüüsi käigus selgus, et raamatupidamise korraldamisel ja dokumenteerimisel esineb mitmeid
puudujääke.
Ettevõtte raamatupidamise korralduses viidi raamatupidamise sise-eeskirja koostamise käigus sisse
järgmised Eesti finantsaruandluse standardiga kooskõlas olevad muudatused:
• Koostati raamatupidamise sise-eeskiri, mis annab suunised, mille järgi raamatupidamise
korraldamisel juhinduda.
• Korrigeeriti oluliselt ettevõtte kontoplaani.
• Sise-eeskirjas toodi välja, milliseid algdokumente kasutatakse, kuidas säilitatakse ning kes ja
millal kontrollib ning algdokumente allkirjastab.
• Raamatupidamise sise-eeskirjas toodi välja nimekiri algdokumentidest ja koonddokumentidest,
mis kajastatakse raamatupidamisregistrites.
• Toodi välja tulu- ja kulukontode sisu ja kasutatav kasumiaruande skeem.
• Koostati inventeerimise kord.
• Toodi välja arvestuspõhimõtted välja iga arvestuselemendi kohta eraldi.
• Koostati aruannete koostamise kord.
• Sätestati sisekontrolli meetmed.
Autor on seisukohal, et lõputöö eesmärk on täidetud ning Elektriekspress OÜ-le on koostatud Eesti
finantsaruandluse standardile vastav raamatupidamise sise-eeskiri (Lisa 2).SUMMARY
The title of this thesis is “The preparation of internal accounting on the example of Elektriekspress
OÜ”.
The topic of the chosen thesis is relevant, because several authors have pointed out the problem of
understanding the importance of the internal rules of accounting. The internal accounting rules fulfills
its purpose only if it is prepared thoughtfully and based on the company, ensuring consistency and
clarity in accounting.
The thesis consists of two chapters and ten subchapters. The first chapter of the thesis describes the
methodology used in the work. Based on that, a data collection was conducted, where the company’s
internal documents were examined and an interview was conducted with the manager of the company,
who currently also organizes the accounting himself. The second chapter focuses on the creation of
the theoretical framework of internal accounting rules. First of all, the concept and necessity of the
internal rules of accounting were described, and then the focus were on the parts of the internal rules
of accounting based on the mandatory parts outlined in § 11 of the Estonian Accounting Act. The
theoretical framework was linked with the accounting of the company under investigation, and the
author’s proposals for the preparation of internal accounting rules for the company under analysis
were presented.
To achieve this goal, the following research tasks were set:
1. Prepare the thesis methodology.
2. To provide an overview of the preparation of internal accounting rules based on theoretical
sources requirements.
3. Find out and analyze the organization of accounting in the research object.
4. Prepare internal accounting rules.
As a result of the analysis the internal accounting rules was prepared, that takes into account the
specifics of the company and complies with the Estonian financial reporting standard
Rc Car Motion Dynamics Data Collection System Designing
No full textKOKKUVÕTE
Käesolevas lõputöös on käsitletud RC mudelauto liikumisdünaamika andmete salvestamise võimalusi, ISO standardipõhiste dünaamiliste katsete metoodikate kirjeldamist, sobitamist mudelautoga läbimiseks, katsete läbiviimiseks vajalike testraja ja mõõteväärtuste parameetrite kirjeldamist ning reaalselt läbi viidud katsete kirjeldust. RC mudelautoga dünaamiliste testide sooritamine annab võimaluse testida sõiduki dünaamilist käitumist ekstreemsetes seadetes ning mudelauto parameetreid on võimalik viia parameetritesse, mida sõiduauto puhul ei ole võimalik või mõistlik luua. Lisaks muudab mudelautoga testkatsete läbimine katsete korraldamise lihtsamaks ja vähem ajakulukamaks.
Antud lõputöö esimeses osas on kirjeldatud kasutatud MCD RR5 mudelautot, selle parameetreid ja kasutamist. Teises osas on autor otsinud sobivaid katsemetoodikaid, mida oleks võimalik sobitada mudeliga läbimiseks ning kaardistanud katseks vajalikud mõõteparameetrid. Kõik katsemetoodikad on valitud ISO standardites välja toodud katsete põhjal, et hiljem oleks neid võimalik ka reaalsete sõidukitega võrrelda. Välja on valitud neli katsemetoodikat: konstantse raadiusega ringikatse, kiirendus- ja pidurduskatse, põikekatse ja Pideva siinuselise sisendiga katse. Kõik katsed on sobitatud mudeliga läbimiseks ning selleks on loodud mudeliga läbimiseks vajalik kirjeldus.
Kolmandas töö osas käsitleti katsete dünaamiliste andmete salvestamise seadmeid ning viidi läbi praktilisi katseid mudelautol. Algseks seadmeks valiti Racelogic VBOX andmesalvestusseade, kuid selgus, et see ei suuda usaldusväärselt salvestada 5-korda väiksema sõiduki liikumist. Seetõttu tuli leida alternatiiv, millest kolmest valiti TestLogger andmesalvesti. Osas kirjeldatakse selle seadme võimekusi, osi ning sobitamist mudelautole koos vajalike detailide projekteerimise ja tootmisega. Andmete usaldusväärsuse tagamiseks võrreldi TestLoggeri reaalsete katsete tulemusi VBOX andmesalvesti tulemustega. Kõik kirjeldatud katsed viidi läbi erinevates kaalujaotusolukordades
Töö lõpus viidi läbi kõik kirjeldatud katsed erinevate kaalujaotuste olukordades. Katsete tulemuste põhjal hinnati andmesalvesti TestLogger võimekust salvestada dünaamiliste katsete erinevaid parameetreid. Leiti, et TestLogger andmesalvesti suudab usaldusväärselt salvestada mitmeid olulisi andmeid, nagu kiirus, kiirendus ja nurkkiiruse andmed. Tulemuste põhjal saab järeldada mudelautode katsete läbimise võimekust ning andmesalvestusseadme sobivust katsete salvestamiseks. Katsete tulemustest selgus, et andmesalvesti ja mudelauto koostöös on võimalik kõik katsed edukalt läbi viia, kuid konstantse raadiusega ringikatses on vajalik katse metoodikas teha mõningaid muudatusi sobivamate tulemuste saavutamiseks. Kokkuvõttes saavutati töö eesmärk, mis oli välja selgitada sobiv andmesalvesti mudelauto dünaamiliste katsete jaoks ning viia läbi praktilised katsetused selle võimekuse hindamiseks. Töö tulemused aitavad kaasa mudelautoga dünaamiliste katsete tõhusamale ja täpsemale läbiviimisele tulevikus.SUMMARY
The present thesis addresses the possibilities of recording the motion dynamics data of an RC model car, describes ISO standard-based dynamic testing methodologies, their adaptation for model car testing, the description of test track and measurement parameter requirements for conducting tests, and a description of the tests actually performed. Conducting dynamic tests with an RC model car provides the opportunity to test vehicle dynamics in extreme conditions, and it is possible to incorporate parameters into the model that may not be feasible or reasonable to create for a full-scale vehicle. Additionally, testing with a model car simplifies and reduces the time required to conduct tests.
In the first part of this thesis, the MCD RR5 model car, its parameters, and usage are described. In the second part, the author searched for suitable test methodologies that could be adapted for the model car and mapped out the necessary measurement parameters for the tests. All test methodologies are selected based on ISO standards to enable comparison with real vehicles in the future. Four test methodologies have been selected: Steady-state circular driving test, acceleration and deceleration test, obstacle avoidance, and continuous sinusoidal input test. All tests have been adapted for the model car, and a description for conducting the tests with the model car has been created.
In the third part of the thesis, the devices for recording dynamic test data were discussed, and practical tests were conducted on the model car. The Racelogic VBOX data recording device was initially selected, but it was found that it was not able to reliably record the movement of a vehicle that was 5 times smaller. Therefore, an alternative had to be found, and the TestLogger data recorder was selected out of three options. The section describes the capabilities, components, and fitting of this device to the model car, including the design and production of necessary details. To ensure data reliability, the results of TestLogger's actual tests were compared to those of the VBOX data recorder. All described tests were carried out in different weight distribution situations.
At the end of the work, all described tests were carried out under different weight distribution situations. Based on the test results, the TestLogger data logger's ability to record various parameters of dynamic tests was evaluated. It was found that the TestLogger data logger can reliably record several important data, such as speed, acceleration, and angular velocity data. Based on the results, it can be concluded the model car's capability to pass the tests and the suitability of the logging device for recording tests data. The test results showed that with the collaboration of the data logger and the model car, all tests can be successfully carried out, but some modifications need to be made to the test methodology for the steady-state circular driving test to achieve better results. In conclusion, the aim of the work was achieved, which was to identify a suitable data logger for model car dynamic tests and to carry out practical tests to evaluate its capabilities. The results of the work contribute to more efficient and accurate conducting of dynamic tests with model cars in the future
Analysis of Changeover Process and Implementation of the SMED Method on the Example of Nords AS
No full textKäesoleva lõputöö teemaks oli SMED meetodi rakendamine Nords AS latisöötjaga treimiskeskuste Traub TNC65, seadistusaegade lühendamiseks. Teemavalik tulenes ettevõtte soovist muuta tootmisprotsess kõnealustes treimiskeskustest efektiivsemaks, suurendades tootlikkust ning ühtlasi vähendades tööpinkide seisakutest tulenevaid kulutusi. Inseneri- ja diplomipraktika ajaline kestvus ei võimaldanud valitud toodetele tootmise üleminekul teostatavat ümberseadistuse kestvuse mõõtmist kahel erineval ajahetkel – ennem ja pärast SMED meetodi rakendamist. Seetõttu on käesolevas töös peale operaatori tegevuste eraldamise, protsessisisesteks ja protsessivälisteks, võrreldud meetodi rakendamisel tulenevat seadistusaega, varasemalt samade toodetega seoses raporteeritud seadistusaegadega.
Töös on kirjeldatud treimiskeskuse Traub TNC65 olulisemad parameetrid, tööpinkidel ümberseadistustel kasutatavad rakised ning enim kasutamist leidvad lõikeplaadid, mõõtevahendid ja nende organiseeritus. Ümberseadistamise protsessi kirjelduses on välja toodud protsessi kõik etapid ning operaatori tegevused. Operaatori tegevuste jälgimine võimaldas ümberseadistuse protsessis eraldada tegevused, mis oli võimalik viia protsessiväliseks ehk ajale, mil tootmine tööpingis ei olnud katkestatud. Et sisemiste tegevuste hulk, mil tootmisprotsess on katkestatud, oleks minimaalne ning sisaldaks ainult hädavajalike toiminguid, viidi hulk tegevusi (materjali ettevalmistus, tööriistade valmispanek, tööriista koordinaatide eelnev määramine jm) ennetavaks ehk protsessivälisteks.
Kolme valitud toote tootmise alustamisega seotud ümberseadistuse aeg vähenes peale SMED meetodi rakendamist, vastavalt 44,5%, 60% ja 62% võrra, võrreldes samade toodetega seotud, varasemalt raporteeritud seadistusaegadega. Toodete valikul lähtuti asjaolust, et need annaksid võimalikult hea ülevaate (gradatsiooni) vaatluse all olnud tööpinkides valmistatavast toodangust ning erineksid nende tootmise ettevalmistamiseks tarvilike töösoorituste hulga poolest. Võrdluses antud treimiskeskustes viimase kolme kuu jookusul raporteeritud ümberseadistustega, keskmise kestvusega 57,6 min, olid mõõdetud ümberseadistuste kestvused lühemad, vastavalt 51,8%, 54,9% ja 56,6% võrra. Töö tulemina võib järeldada, et SMED meetodi rakendamisel saavutatud ajavõit on märkimisväärne ning meetod, vaatamata oma lihtsusele, väga tõhus. Edasine tegevus, toetudes meetodi tõestatud efektiivsusele, peab olema üheselt mõistetava ümberseadistusprotsessi standardi väljatöötamine, hoidmaks seadistusajad võimalikult lühikesed.The topic of this thesis was the application of the SMED method to shorten the setup times of Traub TNC65 turning centers with bar feeders from Nords AS. The choice of topic resulted from the company's desire to make the production process of the turning centers in question more efficient, increasing productivity and reducing costs resulting from machine downtime. The duration of the diploma internship did not allow the measurement of the setup times carried out at two different points in time - before and after the application of the SMED method. Therefore, in this work, apart from separating the operator's activities into internal and external, the set-up time resulting from the application of the SMED method has been compared with previously reported set-up times for the same products.
The work describes the most important parameters of the turning center, the jigs used in the changeover process, the turning inserts, and measuring tools. In the description of the changeover process, all stages of the process and the activities of the operator are outlined. The monitoring of the operator's activities enabled the isolation of the activities in the changeover processes, which could be done at a time when production on the machine was not interrupted. For the number of internal activities, when the production process is stopped, to be minimal, and to contain only necessary activities, several activities (material preparation, tool preparation, the preliminary determination of tool coordinates, etc.) were transferred to external activities. The set-up time associated with the start of production of the three selected products was reduced by 44.5%, 60%, and 62%, respectively, compared to previously reported set-up times for the same products after applying the SMED method. The selection of products was based on the fact that they would give the best possible overview of the products made in the turning center, and differ in the number of activities necessary for the preparation of their production. In comparison with the changeover times reported during the last three months in the given turning centers, with an average duration of 57.6 min, the durations of the measured changeovers were shorter, by 51,8%, 54,9%, and 56,6%, respectively. As a result of the work, it can be concluded that the time gain achieved by applying the SMED method is significant, and the method, despite its simplicity, is very effective. Further action, based on the proven effectiveness of the method, must be the development of a standard for the changeover process in order to keep the setup times as short as possible
Traffic safety awareness among school children
No full textAntud lõputöö autor viis läbi uuringu välja selgitamaks, milline on kooliõpilaste liiklusohutusest teadlikkuse hetkeseis, kas kooliõpilased on teadlikud Liiklusseaduses sätestatud nõuetest, kas nad on liiklusreeglitest piisavalt hästi informeeritud ning kas lapsed täidavad liiklusreegleid selleks et nende liiklemine tänaval oleks ohutu.
Selleks oli koostatud 30 küsimusest koosnev ning 5 suuremat teemat (isiklikud andmed, liiklusreeglite tundmise enesehinnang, liiklusreeglite kohta andmete hankimise allikad, liiklusreeglite täitmine, liiklusreeglite tundmine) hõlmav küsimustik. Küsitlus oli läbi viidud üldharidusliku kooli õpilaste seas. Küsimustele vastas 100 õpilast, neist 50 olid põhikooli (6.klassi) ning 50 – gümnaasiumi (10.-11.klassi) õpilased. Kõik küsitlusest osa võtnud õpilased olid alla 18-aastased.
Uuringu tulemusena selgus, et kooliõpilased üldiselt püüavad täita liiklusreegleid, seda teeb suurem osa vastanutest, kuid märgataval osal kooliõpilastest on liiklusdistsipliiniga probleeme. See võib olla tingitud madalast teadlikkusest, kuid teiselt poolt tuleb pöörata tähelepanu ka lastevanematele, kes oma käitumisega näitavad lastele halba eeskuju rikkudes liikluseeskirju oma alaealiste laste nähes. Kindlasti räägivad vanemad oma lastega liiklusohutusest, õpetavad neid turvaliselt liiklema, kuid sõnad jäävad sõnadeks siis, kui vanem näitab oma tegudega vastupidist. Vaheusutav on see, et tulevikus hakkab laps liikluseeskirjadest kinni pidama, kui näeb, et tema vanemad ise seda ei tee.
Õpilaste vastustest selgus, et nende liiklusreeglite tundmise enesehinnang on piisavalt kõrge, kuid tegelikke teadmisi kontrolliv küsitluse osa näitas, et õpilaste teadmistes on puudujääke. Eriti nõrk on põhikooli õpilaste teadlikkus liiklusohutusest, aga ka gümnaasiumiastme õpilaste teadmised jätavad soovida. Gümnasistide teadmised on paremad kuna nad on põhikooli õpilastest mitu aastat vanemad, nendel on juba teatud isiklik kogemus liiklusohutuse valdkonnas.
Uuringu tulemustest võib järeldada, et liiklusohutus on aktuaalne teema, eriti põhikoolis. Kooliõpilaste liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmiseks peaks liiklusega seotuid aspekte koolis eraldi õpetama. On võimalik, et tuleks koostada eraldi liiklusohutuse õppekava kooliõpilaste jaoks ning viia läbi liiklusohutse teadlikkuse tunnid teatud graafiku järgi, näiteks kord kuus. Liiklusohutustundides tuleks kõigepealt õpetada lastele liikusreegleid ning pärast teoreetilist kursust pakkuda lastele praktilisi ülesandeid õpitu kinnistamiseks.The author of this thesis conducted a study to find out what is the current state of schoolchildren's awareness of traffic safety, whether schoolchildren are aware of the requirements outlined in the Traffic Act, whether they are sufficiently well informed about traffic rules, and whether children obey traffic rules to ensure that their traffic on the street is safe.
For this purpose, a questionnaire consisting of 30 questions and covering five major topics (personal data, self-assessment of knowledge of traffic rules, sources of obtaining data on traffic rules, compliance with traffic rules, and knowledge of traffic rules) was prepared. The survey was conducted among students at a public education school. One hundred students answered the questions; 50 were from elementary school (6th grade), and 50 - were from high school (10th-11th grade). All students who participated in the survey were under 18 years of age.
As a result of the survey, it was revealed that schoolchildren generally try to obey traffic rules, the majority of respondents do so, but a significant part of schoolchildren have problems with traffic discipline. This may be due to low awareness, but on the other hand, attention should also be paid to parents who, with their behaviour, set a bad example for their children by breaking traffic rules in front of their minor children. Parents certainly talk to their children about traffic safety and teach them to drive safely, but words remain when the parent shows the opposite with his actions. It is less likely that the child will obey traffic rules in the future if he sees that his parents do not.
The students' answers revealed that their self-esteem in knowing traffic rules is high enough, but the part of the survey that checks current knowledge showed gaps in the student's abilities. The awareness of traffic safety among elementary school students is fragile, and the knowledge of upper secondary school students also leaves much to be desired. The understanding of high school students is better because they are several years older than elementary school students and already have some personal experience in the field of road safety.
From the study results, it can be concluded that road safety is a topical issue, especially in elementary schools. To raise schoolchildren's traffic safety awareness, aspects of traffic should be taught separately. A separate road safety curriculum may be prepared for school students, and road safety awareness classes should be conducted according to a particular schedule, for example, once a month. In traffic safety lessons, children should first be taught the rules of the road, and after the theoretical course, children should be offered practical tasks to consolidate what they have learned
The necessity of support specialists in preschool childcare facilities
No full textVarajane märkamine ja sekkumine on vajalik võimaldamaks lapsele paremat ja täisväärtuslikku elu. Laste esmaste erisuste märkajateks on lasteaiaõpetajad, kuid oma kõrvale vajaksid nad pädevaid tugispetsialiste. Tugispetsialistide töö koolieelsetes lasteasutustes on anda abi lastele, kes seda vajavad, samas toetada ja nõustada õpetajaid kui ka lapsevanemaid.
Tugispetsialistide puudus on murekohaks olnud juba aastaid, kuid mida aeg edasi läheb, seda rohkem see teema muutumas aktuaalsemaks. Puuduse tagajärjel on tekkimas üha enam lastel probleeme juba lasteaedades, mis tõttu on väga oluline, et lasteaias pakutakse vastavalt vajadusele tugiteenuseid.
Käesoleva lõputööga selgitati välja, et tugispetsialistide vajalikkus koolieelsetes lasteasutustes on suur. Üha enam on suurenemas probleemsete laste arv, kes vajaksid tugispetsialistide tuge ja abi. Enamus lapsi, kes abi vajavad, on jäänud sellest ilma, sest välja on valitud lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad. Tugispetsialistid aitavad lasteaia personalil märgata ja lahendada probleeme, mis võivad laste arengut takistada. Nende toetus aitab tagada, et kõik lapsed saavad võrdsed võimalused õppimiseks ja arenguks
ning suurendab laste võimalusi tulevikus edukalt toime tulla. Seega on tugispetsialistide vajalikkus lasteaias ülioluline.
Lõputöö teoreetilise raamistikuks on ökoloogiline süsteemiteooria. Sellest lähtuvalt uuriti lapse endaga seostuvaid süsteeme – pere, lasteaed ning tugispetsialistid- ning nende mõju. Teoreetiline osa toob ka välja varajase märkamise ja sekkumise olulisuse. Samuti toodi välja tugispetsialistide vajalikkus koolieelsetes lasteasutustes, kirjeldati lasteaedades pakutavaid teenuseid ning tugispetsialistide tööülesandeid.
Töö empiirilises osas kirjeldati uurimismeetodit. Antud lõputöös oli valimiks Järva valla lasteaedade direktorid, õppejuhid ja ühe rühmaõpetaja. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks viidi läbi kvalitatiivne uurimus, kus kasutati poolstruktueeritud intervjuud. Intervjuud viidi läbi vahemikus 27.02-03.04.2023, intervjuude pikkus oli 15-25 minutit.
Lõputöö autor leiab, et uurimisküsimused said vastused ning eesmärk täidetud. Uurimistulemustest selgus, et abivajavaid lapsi on väga palju, kuid väga vähene abi jõuab nendeni. Õpetajad on arvamusel, et tugispetsialist aitab kaasa koostööle kodu ja lasteaia vahel, andes mõlemale poolele abi ning nõu. Tugispetsialistidest on puudus kõige rohkem logopeedidest ja eripedagoogidest. Aastatega on suurenenud logopeediliste probleemidega laste arv, kellega tuleks alustada tegelemist juba lasteaedades. Mida hilisemalt probleemiga tegelema hakatakse, seda suurem on tõenäosus, et tulevikus vajab laps tugispetsialistide abi pikka aega. Lasteaia juhid peavad väga oluliseks tugispetsialistide ametikohta, sest sel juhul ei peaks rühmade õpetajad tegema sotsiaaltööd, vaid saaksid tegeleda oma põhitööga.
Kokkuvõtvalt võib järeldada, et lapse erisuste märkamine ja sekkumine varases eas aitab tagada, et kõik lapsed saavad nii palju kui võimalik arendada oma potentsiaali ja valmistuda edukaks tulevikuks. Samuti on väga tähtis roll tugispetsialistil pere ja lasteaia vahel. Tugispetsialist on toeks nii lasteaiaõpetajale kui ka perele ning aitab luua sujuvama koostöö. Vajadus spetsialistide ametikohale on suur, eelkõige seetõttu, et aastatega on suurenenud abivajavate laste hulk. Õpetajatele on langenud suur koormus, milles neil puuduvad teadmised ja oskused, et abivajavatele lastele professionaalset abi osutada. Tugispetsialistide ametikohti on loodud, kuid need on jäänud täitmata, kas rahaliste võimaluste tõttu või pole piisavas mahus pakkuda täistööaega.The following thesis is The necessity of support specialists in preschool childcare facilities.
The lack of support specialists has been a concern for many years, but as time goes on, the more this topic becomes more topical. As a result of the shortage, more and more problems are emerging in children already in kindergartens, which makes it very important that support services are provided in kindergarten as needed.
The aim of the thesis is to analyse the needs for creating support specialist positions and opportunities for early intervention and resolution of problems in kindergartens in Järva Parish. To achieve the goal of the thesis, I will set the following research questions:
1. How does early detection and the intervention of a support specialist contribute in a preschool
child care institution?
2. How does the involvement of a support specialist help solve the problems of children and families
in a preschool child care institution?
3. How do managers working in preschool child care institutions assess the need for the position of
support specialist?
This thesis established that the need for support specialists in preschool child care institutions is high. There is a growing number of problem children who would need the support and help of support specialists. Most of the children who need help have been deprived of it because the children who need it most have been selected. Support specialists help the staff of the kindergarten to notice and solve problems that may hinder the development of children. Their support will help ensure that all children
receive equal opportunities for learning and development and will increase children's chances of succeeding in the future. Thus, the need for support specialists in kindergarten is crucial.
The theoretical framework of the thesis is ecological systems theory. Based on this, the systems related to the child – the family, kindergarten and support specialists – and their impact – were studied. The theoretical part also highlights the importance of early detection and intervention. The need for support specialists in preschool child care institutions was also highlighted, the services provided in kindergartens and the duties of support specialists were described.
The author of the thesis finds that the research questions were answered and the goal was fulfilled. The results of the research showed that there are a large number of children in need, but very little help reache them. Teachers are of the opinion that a support specialist contributes to cooperation between home and kindergarten by providing assistance and advice to both parties. There is a shortage of support specialists most of all speech therapists and special education teachers. Over the years, the number of children with
speech therapy problems has increased, with whom you should start dealing already in kindergartens. The later the problem is tackled, the greater the likelihood that in the future the child will need the help of support specialists for a long time. The heads of kindergartens attach great importance to the position of support specialists, because in this case the teachers in the groups should not do social work, but would be able to engage in their main work.
Summing up, it can be concluded that noticing the peculiarities of the child and intervening at an early age will help to ensure that all children can develop their potential as much as possible and prepare for a successful future. The support specialist between the family and the kindergarten also plays a very important role. The support specialist supports both the kindergarten teacher and the family and helps to create smoother cooperation. The need for the position of specialists is great, primarily because over the years the number of children in need has increased. Teachers have been subjected to a heavy burden in which they lack the knowledge and skills to provide professional assistance to children in need. Support specialist positions have been created, but they have remained unfilled, either due to financial opportunities or not enough to offer full-time work
Adding Secondary Lift for Timber Packaging Machine
No full textAntud lõputöö teemaks oli „Abilifti lisamine saematerjali pakkeliinile“ Combimill Sakala saeveski näitel.
Töö eesmärgiks oli luua saeveskile lahendus pakkeliini tootlikuse tõstmiseks. Kuna saematerjali pakkimise kitsaskohaks on kujunenud ajaline seisak protsessis, siis abilift võimaldab koostamist jätkata perioodil, mil pakilift liigub ühest asendist teise.
Töö käigus sai analüüsitud olemasoleva liini parameetreid ja kinemaatilisi liikumisi. Uue lahenduse loomiseks oli vaja arvestada algandmeid: lauapaki massi, abilifti paika liikumise kiirust, olemasoleva konstruktsiooni eripära. Nendest lähtuvalt sai loodud 3D-mudel olemasoleva liini pakiliftist. Pakilifti dimensioone arvestades sai projekteeritud abilift, mis sobib antud tööstuslikku keskkonda.
Tööprotsessi käigus sai analüüsitud konstruktsioonimaterjale tugevusele ja läbipaindele. Vastavalt analüüsi tulemustele, valiti materjaliks konstruktsiooniteras S355, kuna antud materjal tagab piisavad tugevusomadused käpa konstruktsioonile ja hinna vahe materjaliga S235 on marginaalne. Sai valitud sobivad ajamid liikuvatele konstruktsiooni osadele. Selleks teostati arvutused arvestades mõjuvaid koormusi.
Abilifti juhtimine on plaanitud integreerida olemasolevasse pakkeliini kontrollerisse. Piirasendite kontrollimiseks kasutatakse induktiivandureid. Lauapaki ülemise asendi kontollimiseks kasutatakse optilist difusioonandurit. Hüdrosilindrite juhtimiseks kasutatakse proportsionaal suunaventiili, sest see tagab sujuva liikumise algus ja lõpp punktis, ning võimaldab ka silindrite kiirust määrata. Elektrimootori juhtimiseks kasutatakse sagedusmuundurit.
Seadme ja liini ohutuse tingimuste loomisel on arvestatud standardis IEC 61508 kirjeldatud SIL2 nõudeid.
Lõputööga saavutati eesmärk luua lahendus Combimill Sakala pakkeliinile abilifti lisamiseks.The topic of this thesis was „Adding secondary lift for timber packaging machine“ in Combimill Sakala sawmill.
Aim of the thesis was to create a functioning solution, to improve the productiviti of the packaging line. The constraining factor in this line is the time gap, in which the packaging lift moves from one position to another. Secondary lift has the ability to reduce this cap.
In this thesis the parameters and the movements of the existing packaging line have been analysed. To create a new solution, the initial data: the weight of the board pack, the speed of the secondary lift and the speciality of the existing packaging lift, has been taken into consideration . Regarding these conditions a 3D model of the existing packaging lift was created. The 3D model of the existing packaging lift made it possible to engineer a secondary lift, that is suitable in those conditions.
In working process the analyse of the strenght and the deformation of the construcion elements was made. The material of choice became structural steel S355 because this material grants sufficient strenght capabilities to the construction of the lift claws and the price compared to S235 is unmentionable. Choice of suitable drives for the moving parts was made. For that the necessary calculations, according to applied forces, had to be made.
The movement control of the secondary lift is being integrated to the controller of the packaging line. The limits of the movements are controlled by using inductive sensors. The top level of the board pack is controlled by a optical diffuse sensor. To control the hydro cilinders the proportional directional valves are used, because they grant speed control and smooth movements in start and stop sections.
In creating the conditions for safety the standard IEC 61508 and SIL2 requirements have been taken into consideration.
In this thesis a solution for adding a secondary lift to Combimill Sakala OÜ packaging line was created and all the initial goals were reached
Heated Roads
No full textPeaaegu kõik inimesed kasutavad igapäevaselt liiklemiseks kas sõidu- või kõnniteid. Korras ja
hooldatud teed on osa inimeste heaolust. Mugavaks, kiireks ja ohutuks liiklemiseks on vaja Eesti
riigil suunata riigieelarvest suuri summasid teede korrashoiule. Näiteks aastal 2022 suunas Eesti riik
teede hooldusesse 42 miljonit eurot [45]. Seega kui teede soojendamisega saab teede hooldusele
kuluvat summat veidigi väiksemaks, on soojendamine oma eesmärgi täitnud. Seejuures vähendaks
see ka keskkonnajalajälge, kuna ehitise kasutusiga pikeneks.
Töö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendused teede ja tänavate lumevabana hoidmiseks, millel on
Eesti tingimustes potentsiaali. Teede soojendamist võiks planeerida eelkõige järskudele tõusudele,
kus on suur liiklussagedus ja kus tavahoolduse teostamine on raskendatud ning segab tavaliiklust.
Samuti võiks rohkem kasutada hoonete jääkssoojuse potentsiaali kaldteede ja kõnniteede
soojendamiseks hoonete läheduses. Arvan, et teede soojendamine on mõistlik tiheasustusega aladel
või kohtades, kus on kättesaadav odav taastuvenergia. Käesoleva töö autorile tundub kõige soodsam
ja lihtsamini teostatav ventilatsiooni väljaviske õhu kasutamine, mis eeldab muidugi hoone
arhitektuurse osa sobivust ja ventilatsioonisüsteemide võimekust.
Leian, et teede hooldamine peaks olema 100% riigiettevõtte kanda, kuna siis saaks riik teed
odavamalt hooldatud ning oleks huvitatud mõtlema laiemalt. Seaduse kohaselt peab tee omanik
hoidma tee korras [46], aga ju tahetakse vastutust jagada. Lisaks ei toeta praegune riigihangete
süsteem innovatsiooni, kuna on liialt orienteeritud hinnale, mis välistab juba eos uued ja huvitavad
lahendused.
Täna on ehitussektor veel äraootaval positsioonil ning oodatakse lootustandvaid signaale
päevapoliitikast ja olukorra stabiliseerumisest, mis paneks tellijad, arendajad, ehitajad ja
projekteerijad loovamalt mõtlema. Kahjuks täna on jätkuvalt rahakraanid kinni keeratud [47].
Lendavaid autosid nii pea ei tule ja autostumise kasvu pidurdamine on soovunelm. Minu arvates on
igasugused investeeringud teedevõrgu parendamiseks liiklusohutuse suurendamise ja jalakäijate
tervise hoidmise eesmärgil õigustatud.The following thesis Heated Roads aims to provide solutions for heated roads and streets to melt
snow and ice. The thesis studies existing systems and offers theoretical solutions to complement
existing systems that can be used in Estonian conditions.
Almost all people use either roads or sidewalks for their daily mobility. Well maintained roads are
part of peoples’ well-being. Classical winter maintenance of roads does not guarantee road safety in
fast-changing weather conditions, but road heating ensures a clean road regardless of weather
conditions. Slippery roads are an issue every winter, with elderly people particularly at risk of
clogging up emergency medicine departments of hospitals on the first slippery day. As a rule,
pavements in cities are narrow and do not have enough space for snow storage in case of severe
weather conditions, although according to the respective regulation, a 1.1 m clearance must be
provided on the pavement.
Considering today's energy prices and construction costs, heated roads may sound not very promising
at first glance. However, it is possible to compete with conventional maintenance in densely
populated areas on steep gradients, near facilities and buildings in the form of heated paths and ramps
if existing technologies and solutions are used as also the conventional maintenance brings along
costs. Also, we get a long-lasting concrete road and, as a bonus, a longer lifetime of the structures,
eliminating the physical wear and tear and the use of sodium chloride that conventional maintenance
entails.
In my thesis I described different methods for road heating and suggested options that are economical
for keeping the road surface free of snow and ice. As a first option, I described the use of existing
district heating network to draw heat from the primary return pipe of central heating systems. I also
described the potential of using district cooling. As a second option, I described the use of exhaust
air from building ventilation systems to heat the road surface in the vicinity of buildings. Next, I
described a solution for the use of residual energy in buildings as the operation of cooling systems
generates large amounts of heat, which is usually conducted to the roof where it is transferred to the
air. My aim was to use the residual energy to heat the roads around the buildings via a heating pipe
installed in the concrete road. As a last option, I focused on storing the heat in the embankment. In
addition, I described the causes of degradation of roads and structures, the formation of slippage an
Clamp Press Development Project
No full textKokkuvõtvalt võib öelda, et antud projekti käigus õpiti kombineerima teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mida omandati Tallinna Tehnika Kõrgkoolis, ning rakendama neid lahenduste leidmiseks reaalsetes töötingimustes.
Töö tulemusena sai press uuendatud ja turvalisemaks ning kõik vajalikud eesmärgid ja ettevaatusabinõud said täidetud. Projekti käigus oli oluline roll kvaliteedikontrollil ning vajalike protsesside korrigeerimisel, et tagada toodangu kõrge kvaliteet.
Kokkuvõttes võib öelda, et projekt oli edukas ning andis väärtusliku kogemuse ettevõtte töötajatele.In conclusion, this practice and the final work can be said that many of the skills acquired at Tallinn University Applied Science were used in this project and new feedback experience was gained.
At the moment, the press is working in good condition. In addition to the main tasks, the press now has the function of a relay with protective glass, as well as the ability to suspend work and resume it without returning all cylinders to their original position.
All the necessary goals were met, as was safety during work at this enterprise
Organisation of the Construction Work of Terraced Houses
No full textLõputöö eesmärgiks oli lahendada Rabarebase 3 etapi kahe ridaelamu viie korteriga hoonete ehitus.
Ridaelamuid hakatakse sama aegselt ehitama ning kokku kulub tööde teostamisele 133 tööpäeva.
Tööde algus 10.04.2023 ning kolmanda etapi lõpp on planeeritud 13.10.2023. Pinnase kaevetööd,
vundamendi ehitus, puitakende paigaldus, kipssiseseinte ehitus, viimistlustööd, ning plaatimistööd
tehakse samaaegselt. Puitelementseinade paigaldus, fermide paigaldus, katuse ehitus, korterivaheliste
seinade ehitus toimub samade brigaadide poolt, seega esmalt paigaldatakse Vana-Altoa tee 6
seinaelemendid ning alles seejärel Vana-Altoa tee 4. Kokkuvõttes valmivad hooned sama aegselt.
Objektide kiire valmimise eest on suur vastutus peatöövõtjal. Kõik tööd peavad olema väga hästi
organiseeritud. Kindlasti on suur roll ka sellel, et esimese etapi raames ehitati samuti ühekordseid
ridaelamuid, ning suuremad aeganõudvamad kohad on teada juba ning tulevastel majade ehitusel
osatakse juba vigu märgata ning tööd sujuvad kiiremini.
Kogu ehitusmaksumus mõlema hoone puhul kokku on 1 227 083 eurot, mis teeb hoone ruutmeetri
maksumuseks kokku 1 395 eurot. Organiseerimiskulud kokku on 7,24% kogu eelarvest, mis teeb
kogu summaks 92 564 eurot.
Töid teostades on tööohutus seatud esmatähtsaks. Viimasel ajal on ehituses palju inimesi vigastada
saanud, seoses sellega oleme võtnud tööohutuse väga oluliseks eesmärgiks, et kõik platsil viibivad
töötajad peaksid kinni tööohutusest tulenevatest nõuetest.
Kokku paigaldatakse ühele majale 90 katusefermi. Fermid paigaldatakse sammuga 600 mm. Fermide
vahele paigaldatakse puistevill 500 mm paksusega ning aluskatesse paigaldatakse tuulutuskorgid, et
vajadusel niiskus saaks välja tuulduda. Maja fermid transporditakse ühe veosega ehitusplatsile.
Pinnasetööde läbiviimisel kasutatakse 22 t lintekskavaatorit, kallurautot objektil liikumiseks, 500 kg
pinnasetihendajat ning platside ja aluste ehitamisel teerulli.
Tõstetööde läbiviimiseks kasutatakse tõstukautot ning teleskooplaadurit. Tõstukautoga paigaldatakse
hoonete seinaelemendid ning fermid. Teleskooplaaduriga tõstetakse vajaminevad materjalid, osb,
sbs, roov, aluskate katusele. Samuti kasutatakse teleskooplaadurit kivimaterjalide nt Columbia
plokkide lähedale tõstmise eesmärgil.
Ehitatavad hooned kuuluvad A energiaklassi ning mõlemad hooned on varustatud lisaks tõhusale
maaküttele ka päikesepaneelidega.
Lõputöö õpetas töö koostajale, kuidas planeerida töö etappe võimalikult efektiivselt, kuidas
organiseerida alltöövõtjaid töötama nii, et kokkulepitud aegadeks oleks neil koheselt tööfront olemas.The aim of this thesis was the organisation of the third stage of work for the construction of
Rabarebase Garden City in Kiili. The third stage involves the construction of two terraced houses.
The construction of the terraced houses is set to take place from 10 April 2023 to 13 October 2023.
Construction work on the two terraced houses will be carried out simultaneously, with a total duration
of 133 days.
One terraced house is designed to accommodate a total of five families. The two buildings will be
built in the village of Lähtse at Vana-Altoa 6 and Vana-Altoa 4. Kiili rural municipality is a hotspot
for construction, attracting many developers thanks to the presence of a kindergarten, school and store
in close proximity to one another. Kiili Upper Secondary School and kindergarten are just 500 metres
from the Rabarebase Garden City.
In this thesis, a summary schedule for the construction work of the buildings is prepared. The table
indicates the time required for specific works, the number of workers required on-site simultaneously,
and the duration of different stages of work. The schedule has been prepared in accordance with
current working and time requirements. In addition, the schedule is a useful tool for staying on track
with the performance of the work.
Two technology maps will be drawn up during the course of the work. Technology maps are prepared
for roofing works and wood element walls. The technology map for roofing works includes the
installation of trusses, batten, underlay, ventilation caps, OSB sheets, solar panels and blowing wool.
The technology map outlines the correct technological order of the work, the methods for addressing
existing assemblies, quality requirements and permitted tolerances.
A total of 90 roof trusses will be installed on one house, spaced 600 mm apart. The space between
the trusses is insulated with 500 mm of blowing wool and the underlay is fitted with ventilation gaps
to allow for any moisture to be vented out as needed. The trusses of the house are transported to the
construction site in one shipment.
The technology map for wood element walls describes the installation of a connecting beam and
bottom plate, the assembly of elements, lifting work, the risk associated with lifting, the alignment of
elements, loading and the permitted tolerances for wood element installation.
The combined construction cost of the two buildings is 1,227,083 euros, resulting in a total cost per
square metre of 1,395 euros. The cost of organisation accounts for 7,24% of the total budget, ie 92,564
euros.
Occupational safety is the number one priority in carrying out the work. We have made it our
objective to ensure that all on-site employees comply with occupational safety requirements.
The construction is organised according to the general contracting method. The main contractor hires
previous partners to carry out the work where possible, but in cases where this is not possible, a new
procurement is organised to find suitable subcontractors. Subcontractors are selected through a
competitive process, followed by a thorough examination of their references and company
background.
Both buildings to be constructed are energy class A buildings that are equipped with efficient
geothermal heating and solar panels.
The thesis provided the author with the knowledge on how to plan different stages of construction
work as efficiently as possible, and how to organise the work of subcontractors in such a way that
they have an available work front at the agreed times
Recycling of category 3 products on the example of Havi Logistics
No full textAntud lõputöö eesmärgiks oli anda autori kogemuse põhine struktureeritud ja põhjalik ülevaade kuidas käidelda 3. kategooria tooteid tooteid läbi kesklao ja kuidas see suunata taaskasutusse Havi Logistics näitel. Töö käigus uuris autor 3. kategooria toodetega seotud tekkivat mahtu, mahu jaotust grupiti lähtuvalt energia väärtusest ja otsis mooduseid kuidas ja kuhu suunata antud tooted taaskäitluseks, et saadav tulemus oleks antud tingimustes parim. Esmased kulu-tulu arvutused tõestasid 3.kategooria toodete käitlemise kasumlikkust läbi kesklao. Kõik seatud eesmärgid said täidetud.
Lõputöö raames andsin autor ülevaate nii globaalsest rohepöörde taustast ja otsustest kui ka nende mõjust Eesti Keskkonna strateegiale, mis on omavahel väga tihedalt seotud. Ka antud projekti sisend ja ajend on ennekõike saanud tõuke rohepöördest ja nii Rimi Eesti Foodija Havi Logisticsi ühisest soovist ja motivatsioonist jätte oma tegevusega maha võimalik väike „jalajälg keskkonnale“. Havi kreedo on „Be green“, ehk Eesti keeles „Ole roheline“. Ka Rimi on väga tugevalt motiveeritud oma igas tarneahela lõigus leidmaks viise kuidas vähendada oma tegevusega negatiivset mõju keskkonnale.
Projekti eesmärgiks on leida moodus 3. kategooria toodete käitlemiseks ja selleks, et seda teha, tuleb aru saada mis 3.kategooria tooted üldse on. Selleks tuleb mõista ja eristada kategooriaid 1,2 ja 3, sest iga kategooria on kardinaalselt erinev oma sisu ja nõuetega, mis tulenevad seadusest. Nende vastu eksimisel võivad olla tõsised tagajärjed nii toiduohutusele kui ka finantsilised. 3.kategooria materjal on loomsed saadust sisaldab toode, mida ei tohi enam poes müüa, aga mis oma omadustelt on veel kõlbulik suunamaks nö loomade toidu tegemiseks. Kui käärimisprotsess on juba alanud, tohib ja saab 3. kategooria tooteid suunata ainult taaskäitlusesse, mille eelduseks ongi käärimisprotsessi toimumine, nt biogaasi tootmine või põletusmaterjali tegemine peale kuivatusprotsessi läbimist.
3.kategooria toodete tagastus kesklattu toimub läbi tagastuslogistika põhimõtete ja läheb jäätmekäitluse alla. Tegemist on jäätmetega, mille käitlemisel ja protseduuride loomisel tuleb järgida piinliku täpsusega seadusandlust. Kõige mõistlikum riskide maandamise seisukohast on kaasata koheselt projekti meeskonda konsultandina ka veterinaarameti spetsialist, kes aitab oma teadmiste ja kogemusega tagada protsesside vastavus nõuetele, et hilisemaid probleeme vältida. Vahendite valikul, millega 3.kategooria materjali käidelda, tuleb lähtuda nende vastavusest seatud veterinaarameti nõuetele, milleks ennekõike on temperatuuri nõue, jälgitavuse nõue, ristsaastumise vältimise nõue transpordil ja laos ladustamisel. Ka oluliseks sisendiks mida ei tohi unustada on koostööpartneri nõuded, ehk mida tema antud 3. kategooria toodetega plaanib edasi teha, mis on tema jaoks lõpp produkt, toode.
Ennekõike koostööpartneri valikul on hetke 3.kategooria toodeteomaniku nõuded ja ootused, aga alati tasub teostada terve turu analüüs, ehk kes üldse võiksid olla potentsiaalsed partnerid, mis tingimustel ja mis ajagraafikust lähtuvalt. Millal on nemad valmis võtma vastu 3. kategooria tooteid? Projekti alguses valitud partner ei pea olema ilmtingimata koostööpartner, kellega sa peab aastaid koostööd tegema. Tuleb eristada hetke vajadust, hetke projekti faasis versus tuleviku vajadusega kui sul endal olemas juba praktika, toimivad protsessid ja ka täiendav efektiivsus leitud, mida projekti alguses partneri valimise ajal ei olnud.
Protsesside tõhustamine peab olema ise juba eraldi protsess. Paratamatult keskkond ja tingimused meie ümber on pidevas muutumises, seega tuleb ka protsesside ajakohasust hinnata ja vajadusel täiendada, muuta. Oluline on minna detaili, aga tuleb silmas pidada ka tervikvaadet, sest ühe väikse lõige muutmine või tekitada probleeme ka ressursi kadu teistes ahela lõikudes. Toodete ja info voogu tuleb vaadata ja ülesse ehitada tervikuna.
Projektile annab hinnangu tasuvusanalüüs. Enne kui minnakse kulutusi tegema, peab matemaatika tulema kokku excelis. Ükski kulurida ei ole ebaoluline, tuleb võtta arvesse kõik mis vähegi võimalik ja kus oskame hinnangut anda. Alati on varieeruvust, aga kui sa excelis oled nö nullis, siis suure tõenäosusega on projekt tegelikult miinuses.
Antud projekt oli edukas nii Excelis kui ka praktikas, miks Rimi Eesti Foods ja Havi Logistics on siiamaani ainukesed kes selliselt 3. kategooria tooteid läbi kesklao käitlevad ja taaskasutusse suunavad, on küsimus nende kettide tarneahela ja logistikajuhtidele. Kindlasti on meie kogemusest mida kaasa võtta ja õppida.The aim of this thesis was to provide a structured and comprehensive overview based on the author's experience of how to handle category 3 products through the central warehouse and how to direct them to recycling using the example of Havi Logistics. During the work, the author studied the resulting volume related to category 3 products, the distribution of the volume by group based on the energy value, and looked for ways how and where to direct these products for recycling, so that the obtained result would be the best under the given conditions. Initial cost-benefit calculations proved the profitability of handling category 3 products through the central warehouse. All set goals were met.
As part of my final thesis, the author gave an overview of the background and decisions of the global green revolution, as well as their impact on the strategy of the Estonian Environment, which is very closely related. The input and motivation of this project is primarily motivated by the green revolution and the common desire and motivation of Rimi Eesti Foodija Havi Logistics to leave a small possible "footprint on the environment" with their activities. Havi's credo is "Be green", that is, "Ole roheline" in Estonian. Rimi is also very strongly motivated in every section of its supply chain to find ways to reduce the negative impact of its activities on the environment.
The goal of the project is to find a way to handle category 3 products, and in order to do this, you need to understand what category 3 products are. To do this, categories 1, 2 and 3 must be understood and distinguished, because each category is radically different in terms of content and requirements arising from the law. Getting them wrong can have serious food safety and financial consequences. Category 3 material is an animal product that contains a product that may no longer be sold in a store, but which, due to its characteristics, is still suitable for making food for animals. If the fermentation process has already started, the products of category 3 may and can only be directed to recycling, which requires the fermentation process to take place, e.g. biogas production or burning material after going through the drying process.
The return of category 3 products to the central warehouse is carried out according to the principles of return logistics and goes under waste management. It is a matter of waste, the handling of which and the creation of procedures must be followed with embarrassingly precise legislation. From the point of view of mitigating risks, it is most reasonable to immediately include a specialist from the veterinary office as a consultant in the project team, who will help with his knowledge and experience to ensure that the processes comply with the requirements in order to avoid later problems. The choice of means to handle category 3 material must be based on their compliance with the requirements set by the Veterinary Board, which are primarily the temperature requirement, traceability requirement, and the requirement to avoid cross-contamination during transport and storage in the warehouse. Also an important input that must not be forgotten is the cooperation partner's requirements, i.e. what he plans to do with the given 3rd category products, which is the end product, the product for him.
First of all, the choice of a cooperation partner depends on the requirements and expectations of the current category 3 product owner, but it is always worth performing an analysis of the entire market, i.e. who could be potential partners, under what conditions and based on what schedule. When will they be ready to accept category 3 products? The partner chosen at the beginning of the project does not necessarily have to be a cooperation partner with whom you have to cooperate for years. You have to distinguish the need of the moment, the moment in the project phase versus the need of the future when you yourself already have a practice, working processes and also found additional efficiency that was not there at the beginning of the project when choosing a partner.
Streamlining processes must be a separate process in itself. Inevitably, the environment and conditions around us are constantly changing, so the timeliness of the processes must also be evaluated and, if necessary, supplemented and changed. It is important to go into detail, but the overall view must also be kept in mind, because changing one small section or causing problems can also result in the loss of resources in other sections of the chain. The flow of products and information must be viewed and built as a whole.
The project is assessed by a cost-effectiveness analysis. Before spending money, the math needs to come together in Excel. No expense line is unimportant, everything possible and where we can make an assessment must be taken into account. There is always variability, but if you are so-called zero in Excel, then most likely the project is actually in the red.
This project was successful both in Excel and in practice, why Rimi Eesti Foods and Havi Logistics are still the only ones who handle and recycle category 3 products in this way through the central warehouse is a question for the supply chain and logistics managers of these chains. There is definitely something to take away and learn from our experience