TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Developing a Marketing Plan for the Year 2024 on the Example of Fliis Trade OÜ
No full textDigiturundus on kujunenud tänapäeval üheks kõige populaarsemaks turunduseviisiks. Digiturunduse kasutamine aitab ettevõttel olla rohkem paindlikum ja kohanemisvõimelisem väliskeskkonnas toimuvate muutustega. Samuti aitab see luua tõhusaid suhteid oma klientidega ning reageerida rohkem nende vajadustele ja arusaamadele. Kõige olulisem on turundustegevuse planeerimisel tunda ettevõtte sihtrühma ning nende vajadusi ja soove. Kindla strateegia järgimine võimaldab digiturundust teha fokuseeritult, saadud tulemusi mõõta ja analüüsida ning seatud eesmärke saavutada.
Antud lõputöö oli ajendatud sellest, et ettevõttel Fliis Trade OÜ puudus kindel digiturundusstrateegia, turundusplaan ja eelarve. Sellest tulenevalt puudus ettevõttel ka kindel sihtrühm ja turundusalased eesmärgid. Ettevõttel Fliis Trade OÜ oli soov kasvatada brändi tuntust ja ettevõtte käivet ning parendada ka turundustegevust. Varasematel aastatel oli tehtud turundust jooksvalt ning kärbitud eelarvet vastavalt vajadusele.
Töö käigus teostasime ettevõttele kliendiuuringu, väliskeskkonna - ja sisekeskkonna analüüsi ning konkurentsianalüüsi, mille käigus selgus, et ettevõttel on veel mitmeid võimalusi, kuidas ennast digiturundusesega nähtavaks teha. Strateegiale põhinedes on ettevõttel võimalus konkurentidest eristuda ning saavutada suurem turundusalane edu.
Esmalt teostasime ettevõttele kliendiuuringu, mille käigus saime tagasisidet 187 kliendilt. Tagasiside kaudu saime aimu klientide rahulolust, eelistustest ja soovidest, mida võtta arvesse digiturundusplaani koostamisel. Strateegilise digiturunduse planeerimise kaudu kehtestasime ettevõttele uue missiooni, visiooni, turunduseesmärgid ja turundusstrateegia. Töö käigus valminud väliskeskkonna ja sisekeskkonna analüüside põhjal panime paika Nordbaby ettevõtte diferentseerimisstrateegia. Strateegiale tuginedes koostasime Nordabyle turundusplaani ehk konkreetse tegevuskava.
Jõudsime järeldustele, et põhilised tegurid, mida ettevõte võiks silmas pidada on postituste tiheduse suurendamine ehk postida sisu sotsiaalmeediasse üle ühe või kahe päeva. Samuti võiks Nordbaby teha aasta jooksul kokku vähemalt kuus koostöö projekti erinevate sisuloojatega. Nordbaby sihtrühm soovib osta tooteid otse inimestelt, keda nad usaldada saavad, autentne ja sisukas tootesoovitus mõne sisulooja poolt mõjub Nordbaby kliendile enim. Koostööde edukust on võimalik jälgida läbi personaalsete sooduskoodide, mida sisuloojad oma kontodel jagavad ning nii on tulemused mõõdetavad.
Lisaks on oluline panustada regulaarselt Google, Facebook ja Instagram Adsidele, et otsingumootor ise ettevõtte klientidele või potentsiaalsetele klientidele reklaame kajastaks. Autorid lisasid koostatud turundusplaani ka kuupõhised uudiskirjad, et anda klientidele infot uute toodete või tulevaste kampaaniate kohta. Samuti tuleks ettevõttel uuendada veebilehel olevaid kampaaniaid ja fotomaterjale ning lisaks täiendada tootekirjeldusi.
Põhinedes digiturundusplaanile koostasime ettevõttele ka turundueelarve. Töö käigus koostasime exceli tabeli, kus olid välja toodud kõik kulud mis kuude ja aasta jooksul kokku kulub ettevõtte digiturundamiseks. Lisaks on eelarve tabelis kajastatud, millistele digimeedia platvormidele ja kui tihti Nordbaby ettevõte panustada võiks.
Oma lõputöö käigus tegime mitmeid erinevaid ettepanekuid ettevõttele edaspidiseks turundustegevuseks. Antud töö valmis koostöös ettevõttega Fliis Trade OÜ ning autorite püstitatud lõputöö eesmärk sai täidetud. Kõik töö käigus sooritatud ülesanded toetasid turundusplaani ja eelarve väljatöötamist. Intervjuu ettevõtte esindajaga viis töö autorid kurssi Fliis Trade OÜ varasema turundustegevusega ning kliendiuuringu käigus said töö autorid tagasisidet ettevõtte klientidelt. Koostatud turundusplaani, turunduseelarve ja ettepanekute alusel on Nordbabyl võimalus oma edaspidist digiturundustegevust fokusseerida, jälgida ja suunata ning püstitatud eesmärke saavutada.Digital marketing has emerged as one of the most popular forms of marketing today. Using digital marketing helps the company to be more flexible and adaptable to changes in the external environment. It also helps to build effective relationships with customers and be more responsive to their needs and insights. The most important thing when planning marketing is to know the company's target group and their needs and wishes. Creating a strategy helps the company do digital marketing in a focused way, measure results and achieve goals.
This thesis project was motivated by the fact that the company Fliis Trade OÜ did not have a specific digital marketing strategy, digital marketing plan and budget. The company also did not have written marketing goals and target group analysis. The company Fliis Trade OÜ aims to increase brand awareness and company turnover, as well as improve marketing activities. In previous years, marketing was done on an ongoing basis and the budget was cut as needed.
The goal of our thesis was to prepare a marketing strategy, a specific digital marketing plan and budget for the company Fliis Trade OÜ for the year 2024. We were looking for answers to the questions who are Nordbaby's customers and how to create an effective digital marketing strategy?
We prepared a customer survey, internal environment analysis and external environment analysis and competitor analysis for the company. During customer survey we received feedback from 187 customers. Through customer feedback, we got an idea of customer satisfaction, preferences and wishes, which should be taken into account when creating a digital marketing plan. Through strategic digital marketing planning, we established a new mission, vision, marketing goals and marketing strategy for the company. Analyzes of the microenvironment and macroenvironment helped to understand the environment in which the company operates. Based on the analyzes of the external environment and the internal environment completed during the work, we established Nordbaby's differentiation strategy. Based on the strategy, we prepared a marketing plan for Nordaby.
Based on the digital marketing plan, we also prepared a marketing budget for the company. In the course of the work, we prepared an excel table, which showed all the costs that will be spent on the company's digital marketing.
In the course of our thesis, we made several different proposals for the company's future digital marketing activities. This work was completed in cooperation with the company Fliis Trade OÜ, and the goal of the thesis was fulfilled. All the tasks performed during the work supported the development of the marketing plan and budget. An interview with the company representative introduced the previous marketing activities of Fliis Trade OÜ. During the customer survey, the authors of the thesis received feedback from the company's customers. The prepared marketing plan, budget and proposals help the company to focus, direct and follow its future marketing activities and achieve the set goals
Publication of Information and Ease of Use on the Websites of the Municipalities in Lääne-Viru County
No full textAvaliku võimu tegevuse läbipaistvuseks ning kontrollimiseks on vajalik, et avalike ülesannete täitmise käigus loodud teave oleks avalik ning kõigile ligipääsetav. Kohalike omavalitsuste ülesanne on avaldada enda tegevuse käigus tekkinud informatsioon vastavalt nõuetele ning teha teave veebilehel kasutajate jaoks võimalikult nähtavaks, et tagada oma tegevuse läbipaistvus.
Lõputöö teemaks oli „Teabe avalikustamine ja kasutusmugavus Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel“. Lõputöö uurimisülesanneteks olid: anda teoreetiline ülevaade organisatsiooni tegevuse käigus tekkivast teabest ja selle avalikustamise nõuetest organisatsioonide veebilehtedel ning analüüsida kasutajamugavuse peamisi näitajaid; leida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; viia läbi Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtede vaatlus, et analüüsida teabe avalikustamise vastavust õigusaktidele; selgitada välja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtede kasutajamugavus; sõnastada järeldused ja teha ettepanekud kohalike omavalitsuste IT-spetsialistidele veebilehtede parendamiseks.
Uuringu läbiviimiseks kasutati nii kvalitatiivset meetodit kui ka kvantitatiivset meetodit. Koostati vaatlustabel ning viidi läbi küsitlus. Andmeid koguti kohalike omavalitsuste veebilehtede vaatluse ning küsitluse läbiviimisega. Andmekogumise tööriistana kasutati vaatluse korral vaatlustabelit, kus toodi välja veebilehtede nõuete täitmine vastavalt avaliku teabe seadusele. Vaatluse ja küsitluse abil saadud tulemused olid aluseks kohalike omavalitsuste IT spetsialistidele ettepanekute tegemisele veebilehtede parendamiseks.
Lõputöö eesmärk sai täidetud ning jõuti järeldusele, et Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste korral on teabe avalikustamise nõudeid järgitud, kuid kasutajamugavuse põhimõtted on jäänud tahaplaanile, mis tõttu võib väita, et tavakasutajale osutub veebilehtedelt vajalik info raskesti leitavaks. Analüüsist tekkinud ettepanekud peaksid aitama kohalikel omavalitsustel muuta oma veebilehed võimalikult kasutajamugavaks.The title of the thesis was „Publication of Information and Ease of Use on the Websites of the Municipalities in Lääne-Viru County “.
The thesis consists of theoretical and empirical research, 58 pages, and appendices, totaling 79 pages. The thesis contains 14 figures and 3 tables. The thesis uses 40 literary sources, 24 of which are foreign.
The rapid increase in the volume of information and the need for the rapid exchange and availability of information set requirements for organizations providing public services, including local authorities, who, according to the Public Information Act, must, in the performance of their duties, proceed with the protection of the interests of residents and ensure the transparency of their activities. This thesis focuses on the disclosure of all the information provided in §28 of the Public Information Act. It also focuses on its findability and user convenience based on ordinary citizens' views.
The thesis aims to find out the indicators of disclosure of information and user comfort on the websites of the local governments of Lääne-Viru County.
The following tasks were set to achieve the goal: to provide a theoretical overview of the information generated in the course of the activities of the organization and the requirements for its disclosure on the websites of the organizations and to analyze the main indicators of user comfort; to find an appropriate methodology for carrying out empirical research; to carry out an inspection of the websites of the local authorities of Lääne-Viru County; to analyze the compliance of the disclosure with the legislation; to identify the user comfort of the websites of the local authorities of Lääne-Viru County; to formulate conclusions and make proposals to the IT specialists of local authorities for improving the websites.
The research objects of this thesis are the eight local governments of Lääne-Viru County, which are Rakvere City Government, Haljala Municipality Government, Kadrina Municipality Government, Rakvere Municipality Government, Tapa Municipality Government, Vinni Municipality Government, Viru-Nigula Municipality Government and Väike-Maarja Municipality Government.
The research strategies used in the thesis are website observation and a survey. Data was collected using qualitative (website observation) and quantitative (questionnaire) research methods.
In conclusion, the websites of the local governments of Lääne-Viru County have quite similar and repeated shortcomings in the disclosure of information and in the organization of user comfort. The most significant shortcomings were outdated information, link workability and accessibility. Accessibility was a disadvantage for all eight websites in Lääne-Viru County. The website did not have the possibility to change the font or size of the website so that it could be understood by the visually impaired. Proposals were submitted regarding deficiencies in local government websites that could make the website as convenient as possible for users concerning the publication of information and user convenience.
The purpose of the final work was fulfilled, and it was concluded that the requirements for disclosure of information have been followed in the case of local governments in Lääne-Viru County, but the principles of user comfort have been left in the background, which is why it can be argued that it is difficult to find the necessary information on websites for ordinary users. The proposals generated by the analysis should help local authorities make their websites user-friendly
Machine Vision Usage on a Combat Robot
No full textKäesoleva lõputöö projekti käigus viidi antud ülesande lahendamiseks läbi rida teste ja katsetusi. Esialgu analüüsiti võistlusreegleid, milles robot osaleks, ning valiti autonoomse juhtimissüsteemi paigaldamiseks sobiv platvorm.
Projekti käigus projekteeriti ja arendati välja spetsiaalne moodul, mis edastab saatja ja arvuti vahel USB-ühendust kasutades PPM-signaali. Lisaks muudeti kaamerat, et parandada roboti tuvastamise kvaliteeti, paigaldades sellele lisa valgustuse, mis valgustas tuvastatud objekti, muutes tuvastamise lihtsamaks.
Pärast tuvastatava objekti valimist tunnistati reflektor parimaks vahendiks tuvastatavuse uuringu käigus, kasutades lisa valgustusega kaamerat. Järgmise sammuna valiti tuvastatava objekti kuju ning pärast kolme võimaluse kaalumist valiti kolmnurkne kuju, kuna selle nurga kõikumine oli minimaalne.
Vaenlase tuvastamiseks kasutati videovoos liikumise tuvastamise algoritmi, mis käivitub ainult siis, kui uurimistöös valminud robot on tuvastatud. Vale tuvastamise vältimiseks eemaldati see robot liikumise tuvastamise piirkonnast.
Kogu programm kirjutati Pythonis, mis valiti selle lihtsuse ja autori kogemuse tõttu selles keeles programmeerimisel. Programmi kood koosneb enam kui 1000 koodi reast, mis ei hõlma mitte ainult programmi ennast, vaid ka testimise, andmete kogumise ja andmeedastuse skripte.
Pärast koodi kirjutamist viidi roboti reaktsiooni kiiruse ja liikumise kontrollimiseks läbi arvukaid teste, mis on leitavad allalaaditavatest failidest lisades. Lõpptulemused näitavad, et robot saavutas edukalt projekti eesmärgi luua masinnägemise abil juhitav robot, mis suudab liikuda ja reageerida kiiremini kui inimpiloot. Katsete käigus oli roboti reaktsioonikiirus viis korda kiirem kui inimese keskmine reaktsioonikiirus, mistõttu oli projekt edukas.In the course of this final thesis project, a series of tests and experiments were carried out in order to solve this problem. First, the rules of the competition in which the robot would participate were analysed and a suitable platform for the installation of the autonomous control system was selected.
The project involved the design and development of a special module that transmits a PPM signal between a transmitter and a computer using a USB connection. In addition, the camera was modified to improve the quality of the robot's detection by installing an additional light that illuminated the detected object, making detection easier.
After selecting the object to be detected, the reflector was identified as the best tool in the detectability study using an additional illuminated camera. The next step was to select the shape of the object to be detected and after considering three options, a triangular shape was chosen as it had the minimum angular variation.
To detect the enemy, a motion detection algorithm was used in the video stream, which is triggered only when the robot in the study is detected. In order to avoid false detection, this robot was removed from the motion detection area.
The entire program was written in Python, chosen for its simplicity and the author's experience in programming in this language. The code of the program consists of more than 1000 lines of code, including not only the program itself, but also scripts for testing, data collection and data transmission.
After the code was written, numerous tests were performed to check the robot's reaction speed and movements, which can be found in the downloadable files in the appendices. The final results demonstrate that the robot successfully achieved the project's goal of creating a computer vision-driven robot that can move and react faster than a human pilot. During the tests, the robot's reaction speed was five times faster than the average human reaction speed, making the project a success
Improving Quality Processes In Pellet Production
No full textLõputöös keskenduti kvaliteediprotsesside ja -kontrolli parendamisele pelleti tootmises, uuritakse erinevaid aspekte, probleeme ja väljakutseid. Lõputöö rakenduslik väärtus seisneb selles, et antakse praktilisi juhiseid ja soovitusi uurimisobjektiks olnud ettevõttele. Analüüsis jõutakse järeldusele, et kvaliteediprotsess ja -kontroll on pelletite kvaliteedi, tootlikkuse ja ettevõtte maine seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Uuringu esimeses pooles tutvustati pelleti tootmise üldist protsessi, rõhutades tooraine ettevalmistamise, pressimise, jahutamise tähtsust. Seejärel arutati kvaliteedikontrolli põhimõtteid, sealhulgas kvaliteedikontrollisüsteemi rakendamist, mis aitab tagada kvaliteedi järjepidevust ja parendada protsessi. Seejärel keskenduti erinevatele kvaliteedikontrolli meetoditele ja menetlustele, mida saab kasutada pelleti tootmisprotsessi jälgimiseks ning selle omaduste ja kvaliteedi hindamiseks. Täpsed ja usaldusväärsed meetodid tagavad protsessi jälgitavuse ning võimaldavad kvaliteediprobleemide varajast avastamist ja parendamist. Uuringus analüüsiti ka pelleti tootmise kvaliteedikontrolliga seotud probleeme ja küsimusi, nagu tooraine varieeruvus, protsessi ebastabiilsus ja operaatorite vähene teadlikkus. Need probleemid võivad avaldada negatiivset mõju pelletite kvaliteedile ja tõhususele ning nendega tuleb tegeleda. Lõputöö autor esitas ka mõned soovitused kvaliteedikontrolli parendamiseks pelletite tootmises. Põhilised soovitused on tooraine kvaliteedi kontrollimise parendamine, protsessi optimeerimine, personali arendamine, süstemaatilise lähenemisviisi rakendamine ning tulemuste jälgimine ja hindamine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kvaliteediprotsessid ja -kontroll on pelleti tootmise edukuse oluline tegur. Parema kvaliteedijuhtimise abil saavad ettevõtted, kaasa arvatud Ladonia OÜ, saavutada parema lõppkvaliteedi, suurendada tootlikkust, vähendada vigu ja parendada oma mainet. Uuringus esitatud praktilised suunised ja soovitused aitavad ettevõttel jätkuvalt astuda samme, et saavutada paremaid tulemusi pelletite tootmise kvaliteedijuhtimises.
Uurimistöö eesmärk sai täidetud. Ettevõttele Ladonia OÜ on edastatud tulemused, mis võetakse teadmiseks ning see töö on üheks aluseks kvaliteediprotsesside dokumenteerimisel. Tulevikus võiks teha täiendavaid uuringuid pelleti tootmise kvaliteedijuhtimise kohta. Näiteks võiks uurida võimalusi kvaliteedikontrolli protsessi automatiseerimiseks.The topic of the thesis, "Improving Quality Processes in Pellet Production" emerged from the need of the company Ladonia Ltd. to identify the quality-related challenges that small-scale pellet producers should pay attention to. Pellets have become an increasingly popular alternative to traditional fuel sources due to their environmentally friendly and sustainable energy production. Pellet production is a complex process that involves several stages, from raw material preparation to the final pelletization. Quality control and quality management are crucial in this process as poor-quality pellets can reduce energy efficiency and have negative environmental impacts. Therefore, it is necessary to examine the challenges of quality management and find ways to improve it.
The objectives of the thesis are as follows:
• Explain the pellet production process and the specific quality-related aspects; identify the quality challenges faced by small-scale pellet producers and understand their impact on pellet production and results.
• Analyze existing quality control methods and processes in pellet production and develop effective strategies and methods for improving quality management.
• Provide practical recommendations and guidelines to Ladonia Ltd. on how to optimize quality control and quality management, ensuring consistent high-quality pellets that comply with standards.
The thesis utilizes a qualitative methodology and follows a deductive approach based on theory. The main sources relied upon are books on production and operations management and innovative manufacturing. Data analysis and presentation of results employ a qualitative research strategy approached deductively.
The analysis concludes that quality processes and control are critical for pellet quality, productivity, and company reputation. In the first half of the study, an overview of the general pellet production process was presented, emphasizing the importance of raw material preparation, pressing, and cooling. Then, the principles of quality control were discussed, including the implementation of a quality control system to ensure consistency and process improvement. Subsequently, various quality control methods and
29
procedures that can be used for monitoring the pellet production process and evaluating its properties and quality were examined. Precise and reliable methods ensure traceability of the process and enable early detection and improvement of quality issues. The study also analyzed quality control problems and issues related to pellet production, such as raw material variability, process instability, and lack of operator awareness. These problems can have a negative impact on pellet quality and efficiency and need to be addressed. The thesis author also provided recommendations for improving quality control in pellet production, including enhancing raw material quality control, process optimization, personnel development, adopting a systematic approach, and monitoring and evaluating results.
In conclusion, quality processes and control are crucial factors for the success of pellet production. Through better quality management, companies, including Ladonia Ltd., can achieve improved final quality, increased productivity, reduced errors, and enhanced reputation. The practical guidelines and recommendations presented in the study will help the company continue to take steps towards achieving better results in quality management in pellet production
Analysis of the local government budget preparation process on the example of Rõuge municipality
No full textLõputöö tehti teemal „ Kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise protsessi analüüs Rõuge valla näitel“
Kohalikud omavalitsused korraldavad ja otsustavad kõiki kohalike elu küsimusi, nendeks tegevuseks on vaja raha ja raha kasutamiseks eelarvet. Kohaliku omavalitsuse eelarve koosneb maksumaksja rahast, siis on suur vastutus raha kasutamise ja käsutamise kohta. Kõik peab olema arusaadav ja läbipaistev. Eelarve kajastab valla priortiteete või poliitilisi valikuid, eelarvest nähtub mida eelkõige väärtustatakse.
Oluline on eelarve õigeaegselt vastu võtta. Rõuge vallas on kahel korral esinenud olukord, kus eelarve vastuvõtmine on jäänud viimase hetke peale 2018. ja ka 2023. aastal. Rõuge vallas on raske finantsolukord- ei jätku raha avalike teenuste pakkumiseks.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada eelarve koostamise protsessi põhimõtted Rõuge valla näitel, et teha ettepanekuid eelarve protsessi parendusteks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:
• kirjeldada eelarvestamise olemust ja tähtsust;
• tuua välja nõuded kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise protsessile koos ajakavaga;
• koostada empiirilise uuringu metoodika;
• kaardistada ja analüüsida Rõuge valla eelarve koostamise protsessi;
• teha järeldused ja vajadusel ettepanekuid eelarve protsessi parendamiseks Rõuge vallavalitsusele.
Uuringu eesmärgi saavutamiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi, valla eelarve protsessi võrreldi seaduste ja määrustega. Esmalt vaadeldi eelarve koostamise teoreetilist poolt ja siis koguti empiirilisi andmeid. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust.
Andmete kogumise meetod oli kombineeritud, läbi viidi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu. Dokumendivaatluse andmeid täiendati intervjuudest kogutud informatsiooniga. Võrreldi eelarveprotsessi käigus aluseks olevaid dokumente ning nende vastavust nõuetele.
Uuringu tulemusel selgus, et vallal puuduvad valdkondlikud arengukavad, mis omavad valla eelarves suurt rahalist mahtu nagu sotsiaal- ja haridusvaldkond. Fikseerimata on tähtaeg, millal esitab vallavalitsus allasutusustele eelarve juhised. Eelarve läbirääkimised pole olnud kõiki osapooli kaasavad.
Uurimistulemustele tuginedes tehti ettepanekuid koostada hariduse- ja sotsiaalvaldkonna arengukavad; täiendada eelarve koostamise protsessi ja ajakava ning eelarve koostamise protsessi sisse viia allasutuste alaeelarvete kaitsmine.The thesis was done on the topic " Analysis of the local government budget preparation process on the
example of Rõuge municipality“
Local governments organize and decide all issues of local life, for these activities the money is needed
and a budget for using the money. The budget of the local government consists of taxpayers' money, so
there is a great responsibility for the use and disposal of the money. Everything must be fair and
transparent. The budget reflects the municipality's priorities or political choices, the budget shows what
is primarily valued.
It is important to adopt the budget on time. In the municipality of Rõuge, there have been two situations
where the adoption of the budget was left until the last moment in 2018 and also in 2023. The difficult
financial situation of Rõuge municipality - there is not enough money to provide public services.
The aim of the thesis was to find out the principles of the budget preparation process using the example
of Rõuge municipality, in order to make suggestions for improvements in the budget process. In order to
achieve the goal of the thesis, the following research tasks have been set:
• describe the nature and importance of budgeting;
• outline the requirements for the local government budget preparation process with a schedule;
• prepare an empirical research methodology;
• map and analyze the Rõuge municipality budget preparation process;
• draw conclusions and, if necessary, make proposals for improving the budget process to the Rõuge
municipal government.
A deductive approach was used to achieve the purpose of the study, the municipal budget process was
compared with laws and regulations. First, the theoretical side of budgeting was examined, and then
empirical data was collected. A vertical structure was used in the preparation of the thesis.
The method of data collection was combined, document observation and semi-structured interview were
conducted. Data from the document review was supplemented with information collected from the
39
interviews. During the budgeting process, the underlying documents and their compliance with the
requirements were compared.
As a result of the research, it was revealed that the municipality lacks sectoral development plans that
have a large financial volume in the municipality's budget, such as the social and educational
departments. The deadline for when the municipal government submits budget instructions to the
subordinate institutions is not fixed. Budget negotiations have not been inclusive fors all parties.
Based on the research results, proposals were made to prepare educational and social department
development plans;
supplement the budget preparation process and schedule, and introduce the defense of budgets of
subordinate agencies into the budget preparation proces
Effects of Surface Textures on Close-range Photogrammetry Based 3D Models
No full textFotogramm-meetria on aja jooksul kiiresti arenenud. Tugevaim areng on toimunud viimastel
aastakümnetel tänu tehnoloogia arengule. Tänu sellele on 3D mudelite modelleerimine ja
kättesaadavus võimalik peaaegu igaühele. Vaja on ainult kaamerat ja arvutit, millega andmeid
töödelda. On võimalik isegi ainult nutitelefoniga luua 3D mudeleid, kasutades telefonis olevat
kaamerat ja nutitelefonidele loodud tarkvara.
Antud uurimustöös kasutas autor 3D mudelite loomiseks hübriidkaamert Sony α5000 ja lauaarvutit.
Kokku pildistati neli erinevat objekti ja andmeid töödeldi kahe erineva tarkvaraga. Kõikidel
objektidel oli erinevaid pinnatekstuure, mille mõju 3D mudeli loomisele hinnati. Objektid asusid
Tartu linnas või selle lähiümbruses. Autori valitud objektideks on: Eesti Rahva Muuseumi viinaköök,
Tartu Ülikooli keemia instituudi fassaad, Kõrveküla Põhikooli hoone fassaad ja Jänese tänaval asuva
hoone fassaad. Autor kasutas valitud fassaadidest lõikusid, et andmetöötlus liiga mahukaks ei läheks.
3D mudelite modelleerimiseks kasutati Agisoft Metashape Proffessional ja Regard 3D tarkvarasid.
Mõlemad programmid on eksisteerinud juba mõnda aega ja algsetest versioonidest kõvasti edasi
arenenud. Metashape eelkäija Agisoft Photoscan loodi juba 2010. aastal ja esimene versioon Regard
3D ilmus 2015. aastal. Mõlemat programmi on ka algajal lihtne kasutada ja kodulehtedel on juhendid
seletamaks hätta sattumisel. Regard 3D kasutati koos MeshLab-iga, viimast kasutati 3D mudelite
mõõtkavasse viimiseks.
Andmetöötlus algas fotode importimisest tarkvaradesse ja seejärel programmid joondasid fotod
otsides fotodel asuvaid iseloomulike punkte, mis on tuvastatavad mitmetelt piltidelt. Metashape
suutis kõik ette antud fotod joondada. Regard 3D suutis kõik fotod joondada ainult ühe objekti puhul.
Fotode joondamise tulemusena tekkisid hõredad punktipilved, mida seejärel tuli tihendada, et tekiks
tihe punktipilv. Seejärel loodi kolmnurkade võrgustiku mudel ja viimaseks genereeriti tekstuurid 3D
mudelitele.
Programmide suutlikkuse suurimad erinevused tulid välja võrgustiku mudelite loomisel, kus
Metashape genereeris detailsemad mudelid. Tekitatud polügoonide hulk Metashape programmiga oli
kümneid kordi suurem, kui Regard 3D loodud mudelitel.
Suurimad visuaalsed moonutused 3D mudelitele tekkisid klaaspindadest ja liiga ühetahulise
tekstuuridega pindadest. Seetõttu visuaalselt kõige kehvemad mudelid tekitati Tartu Ülikooli keemia
instituudi ja Kõrveküla Põhikooli hoone andmetest. Väiksema moonutustega mudeliteks olid ERM-i viinaköögi ja Jänese tänava fassaad, mis olid suuresti tehtud telliskividest.
Geomeetrilise kvaliteedi hindamisel tõdeti, et väiksema visuaalse kvaliteediga mudelitel on ka
väiksem geomeetriline kvaliteet. Tarkvarade vahelist võrdlust geomeetrilise kvaliteedi hindamisel on
võimalik sooritada ainult Jänese tänava fassaadi puhul. Sellel objektil suutsid ainsana mõlemad
tarkvarad joondada sama palju fotosid ja seega on lähteandmed samasugused. Teistel objektidel ei
suutnud programmid sama palju fotosid joondada ja seetõttu on lähteandmed erinevad.The objective of this graduation thesis Effects of Surface Textures on Close-range Photogrammetry
Based 3D Models is to investigate how different facade textures affect the quality of 3D models
created using close-range photogrammetric methods. The texture of surfaces is one of the most
important factors that affect the visual appearance of spatial objects. In natural environments, surface
textures are diverse and rich, creating various visual effects that can significantly affect object
detection and analysis. Modern photogrammetric systems often use surface texture information to
create three-dimensional models of objects, as textures can provide additional information about the
shape and geometry of objects, contributing to more accurate 3D models.
The research consists of four parts, introducing the nature and history of photogrammetry and
photogrammetric software, describing the tools, processes, and research objects used in the
experiment, presenting the obtained results and scaling the models, and analyzing the results obtained,
considering both the visual and geometric quality of 3D models.
The choice of this research topic is relevant today, as the creation of 3D models has become more
affordable and technology has become more capable. Creating 3D models is now possible for almost
anyone with a camera and a computer to process data. Even smartphones can create 3D models using
built-in cameras and software designed for smartphones. Therefore, interest in photogrammetric
solutions is growing in many fields, such as construction, architecture, real estate, geology, and
geodesy. The importance of surface textures in creating 3D models is particularly critical in this
context, as it can increase the accuracy and usefulness of models in many practical applications.
The study applies various methods and techniques to analyze and evaluate the importance of surface
textures in 3D model creation and identify possible limitations and challenges in this process. The
research also provides an opportunity to compare different software programs using the same data
set, i.e., photographs. This study discusses the distortions in 3D models and how the quality of the
models can be affected by different surfaces. It is noted that the biggest distortions occur on glass
surfaces and on surfaces that are too uniform. The study found that the highest quality models were
obtained from brick facades. The article emphasizes the importance of considering the surface
properties when creating 3D models, as it can greatly impact the geometric quality of the final
product. Models with higher visual quality also have higher geometric quality, while models with
lower visual quality also have poorer geometric quality
Garage Building Reconstruction Solutions, Estimated Construction Cost and Energy Performance
No full textLõputöös analüüsiti 1972. aastal ehitatud Avangardi kolhoosi garaažihoone seisukorda ning
kasutusaja jooksul tekkinud kahjustusi. Selgus, et suurimad kahjustused on põhjustatud valedest
ehitustehnilistest võtetest, mistõttu on konstruktsioonid sademevetega märgunud ja ehitusmaterjale
kahjustanud. Samuti puudub hoones ventilatsioonisüsteem ja toimiv küttesüsteem, mistõttu
ehitatakse see välja parema sisekliima tagamiseks. Lisaks laotakse hoonesse vaheseinad, muutmaks
ruumiplaneeringut laopindade rajamise näol.
Hoone välisilme kaasajastamiseks paigaldatakse fassaadikatteks profiilplekk ning välisseina
alumisele otsale tsementkiudplaadid. Samuti kasutatakse tsementkiudplaate pikendatud räästa
viimistlusmaterjaliks. Siseviimistluse osas teostatakse olemasolevale krohvikihile kohtparandused,
misjärel teostatakse seinte ja lagede värvimistööd.
Kehvade piirdetarindite soojustusmaterjalide ja katkiste avatäidete tõttu on hoonel kehv
energiatõhususväärtus ning selle parandamiseks soojustatakse välisseinad ja katuslagi efektiivsemate
soojustusmaterjalidega. Samuti soojustatakse hoone perimeetri ümber maapind ning rajatakse
sillutisriba. Lisaks vahetatakse välja kõik avatäited parema soojusläbivuse väärtusega materjalide
vastu. Oluliselt rekonstrueeritava laohoone energiatõhususe piirväärtus vastavalt määrusele on
100 kWh/(m2∙a). Lõputöös käsitletud rekonstrueerimistööde lahendustega saadi energiasimulatsiooni
tulemusel energiatõhususarvuks 79 kWh/(m2∙a), mis annab hoonele B energiatõhususklassi.
Hoone rekonstrueerimistööde kohta koostati hinnanguline ehituseelarve, mille tulemusel on eeldatav
hoone ehitusmaksumus 306 551 eurot.The following graduation thesis Garage Building Reconstruction Solutions, Estimated Construction
Cost and Energy Performance analyses a Soviet-era garage building, identifying the condition of the
building with an overview of the damage that has occurred over its 50-year period of use. In addition,
the work proposes reconstruction solutions and an estimate of the construction costs for their
implementation.
According to the European Union`s Green Deal Directive, there should be no greenhouse gas
emissions by 2050. Therefore, the reconstruction of buildings to extend their life cycle and make
them more energy efficient is topical issue today. During the exploitation time, the main damage was
caused by incorrect construction methods, which led moisture and precipitation water penetration
into the structures. During the current study, all damage was inspected by using visual method. In
addition, the author presents the building structures with blueprints to give an idea of how the existing
structures were built.
Considering the fact that the building is now frequently used for economic activities, the need has
arisen to make the building energy efficient, to modernize the exterior finishes and to change the
space planning to create storage rooms. In this analysis, the author of the thesis outlines reconstruction
solutions to achieve the required energy performance value defined by the regulations. Thermal
conductivity calculations were also carried out to show the thermal resistance values of the external
envelope.
The regulations do not determine the intended use of the garage building, therefore the function of
the building is reflected as a warehouse. As the building is mainly used for the storage of agricultural
machinery, it provides adequate results in the energy performance calculations based on the
requirements of the Regulation and the specified parameters for a warehouse building.
According to the Regulation of Energy Performance of Buildings, the energy limit value for a
warehouse is 100 kWh/(m2∙a). Using the reconstruction solutions and building materials on which
this work is based on, the energy performance calculations achieved an energy use value of
79 kWh/(m2∙a), which gives an energy performance class B
Improving the Layout of the Workshop and Warehouse Systems on the Example of Laagri City Motors AS
No full textLõputöö uurimisküsimuseks oli püstitatud, et kas on võimalik optimeerida varuosade liikumist laost
tehnikuni. Selleks tehti vaatlusi laos, et saada aru, millises etapis esineb kõige suurem ajakadu ja
vastavalt sellele teha arvutused ning parendusettepanekud. Lõputöö teine küsimus hõlmas ajalise kao
vähendamist autode töösse võtmisel. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks vaatles autor tööd
töökojas ning kaardistas ajakao põhjused.
Juurpõhjuste analüüsiks kasutati erinevaid meetodeid ning tutvuti erinevate programmidega mida
ettevõttes kasutatakse, et hooldus- ja remonttöid läbi viia. City Motors Laagri esinduses on kasutusel
New Dialogys ja AM-tarkvara, et teha pakkumisi ja tellida varuosi. Lähemalt uuriti ja kirjeldati ka
5S-süsteemi, et parendada korrashoidu töökojas ning juurpõhjuste analüüsiks kasutati Ishikawa
kalaluu diagrammi. Nende teadmiste baasil ja kogutud andmete põhjal tehti analüüsid ning
parendusettepanekud. Parendusettepanekud toetusid nii teoreetilistele kui ka empiirilistele
tulemustele.
Kogu töö vältel jälgiti töötajate igapäevaste tööülesannete täitmise korrektsust, et aru saada, kas
töömeetodid on kuidagi seotud eelpool mainitud ajaliste kadudega. Vaatluse käigus tehti ettepanek
laosüsteemide parendamiseks varuosade hankimise süsteemi muutmisel, et säästa tehnikute ajakadu
ning sama ettepanek tehti ka pakkumiste koostamiste jaoks. Mõõtmisi viidi laos läbi neli korda ning
töökojas kahel korral.
Et saavutada ajalise kao vähendamine on vaja, et laotöölised komplekteeriksid varuosad vastavalt
töökorraldusele ette ning vajadusel teeksid ka pakkumised, et vältida valesti tehtud pakkumisi. Samuti
on oluline hoida süsteemset korda ning puhtust nii laos kui töökojas, et vältida ajalist kulu asjade
otsimise peale. Teine ajalise kao aspekt ja parendusettepanek tulenes planeeringust. Üks ettepanek
oli laoukse kõrguse muutmine, et suurema autoga saaks läbi pääseda mõlemast uksest ning teine
ettepanek hõlmas sillastendi tõstuki asukoha muutmist, et toimuks vähem manööverdamist töökojas.
Lõputöö jooksul kaardistatud probleemidest implementeeris autor ühte, milleks oli 5S-süsteemi
rakendamine töökojas, et parendada heakorda. Ülejäänud probleemid ja parendusettepanekud edastas
autor juhtkonnale.The thesis research question was whether it is possible to optimize the movement of spare parts from
the warehouse to the technician. For this purpose, observations were made in the warehouse in order
to understand in which stage the greatest loss of time occurs and to make calculations and
improvement proposals accordingly. The second question of the thesis included the reduction of time
loss when putting cars into operation. To find an answer to this question, the author observed the
work in the workshop and mapped the causes of time loss.
Different methods were used for the analysis of the root causes, and various programs used in the
company to carry out maintenance and repair work were familiarized. City Motors Laagri dealership
uses New Dialogys and AM software to make offers and order spare parts. The 5S system was also
explored and described to improve maintenance in the workshop, and Ishikawa's fishbone diagram
was used for root cause analysis. Analyzes and suggestions for improvement were made based on
this knowledge and collected data. Suggestions for improvement were based on both theoretical and
empirical results.
Throughout the work, the correctness of the employees daily tasks was monitored in order to
understand whether the work methods are somehow related to the aforementioned time losses. During
the observation, a proposal was made to improve the warehouse systems by changing the spare parts
procurement system to save time for technicians, and the same proposal was made for the preparation
of spare parts quotes. Measurements were carried out four times in the warehouse and twice in the
workshop.
In order to achieve a reduction in time loss, it is necessary for the warehouse workers to assemble
spare parts in advance according to the work organization and, if necessary, also make offers to avoid
wrongly made offers. It is also important to maintain systematic order and cleanliness both in the
warehouse and in the workshop in order to avoid spending time looking for things. Another aspect of
time loss and a suggestion for improvement stemmed from planning. One proposal was to change the
height of the warehouse door to allow a larger car to pass through both doors, and another proposal
involved changing the position of the wheel alignment lift to allow for less maneuvering in the
workshop.
The author implemented one of the problems mapped during the thesis, which was the
implementation of the 5S system in the workshop in order to improve the order. The author forwarded
the rest of the problems and suggestions for improvement to the managemen
Assessment of the financial and economic situation of AS Tallinna Lennujaam
No full textLõputöö vajalikkus tuleneb COVID-19 viirusekriisist ja energiakriisist, mis avaldasid ettevõtete finantsnäitajatele negatiivset mõju.
COVID-19 viiruse leviku tõttu võeti kõikjal maailmas kasutusele ranged liikumis-, mahtuvus- ja lahtioleku piirangud. Tänu sellele pidid paljud ettevõtted oma tegevuse täielikult või osaliselt lõpetama. Kõige rohkem said kannatada reiskorraldus, majutus- ja lennundussektorid. Lisaks viirusekriisile, tuleb ettevõtetel hakkama saada ka energiakriisiga, mis on endaga kaasa toonud üleüldise hinnatõusu. Kõige selgema ülevaate ettevõtte finantsolukorrast annab finantsanalüüs.
Töö lähenemisviis oli deduktiivne, mida iseloomustab liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse iseloomuga uurimisprotsess lähtub üldiselt aktsepteeritud teooriatest ja seadustest. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selles uurimismeetodis on kesksed andmete kogumise kavandamine, kus on oluline, et vaatlusandmed sobiksid arvude mõõtmiseks ja muutujate moodustamine tabeli kujul ning andmete korrastamine. Andmeid koguti dokumendivaatluse teel, milleks on ettevõtte AS Tallinna Lennujaam 2019.-2022. majandusaasta aruanded ja nendes olevad bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning tegevusaruanne. Andmeanalüüsi meetodiks kasutati võrdlusanalüüsi. Horisontaalanalüüsi puhul võrreldi bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande näitajate muutusi valitud perioodil. Vertikaalanalüüsis leiti bilansi ja kasumiaruande mingi näitaja osakaal üldkogumist ning toodi välja muutused valitud ajaperioodil ning suhtarvude analüüsi puhul võrreldi saadud tulemusi teoorias välja toodud vahemikega.
Ettevõtte bilansi horisontaalanalüüsist selgus, et vaatamata COVID-19 viirusekriisile tehti mõningaid investeeringuid põhivaradesse. Suuremad investeeringud pandi küll ootele ja sellest ka suur rahajääk. Varude kirjel on näha viirusekriisi mõju, mil kriisi esimesel aastal varud vähenesid ja, kui lennuliiklust hakati avama, siis on ka varud suurenenud. Samuti on suurenenud nõuded ja ettemaksed kirje, kuna ostjatel tekkisid viirusekriisist kehtestatud piirangute tõttu makseraskused. Võlakohustused on 2022. aastal suurenenud 30,93% võrreldes 2021. aastaga, mis on tingitud pikaajalise laenu lühiajalise osa ja intressikohustuse suurenemisega. See on tingitud sellest, et Euroopa Keskpank tõstis intresse hinnatõusu surve vähendamiseks ja seetõttu tõusis Euribor, mis kasvatas ettevõtte laenukulusid. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist oli näha viirusekriisi mõju müügitulule, mis langes 2020. aastal 56,38%. Samuti on kasumiaruande kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesuguste tegevuskulude kirjete suures tõusus 2022. aastal näha energiakriisi mõju, mis on oluliselt tõstnud kõiki kaupade ja teenuste hindu.
Bilansi vertikaalanalüüsis väga suuri kõrvalekaldeid ei ole. Ettevõte on jätkuvalt ka kriisi aastal teinud mõningaid investeeringuid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks. Tervisekriisi tuleku aastal on näha, et varude osakaal on vähenenud, kuna reisijaid ei olnud ja lennukid ei lennanud, siis ei olnud vajadust ka varude täiendamiseks. Nõuded ja ettemaksed kirje osakaal on kõige suurem 2021. aastal 4,42%, kuna tervisekriisi tulek on tekitanud makseraskuseid ostjatele. Kasumiaruande tulemustest on näha COVID-19 viirusekriisi tuleku mõju. Kirjete osakaaludes on kriisiaastatel muutused. Esimene 2020. kriisi aasta lõppes ettevõttele kahjumiga. Müügitulu suur vähenemine on tõstnud põhivara kulumi ja amortisatsiooni osakaalu kriisiaastatel. Aastaks 2022 on viirusekriis lõppenud ja lennuliinid taasavatud ning kasumiaruande vertikaalanalüüsi struktuurist on näha, et seis on peaaegu taastunud kriisieelsele 2019. aastale. Kasumi osakaal on vähenenud, kuna kulud on suurenenud.
Ettevõtte maksevõime analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tõttu maksevõime näitajad langesid, kuid ei tekitanud ettevõttele makseraskusi. Kõiki lühiajalise maksevõime näitajaid mõjutas raha suur jääk, mida ettevõte oli saanud pangalaenu ja sihtfinantseerimise teel tulevasteks investeeringuteks. Tavaolukorras oleks selline rahajääk ebaotstarbeline, sest seisev raha ei teeni tulu, kuid antud olukorras oli mõistlik jätta suuremad investeeringud ootele ning hoida raha.
Võõrkapitali analüüsi tulemused olid head, oli mõningaid kõikumisi viirusekriisi tulekul, kuid seis on siiski hea. Tulemuste abil võib väita, et ettevõtte pikaajaline maksevõime on hea. COVID-19 viirusekriisi tulekust tingitud kahjum vähendas 2020. aastal omakapitali, kuid nüüdseks on olukord stabiliseerunud. Samuti 2020. aasta kahjum tekitas intresside kattekordaja negatiivse tulemuse, kuid vaadates ettevõtte rahajääki, siis olenemata kahjumist ei tekitanud intresside tasumine probleeme. Omakapitali ja võõrkapitali kasutamine on tasakaalus ja näitab head finantside juhtimist ettevõtte poolt.
Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist on näha viirusekriisi mõju ettevõttele. Debitoorse võlgnevuse ja kreditoorse lühivõla käibevälted on 2020. ja 2021. aastatel kõrgemad, kui kriisieelsel aastal. Ettevõttele on iseenesest kasulikum, kui tarnijatele tasumise aeg on võimalikult pikk. On näha, et ostjatel olid makseraskused ja mõningal juhul tehti maksetähtaja pikendusi. Müügitulu suur langus vähendas kriisiaastal oluliselt tulu teenimist varadesse ja põhivarasse tehtud investeeringutelt. Talitustsükkel pikenes 2020. aastal märgatavalt, kuna raha laekumine pikenes.
Tasuvuse analüüsist selgub, et kõiki näitajaid on kriisi tulek 2020. aastal oluliselt mõjutanud ja kõik tasuvuse suhtarvu tulemused olid sel aastal negatiivsed. Müügitulu 56,38%-line langus tekitas 2,7 miljonilise kahjumi, mis omakorda tekitas rentaabluse näitajate negatiivsed tulemused 2020. aastal. Aastal 2021 hakati piiranguid leevendama ja seda on näha ka analüüsi tulemustest, ettevõttel läheb paremini ja on hakatud teenima kasumit. Aasta 2022 on veel parem ja kasumiaruandest on näha, et müügitulu teeniti rohkem, kui kriisi eelsel 2019. aastal, kuid 2022. aasta tasuvuse tulemused jäävad alla 2019. aasta omadele. Siin hakkab kasumi teenimise võimalust vähendama energiakriis. Aastal 2022 tõusid erinevate kaupade ja teenuste hinnad, kui müügitulu tõusis 2022. aastal ligi 6% võrreldes 2019. aastaga, siis ettevõtte kaupade, materjalide ja teenuste hinnad on 2022. aastal 26% suuremad, kui 2019. aastal.
Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tuleku tõttu kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda päris palju, kuid lennuliikluse taasavamisega on ettevõte kiirelt taastunud ja üldiselt saadi COVID-19 viirusekriisis hästi hakkama. Suureks abiks oli kindlasti suur rahajääk tulevasteks investeeringuteks arvelduskontodel, mis andis kindlustunnet. Aastaks 2022 on ettevõte viirusekriisist edukalt väljunud, kuid nüüd peab ettevõte hakkama saama energiakriisist tulenevate kaupade ja teenuste hinnatõusuga. Analüüsi tulemustest on näha, et energiakriisi tulek on mõjutanud erinevaid näitajaid 2022. aastal. Hinnatõusu tõttu on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad, laenukulud on läinud kõrgemaks, kuna Euribor on tõusnud. Energiakriisi mõju on täielikult raske hinnata, sest see kestab veel, kuid ettevõte teeb ka jätkuvalt investeeringuid, et hoida kulusid võimalikult madalal. Ettevõte investeerib päikeseparkidesse, et hoida elektrienergia sisseostukulud madalamad ja 2030. aastaks on plaanitud saavutada süsinikuneutraalsus. Seega tänu energiakriisile on hakatud veel rohkem mõtlema, kuidas ja mille pealt hoida kuludega kokku. Ettepanekud edasisteks juhtimisotsusteks puuduvad.
Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.The title of the thesis is „Assessment of the financial and economic situation of AS Tallinna Lennujaam“. The topic of the thesis has been chosen based on the advent of the COVID-19 pandemic crisis and energy crisis. The COVID-19 pandemic crisis has paralyzed the global economy as governments around the world have taken strict measures to contain the spread of the virus and this is the main cause of recession. In addition to the consequences of the COVID-19 pandemic restrictions, due to which some companies had to close their doors, the price of energy also began to rise in year 2021. The increase in energy prices affects the entire economy, as it has led to a general price increase, goods and services become more expensive, consumption decreases and company profits decrease. To identify the company’s problems and see the overall financial situation of the company, a financial analysis should be done. Financial analysis is important for making financial decisions in the future. To perform the analysis, we get information from financial statements, which are the balance sheet, the income statement, and the cash flow statement.
The aim of the thesis is to find out the financial and economic situation of AS Tallinna Lennujaam in the years 2019-2022, using the selected methods of financial analysis and based on the obtained results to draw conclusions and if necessary, makes proposals for further management decisions.
To fulfill the aim of the thesis, the following tasks have been set:
• prepare thesis methodology;
• provide an overview of financial analysis methods, the COVID-19 pandemic and the energy crisis;
• analyze the company’s 2019-2022 annual reports using the selected methods;
• draw conclusion based on the obtained results and, if necessary, make proposals for further management decisions.
The analysis revealed that the restrictions imposed due to the advent of the COVID-19 virus crisis affected the financial and economic situation of the company quite a lot, but with the reopening of air traffic, the company has recovered quickly. By 2022 the company has successfully emerged from the virus crisis but now the company must deal with the price increase of goods and services due to the energy crisis. The analysis show that the energy crisis has affected various indicators in 2022. Due to the price increase, the prices of goods and services are higher, borrowing costs are higher because the Euribor has risen. The full impact of the energy crisis is difficult to assess because it is still ongoing
Analysis of Tallinn Public Transport Buses in Compliance with European Union Emission Requirements
No full textAntud uurimus viidi läbi, et selgitada välja kas TLT liinide 7 ja 65 bussid asendada elektri- või vesinikbussidega. Uurimuse läbiviimise ajal oli antud liinidel kasutusel diisel- ja gaasibussid. TLT-l on vaja vahetada välja just diiselbusse, kuna Euroopa Liidu direktiivi kohasel peab olema aasta 2025 lõpuks 15,5% bussipargist null-emissioonidega busse ja 2030 lõpuks 21,5%.
Välja selgitamaks kumb null-emissiooniga buss oleks mõistlikum võtta kasutusele, võrreldi mõlemat lahendust kolmest aspektist: logistika, rahalised kulud ja CO2 heitgaaside kogus. Lisaks uute bussiliikide omavahelisele võrdlusele, lisas autor võrdlusesse ka 2023 kevadel kasutusel olevad variandid, ehk diisel- ja gaasibussid.
Tulemusena selgus, et vesinikbusside rahalised kulud on igas aspektist suuremad, kui elektribussidel. Elektribussidel on ilmastiku mõju tõttu akudele vaja pantograaflaadijaid lõpp-peatustesse, et ka talviti saaks kogu teepikkus probleemideta läbitud. Kuid vesinikbusside soetuskulud olid nii suured, et need ületasid ka ekstra trafode ja pantograaflaadijate kulusi elektribussidele. Kõige suurem rahaline erinevus tuli kütusest. Vesinikbusside kütus kilomeetri kohta on üle nelja korra kallim. Kogukulud kaheksale elektribussile (neli tükki liinile nr 7 ja neli tükki liinile nr 65) tulid 15 aasta peale 9 571 943,64 € ja vesinikbussidele 18 091 450,59 €.
Logistilisest aspektist on vesinikbusside taristu kergem ja odavam variant TLT-le. Kuna vesinikbussid saavad ka talviti sõita ühe paagitäiega, piisab ainult Peterburi teele pistiklaadijate rajamisest. Elektribussidel on külmade talve ilmade ja vähese kineetilise energia tõttu vaja ka pantograaflaadijaid Seli lõpp-peatusesse, et lõunapausi ajal saaks vajadusel akusid laadida. 30 minutiga saab buss laadida kuni 150 kWh.
Vesinik- ja elektribussid on mõlemad null-emissiooniga sõidukid, seega taastavate energiaallikate kasutamisel ei ole heitgaase. Kuid elektribussidel on vaja salongikütteks lisakütteseaded, mis rakendub +5 °C juures, et akusid mitte koormata. See seade töötab biodiislil, mille tulemusel on ka elektribussidel CO2 heitgaasid. 15 aasta peale tuleb küttekehast liini 7 ja 65 elektribusside kohta 82,46 tonni CO2 heitgaase. Elektribusside lisakütteseadme CO2 heitgaasidekogus jääb 99,09% madalamaks, kui diiselbussidel ja 99.302% madalamaks, kui gaasibussidel.
2023 kevade seisuga on TLT-l autori arvates parem variant võtta liinidele 7 ja 65 diisel- ja gaasibusside asemel kasutusse elektribussid. Elektribusside negatiivsed omadused võrreldes vesinikbussidega on vajadus lisa laadijate järele talviste tingimuste tõttu ja lisakütteseadmest tulenevad CO2 heitgaasid. Elektribusside kulud koos lisalaadijatega on madalamad, kui vesinikbussid ja lisaküttekehade heitgaaside kogus jääb nulli-lähedaseks, kui võrrelda diisel- ja gaasibusside heitgaaside kogustega.
Vesinikbusside suurimaks probleemiks on rahalised kulud. Uurimistöö tegemisel on vesinikbusside tehnoloogia suhteliselt uus. Eestis pole veel ühtegi vesiniksõidukit ega vesiniklaadimisjaama. Seega 2023 on veel liiga vara, et soetada vesinikbusse. Lisaks on vesinikkütuse efektiivsus madalam, kui elektrienergial. Elektrisõidukitel jõuab tootmisest sõiduki energia kasutamiseni 76% energiast, kuid vesinikul ainult 30%.This study was carried out to determine whether to replace buses on Tallinn City Transport routes 7 and 65 with electric or hydrogen buses. At the time of the study, diesel and CNG buses were in use on these routes. Tallinn City Transport needs to replace diesel buses in particular, as according to the European Union directive, by the end of 2025, 15.5% of the bus fleet must be zero-emission buses and by the end of 2030, 21.5%.
To determine which zero-emission bus would be more reasonable to implement, both solutions were compared in three aspects: logistics, financial costs, and CO2 emissions. In addition to comparing the new types of buses, the author also added the diesel and gas buses that will be in use in the spring of 2023 to the comparison.
As a result, it turned out that the financial costs of hydrogen buses were more expensive in every aspect than electric buses. Although electric buses require pantograph chargers at the end stops due to the weather's impact on the batteries, hydrogen bus acquisition costs were so high that they exceeded the extra transformer and pantograph charger costs for electric buses. The biggest financial difference came from the fuel costs. The fuel for hydrogen buses is over four times more expensive per kilometer. The total cost for eight electric buses (four on line 7 and four on line 65) for 15 years was 9,571,943.64€, and for hydrogen buses, it was €18,091,450.59.
The logistic aspect shows that the infrastructure for hydrogen buses is a easier and cheaper option for Tallinn City Transport. Since hydrogen buses can run with one tank even in winter, it is enough to install plug-in chargers on Peterburi Road. Electric buses, due to cold winter weather and low kinetic energy, need pantograph chargers in the Seli end station to charge the batteries during the lunch break if necessary. The bus can be charged up to 150 kWh in 30 minutes.
As hydrogen and electric buses are both zero-emission vehicles, there are no emissions when using renewable energy sources. However, electric buses require additional heating systems for the passenger compartment that are activated at +5 °C to avoid overloading the batteries. This system runs on biodiesel, which results in CO2 emissions for electric buses. Over 15 years, the electric buses on lines 7 and 65 will emit 82.46 tons of CO2 from the heating system. The CO2 emissions from the electric buses' additional heating system are 99.09% lower than diesel buses and 99.3% lower than CNG buses.
As of spring 2023, the author believes that it is a better option for Tallinn City Transport to replace diesel and CNG buses with electric buses on lines 7 and 65. The negative aspects of electric buses compared to hydrogen buses are the need for additional chargers due to winter conditions and CO2 emissions from the additional heating system. The costs of electric buses, including additional chargers, are lower than for hydrogen buses, and the emissions from additional heating systems are near-zero compared to the emissions from diesel and CNG buses.
The biggest problem with hydrogen buses is the financial cost. During the research, it was found that the technology for hydrogen buses is relatively new. There are no hydrogen vehicles or hydrogen refueling stations in Estonia yet. Therefore, it is too early to purchase hydrogen buses in 2023. In addition, the efficiency of hydrogen fuel is lower than that of electricity. Electric vehicles use 76% of the energy produced from manufacturing to power the vehicle, while hydrogen only uses 30%