TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Implementation of Production Software on the Example of Company X
No full textKäesolev lõputöö käsitleb tootmistarkvara juurutamist ettevõttes X. Töö eesmärgiks oli tuvastada ettevõtte X kitsaskohad praeguses tootmisjuhtimises ja analüüsida kuidas tootmistarkvara aitaks parandada tuvastatud probleeme.
Töö teoreetilises osas annab autor ülevaate tootmisprotsesside digitaliseerimisest ja MRP II süsteemide olemusest. Analüüsib tootmistarkvarade funktsionaalsusi ja põhimõtteid. Teises osas tutvustab ettevõtet X, selle struktuuri ja tootmisprotsesse. Kolmandas osa antakse ülevaade tarkvara juurutamise etappidest ja analüüsitakse tootmistarkvara funktsioone mille abil soovitakse tuvastatud kitsaskohti lahendada.
Ettevõtte X toetub tootmisprotsesside juhtimisel Exceli tabelitele ja käsitsi hallatavatele dokumentidele. Selline lahendus ei paku läbipaistvust ega taga ülevaadet tootmisest ja laoseisudest reaalajas. Puudub ühtne süsteem jälgimaks tööde edenemist, materjali kasutust ja tööjõu planeerimist. Sageli esineb ebatäpsusi laohaldusess ja vigu tellimuste täitmisel. Inventuuri tehakse igakuiselt ja ostu otsustel põhinetakse kogemustel.
Tootmistarkvara juurutamise käigus muudetakse järk-järgult laohaldus, ostu ja tootmise tööprotsessid digitaalseks ning kasutusele võetakse operatsioonide raporteerimine mis võimaldab juhtidel reaalajas jälgida tellimuste edenemist ja inimressursi kasutust. Laohaldus tootmistarkvaras võimaldab jälgida laoseisu reaalajas. Perioodi ostu funktsionaalsus koondab tootmistellimused ja materjalivajadused ning koostab saadud andmete põhjal ostu soovitused. Tootmisülevaade kuvab juhtidele reaalajas visuaalse pildi kogu tootmise hetkeseisust. Tootmisplaan annab aluse tootmise juhtimiseks, tööde koordineerimiseks ning ressursside ja tööjõu optimaalseks kasutamiseks. Juhid saavad ülevaate üle- ja alakoormatud ressurssidest ning saavad töökoormust lihtsasti ümber jaotada.
Tootmistarkvara juurutuse suurimaks väljakutseks on projekti meeskonna ajaline ressurss. Tootmistarkvara juurutamine on keeruline ja aeganõudev protsess ja selle edukaks rakendamiseks on vaja organisatsioonilt valmisolekut, juhtkonna pidevat tuge ja töötajate aktiivset kaasamist juurutuse esimesest etapist. Tulemusena võib järeldada, et tootmistarkvara kasutuselevõtt aitab ettevõttel X saavutada paremat ülevaadet tootmisest, täpsemat laohaldust ja andmepõhist juhtimist. Tootmistarkvara eduka kasutuselevõtu puhul saavad tuvastatud probleemid lahenduse.This thesis focuses on the implementation of production management software in Company X. The aim of the work was to identify the bottlenecks in the current production management processes and to analyze how production software could help resolve the identified issues.
In the theoretical part, the author provides an overview of the digitalization of production processes and the nature of MRP II systems. The study analyzes the functionalities and principles of production management software. The second part introduces Company X, its structure, and production processes. The third part presents the stages of software implementation and analyzes the software functionalities that are intended to address the identified bottlenecks.
Company X currently manages its production processes using Excel spreadsheets and manually handled documents. This approach does not offer transparency or real-time visibility into production and inventory status. There is no unified system to monitor work progress, material usage, or workforce planning. Frequent inaccuracies occur in inventory management and order fulfillment. Physical inventory counts are performed monthly, and purchasing decisions are often based on experience rather than data.
During the software implementation process, warehouse management, purchasing, and production workflows are gradually digitalized. The system introduces operations reporting, which enables managers to monitor order progress and human resource usage in real time. Inventory management within the software provides up-to-date information on stock levels. The periodic purchasing function consolidates production orders and material requirements, and based on this data, generates purchase recommendations. The production overview gives managers a real-time visual representation of the current production status. The production plan forms the basis for managing operations, coordinating tasks, and optimizing resources and workforce usage. Managers gain insights into overloaded or underutilized resources and can easily reallocate workloads.
The greatest challenge in implementing the production software has been the limited time resources of the project team. Implementation is a complex and time-consuming process that requires organizational readiness, continuous support from management, and active involvement of employees from the very beginning. As a result, it can be concluded that the use of production software enables Company X to gain better visibility into production, more accurate inventory management, and data-driven decision-making. If implemented successfully, the identified problems can be resolved
Renovation of an Apartment Building Using Prefabricated Thermo Panels
No full textLõputöö eesmärk oli uurida, kas korterelamute renoveerimine termoelemendi abil on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Uurimuse hüpotees – „Termoelemendiga saab korterelamuid soojustada“ – leidis kinnitust läbi arvutuslike ja võrdlevate analüüside.
Töös anti esmalt ülevaade Kuuma tn 4 korterelamu rekonstrueerimisest puitelementidega ning seejärel pakuti välja alternatiivne lahendus termoelemendiga. Töö käigus lahendati kõik tüüp- ja paigaldussõlmed termoelemendi kasutamise kontekstis. Analüüsi fookuses oli kolme erineva sõlme soojus- ja niiskustehniline toimivus, mida kontrolliti tarkvaraga Therm, järgides kehtivaid standardeid.
Tulemustest selgus, et kuigi termoelemendi puhul tuleb rohkem tähelepanu pöörata aurutõkke kvaliteedile ning kondensaadi vältimisele mineraalvilla ja terase vahel, on see lahendus hästi toimiv juhul, kui ehituskvaliteet ja korralik ventilatsioon on tagatud.
Eelarveliselt on puitelement soodsam, kuid termoelemendil on mitmeid eeliseid – see on kergem, täpsemalt toodetav ning vastupidavam. Materjali täpsus ja vähene jääk muudavad termoelemendi tööjõu- ja paigalduskulude arvestuses konkurentsivõimeliseks. Kuigi süsinikujalajälje mõttes on puidul jätkuvalt eelis, muudavad terasetööstuse arengud, nagu SSAB fossiilvaba terase suund, ka terase järjest jätkusuutlikumaks valikuks.
Kokkuvõttes võib öelda, et mõlemad lahendused – nii puit- kui ka termoelemendid – suudavad tagada energiatõhusa ja kestliku tulemuse. Õige lahenduse valik sõltub projekti iseloomust, materjalide kättesaadavusest ja eesmärgiks seatud elueast ning paigaldusvõimalustest. Autor järeldab töö tulemusel, et termoelemendil on suur potentsiaal muuta korterelamute renoveerimisturg mitmekesisemaks ja innovaatilisemaks.The aging of the residential building stock has become a significant issue both in Estonia and across Europe. Many existing buildings no longer meet modern energy efficiency and indoor climate standards, making large-scale renovation initiatives increasingly relevant. Traditionally, renovation approaches have relied on on-site insulation works using mineral wool or polystyrene, often leading to quality issues due to weather conditions and installation quality. To address these shortcomings, Estonian timber industry companies have developed prefabricated timber elements, offering better quality control, faster installation, and reduced on-site construction work.
The aim of this bachelor’s thesis was to investigate whether thermo elements—factory-produced components made of thermal profiles and insulated with mineral or stone wool—could offer a comparable alternative to prefabricated timber elements for the renovation of building envelopes. The study focused on the case of Kuuma 4, an apartment building that was renovated using timber elements. Based on this case, analogous solutions utilizing thermo elements were developed and analyzed.
Throughout the research, detailed technological, thermal, and moisture performance analyses were carried out using the simulation software Therm. The study also compared installation methods, the impact of thermal bridging, energy efficiency outcomes, and provided a simplified cost analysis per square meter. Special attention was paid to the risk of condensation between the thermo profiles and the insulation layer, which must be managed carefully to ensure durability.
The results confirmed the initial hypothesis that thermo elements are suitable for apartment building renovation. While thermo elements have a slightly higher material cost compared to timber elements, they offer benefits such as lower weight, precise prefabrication, minimal material waste, and improved durability, especially when proper ventilation and airtightness are ensured. Although wood remains advantageous in terms of carbon footprint, the development of fossil-free steel technologies makes thermo elements increasingly competitive in the context of sustainable construction.
36
In conclusion, thermo elements represent a viable and competitive alternative for improving the energy efficiency of apartment buildings, therefore offering a new opportunity for the renovation sector in Estonia and beyond
Peer Consueling as a Part of Support System for Cancer Patients
No full textKogemusnõustamine vähiravis on olnud enamasti vabatahtlik tegevus. Kogemusnõustamise teenus pakub sotsiaalset tuge, kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni, sotsiaalse õppimise ja võrdluse võimalust selleks, et inimesed saaksid kogemusnõustamisest abi kriiside ja probleemide lahendamisel ning taastumisprotsessis. Teenuse osutajad ei ole üldjuhul vaimse tervise spetsialistid, kuid soodustavad inimeste igapäevast toimetulekut ja on seejuures kergesti kättesaadavad, olles läbinud põhjaliku väljaõppe.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida kogemusnõustamise, kui võrdse toe ja tugigruppide vajalikkust vähktõvega patsientide tugisüsteemis vähihaigete eneste kogemuse põhjal.
Eesmärgist tulenevalt püstitada järgmised uurimisülesanded:
• Analüüsida vähidiagnoosi saamist kriisiteooriast lähtuvalt.
• Analüüsida vähiteekonnal pakutavaid abisaamise võimalusi ja ootusi neile.
• Analüüsida kogemusnõustamise kui sarnase toe mõju vähihaige heaolule ja ootusi sellele.
Lõputöö teoreetilises osas anti ülevaade sotsiaaltöö teoreetilistest lähtekohtadest; vähidiagnoosiga kaasnevast selle saanu jaoks, kirjeldades vähi olemust, avastamist, diagnoosiga kaasnevaid hirme ja vähihaigetele pakutavaid toetusvõimalusi; anti ülevaade kogemusnõustamisest, kui sarnase toest ja selle võimalustest vähihaigete tugisüsteemi osana. Lõputöö teoreetiliseks aluseks oli Johan Cullbergi psühhodünaamiline kriisiteooria. Uurimistöö põhineb kvalitatiivsel uurimismeetodil. Lõputöö andmete kogumise meetodiks oli valitud fenomenoloogiline meetod, kasutades avatud intervjuud. Uurimistöö viis autor läbi teoreetilise valimi moodustamist kasutades. Valimisse sattunud uuritavad pärinevad autori isiklikust tutvusringkonnast erinevatest Eesti paikkondadest ja neil kõigil on vähidiagnoos. Valimi moodustasid üheksa täiskasvanut, kellest loobusid erinevatel põhjustel kaks valimisse kuulunud vähihaiget. Üks neist loobus ise ja teisega intervjuud tehes nägi töö autor, et teemast rääkimine teeb valimisse kuulunud vähihaigele endiselt haiget, seetõttu loobus intervjuust töö autor, kuna tema eesmärgiks oli mitte kuidagi kahjustada intervjueeritavaid. Tulemustes toodi välja seitsme intervjueeritava intervjuude tulemused. Uurimises kasutati temaatilist sisuanalüüsi.
Kõik uuringus osalenud kogesid vähidiagnoosi kriisina. Kriisi läbimise viisid erinesid, kusjuures sellest väljumisel mängis olulist rolli varasem kogemus kriisidega. Vähiteekonna alguses tekitas teadmatus hirmu ja ebakindlust. Vähihaiged peavad oluliseks diagnoosiga leppimist ning vähi, kui elu osa aktsepteerimist. Üha enam pööratakse tähelepanu enese eest hoolitsemisele. Samas saadab vähipatsiente sageli alateadlik hirm haiguse süvenemise ja elu lõpu lähenemise ees.
Patsiendid kogesid raviasutustepoolset suhtlemist ebapiisavana nii diagnoosi saamisel kui ka ravi esimestes etappides. Informatsiooni jagamine ravi käigu ja kogu raviteekonna kohta oli puudulik, mistõttu kujunes peamiseks teabeallikaks internet. Psühhosotsiaalset tuge enamasti ei pakutud, mille tulemusel tundsid patsiendid end oma mures üksikute ja hüljatutena. See tekitas lisastressi, mis omakorda võis mõjutada ravitulemust negatiivselt. Kui kogeti asutusepoolset tuge, seostati seda valdavalt konkreetse raviarsti isikuga. Samas oldi rahul vähiravi rahastamisega Tervisekassa poolt võrreldes teiste riikidega, kus patsiendid peavad ravi eest suures osas ise maksma või kus kindlustus ei kata kõiki kulusid.
Uuringutulemused tõid esile kogemusnõustamise kui sarnase toe olulise positiivse mõju nii patsientide enesetundele kui ka terviseseisundile. Eriti hinnati võimalust suhelda inimesega, kes on ise sarnase diagnoosiga silmitsi seisnud ja suudab oma elu edasi elada ning eesmärke teostada. See andis äsja diagnoosi saanutele lootust ja usku, et ka neil on võimalik raskustest hoolimata hakkama saada. Kogemusnõustamist väärtustati eelkõige võrdse positsiooni tõttu. Tugigruppi kirjeldasid uuringus osalenud kui positiivset ja turvalist keskkonda, kus valitseb ühtekuuluvustunne ning mille suurimaks väärtuseks on vastastikune mõistmine.
Mõned vähihaiged tundsid suuremat muret oma lähedaste, pereliikmete ja töökaaslaste toimetuleku pärast kui iseenda heaolu pärast. Selline vastutustunne toimis samas ka motivaatorina haigusega toimetulekuks. Intervjuudest ilmnes, et mitmel osalejal tekkis soov toetada teisi sarnases olukorras olevaid inimesi, jagada oma kogemust, pakkuda nõu ja olla olemas kogemusnõustajana. Oma raske haigusekogemuse kaudu tekkis sisemine vajadus aidata teisi sellega, mida endal kõige enam raviteekonnal puudu jäi.
Vaatamata paratamatutele muutustele, mida vähidiagnoos endaga kaasa toob, käsitleti seda kogemust sageli ka kui elu pöördeliselt muutvat ja teatud mõttes rikastavat etappi. Vähidiagnoos andis tõuke oma väärtushinnangute ümberhindamiseks, eneseväärtustamise õppimiseks ning lähedaste suhete sügavama tähenduse teadvustamiseks. Paljud patsiendid kogesid elu lõplikkuse teravat tunnetust, mis motiveeris neid oma unistusi ellu viima ja elu teadlikumalt, hetkes kohal olles elama, mõistes, et aeg ei ole lõputu.
Uurimisest selgus, et kõik intervjueeritud hindasid kõrgelt kogemustuge, teadmiste, kogemuste ja toetuse jagamist võrdse positsioonilt. Kindlalt peetakse vajalikuks kogemustoe jätkumist. Kogemusnõustamist ja tugigruppides osalemise võimalust soovitakse kasutada suuremas mahus ja erinevates Eesti piirkondades.
Käesoleva uurimistöö tulemustest lähtuvalt, teeb autor järgmised soovitused:
• Muuta kogemusnõustamine ja tugigrupid sihtgrupile osalemiseks kättesaadavamaks;
• Hüvitada kogemustoe pakkumist Tervisekassa poolt selle jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et töö autori hinnangul on uurimistöö eesmärk täidetud. Uurimistöö läbiviimiseks valitud metoodika toetas uurimuse eesmärgi täitmist. Vähktõvega patsiendid peavad kogemusnõustamist kui võrdse tuge vajalikuks, kui mitte hädavajalikuks. Sarnase kogemusega patsientide kogemusteadmiste jagamine väljaõppega spetsialisti juhendamisel annab lootust, suurendab motivatsiooni, parandab emotsionaalset enesetunnet ja seeläbi mõjub positiivselt ravitulemustele.Peer counseling in cancer treatment has mostly been a voluntary activity. The peer counseling service offers social support, peer knowledge and information, social learning and comparison opportunities so that people can receive help from peer counseling in solving crises and problems and in the recovery process. Counselors are generally not mental health specialists, but they facilitate people's daily coping and are easily accessible, having undergone thorough training.
The aim of this thesis was to analyze the need for peer counseling as equal support system and support groups in the support system of cancer patients based on the experience of cancer patients themselves.
Based on the aim, the following research tasks were set:
• To analyze receiving a cancer diagnosis based on crisis theory.
• To analyze the opportunities for receiving help offered on the cancer journey and the expectations for them.
• To analyze the impact of peer counseling as a similar support on the well-being of cancer patients and their expectations for it.
The theoretical part of the thesis provided an overview of the theoretical starting points of social work; the experience of a cancer diagnosis for the person receiving it, describing the nature of cancer, its detection, the fears associated with the diagnosis, and the support options offered to cancer patients; an overview of peer counseling as a similar support and its options as part of the support system for cancer patients was provided. The theoretical basis of the thesis was Johan Cullberg's psychodynamic crisis theory. The research is based on a qualitative research method. The phenomenological method was chosen as the data collection method for the thesis, using open interviews. The author conducted the research using theoretical sampling. The subjects included in the selection come from the author's personal circle of acquaintances from different parts of Estonia and all of them have a cancer diagnosis. The results presented the results of the interviews of seven interviewees. Thematic content analysis was used in the study.
All participants in the study experienced the cancer diagnosis as a crisis. The ways of going through the crisis differed, and previous experience with crises played an important role in overcoming it. At the beginning of the cancer journey, ignorance caused fear and uncertainty. Cancer patients consider it important to come to terms with the diagnosis and accept cancer as a part of life. More and more attention is being paid to taking care of themselves. At the same time, cancer patients are often accompanied by an unconscious fear of the disease worsening and the approach of the end of life.
Patients experienced inadequate communication from medical institutions both when receiving the diagnosis and in the first stages of treatment. Information sharing about the course of treatment and the entire treatment journey was lacking, which is why the internet became the main source of information. Psychosocial support was mostly not offered, as a result of which patients felt alone and abandoned in their concerns. This created additional stress, which in turn could have a negative impact on the treatment outcome. When support from the institution was experienced, it was mostly associated with the person of a treating doctor. At the same time, people were satisfied with the financing of cancer treatment by the Health Insurance Fund compared to other countries where patients have to pay for treatment to a large extent themselves or where insurance does not cover all costs.
The study results highlighted the significant positive impact of peer counseling as a similar support on both the patients' well-being and health status. The opportunity to communicate with someone who has faced a similar diagnosis and is able to continue living their lives and achieve their goals was especially appreciated. This gave newly diagnosed people hope and faith that they too can cope despite the difficulties. Peer counseling was valued primarily because of its equal position. The support group was described by the participants in the study as a positive and safe environment, where there is a sense of belonging and mutual understanding is the greatest value.
Some cancer patients felt more concerned about the well-being of their loved ones, family members and colleagues than about their own well-being. At the same time, this sense of responsibility also served as a motivator for coping with the disease. The interviews revealed that several participants developed a desire to support other people in a similar situation, share their experiences, offer advice and be there as a mentor. Through their difficult illness experience, an inner need arose to help others with what they themselves lacked most during their treatment journey.
Despite the inevitable changes that a cancer diagnosis brings with it, this experience was often also seen as a life-changing and, in a sense, enriching stage. A cancer diagnosis gave them an impetus to reevaluate their values, learn to value themselves and become aware of the deeper meaning of close relationships.
Many patients experienced a sharp sense of the finality of life, which motivated them to realize their dreams and live life more consciously, being present in the moment, understanding that time is not endless.
The research revealed that all interviewees highly valued the peer support, sharing knowledge, experiences and support from an equal position. It is definitely considered necessary to continue peer support. Peer counseling and the opportunity to participate in support groups are intended to be used on a larger scale and in different regions of Estonia.
Based on the results of this research, the author makes the following recommendations:
• Make peer counseling and support groups more accessible for the target group to participate in;
• Reimburse the provision of peer support by the Health Insurance Fund to ensure its sustainability.
In conclusion, it can be said that, in the author's opinion, the objective of the research has been met. The methodology chosen to conduct the research supported the achievement of the objective of the study. Cancer patients consider peer counseling, as equal support, necessary, if not essential. Sharing the experiences of patients with similar experiences under the guidance of a trained specialist gives hope, increases motivation, improves emotional well-being, and thus has a positive effect on treatment outcomes
Preparation of Internal Accounting Rules for The Company Mojal OÜ
No full textRaamatupidamise sise-eeskirja koostamine on väga detailne ning ettevõttest lähtuv, see
annab aluse kogu ettevõtte raamatupidamisele ning aitab seda kontrollida, lisaks on see hea
vahend firma finants käitumise ülevaatamiseks, korrigeerimiseks ning järjepidevuse
saavutamiseks. Sise-eeskirja ei tohiks pidada vaid kohustuseks, seda tuleks kasutada kui
töövahendit ettevõtte edendamiseks. See peab koosnema kõigist Raamatupidamise seaduses
§11 nimetatud elementidest, kuigi selle vormistamiseks ei ole ette antud kindlaid reegleid, on
siiski hea järgida juba eelnevalt koostatud materjale, nii on hea tagada, et midagi ei jää siseeeskirja kirjutamata.
Raamatupidamise sise-eeskiri võib alata sisukorra ja sissejuhatusega, kus on kirjeldatud
ettevõtet ning sise-eeskirja korda. Siis võiks tulla üldalused ja arvestuspõhimõtted,
raamatupidamise arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud Raamatupidamise Toimkonna
juhendites. Järgnevalt peavad sise-eeskirjas olema dokumentidega seotud punktid, nagu
majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, mille alla kuulub dokumentide
koostamine, liigitamine ja esitamine. Samuti oleks väga hea, kui sise-eeskirja lisades oleks
näidatud ära erinevate ettevõtte poolt koostamist vajavate dokumentide näidised.
Veel peaks sise-eeskiri sisaldama punkti raamatupidamisregistrite pidamisest ning seal on
vaja välja tuua, millist andmebaasi ning säilitusmeetodit kasutatakse. Peamine on, et need
võimaldaks teha väljavõtteid majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja, et nad
sisaldaks informatsiooni kontode, kirjendite ja saldode kohta. Ning nagu ka algdokumente
peab raamatupidamisregistreid säilitama vähemalt 7 aastat. Oluline on, et koostatud oleks ka
kontoplaan, mille võib tekitada ise või kasutada mõnes programmis ette vormistatud
kontoplaani. Kontoplaani kujunemine oleneb väga ettevõtte iseloomust ning Eestis ei ole
määratud kindlat kontoplaani vormi, küll on aga eeldus, et kontoplaan on süstematiseeritud
ja funktsionaalne.
Üheks tähtsaks punktiks on ka inventeerimine, see hõlmab endas esiteks varade inventuuri,
sinna alla käivad nii raha kassas, kui pangas, nõuded, varud, põhivara ning kohustised.
Näiteks milliseid rekvisiite kasutatakse, kes ja kuidas inventuuri läbi viib jne. Inventuuri tuleb
teha ka nõuetele ja kohustistele ja ka see peab olema sise-eeskirjas välja toodud. Varade
arvestuse all on kaks liiki - käibe- ja põhivarad. Sise-eeskirjas peab olema välja toodud, mis
määrab vara põhivaraks, millises meetodil varusid arvestatakse, kuidas ja mis alusel vara
maha kantakse jne. Lõpetuseks on aruandluse punkt ja sise-eeskirja kinnitamine.
Ettevõte Mojal OÜ on alles kasvav ettevõte ning seega on sise-eeskirja minevat infot küllaltki
vähe, siiski võib sise-eeskirja lisada ka infot mis hetkel veel ettevõtet ei puuduta, kuid
lähitulevikus võib olla siiski oluline, näiteks põhivarade kohta käivad punktid, kuigi hetkel veel
ettevõttel põhivara puudub, siis selle soetamisel on hea, kui on vajalikud ettekirjutaused juba
olemas ja saab kergelt põhivara arvestusel nendest lähtuda. Lisaks ka deebetkaardiga
tasumise kontod kontoplaanis või erisoodustuse kontod.
Töös kirjeldatud info ja nõuded sise-eeskirja koostamise kohta on läbitöödeldud ning ettevõtet
iseloomustava info saamiseks on viidud läbi intervjuu ettevõtte juhiga ja ning tehtud ka
dokumendivaatlust, mille jooksul on analüüsitud ettevõtte majandusaasta aruannet ja
käibeandmiku. Tulenevalt sellest on autor saanud teha ettepanekuid Mojal OÜ
raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks, nendeks ettepanekuteks on, et sise-eeskirja
peaks alustama sissejuhatuse ja üldsätetega, ning välja peab tooma ka kontoplaani
koostamise alused ning kogu kontoplaan koos kontode sisu kirjeldustega.
Raamatupidamise sise-eeskirjas peaks veel ka välja tooma majandustehingute kirjendamise
alused, näiteks et kasutama peab kahekordset kirjendamist, lisaks peaks ära märkima ka
majandustehingute dokumenteerimise ja salvestamise korra. Veel on tehtud ettepanek, et
sise-eeskirjas oleks välja toodud algdokumentide üldnõuded ja nende säilitamise ja
kontrollimise kord, lisaks võiks välja olla toodud ka algdokumentide käibegraafik.
Raamatupidamisregistrite pidamine peaks ka olema sise-eeskirjas kirjeldatud ning siinkohal
võiks välja tuua ka millist raamatupidamistarkvara ettevõte kasutab.
Veel on tehtud ettepanek, et sise-eeskirjas oleks välja toodud varade ja kohustiste
inventeerimise kord, täpsemalt, et kes inventuuri läbi viib, kuna inventuur toimub ja kuidas
seda kontrollitakse. Arvestuspõhimõtete all peab olema välja toodud nii raha, nõuete, varude,
põhivarade, kohustiste kui ka omakapitali arvestuspõhimõtted ja tavad ettevõttes. Lisaks
peaks olema märgitud ära kõik sisekontrolli meetmed mida ettevõte kasutab ning milliseid
aruandeid ettevõte mis ajal esitama peab. Kõigi nende ettepanekute alusel oli võimalik
koostada ettevõttele Mojal OÜ raamatupidamise sise-eeskiri, mis on tervikuna nähtav ka
lõputöö lisast 1.Creating an accounting internal regulation is a highly detailed and company-specific process.
It forms the foundation for the entire accounting system and helps ensure control, providing
a useful tool for reviewing, correcting, and achieving consistency in the company’s financial
behavior. Internal regulations should not be seen merely as a requirement—they should be
used as a tool for developing the company. The regulation must include all elements listed in
§11 of the Accounting Act. While there are no strict formatting rules, it is advisable to follow
previously prepared examples to ensure nothing is omitted.
An accounting internal regulation may begin with a table of contents and an introduction
describing the company and the purpose of the internal rules. This can be followed by general
principles and accounting policies, which are described in the guidelines issued by the Estonian
Accounting Standards Board. The regulation must then include documentation-related
sections, such as the recording and documenting of business transactions, covering the
preparation, classification, and presentation of documents. It would also be beneficial to
include sample documents that the company may need to prepare in the appendices.
The regulation must describe the keeping of accounting registers, specifying which database
and storage method is used. These systems must allow the extraction of business transactions
in chronological order and include information on accounts, entries, and balances. Like source
documents, accounting registers must be retained for at least 7 years. It is also essential to
prepare a chart of accounts, which can either be self-developed or based on predefined
templates from accounting software. The structure of the chart of accounts depends heavily
on the nature of the business, and while there is no mandatory format in Estonia, it is expected
to be systematic and functional.
Inventory is another crucial aspect—it includes the inventory of assets such as cash in hand
and in bank accounts, receivables, inventories, fixed assets, and liabilities. The regulation
should state what details must be included, who performs the inventory, how it is conducted,
etc. Inventories must also cover receivables and liabilities, and this must also be addressed
in the regulation. There are two types of asset accounting—current and fixed assets. The
regulation must specify what qualifies as a fixed asset, which method is used for inventory
valuation, how assets are written off, and on what basis. Finally, the regulation must include
reporting procedures and the approval of the internal regulation itself.
Mojal OÜ is a growing company and currently has limited information to include in the internal
regulation. However, it is reasonable to add information that may not be applicable at the
moment but could become relevant in the near future. For example, although the company
currently has no fixed assets, it is wise to include the necessary provisions in advance so they
can be easily applied when fixed assets are acquired. This also applies to accounts used for
debit card payments or fringe benefits.
The information and requirements described in this paper regarding the preparation of internal
accounting regulations have been thoroughly processed. To better understand the company’s
nature, an interview was conducted with the company’s director, and a document review was
carried out, analyzing the annual report and turnover statement. As a result, the author was
able to make suggestions for drafting Mojal OÜ’s accounting internal regulation. These
suggestions include starting the regulation with an introduction and general provisions,
outlining the principles for creating the chart of accounts, and including the full chart of
accounts with descriptions of each account.
The internal regulation should also define the principles of recording business transactions,
including the use of double-entry bookkeeping. It should describe the procedures for
documenting and storing business transactions. Additionally, the regulation should specify the
general requirements for source documents, their retention, and control procedures. A
document flow chart would also be useful. The accounting register procedures must be
described, including which accounting software the company uses.
Further suggestions include outlining the procedures for inventorying assets and liabilities—
specifying who conducts the inventory, when it takes place, and how it is monitored. The
accounting principles section should cover policies for cash, receivables, inventories, fixed
assets, liabilities, and equity. Internal control measures should be listed, as well as the
reporting obligations and timelines the company must follow. Based on all these suggestions,
a comprehensive internal accounting regulation was prepared for Mojal OÜ and can be found
in Appendix 1 of the final thesis
The Development of the Process for Resolving Electronic Faults in Passenger Cars
No full textKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on tõhustada autosõidukite elektrooniliste vigade lahendamise protsessi, keskendudes Mercedes-Benzi sõidukite hooldusele ja diagnostikale Veho AS Järve esinduses. Muidugi võib seda ka laiendada teistes Eestis asuvates esindustes. Elektrooniliste süsteemide keerukuse ja arvulise kasvuga on tõhus diagnostika ja remont muutunud töökoja ajalise efektiivsuse ja klientide rahulolu seisukohalt üha olulisemaks. Töö eesmärk oli analüüsida sagedasemaid elektroonilisi probleeme, hinnata töökorralduslikke väljakutseid ja pakkuda lahendusi töövoogude optimeerimiseks.
Töö keskmes oli elektrooniliste vigade diagnostikaprotsesside analüüs, pöörates tähelepanu nii tehnilistele kui ka töökorralduslikele aspektidele. Analüüsi käigus tuvastati peamised probleemid: elektrooniliste rikete keerukus ja nende lahendamiseks vajalike ressursside kasv, ebaefektiivsed töövood, diagnostikutele määratud tööriistade ja töökohtade puudus ning ebapiisav või kohati mittetoimiv infovahetus diagnostikute, teiste tehnikute, kõnekeskuse ja kliendinõustajate vahel, mis mõjutavad nii töö kiirust kui ka kvaliteeti - mis võib edasi mõjutada ka järgnevate tööde kiirust ja kvaliteeti.
Teoreetilises osas käsitleti elektrooniliste vigade diagnostika olemust, kaasaegseid tööriistu ja meetodeid ning tööprotsesside juhtimise põhimõtteid. Kõige sagedamini esinevateks rikete kategooriateks Mercedes-Benzi sõidukitel osutusid NOx-andurite tõrked, tarkvaravead ja multimeediasüsteemide probleemid. Samuti analüüsiti diagnostikaprotsessi etappe, alates vea esmase tuvastamisest kuni parandusteni, ning tarkvaraplatvormide ja diagnostikavahendite, nagu Xentry ja TIPS, rolli töö tõhususe, kiiruse ja täpsuse tagamisel.
Praktilises osas viidi läbi põhjalik analüüs Veho Järve esinduses. Vaatluse ja arutelude käigus tuvastati mitmeid kitsaskohti, näiteks töökohtade ja tõstukite piiratud kättesaadavus, aegunud tarkvaraversioonid, piiratud ligipääs tööriistadele ning puudulik suhtlus diagnostikute ja teiste meeskonnaliikmete vahel, mis segab töövooge. Samuti ilmnes teadmusbaasi ja kogemuste jagamise puudulikkus, mis takistab korduvate rikete tõhusat lahendamist.
Analüüsi tulemusena esitati mitmeid soovitusi. Diagnostikutele määratud tõstukite ja töövahendite kasutamine aitaks suurendada töö efektiivsust ja vähendada ooteaegu. Regulaarne tarkvarahaldus ja uuenduste automatiseerimine tagaks tööriistade ajakohasuse ning välistaks tööaega raiskavad probleemid. Regulaarsed infokoosolekud diagnostikute, tehnikute ja kliendinõustajate vahel aitaksid jagada olulist teavet ja kogemusi. Spetsiaalse digitaalse koostööplatvormi loomine võimaldaks diagnostikutel jagada teadmisi korduvate rikete lahendamiseks. Lisaks suurendaksid täiendkoolitused diagnostikute kompetentsi nii tehniliste uuenduste kui ka töökorralduslike oskuste osas.
Töö praktiline väärtus seisneb pakutud lahenduste rakendatavuses. Diagnostikaprotsesside optimeerimine ja töövoogude parandamine vähendab töökoormust, lühendab diagnostika aega ning parandab nii töö kvaliteeti kui ka klientide rahulolu - seda läbi rohkemate diagnostikaseade pakkumise võimaldamise. Töö rõhutab, et kaasaegsete sõidukite elektrooniliste süsteemide keerukus nõuab integreeritud lähenemist, mis ühendab nii tehnilisi kui ka organisatsioonilisi aspekte. Süsteemne lähenemine ja tõhusad töökorralduslikud muudatused aitavad märkimisväärselt parandada diagnostikaprotsessi efektiivsust. Elektrooniliste vigade lahendamise protsessi arendamine mitte ainult ei suurenda töökoja efektiivsust, vaid tugevdab ka Mercedes-Benzi brändi mainet usaldusväärse ja innovaatilise autotööstuse liidrina, ning Veho AS kui brändiesindaja võimekuse ja kliendikeskset suhtumist.This bachelor's thesis aims to enhance the process of diagnosing and resolving electronic faults in vehicles, with a focus on the maintenance and diagnostics of Mercedes-Benz vehicles at Veho AS's Järve branch in Estonia, while also considering potential applicability in other branches across the country. With the increasing complexity and prevalence of electronic systems, efficient diagnostics and repair have become pivotal for workshop time management and customer satisfaction.
The primary objective of this study was to analyze the most frequent electronic faults, evaluate operational challenges, and propose solutions to optimize workflows. The thesis centers on diagnosing electronic faults, addressing both technical and organizational aspects. Key challenges identified include the complexity of electronic failures, growing resource requirements for resolution, inefficient workflows, inadequate tools and workstations for diagnosticians, and communication gaps between diagnosticians, technicians, call center staff, and client advisors. These issues adversely impact the speed and quality of repairs, potentially affecting subsequent tasks.
The theoretical section explores the nature of electronic fault diagnostics, modern tools and methods, and principles of workflow management. Common fault categories in Mercedes-Benz vehicles were identified as NOx sensor failures, software glitches, and multimedia system issues. The diagnostic process was analyzed, from initial fault identification to repairs, emphasizing the role of software platforms and tools such as Xentry and TIPS in ensuring efficiency, speed, and precision.
The practical section conducted a detailed analysis at Veho Järve's workshop. Observations and discussions revealed several bottlenecks, including limited availability of workstations and lifts, outdated software versions, restricted access to tools, and inadequate communication between diagnosticians and other team members, disrupting workflows. Additionally, a lack of knowledge sharing and experience exchange was identified, hindering the effective resolution of recurring faults.
Based on the analysis, several recommendations were proposed. Assigning dedicated lifts and tools to diagnosticians could enhance efficiency and reduce waiting times. Regular software management and automated updates would ensure tools remain up to date, eliminating unnecessary downtime. Routine information-sharing meetings between diagnosticians, technicians, and client advisors could facilitate the exchange of critical insights and experiences. Establishing a digital collaboration platform would allow diagnosticians to share knowledge on recurring faults, while additional training would improve their proficiency in both technical updates and organizational skills.
The practical value of this thesis lies in the applicability of its proposed solutions. Optimizing diagnostic processes and improving workflows would reduce workload, shorten diagnostic times, and enhance both work quality and customer satisfaction. By enabling more diagnostic appointments, these improvements would bolster workshop productivity. The thesis underscores that the complexity of modern vehicle electronic systems demands an integrated approach that combines technical and organizational aspects. A systematic strategy and efficient operational changes can significantly improve diagnostic efficiency, strengthen the Mercedes-Benz brand’s reputation for reliability and innovation, and enhance Veho AS's capability as a brand representative focused on customer-centric service
Planning the Workspace for the Repair of Electrical Machines at Intrac Eesti AS
No full textTänapäeva maailmas on tihe nähtus, kus masinate tootjad tulevad lagedale uute
masinatega, mis töötavad kõrgepingega akudega. Selle mõjuks on seadused keskkonna
säästmise eesmärgil. Käesolev lõputöö keskendub elektrimasinate tööala projekteerimisel
ettevõttes Intrac Eesti AS. Tööala projekteerimiseks võeti näidismasin, milleks on Manitou
MRT 2660 E. See on elektriline pöörlev teleskooplaadur, mis on suuruselt kõige suurem
elektriline masin, mis on ettevõttesse saabumas.
Lõputöö eesmärk oli pakkuda lahendus, mis võimaldaks elektrimasinate remonti ja
hooldust teostada võimalikult ohutult ja efektiivselt. Sellega seoses tutvustati ettevõtet
ning ka vastavat masina brändi. Samuti analüüsiti seaduseid ja standardeid, mis on seotud
kõrgepinge masinate remondi ja hooldusega. Seadused ja standardid võeti analüüsimise
alla Eesti kui ka Euroopa vaates. Teoreetilises osas tutvustati veel näidismasinat ning selle
kõrgepinge süsteeme. Veel tehti võrdlus sisepõlemis- ja elektrimootoriga masina vahel.
Võrdluses on näha, et autonoomsuse ning hoolduse kulud on elektrimasinal pea poole võrra
väiksemad. Välja toodi ka tehasepoolsete koolituste nõuded MRT 2660 E remontimisel ja
hooldamisel. Sellest oli näha, et koolitatavad tehnikud peavad läbima mitmeid virtuaalseid
koolitusi ja siis minema mitme päevasele koolituse, et teadmisi arendada. Koolituste osas
tuleb tehnikutel läbida veel esmaabi-ja elektriohutuskoolitus.
Praktilises osas toodi välja Intrac Eesti AS praeguse töökoja joonis koos selle mõõtmetega.
Elektrimasinate tööala projekteerimise käigus keskenduti töökoja ruumipaigutusele.
Tööala projekteeriti teenindushalli sisenedes vasakule poole esimesele masina kohale,
mille suuruseks on 9 x 7 meetrit. Selle eesmärk on ohu vähendamine tuleohtliku olukorra
korral. Sellest kohast on masinat välja tõmmata kõige lihtsam. Seejärel tehti nimekirjad
vajalike investeeringute tegemiseks. Investeeringute alla kuulusid töövahendid, kui ka
ohualaga seotud märgised ja piirded. Investeeringute kogusummaks tuli 5301,79€. See
summa ei ole täielikult täpne, kuna tehasepoolsete koolituste hinda ei avaldata ning
summad võivad erineda olenevalt ettevõtte valikutele.
Autor leiab, et lõputöö raames tehti tööala projekteerimine võimalikult efektiivsesse kohta.
Samuti pakuti välja konkreetsed lahendused ning vajalikud investeeringud selle
rajamiseks. Samuti toodi välja soovitused riskianalüüsi uuendamisega seotud punktid.
Autor soovitab elektrimasinate tööala lahendada just selliselt nagu töös välja on toodud.
Kindlasti peab järgima vastavate töövahendite ja ohutusvahendite soetamist.Planning the Workspace for the Repair of Electrical Machines at Intrac Eesti AS
This thesis focused on the design of the work area for electric machines at Intrac Eesti AS,
with a particular emphasis on the Manitou MRT 2660 E, the company’s largest electric
rotating telehandler.
The relevance of this research stems from the growing demand for eco-friendly machinery
and the need for safe and efficient maintenance practices. The main objective of this thesis
is to propose solutions that facilitate the safe and effective repair of electric machines while
ensuring compliance with applicable laws and safety standards.
Key objectives include a comprehensive analysis of the laws and standards governing the
maintenance and repair of high-voltage equipment, both in Estonia and across Europe. The
thesis also provides an overview of the specific machine and its high-voltage systems,
comparing the operational and maintenance costs of electric machines to those powered
by internal combustion engines. Notably, the findings indicate that electric machines can
have maintenance costs that are nearly fifty percent lower. The author addresses the
required training for technicians involved in the maintenance and repair of the MRT 2660
E, highlighting the necessity for them to complete various virtual training modules followed
by extended in-person training sessions. Additionally, these technicians must undergo
training in first aid and electrical safety.
In the practical section, the current layout of the Intrac Eesti AS workshop is detailed,
including its dimensions. The design of the work area prioritized efficient spatial
organization, positioning the designated area for electric machine maintenance to the left
upon entry to the service hall, measuring 9 x 7 meters. This strategic placement aims to
reduce fire hazard risks and facilitate easier machine retrieval.
A thorough list of necessary investments for establishing this work area was created,
including tools as well as safety signage and barriers. Total estimated cost came to
€5301,79€. This figure may vary due to the undisclosed costs for manufacturer training
and other procurement choices made by the company.
In conclusion, the author believes that the work area design was executed effectively,
providing concrete solutions and outlining the necessary investments for its establishment.
Recommendations are made to implement the proposed layout, ensuring the acquisition
of appropriate equipment and safety measures. This design not only enhances operational
efficiency but also aligns with crucial safety standards for maintaining high-voltage electric
machines
Expanding the Business of Forss OÜ
No full textKäesolev lõputöö käsitles Forss OÜ äri laiendamise võimalusi tuginedes turu uuringutele
ning küsitlustele. Töös kirjeldati Forss OÜ ajalugu, selle esindusi ning finantsandmeid.
Lisaks kirjeldati ka autoteeninduse protsessi üldiselt koos selle tähtsamate
võtmenäitajatega.
Töö käigus analüüsiti erinevaid piirkondi, millest sõelale jäid Pärnumaa ja Ida-Virumaa ning
leiti, et kõige parem asukoht uue esinduse loomiseks oleks Ida-Virumaa. Töös uuriti
turgude statistikat ning konkurentsi, lisaks koostati küsitlus potentsiaalsetele klientidele ja
personalile, millele vastas kokku 311 inimest. Kirjeldati ka esinduse loomiseks sobilikku
hoonet, seadmeid ning personalistruktuuri.
Töö viimane osa käsitles finantsandmeid. Seal toodi välja erinevad kulud - hoone rent,
kommunaalkulud, elekter, küte, tööjõukulud ja amortisatsioonikulud. Arvutati välja ka
tulud erineva töökoja täituvuse puhul vastavalt tunnihinnale ja töötundidele ning
lõpetuseks tehti tasuvusaja analüüs, mis arvutas välja, mitu aastat läheb aega selleks, et
tagasi saada esialgne investeering, mis tehti seadmete ning laovarude soetamiseks.
Autori hinnangul on Ida-Virumaale uue esinduse rajamine kasumlik otsus. Analüüsid
näitasid, et alates 75% täituvuse korral on tasuvusaeg mõistlik, 80% korral juba väga hea.
Lisaks soovitaks autor suurendada töökoja töötajate arvu teisel või kolmandal
tegevusaastal.This thesis analyzes the expansion of Forss OÜ by establishing a new car service facility.
The study begins by detailing Forss OÜ's history, financial performance, and organizational
structure, highlighting it’s success and readiness for expansion. A comprehensive market
analysis of Pärnumaa and Ida-Virumaa is undertaken, evaluating the potential customer
base and existing competition in those regions. The analysis includes surveys of potential
customers and employees, revealing insights into customer preferences and the availability
of skilled labor in the target areas. Based on this analysis, Ida-Virumaa is identified as the
most promising location for expansion. The thesis proceeds to detail the requirements for
establishing a new service facility, including the specifications for a suitable building,
necessary equipment (such as lifts, tire changers, and alignment systems), and personal
needs.
Finally, a financial projection is presented, outlining anticipated costs and revenues, along
with a calculation of the payback period for the investment. The study concludes with a
recommendation for the expansion into Ida-Virumaa, emphasizing the importance of
skilled personnel and efficient operations for successful business growth
Design of Robotic Wash for Construction Equipment and Trucks
No full textKäesolevas lõputöös on kirjeldatud ettevõtte KB Auto Eesti OÜ robotpesula projekt. Valitud teema lähtub ettevõtte aktuaalsest probleemist, milleks on töömahu suurendamisel pesula madal kiirus ja töökvaliteet ning kõrge vee tarbimine.
Töö eesmärk oli projekteerida robotpesula lahendus, mis oleks efektiivsem, kulusäästlikum ja vastaks tänapäeva nõuetele.
Eesmärgi saavutamiseks olid püstitatud järgmised ülesanded:
1) kaardistada ettevõtte hetkeseis ja hinnata praeguse pesula lahendust;
2) analüüsida praegused kulusid ja planeeritud investeeringud;
3) selgitada välja pesulatele esitatavad nõuded;
4) tutvustada tänapäevased robotite tehnoloogilisi lahendusi;
5) tutvustada tänapäevased autopesulate lahendused;
6) projekteerida pesula ruum ja robotlahendus koos vaja minevatega seadmetega ja kommunikatsioonidega;
7) teostada projekti kulude arvestus ja koostada pesula töökorralduse plaan.
Töö esimene osa andis ülevaate KB Auto AS ettevõttest ja selle finantsnäitajatest toetudes varasematele majandusaastaaruannetele. Lisaks oli läbi viidud uuring, mis lahendust ettevõte kasutab praegu tehnika pesemiseks ja mis kuludega kaasneb see lahendus.
Teine osa kirjeldas üldiseid nõudeid autopesula toimumisele, hõlmates selliseid aspekte nagu keskkond, ohutus, hoone projekteerimine ja tehnilised nõuded seadmetele. Lisaks näidatud tänapäevane tehnoloogia robotite maailmas ja selgitatud milline tehnika tase on tänapäevasetel autopesulatel.
Kolmas osa kirjeldas tänapäevast robottehnoloogiat, tutvustades erinevaid robotlahendusi ja valdkondi, kus neid rakendatakse. Samuti uuriti mis pesulalahendused eksisteerivad tänaseks maailmas.
Neljas osa kirjeldas praktilist tööd projekti eesmärgi saavutamiseks. Praktiline töö algas pesula hoone projekteerimisest, mis sisaldab töökoja plaani, kommunikatsioone, valgustust ja seadmete paigaldust. Seejärel kirjeldati valitud roboti lahendust, selle paigutust, spetsifikatsioone, ühendust kommunikatsioonidega ning vastavust ohunõuetega. Neljas osa lõppes projekti kuluarvestusega ja pesula töökorraldusega.
Uuringute läbiviimiseks toetuti usaldusväärsetele allikatele nagu riigiteataja ja ametlike tootjate ning müügiasutuste veebilehed.
Ettevõtte planeeritud investeeringu summa projektile oli 650 000 EUR ja kokkuvõtteks kogu projekti maksumus sai 552 400 EUR. Tänu uutele tehnoloogiatele robotpesulalahendus säästab vett 85% võrra ja aastane veekulu väheneb 10 korda. Lisaks tänu sellele, et robotid on kiiremad ja täpsemad kui inimene, siis ühe tehnikaühiku pesu ajakulu väheneb 22% võrra ja pesula võimekus oleks seega 8 ühikut päevas võrreldes praeguste 6 ühikuga.
Projekti tasuvusarvutus näitab, et ROI on 95,3 % ja investeeringud saavad tasutud 1 aasta jooksul.This thesis describes a robot laundry project of KB Auto Eesti OÜ. The chosen topic is based on the company's current problem, which is the low speed and quality of work and the high water consumption.
The aim of the thesis was to design a robotic laundry solution that would be more efficient, cost-effective and would meet today's requirements.
To achieve the objective, the following tasks were set:
1) to map the current state of the company and evaluate the current laundry solution;
2) analyse the current costs and planned investments;
3) identify the current situation and current requirements of the laundry facilities;
4) present the current robotic technological solutions;
5) present modern car wash solutions;
6) design the laundry room and the robotic solution, including the equipment and communications required;
7) carry out a cost estimate of the project and draw up a plan for the organisation of the laundry's work;
The first part of the thesis gave an overview of KB Auto AS and its financial performance based on previous annual reports. In addition, a survey was carried out to determine which solution the company currently uses for washing equipment and what the costs are for this solution.
The second part described general requirements for the operation of a car wash, covering aspects such as environment, safety, building design and technical requirements for equipment. The current technology in the world of robots have been introduced and the state of the art of today's car washes explained.
The third part described modern robotic technology, presenting different robotic solutions and the areas where they are applied. It also explored which laundry solutions exist in the world, today.
The fourth part described practical work to achieve the project's objective. The practical work started with the design of the laundry building, including workshop plan, communications, lighting and equipment installation. The chosen robot solution, its layout, specifications, connection to the communications and compliance with the hazard requirements were then described. The fourth part concluded with the costing of the project and the organisation of the laundry.
Reliable sources, such as national gazette and websites of official manufacturers and distributors were relied upon to carry out the research.
The company's planned investment for the project was EUR 650 000, and the total project cost was EUR 552 400. Thanks to the new technologies, the robotic washing solution saves water by 85% and annual water consumption is reduced by 10 times. In addition, thanks to the fact that robots are faster and more accurate than humans, the time spent per unit of equipment is reduced by 22%. The laundry capability would be raised up to 8 units per day comparing with nowadays 6 units.
The ROI calculation of the project shows a 95.3% return on investment (ROI) and a payback period of 1 years
The Impact of Chinese Vehicles on the Estonian Car Market
No full textLõputöös „Hiina sõidukite mõju Eesti autoturule“ autor on uurinud aastal 2024 Hiina sõidukite mõju, kuna iga aastaga rohkem ettevõtteid hakkavad pakkuma müügiks uued Hiinast töödeldud sõiduautod. Hiina sõiduautode teema autori jaoks tekitab huvi ja lisaks ettevõte Eurostauto OÜ, kus autor töötab, alustas aastal 2024 Hiina sõiduautode müügiga. Sellest kaasnes ka autori jaoks teema valik.
Lõputöö esimeses osas autor tutvustab lugejad Hiina sõiduautode toomise ajalooga ning Eestis pakutud sõidukitega. Autor on välja toonud sõiduautode tootjade lühi tutvustust, sõidukite tehnilisi andmeid ning sõidukite hinnad. Lisaks autor on tutvustanud lugejad sõidukite maaletoojatega. Lõputöö esimeses osas lisaks analüüsib autor Eesti sõiduautode turu müüginumbrid aastal 2024, AMTEL – i andmete põhjal. Tänu AMTEL – i tabelitele suutis autor saada täpsed müüginumbrid aastal 2024.
Lõputöö teises osas autor on võrrelnud Hiinast sõiduautosi teiste kaubamarkide sõidukitega. Autor võrdles sõidukite parameetrid, sh. sõidukite hind, sõidukitel kehtiv garantii, müügi numbrid, võimsus ning sõiduulatus elektri sõidukite juhul. Otto mootori sõidukite puhul autor võrdles kütusekulud. Samas lõputöö teises osas autor võrdles sõidukite hoolduse hinnakirjad, sõidukite garantii perioodi ajal. Autori poolt kõige mahukam osa oli teostada sõidukite proovisõidud. Autor kokku on teinud 5 erinevat proovisõidu Hiina sõiduautodega. Autor on välja toonud iga sõiduauto kohta objektiivse arvamuse, mida ilma proovisõitu ei oleks võimalik teha. Autori poolt koostatud küsimustikule on vastanud 152 inimest. Küsimustiku andmete tulemused on välja toodud lõputöö teises osas. Autor läbiviis küsimustiku Eurostauto OÜ esinduses, küsitledes inimesi elus peale nende sõidukite hooldust. Lisaks autor avaldas küsimustiku sotsiaalmeedias, ja kogus 49 vastamist interneti kaudu.
Lõputöö kolmandas osas autor on teinud järeldused antud teema kohta. Samas autor on avaldanud oma poolt ettepanekud, kuidas on võimalik kasvatada Hiina sõiduautode müüginumbrid Eestis. Autori nägemuses DFSK mudelite põhjal potentsiaalne klient on vanusega 45+. GWM mudelite potentsiaalne klient on 25 – 40 aastat vana. Lynk&Co sõidukite potentsiaalne klient on inimene kes on terve elu sõitnud Volvo sõiduautoga, ja on soov proovida midagi uut. BYD sõidukite mudeli valik on kõige laiem. Tänu sellel rohkem inimesi soovivad osta endale just BYD sõidukit. Samas autor on jõudnud järelduseni, et on vaja teha veel palju tööd selle peale, et inimesed hakkaksid ostma Hiina sõiduautod. Oleks vaja läbi töötata hoolduse hinnakirjad, seal samas hoolduse intervallid ja maksumused. Tavalist inimest ei ole võimalik huvitata sõidukiga mis on natuke odavam. Hiina sõidukite hind peaks olema 30% madalam kui nende esimese konkurendi hind. Sellel juhul on võimalik alustada sõidukite müügiga suuremates numbrites.
Antud lõputöö annab ülevaade sõiduautode müügi ettevõtetele probleemidele, mida on vaja lahendada sõidukite eduka müügi jaoks. Samas ka maaletoojate jaoks antud lõputöö on kasulik, sest näitab aspekte mida oleks vaja lobitöödeta lähimas tulevikus. Tavaline tarbija, antud lõputöö raames tutvustab enda jaoks Hiina sõiduautod mis on pakutud Eesti turul.In the thesis "The Impact of Chinese Vehicles on the Estonian Car Market," the author investigates the influence of Chinese vehicles in 2024, as more companies begin to offer newly manufactured cars from China for sale each year. The topic of Chinese vehicles is of particular interest to the author, especially since the company Eurostauto OÜ, where the author works, began selling Chinese cars in 2024. This led to the author choosing the topic.
In the first section of the thesis, the author introduces the history of importing Chinese vehicles and the vehicles offered in Estonia. The author provides a brief introduction to car manufacturers, technical specifications, and vehicle prices. Additionally, the author introduces the readers to vehicle importers. In this section, the author also analyzes the sales figures for Estonian vehicles in 2024 based on AMTEL data. Thanks to AMTEL’s tables, the author was able to obtain accurate sales figures for 2024.
In the second section of the thesis, the author compares Chinese vehicles with vehicles from other brands. The author compares vehicle parameters such as price, warranty, sales numbers, power, and driving range for electric vehicles. For internal combustion engine vehicles, fuel consumption was compared. Furthermore, the author compares maintenance price lists and the warranty period for vehicles. One of the most substantial parts of the thesis involved conducting test drives. The author performed a total of five different test drives with Chinese vehicles and provided an objective opinion on each vehicle, which would not have been possible without the test drives. The author’s survey was answered by 152 people. The results of the survey are presented in the second section of the thesis. The survey was conducted at the Eurostauto OÜ showroom, where people were interviewed after their vehicle maintenance. Additionally, the author published the survey on social media, receiving 49 responses online.
In the third section of the thesis, the author presents conclusions regarding the topic. The author also provides recommendations on how to increase the sales of Chinese vehicles in Estonia. According to the author’s vision, the potential customer for DFSK models is someone aged 45 and older. The potential customer for GWM models is between 25 and 40 years old. The potential customer for Lynk&Co vehicles is someone who has driven a Volvo their entire life and is looking to try something new. The BYD vehicle range has the widest selection, which is why more people are interested in purchasing BYD cars. However, the author concludes that much work is still needed to encourage people to buy Chinese cars. Maintenance price lists, intervals, and costs need to be refined. A regular consumer is unlikely to be attracted to a vehicle that is only slightly cheaper. The price of Chinese vehicles should be 30% lower than that of their closest competitor in order to start selling vehicles in larger numbers.
This thesis provides an overview of the challenges faced by car sales companies that need to be addressed for successful vehicle sales. Additionally, the thesis is also useful for importers, as it highlights aspects that need attention in the near future. For the average consumer, this thesis introduces Chinese vehicles available on the Estonian market
Passive Cooling Solution for a Electrical Enclosure
No full textKäesolev lõputöö käsitleb jaotuskilbi passiivse ventilatsioonilahenduse väljatöötamist, mille eesmärk on tagada seadme sisetemperatuuri püsimine alla 55 °C, vastavus IP34D kaitseklassile ning võimalikult kuluefektiivne tootmine. Olemasolev lahendus peab vastama nõutud kaitseklassile ega võimalda vastava sisetemperatuuri säilitamist, mistõttu oli vaja välja töötada uus lahendus, mis vastaks nii tehnilistele kui ka majanduslikele nõuetele. Töö keskendub CFD simulatsioonidele, soojusülekande analüüsile ja uue prototüübi disainile.
Uue lahenduse arendamisel kasutati Solid Edge'i CAD-tarkvara ning ANSYS’i simulatsioonikeskkonda. Analüüsi tulemusena töötati välja uus ventilatsiooni lahendus, mis võimaldab tõhusalt passiivse õhuvahetuse saavutamist ilma, et tuleks aktiivseid jahutusseadmeid kasutada.
Töö tulemuseks oli tehniliselt vastav ja majanduslikult kasulik lahendus. CFD simulatsioonid näitasid, et uue lahenduse puhul jäi sisetemperatuur alla 55 °C isegi väliskeskkonna kõige kriitilisemate temperatuuride ja päikesekiirgusega. Samuti arvutati kogu süsteemi soojuskoormus, milleks tuli 259,5 W, määrati vajalik massiline õhuvool milleks on 0,01776 kg/s, ning hinnati sisemise rõhu muutuse kaudu tekkinud passiivse ventilatsiooni toimivust.
Peamised muudatused uue lahenduse puhul olid lamellide vähendamine, IP-võrgu venituste arvu vähendamine 25% võrra ning kõigi detailide peale ukse lehe paksus vähenes.
Tootmiskulu vähenes komponentide ja kinnitustarvikute vähendamise abil 50-lt eurolt 31,27 eurole ning kinnitustarvikute hind langes 9,45-lt eurolt 0,40 euroni ehk kogu lahenduse maksumus vähenes 32% võrra võrreldes varasema lahendusega. Detailide arv vähenes 17-lt 15-le, kinnitustarvikute kogus 56-lt 40-le ning toote kaal vähenes 1,2 kg.
Arvutatud tasuvusaeg on 820 toodet tootmisaasta jooksul, see tähendab, et uus lahendus on tootearenduse seisukohalt jätkusuutlik.
Lõputöö annab insenertehnilise panuse jaotuskilpide termilise ohutuse ja töökindluse parandamisse ning on rakendatav reaalsete tööstuslahenduste väljatöötamisel.This thesis focuses on the development of a passive ventilation solution for a distribution cabinet, with the goal of maintaining the internal temperature below 55 °C, ensuring compliance with the IP34D protection rating, and achieving cost-effective manufacturing. The existing solution fails to meet the required protection class and does not allow the internal temperature to remain within the desired range. Therefore, a new solution was needed that would satisfy both technical and economic requirements. The work is centered around CFD simulations, heat transfer analysis, and the design of a new prototype.
For the development of the new solution Solid Edge CAD software and ANSYS simulation tools were used. As a result of the analysis, a new ventilation solution was created that enables effective passive airflow without the need for active cooling systems.
The outcome was a technically compliant and economically viable solution. CFD simulations demonstrated that the new design keeps the internal temperature below 55 °C even under the most critical external temperatures and solar radiation conditions. The total heat load of the system was calculated to be 259.5 W, and the required mass airflow was determined to be 0.01776 kg/s. The effectiveness of passive ventilation was assessed based on internal pressure differentials.
Key design changes in the new solution included a reduction in the number of louvres, a 25% decrease in IP mesh bending, and reduced sheet thickness in all components except the door panel. Manufacturing costs were reduced from €50 to €31.27 by minimizing the number of components and fastening elements. The cost of fasteners alone dropped from €9.45 to €0.40, resulting in a total cost reduction of 32% compared to the previous solution. The number of parts decreased from 17 to 15, fasteners from 56 to 40, and the product weight was reduced by 1.2 kg.
The calculated payback period is 820 units within a production year, indicating that the new solution is sustainable from a product development perspective.
This thesis provides an engineering contribution to improving the thermal safety and reliability of distribution cabinets and is applicable to the development of real-world industrial solutions