TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Investigation of Properties of Radon Barrier Films
No full textTöö käigus selgitati radooni olemust ning seda, kuidas ja millistel erinevatel viisidel on võimalik
ennast radooni eest kaitsta. Lisaks selgitati ka radooni kahjulikku mõju inimese organismile.
Töö eksperimentaalseks sisuks oli katse, mille käigus määrati radoonitõkkekile efektiivsust
radooni tõkestamisel. Selle katse tingis asjaolu, et Eesti turul kättesaadavatel
radoonitõkkekiledel ei ole üldjuhul sertifikaatides antud teavet radooni ega selle tõkestamise
parameetrite kohta.
Katse läbiviimiseks kasutati TTK-s valminud radooni difusiooni mõõtmise seadet, mis koosneb
radoonikambrist, mõõtekambrist, mõõteseadmest AlphaE, mõõteseadmest Radon Eye Plus2,
õhupumbast ja muudest vajalikest komponentidest. Katsekehadeks olid radoonitõkkekile
Radonsparre 30 cm läbimõõduga kilest väljalõigatud ümargused kettad. Töö käigus viidi läbi
2 mõõtmist, kus ühel juhul oli radooniallikaks 5 raadiumi sisaldusega tseoliidikotti ning teisel
juhul 10 raadiumi sisaldusega tseoliidikotti. Katsega alustati 5 aprillil ning katse kestis kuni
24 aprillini. Selle aja vältel mõõdeti katseseadmetes nii radoonikambris oleva radooni kui ka
radooni mõõtekambris olevat radooni aktiivsuskontsentratsiooni käiku. Lisaks mõõdeti ka
katse temperatuur ning õhuniiskus. Katse käigus saadud tulemuste põhjal määrati katsekilede
radooni difusioonitegur. Lisaks on difusioonitegur määratud ka kuue erineva kile korral, mille
algsed mõõtmistulemused olid varasemalt juba olemas. Need tulemused selles töös on ainult
illustatiivsed, sest mõõtmised on toimunud varem ning puuduvad korrektsed andmed
katsetingimuste kohta. Töös on need sisse toodud vaid võrdluseks uuritava radoonitõkkekile
Radonsparre ja teiste kilede vahel.
Katse tulemusel arvutati radoonitõkkekile Radonsparre 0,4 mm difusiooniteguriks
2,50E-11 m²/s ja 2,72E-11 m²/s, mis on samas suurusjärgus eelnevate teiste kilede
mõõtmisel saadud väärtustega. Radoonitõkkekile Blue Seal 0,4 mm difusiooniteguriks on
2,29E-11 m²/s. Kile 1 0,3 mm difusiooniteguriks on 2,18E-11 m²/s ja Kile 2 0,35 mm
difusiooniteguriks on 2,90E-11 m²/s. Võrreldes aga radoonitõkkekile Radonsparre ja
betoonikile 0,2 mm difusiooniteguriga 3,97E-11 m²/s tuleb nende kahe vahe juba 1,6 kordne,
mis tähendab et tavalised polüetüleenist betoonikiled ei täida kindlasti radoonitõrje eesmärki
nii nagu spetsiaalne radoonitõkkekile. Võrdluses kauakestva kilega 0,175 mm mille
difusiooniteguriks tuli 5,48E-11 m²/s on näha, et vahe radoonitõkkekilega Radonsparre on 2,2
kordne. Võrdlusest saame järeldada, et tavalised kiled ei suuda täita radoonitõkkekile rolli ning
radoonitõkke eesmärgil peab kasutama selleks eesmärgiks valmistatud radoonitõkke kilet.
33
Tuleb arvestada asjaoluga, et selle töö käigus olid kõik katsed läbi viidud laboritingimustes.
Reaalses olukorras tuleb arvestada muude teguritega mis võivad mõjutada radoonitõkkekile
efektiivsust. Näiteks võib üheks suureks mõjuteguriks olla suurem rõhkude erinevus kummalgi
pool kilet. Teiseks kile paigaldamise kvaliteet, sest just sellest tuleneb radoonitõkkekile võime
hoida radoon sisenemast hoone siseruumidesse. Lisateguriks võib olla hoone ebatasane
vajumine, mille korral võib kile lihtsalt rebeneda ning seega pääseks radoon rebenenud kohast
läbi ning radoonitõkkekile oleks kasutu.
Reaalses olukorras tuleb arvestada ka paljude muude erinevate momentidega
radoonitõkkekile paigaldamisel ning selle efektiivsuse hindamisel. Kindlasti tuleb läbi mõelda
ka see aspekt, et kas radoonitõkkekile on just kõige efektiivsem radoonitõrje variant
konkreetse hoone puhul, sest üldjuhul olemasolevale hoonele on radoonitõkkekile
paigaldamine selliselt raskendatud, et ei jääks ühtegi pragu, kust radoon läbi ei pääseks. Kui
aga kile paigaldatakse korralikult ning rebenemisi ega pragusid ei teki, siis peaks see
teoreetiliselt hoidma radooni hoone siseruumidesse sattumast. Kindlasti tuleb arvestada
radooniohtlikes piirkondades radooni riskiga ning tõkestada maksimaalselt, sobivaimal viisil
radooni võimalik pääsemine hoone siseruumidesse.As time progresses, all products and services become more and more safe and economical for
us. But something we cannot change with our own actions are natural threats to our
environment. We cannot even think about many of them or protect ourselves from them,
especially when the danger may be in our own home, work or school. One such danger is
radon, which certainly many people are not aware of.
Radon is a tasteless, odorless and colorless gas that is very dangerous to human health,
causing various cell mutations and cancer. We can come into contact with radon mostly
indoors, for example at home and at work. Radon mostly finds its way into the interior of the
building through the non-tightness of the part of the building in contact with the soil, which
are mostly cracks in the foundation or poorly made ducts. Therefore, the access of radon to
the interior of the building should be prevented, and a radon barrier film is one of the possible
means of radon control.
The radon barrier film is generally installed on the foundation of the building or between the
insulation layers of the floor. The radon barrier film must be installed in such a way that there
are no possible leaks, cracks and openings through which radon could pass. The radon barrier
film is generally only suitable for new buildings, as it is generally difficult or even impossible
to install a radon barrier film on existing buildings in such a way that there would no cracks
or openings.
In the course of this work, the properties of the radon barrier film have been studied to find
out whether and to what extent the radon barrier film can prevent the spread of radon into
the building. In addition, the certificates of radon barrier films generally lack information about
the ability to prevent the spread of radon. Thus, a diffusion measurement experiment was
conducted to investigate the properties.
The radon diffusion measuring device made at TTK University of Applied Sciences was used to
conduct the experiment, which consists of a radon chamber, measuring chamber, measuring
device AlphaE, measuring device Radon Eye Plus2, air pump and other necessary components.
The test objects were round discs cut out of the 30 cm diameter Radonsparre radon barrier
film. During the work, 2 measurements were carried out, where in one case the source of
radon was 5 zeolite bags containing radium and in the other case 10 zeolite bags containing
35
radium. The experiment started on April 5 and lasted until April 24. During this time, both the
radon in the radon source container and the course of the radon activity concentration in the
radon receiver container were measured in the test equipment. In addition, the temperature
and humidity of the experiment were also measured. Based on the results obtained during the
experiment, the radon diffusion coefficient of the test films was determined. In addition, the
diffusion coefficient has also been determined for six different films, the original measurement
results of which were previously available. These results in this work are only illustrative
because the measurements have taken place earlier and there is no correct data on the
experimental conditions. In this work, they are introduced only for comparison between the
studied radon barrier film Radonsparre and other films.
As a result of the test, the radon barrier film Radonsparre 0.4 mm was calculated to have a
diffusion coefficient of 2.50E-11 m²/s and 2.72E-11 m²/s, which are in the same order of
magnitude as the values obtained by previous measurements of other films. The diffusion
coefficient of Blue Seal 0.4 mm radon barrier film is 2.29E-11 m²/s. Film 1 0.3 mm has a
diffusion coefficient of 2.18E-11 m²/s and Film 2 0.35 mm has a diffusion coefficient of
2.90E-11 m²/s. However, comparing the radon barrier film Radonsparre and the construction
film 0.2 mm diffusion coefficient of 3.97E-11 m²/s, the difference between the two is already
1.6 times, which means that ordinary polyethylene construction films certainly do not fulfill
the purpose of radon control as well as the special radon barrier film. In comparison with the
long-lasting film 0.175 mm, which had a diffusion coefficient of 5.48E-11 m²/s, it can be seen
that the difference with the radon barrier film Radonsparre is 2.2 times. From the comparison,
we can conclude that ordinary films cannot fulfill the role of a radon barrier film, and for the
purpose of radon barrier, a radon barrier film made for this purpose must be used.
It must also be taken into account that in the course of this work, all experiments were carried
out in laboratory conditions, and thus the results may differ from what could be in real
conditions. In addition, other factors that can affect the effectiveness of the radon barrier film
must also be taken into account in the real situation. For example, one of the big influencing
factors can be how high-quality the film is installed, because it is precisely from this that the
effectiveness of the radon barrier film to prevent radon infiltration into the interior of the
building comes from. Another factor could be the uneven subsidence of the building, in which
case the film could simply tear, and as a result, radon would pass through the torn place and
the radon barrier film would be useless. Therefore, in a real situation, many other different
factors should also be taken into account when installing a radon barrier film and evaluating
its effectiveness
Mapping the business processes of company x and adapting the supply chain to large customer
No full textLõputöö „Ettevõtte x äriprotsesside kaardistamine ja tarneahela kohandamine suurklientide vastavaks“ eesmärgiks oli on kaardistada, optimeerida, parandada ettevõtte x ja kliendi äriprotsessid. Digitaliseerimine on transpordisektoris tõusutrendis ning tänu digitaalsetele lahendustele ettevõtted on võimelised saavutada turueelise konkurentide ees, luua protsesse, mis toetavad nende ärieesmärke ning parandavad koostööprotsesse klientidega.
Autor kasutas lõputöös nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit. Ettevõtte töötajate hulgas viidi läbi intervjuu, et kaardistada tööprotsessid. Teoreetiliseks aluseks valiti digitaalse ärianalüüsi metoodika, lähtuvalt ettevõte x ja kliendi soovist parendada oma ja kliendiga seotud äriprotsesse. Valitud teooria alusel loodi töö struktuur ning äriprotsesside modelleerimise keele valik, milleks on VACD ja EPC, uuriti ettevõte x konteksti, sisemist ja välist, mis omakorda toetab äriprobleemi konteksti. Ettevõtte x ja kliendi hetkeolukorra ja tulevikuolukorra kaardistamisel ARIS connect tarkvara abil oli esitatud jooniste kujul terve väärtusahel, mis omakorda võimaldas tuvastada probleemsed valdkonnad ning luua lahendusi. Lõputöös ARIS connect tarkvara ühildatakse SCOR mudeliga, mille alusel mõõdetakse ettevõtte ja klienditeekonna tarneahela üsaldusväärsus mõõdikut, et hinnata ja lahendada äriprobleemid kahe ettevõtte konteksti arvestades.
Võttes kasutusele pakutud lahendused ja uued infosüsteemid parendatakse kommunikatsiooni, andmevahetust, protsesside ajalist kestvust läbi alternatiivsete teede kaotamise või ajalise kestvuse mahu leevendamisega ettevõtte x ja kliendi vahel. Lõputöös on kirjeldatud ka vajadus luua uus probleemide analüüsimise protsess ja määrata protsessi eest vastutava isiku, et oleks konkreetne probleemsete tellimuste haldamise protsess, mis hetkeolukorras puudub. Kirjeldatud lahendused ning kaardistatud tööprotsessid on esitatud ettevõttele x ja kliendile ning neid kaalutakse vastutuse, mõõdikute ja ühiste töövoogude ülevaatamiseks.The digitalisation of processes is an inevitable future for the transport sector, and one that all companies will face at one point or another. Choosing an enterprise methodology is the initial phase of business process analysis and development work. In the context of digitisation, digital business analysis theory is used, based on a body of business analysis knowledge. When digitalisation solutions are successfully implemented, companies are able to gain market advantage over competitors and create processes that support their business objectives.
Company x has adopted a range of digitisation solutions, but the need has arisen to improve the management of work processes with a key client they have worked with for many years. The problem has arisen in terms of maintaining transparency of work processes, segregation of responsibilities and management effectiveness, which creates difficulties in collaborating effectively with the client. The thesis maps the business processes of company x and the client and creates a model for future collaboration. The objective of this thesis is to map, optimize, improve the business processes of company x and the customer.
The aim of the thesis "Mapping the business processes of company x and adapting the supply chain to large customer" was to map, optimize and improve the business processes of company x and the main customer. Digitisation is on the rise in the transport sector and digital solutions enable companies to gain market advantage over competitors and create processes that support their business objectives.
The author used both qualitative and quantitative research methods. An interview was carried out with the company's employees to map the work processes. A digital business analysis methodology was chosen as the theoretical basis, based on the desire of company x and the client to improve their own and their client's business processes. Based on the chosen theory, the structure of the work was established and the choice of business process modelling language, VACD and EPC, was explored to examine the context, internal and external to company x, which in turn supports the context of the business problem. The mapping of the current and future situation of company x and the customer using the ARIS connect software provided the whole value chain in the form of drawings, which in turn enabled the identification of problem areas and the creation of solutions. In the thesis, the ARIS connect software is combined with the SCOR model to measure the reliability metric of the company and customer supply chain in order to assess and solve business problems in the context of the two companies.
By adopting the proposed solutions and new information systems, the communication, data exchange, process time duration will be improved through the elimination of alternative paths or the alleviation of the time duration between company x and the customer. The thesis also outlines the need to create a new problem analysis process and to assign a person responsible for the process, so that there is a specific process for managing problem orders, which is currently lacking. The solutions described have been presented to Company x and the customer and will be considered to review responsibilities, metrics and common workflows
Design of the 2nd Floor of a Warehouse
No full textLõputöö eesmärgiks oli projekteerida 1980. aastal kasutusele võetud laohoone keskosale
teine korrus juurde. Hetkeolukorras piirneb projekteeritav osa ühelt poolt juba 11,6 m
kõrguse hoone osaga, mida nii pikendatakse 20,7 m võrra. Projekteeritava osa esimesel
korrusel paiknevad 3,46x2,3 m aknaavad ning 3,72x3,19 m suurused ukseavad. Laol on
olemasolevad müürid silikaattellistest, ruum on kaetud 150 mm paksuste
õõnespaneelidega. Hoone on mõõdetud autori poolt, sest originaal projekti teadaolevalt ei
eksisteeri.
Töös on arvutatud lume-, tuule- ja omakaalukoormuseid kandepiirseisundis. Katuse
profiilplekiks on valitud Ruuki toode T45-60L-905. Katuseferm on dimensioneeritud uuena.
Teise korruse seinte müürikivideks on valitud 240-Columbia õõnesplokk, mis on
täisbetoneeritud. Müürile on ettenähtud 200 mm paksune raudbetoonvöö, mis hajutab
katusesõrestikelt tulevaid koormuseid. Kontrollitud on arvutuslikult pingeid vöö all ning
seina kandevõimet keskmises lõikes (m).
Esimese korruse aknavahepostile laskuvaid koormuseid on kontrollitud lõikes (i) ehk kõige
kõrgemas 3,72 m kõrguses punktis ning lõikes (m). Kontroll aknavahepostile on töös
olulisem kui uksevahepostile kuna aknapost on oma mõõtmetelt väiksem. Uksevaheposti
kontroll teostati turvalisuse kaalutlustel samuti.
Postide kontrollarvutuste tulemustest on järeldatud, et aknavahepost vajab teise korruse
koormuse vastu võtmiseks lisatugevdust, mistõttu on sellele välja arvutatud metallsärk.Design of the 2nd Floor of a Warehouse
The aim of the graduation thesis was to design a second floor in the central part of the
warehouse that was put into use in 1980. In the current situation, the part to be designed
borders on one side by the part of the building that is already 11.6 m high, which will thus
be extended by 20.7 m. On the first floor of the part being designed, there are 3.46x2.3 m
window openings and 3.72x3.19 m door openings. The existing walls of the warehouse are
made of silicate bricks, and the space is covered with 150 mm thick hollow panels. The
building has been measured by the author, as the original design is not known to exist.
The snow, wind, and self-weight loads in the bearing limit state have been calculated in the
work. Ruuki's product T45-60L-905 has been chosen as the profile sheet for the roof. The
roof truss is dimensioned as new. 240-Columbia hollow blocks, which are fully concreted,
have been chosen as the masonry stones for the walls of the second floor. A 200 mm thick
reinforced concrete belt is provided for the wall, which disperses the loads coming from the
roof trusses. The stresses under the belt and the bearing capacity of the wall in the middle
section (m) have been checked.
Loads falling on the first-floor window lintel have been checked in section (i), i.e., the
highest point at a height of 3.72 m, and in section (m). Checking the window jamb is more
important than the door jamb because the window jamb is smaller in size. The door jamb
was checked for security reasons as well.
From the results of the post-control calculations, it has been concluded that the window
lintel needs additional reinforcement to receive the load of the second floor, which is why
a metal jacket was calculated for it
Creating supplier scorecard on the example of Harju Elekter AS
No full textLõputöö eesmärgiks oli luua ühinenud ettevõttele tarnijate perioodilise hindamise kaart, mis toetab ettevõtte strateegilisi eesmärke.
Eesmärkide täitmiseks püsitati uurimisülesanded:
1. Uurida ühinenud ettevõtte strateegilise arenguplaani olemust.
Harju Elektri strateegilist arenguplaani uurides selgus, et järgmiseks 3 aastaks koostatud arenguplaan on suunatud ESG strateegiale. Jätkusuutlikkuse arenguplaaniga on võetud fookusesse neli teemat: koostöö klientidega, keskkondlik jätkusuutlikkus, töötajate areng, tööohutus ja rahulolu, vastutustundlik juhtimine.
Lisaks jätkusuutlikkuse strateegiale on Harju Elekter loonud ka lühiajalise arenguplaani 2023. aastaks. Aastane arenguplaan on koostatud vastavalt tasakaalus tulemuskaardi meetodile, sisaldades finants, kliendi, sisemiste protsesside, töötajate ning õppimise ja arengu perspektiive.
2. Selgitada arenguplaaniga seotud tulemusmõõdikute olemust.
Nii pika kui lühiajalise arenguplaani täitmise hindamiseks on Harju Elekter loonud tulemusmõõdikud. Ettevõtte tulemusmõõdikutel on selge seos ettevõtte strateegiliste eesmärkidega ning selgesti mõõdetavad, kuid pisut pealiskaudsed. Näiteks kliendirahuolu puhul on tulemusmõõdikuks ROTD%, kuid ei mõõdeta defektidega toodete hulka. Defektidega toodete hulk aitab ettevõttes kindlustada toodete kvaliteedi, klientide rahulolu, ettevõtte hea maine ja äritegevuse tulemuslikkuse. Ettevõte võiks kaaluda strateegiasse täiendavate tulemusmõõdikute lisamist, mis toetavad sügavamat arusaamist strateegiliste eesmärkide täitmise kohta ja aitavad tagada pikaajalise arengu.
3. Selgitada välja, millised on tarnija hindamispraktikad.
Teletehnikas hinnati 20 suurima ostumahuga tarnijat kord aastas. Teletehnika tarnija hindamise mõõdikute vahel ei ole selget seost ettevõtte eesmärkidega, kuid on olemas kõige olulisemad tarnijaga seotud mõõdikud. Teletehnika tarnija hindamiskaart sisaldab liigset subjektiivsust klienditeeninduse hindamise osas ning ei sisalda ühtegi otseselt jätkusuutlikkuse mõõtmisega seotud mõõdikut. Elektrotehnika hindas oma tarnijaid kord kvartalis ning hinnati kõiki tarnijaid, kelle ühekordne ost oli üle 500 euro ning aastane maht üle 5000 euro. Hinnati nii jätkusuutlikkusega, kui ka kvaliteedi, tarnetäpsusega ning hinnaga seotud kriteeriume. Jätkusuutlikkusega seonduvalt mõõdetakse keskkonna- ja tööohutusega, kuid hindamissüsteemis ega sellega kaasas käivates dokumentides ei ole paika pandud keskkonna- ja tööohutusega ega kvaliteediga seonduvaid nõudeid tarnijale. Seega osa Elektrotehnika mõõdikutest ei ole mõõdetavad, sest need pole selgelt defineeritud.
4. Selgitada välja, millised tulemusmõõdikud sobivad Harju Elektri tarnijate hindamiseks.
Harju Elektri tarnijate hindamiseks on valitud mitmed olulised tulemusmõõdikud, mis on seotud ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Valitud mõõdikud võimaldavad süstemaatiliselt hinnata tarnija tulemuslikkust erinevates tarneahela etappides:
Usaldusväärsus: mõõdik OTD% (õigeaegne kohaletoimetamine). Mõõdik annab aimu tarnija võimest täita kohaletoimetamise kohustusi õigeaegselt, mis omakorda mõjutab otseselt Harju Elektri klientide rahuolu.
Reageerimisvõime: mõõdikud hõlmavad tarnegraafiku muutumisest teavitamist ja kinnitamata tellimusridade protsenti. Need mõõdikud on tihedalt seotud tootmisplaani ja tootmisvõimsusega. Tõhus suhtlus tarnijatega ja kiire reageerimine aitavad tagada optimaalset seadmete kasutamist.
Kulud: autor soovitab hinnata ISO9001 olemasolu, hea kvaliteedikuluga seotud aspekte, defektidega tellimuste hulka ning materjalide tagastuskulu. Need mõõdikud keskenduvad kulude tõhusale juhtimise ning kvaliteedikontrollile, mille kaudu täidetakse ühte Harju Elektri eesmärki, milleks on halva kvaliteedi kulu vähendamine.
Kasum: mõõtmiseks kasutatakse tarnija maksetingimuse hindamist päevades ning hankimise ROI-d. Tõhus rahavoogude juhtimine ja läbimõeldud lähenemine maksetingimustele ning kõrge hankmise ROI võivad aidata ettevõttel saavutada paremat finantsolukorda ja suuremat kasumit ja kasumimarginaali.
Varad: mõõdikud hõlmavad tellimustsükli aega päevades ja tarnija seisvate varude kogust. Need mõõdikud kajastavad tarnija võimet hoida optimaalseid varusid ja täita tellimusi nõutud kogustes ja ajakavas. Need tarnija omadused aitavad Harju Elektril oma laovarusid vähendada.
Sotsiaalne jätkusuutlikkus: mõõdikud hõlmavad töötajate koolitamist, mitmekesisust, rahulolu, ja töökeskkonna ohutust. Need mõõdikud peegeldavad tarnija pühendumust sotsiaalse vastutuse ja töötajate heaolu küsimustele, mis aitab Harju Elektril hinnata ka oma konkurentsivõimelisust sotsiaalse jätkusuutlikkusega seotud mõõdikute osas.
Keskkondlik jätkusuutlikkus: mõõdikuteks on kasvuhoonegaaside vähendamine, millega seonduvalt mõõdetakse ka jäätmete ning transpordi kaudu tekkinud heidet. Lisaks hinnatakse tarnijate puhul ISO ning RoSH sertifikaatide olemasolu ning vee- ja energia tarbimist. Mõõdikud näitavad orienteeritust jätkusuutlikkuse temaatikale ning aitavad mõõta Harju Elektri kasvuhoonegaaside vähendamist vastavalt SCOPE 3 mõjualale.
Lõputöö eesmärk sai täidetud ning valitud tulemusmõõdikute põhjal loodi tarnija tulemuskaart, mis sisaldab mõõdikuid, mis võimaldavad Harju Elektril hinnata tarnijate üldist tulemuslikkust, arvestades mitmeid olulisi aspekte ettevõtte tarneahelas.The aim of this thesis was to create a supplier scorecard for Harju Elekter, that supports the company's
strategic goals.
To achieve the objectives, the following tasks were set:
1. Get to know the nature of the merged company’s strategic development plan.
Upon examining Harju Elekter's strategic development plan, it was found that the plan for the next 3
years is oriented towards the ESG strategy. The sustainability development plan focuses on four
themes:
Collaboration with customers,
Environmental sustainability,
Employee development, safety, and satisfaction,
Responsible management.
In addition to the sustainability strategy, Harju Elekter has also created a short-term development plan
for the year 2023. The one-year development plan is compiled according to the balanced scorecard
method, including perspectives on financials, customer, internal processes, employees and learning and
development.
2. Explaining the nature of KPIs related to the development plan.
To assess the fulfillment of both the long-term and short-term development plans Harju Elekter has
established KPIs. The company's KPIs have clear connection to the strategic objectives of the company
and are easily measurable, but superficial. For instance, in the case of customer satisfactions, the KPI is
ROTD %, but the quantity of products with defects is not measured. The percentage of products with
defects is crucial for ensuring product quality, customer satisfaction, maintaing the company’s good
reputation and achieveving business performance. The company may consider using additional
performance indicators into its strategy that support a deeper understanding of the fulfillment of
strategic objectives and contribute to ensuring long-term development.
3. Identifying supplier evaluation practices.
In Teletehnika the top 20 suppliers with the highest purchase volume were assessed once a year. There
is no clear connection between the evaluation metrics for Teletehnikas’s suppliers and the company’s
objectives, but it contains the most crucial metrics related to supplier. The scorecard for Teletehnika’s
suppliers contains subjectivity, especially in the assessment of customer service and it lacks of any
metrics directly related to sustainability KPI-s.
In Elektrotehnika suppliers were evaluated quarterly, including all suppliers with a single purchase
exceeding 500 euros and annual volume exceeding 5000 euros. Evaluated criteria contains of
sustainabilty, quality, payment terms and price. Regarding sustainabily strategy, they measure…
However, neither the evaluationsystem or accompanying documents specify requirements related to
environmental and occupational safety or quality for the suppliers. Therefore, some of the metrics for
Elektrotehnika are not measurable as they are not clearly defined.
4. Identifying which KPIs are suitable for evaluating Harju Elekter's suppliers. for the evaluation
of Harju Elekter's suppliers, several KPIs have been chosen, aligning with the company's
strategic objectives. The selected KPIs enable a systematic assessment of supplier performance
across various stages of the supply chain:
Reliabilty: indicator- OTD%. The indicator provides insight into the supplier's ability to fulfill
delivery obligations on time, directly impacting Harju Elekter's customer satisfaction.
Responsiveness: metrics encompass informing about changes in the delivery schedule and the
percentage of unconfirmed order lines. These metrics are closely tied to production planning
and capacity. Effective communication with suppliers and prompt responsiveness help ensure
optimal utilization of equipment.
Costs: evaluation includes the presence of ISO9001, the quantity of orders with defects, and the
cost of material returns. These metrics focus on efficient cost management and quality control,
contributing to the achievement of one of Harju Elekter's goals, which is the reduction of costs
associated with poor quality.
Profit: evaluation involves measuring the supplier payment term in days. Effective cash flow
management and a thoughtful approach to payment terms can help the company achieve a better
financial situation and higher profits, which is one of Harju Elekter's strategic goals.
Assets: metrics include order cycle time in days and the percentage of orders delivered in the
correct quantity. These indicators reflect the supplier's ability to maintain optimal inventory
levels and fulfill orders in the required quantities and timelines. These supplier attributes assist
Harju Elekter in reducing its warehouse inventories.
Social sustainability: metrics include employee training, diversity, satisfaction, and workplace
safety (LTIFR). These indicators reflect the supplier's commitment to social responsibility and
employee well-being, helping Harju Elekter assess its competitiveness in terms of social
sustainability metrics.
Environmental sustainability: metrics include the percentage reduction of greenhouse gases, the
presence of certificates, energy consumption, and the total weight of waste. These indicators
demonstrate a commitment to sustainability and help measure Harju Elekter's reduction of
greenhouse gases in accordance with the SCOPE 3 impact area.
The objective of the thesis has been fulfilled, and based on the selected performance indicators, a
supplier scorecard has been created. This scorecard includes metrics that enable Harju Elekter to assess
the overall performance of suppliers, considering several critical aspects within the company's supply
chain
Construction Management Project for a Stadium and its Access Roads
No full textKäesolevas lõputöös käsitleti Jüri Gümnaasiumi staadioni ja selle juurdepääsuteede rekonstrueerimise töökorraldusprojekti. Töö eesmärk oli luua optimaalne töökorralduse projekt ehitustööde teostamiseks ning leida lahendusi, mis võimaldavad vähendada projektiga kaasnevat süsinikujalajälge, et edendada keskkonnasõbralikku teostust. Töökorraldusprojekti koostamisel on suuresti toetutud teedeehitusega tegeleva ettevõtte Klotoid OÜ ehitusprojektile.
Lõputöö esimeses osas anti ülevaade Jüri Gümnaasiumi spordikompleksi hetkeolukorrast ja kirjeldati geodeetilisi uuringuid. Spordikompleksi olukorra ülevaates vaadeldi ehitusobjekti asukohta, hetkeseisu ja rajatava spordikeskuse tulevast planeeringut. Geodeetilised uuringud andsid täpsema arusaama ehitusplatsi tingimustest ning aitasid kujundada tõhusaid ehitusplaane, et tagada projekti sujuv elluviimine.
Teises osas käsitleti ehitustööde projektlahendust, mis hõlmas näiteks ehitiste, inventari paigalduse, töönõuete ja turvalisuse tagamise planeerimist ja kavandamist. Lisaks staadioni projekteerimisele tegeleti ka ümbritsevate rajatiste ning teedevõrgu planeerimisega, mis sisaldas nii parklaid, kergliiklusteid kui ka sõiduteed.
Kolmandas osas keskenduti töökorralduslikele meetoditele ning ressursside ja ajakulu arvutamisele, võttes arvesse tööde mahtu. Koostati ülevaade erinevatest ehitusetappidest ja protsessidest ning nende optimaalse järjestuse ja ajakava väljatöötamisest. Sellest lähtudes määrati vajalikud ressursid nagu tööjõud, seadmed, materjalid ja ajakulu, et tagada projekti efektiivne toimimine.
Töö viimases osas toodi välja lahendusi süsinikujalajälje vähendamise meetmetest ning nende rakendamise võimalustest antud projekti puhul. Käesolevas projektis on heitkoguste vähendamise võimalused töö autori hinnangul järgnevad: keskkonnasõbralike materjalide valik, jäätmekäitlus, seadmete optimeerimine, innovaatilised tehnoloogiad, pikaajalise hoolduse planeerimine ja rohelise infrastruktuuri integreerimine. Neid strateegiaid rakendades saame sillutada teed jätkusuutlikuma tuleviku poole, kus teedeehitusprojektid aitavad kaasa keskkonnahoiule.
Lõputöö tulemusena valmis detailne kalendergraafik, mis võimaldab antud projekti teostada praktikas. Autor peab töö väärtuseks laiemat arusaamist töökorraldusprotsessidest, mis on rakendatavad edaspidistes tööalastes projektides.The following thesis is Construction Management Project for a Stadium and its Access Roads. The aim was to create an optimal project plan for the execution of construction works and to find solutions to reduce the carbon footprint associated with the project, promoting environmentally friendly implementation. The work management largely relied on the construction project of Klotoid OÜ.
The first part of the thesis provided an overview of the current situation of the Jüri Gymnasium sports complex and described geodetic surveys. The overview of the sports complex situation examined the location of the construction object, the current state, and the future planning of the sports center to be built. Geodetic surveys provided a more precise understanding of the conditions of the construction site and helped shape efficient construction plans to ensure the smooth implementation of the project.
The second part addressed the project solution for construction works, including planning and design of structures, installation of equipment, compliance with work requirements, and ensuring safety. In addition to stadium design, the planning of the surrounding facilities and the road network was also addressed, which included parking areas, pedestrian walkways, and driveways.
The third part focused on organizational methods of work, resource allocation, and time calculation, taking into account the volume of work. An overview of different construction stages and processes was compiled, and an optimal sequence and schedule were developed. Based on this, necessary resources such as labor, equipment, materials, and time consumption were determined to ensure the efficient operation of the project.
In the final part of the thesis, solutions for reducing the carbon footprint and their implementation possibilities were presented. According to the author, the options for reducing emissions in this project include: selecting environmentally friendly materials, waste management, equipment optimization, innovative technologies, long-term maintenance planning, and integrating green infrastructure. By implementing these strategies, we can pave the way toward a more sustainable future, where road construction projects contribute to environmental conservation.
As a result of the thesis, a detailed calendar schedule was completed, which allows the project to be implemented in practice. The author considers the value of the work to be a broader understanding of work organization processes that can be applied to future work-related projects
Project Management Improvement in Start-Up Company FitQ Studio OÜ
No full textLõputöö eesmärk on kaardistada FitQ Studio OÜ hetkeolukord (as-is) projektijuhtimises ning pakkuda välja (to-be) parendusettepanekuid, autori hinnangul eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti.
Teoreetilises osas vaadeldakse iduettevõtete eripärasid, projektijuhtimise etappe ning erinevate projektijuhtimise standardeid ja metoodikaid ja nende sobivust iduettevõtetele. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati arendusuuringut. Empiiriline uuring viidi läbi induktiivse strateegia. Andmeid koguti põhiliselt kvalitatiivsel meetodil. Tehti katsetusi ka kvantitatiivsete andmete saamiseks, kuid saadud info põhjal ei olnud võimalik tõetruusid järeldusi teha. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide vaatlust. Lõputöös lähtutakse PBM 7 sammu mudelist.
Äriprotsesside kaardistamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit, mille käigus kirjeldati ära projekti algatamise, projekti läbiviimise ja sprintide hetkeolukorrad (as-is). Kõik joonised on koostatud vabavaralise tarkvaraga yEd. Äriprotsessi hetkeolukord on välja selgitatud läbi intervjuude ja ettevõtte vaatluse.
Uuringu tulemusena loodi uus (to-be) protsess, mis aitaks ettevõttel paremini projekte edukalt lõpuni viia. Töö tulemusena valmis projektide algatamise, projektide läbiviimise ja sprindi läbiviimise BPMN mudel (as-is ja to-be). Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor juhtkonnale kuus ettepanekut:
• Määrata ära Scrumi meistri roll;
• planeerida projekte põhjalikult ette;
• luua projektidele kasutajalood;
• prioriseerida ülesanded kasutades selleks „loo punkte“;
• korraldada retrospektiive, et saaks analüüsida projektide õnnestumisi ja mitte õnnestumisi;
• viia dokumendid üle ühele platvormile.
Töö allikatena kasutas autor teemakohaseid artikleid, internetiallikaid, raamatuid ja varasemaid lõputöid.The title of the thesis is „Project management improvement in start-up company FitQ Studio OÜ“. The thesis is comprised of three chapters, which are divided to subchapters. The first chapter gives a thorough overview of the theoretical part, describing the characteristics of the start-up, various phases of project management and different project management standards and methods and their suitability. The second chapter introduces empirical study methods and research instruments. The third chapter gives an overview of the research object, outcome analysis and suggestions for improvement. The thesis consists of 46 pages, 11 figures, 5 tables and 38 sources.
The thesis research subject is a video training platform creator FitQ Studio OÜ. Their management describes an inability to keep projects in focus for more than one week. Currently, the company does not use a certain project management method, which would allow for an efficient administration and guarantee successful completion. The company has a hard time monitoring the progress and use of resources, as there is no unified structure and clear procedures. The goal of this thesis is to map FitQ Studio OÜ situation in project management and offer suggestions for improvement. To achieve this goal, the following research assignments have been proposed:
• Analyse general and start-up project management principles, to establish a structural framework for empirical research;
• analyse different methods suitable for a start-up;
• model the current situation of the company (as-is) in project management;
• compose the company’s future project management processes (to-be);
• analyse the findings of the research, find issues within the FitQ Studio OÜ project management structure and propose suggestions for improvements.
During this empirical research, an deductive approach is adopted, where a developmental study is used as a research strategy. Data was collected mostly by qualitative method. There was an attempt to collect quantitative data as well, but this data was unsuitable for drawing any conclusions. A semi-structured interview and an overview of documents were also used as research instruments. The goal of this thesis was achieved by mapping out the current situation and proposing new processes. Allof the five research assigments were completed
Assessment of the Financial and Economic Situation of Mayeri Industries AS
No full textViimased aastad on kaasa toonud mitmeid muutusi majanduses: inflatsiooni, tarneraskused, tootmissisendite- ja energiahinna tõusu, nõudluse kahanemise ning üleüldise majanduskeskkonna ebakindluse. Suuremad tagasilöögid on tabanud just tööstussektorit, millel on tulnud hakkama saada tarneprobleemidega, eksporditurgude langusega ja tootmiskulude tõusuga. Majanduskeskkonnas toimuvad muutused avaldavad ettevõtete äritegevusele ning finantstulemustele olulist mõju. Tagamaks ebakindlates majandusoludes ettevõtte jätkusuutlikkus, on oluline teostada finantsnäitajate analüüs ja hindamine, et tuvastada nõrgad kohad ettevõtte finantsmajanduslikus olukorras ning leida võimalikud parendusvõimalused.
Lõputöö uurimisobjektiks on töötleva tööstuse tegevusharus tegutsev tarbekeemia tootmisettevõte Mayeri Industries AS. Lõputöö eesmärk on hinnata Mayeri Industries AS'i finantsnäitajaid ja nende muutusi aastatel 2019-2022 ning selle põhjal teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid finantsmajandusliku olukorra parendamiseks. Lõputöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade lõputöö metoodikast, kus selgitatakse uuringu olemust. Teises peatükis esitatakse finantsmajandusliku olukorra hindamise teoreetilised põhimõtted ning seejärel teostatakse Mayeri Industries AS'i finantsmajandusliku olukorra hindamine. Finantsmajandusliku olukorra hindamiseks viidi läbi ettevõtte finantsnäitajate analüüs: bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvuanalüüs, kus analüüsiti ettevõtte maksevõimet, efektiivsust ning tasuvust. Analüüsitulemusi võrreldi ettevõtte varasemate perioodide näitajatega, üldtunnustatud tavadega, tegevusala keskmistega ning kooskõlas erialaspetsialistide arvamustega. Analüüsitulemuste põhjal tehti järeldused ettevõtte finantsmajandusliku olukorra ja selle muutuste kohta ning toodi välja parendusettepanekuid.The title of this thesis is “Assessment of the Financial and Economic Situation of Mayeri Industries AS”. The topicality of the thesis relies on the uncertainty of the economic environment, which have led to inflation, problems in supply chains, increasing production input and energy prices and decreasing demand. The biggest setbacks have hit the industrial sector which has faced supply problems, declining export markets and rising production costs. The turbulent global economy affects companies' normal business and financial performance. Therefore, it is important to assess the financial situation to identify weaknesses in the company's financial health and, if necessary, make proposals for improvement.
The company under investigation, is active in the production and sale of household chemical products. The aim of the thesis is to assess the financial performance of Mayeri Industries AS 2019-2022, based on the analysis, draw conclusions and, if necessary, make proposals to improve the financial and economic situation. The thesis is divided into two chapters. The first chapter gives an overview of the thesis methodology, explaining the nature of the survey. The second chapter sets out the theoretical framework for the assessment of the financial and economic situation, followed by an analysis of the financial performance of Mayeri Industries AS. Methods used to assess the financial performance were horizontal and vertical analysis of balance sheet, income statement and cash flow statement, and ratio analysis (solvency, efficiency, and profitability of the company). The analysis results were compared with the company's performance in previous periods, with generally accepted practices, with industry averages and in line with the opinions of experts. Based on the results of the analysis, conclusions were drawn, and proposals were made to improve the financial situation of the company
Optimization of Refrigerated Transportation on Example of Lajos LTD
No full textAntud töös uurimisaluseks valitud ettevõte pakub erinevaid teenuste pakette. Valitud osakonnas on iga aastaselt arvestatud sisse periooditi arvestuslik kahjum, mis on tingitud pühade- ning kollektiivpuhkuste tõttu tekkinud kaubamahtude puudusest. Muutunud olukord majanduses on tähendanud ettevõtte jaoks tihedamat seotust riikide- ning veosuundadega mida need peamiselt mõjutavad. Kui teenuse pakkumine tähendab ettevõttele kahjumit, mõjutab see oluliselt ettevõtte jätkusuutlikkust. Seega on ettevõtte probleemiks arvestuslik kahjum teatud kuudel. Antud töö eesmärgiks on leida viise kuidas ettevõtte rahvusvahelises osakonnas seda kahjumit vähendada, optimeerides olemasolevaid vedusid. Töös võrreldi osakonna tulemusi kuude lõikes, leiti sealt seosed kaubamahtude kukkumise ning pühade ning kollektiivpuhkuste näol. Nendeks kuudeks olid Jaanuar, Aprill, Juuni, Juuli ja Detsember.
Töös võrreldi olemasolevaid veoringe ning erinevaid kombinatsioone reisi kestvuse ning kogu töönädala lõikes. Tuli välja et töös välja toodud veoringid on ka puhkeaegu arvestades kasumlikud. Töös analüüsiti ka erinevaid variante mis tingitud kaubamahtude puudusest ning on tekitanud kahjumit.
Töös viidi reaalses elus läbi pilootprojekt alternatiivsel veosuunal, leiti veoringi lülis vajalikud koormad ning kasutades ära veoringi lõpuosas toimunud proportsionaalselt keskmisest suuremat importi Eestisse leiti kõige optimaalsem viis asendada olemasolevaid veoringe, kaotades võimalikult vähe veo müügihinnas. Seeläbi teostati pilootprojekt mis oli kasumlik nii reisi kestel kui ka nädala lõikes. Peale selle leiti veelgi optimaalsem viis selle teostamiseks, hoides kokku laevapileti pealt. Selleks et viia see vastavaks pidevalt muutuva kütusehinnaga, analüüsiti alternatiivset veoringi ka hetke kütusehindadega.
Antud töös prognoositi perioode millal võiks tekkida järgnevatel aastatel puudus olemasolevatel ringidel kaubamahtudest ning prognoositi tulevast keskmist kahjumlikkust kaubamahtude puudusest mõjutatud veoringil. Seeläbi võrreldi kahte stsenaariumi aasta lõikes, kus veetaks iga nädalaselt alternatiivset veoringi ning stsenaariumi kus oleks olemasolevatele veoringidele arvestatud sisse kaubamahtude puudumine teatud nädalatel. Töö tulemusena selgus et hoolimata madalamast müügihinnast ning väiksemast jääktulust ühe reisi lõikes, tasuks alternatiivse veoringi kasutamine end aasta lõikes ära kuna ta lahendab kaubamahtude probleemi teatud nädalatel.
Prognoositi ka kliendi käitumist ning nõudlust alternatiivsele veoringile nädalatel kus on puudus kaupadest olemasoleval veoringil ning seeläbi leiti, et alternatiivse veoringi kasutuselevõtt tasuks end sellisel juhul veelgi rohkem ära ning ettevõtte tegevus oleks seeläbi kasumlikum. Samuti looks selle kasutuselevõtt eeldusi tulevikus kasvamiseks, parandaks kliendisuhteid ning hajutaks riske.The company who this thesis is based on offers a wide variety of transportation services. In the selected department which the thesis is based on, a calculated loss is recorded annually in periods due to a lack of goods in need of transportation, which is needed for the sustainability of the company. The loss has been caused by low demand on certain times of the year, dates which are affected by public holidays and collective vacations. The economic situation has pushed the company to work more frequently in countries which are most affected by those drops in demand. Offering services on a loss could hurt the company’s sustainability. The aim of this study is to find ways to reduce this loss in the company's international department by optimizing existing transportation routes. The study compared the department's results on a monthly basis and found correlations between the decrease in goods and holidays and collective vacations. These months were January, April, June, July, and December.
The study compared existing transportation routes and different combinations in terms of travel duration and the entire workweek. It turned out that the transportation routes mentioned in the study were profitable even taking into account rest periods. The study also analyzed various variants that have caused losses due to a lack of goods.
A pilot project on an alternative transportation route was carried out in real life, the necessary loads were found in the transportation route, and using the proportionally higher import rates to Estonia at the end of the transportation route, the most optimal way was found to replace existing transportation routes, while minimizing the loss of transport sales price. After that, a profitable pilot project was carried out both during the trip and on a weekly basis. In addition, an even more optimal way was found to carry out this by saving on ferry tickets. To match it with ever changing fuel prices, an alternative transportation route was also analyzed with current fuel prices for a more detailed analysis.
This study also forecasted periods when there may be a shortage of goods on existing routes in the coming years and predicted the average loss on a transportation route affected by a shortage of goods using data from previous year. Thus, two scenarios were compared annually, one where an alternative transportation route is used every week and another where a lack of goods is included in the existing transportation routes on certain weeks. As a result of the study, it was found that despite the lower sales price and smaller profit per trip, the use of the alternative transportation route would be profitable annually due to an alternative route with what to remove empty loadings. The study also analysed customer behavior and demand for the alternative transportation route during weeks when there is a shortage of goods on existing transportation routes, and thus, it was found that the introduction of an alternative transportation route would be even more profitable in such cases, and the company's operations would be more profitable. Additionally, it would create conditions for growth, improve customer relationships, and spread risks in the future
ASSESSMENT OF THE NEED FOR ASSISTANCE IN DETERMINING SOCIAL SERVICES AND SUPPORT IN LOCAL GOVERNMENT
No full textLõputöö eesmärk on analüüsida sotsiaaltöö spetsialistide abivajaduse hindamise läbiviimise kogemuste kooskõla teooria ja õiguslike alustega.
Tulemustest lähtuvalt saab öelda, et uurimuses osalenud sotsiaalhoolekande spetsialistid lähtuvad inimese abivajaduse terviklikus hindamises sotsiaalhoolekande seaduse poolt välja toodud alustest ja põhimõtetest.
Seadus kohustab võtma abivajaduse hindamisel arvesse inimese toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Tulemustest selgus, et spetsialistid võtavad abivajaduse hindamisel neid komponente arvesse. Samuti keskenduvad nad abivajaduse hindamisel viiele STAR programmis olevale hindamisvaldkonnale, milleks on: 1) milleks on suhted sotsiaalvõrgustikuga, 2) majanduslik olukord, 3) eluase ja elukeskkond, 4) tervislik seisund ja elustiil, 5) töötamine ja õppimine.
Lisaks selgus uurimistulemustest, et spetsialistid järgivad abivajaduse hindamise protsessis sotsiaalhoolekande põhimõtteid. Näiteks rõhutab sotsiaalhoolekande seadus inimese kaasamise, kuulamise, tema arvamuse arvestamise ja nõustamise põhimõtet. Spetsialistide jaoks on vestlus inimesega üks peamisi ja olulisemaid komponente abivajaduse hindamise protsessis, sh arvestatakse vastavalt võimalusele inimese arvamusega. Siiski on abivajaduse hindamine laiem ning olenemata inimese enda seisukohast hinnatakse abivajadust terviklikult.
Puudusena märkas autor, et spetsialistid ei käsitlenud hooldaja toetusvajaduse välja selgitamise komponente, kuid sellest lähtuvalt ei saa üheselt väite, et spetsialistid seda põhimõtet ei järgi.
Kõrvutades sotsiaaltöö teooriaid ja uurimistulemusi saab kokkuvõtvalt öelda, et erinevad alusteooriad toetavad abivajaduse hindamist. Antud uurimistöös võeti aluseks kriisiteooria ning Maslow’i vajaduste hierarhia. Nende alusteooriate tundmine võimaldab sotsiaaltöötajal mõista, kuidas ja miks on oluline abivajadust terviklikult hinnata ning abivajajale tagada just temale sobiv sotsiaalteenus või -toetus. Inimene ise vastutab, motivatsioon ise edaspidi hakkama saada tuleb temalt.
Uurimistulemustest lähtuvalt saab öelda, et Maslow teooria on sotsiaaltöö spetsialistidele inimese abivajaduse hindamisel ja abimeetme valimisel aluseks. Intervjuudest selgus, et abivajaduse rahuldamisel keskendutakse esmalt Maslow skeemi madalamatele osadele, st füsioloogilised ja turvalisuse vajadused ning seejärel on võimalik liikuda kõrgemale. Kui inimesel ei ole füsioloogilised vajadused rahuldatud, siis tal puudub motivatsioon järgmiste vajaduste rahuldamiseni püüelda. Sotsiaaltöötaja peab hindama, milline vajadus inimesel on ning pakkuma tuge ning jõustamist kliendist lähtuvalt.
Läbi kriisiteooria on võimalik aru saada, millises kriisitüübis võib klient hetkel olla. Peamiselt puutuvad sotsiaaltöötajad kokku klientidega, kellel on kas arengukriis (iseseisvumine, lapse sünd, muutused rollides) või situatsiooniline (majanduslik) kriisivorm.
Tulenevalt uurimistulemustest ja uurimuses osalenud spetsialistide väljakutse kohtadest ja ettepanekutest teeb autor kaks peamist ettepanekut.
Uurimuses osalenud spetsialistide jaoks on oluline ühtne hindamisinstrument, mida tänasel hetkel ühtse alusena abivajaduse hindamise juures ei ole. Kuivõrd näeb ka autor, et kvaliteedi ühtlustamise aspektist lähtuvalt tagaks ühtne hindamisvahend objektiivsema ja terviklikuma abivajaduse hindamise, teeb autor ettepaneku sotsiaalhoolekande valdkonna poliitikakujundajatele töötada välja ühtne hindamisinstrument, mis oleks aluseks üle Eesti abivajaduse hindamise kontekstis.
Lisaks tõid uurimuses osalenud spetsialistid välja, et sooviksid senisest rohkem vahetada praktilisi kogemusi teiste sotsiaalhoolekande kolleegidega. Sellest tulenevalt teeb autor ettepaneku kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtidele ja sotsiaalvaldkonna poliitikakujundajatele korraldada ühiseid regionaalseid või üle-Eestilisi kovisioone, supervisioone ning koostöökohtumisi.
Autori hinnangul sai käesoleva töö eesmärk täidetud ning autor sai selgitada välja, kuidas ühtib sotsiaaltöö spetsialistide kogemustega abivajaduse terviklikul hindamisel, seaduses sätestatud aluste ja põhimõtete ning sotsiaaltöö teooriatega kohalikes omavalitustes. Inimesel jääb lõpuks ikkagi õigus, vabadus ja vastutus, teha oma elu puudutavad valikud.This research paper focuses on assessing the need for social services and support in local government in Estonia. The aim of the study is to analyze the assessment of social work specialists in local government in accordance with theories and legal bases for better implementation. Social justice, human rights, respect for diversity, and collective responsibility are of utmost importance in social work.
The research consists of three main parts. In the first part, the author provides an overview of the allocation of social services and supports, relevant underlying theories, social services and supports available in Estonia's local governments, and legal bases related to them. The second part of the research highlights the research objective, research tasks, and methods of data collection and analysis. In the third part of the research, the author provides an overview of the research findings and discusses the most significant results.
The research used a qualitative research method, where structured written interviews were used to collect data. The written interviews were conducted among social work specialists in Estonian local governments in February 2023. A total of 7 social work specialists participated in the study. Thematic analysis and question-based analysis were used to analyze the collected data.
The research findings reveal that the primary component of assessing the need for social services and supports is through a conversation with the individual, taking into account their opinion but not solely. The assessment mainly focuses on five categories: social network relationships, economic situation, housing and living environment, health status and lifestyle, work, and education. This approach is in line with both the underlying theories and legal bases. Family is also involved in the assessment, which is also in line with legal requirements. However, it was not observed that the support needs of family members or caregivers were evaluated, which legal bases require.
The assessment of the need for social services and supports is related to Maslow's theory, and it became evident that when starting to evaluate the need in local government, priority is given to basic needs, and then they move on to the next sectors of the needs pyramid. Social work specialists deal with developmental crises the most, as defined in crisis theory, such as job loss, childbirth, graduation, illness, aging, and situational crises, which encompass an overwhelmingly sudden event that exceeds the client's normal coping level, such as a traffic accident, sudden loss, mourning, etc.
Based on the research results, the author makes two main recommendations:
• Social work policy makers should develop a unified assessment tool that would serve as a basis for social workers in assessing the need for assistance, ensuring more consistent quality and a more objective and comprehensive assessment of the need for assistance.
• Local government social sector leaders and policy makers should organize joint regional or national supervision and collaboration meetings, allowing professionals to exchange practical experiences.
According to the author, the objective of this work has been achieved and it has been found how the social worker's comprehensive assessment of the need for assistance corresponds to the legal foundations, principles, and social work theories. Ultimately, it is still a person's right, freedom, and responsibility to make choices that affect their life
Analysis of the Budget for the Papli 8 Apartment Building with Guest Apartments
No full textPapli 8 hoone ehitamise kevadel eelarvestatud maksumus oli 2 679 321,0 eurot. Sügisel tõusis hind 3 278 384,1 eurole. Hinnavahe oli seega 599 063,1 eurot. Väga lühikese aja jooksul toimunud hinnatõus on hoone suurust arvestades märkimisväärne. Hinnatõusu mõjutusel Papli 8 külaliskorteritega ärihoone ehitusega ei alustatud. Seda projekti ei ole aga veel unustatud ja turgude paranedes kavatsetakse hoone valmis ehitada.
Papli 8 külaliskorteritega hoone analüüsimiseks tehti kaks detailset eelarvet, mis erinesid teineteisest oma põhjalikkuse poolest. Kevadel tehtud eelarves oli palju väga olulisi kuluridasid jäänud arvestamata. Sellest tingitult tuli sügisel mahte uuesti arvutades neid muuta, millega kaasnes eelarves suur hinnatõus. Mahu või toodete eelarvest välja jäämine on suur eksimus eelarve koostamise juures. Iga väljajäänud toode või töö vähendab tulu, mida on projekti pakkudes võimalik saavutada.
Mahtudest tingitud suurele hinnatõusule lisaks tõusid paljude kulurühmade ühikhinnad. Mahtude õigsuse korral on paljudel juhtudel hinnatõusu mõjutajaks tooraine, näiteks metalli või terase, või energia hindade tõus. Energiahinnad tõstsid hindu ka sektorites, kus tooraine hinnad olid muidu langenud. Toodete tegemiseks vajamineva energia hind läks lühikese perioodiga väga suureks ja see on sundinud hindu tõstma.
Kahe erineva inimese poolt koostatud eelarvete omavahel võrdlemine on kohati keeruline tegevus. Paljud kulurühmad on toodud välja komplektina või objekti lõikes. See ei anna võimalust analüüsida ja aru saada, millega on antud hinnas arvestatud. Lisaks ei ole võimalik hilisemas faasis kontrollida või selgitada mahte. Iga uue muutuse korral tuleb mahud ja hinnaküsimised viia läbi otsast peale, et saada kindel arusaam ja pakkumine töölõikudele.
Kui kaaluda alternatiivide kasutamist Papli 8 külaliskorteritega ärihoone ehitamisel, võiks eeldada, et hind muutub odavamaks, kuid see pole alati nii. Õõnespaneelidest vahelae konstruktsiooni on kiirem ja lihtsam ehitada ja see muudaks hinda märgatavalt odavamaks. Samas, kui kasutada elementidest seina konstruktsiooni, siis antud hoone näitel hind kallines. Võrreldes monoliitse kandevkonstruktsioonidega on ehitustööde maksumus 81 609 eurot soodsam, kui ehitades monteeritavate elementidega. Arutlus alternatiivsete lahenduste üle näitlikustab, milliseid valikuid ehitusprotsessis tehakse, toob välja nimetatud lahenduste hinna, eelised ja puudused ning selgitab, kuidas antud lahendused mõjutavad hoone ruumiplaani ja miks neid sellega seoses kasutusele ei võetud.
Papli 8 külaliskorteritega ärihoone kevadel ja sügisel 2022. aastal koostatud eelarvete analüüsimine oli keeruline ja aeganõudev protsess. Analüüsimisel tuleb tähelepanelikult mõtestada, kuidas on eelarve üles ehitatud. Seeläbi on võimalik analüüsida väiksemaid kuluridasid, mis on antud töös hästi välja tulnud. Hinnamuutuste tagamaid ei ole suudetud töös rohkem välja tuua kui neli, kuna iga hinnamuutus on tingitud mitmetest erinevatest teguritest, või olla seotud vaid ühe pakkujaga.Analysis of the Budget for the Papli 8 Apartment Building with guest Apartments.
This thesis analyses the cost of the Papli 8 apartment building with guest apartments by budget sections by using the budget compiled in the spring 2022, and the budget table prepared by the author in the autumn 2022. In the spring the budget of the Papli 8 building was 2,679,321.0 euros. In the autumn the price had increased to 3,278,384.1 euros. Because of the price increase, the construction project was shelved.
The theoretical part of the work in Chapters 1 and 2 provides an overview of the budgeting in Nordecon AS and the information sources used as well as the architectural and constructive design documentation of the Papli 8 commercial buildings with guest apartments that form the basis for the budgets that are being analysed. The Papli 8 commercial building is made of concrete with premium architecture.
In the budget analysis every cost was analysed separately and the impact of changes in volume and unit prices to the total cost was highlighted. In addition, if possible, causes for which the volume or unit prices changed between the two budgets were analysed, including issues that could have been taken into account during preparing the first budget and which price changes were unpredictable. For instance, in the spring budget many important cost items were not taken into account. They were added when volumes were recalculated in the autumn that resulted in significant price increase. In many cases the prices went up because of the sharp rise in the price of raw materials or energy. Most of all, the construction sector has been affected by the price rises in raw materials for metals and steel, in addition to the skyrocketing energy prices. The author’s estimations and explanations about the changes provide a better overview of the complexity of drawing up a construction project and its impact on the final result. In addition, these estimations enable to consider alternative solutions that can help to reduce prices and increase the efficiency of the construction project in the future.
At the end of the thesis, the author offers alternative solutions to the design that can reduce the building cost, while taking into account the building’s architectural and constructive design. As an alternative to concrete load-bearing structures, the author offers prefabricated interim ceiling and wall elements. In comparison with concrete load-bearing structures, use of prefabricated elements could lower the cost of construction work by 81 609 euros. The use of alternative solutions was not accepted by the contracting entity and the price reduction does not provide the required result.
This thesis provides a comprehensive overview of the cost of budget items of Papli 8 apartment building with guest apartments and possible alternative solutions. The work is significant in enhancing the budgeting process of Nordecon AS and can be useful also for other construction companies that carry out similar projects