TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
AS Tallinna Linnatransport bus fleet comparative analysis
No full textKOKKUVÕTE
Käesolevas lõputöö eesmärk oli analüüsida TLT bussiveeremit. Lõputöös analüüsiti ainult ühte ettevõtet - TLT. TLT tegeleb Tallinna linna ühistranspordi tagamisega. TLT bussiveerem koosneb järgmistest bussiliikidest: diisel-, CNG- ja hübriidbuss.
Lõputöö tegemisel, kevad 2024, ajal ei olnud TLT-s kasutusele võetud veel elektribusse. Elektribussid võetakse kasutusele TLT-s 2024. aasta jooksul. Töö autor tõi võrdlusena välja töös ka elektribusside TCO, et tekiks võrdlusmoment hetkel kasutusesolevate tehnoloogiate ja tulevikus kasutuselevõetavate tehnoloogiate vahel.
Lõputöö käigus analüüsiti TLT poolt töö autorile edastatud andmeid bussiveeremi kohta. Lõputöö käigus läbiviidud analüüs näitas, et TLT bussiveerem koosneb kolmest erinevast bussiliigist.
Uurimistöö tulemusena selgus, et 2024. aastal TLT-s kasutusele tulevad elektribusside TCO on kõige kulukam. Elektribusside näol on tegemist uue tehnoloogia ja bussiliigi kasutuselevõtuga TLT-s. Elektribussidele vajaliku taristu loomine nõuab TLT-lt suuri rahalisi kulutusi. TLT-s olemasolevatele bussiliikidele on juba taristu loodud. Elektribussid on paraku praegusel hetkel ainus mõistlik ja töötav tehnoloogiline lahendus maailmas, mis vastab EL seatud kliimaeesmärkide nõuetele.
Jättes kõrvale EL kliimaeesmärgid, oleks kõige kuluefektiivsem bussiliik TLT bussiveeremis hübriidbuss, mis kasutab sama taristut diiselbussiga. Lõputöö analüüsi käigus selguski, et kõige kuluefektiivsem ja keskkonnasõbralikum bussiliik TLT bussiveeremis praegusel hetkel on hübriidbuss. Lõputöö autoril puuduvad andmed, et selgitada, miks on hübriidbusse ainult 44 tükki TLT bussiveeremi kasutusel olevast 542 bussist.
Lõputöö autori seisukohast oleks TLT-l otstarbekas omada bussiveeremis ühte bussiliiki, mitte nelja, nagu saab olema 2024. aastal. Bussiveeremit, kus on mitme tootja poolt toodetud bussid erinevate tehnoloogiatega, ei ole mõistlik ja otstarbekam üleval pidada.
Lõputöö autoril puudub ligipääs andmetele, et analüüsida põhjuseid, miks TLT bussiveerem on nii mitmekülgne kõige mõistlikum kevad 2024 seisuga on viia kogu bussiveerem üle hübriibussidele.SUMMARY
The purpose of this study was to analyze TLT bus fleet . Only one company - TLT - was analyzed during this study. TLT deals with the provision of public transport in the city of Tallinn. The TLT bus fleet consists of the following types of buses - diesel, CNG and hybrid buses.
In the spring of 2024, when this study was done, electric buses had not yet been introduced in TLT bus fleet. Electric buses will be introduced in TLT bus fleet in 2024. The author of the study also brought out the TCO of electric buses as a comparison in this study, so there is a moment of comparison between the technologies which are currently in use in bus fleet and the technologies that will be introduced in the future.
During this study, the data about the bus fleet was provided by TLT to the author. The analysis carried out during the study showed that TLT's bus fleet consists of three different types of buses.
As a result of the research conducted during the study, it turned out that the TCO of the electric buses that will be introduced in TLT in 2024 is the most expensive. Electric buses are new technology and a new type of bus in TLT bus fleet. Creating the necessary infrastructure for electric buses requires large financial expenses from TLT. The existing bus types in TLT already has an infrastructure. Unfortunately, electric buses are currently the only reasonable and working technological solution in the world that meets the requirements of the climate goals set by the EU.
Leaving aside EU climate goals, the most cost-effective bus type in TLT bus fleet would be a hybrid bus. Hybrid bus uses the same infrastructure as a diesel bus. During the analysis of the thesis, it became clear that the most cost-effective and environmentally friendly bus type in TLT's bus fleet currently is the hybrid bus.
The author of this study does not have the data to explain why there are only 44 hybrid buses in use out of the 542 buses used by the TLT bus fleet.
From the point of view of the author of this study, it would be expedient for TLT to have one type of bus in its bus fleet instead of four, as it is the case in 2024. It is not reasonable and practical to maintain a bus fleet with buses produced by several manufacturers with different technologies
Financial Forecasting on the Example of Full Of Junk Design OÜ
No full textLõputöö eesmärk oli koostada ettevõttele finantsprognoos, millele tuginevalt teha ettepanekud efektiivsemaks finantsplaneerimiseks, mis aitaks hoida ettevõttel fookust seatud eesmärkide saavutamisel. Viimastel aastatel on ettevõtteid tabanud mitmed kriisid, mis on pingelisse olukorda pannud paljud, kes ei olnud seni pööranud erilist tähelepanu enda tegevuse analüüsimisele. Selleks, et ettevõtte tegevust oleks võimalik hinnata, tuleb analüüsida ettevõtte eesmärke, kulusid ja tulusid, mille üheks efektiivsemaks võimaluseks on eelarve koostamine.
Töö esimeses osas uuris autor eelarvestamise olemust, eelarvestamise meetodeid, olulisust juhtimises ning eelarve koostamise protsessi. Uuringust selgus, et kõige olulisem eelarve koostamises on eesmärkide sõnastamine, mis on aluseks kogu ülejäänud eelarvele ja ettevõtte tegevusele üldiselt. Selleks, et eelarve koostamine õnnestuks, peavad ettevõtte erinevad osakonnad ja tasandid tegema omavahel koostööd, pidades silmas ettevõtte huve. Peamiseks kasutatavaks meetodiks on traditsiooniline eelarvestamise meetod, kuid aina enam otsitakse sellele alternatiivseid lahendusi, et oleks rohkem paindlikust muutuvatel turgudel kohanemiseks.
Eelarve koostamise protsessi kõige positiivsemaks küljeks on toodud juhtide suunamine planeerimisele ja eesmärkide täitmisele. Eelarve koostamine sunnib juhte mõtlema rohkem tulevikule ning suurematele eesmärkidele. Tänu eelarvestamisele peavad ka erinevate osakondade juhid istuma ühise laua taha, et üheskoos mõelda, kuidas ettevõtte eesmärkide täitmiseni jõuda. Lisaboonusena on eelarvestamine ka hea kontrollimehhanism, et näha, kas ja kuidas ettevõte oma eesmärkide suunas liigub.
Lõputöö teises osas kirjeldas autor lõputöö metoodikat. Lõputöös kasutab autor deduktiivset lähenemisviisi ja viib läbi juhtumiuuringu, mille puhul juhtumiks on ettevõttele finantsprognoosi koostamine. Andmekogumismeetodina kasutab autor dokumentide vaatlust ning poolstruktureeritud intervjuud juhatuse liikmega.
Lõputöö kolmas osa algas sobiva eelarvestamise meetodi valimisest ettevõttele Full Of Junk Design OÜ. Sobiva meetodi valimiseks analüüsiti kõikide eelnevalt uuritud meetodite sobivust ja mittesobivust. Pärast põhjalikku analüüsi osutus valituks kombineeritud meetod tegevuspõhisest eelarvestamisest, pidevast eelarvestamisest ja elueast lähtuvast eelarvestamisest, mille puhul mittesobivaid aspekte ei tuvastatud.
Ettevõttel puuduvad varasemad kogemused nii mastaapses eelarvestamises, seega algas finantsprognoosi koostamine ettevõtte strateegia formuleerimisest. Strateegia koostamiseks viidi läbi põhjalik intervjuu ettevõtte juhatuse liikmega, et aru saada, milline on ettevõtte enda visioon ning kuhu nad jõuda sooviksid. Paika pandi nii ettevõtte pikaajalised plaanid kui ka lühiajalised, millele tugineb kogu koondeelarve.
Finantsprognoosi koostamisel lähtuti igal sammul strateegias paika pandud eesmärkidest. Ettevõttele koostati igas etapis väike eelarve, nii lühiajaline kui ka pikaajaline, millest kokku moodustus koondeelarve. Tegevuspõhisteks eelarveteks olid müügitulu prognoos, tootmiskulude eelarve, turustus- ja üldhalduskulude eelarve ning põhitegevuse eelarvestatud kasumiaruanne. Finantseelarveteks olid investeeringute eelarve ja rahakäivete eelarve. Lõpliku eelarvestatud kasumiaruande koostamiseks tuli ühendada põhitegevuse eelarvestatud kasumiaruanne finantseelarvetega, millele lisandus veel eelarvestatud bilanss ning eelarvestatud rahavood. Finantsprognoosi koostades selgus, et kui ettevõte lähtub strateegias välja toodud eesmärkidest ning juhib enda finantse oskuslikult, siis on võimalik ettevõttel areneda aina suuremaks ja edukamaks.
Lõputöö viimases osas on välja toodud ettevõttele Full Of Junk Design OÜ tehtavad ettepanekud finantsprognoosi rakendamiseks juhtimises. Autor soovitab ettevõttel järgida pideva eelarvestamise meetodist tulenevat ajakava ning regulaarselt ühe perioodi lõppedes lisada eelarvele uus periood, samal ajal analüüsides, kuidas läheb eelarve täitmine ning kas tuleks ettevõttel läbi viia muudatusi, et eesmärkideni jõuda. Selleks, et eelarvest päriselt kasu oleks, tuleb ettevõttel jälgida jooksvalt kõrvalekaldeid eelarvetest, et varakult enda tegevusi vajadusel korrigeerida.
Eelarvestamine on ettevõttes pidev protsess. Lisaks juba valminud eelarve jälgimisele soovitab autor ettevõttel regulaarselt üle vaadata eelarvestamise protsess tervikuna, et saada maksimaalset kasu. Need meetodid, mis täna on sobivad, ei pruugi hiljem enam ettevõtet edasi viia ning arengu jätkumiseks võib vajalikuks osutuda teistsugune lähenemine.The topic of the thesis is "Financial forecasting on the example of Full Of Junk Design OÜ."
Due to the crises affecting the economy in recent years, starting from the coronavirus pandemic and continuing with the ongoing inflation, companies have had to make many tough decisions. There is increasing opinion that for a company to survive, it is necessary to review costs, make cuts, and evaluate its financial position.
The research object is Full Of Junk Design OÜ, whose main activity is creating, executing, and installing designs based on the principle of valuing recycling for festivals, concerts, theatres, and other events. The company was founded on 21.09.2021, so it is a young company that has operated so far without extensive planning, event by event. The rapid growth so far indicates that with proper planning, the company has the potential to become very successful. While preparing the latest annual report, the board has noticed that despite a lot of work being done, profits have remained lower. This indicates that it is high time for the company to pay more attention to financial management and long-term planning to identify potential risks.
The purpose of the thesis is to prepare a financial forecast according to the short- and long-term goals of Full Of Junk Design OÜ and make proposals for using the forecast to keep focus on the company goals.
To achieve this goal, the following tasks have been set:
1) Provide an overview of the nature of budgeting, methods, and its importance in management;
2) Prepare the methodology for empirical research;
3) Select a suitable budgeting method for Full Of Junk Design OÜ and based on the outcome, prepare a financial forecast;
4) Make proposals for using the financial forecast to maintain focus on the company's goals.
The author uses a deductive approach and conducts a case study, with the case being the preparation of a financial forecast for the company. As a data collection method, the author uses document observation and semi-structured interview with a board member.
To prepare the financial forecast, the author analysed the suitability of various budgeting methods for Full Of Junk Design OÜ. After a thorough analysis, a combined method of activity-based budgeting, continuous budgeting, and life-cycle budgeting was chosen, with no unsuitable aspects identified. Following budgeting, a strategy was developed, for which a detailed interview was conducted with a board member of the company to understand the company's vision and where they would like to grow. The main focus is on increasing sales revenue and reducing costs.
At each step of preparing the financial forecast, the objectives set out in the strategy were followed. A small budget was prepared for the company at each stage of budgeting, both short-term and long-term, which together formed the master budget. During the preparation of the forecast, it became clear that if the company adheres to the objectives set out in the strategy and manages its finances skilfully, it is possible for the company to grow more successful.
The author recommends the company to follow the schedule derived from continuous budgeting and regularly add a new period to the budget at the end of each period, while analysing how the budget is being fulfilled and whether the company should make changes to achieve its goals. For the budget to be truly beneficial, the company must continuously monitor deviations from the budgets to adjust its activities as needed
Environmental Impact of Disposable E-cigarettes
No full textLõputöö raames uuriti ühekordsete e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõjusi. Eesmärgiks oli analüüsida milline mõju kaasneb iga olelusringi etapiga ning millised võiksid olla lahendused ja alternatiivid e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju vähendamiseks. Eesmärk sai ka täidetud.
Tegemist on väikeelektroonika tootega, milles kasutatakse mitmelaadseid keemilisi segusid nii nikotiiniga kui ka ilma selleta. Eestis kui ka teistes riikides on ühekordne e-sigaret muutunud väga populaarseks tooteks. Seadmetega kaasnevad ka erinevad seadused, määrused ja direktiivid mida tuleb järgida.
E-sigareti poolt põhjustatud mõju keskkonnale on väga laiaulatuslik. See võib mõjutada nii mulda, vett, õhku kui ka suurendada erinevaid jäätmeprobleeme ning loodusresursside kasutamist. Peamiseks murekohaks on ka see, et neid ei viida peale kasutust sinna kuhu peaks ning seadmed lõpetavad tihti tavajäätmete seas, kuigi kõige õigem oleks tagastada need müüjale või viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või osaleda kogumisringil. Seda selle keeruka ülesehituse tõttu, kuna seadmes on nii ohtlike-, elektri- kui ka plastjäätmeid ning mõningad osad vajavad eraldi käitlemist ja neid on võimalik taaskasutada.
E-sigarette kasutatakse laialdaselt üle maailma ja need on kasutusel nii noorte kui vanemate inimeste poolt, kuid paljud riigid on hakanud rakendama meetmeid nende piiramiseks või keelustamiseks just inimeste tervise tõttu. Lisaks inimeste tervisele on neil mõju ka keskkonnale ning piiramise või keelustamise näol on võimalik seda vähendada.
Töös läbi viidud analüüsi abil on võimalik mõista kui suure ulatusega on tegelikult e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju ning milliseid keskkonnaspekte erinevad olelusringi etapid täpsemalt mõjutavad. Selle abil on võimalik mõelda alternatiividele või lahendustele, mis aitaksid iga etapiga kaasnevat keskkonnamõju vähendada.
On erinevaid meetodeid ja viise e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju vähendamiseks, kuid hetkel on paljud riigid siiski teel ühekordsete e-sigarettide keelu poole. Seda peamiselt rahvatervise nimel, kuid sellel oleks eeliseid ka keskkonna jaoks. Keeluga võib kaasneda aga ebaseaduslik müük, mis kindlasti tuleks arvesse võtta ning rakendada meetmeid ka selle probleemi ennetamiseks või peatamiseks. Ühekordsete e-sigarettide keelustamise protsess võib olla aeganõudev. Oluline oleks protsessi käigus tähelepanu pöörata ka järjest suureneva jäätmeprobleemiga. Üks võimalus sellega tegelemiseks oleks tagada selge info levitamine üldsusele. See aitaks tõsta teadlikkust e-sigarettide jäätmeprobleemidest ning korrekrsest käitlemisest inimeste seas. Lisaks on oluline pakkuda ligipääsetavat kogumissüsteemi, mis võimaldaks tarbijatel hõlpsalt toodete jäätmeid ära anda.Environmental Impact of Disposable E-cigarettes
Disposable e-cigarettes represent a new popular trend. In most cases, a 2 ml e-cigarette is equivalent to two packs of cigarettes, or 40 cigarettes, and lasts approximately 500 to 600 puffs. The duration of one e-cigarette depends on the consumer. Between the years 2012 and 2017, the number of e-cigarette users in the European Union doubled from 7.2% to 14.6%. In 2021, a study was conducted by the nonprofit association New Nicotine Alliance Smoke-Free Estonia to investigate who and why uses e-cigarettes in Estonia. 603 individuals were surveyed. 94% of the respondents had the experience of using an e-cigarette. Among those who had encountered e-cigarette usage, 70% use it regularly. 20% of respondents indicated that they had previously used e-cigarettes regularly, while 10% had only tried them a few times.
In 2023, the Baltic Studies Institute conducted a study on the use of tobacco and nicotine products. The aim was to investigate the usage of various alternative nicotine products, including nicotine and tobacco products, among Estonian residents, particularly among youth. A total of 1722 individuals participated in the study, with two target groups being surveyed: the general population (aged 16-64) and students (aged 11-18). The respondents revealed that e-cigarettes are used quite evenly among both the general population and students, with it being the most popular tobacco and nicotine product among students. Approximately one-third of both students and the general population have used the product. On a daily basis, 5% of the general population and 6% of students use e-cigarettes, which is a relatively small portion of the study participants.
The aim of this thesis is to investigate the environmental impact of disposable e-cigarettes. Specifically, to address various environmental impact aspects associated with different stages of the product life cycle and to propose potential aolutions or alternatives to reduce the environmental impact caused by disposable e-cigarettes.
Data collection involved using various databases such as Google Scholar, ScienceDirect, and exploring relevant websites in the field to gather additional relevant information. The study is based on publicly available data and research.
This thesis first examines the substance of e-cigarettes, including their construction, the composition of the liquid and aerosol, consumption trends in Estonia and worldwide, as well as the legal aspects governing e-cigarettes. In a second stage the life cycle and its various stages have been described. In the third part the environmental impact of each stage of the life cycle has been highlighted. Finally possible solutions and alternatives have been presented.
Through the analysis conducted in this study, it is possible to understand the extent of the environmental impact caused by e-cigarettes. The results of the thesis show at each lifecycle stage, there is a significant impact on the environment. Some examples are CO₂ emissions, environmental pollution, soil contamination and water pollution. This understanding enables consideration of alternatives or solutions to reduce the environmental impact associated with each stage.
The environmental impact caused by e-cigarettes is extensive. It can affect soil, water, air, and contribute to various waste problems and the utilization of natural resources. A major concern is also that they are often not properly disposed of after use. The correct approach would be to return them to the seller or take them to a waste disposal site, hazardous waste collection point, or participate in a collection program.
There are several methods and ways to reduce the environmental impact caused by disposable e-cigarettes, including raising consumer awareness, using recycling bins, developing technology for recycling, banning, and combating illegal trading. Many countries are on the path towards banning single-use e-cigarettes. This is primarily for public health reasons, but it would also have benefits for the environment
Data Protection and Personal Data Processing using Surveillance Systems in Manufacturing Company
No full textLõputöö teema valiti eesmärgiga tootmisettevõtetele anda ülevaade andmekaitsest
jälgimisseadmete kasutamisel ning hinnata andmekaitse korraldamise vastavust tuginedes
kehtivatele õigusaktidele.
Esitatud ettepanekud tehti andmekaitse paremaks korraldamiseks tootmisettevõttes, mis
võimaldavad andmekaitseametnikul ning läbipääsuõigusi haldaval töötajal oma tööelu
kergemaks muuta ning olla kehtivate andmekaitse regulatsioonidega paremini kooskõlas.
Autori hinnangul said kõik püstitatud ülesanded täidetud ning eesmärk saavutatud. Tehti
järeldusi ning ettepanekuid andmekaitse parendamiseks.The thesis with title Data Protection and Personal Data Processing using Surveillance
Systems in Manufacturing Company is written in Estonian.
Thesis has 48 pages, which includes 3 chapters, 3 figures, 1 table, 41 sources and an
English summary. The first part consists of a theoretics, what describes the theoretical
framework of data protection, personal data and personal data processing terms and
suggestions for the documentation according to the revelant laws and cybersecurity
threats.
The second part of the thesis describes the methodology used in this case study. The
results are analysed in the third part of the thesis. The main goal for the thesis was to
provide an overview of the data protection regulations according to the usage of
surveillance systems in manufactoring company, to create simplyfier scheme for the
documentation need for the future actions, to draw conclusions and suggestions for the
better data protection documentation.
The case study concludes with three findings and corresponding improvement suggestions,
providing a satisfactory assessment of data protection practices in the context of
monitoring systems.
• Keepi data on servers more transparent.
• Link the Access Card System with other systems in use in the company.
• Create statistics on the completion of data security educational materials.
All tasks that have been set for the thesis were completed
Identifying Waste and Improving Order Lead Time on the Example of Estrade Eesti OÜ
No full textKäesolevas töös vaadeldi ettevõtte Estrade Eesti OÜ tootmistegevust, analüüsiti tellimusele kuluvat normeeritud ja tegelikku aega ning toodi esile raiskamised ja liigse ajakulu juurpõhjus, milleks oli puudulik planeerimine. Toodi välja parendusettepanekud ajakulu ja seisakute vähendamiseks ning ettepanekute tegemine toetus töös välja toodud teooriale, vaatlusele ja analüüsile. Parendusettepanekute hulgas on 5S metoodika, väärtusvoo kaardistamine, tööjõu planeerimine, probleemide lahendamiseks PDCA ja A3 mudelid.
Peamisteks raiskamisteks ettevõttes olid:
• seisakud;
• transport ehk üleliigne materjalide liigutamine;
• ladustamine ehk üleliigne materjalide ja aegunud informatsiooni ebavajalik hoiustamine;
• liikumine ehk töötajate üleliigsed liigutused töövahendite otsimiseks.
Töö käigus selgus, et tootmistellimuse täitmiseks kuluv tegelik ajakulu on 33,05% suurem, kui normeeritud ajakulu ning tellimuse tegelik ajakulu tööetappide kaupa on keskmiselt 38,70% suurem, kui seda on normeeritud ajakulu tööetappide kaupa.
Antud töös toodi välja kaks uurimisküsimust, millele sooviti leida vastused. Küsimused ja vastused on järgnevad:
• Kuidas mõõta ja vähendada tellimusele kuluvat aega?
Tellimusele kuluvat aega saab mõõta Begin ajaarvestuse programmiga, mis rakendati tööle antud töö käigus. Töö käigus selgus ka liigse ajakulu juurpõhjus, milleks oli puudulik tootmise ja töö planeerimine. Tellimusele kuluvat aega saab vähendada läbi visuaalse juhtimise, efektiivsema tööjõu planeerimisega, kasuliku tööaja arvestamisega, väärtusvoo kaardistamisega ja tootmispinna planeerimisega.
• Kuidas vähendada seisakuid tootmises?
Töös selgus, et ajakulu ja seisakud tulenevad puudulikust planeerimisprotsessist, kuid tootmises otse saab seisakuid vähendada läbi 5S meetodi rakendamise, visuaalse juhtimise ja probleemide lahendamise ning pideva parendamise kaudu.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ettevõtte tootmistegevust ning leida juurpõhjus, millest tuleneb liigne ajakulu, kuidas seda likvideerida ning leida meede, kuidas mõõta tellimuse läbiviimisele kuluvat aega. Antud eesmärk on seotud ka uurimisküsimustega ning uurimisküsimused said vastuse ja eesmärk täidetud.The purpose of this graduation thesis Identifying Waste and Improving Order Lead Time on the Example of Estrade Eesti OÜ is to examine and analyze the production process and find the root cause of what inflicts excessive time consumption, how to reduce it and to find a way to measure the time required for an order.
The graduation thesis consists of three chapters: theory, methodology of empirical research, and results of an empirical study.
Chapter 1 introduces theoretical sources that aid in writing the thesis and making conclusions about the results of an empirical study chapter. The chapter is divided into two parts. The first part concentrates on Lean methodologies like the 5S method, eight wastes, and value stream mapping. The second part of this chapter consists of different production planning and control aspects like visual management, total quality control, and continuous improvement.
Chapter 2 explains the methodology used to write and collect data in the third main chapter which is described next. The methodology used in the thesis consists of observation, measuring, and analyzing. The method of research used in this thesis is quantitative. To measure time, the Begin time accounting program is being used.
Chapter 3 concentrates on introducing the company, collecting data, observing the production process, and analyzing. Through these activities, the bottlenecks and the root cause are discovered. After discovering the bottlenecks in the production process and the root cause of excessive time consumption, it is used to make suggestions for improvement. The suggestions are made in two parts. The first part concentrates on the planning process and the second part on the production process.
Conclusions are drawn in Chapter 3. The main aim of the graduation thesis has been reached. The author suggests that the company should focus on improving the planning process and implementing workplace maintenance
Analysis of the Process of Resocialization of Homeless People on the example of Tartu Shelter
No full textKodutus on kõige äärmuslikum sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vorm, mis mõjutab negatiivselt inimeste tervist ja heaolu ning avaldab suurt mõju majandusele ja ühiskonnale. Kodutuse probleem püsib aktuaalne ka Eestis. Kodutute taasühiskonnastamine on väheefektiivne ja keeruline protsess ning vajab tähelepanu. Oluline on ka mõista, kui keeruline on endistel kodututel taas iseseisvalt ühiskonnas hakkama saada ja millised tegurid ja protsessid on toetavad ja millised on takistavateks asjaoludeks kodutusest väljumisel. Lisaks kodutute individuaalsetele väljakutsetele mõjutab oluliselt nende taasühiskonnastamist ka ühiskond, mis sageli ei soodusta kodutute naasmist tavaellu. Stigmatiseerimine ja diskrimineerimine muudavad selle protsessi kodututele veel raskemaks. Uuringu eesmärk oli analüüsida kodutute resotsialiseerimise protsessi Tartu Varjupaiga näitel. Töö teoreetilises osas käsitleti kodutuse mõistet ja selle esinemist Eestis ja Euroopas ning anti ülevaade Eesti hoolekandesüsteemist ja kodututele sobivatest sotsiaalteenustest kohalike omavalitsuste tasandil. Töö empiirilises osas analüüsiti resotsialiseerimise protsessi Tartu Varjupaiga näitel. Autor viis uuringu läbi kombineeritud meetodiga. Kvantitatiivsed andmed teenuste kasutamise arvudest ja kodutute liikumisest erinevate teenuste vahel Tartu Varjupaigas aastatel 2014-2022 analüüsiti, kasutades statistilise analüüsi meetodit. Kvalitatiivse meetodina viidi läbi kuus intervjuud isikutega, kes on Tartu Varjupaigas läbinud kõik resotsialiseerimise etapid. Tulemused analüüsiti ja seostati Bronfenbrenneri ökoloogilise süsteemiteooria ja kodutute subkultuuri teooriaga.
Kvantitatiivsest analüüsist ilmnes, et vähenenud varjupaigateenuste kasutamine ja suurenenud liikumine majutusteenusele näitavad resotsialiseerimisprotsessi tõhusust, kuid väljakutsed, nagu sotsiaalmajutusteenuse pikendused ja sotsiaaleluruumidest tagasiliikumised, osutavad raskustele kodutute taasühiskonnastamisel. Intervjuudest selgus, et kodutuse põhjusteks olid peamiselt alkoholi- ja terviseprobleemid, töötus ning keerulised suhted lähedastega. Varjupaigas osutus keeruliseks sisse elamine ja alkoholist loobumine, mida sageli tarvitati tegevusetusest, sest päevaks pidi varjupaigaruumidest lahkuma. Puudus nii toidust kui ka privaatsusest tekitas stressi, samuti oli keeruline aru saada dokumentidest ja abiprotsessidest. Positiivse aspektina tõsteti esile sotsiaaltöötaja abi ning toetust töötukassast ja võlanõustamisest.
Sotsiaalmajutusteenusel olid probleemideks privaatsuse puudumine ja sobimatus toanaabritega, kes polnud harjunud enda järel koristama. Uusi sõprussuhteid oli keeruline luua ning suhtlus toanaabritega oli pealiskaudne. Sotsiaaltöötajate pakutud abist toodi välja toiduabi ning muud igapäevaelu ja majapidamisega seonduvat abi, väga oluliseks peeti võlgadega tegelemist, abi töövõime hindamisel ja dokumentide vormistamisel. Reeglid ja struktuur pakkusid tuge ja olid abiks korra hoidmisel ning eneseabi grupid olid suureks toeks eneseteadlikkuse tõstmisel.
Sotsiaaleluruumi saamist nimetasid kõik kliendid suurimaks abiks. Puudust tunti mööblist. Probleemideks olid alkoholi tarvitavad naabrid, kes joovad, varastavad, lärmavad, aga ka kehvad olmetingimused, mustus, hallitus ja prussakad. Endised kodutud püüavad mitte tarvitada alkoholi, aga sageli neil see ei õnnestu. Inimesed leidsid omale sõpru ja tekkisid kogukonnad, kus üksteist toetati. Sotsiaaltöötajate poole pöördutakse seoses toimetuleku- või ravimitoetuse taotlemisega ning sotsiaaleluruumi teenuse pikendamiseks, kuid üldiselt püütakse ise hakkama saada.
Endistel kodututel on olnud kodutusest väljumise teel nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Kaks respondenti kirjeldasid seda keerulise ja raske protsessina, millest polegi väljapääsu. Soovitati lõpetada suhtlemine vanade sõpradega, kellega koos tarvitatakse alkoholi ning ainult üks vastaja kirjeldas protsessi, kuidas teha sügavat eneseanalüüsi, seada eesmärke, tegeleda võlgadega ja võtta vastutus oma elu eest.
Autor leiab, et pikaajaline alkoholisõltuvus, vaimse tervise probleemid ja kodutute piiratud ressursid on viinud olukorrani, kus nad leiavad, et neil puudub kontroll oma elu üle, nad on väsinud ja emotsionaalselt kurnatud. Inimesed on muutunud passiivseks ja nende motivatsioon on kadunud. Lühiajalise leevenduse saamiseks pöördutakse taas alkoholi poole, välditakse probleemide lahendamisi ja süvendatakse käitumismustreid, mis raskendab kodutusest väljumist.
Kodutute subkultuuri ja süsteemiteooria mõistmine näitab, kuidas negatiivsed käitumismustrid ja uskumused võivad muutuda takistuseks resotsialiseerumisel ning kuidas välise toetuse puudumine või ebapiisavus võib tugevdada tunnet, et nad ei suuda oma elu ise kontrollida või muuta. Seega on autori arvates oluline, et resotsialiseerimisprotsessis kaasataks mitmekülgseid toetusmeetmeid, mis arvestavad nii individuaalseid vajadusi kui ka süsteemset mõju, ning et pidevalt hinnataks ja kohandataks pakutavaid teenuseid vastavalt muutuvatele oludele ja kodutute vajadustele. Samuti on oluline luua teenuseid ja programme, mis on kättesaadavad ja vastavad kodutute vajadustele ning pakuvad neile turvalist keskkonda ja tuge. Lähenemine peaks olema individuaalne ja arvestama iga inimese vajadusi ja eluteed. Oluline on pakkuda tuge ja abi, et aidata neil taastada usk endasse ja valmisolek oma olukorda parandada. See peaks sisaldama endas emotsionaalset tuge, praktilist abi ja vahendeid ning pikaajalist toetust nende vajaduste rahuldamiseks.
Bronfenbrenneri süsteemiteooria kaudu saab näha kodutuse põhjuseid ja tagajärgi erinevatel süsteemitasanditel, ning see aitab paremini mõista olukorra komplekssust. Kodutute subkultuur, mis kujuneb välja vastuseks nende erilistele väljakutsetele ja keskkonnale, võib pakkuda nii toetust kui ka takistusi kodutusest väljumisel.
Tulenevalt uuringust, on autoril järgmised soovitused olukorra parendamiseks:
• Luua hindamisinstrument, mille abil hinnata kodututele pakutavate teenuste tulemuslikkust Tartu Varjupaigas;
• Koolitada varjupaiga personali teadlikkuse tõstmiseks ja kvaliteetsema teenuse tagamiseks;
• Arendada välja teenus, mis pakuks kodututele psühholoogilist või terapeutilist tuge nende vaimse tervise toetamiseks ja resotsialiseerumisprotsessi edendamiseks, kaasates kogemusnõustajaid, tugigruppe ning sõltuvusravi.
Uurimistöö eesmärk ja ülesanded said täidetud, kuid kodutute resotsialiseerimise protsess vajab põhjalikumat uurimist, sest antud tulemuste pealt ei saa teha mastaapsemaid üldistusi. Autori hinnangul andis töö väärtusliku sissevaate kodutute elu-olmesse ja sellest tulenevalt on võimalik parendada juba olemasolevaid teenuseid. Tasub uurida ka heade praktikate näiteid Eesti teistes linnades ja otsida võimalusi nende kohandamisel Tartu linna võimalustega.Homelessness is the most extreme form of social exclusion and poverty, which negatively affects people's health and well-being and has a major impact on the economy and society. The problem of homelessness remains relevant in Estonia as well.
Resocialization of the homeless is an inefficient and complex process and needs attention. It is also important to understand how difficult it is for former homeless people to manage independently in society again, and which factors and processes are supportive and which are hindering circumstances when leaving homelessness. In addition to the individual challenges of the homeless, their reintegration is also greatly influenced by society, which often does not encourage the homeless to return to normal life. Stigma and discrimination make this process even more difficult for the homeless.
The purpose of the study was to analyze the process of resocialization of the homeless using the Tartu Homeless Shelter as an example. In the theoretical part of the work, the concept of homelessness and its occurrence in Estonia and Europe was discussed, and an overview of the Estonian Welfare System and Social Services suitable for the homeless at the level of local governments was given. In the empirical part of the work, the process of resocialization was analyzed using the example of the Tartu Homeless Shelter. The author conducted the study using a combined method. Quantitative data on the number of services used and the movement of homeless people between different services in the Tartu Homeless Shelter in the years 2014-2022 were analyzed using the statistical analysis method. As a qualitative method, six interviews were conducted with persons who have gone through all stages of resocialization in the Tartu Homeless Shelter. The results were analyzed and related to Bronfenbrenner's ecological systems theory and homeless subculture theory.
The quantitative analysis revealed that the reduced use of shelter services and the increased movement to the accommodation service show the effectiveness of the resocialization process, but challenges such as extensions of the social accommodation service and returns from social housing indicate difficulties in the resocialization of the homeless.
The interviews revealed that the causes of homelessness were mainly alcohol and health problems, unemployment and difficult relationships with relatives.
Residents of the Homeless Shelter had difficulty adjusting and giving up alcohol, which was consumed due to inactivity. Stress was caused by the lack of both food and privacy, and misunderstandings with documents and aid processes. The help of a social worker and support from the Employment Department and debt counseling were noted as positive.
Users of the social accommodation service experienced problems of privacy and unsuitable roommates, as well as difficulties in establishing new friendships. Social workers provided important daily life and household support as well as dealing with debts and documents.
Getting social housing was a big help, but there were problems with neighbors who drink alcohol and poor living conditions. Former homeless people found support from each other and from social workers, but tended to turn to alcohol again.
The author believes that homeless people should be offered multifaceted support, taking into account their individual needs and life paths, and create services and programs that meet their needs and provide a safe environment and support.
Bronfenbrenner's systems theory helps to understand the causes and consequences of homelessness at different levels, and the homeless subculture can provide both support and barriers to exiting homelessness.
Based on the research, the author has the following recommendations for improving the situation:
• Create an evaluation instrument, which can be used to evaluate the effectiveness of the services offered to the homeless in the Tartu Shelter;
• Train Homeless Shelter staff to raise awareness and ensure better quality service;
• Develop a service that would provide psychological or therapeutic support to the homeless to support their mental health and promote the resocialization process, involving experienced counselors, support groups and addiction treatment.
The purpose and tasks of the research work were fulfilled, but the process of resocialization of the homeless needs a more in-depth study, because larger-scale generalizations cannot be made from the given results. According to the author, the work provided a valuable insight into the life of the homeless, and as a result, it is possible to improve existing services. It is also worth studying examples of good practices in other Estonian cities and looking for ways to adapt them to the possibilities of the city of Tartu
Temporary traffic management analyse in Tartu city
No full textTemporary traffic management analyse in Tartu City
The author of the thesis wanted to analyse and give overview of temporary traffic management usage in Tartu City. Temporary traffic management is essential in providing safety and smooth flow of traffic during construction activities. In the first half of the thesis, the author highlights the nature, content, and necessity of temporary traffic management. The situation in Tartu and companies providing temporary traffic management services are also described. In the empirical part of the work, the author identifies the research problem, questions, sample and research methods. Additionally, the use of photos and drawing are used in describing the results of the investigation and observations of the projects. The author provides personal assessments and proposes temporary traffic management plans to be used in said projects. Many errors were seen among different construction sites, such as insufficient temporary traffic management or in some cases, it was completely absent.
The aim of this paper is to map out and identify the shortcomings of temporary traffic management in Tartu. The author suggests solutions for various temporary traffic management situations. Focusing on the objective, the author formulates research questions:
1. Are the temporary traffic management plans, laws, regulations, and directives followed in Tartu and to which extent?
2. What could be done differently/better on these objects?
3. Does Tartu's temporary traffic management require better supervision?
The objects of study were roadworks and events in Tartu requiring temporary traffic management. The author chose a qualitative method to observe various temporary traffic management objects and to take pictures for analysis.
For each project, the author presented a photo, a description of the situation, and proposed a solution with a designed temporary traffic management plan.
As a result, it was found that out of fourteen projects, six of them had a traffic management plan, four lacked a plan and information about two plans was not found.
To carry out the works, it is necessary to first coordinate the temporary traffic management scheme with the Tartu City Government and obtain permission for the works. During the research, it was revealed that permission and coordination were present for six out of fourteen projects, and seven of them were without permission and coordination. Information was not found for one project.
38
The author emphasizes that out of all fourteen projects, five had everything in order and complied with requirements. Nine had inadequate temporary traffic management, lacked a plan, or did not receive coordination and permission from the Tartu City Government.
The author believes that temporary traffic management in Tartu requires better supervision. It is necessary to ensure that the works in Tartu are done correctly and safely, with more rigorous monitoring and the implementation of stricter measures if needed. The author suggests progressive financial fines, halting work, and the obligation to comply with correct requirements as stricter measures.Ajutine liikluskorraldus on oluliseks osaks liikluses, et tööde teostamise ajal toimiks kõik ohutult ja sujuvalt. Lõputöö autor toob oma töö esimeses pooles välja ajutise liikluskorralduse olemuse, sisu ja vajalikkuse. Samuti kirjeldatakse olukorda Tartus ja ajutist liikluskorraldust pakkuvaid ettevõtteid. Töö empiirilises osas toob töö autor välja uurimisprobleemi, küsimused, valimi ja uurimismeetodid. Lisaks on kirjeldatud objektide uurimise ja vaatluse tulemusi jooniste ja fotode abil. Lõputöö autor on välja toonud enda poolsed hinnangud ja koostanud skeemid, mida tuleks antud objektidel kasutada. Mitmetel töömaadel esines palju vigu ja oli puudulik ajutine liikluskorraldus või puudus see üldse.
Antud töö eesmärgiks oli kaardistada ning tuua välja Tartu linna ajutise liikluskorralduse puudujäägid. Töö autor toob välja omapoolseid lahendusi erinevatele ajutise liikluskorralduse olukordadele. Eesmärgile keskendudes tõi töö autor välja uurimisküsimused:
1. Kas ja kuidas järgitakse Tartu linnas ajutise liikluskorralduse skeeme, seadusi, määrusi ja ettekirjutusi?
2. Mida saaks antud objektidel teha teisiti/paremini?
3. Kas Tartu linna ajutine liikluskorraldus vajaks paremat järelevalvet?
Lõputöö uuritavateks objektideks olid Tartu linnas läbiviidavad teetööd, kus oli vaja kasutada ajutist liikluskorraldust. Töö autor valis uurimismeetodiks kvalitatiivse meetodi, et vaadelda erinevaid ajutise liikluskorralduse objekte ning teha pilte analüüsi jaoks.
Antud töös toodi välja iga objekti juures foto, olukorra kirjelduse ning pakkus välja omapoolse lahenduse koos projekteeritud ajutise liikluskorralduse skeemiga.
Tulemusena saab välja tuua, et kuuel objektil neljateistkümnest puudus ajutise liikluskorralduse skeem, kuuel objektil oli ajutise liikluskorralduse skeem olemas ning kahel objektil ei leidnud töö autor infot selle kohta.
Tööde tegemiseks on vaja ajutise liikluskorralduse skeem esmalt kooskõlastada Tartu linnavalitsusega ja saada luba tööde teostamiseks. Uurimise ja vaatluste käigus selgus, et luba ja kooskõlastus olid olemas kuuel objektil neljateistkümnest ning ilma loa ja kooskõlastuseta oli seitse objekti. Ühel objektil ei leidnud töö autor infot selle kohta.
36
Töö autor toob välja, et kõikidest neljateistkümnest objektist oli viiel objektil kõik korras ja vastas nõuetele. Üheksal objektil oli puudulik ajutine liikluskorraldus, puudus skeem või ei olnud saadud Tartu linnavalitsuselt kooskõlastust ja luba.
Töö autor on arvamusel, et ajutine liikluskorraldus Tartu linnas vajaks paremat järelevalvet ning oleks vaja, et Tartu linnas tehtavad tööd oleksid korrektselt ja ohutult tehtud ning selle täitmist kontrollitaks rohkem ning vajadusel rakendatakse karmimaid meetmeid nende täitmiseks. Karmimateks meetmeteks pakub töö autor progresseeruvaid rahalisi trahve, tehtava töö peatamist ning korrektsete nõuete täitmise kohustust
Designing an Energy-Efficient Private House on a Geologically Complex Soil
No full textKäesoleva lõputöö raames projekteeriti Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale Kinguvahtra kinnistule energiatõhus väikeelamu kasuliku elamispinnaga 204 m2.
Elamu projekteerimisel arvestati tellija sooviga, et elamu välisilme peab olema inspireeritud Saksa fachwerk stiilist. Saavutamaks eelmainitud stiili projekteeriti elamu kagu ja edela suunale ehitatavad välisseinad liimpuidust karkassina milles avade „täidisena“ kasutatakse krohviga kaetud soojustatud bauroc müüritist ja klaasi. Elamu kirde ja loode suunal välja ehitatavad seinad on valdavas osas krohviga kaetud soojustatud bauroc ECOTERM+ 375 plokkidest. Elamule projekteeriti fachwerk stiilile omane 30° kaldega laiade eenduvate räästastega katus ja ümbruskonna hea vaadeldavuse tagamiseks rõdud. Projekteerimisel arvestati kõigi kehtestatud detailplaneeringust tulenevate piirangutega.
Elamu konstruktsioonide projekteerimise aluseks võeti ehitusseadustik. Käesolevas lõputöös käsitletava elamu konstruktsioonidele sobilikud energiatõhusad lahendused töötati välja KredEx-i poolt koostatud „Liginullenergia eluhooned väikemajade juhend“ energiatõhusate näidislahenduste baasil. Konstruktsioonidele tehti soojusläbivuse arvutused. Elamu avatäidete valikul kasutati Viking Window AS energiatõhusaid lahendusi.
Eelpool mainitud konstruktsioonide ja avatäidete info baasil konstrueeriti Revit tarkvara kasutades elamust konstruktiivne 3D mudel. Mudel kohandati IDA ICE programmi jaoks ümber arhitektuurseks mudeliks mis teisendati eelmainitud programmi jaoks sobilikuks IFC failiks. IDA ICE programmiga simulatsiooniarvutuse läbiviimiseks koostati elamule ventilatsioonibilanss, arvutati piirdetarindite joonsoojusläbivused ja õhulekkest tingitud soojuskadu. Arvestati, et elamut hakatakse kütma maasoojuspumpsüsteemiga mis ammutab energia energiakaevust, ventilatsiooniseade valiti rootorsoojustagastiga.
IDA ICE programmiga läbi viidud simulatsioonide tulemina saadi teada elamu aastase kütteenergia vajaduse suurus ja ventilatsiooniõhu soojendamisele kuluv energia. Küttekoormuse simulatsiooni alusel valiti elamule kütteseade. Viidi läbi eluruumide suvise ülekuumenemise kontroll.
Määruse nr 63 § 16 kohaselt peab energiaarvutuse käigus suvise ruumitemperatuuri kontrolli tegema vähemalt ühele magamistoale ja elutoale. Kuna käesolevale elamule on projekteeritud suured klaaspinnad kagu ja loode suunal (hommiku- ja õhtupäikese mõju), siis nendel suundadel paiknevate eluruumide ülekuumenemine oli ette prognoositav. Eelnevat arvestades tehti käesoleva projekti raames SRTK kõigile elamu kuueteistkümnele ruumile (IDA ICE tsoonile). Simulatsioonide tulemusena selgus, et „kriitilisi“ ruume mis ületasid kontrollperioodi jooksul piirtemperatuuri +27 °C rohkem kui 150 °Ch oli seitse. Kõik SRTK tingimustele mittevastavad eluruumi paiknesid elamu kagu ja loode suunal. Eelmainitud „kriitiliste“ eluruumide ülekuumenemist vähendati passiivsete varjestusmeetmetega. Meetmetena arvestati simulatsioonide läbiviimisel elamule projekteeritud laialt eenduvate räästastega, kagu ja loode suunal väljaehitatud rõdudega, akende ja kahe lükandukse tuulutamise võimalusega ning kinnistul kasvava kõrghaljastusega. Täiendavalt lisati IDA ICE mudelisse horisontaalne varjestus kagu suunal II korrusel paiknevate rõdu uste kohale ja samal suunal kahe korruse vahel paiknevate tuulutusakende kohale. Vastavalt määruse 63 lisale 1 on jahutuse seadeväärtuseks määratud +27 °C. Käesoleva elamu projekteerimisel alandati jahutuse seadeväärtust 2 °C võrra millega tellija on arvestanud.
Eelkirjeldatud passiivsete meetmete kasutamine andis simulatsioonide läbiviimisel tulemuse kus elamu kõik eluruumid vastavad SRTK nõuetele. Piiripealseks võib lugeda vannituba kus ületatud kraadtundide arv on 132 °Ch, kuid vannitoa temperatuur võibki olla kõrgem.
Lõputöös käsitletava Kinguvahtra elamu energiaarvutuse tulemused on esitatud määrus nr 58 § 30 järgi sama määruse lisa 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine“ ja lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ tabelites.
Vastavalt energiaarvutuse tulemusele on Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA = 114 kWh/(m2·a). Määrus nr 36 lisa 3 tabeli 2 skaala kohaselt kuulub väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja energiatõhususarvu väärtusega ETA ≤ 120 kWh/(m2·a) klassi „A“. Seega kuulub käesolevas lõputöös projekteeritud Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA ilma lokaalselt toodetud elektrita klassi „A“.
Elamu kavandatakse ehitada Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale kinnistule. Kinnistu pinnase kihid koosnevad valdavalt nõrgast viirsavist, lisaks paikneb kinnistu kagu poolsel osal Pärnu jõe terrass mis on lihkeohtlik. Lõputöös analüüsiti Kinguvahtra kinnistu ja Pärnu jõe antud piirkonna geoloogiliste uuringute tulemusi. Analüüsi tulemusena otsustati Kinguvahtra elamu rajada vaivundamendile.
Projekteeritud elamu koondeelarve koostamise aluseks võeti ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005. Elamu neto ehitusmaksumuseks kujunes 1 647,38 EUR/m².
Kokkuvõtteks saab järeldada, et kasutades passiivseid varjestus- ja jahutuslahendusi on ka päikesepoolsesse külge suunatud suurte klaaspindadega elamu võimalik projekteerida liginullenergia nõuetele vastavaks ilma lokaalset elektrit tootmata.Designing an Energy-Efficient Private House on a Geologically Complex Soil
The aim of this thesis is to design an energy-efficient private house on Kinguvahtra property with sophisticated geology in a preliminary project stage. A low-energy house (energy class B) is typically a building that matches the following energy efficiency ratio EER = 140 kWh/(m2·a).
The special request of the contracting authority was taken into account while designing the private house, i.e. the exterior had to be inspired by the German fachwerk houses. In order to highlight the aforementioned style, the south-eastern and south-western exterior walls were designed as glued frame wall, where insulated bauroc masonry covered with plaster, and glass are used for filling. A-30°-roof was designed with wide protruding eaves which is typical of fachwerk style, also balconies were designed to guarantee a good visibility of the surroundings.
In the designing process all restrictions deriving from the detail planning were taken into account. The private house constructions were designed in accordance with the Building Code. As a basis for developing energy efficient solutions to match the constructions the Enterprise Estonia and KredEx compiled “Near zero energy residential buildings private houses guide” was followed. Heat transfer calculations were constructed on the designed constructions. In terms of opening fillings for the private house, Viking Window AS energy efficient solutions were used.
A constructive 3D model of the private house was constructed with the use of Revit software and on the basis of the designed constructions and information on opening fillings. The model was redesigned as a architectural model from which an IFC file was generated in order to import to the IDA ICE programme. To make the calculation in the IDA ICE programme, the airflow balance was calculated along with the linear thermal transmittances of the boundary structures as well as the heat loss, which results from air leaks. The private house is ought to derive its heat from geothermal heat pump system that draws energy from the energy well, the ventilation unit was selected with a rotor heat exchanger.
As result of various simulations, the scope of the annual private house heating energy requirement as well as the energy required to heat the ventilation air were found out. Based on the heat load simulation a heating device was chosen for the building. Summertime overheating control was conducted in the living quarters.
According to § 16 of Regulation No 63 during the energy calculation the summertime room temperature control (SRTC) has to be conducted at least in one bedroom and living room. As large glass surfaces were designed on the south-eastern and north-western side of the house (the effect of the morning and evening sun) then the overheating in the rooms was predictable. Considering the aforementioned, SRTC was conducted in all sixteen rooms of the house (the IDA ICE zone). As a result of the simulations, 7 “critical” rooms were detected that surpassed the temperature limit of +27 °C more than 150 °Ch. All the living quarters that are non-compliant to the SRTC requirements were located on the south-eastern and north-western side of the private house. The overheating of the so called critical living quarters was decreased with the use of passive shielding measures. During the simulations the wide protruding eaves, the balconies located on the south-eastern and north-western side of the house, windows and two sliding doors offering ventilation possibilities, plus high greenery on the property all were considered as methods. In addition, a horizontal shielding on the south-eastern side was added to the IDA ICE model on top of the balcony doors on the first floor and above the ventilation windows located between two floors on the same direction. According to Regulation No 63 Annex 1 the cooling setpoint is at +27 °C. When designing this private house the cooling setpoint was lowered by 2 °C - the contracting authority had taken this into account beforehand.
The use of the aforementioned passive method in the simulations resulted in all the living quarters complying to the SRTC requirements. The bathroom can be considered on the borderline due to 132 °Ch degree hours but a higher bathroom temperature is allowed.
The energy calculations of Kinguvahtra private house in the thesis have been presented on the basis of Regulation No 58 § 30 in the tables of the same Annex 2 “Presenting raw data for conducting energy calculations“ and Annex 4 “Presenting the outcome of energy calculations“.
Based on the result of the energy calculation the energy efficiency ratio of Kinguvahtra is EER = 114 kWh/(m2·a). According to the scale of table 2 of Annex 3 to Regulation No 36 a small house with 120-220 m2 heated are and energy efficiency ratio EER ≤ 120 kWh/(m2·a) belongs to energy class A. Thus, the energy efficiency ratio EER without a locally produced electricity of Kinguvahtra private house which was designed in this thesis belongs to energy class A.
The private house is planned to be built on a property located in Rütavere village, Tori municipality, Pärnu county. The layers of the soil of the property are mainly formed of weak loam. Pärnu river terrace is located on the south-western side of the property, which is also prone to the occurrence of landslides. The results of geologial surveys of Kinguvahtra property and the Pärnu river at that area were analysed in the thesis. Based on the analyses, it was decided that the private house will be built on pile foundation.
The standard for classification of construction cost (EVS 885:2005) was used as the basis for budget preparation of the private house. The net construction cost of the private house is 1,647.38 EUR/m².
To sum up, it can be concluded that by using passive shielding measures and cooling measures it is possible to design a near zero energy housing with large glass surfaces on the sunny side without producing local energy
Paavli living and cultural quarter
No full textKäesoleva planeerimisprojekti eesmärgiks oli Põhja-Tallinnas asuva 14,7 ha Paavli
ärikvartalile luua uus arhitektuurne ilme. Praeguse armotiseeritud tööstusala asemele
planeeritakse uus elurajoon, mis arvestab ümberkaudse piirkonna vajadusi ja võimalusi.
Manufaktuuri kvartali ja Putukaväila vahelisele alale on loodud terviklik tõmbekeskus nii
kohalikele kui ka turistidele elu- ja kultuurikvartali näol. See hõlmab nii büroohoonete
uuendamist, uute elupindade loomist, maastikuarhitektuuri lisamist ning jätkusuutlikku
arengut ja majanduse elavdamist eesmärgil erinevas vanuses inimeste ja turistide
ligimeelitamist.
Kopli poolsaar, kus ala asub, on kiirelt arenev piirkond, mis on atraktiivne hea
transpordiühenduse, looduse ja ranna läheduse tõttu.
Oluline on arvestada ümbritsevat keskkonda, sealhulgas Putukaväila looduskeskkonda ja
head ühistranspordiühendust, et luua meeldiv ja sidus elukeskkond. Uus kvartali planeering
aitab parandada inimeste elukvaliteeti, elavdada kultuuri ning tugevdada kogukonda,
muutes Paavli ala ühtseks ja aktiivseks linnaosaks.The objective of this planning project was to create a new architectural image for the 14.7-
hectare Paavli business quarter in Northern Tallinn. The current deteriorated industrial area
is set to be transformed into a new residential district that takes into account the needs and
possibilities of the surrounding region. Situated between the Manufaktuuri quarter and
Putukaväila, the area is envisioned as a comprehensive attraction center for both locals and
tourists, featuring a vibrant residential and cultural quarter. This development includes the
renovation of office buildings, creation of new residential spaces, enhancement of landscape
architecture, and promotion of sustainable development aimed at attracting people of all
ages and tourists.
The Kopli peninsula, where this area is located, is a rapidly developing region known for its
excellent transportation connections, proximity to nature, and nearby beaches. It is crucial
to consider the surrounding environment, including the natural habitat of Putukaväila and
the robust public transportation network, to create a pleasant and cohesive living
environment. The new quarter's plan aims to improve residents' quality of life, invigorate
cultural activities, and strengthen the community, transforming the Paavli area into a unified
and dynamic neighborhood
Assessment of the Environmental Impact of Infra Construction
No full textLõputöö tõi esile keskkonnamõjude leevendamise olulisuse läbi ringmajanduse arendamise ja tõi välja, et kuigi ressursside tarbimise vähendamise eesmärgid on EL-il olnud alates 1970. aastatest ning keskkonna säästmise, ressursside kokkuhoiu ja ringmajanduse edendamise nõuded on sisse kirjutatud Eesti keskkonnapoliitikatesse, strateeglistesse keskkonnaeesmärkidesse, sh keskkonna-, riigihangete- ja jt seadustesse, arengukavadesse ning muudesse strateegilistesse dokumentidesse, ei ole neid eesmärke saavutatud. Eestis on taastumatu loodusvara, nagu liiva ja kruusa, kaevandamise mahud aasta-aastalt lineaarselt tõusnud, mis on tingitud ehitustööstuse kasvust ja taristuprojektide suurest materjalinõudlusest ja seda näitab eriti selgelt Põhja-Eesti olukord, kus ehitusliiv on muutumas kriitilise varuga ressursiks.
Lisaks taastumatute loodusvarade kaevandamise kasvavale mahule on suuremahulised teedeehitusprojektid kaasa toonud karjääride rajamise ja laiendamise otse nende kõrvale, mis on viinud pöördumatute tagajärgedeni maastiku ilmele. Ilusad metsaalad ning muud looduslikud maastikud on asendunud tehisjärvede ja kaevandustegevuse poolt mõjutatud maastikega, millel võib olla märkimisväärne mõju kohalikule looduskeskkonnale ja elurikkusele. See aspekt rõhutab veelgi vajadust leida tasakaal ressursside kasutamise ja looduse säilitamise vahel, kuid paraku võib riikliku rahastuse piiratuse tõttu innovatsiooni ja keskkonnahoidlike lahenduste integreerimine ehitusprotsessi olla takistatud.
Taristuehituses liiva ja kruusa kaevandamise mõju keskkonnale on võimalik vähendada mitmete säästvate meetmete rakendamisega. Nende hulka kuuluvad maavarade vajaduse täpsem prognoosimine, taaskasutatavate materjalide kasutamine, keemiliste ja orgaaniliste ainete ning geosünteetiliste materjalide kasutamine aluspinnaste– ja konstruktsioonide stabiliseerimiseks. Selleks, et neid meetodeid optimaalselt rakendada, on siiski vajalik läbi viia veel põhjalikke uuringuid, mis aitavad hinnata nende meetodite võimalusi ja edendada tehnoloogilist innovatsiooni. Lisaks tuleb sobivaima materjalide kombinatsiooni valmiseks arvestada ehitusprojekti nõudeid ja ehitusmasinate võimekust.
Kuigi ühelt poolt võib taristuehitus tuua majanduslikku kasu ja taristu kompleksne arendamine– kiired, tihedad, mugavad ja turvalised rongiühendused, mis aitavad vähendada põhimaanteede liikluskoormust ning 2+2 teed, mis suurendavad liiklusohutust– tagavad parema ligipääsu ja loovad uusi töökohti, toovad teisalt taastumatute maavarade ammendumine ja kaevanduste laienemine kaasa ka kohalike elukvaliteedi languse ja maastiku muutumise.The following thesis is Assessment of the Environmental Impact of Infra Construction.
The development of transport infrastructure plays is crucial for economic growth and has great importance for the functioning of society, but the development and construction of infrastructure also come with several negative environmental impacts. Road construction has non-renewable natural resources, such as gravel and sand, the most important components used in the embankment construction. At the same time, however, the reserves of construction minerals in Estonia are depleting, which is why their sustainable use is necessary from the point of view of preserving natural resources and protecting the natural environment, and Estonia, like many other countries, must consider different alternatives and strategies for resource management in order to ensure sustainability and find balance between business activities and environmental protection.
In Estonia, the mined volumes of non-renewable natural resources such as sand and gravel have increased each year, which is due to the high demand for materials required for infrastructure projects and in Northern Estonia construction sand is becoming a critical resource in short supply. In addition to the growing volume of natural resource extraction that large-scale road construction projects have led to, the establishment and expansion of quarries right next to those projects have led to irreversible consequences for the appearance of the landscape. Beautiful forests and other natural areas have been replaced by artificial lakes and landscapes affected by mining activities which can have a significant impact on the local natural environment and biodiversity.
It is possible to reduce the environmental impact of sand and gravel mining in infrastructure construction with more accurate forecasting of the need for mineral resources, with use of recyclable materials as well as chemical and organic substances and geosynthetic materials for stabilization of subsoils and structures. In order to apply those methods optimally, it is still necessary to carry out comprehensive studies which help to assess the possibilities and promote technological innovation.
Infrastructure construction can bring economic benefits such as better access, new jobs, reduced traffic loads on the main highways and increase traffic safety on 2+2 roads, however, it can also lead to the depletion of non-renewable resources and the expansion of mines, which in turn leads to a decline in the quality of life and changes to the landscape