TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Implementation of the regulation on environmental cleaning products and – services in procurement contracts and its impact on companies
No full textLõputöö raames koostas autor küsitluse „Keskkonnaministri määrus nr 35 ning teadlikkus selle
olemasolust“. Osales selles 32 inimest, kes kõik puutuvad oma igapäevatöös kokku puhastusteenuseid
puudutavate hangetega.
32 vastaja hulgas oli puhastusteenuse pakkujaid ning puhastusteenuse ostjaid. Keskmiselt oldi
heakorratöödega seotud hankelepingutega kokku puututud 4 aastat. Vastanute hulgast oli kõigest üks
inimene, kes Keskkonnaministri määrusest nr 35 teadlik ei olnud. Mis puudutab määruse rakendamise
kontrolli, siis ei ole jõutud selge arusaamani, kas seda peaks tegema teenuse osutaja või teenuse ostja.
Keskkonnahoidlikkust puhastustoodete ja -teenuste puhul peetakse oluliseks, 10 – palli süsteemis oli
keskmiseks tulemuseks 8,63. Määrusest tulenevate nõuete täitmise osas kajastavad tulemused endas
seda, et neid küll täidetakse, kuid mitte ideaalselt. Nimelt neid nõutakse küll hangetes, kuid puudub
tegelik ülevaade täitmise osas. 12 osalejat vastasid, et täidavad kõiki kriteeriumeid ning kõige vähem
tähelepanu pööratakse puhastuse käigus tekkinud tahkete jäätmete koguse vähendamisele. Et tagada oma
töötajate pädevust, olid puhastusteenuse osutajad märkinud, et rakendatud on organisatsioonisiseseid
koolitusi, organisatsiooniväliseid koolitusi ning E – koolitusi. Keskkonnamõju oli hinnanud kõikide
vastanute hulgas kõigest 8, neist 4 seda osaliselt. Digitaalset seiramist oli kasutanud vaid 3 vastanut ning
tulemused näitavad, et seirete digitaliseerimiseks on teenuse osutajad rohkem valmis, kui teenuse ostjad.
Teenuse osutajate keskmine tulemus 10 – palli süsteemis oli 7,2 ning teenuse ostjatel 4,2.
Võrreldes Eestit teiste riikidega, milleks olid Läti, Hispaania, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja
Iirimaa, selgus, et Eesti on teinud õigeid samme keskkonnasäästlikumate protsesside saavutamiseks.
Saksamaa, Soome ja Suurbritannia pole enda riiklikus strateegias puhastustoodete ja -teenuste
keskkonnahoidlikke kriteeriumeid välja toonud. Nendest kolmest oli olukord selgeim Soomel, kes
määruse puudulikkusest olenemata, on tekitanud head võimalused keskkonnasõbralike toodete
leidmiseks, tagamaks ka keskkonnasõbraliku puhastusteenuse. Lätis võeti määrus vastu aastal 2017,
Hispaanias 2019 ning Iirimaal 2021 nagu Eestiski. Kõige rohkem sarnaneb Eestis vastu võetud määrus
Iirimaaga, kus kriteeriumite hulgas oli kõigest üks erinevus. Informatsiooni otsimisel aitasid kaasa
näiteks Läti poolt Jānis Ozoliṇš (Läti Koristusettevõtete Liidu tegevjuht) ja Suurbritanniast pärit Keith
Baker ISSA Euroopa (The Woldwide Cleaning Industry Association) pikaaegne juht.
41
Võttes arvesse uurimuse tulemusi ning võrdlust teiste Euroopa riikidega, on Eesti liikumas õiges suunas.
Et praegused tulemused paraneksid, nõuab see pikka protsessi. Esmalt peab läbi viima seireid, mis
sisaldaksid just määruses välja toodud kriteeriumeid. Samaaegselt peab liikuma ka seirete
digitaliseerimise poole, et oleks rohkem andmeid, mille alusel järeldusi teha. Puhastusteenindajaid ning
samuti ülejäänud personali peab teadlikult koolitama uute oskuste rakendamiseks ning koolitustele peab
järgnema järjepidev treenimine ja kontroll. See tagab reaalse kasu, mille saabki vaid juhul, kui tegelikult
hakkavad inimesed koolituste tulemusel efektiivsemal viisil käituma ja/või mõtlema. Lisaks peaksid
hankelepingud sisaldama punkti, mis paneb paika määruse korrektse rakendamise kontrolli eest
vastutava osapoole.The following thesis “Implementation of the regulation on environmental cleaning products and –
services in procurement contracts and its impact on companies” explores the increasing importance of
environmental sustainability and innovative solutions, particularly in the field of cleaning services.
Existing cleaning agents and practices have become obsolete due to new regulations, necessitating
adherence to new standards. The focus is on Estonian businesses and institutions affected by regulations
related to environmentally friendly cleaning products and services. Specifically, the thesis examines the
implementation of Minister of the Environment Regulation No. 35 and its impact on these entities.
Additionally, the study extends to six other European countries, comparing their experiences with
Estonia.
A survey was conducted among people involved in cleaning services and procurement contracts in
Estonia. The 32 respondents, comprising both service providers and buyers, demonstrated an average
experience of four years in dealing with cleaning-related procurement contracts. The survey revealed
varying levels of awareness of Regulation No. 35, with only one participant being unaware of its
existence. The survey participants did not unanimously agree on whether the responsibility for enforcing
the regulation lies with the service provider or the service buyer.
Environmental friendliness in cleaning products and services was deemed important, receiving an
average score of 8,63 on a 10-point scale. While respondents indicated compliance with the regulation's
requirements, attention to reducing solid waste generated during cleaning was identified as an area for
improvement.
Concerning competence development amongst workers, respondents noted the implementation of
internal and external organizational training, as well as e-training for their employees. Environmental
impact assessments were conducted by only eight respondents. Digital monitoring was employed by a
limited number of participants, indicating that service providers are more ready to pick up digitalization
than service buyers.
A cross-country comparison highlighted Estonia's positive steps towards more environmentally
sustainable practices. Germany, Finland, and Great Britain lacked specific criteria for environmentally
friendly cleaning products and services in their national strategies. Estonia's regulation closely resembled
43
Ireland's, with only one differing criterion. The thesis concludes that Estonia is on the right path, but
improvements require continuous monitoring, digitization of processes, ongoing training, and clear
clauses in procurement contracts assigning responsibility for regulation compliance
Estonians Living in the United Kingdom and their Preparedness and Obstacles to Re-Entering the Estonian Labour Market
No full textLõputöö eesmärk oli välja selgitada Ühendkuningriigi eestlaste valmisolek ja peamised takistused Eesti tööturule naasmisel, et leida võimalusi Eesti tööturu atraktiivsuse suurendamiseks Ühendkuningriigi eestlaste seas. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses antakse ülevaade Eesti ja Ühendkuningriigi tööturu olukorrast. Teises peatükis esitatakse empiirilise uuringu metoodika ja kolmandas antakse ülevaade uuringu tulemustest ja analüüsist. Selgitamaks välja nii Eesti kui ka Ühendkuningriigi tööturu olukord, kasutati teoreetilises osas mõlema riigi seadusi ja seadusandlikke akte. Uuringu käigus küsitleti Ühendkuningriigis elavaid eestlasi ning uuringule vastas 110 inimest.The aim of the thesis was to find out the preparedness and the main obstacles to re-entering to the Estonian labour market for those Estonians who are living in the United Kingdom, in order to increase the attractiveness of the Estonian labour market among those Estonians who are living in the United Kingdom. The thesis consists of three chapters, the first of which provides an overview of the labour market situation in Estonia and the United Kingdom. The second chapter presents the methodology of empirical research and the third provides an overview of the results and analysis of the study. In order to find out the situation of the labour market in both Estonia and the United Kingdom, the laws and legislative acts of both countries were used in the theoretical part. In the course of the survey, Estonians living in the United Kingdom were interviewed and 110 people responded to the survey
Heat Energy Consumption and Maintenance Cost Analysis for the Period 2020-2022 on the example of apartment buildings
No full textAntud lõputöö eesmärgiks oli 9 Tallinnas asuva korterelamu soojusenergia- ja hoolduskulude
analüüsimine ja nende tulemuste põhjal teha järeldusi ja parendusettepanekuid energiatõhususe
parandamiseks. Selleks võrreldi saadud andmeid omavahel ning varasemalt sarnaste hoonete seas
läbi viidud uurimustega. Leiti objektide probleemseid aspekte ning arutleti võimalike muutuste
üle. Lahendusi energiatõhususe tagamiseks tehti objekti põhiselt, et iga hoone saaks vastaval oma
olukorrale tegutseda.
Töö esimeses osas tutvustati analüüsitavaid objekte ning nende tarbimiskulusid perioodil 2020-
2022 ja selgitati, kuidas andmeid on kogutud ning koondatud.
Teise osa esimeses pooles tehti kogutud andmetega vajalike arvutusi. Nimelt eraldati kogu
soojusenergia tarbimisest küttele kulunud soojusenergia ning tarbevee soojendamisele kulunud
energia. Edasi oli võimalik küttekulu taandata baasaastale ning esitada neid andmeid vastavalt
köetava pinna suurusele. Lõputöö teise osa teine pool keskendus saadud andmete analüüsimisega
mis visualiseeriti nii tabelite kui ka graafikute näol. Andmeid võrreldi nii oma vahel kui ka
varasemalt teostatud uurimustega. Arutleti energiatõhusust ning elanike tarbimisharjumusi
mõjutavate põhjuste üle. Ühtlasi analüüsiti hoolduskulude jaotuvust ning leiti mustreid objektide
vahel.
Lõputöö viimases osas tehti järeldusi ning esitati parendusettepanekuid eesmärgiga, et muuta töös
käsitletud objekte energiatõhusamaks, võttes arvesse nende praegust kütteenergiakulu Lähtudes
Euroopas kehtestatud direktiividele anti objektipõhiseid soovitusi, millest alustada, et liikuda
energiatõhususe paranemise poole.
Käesolevas lõputöös välja toodud andmete põhjal on võimalik järeldada, et enamus töös
analüüsitavatest korterelamutest ei ole väga energiatõhusad. Võrreldes varasemate uuringutega tuli
välja, et nende elamute soojusenergia küttekulul on potentsiaali muutuda väiksemaks õige ning
põhjaliku renoveerimise teel. Töös kõikide käsitletud hoonete keskmine küttekulu oli 138,7
kWh/(m2
·a), kuid välja toodud uuringute kohaselt oleks seda võimalik vähendada sõltuvalt
objektist 2-5 korda. Seega hoolimata sellest, et renoveerimine on eelmisel sajandil valminud
elamute seas aktuaalne protsess, vajab see selliste hoonete puhul põhjaliku eeltööd, et saavutada
36
renoveerimisega pädev energiaefektiivsus. Seega on hooneid, kus teostatakse küll renoveerimine,
aga seda tehakse ilma põhjaliku uuringuta hoone osas. Ühtlasi eksisteerib hooneid, mis on ehitatud
kõigest 10 aastat tagasi, kuid on ehitatud võimalikult kokkuhoidlikult ehk Eestis kliimas ei ole ka
need hooned väga energiatõhusad.
Samuti oli võimalik järeldada, et energiaefektiivsust on võimalik parandada lisaks renoveerimisele
ka elanike tarbimisharjumuste muutmisega või kaaluda investeerimist taastuvaenergia
seadmetesse. Seda näiteks kaasates elanike kampaaniatesse, mis julgustavad kasutajaid muutma
enda tarbimist säästlikumaks ning ühistul on endal võimalus võtta vastu otsuseid selleks, et lasta
hoonele paigaldada taastuvaenergia seadmeid.The aim of this thesis was to analyze the heating and maintenance costs of 9 apartment buildings
located in Tallinn, and based on the results, draw conclusions and propose improvements for
enhancing energy efficiency. To achieve this, the obtained data was compared internally and with
previous studies conducted on similar buildings. Problematic aspects of the properties were
identified, and potential changes were discussed. Solutions for improving energy efficiency were
tailored to each property, considering its specific circumstances.
The first part of the thesis introduced the analyzed objects and their consumption costs for the
period 2020-2022, explaining how the data was collected and compiled.
In the first half of the second part, calculations were performed using the collected data.
Specifically, the total heat energy consumption was separated into energy used for heating and
energy used for heating domestic hot water. Subsequently, heating costs were normalized to a base
year and presented according to the size of the heated area. The second half of the second part
focused on analyzing the obtained data, visualized through tables and graphs. Data was compared
both internally and with previous studies. Discussions were held on energy efficiency and the
reasons influencing residents' consumption habits. Additionally, the distribution of maintenance
costs was analyzed, and patterns among the properties were identified.
In the final part of the thesis, conclusions were drawn, and improvement suggestions were
presented with the goal of making the analyzed properties more energy-efficient, taking into
account their current heating energy consumption. Based on directives established in Europe,
property-specific recommendations were provided as a starting point to move towards improved
energy efficiency.
According to the data presented in this thesis, it can be concluded that most of the analyzed
apartment buildings are not very energy efficient. Comparing with previous studies, it was revealed
that the heating energy consumption of these buildings has the potential to be significantly reduced
through thorough renovation. The average heating cost for all buildings covered in the thesis was
138.7 kWh/(m2·a), but according to the cited studies, this could be reduced 2-5 times depending
on the property. Therefore, despite renovation being a relevant process for buildings constructed
38
in the previous century, it requires thorough preliminary work to achieve competent energy
efficiency in such cases. There are also cases where buildings, although constructed just 10 years
ago, were built with a focus on cost savings and are not very energy-efficient in the Estonian
climate.
Furthermore, it was evident that in addition to renovation, energy efficiency can be improved by
changing residents' consumption habits or considering investments in renewable energy devices.
This could be achieved, for example, by involving residents in campaigns that encourage them to
make their consumption more sustainable, and the homeowners' association has the opportunity to
make decisions to install renewable energy devices on the building
Digitalization of Transport System in AS Hansa Candle
No full textDiplomitöö „Ettevõtte transpordisüsteemi digitaliseerimine AS Hansa Candle näitel“ eesmärgiks oli leida ettevõtte vajadustele sobilik transpordihaldusplatvorm, mis võimaldaks läbi digitaliseerimise muuta transpordiprotsesse ressursisäästlikumaks ning läbipaistavamaks. Digitaliseerimine on kõikides sektorites tõusutrendis ning tänu digitaalsetele lahendustele on ettevõtetel võimalik parandada teenuse kvaliteeti ning saavutada seeläbi väga oluline konkurentsieelis.
Autor kasutas diplomitöös nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit. Ettevõtte töötajate hulgas viidi läbi küsitlus, et kaardistada transpordiprotsesside kitsaskohad ja nende valmidus seoses tööprotsesside digitaliseerimisega. Samuti võrreldi ja analüüsiti kolme transpordihaldusplatvormi, milleks olid Cargoson, Unifaun ning Cargo Keep. Et leida ettevõttele sobilikuim platvorm, leiti praeguse transpordikorralduse analüüsi ning küsitluse käigus saadud tulemuste põhjal platvormi valikuks vajalikud kriteeriumid.
AS Hansa Candle transpordiprotsesside parendamiseks on oluline, et oleks olemas ühtne süsteem, kust on võimalik vedudest ülevaadet omada nii ostu-, müügi- kui ka laoosakonnal. Tänu ühtsele süsteemile on võimalik tööjaotust paremini planeerida ning et vedusid efektiivselt teostada peab olemas olema võimalus kauba laadimisi kellaajaliselt planeerida. Samuti on tähtis, et platvormi oleks võimalik üles laadida veoettevõtetega kokkulepitud hinnakirjad ning lisaks peab olema ka võimalus esitada hinnapäringuid alternatiivsetele vedajatele. Veel peab olema võimalus integreerida transpordihaldusplatvorm ettevõttes kasutuseloleva ERP-süsteemiga ning ka määratud ajaperioodide kohta aruandluste tegemise võimalus. Viimaseks kriteeriumiks on see, et vedusid oleks võimalik läbi platvormi reaalajas jälgida ning vajaduse korral vedudes muudatusi teha.
Transpordihaldusplatvormide võrdluse ja analüüsi tulemusena selgus, et valimis olnud platvormidest vastas kõigile ettenähtud kriteeriumitele Cargoson. Antud tarkvara võimaldaks kõikidel osakondadel omada vedudest ülevaadet, tänu millele oleks võimalik muuta kaupade laadimist ja mahalaadimist efektiivsemaks. Samuti võimaldaks tarkvara hoida tööprotsessides kokku nii rahalist kui ajalist ressurssi ning tööülesandeid optimaalsemalt planeerida.
Diplomitöö käigus ei olnud tarkvara kasutusele võtmine võimalik, seoses sellega, et ettevõttes oli tipphooaeg. Platvormi kasutusele võtmine ning integreerimine ettevõttes kasutuseloleva ERP-süsteemiga võtab aega ning nõuab harjumist ning seetõttu leidis autor, et parim aeg Cargoson loojatega ühendust võtta, et planeerida testperiood, oleks siis, kui tööd on vähem, sest platvormi testimine nõuab töötajate poolset aega, panust ja valmidust.
Autor jõudis järeldusele, et tänu digitaalsele transpordihaldustarkvarale oleks ettevõttel võimalik enda ressursse paremini planeerida ning keskenduda enda põhitegevusele. Tänu transpordiprotsessides toimuvatele muutustele seoses tarkvara kasutuselevõtuga paraneks ettevõtte osakondade vaheline suhtlus ning töötajate tööefektiivsus. Samuti oleks kauba laadimisprotsess sujuvam ning tänu võimalusele omada kauba liikumisest täielikku ülevaadet, paraneks ka klientide rahulolu.Digitalization is one of the most influential changes in society, including in the logistics sector. New technological solutions have created oppurtunities to make processes data-based, ensuring higher quality services for all parties. Digitalizing work processes requires time and financial resources but on the other hand it offers benefits that significantly simplify the company´s work.
The aim of the thesis „Digitalization of transport system in AS Hansa Candle“ was to find ways how to optimize data exchange between work departments and make transportation processes more transparent and efficient through digitization, also to minimize manual work. The goal was to find transport management software that would make work processes more resource efficient.
Author used both qualitive and quantitive research methods to collect data. A survey was conducted to map the bottlenecks in AS Hansa Candle´s current transportation system and also to find out employees opinion and readiness about digital solutions. Based on the analyzsis of the current transport processes and the bottlenecks that were mapped as a result of the survey, the following criteria were important when choosing transport management software:
• overview of transport orders for all departments in company;
• the possibility of scheduling loading and unloading;
• possibility to integrate software with AS Hansa Candle business software;
• possibility of uploading price lists of transport partners;
• possibility to submit inquiries also to other transport companies;
• possibility to create several users within the company;
• possibility to track the cargo and if needed, to make changes in the route;
• opportunity to download statistics related to the transport.
To find the most suitable platform for AS Hansa Candle, author decided to analyze three transport management softwares – Cargoson, Unifaun and Cargo Keep. Unfortunately analyzing showed that Unifaun does not offer the chance to submit price inquiries to transport companies that the company did not have the fixed price list with and also with this software it would not be possible to schedule loading times. Also the studies showed that with Cargo Keep it would not be possible to schedule loading times and to upload price lists of transport partners. Furthermore, it does not have the possibility to integrate the platform with AS Hansa Candle busines software which is a downside as in that way the manual work with data would continue.
The study revealed that the only platform that met all the criteria was Cargoson. Author believes that Cargoson software would help all departments as everyone would have a chance to keep track of the orders. Sales and purchasing department would know exactly for which orders the transport has been organized and for what time, also warehouse would have an exact overview that who and when will pick up the order. This would help to plan work tasks better and more efficiently.
Due to the fact that during the thesis the company had a peak season, it was not possible to start a test period with Cargoson. As the integration of Cargoson with the business software that is used in the company takes time and requires getting used to, author found that the best time to get in touch with the developers of Cargoson would be between January and June, as this is the time when it is not so busy in the company. Also during that time the employees would have more time to get used to the new digital solution.
Author came to the conclusion that thanks to the digital transport management software the company would be able to plan its resources better and focus more on their core business. With the changes that would take place in the transport processes thanks to the software, the communication between different departments of the company would improve. Also, as the work tasks would be planned more efficiently the loading process would get smoother. As a result of organized transport system in the company and the fact, that the company would have a complete overview of cargo movement, customer satisfaction would also improve which is beneficial for the company
Reasons Why Corporations in Viljandi County don't Submit Their Yearly Financial Reports
No full textLõputöö eesmärk oli esitada Viljandi maakonna juriidiliste isikute majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused praktikas vastutuse vältimiseks ning majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks.
Majandusaasta aruanne on dokumentide kogu, mis näitab kindlal ajavahemikul firma finantsseisu, kui palju firma raha omab ja võlgneb ning kui palju on teeninud ja kulutanud. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda piisavate finantsalaste teadmistega aruande kasutajale tõepärast informatsiooni ettevõtte finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta. Selleks, et aruanne annaks tõepärast informatsiooni, tuleb selle koostamisel lähtuda alusprintsiipidest, vara, kohustise, omakapitali, tulu ja kulu mõistetest ning raamatupidamiskohustuslase suurusest. Tegevusaruanne sisaldab ülevaadet raamatupidamiskohustuslase tegevusest, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest.
Vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahv 14 lõikele 1 on raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama majandusaasta aruande. Äriregistrile tuleb esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu, isegi siis, kui aktiivset tegevust pole aruandeperioodil toimunud. Majandusaasta aruanne on eelkõige vajalik äriühingu juhtkonnale andes teavet ettevõtte majandusolukorra kohta ning suurendades äriühingu usaldusväärsust. Õigeaegselt esitatud aruanded tagavad ettevõtte läbipaistvuse ja aitavad kaasa majanduse terviklikule arengule. Majandusaasta aruande mitteesitamine ja esitamine peale tähtaega toob kaasa riikliku statistika ebatäpsuse ning majandusprognooside madalama kvaliteedi.
Majandusaasta aruande esitamiseks tuleb esmalt koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne ning sellele järgneb majandusaasta aruande heakskiitmine. Heakskiitmisega kinnitatakse, et majandusaasta aruandes olevad andmed vastavad tegelikkusele ning aruandes on olemas kõik nõutud andmed.
Majandusaasta aruande esitamine võib sisaldada audiitorkontrolli, äriühingute puhul sisaldab majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekut ning majandusaasta aruande esitamist kinnitamiseks. Majandusaasta aruande esitamisel tuleb lähtuda majandusaasta aruande taksonoomiast. Peale majandusaasta aruande heakskiitmist esitatakse vajadusel aruanne audiitorile ülevaatamiseks või auditeerimiseks. Selleks, et majandusaasta aruanne saaks õigeaegselt esitatud, tuleb juba varakult leida sobiv audiitor, kellel on piisavalt aega, et viia läbi audit või ülevaatus. Majandusaasta aruande kinnitamisega kinnitatakse, et äriühingu majanduslik seisund oli majandusaasta lõppedes selline nagu aruandes märgitud. Kinnitatud majandusaasta aruande alusel makstakse dividende, selgub, kui suures summas on äriühingul jaotatavat kasumit. Teooria läbitöötamise tulemusena koostas töö autor skeemi majandusaasta aruande etappide kohta (Lisa 1. Majandusaasta aruande etapid).
Majandusaasta aruande esitamata jätmine või esitamine peale tähtaega võib kaasa tuua juriidilisele isikule trahvi või registrist kustutamise. Lisaks mõjutab majandusaasta aruande mitteesitamine juriidilise isiku registripidaja poolt tehtavat ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kannet.
Uurimisobjektiks oli Viljandimaa ettevõtted, kes 2023. aasta lõpu seisuga ei olnud esitanud 2022. aasta majandusaasta aruannet tähtaegselt. Empiirilises uuringus kasutati deduktiivset strateegiat ning andmeid koguti kvalitatiivsel ning kvantitatiivsel meetodil. Kvantitatiivse uuringu puhul esitati veebi teel küsimustik Viljandimaa juriidilistelt isikutele, et välja tuua majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused ning teha järeldusi majandusaasta aruande mitteesitamise põhjuste kohta ja ettepanekuid aruande õigeaegseks esitamiseks. Kvalitatiivse uuringu puhul viidi läbi registripidajaga intervjuu seoses aruannete hilinemiste ning mitteesitamiste põhjustega ning registripidajate poolse vastutuse rakendamisega.
Viljandimaa juriidiliste isikute hinnangul esineb puudusi nii majandusaasta aruande nõuetekohasel koostamisel kui ka esitamisel. On juriidilisi isikuid, kes tõid välja, et majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohta info leidmine on pigem raske ning isegi väga raske. Vastajate hinnangutest selgus, et kõigil juriidilistel isikutel ei ole äriühingu raamatupidamisega tegeleval isikul erialast ettevalmistust, millele toetuda majandusaasta aruande nõuetekohasel ja tähtaegsel esitamisel. Kõigest hoolimata hinnati keskmiselt äriühingu raamatupidamisega tegeleva isiku teadmisi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohta pigem heaks.
Juriidiliste isikute hinnangul põhjustab majandusaasta aruande mittetähtaegset esitamist või esitamata jätmist e-Äriregistris aruande esitamise keerulisus ning vähesed meeldetuletused tähtaja saabumise kohta. Majandusaasta aruande esitamise protsessis tehtud muudatustest tõid juriidilised isikud välja, et smart-ID’ga aruande allkirjastamine motiveerib neid aruannet õigeaegselt esitama.
Registripidaja tõi intervjuus välja samuti, et majandusaasta aruanne jääb tema hinnangul äriühingul õigeaegselt esitamata, kuna juriidilised isikud ei oska aruannet esitada ning esitamine tundub keeruline. Oluline on välja tuua, et juriidiliste isikute kohta esineb Äriregistris valeandmeid, mistõttu ei saagi kõigiga neist ühendust, kui esineb puudusi. Registripidaja sõnul on oluline teadustada juriidilistele isikutele, et majandusaasta aruande esitamise kohustus on täitmiseks. Siiani on rakendatud juriidilistele isikutele karistuseks ühingu kustutamishoiatust kui ka kustutamist ning trahvimist, kuid trahvimine pole toonud registripidaja hinnangul soovitud tulemust. Registripidaja tõi välja, et veel on plaanis lihtsustada aruande esitamist ning lihtsustada kontrollimist, et ilmneks kiiremini, millised on puudused.
Juriidiliste isikute juhatuse liikmetele tehakse ettepanek omandada erialane ettevalmistus, millele toetuda majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel või otsida tuge raamatupidamisteenuse pakkujatelt, tagamaks majandusaasta aruande nõuetekohane ning tähtaegne esitamine Äriregistrile. Juriidiliste isikute juhatuse liikmetele tehakse ettepanek viia end kurssi majandusaasta aruande esitamise tähtajaga. Lisaks tehakse ettepanek üle vaadata Äriregistrile esitatud andmed äriühingu kohta. Edasi soovitatakse uurida, kuidas saaks efektiivsemalt lahendada probleeme seoses majandusaasta aruannete mittetähtaegse esitamisega.The subject of the thesis is about Reasons Why Corporations in Viljandi County don't Submit Their Yearly Financial Reports. The subject is topical, a study published by the ministry of finance revealed that a quarter of entrepreneurs submit their reports late.
In 2023, 56% accountants submitted their reports on time. Important changes in the law of business registry took affect on the first of February 2023.
Failing to submit financial reports on time or not at all leads to inaccuracy in the national statistics and lower quality in economic forecast.
The goal of the thesis is to present the reasons behind not submitting financial reports in practise and not submitting them on time to avoid taking responsibility. To achieve the goal the following research assignments have been used:
1) to find out what is a yearly financial report, necessity, importance and all the steps of the report and to create methodology about empirical research;
2) analize and submit the reasons behind corporations not submitting financial reports and results from an interview with the keeper of the financial registry;
3) to submit conclusions about the reasons for not filing the financial reports and to make suggestions to board members of corporations to file reports on time to avoid taking responsibility.
Deductive strategy is used in the thesis, data is being collected by quantitative and qualitative methods. Corporations in the Viljandi county who hadn't submitted or submitted their 2022 reports wrong by the end of 2023 were sent a survey. For the qualitative method a semistructured interview was conducted with the keeper of the financial registry in Tartu County court. The interview was conducted regarding the financial reports that are submitted late or not at all and the responsibility the registry keeper implements.
According to corporations in Viljandi county there are flaws in how to put together and submit yearly financial reports according to regulations. People who are responsible for accounting in corporations lack professional preparations that would support them in putting together and submitting financial reports. Average evaluation about putting together and submitting financial reports for personnel responsible for accountings is rather good.
According to corporations in Viljandi county failing to submit financial reports on time or not at all is caused by the complicity and lack of reminders of the deadline in e-business registry. According to the Tartu County court registry keeper the main reason that corporations don't submit financial reports is that corporations lack the know-how to put it together and it seems too difficult to them. It is worth noting that there is false data submitted about corporations in the business registry and it makes it sometimes impossible to notify them about flaws in financial reports.
There will be a proposition for corporations to acquire professional preparations for supporting them in putting together and submitting financial reports. Also, it is suggested for corporations to check their data submitted to the business registry. Further research is needed to understand how to address the issues effectively behind not submitting financial reports on time
Optimizing the Movement of Goods for the Company Primend Ltd. Through a Mobile Application
No full textLõputöö käigus välja töötatud mobiilirakendus oli suunatud kaubaliikumise protsesside optimeerimisele ettevõttes Primend OÜ. Projekti peamine eesmärk oli luua kasutajasõbralik lahendus, mis parandaks kauba liikumise efektiivsust ja läbinägelikkust, mis lisaks ka integreeruks sujuvalt ettevõtte olemasolevasse IT-taristusse. Arendusprotsess hõlmas mitmeid olulisi etappe, alates kasutajavajaduste analüüsist, süsteemi nõuete määratlemisest, prototüüpimisest, sprintide järgsetest testimistest kuni lõpliku juurutamisplaani koostamiseni. Projekti käigus rakendati agiilset arendusmetoodikat, mis võimaldas paindlikku ja kiiret reageerimist muutuvatele nõudmistele ning tagasiside integreerimist protsessi igas etapis (Dingsoyr, Dyba, & Moe, 2010). Selline lähenemine tõestas end kui äärmiselt efektiivne, võimaldades autoril pidevalt kohandada ja parendada rakendust vastavalt kasutajate tegelikele vajadustele. Tehniliselt realiseeris autor mobiilirakendust Microsoft Power Apps platvormil, kasutades ära selle laialdasi võimalusi ja kättesaadavust. See valik osutus eriti kasulikuks, kuna võimaldas hõlpsat juurdepääsu rakendusele kõikidele ettevõtte töötajatele. Kasutajatelt saadud tagasiside kinnitas rakenduse positiivset mõju kaubaliikumise protsessidele. Kasutajad tõid esile rakenduse selge ja mugava kasutajaliidese, kiire reageerimisaja ja funktsionaalsuse, mis tulevad kasuks kaupade registreerimisel ja jälgimisel. Tulevikus on plaanis jätkata rakenduse arendamist, põhinedes jooksvale kasutajate tagasisidele ja IT-keskkonna arengutele. Eelkõige keskendutakse kasutajaliidese veelgi suuremale individualiseerimisele, et paremini vastata erinevate kasutajagruppide vajadustele. Näiteks iga kasutaja enda registreeritud kaupade kuvamine esilehel. Kokkuvõtvalt said kõik lõputöö eesmärgid täidetud.The mobile application developed during the thesis was aimed at optimizing the goods movement processes within the company Primend OÜ. The main goal of the project was to create a user-friendly solution that would improve the efficiency and transparency of goods movement, while also integrating smoothly into the company's existing IT infrastructure. The development process involved several important stages, starting from the analysis of user needs, defining system requirements, prototyping, testing after sprints, to the final implementation plan. An agile development methodology was applied throughout the project, which allowed for flexible and quick response to changing demands and integration of feedback at every stage (Dingsoyr, Dyba, & Moe, 2010). This approach proved to be extremely effective, enabling the author to continually adjust and improve the application according to the actual needs of the users. Technically, the author implemented the mobile application on the Microsoft Power Apps platform, taking advantage of its extensive capabilities and availability. This choice proved to be particularly useful as it allowed easy access to the application for all company employees. Feedback from users confirmed the positive impact of the application on the goods movement processes. Users highlighted the application's clear and comfortable user interface, quick response time, and functionality that benefits goods registration and tracking. In the future, there are plans to continue developing the application based on ongoing user feedback and IT environment developments. Particularly, there will be a focus on further individualizing the user interface to better meet the needs of different user groups, such as displaying each user's registered goods on the homepage. In summary, all the goals of the thesis were achieved
Analysis of Production Line Stoppages Using the Example of Printall AS
No full textTrükitootmise tõhususe säilitamise üks kriitiline aspekt on seisakuaegade mõistmine ja juhtimine. Seisakud viitavad perioodidele, mil tootmine peatub erinevate tegurite tõttu, alates seadmete riketest kuni plaanilise hoolduseni. Seisakute iseloom on mitmetahuline, hõlmates planeeritud ja planeerimata sündmusi, mis võivad oluliselt mõjutada üldist tootlikkust ja tegevuse efektiivsust. Seisakuaegade tõhus juhtimine on häirete minimeerimiseks ja tootmisliinides ühtlase töövoo säilitamiseks ülioluline.
Käesolevas lõputöös käsitleti tootmisliinide seisakute aegade analüüsimist, keskendudes trükitööstusettevõttele Printall AS. Lõputöö eesmärk on uurida, analüüsida ja pakkuda tõhusaid lahendusi, et minimeerida tootmistöövoo aeglustusjuhtumeid ehk seisakuid Printall AS ettevõttes.
Tootmisliinide seisakute analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Keskenduti ettevõtte kahele konkreetsele masinale, uurides hoolikalt nende seisakuid ja tuvastades nende põhjuseid. Ettevõtte tarkvarast andmete kogudes ja analüüsides, annab uuring tervikliku ülevaate seisakuaegade ulatusest ja sagedusest. Seisakute ajakulu illustreerimiseks kasutati graafilisi jooniseid. Antud lähenemine võimaldab täpselt mõõta ja objektiivselt analüüsida tootmisliini ebatõhusust.
Uurimise ja analüüsi abil otsiti lõputöös vastuseid peamistele uurimisküsimustele: millised on trükitööstuse seisakute peamised põhjused ning milliseid strateegiaid saab kasutada seisakuaja minimeerimiseks ja tootmise efektiivsuse optimeerimiseks?
Trükitööstuse seisakute peamiste põhjusteks olid: tööde mahu vähenemine; väiksemad tiraažid; suure tiraažide odava töö ära jäämine; keerulisemad tööd; tootmise seadmete tehnilised probleemid ja masina rikked; planeerimata hooldused ehk ootamatud hooldusvajadused, mis tulenesid seadmete riketest, mis põhjustavad plaaniväliseid seisakuid. Lisaks planeeritud hooldus ehk regulaarne hooldus, mis on vajalik, kuid võib põhjustada seisakuid, kui tegemist on vale planeerimisega.
Strateegiad, mida saab kasutada seisakuaja minimeerimiseks ja tootmise efektiivsuse optimeerimiseks on ettepanekuteks: tegeleda tööde mahu suurenemisega, laiendades oma teenuste pakkumist ja sihtides laiemat klientide ringi, sellega saab vähendada oma sõltuvust suurtest ja odavatest töödest ning stabiliseerida oma töövoogu. Täiustada ettevõtte siseseid juhendeid, mis on seotud tootmistöö kaardistusega. Planeerida strateegiliselt hooldustoiminguid, hooldused ei tohi olla liiga tihedad ega neid ei saa teostada liiga harva. Lisaks vältida masina riknemisi töö teostamiseks.Downtime refers to periods when production stops due to a variety of factors, from equipment breakdowns to scheduled maintenance. The nature of downtime is multifaceted, including planned and unplanned events that can significantly affect overall productivity and operational efficiency.
This thesis dealt with the analysis of downtimes of production lines, focusing on the printing industry company Printall AS. The aim of the thesis is to research, analyze and offer effective solutions to minimize production workflow slowdowns, i.e. stoppages in the Printall AS company.
A quantitative research method was used to analyze production line stoppages. We focused on two specific machines of the company, carefully examining their downtimes and identifying their causes. By collecting and analyzing data from the company's software, the study provides a comprehensive overview of the scope and frequency of downtime. Graphical drawings were used to illustrate the time consumption of downtimes. This approach makes it possible to accurately measure and objectively analyze the inefficiency of the production line.
With the help of research and analysis, the thesis sought answers to the main research questions: what are the main causes of downtime in the printing industry, and what strategies can be used to minimize downtime and optimize production efficiency?
The main reasons for the stoppages in the printing industry were: a decrease in the volume of work; smaller editions; loss of cheap work in large circulations; more complex jobs; technical problems of production equipment and machine breakdowns; unplanned maintenance, i.e. unexpected maintenance needs resulting from equipment breakdowns that cause unplanned downtime. In addition, planned maintenance, or regular maintenance, which is necessary but can cause downtime if it is planned incorrectly.
Strategies that can be used to minimize downtime and optimize production efficiency are suggestions: deal with the increase in the volume of work by expanding your service offering and targeting a wider range of customers, you can reduce your dependence on large and cheap jobs and stabilize your work flow. To improve the company's internal guidelines related to production work mapping. Plan maintenance operations strategically, maintenance must not be too frequent and cannot be carried out too infrequently. In addition, prevent machine breakdowns to perform work
Employee Financial Liability in an Agricultural Enterprise
No full textLõputöö oli koostatud teemal „Töötaja varaline vastutus põllumajandusettevõttes“.
Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada põllumajandusettevõttes töötaja varalise vastutuse
rakendamise vastavus töölepingu seadusele ja eriala spetsialistide kommentaaridele selle
õigeks rakendamiseks. Strateegia oli uuringule deduktiivne ning uurimisviis kvalitatiivne.
Andmekogumismeetod oli intervjuu ja dokumendivaatlus. Ankeetintervjuu valimiks olid
tegevjuht ja juhatuse liige ning dokumendivaatluse valim oli töölepingud, täieliku
individuaalse vastutuse varalise vastutuse leping ning töökorralduse reeglid. Andmeid
analüüsiti sisuanalüüsi abil ning võrreldi saadud tulemused omavahel ja seejärel
seadusega.
Lõputöö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis anti ülevaade varalise vastutuse
olemusest. Keskenduti õiguslikele alustele ning kirjeldati probleeme praktikas. Teises
peatükis esitati empiirilise uuringu metoodika ning läbi viidud uuringu tulemused ja
analüüs, milles võrreldi saadud tulemusi omavahel, seadusandlusega ning eriala
spetsialistide kommentaaridega. Tulemuste ja analüüsi põhjal tehti järeldusi õigusaktides
kehtestatud nõuete vastavusest ja vastavalt eelnevale tehti juhatusele ettepanekuid
olukorra parendamiseks.
Lõputöö on koostatud põllumajandusettevõtte näitel, milles keskenduti töötaja varalisele
vastutusele. Analüüsiti tööandjatega läbi viidud ankeetintervjuud, töötajatega sõlmitud
töölepinguid ning täieliku individuaalse varalise vastutuse lepinguid ning töökorralduse
reegleid. Uuringu tulemusena selgus, et põllumajandusettevõttes esinevad peamiselt
tehnika eest vastutamisega seonduvad probleemid ning riskide maandamiseks sõlmitakse
varalise vastutuse kokkuleppeid. Ettevõttes sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe
pealkiri oli määratud vananenud mõistega ning ei olnud täidetud nõutavaid kriteeriumeid,
kasutades aegunud mõisteid ning puudusid nõutavad tingimused. Kokkulepped ei olnud
kooskõlas töölepingu seaduse ega eriala spetsialistide kommentaaridega, kuna täidetud ei
olnud tingimused ja järelikult on lepingud õigustühised.
Lähtudes uuringu käigus tekkinud järeldustest, tehti ettevõttele varalise vastutuse
seadusega kooskõlastamiseks järgnevad ettepanekud:
• vara rikkumise korral teha kindlaks süüvorm;
• viia sisse töökorralduse reeglitesse kahjunõude regulatsioon, et kahju hüvitamine
oleks kõigile üheti mõistetav;
• lisada varalise vastutuse kokkuleppesse vara ajaliselt ja ruumiliselt piiritletus;
• lisada varalise vastutuse kokkuleppesse vara piiritletus esemeliselt, mõistlikult,
äratuntavalt ning kindlaks määratud isikute ligipääsu;
• määrata ja lisada varalise vastutuse kokkuleppesse vara ülempiir, mõistlik hüvitis
ning maksmise sagedus;
• koostada vara üleandmise- vastuvõtmise aktid, et oleks võimalikult täpselt vara
seisukord;
• koostada õiguspärane ja tingimustele vastav varalise vastutuse kokkulepe, mille
tingimused ja vorm vastab seadusele;
• juhid peaksid silmas pidama, et kolmanda isiku õigust kahju hüvitamiseks töötaja
arvelt on piiratud töötaja kaitse eesmärgil, mis tuleb kindlaks teha ja määrata üheti
mõistetavalt töökorralduse reeglitesse;
• koostada tasaarvestamisel iga kord töötajaga kirjalik nõusolek;
• viia sisse töökorralduse reeglitesse nõusolekuta mahaarvamise kriteeriumid.
Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud ning uuringu tulemused on ettevõttele
edastatud.The thesis was compiled on the topic of "Employee Financial Liability in an Agricultural
Enterprise." The aim of the thesis was to assess the compliance of implementing employee
financial liability in agricultural enterprises with the Employment Contracts Act and the
comments of industry specialists for its correct application. The research strategy employed
deductive reasoning with a qualitative research approach. Data collection methods included
interviews and document analysis. The interview sample consisted of the CEO and board
members, while the document analysis sample included employment contracts, full
individual financial liability agreements, and work organization rules. Data were analysed
through content analysis and compared with each other and then with the law.
The thesis is divided into two chapters. The first chapter provides an overview of the nature
of financial liability, focusing on legal foundations and describing practical issues. The
second chapter presents the methodology of the empirical study, the results of the study,
and an analysis comparing the findings with each other, with legislation, and with
comments from industry specialists. Conclusions were drawn regarding the compliance of
legal requirements established by the legislation, and recommendations were made to the
management for improving the situation based on the results and analysis.
The thesis is based on a case study of an agricultural enterprise, focusing on employee
financial liability. It analysed questionnaire interviews with employers, employment
contracts with employees, full individual financial liability agreements, and work
organization rules. The study revealed that the main problems in agricultural enterprises
relate to responsibility for equipment, and agreements on financial liability are made to
mitigate risks. The title of the financial liability agreement in the company was based on
outdated terminology and did not meet the required criteria, using outdated terms and
lacking necessary conditions. The agreements did not comply with the Employment
Contracts Act or the comments of industry specialists, as the conditions were not fulfilled,
rendering the contracts void.
Based on the conclusions drawn from the study, the following proposals were made to align
the company's financial liability with the law:
• determine the form of guilt in case of asset damage;
• introduce regulations for damage claims in work organization rules to ensure
uniform understanding of compensation;
• specify temporal, spatial and substantive limits in financial liability agreements;
• define limits on assets, reasonable compensation and payment frequency in
financial liability agreements;
• develop asset transfer-acceptance reports to accurately assess asset conditions;
• establish a lawful and compliant financial liability agreement meeting legal
requirements;
• ensure that managers are aware that third-party rights to compensation from the
employee are limited for the protection of the employee, clearly outlined in work
organization rules;
• obtain written consent from employees for set-offs each time;
• introduce criteria for deductions without consent in work organization rules.
The author believes that the thesis objectives were achieved, and the research findings
have been communicated to the enterprise
Creative Economy Center in North Tallinn Considering Universal Design Principles
No full text2015. aastal andsid Ligipääsetavuse Foorum MTÜ ja ET INFOkeskuse AS välja projekteerimisjuhise “Ligipääsetav hoone ja keskkond”, mille eesmärk on anda juhised kõikidele inimestele sobiva liikumis- ja tegutsemiskeskkonna projekteerimiseks ja ehitamiseks. Autor toetab Ligipääsetavuse Foorum MTÜ mõtet raamatu eessõnas: “Oleme veendunud, et planeerides ja ehitades hooneid ja ümbrust, tuleb ligipääsetavuse soovituste järgimine lõppkokkuvõttes riigile majanduslikult soodsam. Ligipääsetavust planeerides ja ehitades näitab Eesti riik koos ametkondadega ka tegelikku head tahet täitmaks ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid. Ligipääsetavus on jätkuv areng, ligipääsetavus on kokkulepe ja ligipääsetavus võrdsustab.” [10] Et tagada ühiskonnas laiahaardelisem arusaam ligipääsetavuse tagamiseks, on autori soov tulevase arhitektina sellesse nii oma jõu kui ka nõuga panustada. Veebiseminaril “Avalike hoonete ligipääsetavus ehk kuidas luua head ja turvalist elukeskkonda kõigile” tõi Riigikantselei esindaja Keit Parts välja järgimist vääriva põhimõtte: “Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele - oluline on kasutaja teekonna tervikvaade.” [11] “Mina olen tänav” viitab inimeste suhtumist teistesse inimestesse, olles aluseks parema või kehvema linnaruumi planeerimisel. Iga arendaja ja planeerija peaks enne jooniste koostamist objektil seisma ja tunnetama, kujutlema ning analüüsima erinevaid aspekte iga liikuja perspektiivist. Seni, kuni ühiskonnas on nii pimedaid, kurte, tumme või liikumisraskustega inimesi, eakaid, väikseid lapsi ja teisi erivajadusega või erivajaduseta inimesi, kes eelistavad liikuda jala ja saada oma teekonnalt parim võimalik kogemus, tuleb linna planeerida eelkõige neile mõeldes. Jan Gehl artiklis “Winning back the Public Spaces” toob välja järgneva: “Kui inimesed tänapäeval linnu kasutavad, siis mitte seetõttu, et neil oleks seda vaja, vaid sellepärast, et neile meeldib. Avalikud ruumid saavad kodanikele pakkuda atraktiivset ja tähendusrikast - muidu nad ei tuleks.” ja lisab “vajalik on hoolikas lähenemine inimkesksele disainile. … Head avalikud ruumid on väga armastatud ja hästi kasutatud avalikud ruumid.” [12] Erivajadustega inimeste võimalused tööturule sisenemiseks ja uute erialade omandamiseks on piiratud vajalike tugistruktuuride ja kohandatud keskkondade puudumise tõttu. Lõputöö eesmärk on aidata probleemi lahendamisele kaasa, luues Põhja-Tallinnasse universaalse disaini põhimõtteid arvestava loomemajanduskeskuse. Loomemajanduskeskuse eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele ligipääsetavat ja toetavat keskkonda, kus nad saavad omandada uusi oskusi ja siseneda tööturule kas keskuses asuvatesse ettevõtetesse või mõnda teise huvipakkuvasse büroosse majast väljaspool või rakendada saadud teadmisi oma ettevõtet luues. Loomemajanduskeskus pakub võimalusi uusi teadmisi saada nii muusika kui ka kunsti loomevaldkondades.In 2015, the Accessibility Forum NGO and ET INFOkeskus AS published a design guide titled "Accessible Building and Environment," aimed at providing guidelines for designing and constructing environments that are suitable for all individuals. The author supports the idea presented by the Accessibility Forum NGO in the preface of the book: “We are convinced that following accessibility recommendations when planning and constructing buildings and surroundings will ultimately be more economically beneficial for the state. By planning and constructing with accessibility in mind, the Estonian state, together with the authorities, shows genuine goodwill in fulfilling the principles of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. Accessibility is continuous development, accessibility is an agreement, and accessibility creates equality.” [10] To ensure a broader understanding of accessibility within society, the author's goal as a future architect is to contribute to this effort both through their efforts and advice. During the webinar “Accessibility of Public Buildings: How to Create a Good and Safe Living Environment for Everyone,” Keit Parts, a representative of the Government Office, highlighted a principle worth following: “For every person to feel active, dignified, and welcomed in society, it is not enough for a single service or building to meet the principles of inclusive design – it is essential to consider the user's entire journey.” [11] “I Am the Street” reflects people's attitudes toward others and serves as the foundation for better or worse urban planning. Every developer and planner should stand at the site before creating drawings, feeling, imagining, and analyzing various aspects from the perspective of each user. As long as society includes blind, deaf, mute, or mobility-impaired individuals, elderly people, small children, and others with or without special needs who prefer to walk and have the best possible experience on their journey, the city should be planned with them in mind. In his article “Winning Back the Public Spaces,” Jan Gehl states: “People use cities today not because they need to but because they like to. Public spaces can offer citizens something attractive and meaningful – otherwise, they would not come.” He adds, “A careful approach to human-centered design is necessary. ... Good public spaces are very loved and well-used public spaces.” [12] The opportunities for people with special needs to enter the labor market and acquire new professions are limited due to the lack of necessary support structures and adapted environments. The aim of this thesis is to contribute to solving this problem by creating a creative industry center in Northern Tallinn that adheres to the principles of universal design. The goal of the creative industry center is to provide an accessible and supportive environment for people with special needs where they can acquire new skills and enter the labor market, either in the companies located in the center, in another office of interest outside the center, or by applying the knowledge gained to start their own business. The creative industry center offers opportunities to gain new knowledge in both the fields of music and art
Tool for Collecting and Analyzing Scope 3 GHG Data Using the Example of AS Harju Elekter Group
No full textLähtudes lõputööle seatud ülesannetest ja eesmärgist, keskendus töö AS-i Harju Elekter Group süsinikjalajälje mõjuala 3 kategooriate kaardistamisele erinevate tütarettevõtete vahel ning andmete kogumise tööriista loomisele. Loodava tööriista näol anda ettevõttele praktilist abi andmete analüüsimiseks.
Töö käigus kaardistati AS Harju Elekter Groupi erinevate tütarettevõtete kasvuhoonegaaside mõjuala 3 kategooriad, mille raames tuvastati ettevõtte jaoks kõige olulisemad teemapunktid. Oluliste ja väheoluliste teemapunktide määramine toimus koos ettevõtte jätkusuutlikkuse juhi ja juhatuse liikmetega, kelle abiga kaardistati ja kirjeldati kõik AS-i Harju Elekter Group kuuluvad ettevõtted. Oluliste kategooriate määramise otsustusprotsessis võeti arvesse 2023. aastal mõjuala 3 läbi viidud analüüsi Harju Elekter Eesti tehases. Lisaks arvestati valdkonnajuhtide sisendeid ning ettevõtete eripärasid.
Loodi metoodiliselt läbimõeldud ja kasutajasõbralik andmekogumisvahend, mis tugines kasvuhoonegaaside protokollile ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhendile. Tööriista arendamisel lähtuti rahvusvahelistest nõuetest ning ettevõtte spetsiifilistest vajadustest, sealhulgas kaasati väline konsultant, et tagada tööriista kvaliteet ja nõuete vastavus.
Andmete kogumiseks ja koondamiseks loodud Microsoft Teams keskkond võimaldas tööriista ja dokumente efektiivselt hallata ja töötajatele turvaliselt jagada. Microsoft Teams andis töötajatele võimaluse sujuvalt ja reaalajas tööriistale ligi pääseda, tagades tõhusa ja koostööle orienteeritud andmete kogumisprotsessi. Selle kaudu võimaldati ka läbipaistvust, kuna keskkonnas oli võimalik jälgida andmete sisestamise ajalugu, mis lihtsustas hilisemaid analüüse ja andmete täiendamist.
Tööriista loomise tulemusena sai AS Harju Elekter Group endale rakendatava lahenduse, mis võimaldab süstemaatiliselt koguda ja hiljem analüüsida kasvuhoonegaaside mõjuala 3 andmeid. See annab ettevõttele täpse ülevaate oma mõjuala 3 süsinikujalajäljest ning tagab aruandlusstandardist tulenevate nõuete täitmise. Selle peamised riskid on seotud andmete kvaliteedi, sisestusvigade ja inimliku eksitustega. Halb kvaliteet ja tehtud vead võivad viia ebatäpsete analüüsitulemusteni. Riskide leevendamiseks on loodud tööriista kasutusjuhend.
Töö eesmärk ning selle saavutamiseks paika pandud ülesanded said täidetud. Lõputöö autori seisukohast saavutati struktureeritud ja kasutajasõbralik tööriist, mis võimaldab hõlpsat ja süsteemset kasvuhoonegaaside mõjuala 3 andmete kogumist, täiendamist ja haldamist. Kasutati läbipaistvat ja turvalist andmehaldust, läbi Microsoft Teams-i pakkudes ühtset keskkonda, kus töötajad said tööriistale mugavalt ligi ja andmeid reaalajas sisestada. Autori arvates oli oluline, et Exceli tööriist sisaldas juhendit, mis lihtsustas andmete kogumist ja tõlgendamist, aidates töötajatel mõista, millist teavet igas teemapunktis sisestada tuleb. Seoses andmete rohkusega on järgnevatel aastatel vajalik leida muu andmekorje süsteem, et välistada liigset käsitööd andmete sisestamisel.
Kooskõlas rahvusvahelise standardiga ja kasvuhoonegaaside protokolli juhendiga koostatud tööriist võimaldab AS-il Harju Elekter Group vastata rahvusvahelistele aruandlusnõuetele, muutes selle kasutatavaks ka tulevikus.The European Union's green policy and the European Green Deal are becoming increasingly relevant. With the adoption of the Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD) in 2022, companies are now required to include sustainability information in their annual reports. In the coming years, large enterprises will inevitably need to address environmental reporting and contribute to achieving the goals of the Paris Climate Agreement.
AS Harju Elekter Group is an international industrial group that falls under the category of a public interest entity, and therefore it is mandatory to publish a sustainability report for the year 2024. This report includes the disclosure of Scope 3 greenhouse gas (GHG) emissions, which requires the company to map relevant categories and collect data. To gather Scope 3 data, a structured tool in the form of an Excel table needs to be created, enabling data collection, consolidation, and later analysis across the group.
The aim of this thesis is to identify the significant Scope 3 categories and develop a tool to facilitate their data collection. The developed tool will provide the company with practical and necessary assistance for analyzing the data.
To achieve the thesis goal, the author sets three tasks:
1. Map the requirements arising from the Corporate Sustainability Reporting Directive.
2. Map the significant Scope 3 GHG categories from the perspective of the company's business activities.
3. Develop a tool for collecting and consolidating Scope 3 GHG data.
The thesis consists of three parts. The first part provides a detailed description of the Corporate Sustainability Reporting Directive and sustainability reporting standards derived from the Paris Climate Agreement. It explains the GHG Protocol and the guidelines for assessing the carbon footprint. Additionally, an overview is given of AS Harju Elekter Group, its sustainability efforts, and the current environmental situation. The second part describes the methodology and focuses on identifying the company's significant Scope 3 themes. The final part explains the logic, steps, and development of the practical tool.
Based on the goals and tasks set for the thesis, the work focused on mapping the Scope 3 GHG categories for AS Harju Elekter Group across its various subsidiaries and creating a data collection tool. The resulting tool provides the company with practical support for analyzing its data by enabling detailed data aggregation, identifying key emission sources, and facilitating trend analysis across various subsidiaries. According to the author, the goal of the thesis and the tasks set were achieved. A structured and user-friendly tool was successfully developed. It allows for easy and systematic collection, updating, and management of Scope 3 GHG data