TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Automated System Test Environment Configuration
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli luua Elektrilevi laborisse keskkond, milles ühendatakse ühte võrku fiidriterminalid ja kaugterminal esimeste releekaitse funktsioonide testimiseks. Töö käigus ühendas autor ühte võrku ABB REF 620, Schneider Electric VAMP 300F, kaks Siemens 7SJ82 fiidriterminali ning ABB RTU 530 kaugterminali, programmeeris fiidriterminalid erinevate signaalide ning kaitsefunktsioonidega. Lõputöö raames otsustas autor releekaitse testimiseks maksimaalvoolukaitse ning voolulõike kaitsefunktsioonide kasuks.
Maksimaalvoolukaitse ja voolulõike testimiseks kasutas autor OMICRON CMC156 testseadet, et tekitada piisavalt suuri elektrivoolusid kaitsefunktsioonide rakendumiseks. Mõlemat kaitsefunktsiooni testiti ABB REF620, Schneider Electric VAMP 300F ning ühel Siemens 7SJ82 fiidriterminalil. Kokku proovis autor testide jooksul läbi kaheksa erinevat lühisvoolu iga seadme puhul eraldi, millest pooled olid kahefaasilised ning teised kolmefaasilised lühisvoolud. Maksimaalvoolukaitse ja voolulõige töötasid kõikides fiidriterminalides ootuspäraselt – kaitsed rakendusid või ei rakendunud vastavalt lühisvoolude suurusele korrektselt, seejuures ka nõutud täpsusega nii ajaliselt kui ka vooluliselt.
Antud lõputöös seadistatud testkeskkonda saab edaspidi rakendada kõiksuguste releekaitse funktsioonide testimiseks ning sobitamiseks elektrivõrku. Võttes arvesse ülalmainitut võib väita, et lõputöös püstitatud eesmärk sai edukalt täidetud.The aim of this thesis was to create an environment in the Elektrilevi laboratory in which the feeder terminals and the remote terminal are connected to one network for testing the first relay protection functions. During the work, the author connected ABB REF 620, Schneider Electric VAMP 300F, two Siemens 7SJ82 feeder terminals and ABB RTU 530 remote terminal to one network, programmed the feeder terminals with different signals and protection functions. As part of the final thesis, the author decided to test the relay protection in favor of non-directional overcurrent protection functions.
To test the non-directional overcurrent protection functions, the author used an OMICRON CMC156 test rig to generate sufficiently large electrical currents for the protection functions to operate. Both protection functions were tested on ABB REF620, Schneider Electric VAMP 300F and one Siemens 7SJ82 feeder terminal. In total, during the tests, the author tried eight different short-circuit currents for each device separately, half of which were two-phase and the other three-phase short-circuit currents. The non-directional overcurrent protection functions worked as expected in all feeder terminals - the protections operated or did not operate correctly according to the magnitude of the short-circuit currents, and with the required accuracy both in time and current.
The test environment set up in this thesis can be used in the future to test all kinds of relay protection functions and to fit them into the power grid. Taking into account the above, it can be said that the goal set in the thesis was successfully fulfilled
Geodetic Basic Plan
No full textTöö eesmärk oli kaardistada 5,5 hektariline maa-ala, selgitada välja olemasolev maapinna kõrgus ning kanda plaanile tehnovõrgud, mis vastab looduses olevale situatsioonile.
Lõputöö koosneb geodeetilisest alusplaani koostamise etapid, mis hõlmab nii objekti ennast kui ka objektil kasutatud geodeetilisi instrumente. Kirjeldati väli- ja sisetööde läbiviimist, teostamise põhimõtteid ning seadusest väljatoodud regulatsioone.
Isiklik eesmärk lõputöö raames oli viia enda paremini kurssi digitaalse joonise koostamise põhimõtetega jäi vajaka, kuigi soov oli osaleda geoaluse lõpp vormistuse etappides ning viia läbi kooskõlastamise protsess tehnovõrkude osas.
Püstitatud eesmärk täideti, koostati maa-ala plaan ja anti tellijale üle.The thesis Geodetic Basic Plan focuses on the mapping of a 5.5-hectare land area, including utility networks, on the Tuulna geo-base, commissioned by Pinered OÜ. The site is located in Harju County, Lääne-Harju Municipality, Tuulna Village, Käpsi and Pälli cadastral units. The purpose of the work was to prepare a basic plan according to the nature of the situation, using various geodetic instruments and following the provided regulations.
The thesis deals with the various stages of preparing the basic geodetic plan, starting with the introduction of the site and the description of the geodetic instruments used. The execution of outdoor and indoor works and the principles of execution are described in more detail, taking into account the regulations arising from the law. The author participated on the site as a surveyor trainee, wanting to improve his knowledge of the principles of digital drawing.
The goal was to map the land area, measure the height of the ground, and put utility networks on the plan according to the actual situation. My personal goal was to better
understand the creation of a digital drawing, but it was lacking in this regard. The author
wanted to participate in the final stage of formalizing the base and go through the coordination processes regarding utility networks.
The desire of the author of the graduation thesis was to connect the survey network with
the local geodetic network point HKR-4 to ensure greater accuracy for future construction geodetic works.
In summary, it can be said that the thesis provides an overview of the process of preparing the basic geodetic plan, dealing with the practical steps and challenges that the author encountered on the site. In addition, personal learning and development goals are outlined, which include a better understanding of digital drawing and participation in the final design phase of the base
Distillation Plant´s Automation System Upgrade on the Example of Viru Keemia Grupp
No full textLõputöö käigus oli koostatud ja programmeeritud uus riistvara destillatsiooni seadmele,
mis asub Viru Keemia Grupi territooriumil Kohtla-Järve linnas. Samuti olid tehtud
muudatused SCADA süsteemile uue riistvaraga korrektseks tööks. Programmeerimine ja
visualiseerimine toimus ühes programmis, TIA Portal’is versiooniga 18. Püstitatud
eesmärgid olid saavutatud ja pärast testimist probleemid ei ilmunud.
Eesmärkide hulgas oli:
• Uue riistvara valik
• Programmi koostamine olemasolu programmi baasil
• Programmi osa ümber organiseerimine ja lihtsustamine
• SCADA süsteemi seadistamine
Lõputöös anti ka teoreetilised baasteadmisi kontrollerite kohta, näiteks protokollidest ja
programmi koostamisest.
Testiks kasutati PLCSim tarkvara, mis on samuti Siemens’i poolt loodud kontrolleri
simulatsioon. Lõppkatseks kasutati päris kontrollerit, selle abil katsetati programmi ja
kontrollerit nö “laua peal”. Selle testi tulemuseks oli stabiilne ja korralik töö.
Uuendatud kontrolleri eeliseks vanaga võrreldes on laiendatud arvutusjõudlus, mis toob
kaasa ka suurema funktsionaalsust ja stabiilsust. Lisaks annab selle kontrolleri kasutamine
rohkem võimalusi terve süsteemi tulevikus moderniseerimiseks.
Lõputöö kirjutamise ajal ei lähe koostatud süsteem tööle, kuna selleks on vaja oodata
destillatsioonseadme seismapanekut. Eeldatavasti pannakse uus süsteem kokku suve
alguses, pärast seda läheb uuendatud kontroller tööle.The topic of this Bachelor’s Thesis is Distillation Plant´s Automation System Upgrade on
the Example of Viru Keemia Grupp. At the moment there are 5 Programmable logic
controllers, or PLCs, 2 of which already have been replaced with new ones. The main
point of replacing the PLCs is that old ones no longer meet all the requirements and
cannot work as intended anymore.
The PLC described in this thesis is responsible for control of Fraction cooling process. It
is an outdated Siemens S7-300 series controller, which has been working there from the
year of 2008 and is in need of replacement. The problem with it is periodical selfshutdown, connection disruption and out of date software with chaotically written code.
In addition to problems mentioned above, new PLC is capable of future improvements of
entire plant’s system, such as new communication protocols with frequency inverters
and providing more opportunities for extra modules and systems added to it. For such
task was chosen a newer Siemens S7-1500 PLC, these PLCs have shown great results in
Viru Keemia Grupp before, so it is a good choice for this plant as well.
During the work on this project new programme was created. In this programme,
problems occurred in the previous version were eliminated, such as unorganized code,
written mostly using Russian comments, which made it barely readable for non-Russian
speakers. In the new version author uses English comments, with code organized in
logical order into folders for better navigation inside the programme. In addition to that,
programme was made with the use of functions, which also simplified the programme,
meaning that a potential user does not need to know or understand the entire code, only
the necessary segment, which became easier to find and make changes.
Finished programme passed a few tests using simulation software and a real PLC. Tested
programme works well and ready for further integration into plant’s environment. This
project will be implemented in early summer of 2024. It is not possible to install and launch
the system right now due to need to halt the entire plant to do that
Application of Special Cases of Working Conditions in the Field of Accounting
No full textTänapäeva tööturul on töötingimuste erijuhud märkimisväärselt olulised, hõlmates tähtajalisi lepinguid, konkurentsipiiranguid, ärisaladuse hoidmist, kaugtööd, renditööd ja summeeritud tööaega. Arvestusala valdkonna töötajad puutuvad oma tööülesandeid täites kokku nii kliendiandmete kui ka ettevõtte saladuses hoitava teabega ning on äärmiselt oluline, et kokkulepped, mida sõlmitakse, oleks kooskõlas vastava seadusandlusega ning täidaks lepingu eesmärki.
Töö teoreetilises osas esitati töökorraldusest ja äririskidest tingitud töötingimuste erijuhtude õiguslikud alused. Töökorralduse erisusest tulenevad kokkulepped on tähtajaline tööleping, kaugtöö, renditöö, summeeritud tööaeg ja äririski maandamise eesmärgil sõlmitavad kokkulepped on konkurentsipiirangu kokkulepe ja ärisaladuse hoidmise kohustus. Töötingimuste erijuhtude aluseks on nende kirjalikult taasesitatava vormi olemasolu.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring. Uurimisobjektiks olid Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-is nimetatud raamatupidamisbüroode töötajad arvestusala valdkonnas ning nendega sõlmitud töölepingud. Uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning kombineeritud uurimismeetodit. Uurimis instrumendiks oli autori poolt koostatud ankeetküsimustik, mille koostamisel tugineti teoreetilistele lähtekohtadele ja kohtulahendite põhjal koostatud dokumendivaatluse kavale. Küsimustiku valim moodustati Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-is nimetatud ettevõtete töötajatest. Uuringu lõplikuks valimiks kujunes 35 vastajat. Kaardistati ja analüüsiti arvestusala valdkonnas töötingimuste erijuhtude rakendamise olukorda praktikas ning selgitati välja arvestusala valdkonnas töötajatega sõlmitud töötingimuste erijuhtude vastavus seadusele ja erialaspetsialistide soovitustele. Lisaks analüüsiti küsimustiku (Lisa 2) ja dokumendivaatluse kava (Lisa 3) tulemusi töötingimuste erijuhtude ja sellega seotud probleemide osas.
Empiirilise uuringu käigus selgus, et kõige rohkem sõlmitakse arvestusala töötajatega ärisaladuse hoidmise kohustuse, kaugtöö ja konkurentsipiirangu kokkuleppeid, kuid ei sõlmita tähtajalisi töölepinguid ega renditöö kokkuleppeid. Selgus ka, et enamik kaugtöö kokkuleppeid sõlmitakse suuliselt ning vaid väike osa neist sisaldab konkreetseid tingimusi nagu töö tegemise aadress, tööaeg või kulude hüvitamine ja enamik tööandjaid ei teosta kaugtöö riskianalüüsi. Konkurentsipiirangu kokkulepetest peaaegu kõik on sõlmitud kirjalikult ja lõppevad koos töölepingu lõppemisega. Paljudel juhtudel ei ole lepingus sätestatud hüvitise maksmist. Enamik ärisaladuse hoidmise kohustuse kokkuleppeid on kirjalikud ning ligi pooltel lepingutest on detailne ärisaladuse määratlus. Ent paljud töötajad ei ole teadlikud ärisaladuse kohustuse rikkumisega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest ettevõttele. Kohtupraktika kattub uuringuga seoses suuliselt sõlmitud kaugtöö kokkulepete, ruumiliselt kokku leppimata konkurentsipiirangu kokkulepete ning ebapiisavalt täpselt määratletud ärisaladuse osas.
Uuringust selgus, et töötingimuste erijuhtude kokkulepete sõlmimisega kaasnes mitmeid probleeme, seetõttu koostas uurija ettepanekud (Lisa 4) nende rakendamiseks.
Lõputöö eesmärk ja püstitatud uurimisülesanded on edukalt täidetud ning nüüd on autor valmis esitama uuringu tulemusi neile küsimustiku vastajatele, kes väljendasid selleks soovi.The thesis is written on the topic of application of special cases of working conditions in the field of accounting.
In today's dynamic labour market, the inclusion of special cases of working conditions in employment contracts has become an increasingly important aspect, especially in the field of accounting. The special cases of working conditions that are considered include a fixed-term employment contract provided for in § 6 of the Employment Contracts Act, an agreement on restriction of competition, the obligation to keep a trade secret, teleworking, temporary agency work and summarized working time. Accountants have access to the company's financial data and customer data, which is why the employer needs to apply the obligation to maintain a trade secret and establish a restriction of competition agreement in special cases of working conditions.
In the theoretical part of the work, the legal bases for special cases of working conditions due to work organization and business risks were presented.
The aim of the thesis is to find out the practices of using application of special cases of working conditions in the field of accounting in order to draw conclusions and, if necessary, proposals for their implementation in accordance with the law and the recommendations of specialists.
To achieve the goal of the thesis, the following tasks were set:
•provide explanations of the legal bases for special cases of working conditions due to work organisation and business risks;
•to highlight the relationship of special cases of working conditions with the field of accounting;
•draw up a methodology for empirical research;
•to map and analyse the situation regarding the implementation of special cases of working conditions in practice in the field of accounting;
•to find out the compliance of special cases of working conditions concluded with employees in the field of accounting with the law and the recommendations of specialty specialists;
•to submit conclusions and proposals in the field of accounting for the implementation of special cases of working conditions in accordance with the law and the recommendations of specialists.
The thesis focused on the accountants listed in Äripäev's 2022 TOP of Accounting Firms and their employment contracts. For the research, a quantitative mapping study was
conducted using a questionnaire prepared by the author, which was based on theoretical foundations. The sample of the questionnaire was formed from the employees and managers of the companies named in Äripäev's 2022 TOP of Accounting Offices. A total of 35 respondents participated in the survey.
In the course of the empirical study, it turned out that the largest number of agreements with employees of the accounting area are concluded on the obligation to keep trade secrets, teleworking, restriction of competition, and no fixed-term employment contracts or temporary work agreements are concluded. It also turned out that most teleworking agreements are concluded orally, and only a small number of them contain specific conditions such as the address of work, working hours or reimbursement of costs, and most employers do not carry out a risk analysis of teleworking. Almost all of the agreements on restriction of competition are concluded in writing and expire with the termination of the employment contract. In many cases, the contract does not provide for the payment of compensation. Most trade secret agreements are in writing, and nearly half of the contracts have a detailed definition of a trade secret. However, many employees are not aware of the possible consequences for the company of violating the obligation to trade secrets. The case-law overlaps with the study on teleworking agreements concluded orally, spatially unagreed restriction of competition agreements and insufficiently well-defined trade secrets.
Based on the results of the study, proposals were drawn up for the implementation of special cases of working conditions (Annex 4), which were prepared with the aim of reducing the conclusion of special cases of non-compliant working conditions. The table of proposals provides recommendations for the legitimate conclusion of special cases of working conditions, created in particular for managers of organizations who draw up contracts related to special cases of working conditions
Motivation of older people to act as a volunteer companion
No full textLõputöö eesmärgiks oli mõista sügavamalt vanemaealiste motivatsiooni tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena ning analüüsida selle mõju nii neile endile kui ka abivajajatele. Uurimuse keskmes oli Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria, mida rakendati vanemaealiste vabatahtliku tegevuse kontekstis.
Uurimistulemused näitavad, et vanemaealisi seltsilisi motiveerib vabatahtliku tegevuse juures eelkõige soov panustada ühiskonda, tunda end väärtuslikuna ja säilitada aktiivset elustiili. Motivatsioonitegurite hulka kuulusid ka positiivsed emotsionaalsed kogemused ja rahulolu isikliku panusega.
Vabatahtlik tegevus osutus abivajajatele oluliseks ja nende emotsionaalset heaolu parandavaks võimaluseks. Sotsiaalsed sidemed ja inimlik suhtlus tekitas neis positiivseid elukogemusi, mis on kooskõlas Allardti heaoluteooria ideedega.
Vanemaealiste vabatahtlike isiklik areng hõlmas suurenenud distsipliini, aktiivsuse ja parema vaimse tervise saavutamist. Positiivsed elumuutused olid seotud nii Herzbergi motivatsioonitegurite kui ka Allardti heaoluteooria aspektidega.
Koordinaatorite poolt korraldatud toetusmeetmed tõstsid esile nende kriitilist rolli vanemaealiste vabatahtlike motiveerimisel. Nende tegevused vastasid nii hügieenifaktoritele kui ka motivatsiooniteguritele, toetades uuritavaid teooriaid.
Lõputöö autor jõudis järeldusele, et vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena on mitmekülgne ja sügav fenomen, mis hõlmab nii isiklikke kui ka ühiskondlikke aspekte. Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria osutusid tõhusateks raamistikeks, mõistmaks vanemaealiste tegevust ja selle mõju. Leidis kinnitust ka asjaolu, et vabatahtlike tegevuses on olulisel kohal koordinaatorite töö, mis mõjub positiivselt vanemaealiste vabatahtlike rahulolule ja motiveeritusele. Uurimistöö tulemusena saab teha järgmised järeldused:
• vabatahtlike kaasamine hoolekandesüsteemi on oluline heaolu edendamisel ning see toetab Allardti heaolu teooria põhielemente;
• vabatahtlikud on motiveeritud eelkõige sisemiste tegurite poolt, nagu eneseteostus ja tunnustus. Seega on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlike rahulolule, et tagada nende jätkusuutlikku panustamist;
• vanemaealised seltsilised tunnevad end vabatahtlikuna tegutsedes tähendusrikastena ning nende motivatsiooni mõjutavad eelkõige sotsiaalsed sidemed ja eneseareng;
• olulised tegurid, mis mõjutavad vabatahtlike rahulolu ja motivatsiooni, hõlmavad selget kommunikatsiooni, tunnustust, koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks;
• vabatahtlikute kokkupuude eakate abivajajatega võib mõnikord kaasa tuua ebamugavust tekitavaid olukordi, nagu seksuaalne lähenemine või olukorrad, kus abivajajad üritavad anda vabatahtlikele raha või muud tüüpi kingitusi. Sellised olukorrad võivad mõjutada vabatahtlike töörahulolu ja heaolu ning vajavad tõhusaid lahendusi;
• vabatahtlik tegevus mõjutab positiivselt eakate heaolu, aidates kaasa nende sotsiaalsele lõimumisele, emotsionaalsele toele ja enesetunde paranemisele;
• vabatahtliku tegevuse koordinaatoril on oluline roll vabatahtlike motiveerimisel, toetamisel ja suunamisel, mis omakorda aitab tagada vabatahtlike tegevuse tõhusa ja jätkusuutliku toimimise.
Vanemaealiste kaasamine vabatahtlikku tegevusse on oluline nende enesearengu, ühiskonda panustamise ning aktiivse elustiili säilitamise seisukohast. Uurimistöö põhjal esitatud ettepanekud on suunatud Vabatahtlik Seltsiline MTÜ-le, kes koordineerib hetkel vabatahtlike tööd, toetab vanemaealiste motiveerimist ja rahulolu tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena.
1. Vabatahtlike tunnustamine: oluline on tunnustada vabatahtlike panust ja motiveerida neid jätkama oma tööd läbi tunnustusürituste, auhindade või muude meetmete.
2. Vabatahtlike koolitus: pakkuda vabatahtlikele rohkem koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks. Korraldada koolitusi, mis keskenduvad suhtlemisele eakate abivajajatega, sealhulgas kuidas reageerida ebamugavatele olukordadele nagu näiteks seksuaalne lähenemine või kingituste pakkumine. Tagada, et vabatahtlikel oleksid olemas selged juhised ja oskused selliste olukordadega toimetulekuks.
3. Regulaarsed hindamis- ja tagasiside sessioonid: oluline on rakendada süstemaatilisi hindamis- ja tagasiside sessioone nii vanemaealistele vabatahtlikele kui ka koordinaatoritele. See tagaks motivatsiooni ja rahulolu dünaamilise jälgimise ning pakuks väärtuslikku tagasisidet programmi täiustamiseks.
Riikliku rahastamise ja poliitilise toetuse abil on võimalik tagada projekti jätkuvus ning laiendada selle mõju. Vanemaealiste aktiivne osalemine vabatahtlikus tegevuses on oluline ühiskonnale ning nõuab jätkuvat tuge ja pühendumist kõigilt osapooltelt. Projekti jätkumine on vajalik vanemaealiste enesearenguks, ühiskonna rikastamiseks ja aktiivse elustiili säilitamiseks.This thesis examines the motivation of older people to act as a volunteer companion, addressing the global concern for the aging population, especially in Europe over the last twenty years. Different challenges arise with aging, such as declining physical abilities, increasing health problems and older people often face loneliness and the feeling of social isolation.
The aim of the thesis was to analyse the motivation and satisfaction of volunteer companions to the elderly in their activities and the resulting impact both on the lonely elderly, as well as on the volunteer’s own wellbeing. Based on the aim, the author set the following research tasks:
• give an overview of the work of volunteers within the framework of the project “Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis” (Implementation of the cooperative model of the involvement of volunteers in the welfare system) and to connect it to Erik Allardt’s Theory of Welfare.
• bring out Frederick Hertzberg’s Two Factor Theory of Motivation and connect it to the volunteers’ activities and satisfaction.
• analyse the motivation of older companions to serve as volunteers.
• analyse the volunteers’ satisfaction with their activities, highlighting the factors influencing their motivation and satisfaction.
• to bring out the companions’ opinion of the impact of their actions on the wellbeing of the elderly.
• To bring out the significance of the volunteer activity coordinator as a motivator of the companions.
The research results show that older companions are motivated to participate in voluntary activities primarily from their desire to give back to society, to feel valued and to maintain an active lifestyle. Motivational factors also included positive emotional experiences and the satisfaction with one’s personal contribution. Herzberg’s motivation theory and Allardt’s welfare theory proved to be an effective framework for understanding the activities of older people and the resulting impact.
The research shows that the coordinator of volunteer activities plays a significant role in motivating, supporting, and directing volunteers, which in turn helps to ensure the efficient and sustainable functioning of volunteers’ activities.
As a result of the work, the proposals made to increase the motivation and satisfaction of older volunteers are directed at the Vabatahtlik Seltsiline MTÜ (Volunteer Companion NGO). These include, recognising the volunteers’ contribution, offering training opportunities and organising regular evaluation and feedback sessions. Ongoing support and political backing are essential for sustaining and expanding volunteer projects which promote the wellbeing of the elderly and for promoting active involvement in society. The active participation of older people in volunteer activities is important to society and requires ongoing support and dedication from all parties
Designing a Collaborative Robot Workstation
No full textLõputöö eesmärgiks oli projekteerida koostööroboti töölaud. Selleks valiti välja sobilik lahendus ja viisid, kuidas tagada kõik eesmärkides loetletud tingimused. Lisaks on võimalik edaspidises tootearenduses integreerida rohkem automaatikat, mis tagaks sujuvama töövoo. Lõputöö esimeses peatükis analüüsiti turul pakutavaid lahendusi. Tehti põhjalik uurimistöö seoses kohalikus regioonis pakutavate koostöörobotite seas, kaardistati nende võimekust ja koostati pingerida vastavalt seatud eesmärkidele. Teises peatükis keskenduti disainile, mille puhul koostati esmalt üksikasjalik loend lähteandmetest. Teisalt juureldi võimalike lahenduste üle, mis saaks prototüübi aluseks. Järgmises peatükis loodi eelneva info põhjal uus disain. Viimases peatükis käsitletakse kogu ettevõtmise majanduslikku poolt ja hinnatakse projekteeritud toote konkurentsivõimet. Lõputöö tulemusega jääb autor rahule. Töö käigus leiti lahendus algselt püstitatud probleemidele ning loodud on hea baas edaspidiseks tootearenduseks. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli AIRE meeskonnaga sai lahendatud ka loodava kvaliteedikontrollimooduli integratsiooni kitsaskohad ning loodav moodul on ühildatav disainitud töölauaga. Töö analüüsivas osas sai tehtud ka põhjalik valim koostöörobotite seast. Lõputöö põhjal luuakse töölaud, mille edasist arendust juhib lõputöö teema välja pakkunud ettevõte. Tänu projekteerimisel kasutatud alumiinium ekstrudeeritud profiili kasutamisele on võimalik ka antud lahendust kerge vaevaga muuta ning see muudab prototüübi edaspidise arenduse lihtsamaks. Raami materjalina kasutatud 6061 seeria alumiinium pakub suurt eelist terase kõrval kaalu näol, tagades selle juures piisava jäikuse kogu konstruktsioonile. Loodud lahenduse kulu materjalide näol on igati konkurentsivõimeline ning annab eelise turul konkureerimiseks. Lõputöö edasiarendusena on ettevõte võtnud plaani lisada sahtlitele ajamid, mis muudaksid tervet töövoogu sujuvamaks ning ka kiiremaks. Lisaks on võetud plaani koostööroboti ümberseadistamise lihtsustamine, mis tagaks tohutu ajavõidu ning suurendaks roboti kasutus otstarbekust ka väiksematele partiidele. Järgmiseks on võetud eesmärgiks ka masinnägemise võimekuse analüüs antud kontekstis ja panna paika edasised sammud arenduse osas.The thesis aimed to design a collaborative robot workstation meeting the criteria set by the company – Skarcon Machining OÜ. The list of requirements was developed based on three years’ experience with Universal Robots UR5 and initial desktop. The list states the need for mobile workstation between workbenches, enlargement of stock capacity was essential, integration with the AIRE built quality control module and compactness in floor space. For this purpose, a suitable solution was selected, and ways to ensure all the listed conditions in the objectives. The first chapter of the thesis analyzed the solutions available in the market. A comprehensive study was conducted regarding the collaborative robots available in the local region, mapping their capabilities, and compiling a ranking according to the set objectives. The second chapter focused on design, starting with compiling a detailed list of input data. Various potential solutions were considered as a basis for the prototype. The next chapter developed a new design based on the previous information. The last chapter addresses the economic aspects of the entire endeavor and evaluates the competitiveness of the designed product. Compared to possible solutions available on the market, the result was unacceptable. The price range of the most suitable solution was over the budget, exceeding the designed result by four times. The author is satisfied with the outcome of the thesis. A solution to the initially stated problems was found during the work, laying a good foundation for future product development. Collaboration with the Tallinn University of Technology AIRE team also resolved the integration issues of the quality control module being developed, and the created module is compatible with the designed workstation. A thorough selection of collaborative robots was also made in the analytical part of the work. Based on the thesis, a workstation is created, the further development of which is led by the company that proposed the thesis topic. Thanks to the use of aluminum extruded profile in the design, this solution can be easily modified, making the prototype's future development easier. The use of 6061 series aluminum as the frame material offers a significant advantage over steel in terms of weight while ensuring sufficient rigidity for the entire structure. The cost of the created solution in terms of materials is competitive and provides an advantage for competing in the market. As a further development of the thesis, the company plans to add drives to the drawers, making the entire workflow smoother and faster. Additionally, simplifying the reconfiguration of the collaborative robot is planned, which would result in considerable time savings and increase the practicality of using the robot for smaller batches. The next step is to analyze the capabilities of machine vision in this context and outline further steps for development
Fashion Buying for Unisex Collections
No full textSooneutraalset moodi seostatakse moetööstuses tihti jätkusuutlikkusega. Jätkusuutlikkus sooneutraalses moes rõhutatakse vastupidavate ja ajatute rõivaste loomist, vähendades seeläbi vajadust sagedaste ostude järele ja minimeerides ka keskkonnamõjusid. Keskendumine taaskasutatud materjalidele ja eetilistele tootmisviisidele toetab aeglase moe põhimõtteid ning soosib teadlikku tarbimist. Teisalt on ka kiirmoes sooneutraalse moe esindatus ulatuslik, pakkudes trendipõhiseid stiile, mis võivad olla laialdasemalt kättesaadavamad, kuid soodustavad ka ülemäärast tarbimist. Hoolimata nendest vastuoludest, rõhutab sooneutraalse moe levik moetööstuses selle kultuurilist tähtsust ja muutusi traditsioonilistes soonormides. Tulevikus on oluline leida tasakaal kättesaadava ja jätkusuutlikku sooneutraalse moe vahel. Kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tasakaalustamine tagab, et mood jääb ühtaegu kaasavaks ja vastutustundlikuks. See võimaldaks sisseostjatel pakkuda tarbijatele taskukohasemaid valikuid, võttes samal ajal arvesse ostuotsuste pikaajalist mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Töö, mis sai alguse sooneutraalse moe eeldatava jätkusuutlikkuse uurimisest, on arenenud selle suundumuse mõistmiseks laiemal moemaastikul.
Käesoleva töö teoreetilises osas anti ülevaade sooneutraalse moe olemusest, sisseostja rollist moetööstuses, sooneutraalsete moekollektsioonide sisseostust ning seostest sooneutraalse moe ja jätkusuutlikkuse vahel.
Töö eesmärgi saavutamiseks viidi empiirilises osas läbi küsitlus ja 2 intervjuud. Küsitluses osalenud sisseostuga tegelevad isikud Eestist, Saksamaalt ja Ühendkuningriikidest kajastasid oma vastustes sooneutraalse moega seonduvaid nüansse ja erisusi. Küsitluse analüüsis tulid välja ka konkreetsed väljakutsed, millega vastajad sooneutraalsete kollektsioonide hankimisel kokku puutuvad, nagu näiteks nõudluse, toodete saadavuse või eelarvepiirangute käsitlemine.
Intervjuudest, mis viidi läbi tuntud moebrändide Stella McCartney ja Collusion (ASOS) sisseostjatega, koguti kvalitatiivseid andmeid, mis andsid laiema ülevaate sooneutraalsete kollektsioonide sisseostuprotsessi eripäradest. Iris Lindvee ja Jono Morland tutvustasid sisseostjate tehtud strateegilisi otsuseid, sealhulgas nende lähenemisviise sooneutraalsete moetoodete hankimisele, müügile ja turustamisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Stella McCartney ja Collusion on osa sooneutraalse moe innovatsioonist, kus kumbki tegeleb ainulaadsete väljakutsete ja võimalustega. Kui Stella McCartney bränd on pühendunud luksusele ja jätkusuutlikkusele, siis Collusioni näitel saab rakendada sooneutraalsust ka kiirmoes. Mõlemad kaubamärgid peavad leidma aga lahendusi toodete istuvuse parendamiseks, et sooneutraalsed disainid oleksid uuenduslikud, kuid samas ka mugavad iga kandja jaoks. Turu haarde laiendamine ja tarbijate muutuvate eelistustega kohanemine on nende jätkuva edu võtmeks. Üheskoos demonstreerivad nad moe võimet edendada mitmekesisust ja juhtida positiivseid muutusi läbi sooneutraalsete moekollektsioonide.
Põhjaliku empiirilise uurimise käigus sai selgeks, et kuigi sooneutraalset moodi peetakse sageli oma kaasava disaini põhimõtete tõttu oma olemuselt jätkusuutlikuks, ei ole see arusaam alati reaalsusega kooskõlas. Töö järelduste põhjal on selge, et sooneutraalne mood on dünaamiline ja mitmetahuline valdkond, mis peegeldab moetööstuse pidevat arengut. Kuigi sooneutraalse moe kontseptsiooni seostatakse sageli jätkusuutlikkusega, tuleb mõista, et see seos ei ole alati absoluutne. Kiirmoe sektoris leiduvad sooneutraalsed kollektsioonid võivad näidata, et sooneutraalsus ei pruugi alati kaasa tuua jätkusuutlikkust, vaid hoopis soodustada ületarbimist läbi pidevate trenditoodete pakkumise. Seetõttu on oluline jälgida selle suundumuse arengut ning leida tasakaal kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse vahel. Jätkusuutlikuma moe tuleviku tagamiseks on vaja teadlikku ostujuhtimist, et toetada brände, kes pühenduvad vastutustundlikele tootmismeetoditele ja keskkonnasõbralikele materjalidele. Samuti on oluline, et moetööstus jätkaks innovatsiooni ja arengut, et luua moevalikuid, mis on mitmekesised, kaasavad ning vastutustundlikud.The fashion industry has experienced significant changes in recent years, with increasing emphasis on sustainability, inclusivity, and diversity. One important direction in the development of fashion collections is the integration of unisex or gender-neutral designs alongside traditional gender-specific garments.
The aim of this graduation thesis is to analyse the practical challenges and opportunities of fashion buying for unisex collections and the impact of these collections on shaping a more sustainable industry.
The graduation thesis is composed of 5 chapters.
Chapter 1 introduces the concept of unisex fashion. It traces the evolution of unisex fashion over time, explores the idea unisex in fashion and its implications for consumer behaviour and discusses the development of the fashion industry in relation to unisex trends. The societal and cultural influences of unisex fashion are examined as well.
Chapter 2 examines the role of the buyer in the fashion industry. This chapter discusses the significance of buyers in the fashion industry, outlines the principles involved in purchasing fashion collections, including supply chain considerations, analyses the structure and range of unisex fashion collections and finally focuses on collections designed to be unisex.
Chapter 3 investigates the concept of sustainability within the fashion industry and explores the intersection of unisex fashion and sustainability efforts.
Chapter 4 provides an overview of the research. The chapter describes the methodology used for empirical research in this thesis and provides an overview of the research process. The findings from an online survey and interviews with buyers from Stella McCartney and Collusion (ASOS) are being analysed.
In chapter 5, the conclusions are drawn. The main aim of this thesis has been reached. Through comprehensive empirical research, it became clear that while unisex fashion is often considered sustainable due to its inclusive design principles, this perception is not always in line with reality. Based on the conclusions of the thesis, it is evident that unisex fashion is a dynamic and multifaceted field that reflects the continuous development of the fashion industry. While the concept of unisex fashion is often associated with sustainability, it must be understood that this connection is not always absolute. Unisex collections also being represented in the fast fashion sector may indicate that gender neutrality does not always lead to sustainability. Therefore, it is important to monitor the development of this trend and find a balance between accessibility and sustainability. To ensure a more sustainable future for fashion, conscious consumer behaviour is needed to support brands committed to responsible production methods and environmentally friendly materials. Additionally, continued innovation and development in the fashion industry are essential to create fashion choices that are diverse, inclusive, and responsible.
Fashion brands and designers could use the results of this thesis to understand the perceptions and demand for unisex fashion by buyers. This overview could provide information for their product development strategies, helping them create more unisex collections that align with consumer preferences. Additionally, understanding the connection between unisex fashion and sustainability could guide brands in effectively communicating their sustainability efforts and avoiding greenwashing
Reduction of Nitrogen Oxide Emissions from Biomass Combustion
No full textAntud lõputöö eesmärgiks oli tuua välja olemasolevad lämmastikoksiidide heitmete vähendamise meetodid, võrrelda nelja Eesti suurima koostootmisjaama juba kasutusele võetud NOx heitmete vähendamise protsesse ja võrrelda neid kirjanduses välja toodud parimate praktikatega. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Eesti nelja suurima koostootmisjaama keskkonnakomplekslube ja võrreldi seda eelnevalt uuritud erialasest kirjandusest koostatud kirjanduse ülevaatega.
NOx heitmed tekivad praktiliselt kõikides põlemisprotsessides. NOx ühendid avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale, põhjustades näiteks osoonikihi hõrenemist, happesademeid ja eutrofeerumist. Osoonikihi hõrenemise tõttu on maapinnale langev UV kiirgus suurem, mis mõjutab nahavähi esinemise kasvu. Happesademed ja eutrofeerumine mõjutavad veekogude ökoloogilist tasakaalu ning NOx ühendite kõrge kontsentratsioon sissehingatavas õhus võib põhjustada hingamisteede haigusi ning tekitada silmade ärritust.
Lämmastikoksiidide heitmete vähendamise meetodeid puidu põletamisel on kahesuguseid: primaarsed meetmed ning sekundaarsed meetmed. Primaarseid meetodeid rakendatakse põlemisprotsessi ajal ning neist enim kasutatavamad on õhu astmeline lisamine ja suitsugaaside ringlus. Sekundaarmeetmeid SCR ja SNCR rakendatakse aga põlemisprotsesside järgselt.
Eesti nelja suurima koostootmisjaama (Mustamäe, Lohkva, Pärnu ja Väo 1.) NOx heitmete mõõtmistulemused jäävad alla seadusandlusega määratud piirväärtusi. Seega võib oletada, et kasutatavad vähendamise meetmed on piisavalt tõhusad. Kui Lohkva, Pärnu ja Väo 1. koostootmisjaamad kasutavad nii primaar- kui ka sekundaarmeetmeid, siis Mustamäe käitises kasutatakse ainult primaarmeetmeid. Teisalt, arvestades Mustamäe jaama kõrgeid NOx heitmete mõõtmistulemusi, võiks sekundaarmeetmete rakendamine neid oluliselt vähendada. Erinevusi kirjanduses esitatu ja analüüsi tulemuste vahel ei esinenud. Teisalt leiti sekundaarmeetmete uuenduslikke tehnoloogiaid TWIN-NOx® ja selektiivne suitsugaaside jahutamine, mida ei kasutata veel Eestis. Soovides jääda tulevastesse piirmääradesse, tuleks siiski hakata planeerima nende rakendamisvõimalusi.The European Union (EU) is making it mandatory for renewable energy to account for at least 32% of total energy consumption by 2030, forcing Member States to increase the share of renewable energy. To achieve this, the heating and cooling sector will need to reduce its use of fossil fuels and the use of biofuels, including solid biomass, will be an important component of the EU's heating and cooling strategy.
In 2017, solid biomass energy accounted for 43% of the energy produced for the residential sector in the EU. The use of solid biomass is attractive not only because of its high share of renewable energy in heat production, but also because of its lower energy costs compared to fossil fuels. It can help to reduce carbon dioxide emissions and act as an alternative to fossil fuels as a renewable and carbon neutral energy source.
The combustion of solid biomass for heat production can reduce environmental sustainability by directly affecting air quality. The main pollutants in this context are particulate matter (PM) and nitrogen oxides (NOx). Particulate emissions are often considered as the main source of air pollution, leading to increasingly stringent restrictions on the use of biomass heating installations. Although NOx emissions have received less attention, studies show that a large part of the environmental impact of modern biomass heating systems can be attributed to NOx emissions.
The aim of this thesis is to identify the existing methods for reducing NOx emissions, to compare the NOx emission reduction processes already implemented by the four largest cogeneration plants in Estonia and to compare them with the best practices reported in the literature.
In order to achieve the objective, the following research questions have been set:
• What are the impacts of NOx on the natural environment and humans?
• What are the methods for reducing nitrogen oxide emissions from wood combustion?
• How are nitrogen oxide emissions reduced in wood combustion? What are the processes
for reducing nitrogen oxide emissions in the four largest cogeneration plants in Estonia?
NOx emissions are produced in virtually all combustion processes. NOx compounds have a negative impact on the natural environment, for example by causing ozone depletion, acid deposition and eutrophication. Due to ozone depletion, the UV radiation incident on the ground is higher, which influences the increase in skin cancer. Acid deposition and eutrophication affect the ecological balance of water bodies, and high concentrations of NOx compounds in inhaled air can cause respiratory diseases and eye irritation.
There are two types of methods to reduce NOx emissions from wood combustion: primary measures and secondary measures. Primary methods are applied during the combustion process and the most commonly used are staged air injection and flue gas recirculation. Secondary measures SCR and SNCR, on the other hand, are applied after the combustion processes.
The four largest cogeneration plants in Estonia (Mustamäe, Lohkva, Pärnu and Väo 1.) have NOx emissions below the limit values set by legislation. It can therefore be assumed that the abatement measures used are sufficiently effective. While the Lohkva, Pärnu and Väo 1. cogeneration plants use both primary and secondary measures, the Mustamäe plant uses only primary measures. On the other hand, given the high NOx emission measurements at Mustamäe, the implementation of secondary measures could significantly reduce them. There were no discrepancies between the literature and the results of the analysis. On the other hand, TWIN-NOx® and selective flue gas cooling were found to be innovative technologies for secondary measures, which are not yet used in Estonia. However, in order to stay within future thresholds, it would be worthwhile to start planning for their application
The importance of environmental protection and its impact on the carbon footprint of cross-border postal deliveries
No full textKasvav rahvastiku arv ja suurenev piiriülene kaubavahetus loob väljakutseid kliimamuutustega võitlemise vastu. Käesolev lõputöö keskendus postisaadetiste keskkonnamõju uurimisele ning rahvusvaheliste postiteenuse tarbijate eelistuste ja hoiakute väljaselgitamisele. Tänasel päeval saadetakse Eestist paljudesse sihtkohadesse postisaadetisi kuuel päeval nädalas, kasutades peamiselt lennutransporti, tekitades seejuures suurel hulgal kasvuhoonegaase.
Lõputöö eesmärgiks oli teada saada, kui oluline on tarbijate jaoks keskkonnasõbralikkus ning kas nad on valmis muutma oma eelistusi keskkonnasäästlikuma tarne nimel. Lõputöö käigus uuris töö autor AS Eesti Posti püüdlusi oma süsinikujalajälge vähendada ning keskendus eelkõige rahvusvahelise äri üksuse tegevusele. Lõputöö uurimisstrateegiaks valis töö autor kombineeritud juhtumiuurimuse. Andmete kogumiseks kasutas töö autor küsimustikku ja ettevõttesiseseid dokumente ja andmebaase. Saadud andmete analüüsimiseks kasutas töö autor nii kirjeldavat statistikat kui teostas korrelatsioonanalüüsi ja t-testi abil leidis, kas seosed olid statistiliselt olulised või mitte.
Eesmärgi täitmiseks leidis töö püstitatud uurimisülesannetele järgmised vastused:
1. Tarbijad huvituvad keskkonna teemadest aina rohkem ning eelistavad ettevõtteid, kes on pühendunud keskkonnasäästlikumate lahenduste leidmisele. Samuti on tarbijatele oluline, et jagataks ühiseid väärtusi ning et teenuse pakkujad panustaksid ka kohalikul tasandil rohelisema tuleviku loomisel. Tarbijate harjumusi on raske muuta ning uurimistöö tulemustest selgus, et pigem ollakse valmis tegema muutusi, mis ei ole seotud rahaliste väljaminekutega.
2. AS Eesti Post tegeleb alates 2023. aastast väga aktiivselt ESG teemadega, sealhulgas kaardistati baasaasta kasvuhoonegaaside tulemused, mille käigus mõõtis ettevõtte oma operatsioonide süsiniku jalajälje suurust kõigis viies üksuses, kaasates sinna nii ettevõtte enda omandis olevad ning ka üüripinnad, et koostada põhjalik inventuur, mis oli sisendiks süsinikujalajälje hindamiseks. Samuti tuvastas töö autor, et rahvusvahelise postiteenuse transpordi korraldamisel võetakse aluseks ettevõttesiseselt kinnitatud dokumendist „Vedaja valiku ning valideerimise protsess rahvusevahelises transpordis“, mille eesmärgiks on anda ülevaade, milliseid tingimusi peavad vedaja täitma ning mis on valiku tegemise aluseks.
3. Küsimustikuga kogutud andmete põhjal oli tarbijate poolt kõige populaarsemaks sihtkohaks Saksamaa, mille töö autor valis ka stsenaariumianalüüsiks. Analüüsi tulemusel selgus, et 30- päevase perioodi jooksul tekitati lennutransporti kasutades 26 892,84 kg CO2eq/t-km, mis oli 84,7% rohkem kui alternatiivse transpordilahendusega.
Lõputöö autor viis tulemuste valideerimiseks läbi ekspertintervjuu logistikavaldkonna operatsioonide juhiga. Intervjuu toimus videokõne vahendusel ning keskendus tarbijate keskkonnaalastele hoiakutele ja harjumuste muutmisele. Ekspert kinnitas tarbijate suurenevat keskkonnateadlikkust Eestis, kuid rõhutas, et oluline on ka tarbijate rahulolu teenuse kiiruse ja mugavusega. Ta tõi esile, et tarbijad eeldavad keskkonnasõbralikkust teenusepakkujatelt, mitte endilt. Lisaks kinnitas ta küsimustiku tulemusi, kus madala väärtusega saadetiste puhul on oluline kohaletoimetamise hind, kuid keskkonnasäästlikkus ei ole prioriteetne. Kõrge väärtusega saadetiste puhul on olulisem saadetise terviklikkus kui hind. Ekspert toonitas keskkonnateadlikkuse tõusvat tähtsust tarbijate seas ning märkis, et kohalikul tasandil panustavad organisatsioonid suudavad suurema tõenäosusega hoida ja leida uusi tarbijaid.
Lõputöö tulemused ja järeldused aitavad AS Eesti Postil paremini mõista tarbijate keskkonnateadlikkust ning eelistusi teenuse valikul. Töö autor tõi välja omapoolsed ettepanekud, mis võivad toetada ettevõtte otsustusprotsesse, eriti logistikas, turunduses ja müügis, pakkudes sisendit keskkonnaalaste otsuste tegemiseks. Töö tulemused on seega väärtuslikud ettevõtte strateegiliste keskkonnaalaste algatuste kavandamisel ja rakendamisel.The greatest challenge in ensuring sustainability lies in addressing climate change and developing more environmentally friendly solutions. The Paris Climate Agreement, signed by 195 countries, forms a crucial plan to combat climate change towards a carbon-neutral world. The motivation behind this thesis is the fact that Estonia dispatches postal items to larger destinations six times a week, regardless of daily quantities, leading to widely varying weekly shipment volumes. This practice often underutilizes aircraft capacity, increasing the carbon footprint per item. Maximizing aircraft capacity or finding alternative eco-friendly delivery methods could reduce the carbon footprint per shipment. However, consumer preferences might not align with the company's environmental goals and sustainability objectives.
The thesis aims to explore consumer attitudes toward environmental concerns, identify the factors considered important when selecting a service provider, and assess their willingness to change preferences for greener delivery options. The research will calculate the carbon footprint of shipments to a specific destination and compare it when using alternative transport solutions.
The author chose AS Eesti Post as the subject of investigation. The company, as a responsible entity, has initiated measuring its carbon footprint across the organization. This aligns with its long-term business vision, aiming to set sustainability goals and devise action plans to achieve them. The International Business unit of AS Eesti Post focuses on global logistics for e-commerce packages and international letters, using third-party services.
The thesis consists of four parts: theoretical, company overview, methodology, and empirical. The theoretical section reviews previous studies, global climate policies, sustainable development, carbon footprint measurement, and theoretical foundations of consumer behavior influencing product or service purchasing decisions.
For data collection, the author utilized a questionnaire to understand consumer environmental attitudes and selection criteria when choosing services. For analyzing the data descriptive statistics, correlation analysis and an expert interview for validation was done.
Accoring to the results of the research the author proposes the following suggestions:
• Focus on marketing strategies promoting eco-friendly services, targeting a larger demographic of women. Highlighting the impact of environmentally friendly services on families, children, or future generations could attract more consumers to opt for sustainable solutions. Also, emphasize how eco-friendly choices contribute to community well-being and a better environmental future.
• Conduct awareness campaigns explaining the advantages of eco-friendly choices and provide information about the environmental impact of products and services. Offer simple steps for consumers to make greener choices.
• Revise the carrier selection process by reevaluating criteria importance in decision-making. Shift the focus from solely price consideration to Environmental, Social, and Governance (ESG) factors. When faced with similar-priced offers, prioritize carriers with more eco-friendly delivery options.
• Pilot a road transport solution to Germany as an alternative to air transport.
• Identify more destinations suitable for road transport and explore consolidation opportunities for finding the most cost-effective transportation solutions.
The conclusions and recommendations in the final part provide insights valuable for AS Eesti Post to comprehend consumer environmental awareness and preferences in service selection. They serve as inputs for strategic environmental decision-making in various domains, such as logistics, marketing, and sales, aiding the company's environmental initiatives
Compliance of the Annual Report of Small Business With Basic Accounting Principles
No full textKõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud esitama majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandustegevusest. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises peab arvestama raamatupidamise alusprintsiipidega, et majandusaasta aruanne kajastaks majandustehinguid õigesti.
Lõputööd ajendas autorit kirjutama asjaolu, et raamatupidamise alusprintsiipidest kinni pidamine on esmase tähtsusega majandusaasta aruande ette valmistamisel ja koostamisel. Spetsialistide artiklites ja üliõpilaste varasemates uuringutes on kirjeldatud vigu alusprintsiipide rakendamisel majandusaasta aruannetes ning seda isegi auditeeritud ettevõtetes.
Lõputöö esimeses peatükis on kirjeldatud teooria raamatupidamise alusprintsiipide käsitluse kohta. Raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja spetsialistide artiklitest on välja toodud nõuded majandusaasta aruande koostamiseks. Raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruande koostamisel võimaldab esitada täpseid ja veatuid aruandeid, mis on oluline erinevatele aruande kasutajatele- laenuhalduritele, äripartneritele, statistikutele, omanikele.
Lõputöö teises peatükis on kirjeldatud valitud empiirilise uuringu metoodikat. Lõputöö empiirilise uuringu ülesandeks oli välja selgitada empiirilise uuringu metoodika ja raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruandes osaühing Toprimo näitel. Uuring viidi läbi väikeettevõttes, kellele ei laiene auditi kohustus. Väikeettevõtte juhatuse soov oli saada infot oma raamatupidamise korraldamise ja finantstulemuse kajastamise õigsuses kohta majandusaasta aruandes. Empiirilisele uuringule läheneti deduktiivselt, andmekogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Andmete kogumise instrumendiks kasutati dokumendivaatluse kava. Valimi moodustasid ettevõtte 2022. aasta majandusaasta aruanne, raamatupidamise sise-eeskiri ja 2022. aasta raamatupidamise alg- ja koonddokumendid ning invaentuuriaktid. Andmeanalüüsiks kasutati kombineeritud meetodina võrdlust ja sisuanalüüsi. Võrreldi tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande ja selle lisade vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele.
Lõputöö kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu protsessi lähtudes valitud meetodist, tehtud järeldusi ja ettepanekuid juhtkonnale majandusaasta aruande raamatupidamise alusprintsiipidega kooskõlla viimiseks. Uuringu käigus koguti vastuseid püstitatud ülesannetele ja selgitati välja osaühing Toprimo majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele.
Selgitati välja osaühingu Toprimo 2022. aasta majandusaasta aruande koostises oleva tegevusaruande vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Vaadeldi ja analüüsiti ettevõtte jätkusuutlikkust lähtudes jätkuvuse printsiibist. Kuna ettevõtte jätkusuutlikkust näitab olulisel määral likviidsus, siis leiti erinevaid suhtarve, mis hindasid ettevõtte lühiajalist maksevõimelisust ja võimet käibevaradega katta lühiajalist võlgnevust kreeditoridele. Lühiajalise maksevõime hindamiseks leiti happetesti ja puhaskäibekapitali näitajad, mis mõlemad väljendasid ettevõtte head likviidsust. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitas, et ettevõttel ei teki raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisel. Lõputöös vaadeldava ettevõtte omakapital vastas Äriseadustikust tulenevatele nõuetele. Tegevusaruandes puudus detailsem informatsioon uue tegevusala majanduslike näitajate kohta, ehkki selle käivitamise aastal tulud ja kulud olid olulise määraga bilansimahust. Juhtkonnale tehti ettepanek uue tegevusala käivitamise info avalikustada detailsemalt, et aruanne oleks vastavuses olulisuse ja objektiivsuse printsiibiga.
Bilansi vastavuse välja selgitamiseks raamatupidamise alusprintsiipide nõuetele, vaadeldi eraldi kõigi bilansikirjete koostist. Vaadeldi kirjet „Raha“ ja sularaha käitlemist ettevõttes. Et tagada majandusüksuse printsiibi täitmine, tehti ettepanek sätestada sularaha käitlemise detailsem kirjeldus raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude arvestuses oli kasutatud materjalide lihtsustatud kuluks kandmist FIFO meetodil ja varud võeti arvele inventuuriakti alusel, selline meetod on vastavuses konservatiivsuse printsiibiga ning tulude ja kulude vastavuse printsiibiga. Bilansikirje „Materiaalne põhivara“ sisu uurides selgus, et 15-st põhivarast oli vaid kahel varal jääkväärtus nullist erinev arv. Kõik põhivarad olid veel ettevõttes kasutusel. Et konservatiivsuse printsiibiga oleks põhivara väärtus vastavuses, oli ettepanek juhtkonnale üle vaadata senised amortisatsioonimäärad ning määrata need vastavalt põhivara tegelikule elueale. Varade liigitamine bilansis lühiajalisteks ja pikaajalisteks viitab periodiseerimisele ning vastab tulude ja kulude vastavuse printsiibile.
Kasumiaruande vaatlemisel lähtuti uurimisel samast põhimõttest nagu bilansi puhul, võrreldi kõiki kasumiaruande kirjeid eraldi ning vaadati juurde algdokumente, tegemaks kindlaks kasumiaruande ja algdokumentide vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lähtudes kasumiaruande mahust, olid olulisemate väärtustega kirjed „Müügitulu“, „Kaubad, toore ja materjal“ ja „Mitmesugused tegevuskulud“. Kõigile neile kirjetele olid koostatud täiendava informatsiooni saamiseks juurde lisad. Lisa oli olemas kasumiaruande kirjele „Põhivara kulum ja väärtuse langus“, milleks on „Materiaalne põhivara“, kuid kasumiaruandes puudus viide Lisale 5 „Materiaalne põhivara“. Juhtkonnale tehti ettepanek viidata põhivara lisale, et oleks vastavus arusaadavuse printsiibiga.
Raamatupidamise aastaaruande lisade vaatlemisel selgus, et Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ puudus informatsioon, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandega. Samas lisas oli toodud põhivara alampiiriks 2000 eurot, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas oli selleks piiriks märgitud 1000 eurot. Erinevuste tõttu kahe dokumendi vahel ei ole võimalik üheselt aru saada, kumb põhivara alammäär on õige. See ei ole vastavuses arusaadavuse ja konservatiivsuse printsiibile. Juhtkonnale tehti ettepanek dokumendid omavahel kooskõlla viia. Samuti tehti ettepanek avalikustada Lisas 1, et ettevõte kasutab väikeettevõtja lühendatud aastaaruannet, nii oleks tagatud kooskõla avalikustamise printsiibiga. Lisast 6 „Võlad ja ettemaksed“ selgus, et kajastatud olid võlad tarnijatele, võlad seotud osapooltele ja maksuvõlad. Maksuvõlad ei olnud välja toodud maksuliikide lõikes, seetõttu tehti lähtuvalt avalikustamise printsiibist ettepanek maksuvõlad liigiti välja tuua. Seotud osapoolte võlale oli koostatud Lisa 14, kuid see ei sisaldanud rohkem informatsiooni, kui bilansikirje. Et viia lisa vastavusse arusaadavuse printsiibiga, peaks Lisas 14 välja tooma seotud osapoole võla liigi. Dokumendivaatlusel selgus, et seotud osapoolte võlaks oli võlg aruandvate isikute vastu. Lähtuvalt eelnevast tehti ettepanek tuua aruandvate isikute võlg aruandepäeva seisuga omanike laenu alla ja kajastada see Lisas 14 detailsemalt, nii oleksid seotud osapoolte andmed paremini arusaadavad ja vastaksid arusaadavuse printsiibile. Puhkusekohustise inventeerimisel oli kasutatud ette saadud ja väljamakstud puhkuse ning kasutamata puhkuse saldeerimist. Juhtkonnale tehti ettepanek tulude ja kulude printsiibiga kooskõlla viimiseks kasutamata puhkusepäevade lõikes olev puhkusekohustis arvestada ning konservatiivsuse printsiibiga kooskõlla viimiseks võtta ülesse nõue töötaja vastu ettemakstud puhkusetasu osas. „Müügitulu“ lisal ei olnud lisatud müügituludele tegevusalade lõikes EMTAK koode, arusaadavuse printsiibist lähtuvalt tehti ettepanek EMTAK koodid lisada „Müügitulu“ lisale. Lisa 10 „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ ning Lisa 11 „Mitmesugused tegevuskulud“ olid detailselt välja toodud ja vastasid sisu ülimuslikkuse ja arusaadavuse printsiibile.
Majandusaasta aruande terviklikkuse kontekstis ei avalda majandusaasta aruande vaatlemisel ilmnenud vead määravat mõju aruande õigsusele ja asjakohasusele. Kuid majandusaasta aruande vastavusse viimiseks raamatupidamise alusprintsiipidega, peaks ettevõtte juhtkond vastavalt tehtud järeldustele ja ettepanekutele sisse viima parandused.
Kokkuvõtvalt võib väita, et lõputöö empiirilise uurimise läbiviimiseks püstitatud ülesanded said täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.I wrote my thesis on „Compliance of the annual report of small business with basic accounting principles“. The purpose of the annual financial report is to provide a correct, timely, and relevant overview of the economic activities, financial position, financial performance, and cash flows. When recording economic transactions, accounting principles must be applied from the first transaction of the business entity onwards to ensure that the financial statements accurately and reliably reflect the economic transactions.
The motivation for writing the thesis on accounting principles arose from the identification of errors in the application of accounting principles in annual financial reports, as revealed in articles by auditors and specialists, while annual financial reports are publicly available to everyone. Nowadays, a well-prepared annual financial report is as business card of a company.
A well-prepared annual financial report assists the company's management in making better economic decisions. Especially for small businesses without an audit requirement, there is often uncertainty regarding the correct recording of economic transactions and compliance with the requirements of the annual financial report.
Previous research has examined various errors and reasons for errors in accounting, but compared to previous studies, the author focuses uniquely on the application and importance of accounting principles in the preparation of annual financial reports.
The aim of this thesis is to determine, through document analysis, the compliance of the annual financial report of the limited liability company Toprimo with accounting principles.
The object of empirical research is an Estonian small enterprise not subject to audit. The management of the company Toprimo OÜ wishes to obtain information and assurance regarding the accuracy of its accounting and reflection of financial performance in the annual financial report, based on accounting principles, as the company has lacked external control.
The empirical study adopts a deductive approach, with the research strategy being a single-company-based study, a case study. The method of data collection is document analysis, using a document analysis plan as the instrument. The sample consists of the 2022 annual financial report of the company Toprimo OÜ, internal accounting policies, inventory records, paper documents and a digital database. The data analysis involves a combined method - comparison and content analysis.
The operational review revealed that the liquidity indicators of the company are at a very good level, and the equity complies with the requirements of the Commercial Code, therefore, it can be agreed with the statement of the management that the company continues to operate.
Upon examination of the balance sheet, it was found that the values of tangible fixed assets do not comply with the principle of conservatism in the accounting law, and are not in accordance with the principle of matching revenues and expenses, as expenses are recognized before the revenues generated by the fixed assets. Deliberate undervaluation of assets and revenues, and deliberate overvaluation of expenses are not permitted, as stipulated by the principle of conservatism in the accounting law. Based on the above, it is proposed that the management review the depreciation rates of fixed assets and, if necessary, establish new depreciation norms for fixed assets based on their actual useful life.
Upon examination of the income statement, it was found that, in addition to the indicators for the reporting year, the indicators for the previous period are also presented, which is in accordance with the principles of consistency and comparability. Most entries in the income statement appropriately include references to supplementary numbers according to the principle of understandability, however, a reference to the breakdown of depreciation expense was missing. Based on the above, it is proposed to include a reference to the income statement for the item of depreciation expense in order to facilitate ease of use and understanding of the report.
Further examination revealed that the annual financial report supplements do not reflect the liability to employees. In an unstructured interview with the accountant, it emerged that during the inventory of the leave liability reserve, a situation arose where one employee had accrued leave in the same amount as another had not received in monetary terms, and the leave reserve was offset. In the company, there may be situations where as of the balance sheet date, some employees have taken leave in advance and others have unused leave balances. From the perspective of materiality, prepayment of leave represents a liability of the company to the employee and should be reflected among the company's assets. Offsetting the leave liability and leave obligations against each other is not permissible. It is proposed to reflect the leave liability reserve as of the balance sheet date and recognize the liability to the employee.
To bring the annual financial report into compliance with accounting principles, the company's management should make the necessary corrections, based on the conclusions and proposals made