TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Marketing Opportunities Using the Example of OÜ Sumisejad
No full textMesindusettevõttele OÜ Sumisejad turunduse soovituste koostamiseks uuriti turundusuuringuna teistelt mesindusettevõtetelt turundamise võimlauste teoreetilist tausta. Viidi läbi turundusuuring mesindusettevõtete seas turu analüüsmiseks, konkurentsi vaatluse analüüsiga nimetatud mesindusettevõtte peamiseid konkurente vaatluse tulemusena soovituste tegemiseks. Turundusuuring mesindusettevõtete seas aitas kaardistada turundusvõimalusi ettevõtte edu kasvamiseks väikeettevõttena tegutsevale mesindusettevõttele. Turundusuuringu tulemusena selgus, et mesindusettevõttes on turundus olulisel kohal ning võimalikel turundusvõimalustel on peamisteks põhjusteks erinevad puudujäägid, mis on tingitud vähesest teadlikkusest turundamise erinevatest võimalustest, ajapuudusest või rahalistest ressurssidest. Lisaks on erinevaid võimalusi, kuidas kõige paremini mesindussaaduseid tarbijani toimetada, mis aitab kaasa turundamise edendamisele.
Esimeses uurimisülesandes loodi teoreetiline raamistik turundusvõimaluste analüüsimiseks, turunduse planeerimiseks ja koostati empiirilise uuringu metoodika. Teises uurimisülesandes kirjeldati ettevõtte üldandmeid ja senist turundustegevust. Kolmandas uurimisülesandes analüüsiti turuolukorda ja turundusuuringu ning konkurentsi vaatluse tehti ettevõttele soovitusi turundamise võimalusteks. Neljandas uurimisülesandes tehti järeldused ja soovitused turundusplaani koostamiseks ettevõttele OÜ Sumisejad.
Turundus ettevõttes aitab turuolukorda tundma õppida ning tutvuda mitmekülgsete turundusmeetmetega, et konkurentsivõimelisena püsida ja tõsta aktuaalsust turunduse valdkonnas äriedu saavutamiseks. Turunduse planeerimisel on võimalik rakendada erinevaid turundustegevusi, et leida sobivad meetodid ja strateegia parimaks turundamise võimaluseks. Muidugi on olulisem osa turundusplaan, mis kirjeldab ettevõtte turundustegevust teatud perioodil ning annab ülevaate, mida parendada või muuta. Turundusuuring loob võimaluse turuolukorra analüüsiks ning seeläbi on võimalik teha otsuseid läbimõeldumalt, et leida parimad viisid edu saavutamiseks. Lisaks on kasulik ettevõttel samas valdkonnas tegutsevaid konkurente vaadelda, et sellest tulenevalt leida võimalusi, kuidas oma konkurentidest eristuda. Selline lähenemine annab võimaluse mitmekesistada meeturgu nii Eestis kui ka välismaal ning suurendada võimalusi toodete/teenuste edukale turundamisele.
OÜ Sumisejad on 2012. aastal loodud ettevõte Valgamaal, mis toodab mesindussaadusi. Seejuures on eesmärk iga aasta mesilasperede arvu suurendada, tegeleda tootearendusega, et tuua turule midagi sellist, mida keegi teine veel ei tooda. Siiani pole ettevõttel olnud regulaarset ja läbimõeldud turundustegevust, pigem on sellele rohkem tähelepanu pööratud siis, kui selleks on aega olnud. Küll aga on selles osas siiski edusamme tehtud ja nii mõndagi võimalust kasutatud (laadad, messid, müügikohtades müük jms.).
Üldine turuolukord on hetkel küllaltki ebastabiilne tulenevalt üle üldisest olukorrast majanduses. Kõik valdkonnad on omavahel tihedalt seotud ning olukord majanduses avaldab mõju ka mesindussektorile. Sellest tulenevalt võib ka turundusuuringu tulemustest välja lugeda, et mesinikud on ise ka teadlikumad ning mõistavad turundusplaani koostamise olulisust ettevõttele, et säiliks võimekus oma toodangut turustada. Tihedast konkurentsist tulenevalt on oluline panna suuremat rõhku turustamisele kui seda on varasemalt tehtud. Soovituslik on end nähtavaks teha erinevates sotsiaalmeedia kanalites, teha ettevõttele koduleht, lisaks toodete müük jaekettidesse ja aktiivne osavõtt üritustest, kus on võimalik oma tooteid müüa või tutvustada. Kõige parem on selle kõige tulemuslikuks teostamiseks koostada põhjalik ja läbimõeldud turundusplaan.
Lõputöö eesmärk ja seatud said täidetud ning lisaks tehti mesindusettevõttele OÜ Sumisejad turundusplaani koostamiseks soovitused. Turundusuuringu ja konkurentsi vaatluse tulemusena olid peamised soovitused mesindusettevõttel OÜ Sumisejad läbimõeldult ja teadlikult turunduse planeerimisel eristuda konkurentidest ning laiendada ettevõtte turundustegevust sotsiaalmeediakanalites. Lisaks oli peamiseks soovituseks alustada kodulehe väljatöötamisega kuhu oleks võimalus lisada ka e-pood, et rohkemate klientideni jõuda ja laialdasemat toodete valikut pakkuda.The title of the thesis is “Marketing opportunities using the example of OÜ Sumisejad”. The work presents 60-a one-page document containing 17 illustration and two annexes. The aim of the thesis is to analyse the marketing opportunities of OÜ Sumisejad and to create suggestions to create a marketing plan. The tasks of the thesis are:
1. to create a theoretical framework for analysing marketing opportunities, to plan marketing and draw up an empirical study methodology;
2. to describe the company’s marketing activities to date;
3. to analyse the market situation and, based on the results of a marketing survey of beekeeping enterprises and a competitive analysis, to make recommendations on marketing opportunities;
4. to draw conclusions and recommendations for the preparation of a marketing plan for OÜ Sumisejad.
Marketing in business helps to learn about the market situation and to familiarise yourself with a wide range of marketing activities in order to stay competitive and to increase your relevance in the field of marketing for business success. When planning marketing, it is possible to apply a variety of marketing activities to find the right methods and strategy for the best marketing opportunity. Of course, the most important part is the marketing plan, which describes the company’s marketing activities over a given period and gives an overview of what to improve or change. Marketing research provides an opportunity to analyse the market situation and thus make more informed decisions to find the best ways to achieve success. In addition, it is useful for a company to look at its competitors in the same field in order to identify ways to differentiate itself from its competitors. Such an approach provides an opportunity to diversify the measurement market, both in Estonia and abroad, and to increase the chances of successfully marketing products/services.
Summary of methodology - The empirical study was conducted using a deductive approach as a combined method, both quantitative and qualitative methods for data collection and analysis. The sample consisted of beekeepers from the Estonian Beekeepers' Association and the Estonian Professional Beekeepers' Association who had an e-mail address. Fifty-three apiaries responded to the survey. The questionnaire allowed to map the marketing possibilities and expectations of the beekeeping companies in order to plan the marketing more thoroughly and to make recommendations to OÜ Sumisejad.
The thesis consists of three chapters: the first deals with the theoretical background on the nature of marketing, based on various sources, and covers the following topics; the nature of marketing, marketing planning and marketing plan design. The second chapter contains the empirical research methodology, which describes the tasks undertaken and the aim of the thesis, as well as clearly explaining the methods of data collection and analysis.
The third chapter makes recommendations for the marketing opportunities and the marketing plan of OÜ Sumisejad, based on information from the company's manager and the results of a marketing survey and a competitive analysis. As a small company in the beekeeping sector, marketing activities are very limited and there is a lack of relevant knowledge or skills. Therefore, different marketing options and recommendations for a marketing plan would help the company to become more competitive and increase the profitability to expand its activities.
Recommendations for OÜ Sumisejad marketing plan and how to differentiate from competitors are as follows:
1. identify the company’s market position in relation to competitors;
2. product development (for example: mix of honey) and creating new packaging;
3. creating a website, also Instagram and TikTok accounts;
4. active weekly content creation on social media;
5. raising consumer awareness of beekeeping;
6. advertising stickers for company cars;
7. planning sales of products to retail chains;
8. taking part of events;
9. seasonally active sales along the Tartu-Valga road ( In summer when fresh honey is available);
10. cooperation with other beekeepers in the marketing of apiculture products on foreign markets;
11. continuing with charity and sponsorship.
The tasks and objectives set in the thesis were met. Recommendations were made to the company to prepare a marketing plan. The theoretical framework of marketing was explained, a methodology for conducting empirical research was developed; a marketing survey and an observation of competitors' marketing activities were conducted and analysed; conclusions and recommendations were made for the company's business growth and a more customer-centric approach
Characteristics of Money Laundering Crimes in Practice
No full textLõputöö keskendub rahapesu kuriteo tunnuste uurimisele praktikas, kasutades juhtumiuuringu ja kvalitatiivse analüüsi meetodeid. Eesmärgiks oli tuvastada, kuidas rahapesu toimub ja millised on selle tunnused erinevates Eesti kohtuasjades. Töö eesmärk sai täidetud, kuna analüüs näitas, kuidas rahapesu praktikad ilmnevad kohtuasjades ning millised on peamised jooned ja tunnused, mis aitavad tuvastada rahapesu kuriteo toimepanemise korral.
Esimese ülesande raames käsitleti finantskuritegevuse mõistet ja liike, pakkudes põhjalikku ülevaadet ebaseaduslikest tegevustest nagu pettused, korruptsioon, maksupettused ja rahapesu. Analüüsiti, kuidas need kuriteod olid omavahel seotud ning millist mõju avaldasid need riigi majanduslikule usaldusväärsusele ja sotsiaalsele õigusele. Eraldi rõhutati rahapesu spetsiifikat ja keerukust, sealhulgas selle kolme etappi: paigutamine, ladustamine ja integreerimine.
Teise ülesande täitmisel anti põhjalik ülevaade rahapesu olemusest ja selle peamistest tunnustest. Töö keskendus sellele, kuidas rahapesu erinevates etappides ebaseadusliku raha päritolu varjati ja see näiliselt seaduslikuks muudeti. Lisaks analüüsiti, kuidas rahapesu tuvastamise protsess hõlmas kahtlasi asjaolusid, näiteks suurte sularahatehingute ja ebaharilike tehingumustrite kaudu. Eesmärk oli pakkuda selgeid suuniseid rahapesu tunnuste äratundmiseks.
Kolmanda ülesande raames kaardistati ja analüüsiti rahapesu juhtumeid Eesti kohtupraktikas, tuginedes 2024. aasta Riigi Teatajas avaldatud kohtulahenditele. Töö keskendus sellele, millised rahapesu tunnused ilmnesid praktikas ning kuidas neid kohtumenetluste käigus tuvastati ja tõlgendati.
Rahapesu juhtumite analüüsimine näitab mitmeid korduvaid mustreid ja riskivaldkondi, mis on seotud nii riiklike kui rahvusvaheliste rahapesuskeemidega. Neid juhtumeid iseloomustavad selgelt eristuvad tunnused, nagu vara päritolu tõendamise puudumine, rahvusvahelised finantstehingud, varifirmade kasutamine ja dokumenteerimata tehingud, mis loovad keerukaid õiguslikke ja praktilisi väljakutseid.
Järeldused rahapesu juhtumite analüüsist:
• Rahapesuskeemide keerukus ja rahvusvaheline ulatus: rahapesu skeemid muutuvad järjest keerukamaks, hõlmates rahvusvahelisi tehinguid, varifirmasid ja virtuaalvääringuid, mis raskendab nende avastamist ja tõkestamist.
• Hoolsuskohustuse täitmise vajakajäämised: finantsasutused ei täida sageli nõuet analüüsida kahtlaseid tehinguid ega tuvastada tegelikke kasusaajaid, mis soodustab rahapesu levikut.
• Piiriülesed riskid ja koostöö puudulikkus: piiriülesed tehingud ja vähene rahvusvaheline koostöö raskendavad rahapesu tõkestamist, sest riikide regulatsioonid ja teabevahetuse protsessid on ebaühtlased.
• Virtuaalvääringute kasvav risk: virtuaalvääringud pakuvad rahapesijatele uusi võimalusi anonüümsuseks ja keerukate rahavoogude loomiseks, mida praegused regulatsioonid ei suuda piisavalt tõkestada.
• Tehnoloogia ja järelevalve vajakajäämised: finantsasutustel ja järelevalveorganitel puuduvad sageli vajalikud tehnoloogilised lahendused ja võimekus rahapesu keerukate mustrite tuvastamiseks ning ennetamiseks.
Töö tulemusel esitati järgmised ettepanekud:
• Rahvusvahelise koostöö tugevdamine: parandada teabevahetust rahvusvaheliste rahapesu tõkestamise asutuste vahel ja luua ühtlustatud regulatsioonid ja standardid rahapesu tõkestamiseks üle piiride.
• Virtuaalvääringute sektori reguleerimine: kehtestada rangemad reeglid virtuaalvääringute kasutajate tuvastamiseks ja tehingute jälgimiseks ning rakendada kõrgendatud hoolsuskohustust virtuaalvääringutega seotud tehingute puhul.
• Hoolsuskohustuste tõhustamine: finantsasutuste poolt kliendi tundmise meetmete rakendamise täpsem jälgimine ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks tõhusate algoritmide ja automatiseeritud süsteemide arendamine.
• Vara päritolu tõendamise karmistamine: kehtestada selged juhised ja nõuded vara seadusliku päritolu dokumenteerimiseks ning suurendada järelevalvet vara päritolu tõendamiseks esitatavate dokumentide üle.
• Varifirmade kasutamise takistamine: kehtestada kohustus tegelike kasusaajate ja omanikustruktuuride täielikuks avalikustamiseks ning tõhustada varifirmade ja keeruliste struktuuride kasutamise jälgimist.
• Töötajate teadlikkuse ja koolituse parandamine: pakkuda rahapesu tõkestamiseks vajalikku täiendkoolitust finantsasutuste töötajatele ja tõsta teadlikkust uutest rahapesu skeemidest ja nende tuvastamise viisidest.
Need ettepanekud keskenduvad rahapesu tõkestamise ja äratundmise põhiaspektidele, rõhutades nii rahvusvahelist koostööd kui ka kohalike regulatsioonide tugevdamist ja tehnoloogia arendamist.The thesis focused on investigating the characteristics of money laundering crimes in practice, using case studies and qualitative analysis methods. The objective was to identify how money laundering occurs and its key features in various court cases in Estonia. The goal was achieved, as the analysis demonstrated how money laundering practices are manifested in legal cases and identified the main traits and characteristics that help detect money laundering offenses.
Within the scope of the first task, the concept and types of financial crimes were addressed, providing a comprehensive overview of illegal activities such as fraud, corruption, tax evasion, and money laundering. The analysis explored how these crimes are interconnected and their impact on the economic reliability and social justice of a state. The specificity and complexity of money laundering were highlighted, including its three stages: placement, layering, and integration.
For the second task, a thorough overview of the nature of money laundering and its key characteristics was provided. The work focused on how the origins of illegal funds are concealed and made to appear legitimate through different stages. Furthermore, the analysis explored how the process of identifying money laundering involves suspicious circumstances, such as large cash transactions and unusual transaction patterns. The goal was to provide clear guidelines for recognizing signs of money laundering.
As part of the third task, money laundering cases in Estonian court practice were mapped and analyzed, based on judgments published in the State Gazette in 2024. The work focused on the indicators of money laundering observed in practice and how they were identified and interpreted during legal proceedings.
The analysis of money laundering cases revealed several recurring patterns and risk areas associated with both national and international money laundering schemes. These cases were characterized by distinct features, such as the lack of evidence of asset origins, international financial transactions, the use of shell companies, and undocumented deals, creating complex legal and practical challenges.
Key conclusions from the analysis of money laundering cases:
• Complexity and international scope of schemes: Money laundering schemes are becoming increasingly sophisticated, involving international transactions, shell companies, and virtual currencies, making their detection and prevention more challenging.
• Deficiencies in due diligence: Financial institutions often fail to adequately analyze suspicious transactions or identify beneficial owners, facilitating the proliferation of money laundering.
• Cross-border risks and lack of cooperation: Cross-border transactions and insufficient international cooperation hinder efforts to combat money laundering due to inconsistent regulations and inefficient information exchange processes.
• Growing risk of virtual currencies: Virtual currencies offer new opportunities for anonymity and the creation of complex financial flows, which current regulations fail to adequately address.
• Technological and supervisory shortcomings: Financial institutions and supervisory authorities often lack the necessary technological solutions and capabilities to identify and prevent complex patterns of money laundering.
Proposals resulting from the study:
• Strengthening international cooperation: Improve information exchange between international money laundering prevention authorities and establish harmonized regulations and standards for cross-border money laundering prevention.
• Regulation of the virtual currency sector: Introduce stricter rules for identifying virtual currency users and monitoring transactions, as well as implementing enhanced due diligence for virtual currency-related activities.
• Enhancing due diligence measures: Strengthen the monitoring of financial institutions’ implementation of customer due diligence measures and develop effective algorithms and automated systems for detecting suspicious transactions.
• Stricter requirements for proving asset origins: Establish clear guidelines and requirements for documenting the lawful origins of assets and increase oversight of the documentation submitted to verify asset origins.
• Restricting the use of shell companies: Mandate full disclosure of beneficial owners and ownership structures and enhance monitoring of the use of shell companies and complex structures.
• Improving employee awareness and training: Provide additional training for financial institution employees on money laundering prevention and raise awareness of new money laundering schemes and methods for detecting them.
These proposals focus on the core aspects of combating and recognizing money laundering, emphasizing both international cooperation and the strengthening of local regulations, as well as the development of technology
Design of a Vacuum Lifting Gripper for Steel Profiles
No full textKOKKUVÕTE
Lõputöö eesmärgiks oli projekteerida vaakumtõstehaarats W230 terasprofiilide
tõstmiseks. Algselt kasutati profiili tõstmiseks haaratsit ja sildkraanat, mis oli mõeldud
kogu kümnese profiilpaki tõstmiseks. Sellega oli küll võimalik haarata profiile ühekaupa,
aga see oli operaatorile ebamugav ja ohutuse mõttes pidi seda tegema kaks inimest.
Ettevõtte poolt püstitatud ülesande lahendamiseks kaaluti kolme variandi vahel:
• Tõstekäärid ja sildkraana.
• Täielikult automatiseeritud lahendus.
• Vaakumtõstehaarats koos koonsoolkraanaga.
Valiti vaakumtõstehaarats koos konsoolkraanaga. Konsoolkraana osteti sisse ostutootena
ja vaakumtõstehaarats otsustati valmistada ise, seejuures jälgides ohutusnõudeid
tulenevalt standardist EN 13155, kinnituseta koormuse tõstmise vahendid.
Vaakumtõstehaaratsi valmistamiseks kasutati tootja Schmalz komponente. Tõstepea
(Lisa 7), tõsteklambrid (Lisa 8) juhtkäepide, elektri- (Lisa 4) ja vaakumsüsteem (Lisa 5)
projekteeriti täielikult autori poolt.
Leiti vajalik vaakumpatjade tüüp ja arv läbi arvutuste. Lisaks leiti veel süsteemi
vakumeerimise aeg.
Läbi tugevusanalüüside programmiga SimSolid kontrolliti tõstepea, tõsteklambrite ja
tõstepoomi vastupidavust kahekordsel koormusel, mida nõuab standart EN 13155.
Majanduslikus osas leiti vaakumtõstehaaratsi tasuvusaeg ja vaakumtõstehaaratsi
valmistamise kulud, mis jäävad planeeritud eelarve piiridesse ja moodustavad 15611
eurot. Selleks leiti tööjõukulu maksumus profiili pressimisel kahe töölise korral ja
vaakumtõstehaaratsi olemasolul ühe töölise korral. Vaakumtõste haaratsi tasuvusaeg on
4,5 aastat.SUMMARY
The aim of the thesis Design of a Vacuum Lifting Gripper for Steel Profiles was to design a vacuum
lifting system for lifting W230 steel profiles. Originally, lifting scissors and a bridge
crane were used to lift the profiles, which were designed to lift the entire ten-section stack.
It was possible to grip the profiles one by one, but this was inconvenient for the operator
and had to be done by two people for safety reasons.
Three options were considered to solve the task set by the company:
• Lifting scissors and a bridge crane.
• A fully automated solution.
• Vacuum lifting gripper with crane.
A vacuum lifting gripper with a crane was chosen. The crane was bought in and the vacuum
lifting gripper was decided to be manufactured in-house, following the safety requirements
of standard EN 13155, Non-fixed load lifting attachments. Components from the
manufacturer Schmalz were used to manufacture the vacuum lifting gripper. The lifting
head (Lisa 7) the lifting clamps (Lisa 8), the control handle, the electrical system (Lisa 4)
and the vacuum system (Lisa 5) were entirely designed by the author.
The required type and number of vacuum pads were found through calculations. In
addition, the system’s vacuuming time was found.
Through strength analyses with the SimSolid program, the resistance of the lifting head,
the lifting clamps and the lifting boom was tested under the double load required by the
standard EN 13155.
From an economic point of view, the payback period and the cost of manufacturing the
vacuum lifting gripper were calculated. The production price of a vacuum lifting gripper is
EUR 15611. For this purpose, the labour costs were calculated for the lifting of the profile
with two workers and for the lifting with one worker. The payback period for the vacuum
gripper is 4.5 years
Electrical category inventory turnover improvement on the example of ABB Drives factory
No full textVarud on olulisel kohal igas organisatsioonis, mille juures on oluline, et varudega seotud tegevused oleksid õigesti juhitud ja hallatud, võttes arvesse erinevaid metoodikaid ning vastavaid tulemusnäitajaid. Lõputöö probleemiks oli tulenevalt ettevõtte ABB ajamite tehase 2023. aasta eesmärgist suurendada varude ringlust, sest paljud materjalid omavad suurt varude väärtust ning seisavad laos liiga kaua. Töö sisendiks oli ABB ajamite tehase varude ringluse parendamise töötuba, kus selgus lisaks mitmetele võimalikele parendusmeetmetele ka tarnete ajastamise raporti tähtsus varude ringluse parendamisel. Antud põhjusel käsitles töö tarnete ajastamise raportit kui ühte varude ringluse parendamise võimalust ja meetodit, mille juures leidis autor analüüsi tulemusel raporti mõju varude ringlusele ja võimalikud parenduskohad kaasates ka teisi võimalikke parendamise võimalusi.
Antud töö jagunes kolmeks suuremaks peatükiks. Esimene peatükk hõlmas teoreetilist tausta varude juhtimisest ja haldamisest, ringluse parendamisest, tootmise planeerimisest ning materjali planeerimise tarkvarast. Teine peatükk keskendus ettevõtte tutvustusele, uurimisobjektide määratlusele ning uuringu metoodikale. Peatükk tõi välja ettevõtte olemuse, varude üldise ja varude ringluse rolli antud asutuses ning selgitas välja töö uurimisobjektid lähtuvalt ettevõttes olevast olukorrast. Kolmas peatükk sisaldas tarnete ajastamise raportil põhinevat varude ringluse parendamise analüüsi ettevõtte ABB ajamite tehase elektrikategooria näitel ning neljas peatükk on antud peatükile jätkuks, tuues välja järeldused ja võimalikud parendusettepanekud tehtud töö põhjal.
Tulenevalt töö eesmärgist oli püstitatud peamised uurimisküsimused, millele on kokkuvõtlikult võimalik vastata järgmiselt:
• Elektrikategooria puhul on analüüsi tulemusel suurem varude väärtus põhjustatud peamiselt aeglaselt liikuvate, vananenud varude ja ka ohutusvarude osakaalust. Lisaks mõjutavad varude suuremat osakaalu pikad täitmisajad.
• Tulenevalt ettevõtte kogutud andmete ja koostatud analüüsi järeldusena saab ettevõttes parendada või mõjutada varude ringlust mitmel viisil, kuid praegused protsessid ei takista ettevõtte tarneoperatsioonide osakonda seda tegemast.
• Tarnete ajastamine mõjub varude ringlusele positiivselt ning selle abil on võimalik analüüsi tulemusel varude ringlust parendada, kuid antud meetodit mõjutavad mitmed faktorid, mis võivad rakendamisel takistuseks osutuda. Takistuseks võivad olla näiteks ebatäpsed andmed, muutuvad tootmisvajadused, pikad täitmisajad ning ka tarnijad, sest tellimuste ümberajastamine ja tühistamine saab toimuda vaid tarnijatega kokkuleppel ja koostööl.
• Varude ringlust saab ettevõte parendada kasutades tarnete ajastamise raportit kui ühte meetodit. Lisaks saab parendada ringlust täitmisaegade kontrolli ja parendamisega, ohutusvarude tasemete muutmisega, tootmise pikema ette ajastamisega pikemate täitmisaegade korral, usaldusväärsematele tarnijatele keskendumisega ning aeglaselt liikuvate ja vananenud varude kontrolli ja vältimisega.
Analüüsi tulemusel selgus, et tarnete ajastamine mõjub positiivselt varude ringlus- ja käibesagedus näitajatele ning võimaldab ettevõttel varude taset ja väärtust paremini kontrollida, seetõttu on ühe ringluse parendamise meetodina soovituslik suurendada raporti kasutust, mille juures tuleks keskenduda suurema väärtusega ning pikematele edasilükkamistele. Ettepanekuna kasutuse suurendamiseks tuleks raport muuta kasutajatele mugavaks filtrite lisamisega, täpsemate andmetega ning juhendi koostamisega. Põhjusel, et antud töö raames ei olnud võimalik välja selgitada soovitusridade algpõhjuseid, tuleks ettevõttel antud probleemiga tegeleda, et vähendada tekkivate ridade mahtu ning tagada raporti suurem ja efektiivsem kasutus.
Töös käsitletud meetodile lisaks on ettevõttel autori poolse ettepanekuna soovituslik tegeleda ka täitmisaegade pideva kontrolli ja parendamisega, sest täitmisaegade lühenedes vähenevad ohutusvarude osakaalud ning paraneb liigsete varude tase. Varude liikide poolelt tuleks ettevõttel tegeleda aeglaselt liikuvate ja vananenud varude tasemete kontrolli, tekkepõhjuste väljaselgitamisega ning vältimisega. Üleliigsete varude tuvastamiseks oleks ettevõttele kasulik töötoa soovituste järgselt luua raport antud varude tasemete paremaks ülevaateks ning parendamiseks. Lisaks oleks tarnete ajastamise raporti küsitluse tulemusel ettevõtte materjaliplaneerijatele ja ostjatele kasulik võimaldada enda töö põhiste tulemusnäitajate nägemine, mis aitaks kaasa igapäevatöös erinevate varusid mõjutavate aspektide ja parameetrite tähelepanekule, parendamisele ning ettepanekute tegemisele.
Lõputöö eesmärgiks oli leida võimalused ja parenduskohad varude ringluse suurendamiseks valitud elektrikategooria materjaligruppide puhul ning leida tulemusena soovitused või parendusettepanekud varude ringluse parendamiseks, käsitledes meetodina tarnete ajastamise tööriista ehk raportit ning selle mõju. Lõputöö tulemusel on autor täitnud töö eesmärgi ning leidnud vastused püstitatud uurimisküsimustele ning -ülesannetele, mis olid abiks töö koostamisel.Inventory has an important role in every organization, where it is important that activities related to that are correctly managed and controlled, considering various methodologies and performance indicators. The problem of the thesis arose from ABB Drives factory's goal for the year 2023 to increase inventory turn, as many materials have high inventory value and remain in stock for too long. The input for the thesis was a workshop on improving inventory turn in ABB Drives, where, in addition to various possible improvement measures, the importance of supply planning report was revealed. For this reason, the thesis addressed supply planning report as one of the possibilities and methods for improving inventory turn, with the author finding, through analysis, the impact of the report on inventory turns and possible areas for improvement, also considering other potential methods.
The thesis was divided into three chapters. The first chapter covered theoretical background of inventory management and control, inventory turn improvement, production planning, and material planning software. The second chapter focused on introducing the company, defining the research objects, and outlining the research methodology. This chapter highlighted the nature of the company, general role of inventory and its turn in the organization and identified research objects based on the current situation. The third chapter included an analysis of inventory turn improvement based on supply planning report and electrical category in ABB Drives. The fourth chapter is a continuation of the third chapter, presenting conclusions and possible improvement suggestions based on the work done.
Based on the objective of the work, the author formulated main research questions, to which answers were found during the analysis. In addition, research tasks were set, which assisted in compilation of the analysis. In summary, the research questions can be answered as follows:
• Based on electrical category, the analysis results indicate that the higher value of inventory is mainly caused by the proportion of slow-moving, obsolete inventory, and safety stocks. In addition, long lead times also contribute to a higher proportion of inventory.
• Based on the data collected from the company and the conclusions drawn from the analysis, the company can improve or influence inventory turnover in several ways, but current processes do not prevent the company's supply operations department from doing so.
• Supply planning has a positive impact on inventory turn, and by using this method, it is possible to improve turn based on the analysis. However, several factors may pose obstacles to the implementation of this method, such as inaccurate data, changes in production needs, long lead
times, and suppliers. Rescheduling and canceling orders can only be done in agreement and collaboration with suppliers.
• The company can improve inventory turnover by using supply planning report as one method. In addition, inventory turn can be improved by controlling and improving lead times, adjusting safety stock levels, scheduling production further in advance for longer lead times, focusing on more reliable suppliers, and controlling and avoiding slow-moving and obsolete stocks.
As a result of the analysis, it was found that supply planning has a positive impact on both physical and financial inventory turn, allowing the company to better control inventory levels and values. Therefore, as a recommended method for improving circulation, it is advisable to increase the use of the report, focusing on higher-value and longer rescheduling items. To enhance the use, recommendation is to make the report user-friendly by adding filters, providing more precise data, and creating a guide. Since the root causes of the lines in supply planning report could not be determined in this work, the company should address this issue more thoroughly to reduce the volume of generated lines and ensure a greater and more effective use of the report.
In addition to the method discussed in the thesis, it is suggested that the company continuously monitors and improves lead times. As lead times decrease, the proportion of safety stocks decreases, and the level of excess inventory improves. Regarding inventory types, the company should address control, identification, and prevention of slow-moving and obsolete inventory. To identify excess inventory, it would be beneficial for the company to create a report based on the workshop recommendations to provide a better overview and improvement of these inventory levels. Additionally, based on the survey results of the report, it would be beneficial for material planners and buyers in the company to have access to performance indicators related to their work. This would contribute to daily observation, improvement, and proposal of aspects and parameters affecting various inventories.
The goal of the thesis was to find opportunities and improvement areas for increasing inventory turn for selected material groups in the electrical category. As a result, recommendations or improvement suggestions for enhancing inventory turn were identified, addressing the supply planning and its impact as a method. The author has fulfilled the goal of the thesis, providing answers to the research questions and tasks that were helpful in compiling the work
Seat Belt Usage on Public Routes in Kose Parish
No full textLõputöö „Turvavööde kasutatavus Kose avalikel vallaliinidel“ eesmärk oli hinnata turvavöö kasutamise taset Kose valla siseliinidel ning analüüsida erinevate mõjutegurite nagu sõitjate profiili, ilmastikuolude ja bussi tüübi mõju turvavöö kinnitamisele. Uuring tugines vaatluste, ekspertintervjuude ja teoreetiliste allikate analüüsile. Peatükk võtab kokku töö peamised tulemused ja järeldused ning pakub soovitusi.
Vaatlustulemused kinnitasid töös püstitatud probleemi turvavööde madalas kasutatavuses maakonna- ja vallaliinide bussides. Kose valla siseliinide bussides on turvavöö kasutamise tase madal ja jääb oluliselt alla Eesti liiklusohutusprogrammi eesmärkidele, kus aastal 2025 kinnitab 60% sõitjatest bussides turvavöö.
Turvavööde kasutatavuse uurimiseks konstrueeriti järgnevad uurimisküsimused:
• Milline on turvavööde kasutatavuse tase Kose vallaliine teenindavates bussides?
• Kuidas mõjutavad turvavööde kinnitamist sõitjate profiil ning välised tegurid nagu ilmastik ja teeolud?
• Kuidas tajuvad eksperdid sõitjate käitumist seoses turvavööde kasutamisega ja millised on nende hinnangul võimalikud mõjutegurid?
Vaatluste käigus loendati kahe nädalase perioodi jooksul kokku 80 väljumise vältel 1071 sõitjat, kellest 3% kinnitas turvavöö ilma meeldetuletuseta. Mõjutustegevuste, näiteks bussijuhtide suuliste meeldetuletuste korral, suurenes turvavöö kinnitamise määr 9,4 korda, ulatudes 28%-ni. Vaatluste tulemused Kose vallaliinidel kinnitasid, et otsesel meeldetuletusel on positiivne mõju sõitjate turvavööde kinnitamise tasemele.
Turvavöö kinnitamiste sagedus varieerus sõitjate profiili, bussi tüübi ja mõjutustegurite lõikes. Naissoo tunnustega sõitjad kinnitasid mõjutuse puudumisel turvavöö sagedamini kui meessoo esindajad, samas mõjutuste korral oli sooline jaotumus vastupidine. Väikebussides kinnitati turvavöö oluliselt sagedamini kui normaalbussides, mida saab seostada sõiduautole sarnasema olustikuga, kus kinnitatakse turvavöö suurema tõenäosusega.
Ilmastikuolude ja teeolude mõju turvavöö kinnitamisele ei leidnud lõputöös kinnitust. Seda võib selgitada asjaoluga, et sõitjad ei pruugi tajuda muutuvate ilmastikuolude otsest mõju nende ohutusele bussis. Vaatlustel esines erinevaid tee- ja ilmastikuolusid kuid ei esinenud lumesadu.
Transpordiameti ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse esindajad rõhutasid eriti noorte seas teavitustegevuste ja koolituste tähtsust, sest täiskasvanute harjumusi on keerulisem muuta. Viidati piiratud rahalistele võimalustele ennetustegevuste läbiviimisel. Ekspertide arvates mõjutavad turvavöö kinnitamist harjumuste puudumine, lapsevanemate eeskuju ja võltsturvatunne suure sõiduki sees. Samuti toodi välja vajadus järelevalve järele, et tagada kehtivate turvavarustuse kasutamisega seotud nõuete järgimine.
Avalikel liinidel järelevalvet teostava Politsei- ja Piirivalveameti esindaja sõnul viiakse järelevalvetoiminguid maakonna- ja vallaliinide bussides läbi üldjuhul juhuslikult ning statistika kontrollide sageduse ja nende tulemuste kohta puudub. Madalat turvavööde kasutatavuse määra maakonna- ja vallaliinidel kinnitas ka sõiduõiguse kontrolli teostava Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna esindaja. Ennetustegevusi läbi viivad asutused tunnistavad probleemina madalat turvavööde kasutatavust ning on huvitatud teadmistest, mis aitaksid mõista turvavööde kasutamata jätmist. Järelevalve toimingute läbiviimise õigus sõltub asutusest ja bussiliini tüübist, mille tõttu on teadmised erinevate liinitüüpide lõikes turvavööde kasutatavusest killustunud. Statistikat järelevalve käigus tuvastatud kinnitamata turvavööde üle ei peeta.
Turvavööde kasutamise taseme ja sõitjate teadlikkuse tõstmiseks anti soovitused täiendavateks uuringuteks, teavitustegevuse laiendamiseks ja järelevalve asutuste vahelise koostöö edendamiseks.This thesis examines low usage rate of seat belts on public county bus lines in Kose Municipality. The relevance of the issue stems from the low rate of seat belt usage in buses, which contravenes legal requirements and heightens injury risks during traffic accidents. The Estonian Traffic Safety Program 2016–2025 aims to achieve a 60% seat belt usage rate in buses, yet observational results reveal substantial deficiencies.
The aim of the thesis is to assess the level of seat belt usage on county bus lines in Kose Municipality and to analyze various influencing factors, such as weather conditions, bus type, and passenger profiles. Additionally, expert insights are analyzed, and potential measures to improve the situation are proposed.
The study involved a non-interventional observational survey of 80 bus trips in two types of buses: minibuses and standard buses. Observations recorded 1071 passengers and evaluated their seat belt usage behavior. Data on weather, road conditions, and passenger profiles were also collected. Interviews were conducted with representatives from the Transport Administration, Northern Estonia Public Transport Centre, and the Police and Border Guard Board.
The observations revealed that only 3% of passengers fastened their seat belts on trips without reminders, while reminders from bus drivers increased this rate to 28,1%. Seat belts were used more frequently in minibuses than in standard buses. Weather and road conditions had no significant impact on seat belt usage. Gender distribution affected behavior: female passengers were more likely to fasten their seat belts without reminders, but reminders significantly increased the seat belt usage rate among male passengers.
Experts identified the absence of habitual behavior and perceived safety as the main reasons for low seat belt usage. They also highlighted the need to raise public awareness about the importance of seat belts.
Recommendations:
• Expand awareness campaigns: Organize training and campaigns emphasizing the necessity of fastening seat belts.
• Enhance the role of bus drivers: Require drivers to remind passengers to fasten their seat belts.
• Strengthen supervision: Increase the frequency of checks and empower police to enforce seat belt usage.
• Implement technical solutions: Develop technologies such as automatic reminder systems in buses.
In summary, the thesis emphasizes the need to continue developing and implementing measures to increase seat belt usage, thereby ensuring greater passenger safety
Preparation of Internal Accounting Regulations for Techlike Ltd
No full textLõputöö teema oli raamatupidamise sise-eeskirja koostamine mikroettevõttele. Teema on valitud põhjusel, et mikroettevõtted ei panusta tavaliselt vajalikul määral ressursse oma protsesside kirjeldamiseks. Koostades ettevõttele raamatupidamise sise-eeskirja, suureneb ettevõtte enesekindlus raamatupidamise õiguspäraseks korraldamiseks ja vajadusel täiendamiseks. Samuti suureneb ka klientide ja tarnijate usaldus mikroettevõtte vastu.
Raamatupidamise seaduse järgi peab raamatupidamiskohuslane, välja arvatud mikroettevõtja koostama raamatupidamise sise-eeskirja. Sise-eeskiri peab vastama raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja teistele õigusaktidele. Selle eesmärk on tagada raamatupidamise õige ja pidev toimimine ning see aitab säilitada raamatupidamisarvestuse järjepidevust ja läbipaistvust.
Lõputöö probleemiks oli asjaolu, et uuritaval ettevõttel puudus raamatupidamise sise-eeskiri, mis on üks esimesi majandusarvestuse protsessikirjeldusi ettevõtte enda abistamiseks aruandlusel, seadusekuulekusel ja finantsriskide kaitseks.
Uuritavaks ettevõtteks oli TechLike OÜ, mis asutati 2015. aastal ühe omaniku poolt Rakvere linnas. Ettevõtte osakapital on 2500 eurot ja ettevõtte õiguslik vorm on osaühing. Ettevõtte omanik on ka juhatuse liige, ettevõttel on kaks juhatuse liiget. Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on eelkõige kinnisvara haldus, kõrvaltegevusteks projektijuhtimised erinevates valdkondades ja raamatupidamise teenuse pakkumine. TechLike OÜ struktuur on minimaalne, töid teostavad juhatuse liikmed oma põhitöö kõrvalt.
Lõputöö eesmärk oli koostada ettevõttele TechLike OÜ raamatupidamise sise-eeskiri. Eesmärgi täitmiseks koostati lõputöö metoodika; töötati läbi raamatupidamise seaduse, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja erialast kirjandust ning toodi välja nõuded raamatupidamise sise-eeskirja koostamisele; viidi läbi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte juhiga, mille käigus koguti informatsiooni ettevõttele sise-eeskirja koostamiseks.
Sise-eeskirja koostamisel lähtuti järgmistest ettepanekutest:
• üldsätete osas tutvustada lühidalt ettevõtet ning anda ülevaate finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rakendatavast standardist;
• tuua välja, milline on kasutatav raamatupidamise programm, kui kiiresti fikseeritakse tehingud, millised on programmis kasutatavad seadistused (API, e-arveldus jms);
• kirjeldada kontoplaani ülesehituse põhimõtteid. Sise-eeskirja lisana esitada kontoplaan, milles on vajalik esitada ka kontode sisu kirjeldus;
• määrata ära raha liikumise kontod, valuutakursi vahede arvestus, sularaha käitlemise protsess ja reeglid ning vastutavad isikud;
• määrata lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestamise ja finantsvarade kajastamise kord ostmisel, inventeerimisel, varade müügi puhul ja aruandluses;
• sise-eeskirjas esitada nõuete kajastamine bilansis, nõuete hindamine ebatõenäoliselt laekuvateks ja lootusetuteks;
• kirjeldada ettevõtte materiaalsete põhivarade soetamise reegleid, põhivara gruppide amortisatsiooni meetodit ja perioodi; tuua välja ka põhivara hindamise, parenduste ja mahakandmise protseduurid;
• kajastada varade ja kohustiste hindamise ja inventeerimise protseduurid;
• selgitada detailsemalt kulude ja tulude jagunemist seostades need kasumiaruande skeem 1 kirjetega ning millistel põhimõtetel toimub kulude ja tulude jaotamine projektide vahel;
• määratleda, milliseid ettevõte siseseid ja väliseid aruandeid peab koostama ja millised on nende esitamise tähtajad;
• kirjeldada kasutatavat arvutitarkvara, kui tihti tehakse versiooniuuendusi, kus asuvad serverid ning millised on varukoopiate kasutamise võimalused;
• esitada dokumentide säilitamise protseduur, kus on kirjeldatud arhiveeritud dokumentide nimekiri, asukoht ja vastutaja;
• tuua välja ettevõtte jaoks optimaalne sisekontrolli reeglistik.
Autori arvates on lõputöö ülesanded täidetud ja töö eesmärk saavutatud. Lõputöö käigus valmis ettevõttele raamatupidamise sise-eeskiri.The accounting internal regulations are primarily based on the Accounting Act and the guidelines of the Estonian Accounting Board. The requirements set out in the guidelines and the act are mandatory, but the internal regulations can always provide for more detailed requirements for the presentation of financial information in the financial statements and their annexes. The Accounting Board has given the possibility for small and micro-enterprises to submit a shortened annual report, which consists of a balance sheet, profit and loss statement and annexes.
The basis for accounting entries are documents, which may include contracts, invoices, checks, etc. Since economic transactions change assets, liabilities and equity, transactions are recorded for reporting purposes within a reasonable time. All economic transactions are debited and credited, i.e. double entries are made on the accounts. In accounting, the basis for an entry is the original document, the mandatory details of which are set out in the Accounting Act, but each company sets out its own requirements in the internal regulations. All entries are reflected in the accounting registers, the mandatory ones of which are defined in the Accounting Act, but each company also describes in the internal regulations additional registers that are needed for overviews and management decisions.
The company's chart of accounts is described in detail in the accounting internal regulations. The synthetic accounts of the chart of accounts follow the entries of the established financial statements, so it is easier to prepare the statements as well. Analytical accounts are established by the company itself according to its own needs, their number is not limited and they are described in the internal regulations.
Assets and liabilities are accounted for in the balance sheet according to their decreasing liquidity. Of the most liquid assets, the synthetic accounts of cash could also have analytical accounts, which gives a better overview. In addition to the original document, cash documents are also used in the case of cash and responsible persons are appointed. The accounting internal regulations indicate the criteria for the materiality of assets for the company. Cash accounting and holding procedures are established in the internal regulations, as well as the company's cash documents for cash inflows and outflows and reporting persons. Financial investments are reflected in the internal regulations only if they are present in the company.
Current assets have the following liquidity requirements and prepayments. Their accounting is accrual-based and the company becomes a creditor to buyers until the debt is paid. One analytical account is for doubtful accounts receivable, which is a contra account and is also reflected in the expense account. The assessment and analysis of doubtful accounts must be shown in the internal regulations. Assets are taken into account at cost and they require an accounting system and a method for charging expenses, this must be set out in the accounting internal regulations.
Fixed assets are taken into account in a similar way to assets, at cost and the necessary expenses are accounted for. Expenses include the periodic wear and tear (i.e. decrease in value) of fixed assets (except land and works of art). The cost basis, useful life and depreciation method are set out in the accounting internal regulations.
Liabilities are located on the liability accounts in the balance sheet and are also reflected in the balance sheet according to their decreasing liquidity. Short-term liabilities are reflected as liabilities for less than one year, long-term liabilities are in the company for more than one year. Long-term liabilities are adjusted at the beginning of each reporting period and an entry is made, for example, to change the portion of the long-term liability to be paid during the year to short-term.
The company's accounting internal regulations define the principles of inventory of assets and liabilities. The periods and responsible persons for full and partial inventories are determined. In the case of securities and real estate investments, the internal regulations show how the asset is valued and where information can be obtained for this purpose. Customers and suppliers are inventoried by means of balance certificates, and then the quality of the receivables and the probability of collection are assessed. For inventories, the inventory process is described in the internal regulations together with the required documents.
The mandatory value of one part of equity was changed to one cent on 01.08.2020. Since then, the value of one part can be one cent. As of 01.02.2022, there is no longer a minimum equity requirement. Changes in equity are reflected separately in the company's annual report in the statement of changes in equity. Equity entries are usually made on the basis of decisions by the shareholders or the management board. In the case of the company's reporting year's profit or loss, changes occur when the income and expense accounts are closed. The internal regulations define the procedures and reflections of changes in equity.
In the case of income and expenses, the company primarily follows the principle of matching income and expenses. The expenses are then classified according to the chosen profit and loss statement, but it is always
Prysmian Group Baltics AS maintenance department warehouse process current state assessment and improvement
No full textKäesoleva lõputöö probleemiks on ebapiisava infoga varuosade ladustamine kindlaks määramata laokohtadele, mis on tihti ka märgistamata ja tundmatud. Eesmärgiks on Prysmian Group Baltics AS hooldusosakonna laoprotsesside parendamine- kirjeldada hetkeolukorda, leida kitsaskohad ning pakkuda välja parendusettepanekud. Leida lahendused, kuidas muuta varuosad informatiivsemaks ja leitavamaks. Autori siht on see, et olemasolevad kitsaskohad saaks kaardistatud ning läbi oma parendusettepanekute optimeerida ja efektiivseks muuta laoprotsesse.
Autor püstitaks kolm uurimisküsimust, millele tuli vastused leida:
1. Milliseid toiminguid tuleb teha, et muuta varuosade leidmine laos kergemaks ja efektiivsemaks?
2. Kuidas hõlbustaks varuosakoodi määramine tootmisliini põhiselt hooldusosakonna tööd?
3. Milline on hetkeolukord Prysmian Group Baltics AS hooldusosakonna lao haldamisel?
Lõputöö autor viib läbi juhtumiuuringu, mille käigus kasutatakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti läbi struktureerimata vaatluse, suhtlemisel osakonna töötajatelt, laohaldustarkvarast ning laoprotsessidega kaasnevate dokumentatsiooniga. Kogutud andmed töötles ja analüüsis autor läbi ning nende põhjal tulid ilmsiks ettevõtte laoprotsesside kitsaskohad, probleemi tekitanud põhjused ja nõuanded protsesside efektiivsemaks toimimiseks.
Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Töö esimeses osas tutvustatakse ettevõtet, kus antud lõputööd tehakse ning millised on tema tootmisprotsessid. Teises osas räägitakse teoreetilistest alustest ehk selle teema puhul laondusest üldiselt, kuidas ladu planeerida, milliseid tehnoloogiaid selles kasutatakse ja kui vajalik see on. Kolmandas osas räägitakse uurimisstrateegiast, tuuakse välja probleem, kirjeldatakse laoprotsesside hetkeolukorda, kaardistatakse laonduses olevaid tööprotsesse ja otsitakse ettevõttes olevaid kitsaskohti. Töö viimases osas pakutakse erinevaid lahendusi leitud kitsaskohtadele ning leitakse, mida tuleb muuta, et varuosad oleks kiiresti leitavad ja tuvastatavad.
Autor tõi välja palju parendusettepanekuid, millest järgnevad aitavad lõputöös püstitatud probleemi lahendada:
• Kasutusele võtta uus tootekoodi määramise süsteem
• Kasutusele võtta uus laohaldustarkvara;
• Varuosad tuleb märgistada kindlate vahenditega;
• Palgata laotöötaja;
• Kasutusele võtta tagastusprotsess;
• Koondada kõik laod välilattu;
• Kehtestada ladudes selged reeglid.
Antud lõputöö täitis oma eesmärki, sest vastati kõikidele püstitatud uurimisküsimustele, leiti lõputöö probleemi põhjused ning pakuti välja parendusettepanekud selle likvideerimiseks. Võttes kasutusse töö autori poolt välja pakutud soovitused ja parendusettepanekud on võimalik muuta laoprotsessid efektiivsemaks ning tõsta tootmise võimekust ja ajaplaneerimist. Tootmise edukas toimimine algab eelkõige optimeeritud ja parendatud laoprotsessidest.The problem addressed in this thesis is the inadequate storage of spare parts in unspecified locations, often unmarked and unknown. The aim is to improve the warehouse processes of Prysmian Group Baltics AS maintenance department - describe the current situation, identify bottlenecks, and propose improvement suggestions. The goal is to find solutions to make spare parts more informative and easily locatable. The author's objective is to map existing bottlenecks and optimize and make warehouse processes efficient through proposed improvements.
The author poses three research questions to be answered:
• What actions need to be taken to make finding spare parts in the warehouse easier and more efficient?
• How would assigning a spare part code based on the production line facilitate the work of the maintenance department?
• What is the current situation in the warehouse management of Prysmian Group Baltics AS maintenance department?
The thesis employs both qualitative and quantitative research methods. Data is mainly collected through unstructured observation, communication with department employees, warehouse management software, and documentation related to warehouse processes. The author processes and analyzes the collected data to reveal the bottlenecks in the company's warehouse processes, the causes of the problem, and recommendations for more efficient operations.
The thesis is divided into four chapters. The first part introduces the company on which the thesis is based and its production processes. The second part discusses theoretical foundations related to warehouse management in general, including how to plan a warehouse, the technologies used, and its necessity. The third part discusses the research strategy, outlines the problem, describes the current state of warehouse processes, maps work processes in the warehouse, and identifies company bottlenecks. The final part proposes various solutions to the identified bottlenecks and determines what needs to be changed to quickly locate and identify spare parts.
The author suggests numerous improvement proposals, and the following are some of the recommendations to solve the problem outlined in the thesis:
• Implement a new product code assignment system.
• Introduce new warehouse management software.
• Label spare parts with specific tools.
• Hire a warehouse employee.
• Implement a return process.
• Consolidate all warehouses into an external warehouse.
• Establish clear rules in warehouses.
The thesis fulfilled its purpose as it answered all the research questions, identified the causes of the thesis problem, and proposed improvement suggestions for its elimination. Implementing the recommendations and improvement suggestions provided by the author can make warehouse processes more efficient, thereby increasing production capacity and time planning. The successful operation of production begins with optimized and improved warehouse processes
Recycling and Recirculation of Cooling Emulsion and Residual Material from CNC Machines: A case study of Ericsson Estonia
No full textKäesolev lõputöö keskendub CNC lõikepinkide töötlusprotsessis tekkivate jääkide,
sealhulgas jahutusemulsioonide, metalli- ja plastijäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise
võimalustele. Peamine eesmärk oli välja selgitada võimalused, kuidas vähendada CNC
pingist pärinevate jäätmete keskkonnamõju ning muuta materjalide kasutamine
tõhusamaks ja säästlikumaks. Töö käigus hinnati ka majanduslikke aspekte ja väikese
ettevõtte jaoks otstarbekaid investeeringuid, võttes arvesse praktilisi ja kulutõhusaid
lahendusi.
Metallijäätmed, mis tekivad töötlusprotsessis, on samuti väärtuslik ressurss, mida võib
ringlusesse saata. Kuigi brikettimismasinad ja tsentrifuugimisseadmed on tõhusad
metallijäätmete tihendamiseks ja vedelike eemaldamiseks, näitas käesolev töö, et selliste
seadmete kasutuselevõtt väikeses ettevõttes ei ole otstarbekas. Brikettimismasina
tasuvusaeg võib ulatuda 374–625 aastani, samal ajal kui tsentrifuugi tasuvusaeg on
vähemalt 100 aastat. Kuna ettevõte ei keskendu CNC-masinatele ega metallitööstusele,
vaid tegutseb peamiselt infotehnoloogia valdkonnas, on sellised suured investeeringud
ebaotstarbekad.
Töö käigus tuvastati, et Ericssonis CNC lõikepinkide tegevusega tekib kõige enam
jahutusemulsiooni. Analüüs näitas, et väiksemas ettevõttes, kus on kasutusel üks CNC
lõikepink, tekib aastas keskmiselt 96 liitrit jahutusemulsiooni, millest praegu suudetakse
taaskasutada umbes 50% ehk 48 liitrit. Seda kogust saab suurendada, kui praegu
kasutatav üks filtreerimissüsteemiga konteiner asendataks kahe filtreerimissüsteemiga
konteineriga. Selline lahendus võimaldaks taaskasutada rohkem jahutusvedelikku,
vähendada uue vedeliku ostmise vajadust ja kokku hoida aastas kuni 96 eurot.
Laborikatsete käigus hinnati isetehtud filtri efektiivsust paberfiltratsiooni meetodil. Selgus,
et 50 ml kasutatud emulsioonist saadi keskmiselt 0,429 g tahket ainet, samas kui puhta
emulsiooni filtratsioonis tekkis keskmiselt vaid 0,016 g tahket ainet. Arvestades, et
kasutatud emulsioonis on keskmiselt 8,6 g tahkeid osakesi liitri kohta, järeldati, et suurem
osa neist ringleb pinki tagasi. Selleks, et vähendada tahkete osakeste hulka emulsioonis,
on soovitatav asendada vanad konteinerid uute sisseehitatud filtreerimissüsteemiga
konteineritega. Selline lahendus võimaldab suunata pinki puhtamat emulsiooni,
vähendades tahkete osakeste kogunemist masinasse ja parandades emulsiooni kvaliteeti.
Majanduslikust vaatenurgast väljendab töö, et ettevõtte jaoks on otstarbekam investeerida
IBC konteineritesse ja forklift konteineritesse. Üks IBC konteiner on mõistlik paigutada
õuealale, kuhu majas sees tekkivad jäätmed utiliseerida. Ning kaks Forklift konteinerid
paigutada siseruumi, kus need mahuvad mugavalt otse masina alla. Need konteinerid
võimaldavad tõhusamalt hallata jäätmete kogumist ja vedamist, lihtsustades süsteemi,
vähendades tööjõukulu ja sõlmides soodsamaid lepinguid jäätmekäitlusettevõtetega.
Investeerides ka teise filtriga konteinerisse, oleks võimalik säästa rohkem
jahutusvedelikku, mis vähendaks jooksvat kulu veelgi.This bachelor’s thesis focuses on the recycling and recirculation of waste materials
generated during the operation of CNC machines, including cooling emulsions, metal, and
plastic residues. The primary objective was to identify ways to reduce the environmental
impact of CNC machine waste and promote the efficient and sustainable use of materials.
The study also assessed the economic aspects of recycling and identified cost-effective
solutions suitable for small companies.
CNC machines play a vital role in modern manufacturing by enabling precise, automated
production processes. However, their operation generates a significant amount of waste in
the form of cooling emulsions, metal shavings, and plastic residues. Managing this waste
sustainably is critical to reducing environmental impact and operational costs.
The research revealed that cooling emulsion, consisting of water and coolant, represents
the largest fraction of waste generated by CNC machines. On average, a small company
operating one CNC machine produces about 96 liters of cooling emulsion annually, of which
only 50% is currently reused. The study found that by upgrading from one to two filter
equipped containers, the reuse rate could be significantly improved. This change would
allow for greater recovery of the coolant, reducing the need for new purchases and saving
up to 96 euros annually.
Regarding metal residues, while briquetting machines and centrifuges are effective in
compressing waste and separating liquids, the analysis concluded that such equipment is
not cost-effective for small enterprises. Briquetting machines have a payback period of 374
to 625 years, and centrifuges have a payback period of over 100 years. Since Ericsson
Estonia is an information technology company, not a CNC machining-focused enterprise,
investments in such costly equipment are deemed impractical.
From an economic standpoint, the study recommends that small companies prioritize
investments in IBC containers and forklift-compatible containers. These solutions facilitate
efficient collection, storage, and transportation of waste, reduce labor costs, and simplify
partnerships with waste management companies. Additionally, upgrading to two filter
equipped containers would further enhance coolant reuse, reducing recurring expenses.
The laboratory tests were conducted to evaluate the effectiveness of a self-made filter
system. The filtration process utilized paper filtration, and the following equipment and
materials were used: clean, unused emulsion sample; used emulsion sample; self-made
filter; paper filters; conical flasks; funnels; desiccator; drying oven; and measuring
cylinder. The tests involved filtering three 50 ml samples of clean emulsion and three 50
ml samples of used emulsion. After filtration, the paper filters were dried in a drying oven
and cooled in a desiccator to avoid moisture absorption.
The analysis highlights the broader benefits of applying circular economy principles, which
aim to reduce waste, promote resource efficiency, and support sustainability. Data from
the European Environment Agency indicates that circular economy initiatives created over
one million new jobs across the European Union between 2005 and 2021, including
approximately 6,000 in Estonia. This underscores the potential of circular economy
practices to drive sustainable growth even for small companies.
In conclusion, the most practical solution for a small enterprise with a single CNC machine
is to invest in two filter-equipped containers and efficient collection systems such as IBC
and forklift containers. These measures are cost-effective, reduce operational expenses,
and minimize environmental impact. Enhancing the reuse of cooling emulsions and
optimizing waste management processes align with the company’s sustainability goals.
Moreover, raising employee awareness of sustainable practices is essential to achieving
long-term success in these efforts
The Compliance of the Small Enterprise Abbreviated Financial Statements with Requirements on the Example of a Construction Company
No full textLõputöö teema on „Väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus nõuetele ehitusettevõtte näitel“. Lõputöö aktuaalsus seisneb väikeettevõtjate teadmatuses koostada korrektne raamatupidamise aastaaruanne. Aastaaruanded on olulised ettevõtte tegevuse ja finantsseisundi hindamisel ning nende kasutamine taustauuringutes on laialt levinud. Siiski võivad aastaaruannetes esineda puudused, mis võivad mõjutada nende usaldusväärsust ja seeläbi ka ettevõtte mainet.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile, tuues välja puuduseid ja parendusettepanekuid.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded, mille käigus töötati läbi raamatupidamise seadus, Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja erialane kirjandus raamatupidamise aastaaruande koostamise kohta. Anti ülevaade väikeettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise teoreetilistest alustest ja kavandati metoodika lõputöö koostamiseks. Analüüsida Krusem ehitus OÜ raamatupidamise aastaaruande vastavust lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ja vajadusel teha parendusettepanekuid.
Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset metoodikat, mis võimaldab koguda ja analüüsida kvantitatiivseid andmeid ning teha selle põhjal järeldusi. Selle uurimismeetodi abil on võimalik tuvastada võimalikud probleemid ja kitsaskohad. Andmete kogumisel kasutati dokumendivaatlust ja andmete analüüsil võrdlust. Analüüsiti Krusem ehitus OÜ 2022. aasta majandusaasta raamatupidamise aruande vastavust nõuetele.
Raamatupidamiskohustuslased peavad majandusaasta lõppedes koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Ettevõtjatele on kehtestatud teatud kategooriad ja väikeettevõtjad võivad koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ning lisadest.
Krusem ehitus OÜ kuulub väikeettevõtja kategooriasse, kes on koostanud 2022. majandusaasta kohta lühendatud raamatupidamise aruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaruande lisadest. Raamatupidamise majandustehingute kajastamine toimub Merit Aktiva raamatupidamistarkvaras. Krusem ehitus OÜ kasutab kasumiaruande skeem 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva kirjendatud majandustehingud ja reguleerimiskanded. Raamatupidamise seaduse ja ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt tuleb aastaaruande koostamist alustada varade ja kohustiste inventuuride teostamisega. Ettevõttes on kontrollitud kassa, pangakontode, nõuete ja kohustiste saldod, kuid inventuuriakte ei ole koostatud. Lähtudes olulisuse printsiibist on ettevõttes kindlasti vajalik läbi viia materiaalsete põhivarade inventuur, mille käigus tuleks hinnata ka põhivarade kasulikku eluiga. Reguleerimiskannetena tehakse ettevõttes igakuiselt amortisatsiooniarvestuse kanded ja lõpetamiskanded koostab raamatupidamisprogramm Merit Aktiva automaatselt. Seejärel asutakse koostama põhiaruandeid ja lisasid.
Uuritav ettevõtte on bilansi koostamisel kasutanud raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud skeemi. Seadusest lähtuvalt võib väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitada raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. Uuringust selgus, et ettevõte ei ole alakirjeid esitanud bilansis ega ka aastaaruande lisades. Summad ei ole küll suured, kuid bilansist parema ülevaate saamiseks tuleks info avalikustada ehk esitada bilansikirjed „Nõuded ja ettemaksed“, „Varud“ ning „Võlad ja ettemaksed“ bilansis koos alakirjetega või esitada nende kirjete kohta lisad. Seetõttu võib väita, et on eksitud nii avalikustamise kui ka arusaadavuse printsiibi vastu. Ettevõtte on järginud bilansi koostamisel võrreldavuse ja järjepidevuse printsiipi, tuues välja ka eelneva perioodi kirjete arvnäitajad. Raamatupidamisregistrites olevad summad olid vastavuses aruandes esitatuga.
Ettevõtte kasumiaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seadusele skeem 1 järgi. Esitatud on kohustuslik lisa „Tööjõukulud“, millele on kasumiaruandes ka viidatud. Olulistele kasumiaruande kirjetele nagu „Müügitulu“, „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ ning „Mitmesugused tegevused“ oleks võinud olla koostatud lisad, kus oleks välja toodud täpsem informatsioon kirjete sisu kohta. Ettevõtte on järginud kasumiaruande koostamisel võrreldavuse ja järjepidevuse printsiipi, tuues välja ka eelneva perioodi kirjete arvnäitajad. Aruandes esitatud tulud ja kulud olid vastavuses raamatupidamisregistrites olevate summadega.
Lisades avalikustatava informatsiooni osas esines enim puudujääke. Selle tulemusena, esitan ettevõtjale ettepanekud:
• lisa 1 arvestuspõhimõtteid avalikustava üldise informatsiooni osas selgitusena tuua välja, et esitatud aruanne on koostatud lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega;
• lisada bilansikirjetele täiendavad alakirjed või koostada alakirjete kohta lisad;
• esitada lisa materiaalsete põhivarade muutuste kohta;
• eemaldada arvestuspõhimõtete lisast üleliigne informatsioon aruandest paremaks arusaamiseks;
• kasutada raamatupidamise aastaaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud kõige uuemaid termineid.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardi nõuetele. Eelkõige vaadeldi raamatupidamise aastaaruandest bilanssi, kasumiaruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ja võrreldi nende vastavust seadusandluse nõuetele.
Analüüsi tulemusena tuli välja, et puudusi esines nii bilansi kui ka kasumiaruande kirjete lisade koostamisel. Enim puudusi oli lisades avalikustava informatsiooni esitamisel. Esitatava informatsiooni parendamiseks tehti parendusettepanekuid.
Uuringu tulemustest lähtuvalt sai eesmärk täidetud.The thesis topic is "Compliance of a Small Enterprise Abbreviated Financial Statements with the Requirements on the example of a Construction Company". The relevance of the thesis lies in the lack of knowledge among small business owners on how to prepare a correct financial statement. Financial statements are crucial in assessing a company's operations and financial position, and their use in background checks is widespread. However, financial statements may contain deficiencies that can affect their reliability and consequently the company's reputation. The aim of the thesis was to determine the compliance of the abbreviated financial statements of a small enterprise with the Estonian Financial Reporting Standard, highlighting deficiencies and improvement proposals. To achieve this goal, tasks were set, which involved studying the Accounting Act, guidelines of the Accounting Standards Board, and professional literature on the preparation of financial statements. An overview of the theoretical foundations of preparing financial statements for small enterprises was provided, and a methodology for compiling the thesis was outlined. The compliance of company financial statements for the year 2022 with the Estonian Financial Reporting Standard was analyzed, and improvement suggestions were made as necessary. Quantitative methodology was used in the compilation of the thesis, allowing for the collection and analysis of quantitative data and drawing conclusions based on it. This research method enables the identification of potential problems and areas of improvement. Document analysis and data comparison were used in data collection. Company financial statements for the fiscal year 2022 were analyzed for compliance with the requirements. According to the Accounting Act, entities must prepare an annual report at the end of the fiscal year, which consists of the financial statements and the management report. Certain categories are prescribed for entrepreneurs, and small businesses may prepare abbreviated financial statements consisting of a balance sheet, income statement, and notes. Company falls into the category of small businesses and has prepared an abbreviated financial statement for the fiscal year 2022, consisting of a balance sheet, income statement, and notes. Accounting transactions are recorded in the Merit Aktiva accounting software. Company uses income statement scheme 1. The preparation of the financial statements is based on the accounting entries and adjustment entries recorded in the Merit Aktiva accounting software. In accordance with the Accounting Act and the company's internal accounting regulations, the preparation of the financial statements should begin with the inventory of assets and liabilities. The cash, bank account balances, receivables, and payables have been verified, but inventory records have not been prepared. Based on the principle of materiality, it is essential for the company to conduct an inventory of tangible fixed assets, during which the useful life of the fixed assets should also be assessed. Depreciation entries are made monthly, and closing entries are automatically generated by the Merit Aktiva accounting software. Subsequently, the main statements and notes are prepared. The company has used the scheme provided in Annex 1 of the Accounting Act for the preparation of the balance sheet. According to the law, in the abbreviated financial statements of a small enterprise, the sub-items of the items marked with Arabic numerals in Annex 1 of the Accounting Act may be presented in the notes to the financial statements instead of the balance sheet. It was found in the study that the company did not present sub-items in the balance sheet or in the notes to the financial statements. Although the amounts are not significant, for a better overview of the balance sheet, information should be disclosed, i.e., sub-items such as "Receivables and prepayments", "Inventories", and "Liabilities and prepayments" should be presented in the balance sheet with sub-items or additional notes should be provided for these items. Therefore, it can be argued that both the principle of disclosure and the principle of understandability have been violated. The company has followed the principles of comparability and consistency in preparing the balance sheet, also presenting the number of items from the previous period. The amounts in the accounting records were consistent with those presented in the report. The income statement of the company has been prepared according to scheme 1 of the Accounting Act. The mandatory note "Labor costs" has been included, which is also referenced in the income statement. Additional notes could have been prepared for significant items in the income statement, such as "Revenue", "Goods, raw materials, materials and services", and "Miscellaneous activities", to provide more detailed information on the contents of the items. The company has followed the principles of comparability and consistency in preparing the income statement, also presenting the number of items from the previous period. The revenues and expenses presented in the report were consistent with the amounts in the accounting records. There were the most deficiencies in the disclosure of information in the notes. As a result, the following suggestions are made to the entrepreneur:
• in the general information section of the notes explaining the accounting principles, it should be clarified that the presented report is prepared in accordance with the Estonian Financial Reporting Standard and it is an abbreviated financial statement;
• add additional sub-items to the balance sheet or prepare additional notes for the sub-items;
• provide an additional note on changes in tangible fixed assets;
• remove unnecessary information from the accounting principles annex for better understanding of the report;
• use the latest terms established by the Accounting Standards Board in the preparation of the financial statements.
The aim of the thesis was to determine the compliance of the abbreviated financial statements of a small enterprise with the requirements of the Estonian Financial Reporting Standard. In particular, the balance sheet, income statement, and notes to the financial statements were examined, and their compliance with the legislation was compared. As a result of the analysis, deficiencies were found in the preparation of both the balance sheet and the income statement notes. The most deficiencies were found in the disclosure of information in the notes. Improvement suggestions were made to enhance the information presented. The objective of the study was achieved based on the results of the research
The effect of artificial lights on the biological rhythm of the tit
No full textTänapäeval on inimtegevuse tagajärjel tekkinud mitmeid erinevaid laiaulatuslikke reostusi, sealhulgas ka valgusreostus. Valgusreostusel on suur ja oluline mõju nii inimestele kui ka loomadele ja lindudele, mõjutades nende üldist eluviisi ning spetsiifilisemalt võib mõju ulatuda ka loomulike füsioloogiliste protsessideni ning ökosüsteemide ümberkujundamiseni.
Antud töö raames sai uuritud tehisvalgust ning kuidas see mõjutab linnuliikide kontekstis tihast. Teoreetilises osas käsitleti tehisvalgust, selle mõju lindudele ning erinevate tihaseliikide olemust.
Uurimistöö metoodikana kasutati analüüsi, mis tugines teiste autorite poolt läbiviidud katsetel ja uuringutel. Andmete kogumise meetodina kasutati analüüsimiseks teaduspõhiseid uuringuid ja katseid, mis olid läbiviidud usaldusväärsete allikate poolt. Andmeanalüüsi meetodina kasutati uuringuid ja katseid, mis vastasid eelnevalt püstitatud kriteeriumitele. Kogutud andmeid analüüsiti ja võrreldi teiste läbiviidud katsete ja uuringutega, millele tuginedes tehti järeldused.
Töö tulemustena toodi esile erisused tihaste käitumises, aktiivsustaseme muutus olenevalt tehisvalguse hulgast ning inkubatsioonikäitumise muutus. Tehisvalgus avaldas olulist mõju tihaste päevarutiinile ehk muutis nad varem aktiivseks. Suurt rolli mängis ka tehisvalguse värv ning selle tugevus. Oluliste tulemustena saab välja tuua, et tehisvalgus mõjutas tihaste unerütme, nende immuunsust ning vähesel määral ka poegade arvukust. Tulemustes sai ka välja toodud eraldi mõju linnupoegadele, kuid kuna uuringutulemused ei tõestanud kindlat positiivset või negatiivset mõju, siis tuleks selleks teha tulevikus eraldi täiendavaid uuringuid. Antud töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees, et tehisvalgus mõjutab erinevate tihaseliikide elurütmi , sai seega kinnitatud.
Järeldustena tõdes antud uurimistöö, et tehisvalguse mõju tihastele on erinevate uuringutega kinnitatud ning seda erinevates aspektides (sh mis mõju esile tuli). Ühtlasi tõi käesoleva uurimistöö autor järeldustes esile ka mõningaid soovitusi, kuidas tehisvalguse mõju vähendada (nt läbi katete, mida tänavalampide külge paigaldada valguse tagasipeegeldumise takistamiseks) ning millisel viisil võiks uurimistööd laiendada, et uurida tehisvalguse täiendavat ning spetsiifilisemat mõju tihastele (nt läbi täiendavate ja pikaajalisemate uuringute).Today, as a result of human activities, there are various widespread forms of pollution, including light pollution. Light pollution has a significant and important impact on both humans and animals, affecting their overall way of life. Specifically, its effects can extend to natural physiological processes and ecosystem alterations.
Within this study, artificial light and its impact on bird species, specifically tits, were examined. The theoretical section addressed artificial light, its effects on birds and the nature of various tit species.
As a research methodology, analysis relied on experiments and studies conducted by other authors. Scientifically based studies and experiments conducted by reliable sources were used as a method for data collection. The method of data analysis involved studies and experiments that met predetermined citeria. The collected data were analyzed and compared with other experiments and studies, upon which conclusions were drawn.
As a result of the study, differences in tit behavior were highlighted, including changes in activity levels depending on the amount of artificial light and alterations in incubation behavior. Artificial light significantly impacted the daily routines of tits, making them active earlier. The color and intensity of artificial light also played a significant role. Important findings included the influence of artificial light on tit sleep rhythms, their immunity and to a lesser extent, chick abundance. The results also highlighted a separate impact on nestlings, but since the study results did not conclusively prove a specific positive or negative effect, further additional research would be necessary in the future. The hypothesis proposed in the introduction of this study, that artificial light affects the daily rhythms of different tit species, was thus confirmed.
In conclusion, this study affirms that the impact of artificial light on tits has been confirmed through various studies, revealing its effects in different aspects. Additionally, the author of this study highlighted some recommendations in the conclusions on how to reduce the impact of artificial light, such as using covers attached to streetlights to prevent light reflection and suggested ways to expand the research to investigate further and more specific effects of artificial light on tits, possibly through additional and long-term studies