TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Construction Management Project for Reconstruction of a City Street
No full textLõputöö keskendus Ahtri ja Hobujaama ristmiku rekonstrueerimise töökorralduse planeerimisele, arvestades Tallinna linna eripärasid ning ehitustööde erilisi nõudeid ja väljakutseid. Vanade ja amortiseerunud kommunikatsioonivõrkude terviklik rekonstrueerimine ristmiku all oli hädavajalik ehitustööde edukaks läbiviimiseks ning linna transpordiinfrastruktuuri tõhusamaks muutmiseks.
Projekti raames teostati põhjalikud uuringud ja analüüsid, et tagada rekonstrueerimistööde sujuv kulgemine ning kõigi osapoolte vajaduste ja ootuste rahuldamine. Eemaldati vanad töötavad kommunikatsioonid trammitee alalt ning rajati uus ja kaasaegne side-, elektri- ja tänavavalgustuse paigaldis vastavalt linna kõrgendatud standarditele. Lisaks rajati trammitee koos kontaktvõrguga, mis kulgeb üle Ahtri tänava, eelduseks uue trammiliini loomisele, ühendades Tallinna Lennujaama Sadamaga.
Tööde planeerimisel ja elluviimisel kasutati ettevõtte poolt väljatöötatud jõudluse norme ja parimaid töövõtteid, mis tuginesid varasematele edukalt teostatud projektidele. Lisaks võeti arvesse alltöövõtjate reaalset hinnangut tööde teostamisele ning rakendati õppetöö käigus omandatud teadmisi ja isiklikke kogemusi, mis on autor omandanud teisi ehitusobjekte juhtides. Ajaarvestuse ja kalendergraafiku koostamisel kasutati ettevõttes väljakujunenud arvutusmudeleid, ning ajagraafik koostati Microsoft Project programmiga, et selgelt määratleda ja visualiseerida teostatavad tööd ning ajaline kestvus.
Kokkuvõttes võimaldas lõputöös käsitletud töökorraldus rekonstrueerimistööde tõhusat ja edukat läbiviimist, arvestades Tallinna linna eripärasid ja vajadusi. Uus trammiliin Ahtri ja Hobujaama ristmikul annab olulise panuse linna liikluse jätkusuutlikumaks ja efektiivsemaks muutmiseks ning pakub väärtuslikku teavet tulevaste sarnaste projektide planeerimise ja elluviimise jaoks.The following thesis is Construction Management Project for Reconstruction of a City Street
Tallinn is a city that is constantly changing and developing, most notably with regard to its public transport infrastructure. At present the city operates four tram lines and the construction of the fifth, the Old City Harbour (Vanasadama) tram line, is underway. In recent years, the City of Tallinn has been working towards its objective of designing greener and more sustainable environments, with a special emphasis on developing public transport and improving the urban environment. One important step in this direction is the design and construction of a tram line connecting the Old City Harbour and Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal. This project will create a new connection between Tallinn Airport and Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal, which will support the development of tourism, strengthen local public transport and will be an important part of the city's ongoing effort to move from the ever-increasing motorisation to more environmentally friendly transport modes.
This thesis focuses on the organization of the construction works of the tram line connecting the Old City Harbour and Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal at the intersection of Ahtri and Hobujaama streets. The aim is to draw up a design for the organization of reconstruction works including the description of all construction work and their related time demand. All works are carried out by subcontractors and all necessary resources and productivity goals have been agreed in advance. In order to draw up a realistic timetable and construction schedule, site inspections have been arranged together with subcontractors, and in addition, knowhow acquired in the course of the study and on the experience based of the general contractor's previous projects has been used. Resource and calendar schedules have been prepared in order to give an overview of the need for labor and construction equipment on the construction site. The calendar schedule has been created with the help of Microsoft Project, which provides an overview of the work phases and the construction work that needs to be done at the given phase.
Within the framework of the project, it is important to remove old infrastructure located under the intersection from the area under the tram line and replace them with new and
59
modern telecommunication, electrical and street lighting installations. A new asphalt-covered intersection will also be built, along with a new tram line and related communication systems, which will help to improve the public transport infrastructure and make urban traffic smoother. The calculations use performance standards developed by the company that are based on previously successfully completed projects
Contemporary Social Housing: Architectural Solutions for Improving Quality of Living
No full textKäesoleva lõputööga pakub autor lahenduse Pärnu Liiva tänava sotsiaalmaja
kaasajastamiseks, parandades seega sealsete elanike elutingimusi ning vähendades
sotsiaalmaja tekitatud negatiivset kuvandit piirkonnale.
Uus sotsiaalmaja pakub elanikele paremaid tingimusi elamiseks mitmekesistema
tüpoloogiatega korterite näol – projekteeritavas sotsiaalmajas on arvestatud erinevate elanike
profiilidega ning loodud nendele vastavalt neli korterimoodulit nii üksinda elavatele inimestele
kui ka suurperedele ja kõikidele teistele nende kahe äärmuse vahele jäävatele inimestele.
Lisaks mikrokorteritele asuvad hoone esimesel korrusel erandina ka alaliseks elamiseks
mõeldud korterid.
Kaasajastatud sotsiaalmaja pakub erinevaid funktsioone ja teenuseid, mis suurendaks nii
majaelanikevahelist kui ka piirkonna elanike vahelist kogukonda – endisest sotsiaalmajast sai
kaasaegne sotsiaalkeskus, mille moodustab sotsiaalelamust, selle juurde käivast
päevakeskusest, teraapiakeskusest ja spordikeskusest koosnev kompleks. Hoonekompleksi
täiustavad läbimõeldud ja -lahendatud välialad, mis on igal ajal kõikidele piirkonna inimestele
kättesaadavad.
Ühtlasi kaotab uue ilme ja funktsioonidega sotsiaalkeskus piirkonnast kuritegeliku ja
ebaatraktiivse kuvandi. Kaasaegsed materjalid ja arhitektuursed võtted muudavad endise
depressiivse ilmega hoone põnevaks ja kenaks. Kaovad pimedad ja kõledad nurgatagused
ning kogu keskus on igas mõttes avatum.The author proposes a solution in this thesis for the modernization of the Pärnu Liiva Street
social housing, thereby improving the living conditions for its residents and reducing the
negative perception associated with the social housing in the area.
The new social housing offers residents better living conditions through diverse typologies of
apartments. The designed social housing considers various profiles of residents, creating four
apartment modules tailored to individuals living alone, large families, and everyone in between
these two extremes. In addition to temporary micro-apartments, the ground floor of the
building also houses apartments intended for permanent residence.
The modernized social housing offers various functions and services that enhance both the
sense of community among residents of the complex and the connection between them and
neighbouring residents. The former social housing has transformed into a contemporary social
centre comprising a social living space, a day centre, a therapy centre, and a sports centre.
Thoughtfully designed outdoor areas that complement the building complex are always
accessible to all residents of the area.
Moreover, the new social centre sheds its previous criminal and unattractive image. Modern
materials and architectural techniques transform the once with a repelling appearance building
into an exciting and attractive space. Dark and unpleasant corners disappear, and the entire
centre becomes more open in every sense
Knowledge Management Interaction with Information Governance in the Estonian Tax and Customs Board
No full textLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada teadmusjuhtimise rakendatus ning selle koostoime teabehaldusega Eesti Maksu- ja Tolliametis, et tuua välja võimalused teadmusjuhtimise edendamiseks organisatsioonis. Teadmusjuhtimine, mis toetab töötajate arengut, kasvatab organisatsiooni teadmusvaramut ning loob seeläbi võimalused inovatsioonile, on oluliseks teguriks EMTA ühe strateegilise peasuuna, olla inovaatiline ning pidevalt arenevate töötajatega organisatsioon, täitmiseks. Kuna teave ja teadmus on omavahel tugevalt seotud, kuid teadmusjuhtimise ja teabehalduse vahelisi seoseid võib olla tänu valdkondade erinevusele raske märgata, pidas autor oluliseks uurida nende koostoimet.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati esmalt teoreetiline raamistik, tuginedes teemakohasele kirjandusele nii kodumaistelt kui ka välismaistelt autoritelt. Teabehalduse eesmärk on tagada kvaliteetse teabe säilimine ja kättesaadavus, mis eeldab teabehalduse, kui terviku nägemist ning panust kõigilt organisatsiooni liikmetelt. Teadmusjuhtimise keskmes on inimesed, teadmus paikneb inimeste peas ning seda on märksa keerulisem hallata, kui teavet. Teadmusjuhtimise protsessi integreeritus juhtimisstrateegiasse, aitab muuta personaalseid teadmis kollektiivseks teadmuseks ning tagab teadmusringluse jätkusuutliku toimimise. Teabehaldust ja teadmusjuhtimist ei saa käsitleda, kui sama protsessi, kuid mõlemad on organisatsiooni efektiivsuse tagamiseks olulised ning neid peaks rakendama paralleelselt. Teave on teadmuse sisendiks, teabehaldus toetab teadmusjuhtimise protsessi ning õige tehnoloogiline infrastruktuur aitab kaasa nii mõlema valdkonna edukale toimimisele, kui nende koostoimele.
Empiirilise uuringu metoodika valimisel toetuti eelnevalt loodud teoreetilisele raamistikule ja uuringu eesmärgile. Uuringustrateegiaks oli kaardistusuuring (survey), milles lähtuti deduktiivsest käsitlusviisist. Uuring viidi läbi kvalitatiiv-kvantitatiivsel meetodil (mixed methods), mille tarbeks koguti esmaseid andmeid autori poolt loodud uurimisinstrumentidega. Kvalitatiivsete andmete kogumisel kasutati vaatlustabelit. Vaatluse valimi moodustasid EMTA dokumendid jm allikad, kus teabehaldust või teadmusjuhtimist käsitletud oli. Kvantitatiivseid andmeid koguti e-ankeedina koostatud ankeetküsimustikuga. Küsitluse valim moodustati lähtudes ettekavatsetud valimi (purposive sample) põhimõtetest ning selle moodustasid peadirektori asetäitja tolli alal vastutusalasse kuuluvate osakondade 367 töötajat ja ametnikku. Lõplikuks suuruseks kujunes 116 vastajat, vastamisprotsent oli seega 31,6%.
Kogutud andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, tulemusi korrastati ning analüüsiti programmis Microsoft Excel. Uuringu tulemustest anti põhjalik ülevaade kõrvutades vaatluse raames kogutuid andmeid, küsitluse teel kogutud andmetega. Uuringutulemuste analüüsi põhjal järeldati, et asutuses on olemas ilmingud teadmusjuhtimisest, kuid see ei ole integreeritud dokumentidesse ühtse protsessi osana ning seega ei ole teadlik tegevus. Teadmusjuhtimise mõistet dokumentides ei kajastu, selle ilminguid esinevad erinevatest kohtadest. Teenistujad küll jagavad oma teadmise ja kogemusi ning kasutavad ka kolleegide teadmisi tööülesannete täitmisel, kuid puudu on juhtkonna toetusest ning ühtsest teadmuse talletamise süsteemist.
Teadmusjuhtimise protsesside toimimisele avaldab mõju teabehalduse korraldus. Olemas on tehnoloogiline baas mõlema valdkonna ja nende koostoime toetamiseks, kuid kitsaskohti esineb süsteemides paikneva teabe asjakohasuses ja selle kättesaadavuses. Teavet ei salvestata kohtadesse, kus see säiliks ja oleks kättesaadav kõigile, mis on põhjustatud nii teenistujate teadmatusest, kui vähesest turvatundest. Puudujäägid teabehalduses takistavad nii teadmuse teket, säilimist kui ka levitamist.
Teadmusjutimise edendamiseks on vajalikud muudatused mõlema valdkonna korraldamises, millest lähtuvalt on töö autor teinud järgmised ettepanekud:
• tedmusjuhtimise strateegia väljatöötamine, milleks on vajalik läbi viia teadmusaudit;
• teabehalduse alase koolituse käivitamine teenistujatele, mis sisaldab baaskoolitus ja iga-aastast põhitõdede meeldetuletust ja teabehaldusespetsialistide määramine, kes toetavad ja abistavad teenistujaid teabehaldusprotsesside läbiviimisel;
• vastutavad täitjad infosüsteemidele, kelle ülesandeks on teabe aja- ja asjakohasuse tagamine ning süsteemide esitamine osakonniti, koos koheselt juurde lingitud ülevaatliku kirjelduse ja juhendmaterjalidega;
• koolituste materjalide, salvestuste, parimate praktikate, kogetud õppetundide jms intranetti koondamine;
• teadlikuse tõstmine olemasolevatest enesearenguvõimalustest ja nende kasutamise soodustamine.The title of this final paper is “Knowledge management interaction with information governance in the Estonian Tax and Customs Board”. The paper comprises 59 pages, 1 table, 14 illustrations, 46 references and 2 appendices and is divided into 3 chapters and their subsections.
The focus of today's global economy shifts from tangible resources to intangible assets accompanied by a transition to a knowledge-based economy in which information, knowledge and skills are the most important strategic resources. The conscious management of information and knowledge strongly contributes to innovation and competitive advantage and helps to prevent the loss of important organizational knowledge even when employees leave or retire. The average age of the employee in the Estonian Tax and Customs Board is 48 years and is in a constant growth trend, nearly 30% are over the age of 55. This will lead to the departure of senior members in the upcoming years, which entails the risk of losing important organizational knowledge. The conscious development of knowledge management in the organization manifests itself in the increase of performance and minimizes the loss of organizational knowledge. Since one of the sources of knowledge creation is the information generated during the organization's activities, efficient information governance is a prerequisite for knowledge management.
The objective of this thesis is to ascertain the implementation of knowledge management and its interaction with information governance in the Estonian Tax and Customs Board in order to bring out opportunities for advancing knowledge management in the organization.
The following goals have been set to achieve the objective of this thesis:
• to create a framework that gives an overview of the implementation of information governance and knowledge management in organizations and the connections between the two fields;
• to develop a methodology and research instruments for conducting an empirical study at the Estonian Tax and Customs Board;
• to evaluate the functioning of information governance and the implementation of knowledge management in the Estonian Tax and Customs Board;
• to analyze the interaction of knowledge management with information governance and, as a result of mapping existing problems, prepare proposals for the Estonian Tax and Customs Board.
The first chapter of the thesis provides an overview of information governance and knowledge management. The nature and goals of the two concepts are explained and an overview of the connections and interaction between the two fields is given. The theoretical framework relies on sources created by foreign and Estonian authors and various legal acts. The main sources are Smallwood, Schopflin and Walsh, Iuga ja Kifor and Sokoh and Okolie works and approaches presented in the textbook of information sciences compiled by Virkus, Lepik, Uverskaja, Reimo, Metsari, Ruusalepa, Möldre and Laurits.
The second chapter describes the research object and the chosen empirical research methodology. Furthermore, an overview of quantitative research strategy is given, also the principles of sample selection, research process and data analysis are described. The third chapter analyses the findings of empirical research using descriptive statistics. In the subchapters the functioning of information governance and the implementation of knowledge management have been analyzed, as well as the interaction of information governance and knowledge management. Based on the analysis conclusions and proposals are made.
Based on the research results, it was concluded that there are manifestations of knowledge management in the Estonian Tax and Customs Board, but it is not integrated into documents as a part of a unified process, and thus it is not a conscious activity. The employees do share their knowledge and experience as well as use the knowledge of their colleagues in the performance of their tasks, but there is a lack of support from the management and there is no unified knowledge storage system. Information governance has an impact on the functioning of knowledge processes. There is a technological base to support both areas and their interaction, but there are deficits in the relevance and availability of the information located in the systems. Information is not stored in places where it would be preserved and accessible to everyone, which is caused by the ignorance of the employees as well as the lack of sense of security to participate in information and knowledge processes. Thus, deficiencies in information governance prevent the creation, preservation and dissemination of knowledge
Artificial Intelligence as the future of parcel delivery customer service
No full textLõputöö „Tehisintellekt kui pakiveo klienditeeninduse tulevik“ uurib, kas tarbijad on valmis
tehisintellekti põhiseid lahendusi pakiveo klienditeeninduses kasutama. Selle uurimuse eesmärk on
mõista tarbijate valmisolekut, nende hoiakuid ja ootusi tehisintellektilise vestlusrobotiga suhtlemisel.
Antud töö keskendub peamiselt sellele, kuidas tehisintellekt mõjutab tarbijate kogemust pakiveo
klienditeeninduse sektoris, pakkudes veel ka ülevaadet nii tehnilistest uuendustest kui ka
potentsiaalsetest väljakutsetest, millega ettevõtted võivad tehisintellekti rakendamisel silmitsi seista.
Töö teoreetiline osa annab ülevaate pakiveo tööstusest, klienditeeninduse rollist selles sektoris ning
vestlusrobotite määratlusest ja kasutuselevõtust. Uurimuses kasutatud metoodika hõlmab põhjalikku
kvantitatiivset küsitlust, mis on suunatud tarbijate hoiakute ja eelistuste mõistmisele tehisintellektiliste
vestlusrobotite kasutamisel pakiveo klienditeeninduses. Analüüsitud andmed võimaldavad sügavamat
arusaamist tarbijate valmisolekust ja ootustest tehisintellekti lahendustele, tuues esile nii võimalused
kui ka väljakutsed.
Küsitluse tulemused näitavad, et kuigi paljud tarbijad on AI-ga suhtlemisel mugavad ja positiivselt
meelestatud, on siiski märgata ka teatud ebakindlust ja vajadust suurema teadvustamise järele.
Uurimustöö toob välja, et tarbijate peamised ootused AI chatbot-idele pakiveo klienditeeninduses
hõlmavad efektiivsust, isikupärastatud teenindust ja usaldusväärsust. Analüüs käsitleb ka AI-lahenduste
võimalikke turvariske ja privaatsusküsimusi, mis on tarbijate jaoks olulised kaalutlused.
Antud lõputöö kinnitab, et AI-lahenduste potentsiaal pakiveo klienditeeninduses on märkimisväärne,
kuid edukaks rakendamiseks on vajalik tarbijate teadlikkuse tõstmine ja nende usalduse võitmine.
Lõputöö autor soovitab arendada tarbijasõbralikumaid ja turvalisemaid AI vestlusroboti lahendusi, mis
on kasutajasõbralikud ja läbipaistvad oma andmekasutuses. Tulevased uurimused võiksid keskenduda
AI-lahenduste kohandamisele vastavalt tarbijate spetsiifilistele vajadustele ja ootustele, samuti
põhjalikumale praktilisele analüüsile AI-lahenduste mõjust klienditeeninduse kvaliteedile ja ettevõtete
majandustulemustele.The thesis "Artificial Intelligence as the Future of Parcel Delivery Customer Service" explores whether
consumers are ready to use AI-based solutions in parcel delivery customer service. The aim of this
research is to understand consumer readiness, their attitudes, and expectations when interacting with an
AI-powered chatbot. This work primarily focuses on how artificial intelligence affects consumer
experience in the parcel delivery customer service sector, also providing an overview of both technical
innovations and potential challenges that companies may face in implementing AI.
The theoretical part of the thesis provides an overview of the parcel delivery industry, the role of
customer service in this sector, and the definition and introduction of chatbots. The methodology used
in the research includes an extensive quantitative survey aimed at understanding consumer attitudes
and preferences towards the use of AI-powered chatbots in parcel delivery customer service. The
analyzed data allows a deeper understanding of consumer readiness and expectations for AI solutions,
highlighting both opportunities and challenges.
The survey results indicate that while many consumers are comfortable and positively inclined towards
interacting with AI, there is also noticeable uncertainty and a need for greater awareness. The research
highlights that consumers' main expectations for AI chatbots in parcel delivery customer service
include efficiency, personalized service, and reliability. The analysis also addresses potential security
risks and privacy concerns of AI solutions, which are important considerations for consumers.
This thesis confirms that the potential of AI solutions in parcel delivery customer service is significant,
but successful implementation requires raising consumer awareness and gaining their trust. The author
of the thesis recommends developing more consumer-friendly and secure AI chatbot solutions, which
are user-friendly and transparent in their data usage. Future research could focus on adapting AI
solutions according to specific consumer needs and expectations, as well as a more thorough practical
analysis of the impact of AI solutions on the quality of customer service and the financial results of
companies
Evaluation of the Greenness of the Value Chain on the Example of Enersense AS
No full textLõputöö eesmärgiks oli kaardistada Enersense AS’i suurimad elektritarvikute tarnijad ning
hinnata nende rohelisust, võttes arvesse ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse aspekte ning
tulevikuplaane. Töö koosnes kolmest osast, millest esimeses anti ülevaade teoreetilisest
taustast ja õiguslikest alustest. Teises osas tutvustati uurimisobjekti, käsitleti empiirilise
uurimuse metoodikat ning valimi kriteeriumeid. Kolmas osa keskendus empiirilise uuringu
põhjal saadud tulemuste lahtimõtestamisele, analüüsile ja järeldustele.
Töö empiirilises osas tugineti teoreetilisetel osadele ning Enersense AS’i tarnijate juhendile.
Lõputöö raames kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmed koguti läbi
poolstruktureeritud intervjuude. Lõputöö autor viis läbi neli intervjuud Enersense AS’i
tarnijate võtmeisikutega. Töö kahe sektsiooni objektiivseks hindamiseks kasutati autori
poolt koostatuid maatrikseid.
Enersense AS’i väärtusahela rohelisuse hindamisel selgus, et kõik tarnijad on rakendanud
rohelisele ettevõttele omaseid meetmeid, kuid tulemusena selgus, et ettevõte D on kõige
jätkusuutlikum. Ettevõttele D järgnes maatriksi tulemuste põhjal tarnija C. Nende puhul
oli määravaks pikaajaline tegutsemine ning pidev parendamine keskkonnasõbralikkuse
valdkonnas. Ettevõtted rõhutasid keskkonnahoidmise tähtsusele ka juba enne
regulatsioonide teket ning jätkusuutliku mõtlemist, kui igapäeva osa enda töös. Mõlema
tarnija puhul on ka märkimisväärne töötajate keskmine tööstaaž, mis viitab, et tähelepanu
pööratakse lisaks keskkonnale ka töötajatele ning nende heaolule.
Ettevõtted A ja B näitasid samuti samme jätkusuutlikkuse suunas, kuigi nende tulemused
olid madalamad. See tulenes sellest, et mõlemad ettevõtted on alles kaardistamise järgus
ning millest lähtuvalt püütakse tulevikus leida kitsaskohti. Võrreldes mõlemat ettevõtet,
olid mõned erinevused ka nende tuleviku väljavaadetel. Kuigi mõlemad ettevõtted näevad,
et jätkusuutlikkus on tulevikuteema, siis paistis selle osas teatavat ebakindlust ettevõtte
B puhul.
Autor leidis mõned kitsaskohad, mis tulenevad tarnijate põhitegevustest ja
vastutustundlikkuse nõuete järgimisest. Ettevõtte rohelisuse osas oli kaheks suurimaks
kitsaskohaks KHG jalajälje mitte hindamine, mida ei koosta seni ükski tarnija, ning ISO
45001 sertifikaadi puudumine kolmel tarnijal. Lisaks võis üheks kitsaskohaks lugeda ka
koostöö puudumise teiste organisatsioonidega. Sotsiaalse vastutuse osas olid ettevõtetel
parem seisukord, kuid veel vajaka jäid tarnijad kohaliku kogukonna teotamise ning
sidusrühmade kaasamisega.
36
Lõputöö eesmärgiks püstitatud uurimisülesanded said täidetud ning töö eesmärgile leiti
vastus. Kuna antud teema on veel mingil määral ettevõtetel arengujärgus, siis leiab autor,
et teemat peaks uuesti uurima siis, kui seda on võimalik teha ka kvantitatiivselt.The aim of the thesis, "Evaluation of the Greenness of the Value Chain on the Example of
Enersense AS", examines the sustainability of the four largest electrical appliance
Eneresense AS suppliers. Since Enersense AS buys all its materials from partners, the
thesis focuses on the greenness of the suppliers.
The aim is to map Enersense AS' largest suppliers of electrical supplies, analyse their
greenness based on matrices and draw conclusions. The work is divided into three parts.
The theoretical part describes the environmental legal bases, the reasons for them and
explains the concept of sustainable supply chain and corporate greenness. The second part
introduces the research object and describes the methodology. The final section analyses
the practical work and draws conclusions.
The practical part of the thesis is divided into three sections according to the interviews:
greenness of the corporation, social responsibility and future vision. For the preparation of
the thesis, semi-structured interviews were conducted with key personnel of the four
largest suppliers. For the evaluation of the first two sections, the author's matrices, based
on the theoretical part and the Enersense AS suppliers' code of conduct, are used.
The analysis revealed that while all Enersense AS' largest suppliers of electrical equipment
are engaged in improving their sustainability, the greenest of them is company D, followed
closely by company C. Strong advantage for these companies was their long-term
commitment, which positioned them ahead of the two other suppliers. The analysis showed
that suppliers A and B are still in the developmental stage in terms of being sustainable
business. Based on the results, the author identified the lack of a GHG footprint assessment
and the lack of an occupational health and safety management system certificate as the
main bottlenecks. As the integration of sustainability into the companies' core business
activities is still in a developmental stage overall, the author considers that Enersense AS'
suppliers should be re-analysed when it is possible to do so in a quantitative way, e.g. on
the basis of greenhouse gas reports
The Guide for Organizing Environmentally Friendly Public Events in Saku Municipality
No full textKeskkonnahoidlikuks teeb ürituse see, kui selle planeerimisel ja läbiviimisel on arvestatud kõigi võimalike meetmetega kuidas negatiivset keskkonnamõju vähendada ning taastumatute ressursside kasutamist vältida. Keskkonnahoidliku ürituse puhul on peamisteks võtmesõnadeks vastutustundlikkus ja jätkusuutlikkus. Avalike ürituste valdkond on muutumas aina suuremaks ning seetõttu kaasnevad sellega paratamatult nii positiivsed kui ka negatiivsed keskkonnamõjud. Kuivõrd üritustel on võimalik suhelda otseselt paljude inimestega, tõsta seeläbi teadlikkust ning mõjutada neid tegema keskkonnahoidlikumaid valikuid, siis on ürituste kaudu võimalik ellu viia positiivseid muutusi.
Saku vald on vald Harjumaa keskosas, mille territoorium on ligikaudu 170 km2 ning 2024. aasta 1. märtsi seisuga oli vallas 11 902 elanikku. Seni on Saku vallas keskkonnahoidlikke põhimõtteid rakendatud üritustel nagu Saku kevadlaat ja festival Sack von Sound. Keskkonnahoidlikud tegevused on siiani seisnenud jäätmete liigiti kogumises ja korduskasutatavate toidunõude kasutamises. Keskkonnahoidliku ürituse korraldamiseks vaid neist tegevustest ei piisa.
Kuivõrd seni on puudunud konkreetsed riiklikud nõuded keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamiseks, siis nägi Saku Vallavalitsus vajadust koostada juhendmaterjal, kus on pandud paika täpsed kriteeriumid. Käesoleva lõputöö raames koostati Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhend, mille eesmärk on olla nii praktiline juhendmaterjal kui ka panna paika kindlad nõuded, millest kõik Saku valla avalike ürituste korraldajad peavad lähtuma. Juhend on koostatud lähtudes riiklikest ja kohalikest õigusaktidest, nendest tulenevatest nõuetest ja põhimõtetest ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast. Juhendi koostamiseks on muuhulgas kasutatud mitmeid teadusartikleid, uurimusi, välisriikides avaldatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendeid ning teisi asjakohaseid internetiallikaid. Juhend käsitleb eraldi peatükkidena järgmisi teemasid:
• ressursitõhusus,
• toitlustus ja toidunõud,
• jäätmete liigiti kogumine,
• transport,
• ümbritsev keskkond,
• kommunikatsioon.
Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhendi kinnitas Saku Vallavalitsus 26.03.2024 korraldusega nr 209. Edaspidi on vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale kohustus kõigil Saku vallas avalike ürituste korraldajatel järgida juhendis toodud kohustuslikke nõudeid. Samuti on avalike ürituste korraldajatel kohustus taotleda vallavalitsuselt avalike ürituse korraldamise luba, mille otsusega edastatakse taotlejale ka Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste juhend.
Juhendi paremaks rakendamiseks viis lõputöö autor läbi intervjuud Saku valla suuremate ürituse korraldajate, Saku Valla Kultuurikeskuse ja Saku Valla Noortekeskuse juhatajatega. Intervjuu käigus selgus, et ürituse korraldajate hinnangul on nende üritused siiani üsna keskkonnahoidlikud olnud, kuid siiski on kohti, mis vajavad parandamist. Murekohaks toodi näiteks korduskasutatavate toidunõude rakendamise süsteemi keerukust ning piiratud eelarvelisi vahendeid, mistõttu pole nad saanud teha mõningaid vajalikke investeeringuid ürituste keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Mõlemad ürituste korraldajad tõid välja, et nad loodavad edaspidi teha vallavalitsusega rohkem koostööd, et üritusi keskkonnahoidlikult korraldada ning nad näevad vajadust täiendavate koolituste järele.The purpose of the thesis The Guide for Organizing Environmentally Friendly Public Events in Saku Municipality is to prepare a guide for organizing environmentally friendly public events in Saku municipality. In the course of the thesis, the environmental aspects related to the organization of events in Saku municipality are taken into account, and according to them, a guide for the organization of environmentally friendly public events is drawn up based on various researches, scientific sources and international legal principles.
The thesis consists of a theoretical and a practical part. The theoretical part consists of two chapters, in which the first chapter describes the background of Saku municipality and the local institutions that organize public events. Saku municipality is a municipality in the central part of Harju County, the territory of which is approximately 170 km2 with approximately 11,900 inhabitants. Until now, Saku municipality has implemented environmentally friendly principles at events such as the Saku spring fair and the Sack von Sound festival. Environmentally friendly activities have so far consisted of collecting waste by type and using reusable food containers. As far as there have been no specific national requirements for the organization of environmentally friendly public events, the Saku Municipal Government saw the need to prepare an instructional material with precise criteria.
In the second chapter, the events with environmentally friendly aspects carried out in Saku municipality are described, and the legal acts and environmental principles, based on which the guide is prepared, are separately explained. The practical part of the thesis also consists of two chapters. The first chapter describes the preparation of the guidelines for the organization of environmentally friendly events in Saku municipality and the data and facts used as a basis for its preparation. The guidelines are based on legislation established in Estonia, such as the Waste Act, the Packaging Act and the General Part of the Environmental Code Act. The waste framework directive of the European Union and the directive on the reduction of the impact of certain plastic products on the environment have also been taken into account. The guide deals with the following topics in separate chapters:
• resource efficiency,
• catering and dishes,
• waste collection by type,
• transport,
• surrounding environment,
• communication.
The guide is structured in such a way that the mandatory requirements are listed separately, and some recommendations are also given that the event organizer may take into account, but does not have to. The chapter also contains the establishment and future implementation of the guidelines completed during the work. The guidelines for organizing environmentally friendly public events in Saku municipality were approved by the Saku Municipal Government on 26.03.2024 with order no. 209. From that point on all organizers of public events in Saku municipality are obliged to comply with the mandatory requirements stated in the guidelines. The organizers of public events are also obliged to apply for a permit to organize a public event from the municipal government, with the decision of which the Saku municipality's environmentally friendly public events guide will also be forwarded to the applicant.
The second chapter of the practical section contains interviews conducted with the managers of two major event organizers in Saku municipality, Saku Municipality’s Culture Center and Saku Municipality’s Youth Center. In the course of the interviews, the event organizers' previous experiences in conducting environmentally friendly events, related bottlenecks and their suggestions for better future cooperation with the Saku Municipal Government for organizing environmentally friendly events were mapped. During the interview, it became clear that according to the organizers of the event that their events have been quite environmentally friendly so far, but there are still aspects that need improvement. For example, the complexity of the system for implementing reusable food containers and the limited budgetary resources were cited as a point of concern, which is why they have not been able to make some of the necessary investments to make the events more environmentally friendly. Both event organizers pointed out that they hope to cooperate more with the Saku Municipal Government in order to organize events in an environmentally friendly way, and they see the need for additional training
Analysis of Data From 3D Machine Control Systems
No full textKäesolevas lõputöös käsitleti 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavate andmete analüüsi. Tutvustati lähemalt erinevaid masinkontrolli ja masinjuhtimise süsteeme, vaadeldi erinevaid vigade tekkimise allikaid, analüüsiti saadud andmeid. Antud lõputööst järeldub, et kui 3D masinjuhtimise süsteemide vigade allikad (tehniline korrasolek, mudeli täpsus ja ajakohasus, geodeetiline täpsus) on viidud miinimumini ja ei oma suurt mõju töö tulemusele, siis saab 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavaid andmeid kasutada töö kvaliteedi kontrolliks geodeetiliste mõõdistuste ja konstruktsioonikihtide tiheduse mõõtmise asemel. Tuleks teha mõned katseobjektid, kus oleks võrreldavad kogu objekti ulatuses nii 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavad andmed kui ka teostusjoonised. Nende katseobjektide põhjal tuleks välja töötada töövõtted mehhanismide juhtidele ja süsteemide seadistajatele. Lisaks kirjeldatakse lühidalt majandus- ja taristuministri määrust nr 101, “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” ja Transpordiameti poolt kehtestatud tööde vastuvõtmise korda ja toodi välja need tegevused, kus 3D masinjuhtimise süsteemidest saadavad andmed saaks asendada teostusmõõdistusega ja tiheduse mõõtmisega pinnase elastsusmooduli testriga.This thesis dealt with the analysis of data from 3D machine control systems. Different machine control and machine control systems were introduced in more detail, different sources of errors were observed, data obtained were analyzed. This thesis concludes that if the sources of errors in 3D machine control systems (technical condition, model accuracy and up-to-dateness, geodetic accuracy) are minimized and do not have a great impact on the work result, then the data obtained from 3D machine control systems can be used to control the quality of work, the density of geodetic measurements and structural layers instead of measuring. Some test objects should be made, where both data from 3D machine control systems and execution drawings would be comparable throughout the object. On the basis of these test objects, work methods for mechanism operators and system setters should be developed. In addition, Regulation No. 101 of the Minister of Economy and Infrastructure, "Quality requirements for road construction" and the procedure for acceptance of works established by the Transport Board are briefly described, and those activities where the data obtained from 3D machine control systems could be replaced by surveyor measurement and density measurement with the soil modulus tester are briefly described
Improving the main processes of the logistics department using an example of the Magnetic MRO AS enterprise
No full textKäesoleva lõputöö „Logistikaosakonna põhiprotsesside parendamine ettevõtte Magnetic MRO AS näitel“ keskseks teemaks oli ettevõtte Magnetic MRO AS ja logistikaosakonna põhiprotsesside kaardistamine. Uurimisprobleem seisnes selles, et logistikaosakonna põhiprotsessid ei ole tõhusad. Lõputöö eesmärgiks seadis autor tõsta põhiprotsesside tõhususe läbi põhiprotsesside kirjeldamise, kaardistamise ja ülevaate saamise läbi terviklogistikasüsteemi kujundamise. Eesmärgi saavutamiseks sõnastas autor neli uurimisülesannet.
Uurimusstrateegiaks valiti juhtumiuuring ettevõtte Magnetic MRO AS põhjal. Andmete kogumiseks ja ühe uurimisülesande täitmiseks viis autor läbi 4 intervjuud, mille käigus tuvastati logistikaosakonna töökeskkonna peamised probleemid. Seejärel analüüsiti intervjuu sisu ja korduvate probleemide kindlakstegemiseks intervjueeritavate töötajate poolt teostati intervjuude sisu analüüs risttabeli abil. Uuringu käigus määrati logistikaosakonna põhiprotsesside kaardistamise metoodoloogia. Autor kasutas ARIS tarkvara AS-IS ja TO-BE mudelite kaardistamiseks. AS-IS mudeli kaardistamine aitas visuaalselt esitada protsessi ja tuvastada selle kitsaskohad. Näiteks kaardistades põhiprotsessi kauba vastuvõtu osakonnas ilmnes, et töötajad teevad lisatööd, mis pikendab tööprotsessi umbes 30 minutit. AS-IS mudeli kaardistamisel märgiti protsessid kollase värviga, mis tähendas, et need ei too lisaväärtust, vaid pigem raskendavad ja aeglustavad töövoo liikumist. Kui vaadata ostuosakonna kitsaskohta, siis hetkel puudub võimalus jälgida saadetise teekonda terminalist ettevõtte lattu. See vähendab selle osakonna töötajate teadlikkust ega võimalda teostada kohaletoimetamise statistikat kindlast riigist ja kindla vedajaga vajalikku tarnekohta. Samuti hetkel puudub info selle kohta, kas vajalik saadetis on füüsiliselt laos ja kas see on jõudnud täielikult nõutud koguses. Praegu võtab manuaalne saadetise kontroll aega 5 kuni 30 minutit. Mis puudutab transpordi osakonda, siis hetkel esineb arvete töötlemise protsessis kolm võimalikku riski, mille tekkimise tõenäosus on madal, kuid nende tõsidus on kõrge, muutes riski tulemuse "kõrgeks riskiks".
Intervjuude analüüsi tulemusena määrati kindlaks meetod põhiprotsesside tõhususe tõstmiseks ja võimalikkude riskide vähendamiseks. Autor pakus rakendada 2 käsiskännerit, et kiirendada tööd ja lihtsustada logistikaosakonna põhiprotsesse. Logistikaosakonna parendatud mudelid esitati ja kaardistati TO-BE mudelina. Kauba vastuvõtu osakonnas on materjali vastuvõtu protsess lühemaks muutunud, kadunud on AS-IS mudeli kollase värviga tähistatud protsessid ning protsessi kestus on vähenenud 61 ligikaudu 30 minutit. Ostuosakonnas on materjalide saabumise ja ladustamise protsess samuti lühemaks muutunud, kuna pärast käsiskänneri rakendamist ei ole vaja füüsiliselt kontrollida saabunud saadetise olemasolu laos. Axapta seotud süsteemis on näha teavet selle kohta, kas kaup on füüsiliselt laos saabunud ja kas see on toimetatud vajalikus koguses. Transpordiosakonna arvete töötlemise protsessi pärast käsiskänneri rakendamist ei muudetud, kuid riskide tekkimise tõenäosus väheneb, kuna kauba vastuvõtu osakonnas on töö paremini korraldatud, saabunud materjalid ei kao ära ja nende vastuvõtt on efektiivsem.
Antud uuring loob aluse tulevikus juba alustatud idee edasiseks arendamiseks, mis käsitleb põhiprotsesside kirjeldamist ja parendamist nii logistikaosakonnas kui ka teistes Magnetic MRO AS osakondades. Kogutud teabe põhjal täidab autor käesolevas uurimuses uurimisülesanded ja rõhutab, kui oluline on ettevõtte siseprotsesside kirjeldamine kitsaskohtade tuvastamiseks ning olemasolevate protsesside edasiarendamiseks ja täiustamiseks. Arvestades, et käesoleval uurimisel on edaspidised uurimissuunad, nimelt protsesside modelleerimise võimalus ja protsessi liikumise visuaalne esitus mudelis, on autor suundunud selle idee edasisele arendamisele ja teostamisele.
Antud uuringus pakkus autor välja võimaluse põhiprotsesside parendamiseks nende kaardistamise ja kirjeldamise kaudu, samuti käsiskänneri kasutuselevõtmise kaudu, mis aitab kaasa nende protsesside parendamisele. Arvestades kogutud teavet ja läbi viidud uurimust, vastas autor uurimisküsimustele ning saavutas eesmärgi - näitas, kuidas on võimalik suurendada logistikaosakonna põhiprotsesside tõhusust Magnetic MRO AS ettevõttes.The central theme of this thesis, „Improving the Main Processes of The Logistics Department Using an Example of the Magnetic MRO AS Enterprise,“ focused on mapping the main processes of the Magnetic MRO AS company's logistics department. The research problem was that the key processes in the logistics department were not efficient. The author's goal was to improve the efficiency of these key processes through the description, mapping, and overview of the entire logistics system. To achieve the goal, the author formulated four research tasks.
A case study approach was chosen as the research strategy based on the company Magnetic MRO AS. The author conducted 4 interviews to collect data, which were then analyzed using content analysis and cross-tabulation. During the study, the methodology for mapping the key processes in the logistics department was determined. The author used ARIS software for mapping the AS-IS and TO-BE models. Mapping the AS-IS model visually presented the process and identified its bottlenecks. As a result of the interview analysis, a method for increasing the efficiency of key processes and reducing potential risks was identified. The author proposed implementing 2 handheld scanners to speed up work and simplify key processes in the logistics department. The improved models of the logistics department were presented and mapped as the TO-BE model.
This study lays the foundation for further development of the already initiated idea, addressing the description and improvement of key processes in both the logistics department and other departments of Magnetic MRO AS. Based on the collected information, the author in this research fulfills the research tasks and emphasizes the importance of describing internal processes within the company to identify bottlenecks and to further develop and improve existing processes. Given the future directions identified in this study, namely the possibility of process modeling and the visual representation of process flow in the model, the author is focused on further developing and implementing this idea.
In this study, the author proposed an opportunity to improve key processes through their mapping and description, as well as the introduction of handheld scanners, contributing to the enhancement of these processes. Considering the gathered information and the conducted research, the author answered the research questions and achieved the goal - demonstrating how to increase the efficiency of key processes in the logistics department of Magnetic MRO AS
The New Technological Solution for the Packaging Handling Center of Eesti Pandipakend
No full textPandipakendi süsteem on Eestis toiminud juba 19 aastat, millest 2023. aastal on saavutatud neljas järjestikune rekordtagastus tarbijate poolt. Pikaaegse tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmise ning harjumuste tekitamisega on pandisüsteem jõudnud tasemele, kus 9 pakendit 10-st jõuab ringlusse tagasi. Kõrged tagastusmäärad on tõestanud, et pandisüsteem on kõige edukam ja tõhusam viis tarbijatelt pakendite tagasikogumiseks ning nende ringlusse suunamiseks.
Käesoleva lõputöö eesmärk on kaardistada ning analüüsida EPP olemasoleva ja uue käitlusprotsessi ressurssi-, ühikukulu, valmistoodangu kvaliteeti ning protsessi kitsaskohti.
Pärast pakendite kokkukogumist tarbijatelt tuleb EPP-l need kokku koguda jaemüüjatelt. Hetkel kasutatakse selleks pressitud- ja pressimata plast- ja metallpakendite puhul kogumiskotte, mis tarnitakse tagaluuk veokite või haagiste abiga EPP-sse. Pressimata pakendid loendatakse EPP-s kohapeal ning pressitud pakendid käideldakse kahel erineval käitlusliinil. Käitlusprotsess toimib peamiselt mehitatud tööjõu toel, mis muudab käitlusprotsessi väga sõltuvaks selle meeskonnast. Käitlusprotsessi tulemusel valmib pakenditest ja selle osadest valmistoodang, mis suunatakse edasi ringlusse.
Olemasoleva käitlusprotsessi puhul esineb mitmeid puudusi. Esimene puudus ilmneb juba pakendite kogumisel jaemüüjatelt, kus tekivad vead taaratagastuspunktide operaatorite pakendite sortimisel ja üleantud kauba koguste märkimisel saatedokumentidel. Edasised vead puudutavad käitlusprotsessi EPP-s. Täna ei kasutata ära käitlusliinide maksimaalset võimekust muutes käitlusprotsessi ühikukulu suurema energiatarbe tõttu kalliks. Oluliseks kitsaskohaks on materjali doseerimine käitlusliinile, kus ei ole võimekust korraga piisavas koguses materjali ette sööta. Täiendavalt sõltub olemasolev käitlusprotsess suures mahus mehitatud tööjõust, mis samuti kergitab pakendite käitlemise ühikukulu. Samuti on EPP valmistoodangu kvaliteet varieeruv olenevalt materjalist, alates 91% puhtusest.
Lähtuvalt olemasoleva käitlusprotsessi ja pakendite kogumise kitsaskohtadest on EPP välja töötanud uued lahendused mõlemale. Kogu pakendite mahust 75% kogutakse kokku pressautoga, millega toimub pakendite kokkukogumine tagastuspunktidest kogumiskastide abil otse pressautosse. See vabastab tagastuspunkti operaatoreid kohustusest materjali sortida ning komplekteerida kogumiskottidesse, sest EPP käitluskeskuses käideldakse plast- ja metallpakendeid ühisel käitlusliinil. Pressauto tühjendamiseks ja ülejäänud 25% pakendite suunamiseks käitlusliinile võetakse kasutusele punker tagamaks reguleeritud pakendite doseerimist käitlusliinile.
Uue käitlusprotsessi läbilaskevõimet vähendatakse 1,25 t/h jagu võttes arvesse ka järgnevatel aastatel suureneva pakendite mahuga vastavalt viimaste aastate kasvutrendile. Suuremat käitlusvajadust tarvis pole, sest selleks momendiks, kui on turulepaisatavate pakendite hulk nii suur, on projekteeritava käitlusprotsessi seadmed amortiseerunud.
Uue käitlusprotsessi ühikukulu väheneb nii ühe pakendi kui ka käideldava tonni kohta. Plast- ja metallpakendite käitlemise kogukulu ühe tonni kohta väheneb 62 € ning ühe pakendi käitlemise hind väheneb 0,0019 €/tk kohta. Plastpakendite käitlemise hind väheneb ühe tonni kohta 50 € ning ühe pakendi kohta 0,0017 €. Metallpakendite puhul on erinevus väiksem – ühe pakendi käitlemise hind muutub 0,0002 € ning ühe tonni metallpakendite käitlemine 12 € soodsamaks.
Ühtlasi tagab uus käitlusprotsess materjali kvaliteedi puhtust kõikide materjali liikide lõikes vähemalt 98%. See parandab valmistoodangu kvaliteeti olenevalt materjalist 2-7%.
Töös on välja toodud 15 olemasoleva käitlusprotsessi kitsaskohta. Nendest 11 saavad uue käitlusprotsessi kasutuselevõtuga täieulatusliku lahenduse. Osaliselt lahendatakse 4 kitsaskohta. Nendest 3 puhul, 25% ulatuses jääb transpordi ja kauba vastuvõtu puhul alles olemasolev protsess ja seega ei saa kitsaskohad täielikku lahendust ning jääb lahendus toimima kogu käideldavast pakendite mahust 75%-le, mis tarnitakse pressautoga. Ülejäänud 25% käideldavast pakendite mahust jäävad lahenduse osas muutumatuks. Viimane, üks, kitsaskoht saab samuti osalise lahenduse, sest see käsitleb sissetuleva materjali kogust. Paraku puudub EPP-l võimekus reguleerida käideldava materjali mahtu, mistõttu tuleb käitusprotsessi dimensioneerimisel arvesse võtta viimaste aastate turulepaisatavate pakendite kasvutrendi.
Tuginedes lõputöö raames teostatud kahe käitlusprotsessi analüüsile leiab autor, et uue käitlusprotsessi kasutuselevõtuga vähendatakse protsessi ühikulu, parandatakse valmistoodangu kvaliteeti ning lahendatakse välja toodud kitsaskohad täies või osalises ulatuses.
Autor esitas uue käitlusprotsessi kohta ühe parandusettepaneku. Autor soovitab muuta projekteeritud punkri mahtu suuremaks tagamaks materjali vastuvõttu võimekust kõrge käitlemisvajadusega päevadel juhul kui peaksid esinema käitlusprotsessis seadmete seisak üle 3 tunni.The aim of this graduation thesis The New Technological Solution for the Packaging Handling Center of Eesti Pandipakend is to map and analyze the resource, unit cost, quality of finished products, and shortcomings in the existing and new Eesti Pandipakend (EPP) handling process. The graduation thesis is composed of five chapters.
Study is sourced from internal documentation of EPP and project documentation from a partner, ensuring data protection through a closed defence and a publication restriction of ten years.
Deposit-refund system in Estonia over the past 19 years, marked by record returns from consumers. With 9 out of 10 packages being successfully recycled, the system has proven to be the most effective way to collect and recycle packaging waste. The thesis highlights the importance of addressing operational challenges in the packaging handling process, emphasizing the need for innovative solutions to improve efficiency and product quality while ensuring environmental sustainability.
Through a detailed methodology involving measurement, data collection, and analysis, the thesis assesses the shortcomings of the current processing process and proposes improvements for a new processing approach. The new method involves innovative solutions such as using press vehicles for efficient package collection and introducing bunkers for regulated dosing onto processing lines. These enhancements aim to address operational inefficiencies and optimize resource utilization in the packaging handling process.
In conclusion, the new processing process reduces throughput by 1,25 t/h, considering the anticipated rise in packaging volume over the next few years based on recent growth trends. With the equipment expected to be amortized by the time the volume of market-released packaging reaches a peak, there is no need for increased processing capacity.
Additionally, the unit cost of the new processing process decreases both per package and per ton of handled material. The overall cost of handling plastic and metal packaging per package decreases by 62 €/t, with the cost per package decreasing by 0,0019 €/pc. Specifically, the cost of handling plastic packaging decreases by 50 € per ton and 0,0019 €/pc. For metal packaging, the decrease is smaller, with the cost per package reducing by 0,0002 € and per ton by 12 €.
Furthermore, the new processing process guarantees a material purity of at least 98% across all material types, thereby enhancing the quality of finished products by 2-7%, depending on the material.
The thesis identifies 15 existing process shortcomings, with 11 being completely resolved through the implementation of a new processing method. Partial solutions are provided for 4 shortcomings. Among these, 3 cases retain 25% of the existing process for transportation and goods reception, resulting in a solution covering 75% of the handled packaging volume, primarily delivered by a compactor truck. The remaining 25% of the handled packaging volume remains unchanged. The last shortcoming receives a partial solution due to the challenge of regulating the incoming material volume, as the company lacks the capability to control it. Therefore, the process design must consider the recent growth trend in packaging entering the market.
Based on the analysis conducted within the thesis, the author concludes that the implementation of the new processing process significantly reduces unit costs, improves product quality, and addresses identified shortcomings.
The author presents a single improvement proposal concerning a new processing procedure. The suggestion entails enlarging the designed bunker capacity to ensure the reception capability of materials on high-demand days, particularly in the event of equipment downtime exceeding 3 hours in the processing process
Materiality Assessment in Sustainability Reporting on the Example of the SA North Estonia Medical Centre
No full textEuroopa Liidu kehtestatud Euroopa kestlikkusaruandluse direktiivi alusel avaldab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2025. aastal majandusaasta aruande tegevusaruande eraldiseisvas osas oma tegevuse kohta kestlikkusaruande. Direktiiv kohustab ettevõtteid raporteerima oma mõjust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud aspektidele. Aruande koostamisel põhinetakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardi nõuetele ning lähtutakse topeltolulisuse kontseptsioonist, mis on vajalik ettevõtte mõjude, riskide ja võimaluste väljaselgitamiseks.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi viia Regionaalhaiglale kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamine lähtuvalt topeltolulisuse põhimõttest. Lõputöö käigus viis autor läbi viis töötuba Regionaalhaigla töörühma ja patsiendinõukoja liikmetega. Lisaks loodi patsiendinõukoja liikmetele küsimustik oluliste teemade hindamiseks ja kestlikkusaruandlusesse sisendi saamiseks. Oluliste teemade analüüsi tulemused koondati ning kujutati topeltolulisuse maatriksil.
Teoreetilises osas anti ülevaade kestlikkusest, säästva arengu eesmärkidest, kestlikkusaruandluse direktiividest, Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest ning topeltolulisuse põhimõttest. Töö empiirilises osas tutvustati Regionaalhaiglat, töös kasutatud oluliste teemade hindamise metoodikat ning analüüsiti ja tehti järeldusi saadud tulemuste põhjal. Lisaks loodi Regionaalhaigla kestlikkusteemade topeltolulisuse maatriks.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kolm uurimisülesannet. Esimene uurimisülesanne oli anda ülevaade kestlikkusaruandlusest ja topeltolulisuse nõuetest. Antud teemade mõistmine on vajalik eeltöö, et mõista ja läbi viia kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamise protsessi.
Teiseks viidi Regionaalhaiglas läbi oluliste teemade hindamine, mille sooritamisel toetuti Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele ning EFRAGi juhendmaterjalidele. Teemade hindamiseks tutvuti Regionaalhaigla väärtusahelaga, koostati nimekiri sidusrühmadest ning loodi skaalad teemade mõju olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamiseks. Teemasid hinnati ja koondati Microsoft Excel tabelis.
Töö koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks, koostati patsiendinõukoja liikmetele küsimustik Microsoft Forms rakenduse abil, kus viieastmelisel skaalal paluti hinnata raviteenuse osutamisega, organisatsiooni juhtimisega, teenuse osutamisega, töötajatega ja haigla tegevusega seotud teemade olulisust. Küsimustikule vastasid 6 inimest. Kõiki teemasid hinnati peamiselt oluliseks või väga oluliseks. Vaid patsiendi ja lähedaste kaasamist patsiendi raviprotsessis hinnati ühel korral vähe oluliseks teemaks.
Teine oluline teemade hindamise töörühm koosnes kuuest Regionaalhaigla töötajast, kellega arutleti nii keskkonna, sotsiaalteemade kui juhtimisega seotud kestlikkusaspektide üle ning hinnati neid töös loodud skaalade põhjal. Kõige keerulisemaks osutus antud topeltolulisuse hindamises majandusliku olulisuse osa, mille ressursside kättesaadavuse hindamine vajas põhjalikumat arutelu. Kestlikkusaspektide hindamistulemusi kasutati maatriksi loomisel või on edaspidi abiks kestlikkusaruande koostamisel.
Viimasena loodi kogutud tulemuste põhjal Regionaalhaigla topeltolulisuse maatriks, kus hinnatud teemasid kujutati vastavalt nende väärtustele kaheteljeliselt – mõju olulisuse ja majanduslik olulisuse telgedel. Loodud maatriksilt võib järeldada, et Regionaalhaigla peab eriti oluliseks ravikvaliteeti, keskkonnateemasid, töötajate mitmeid töötingimusi, ettevõtte kultuuri ja poliitilist aktiivsust, innovatsiooni ning valdkonna haridusse panustamist. Mitte ühtegi teemat ei hinnatud mõju olulisuse poolest vähe oluliseks.
Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, kuid edaspidi võiks oluliste teemade hindamisel kaasata rohkem sidusrühmi ja erialade spetsialiste, et saada läbipaistvamat ja põhjalikumat sisendit kestlikkusaruande koostamiseks. Lisaks võiks tulevikus anda sidusrühmadele pidevat tagasisidet esialgsete järelduste kohta, et hindamist pidevalt täiustada ja asjakohastada.The aim of this graduation thesis Materiality Assessment in Sustainability Reporting on the Example of the SA North Estonia Medical Centre is to conduct an assessment of sustainability reporting topics for the North Estonia Medical Centre, based on the double materiality principle. On the basis of the European sustainability reporting directive, in 2025 the North Estonia Medical Centre will publish a sustainability report on its activities as a separate section of its annual activity report. The directive obliges companies to report about their impacts, risks and opportunities on aspects related to environmental, social and governance issues. The assessment is based on the European sustainability reporting standards.
Throughout this study, author conducted five workshops with the hospital's working group and 6 patient council members. Additionally, a questionnaire was developed for patient council members to assess important topics and gather input for sustainability reporting. The results of this materiality assessment were assembled into a double materiality matrix.
The graduation thesis consists of two chapters. The theoretical chapter provides an overview of sustainability in general, sustainable development goals, sustainability reporting directives, European sustainability reporting standards and the double materiality principle. The empirical chapter introduces the North Estonia Medical Centre, describes the methology of materiality assessment, analyzes the findings, and makes conclusions. Based on the results, a double materiality matrix was created.
To achieve the target of this thesis, author set three research tasks. The first was to give an overview of sustainability reporting and the double materiality assessment requirements. The second task was to conduct the materiality assessment process at the regional hospital, relying on European sustainability reporting standards and EFRAG implementation guidance. The sustainability topics were evaluated in Microsoft Excel using scales, and additional data from patient council members was gathered through a questionnaire via Microsoft Forms. The topics assessed in workshops and questionnaire were primarily rated as important or very important, with a few exceptions.
Lastly, the results were used to create a double materiality matrix, where the sustainability topics where displayed according to their values on two axes: impact materiality and financial materiality. The matrix indicated that the North Estonia Medical Centre places high importance on quality of care, environmental issues, working conditions, corporate culture and political activity, innovation, and contributions to education in the field. In terms of impact materiality, no topics were considered as low importance.
The aim of the graduation thesis has been reached. For future enhancements, author suggests involving more stakeholders and specialists in the materiality assessment process to secure more transparent and comprehensive input for the sustainability report. Additionally, in the future, it would be beneficial to provide continous feedback to stakeholders on preliminary findings. This would allow more improvements and updates to the evaluation process